AERRANE

1.    RAVIMPREPARAADI NIMETUS

AERRANE, inhalatsioonilahus

2.    KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

100 ml või 250 ml isofluraani.

3. RAVIMVORM

Inhalatsioonilahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1    Näidustused
Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine.

4.2    Annustamine ja manustamisviis
Manustamisviis. Kindlustamaks täpset isofluraani kontsentratsiooni manustatavas gaasisegus, tuleb kasutada spetsiaalselt isofluraani jaoks kalibreeritud aurustit.
Anesteesia induktsioon: kontsentratsioon 0,5% on vajaliku anesteesia esilekutsumiseks piisav. Kontsentratsioon 1,3...3,0% on tavaliselt piisav kirurgilise operatsiooni läbiviimiseks vajaliku anesteesia esilekutsumiseks 7.10 minuti jooksul.
Juhul, kui isofluraani kasutatakse induktsiooniks monoanesteetikumina või kombineerituna hapniku või hapniku-dilämmastikoksiidi seguga, soovitatakse köha ning larüngospasmi vältimiseks kasutada induktsioonis paralleelselt ühe eelpoolnimetatud variandiga lühitoimelist barbituraati või propofooli, etomidaati või midasolaami.
Anesteesia säilitamine. Kirurgilise operatsiooni ajal on tavaliselt piisavaks säilituskontsentratsiooniks 1,0. 2,5%, samaaegse hapniku ja dilämmastikoksiidi manustamisega.
Kui AERRANE inhalatsioonilahust manustatakse samaaegselt puhta hapnikuga, on vajalikuks säilituskontsentratsiooniks 1,5.3,5%.
Anesteesia lõpetamine. Kirurgilise operatsiooni lõpus tuleb AERRANE kontsentratsiooni vähendada 0,5%-ni, haava sulgemise ajal 0%-ni, et võimaldada kiiret ärkamist. Pärast anesteetikumide manustamise lõpetamist tuleb patsiendi hingamisteid ventileerida mitu korda 100%-lise hapnikuga kuni täieliku ärkamiseni.
Kui vektorgaasiks on O2 ja N2O segu vahekorras 50% : 50%, on isofluraani minimaalne alveolaarne kontsentratsioon ligikaudu 0,65%.

4.3    Vastunäidustused
Ülitundlikkus halogeenitud anesteetikumide suhtes.
Teadaolev või kahtlustatav geneetiline predispositsioon maliigse hüpertermia tekkeks.
Anamneesis maliigne hüpertermia või kui pärast halogeenitud anesteetikumi manustamist on esinenud maksafunktsiooni halvenemine, ikterus, selgitamata etioloogiaga palavik, leukotsütoosi tõus või eosinofiilia. Obsteetriline operatsioon.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
AERRANE inhalatsioonilahust võivad annustada ja manustada ainult anestesioloogid. Et AERRANE manustamisel võib anesteesia sügavus kergesti ja kiiresti muutuda, tuleb kasutada spetsiaalselt selle preparaadi jaoks kalibreeritud aurustit. Vererõhu langus ja hingamise depressioon viitab anesteesia sügavusele. Spontaanset hingamist tuleb hoolega jälgida ja vajadusel toetada.
Pärast halogeenitud anesteetikumide kasutamist on täheldatud maksafunktsiooni häireid, ikterust ja maksanekroosi. Nimetatud seisundid viitavad ülitundlikkusele anesteetikumide suhtes. Halogeenitud anesteetikume ei kasutata juhul, kui patsiendil on maksatsirroos, viirushepatiit või mõni teine maksahaigus.
Isofluraanil on tugev hingamist pärssiv toime, mida võimendab premedikatsioon narkootiliste preparaatidega või samaaegne teiste hingamiskeskust pärssivate ravimite manustamine. Hingamist tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel kasutada toetavat ja kontrollivat ventileerimist. Isofluraani metabolism inimorganismis on suhteliselt vähene. Postoperatiivsel ajal on uriinist leitav vaid 0,17% manustatud isofluraani st. Anorgaanilise fluoriidi maksimaalne kontsentratsioon veres jääb tavaliselt keskmiselt alla 5 ^mol/l, saavutub u 4 tundi pärast anesteesiat ja normaliseerub 24 tunni jooksul. Isofluraani kasutamise järgselt ei ole kirjeldatud neerukahjustuse teket.
Isofluraani ohutust korduval kasutamisel lühikese perioodi vältel on vähe uuritud. Üldiselt peab halogeenitud anesteetikumi korduval kasutamisel lühikese perioodi vältel olema ettevaatlik.
Patsientidel, kes põevad neuromuskulaarseid haigusi, näiteks myasthenia gravis*t, on väga tundlikud hingamist pärssivate ravimite suhtes. Mõned üldanesteetikumid potentseerivad seda toimet. Seetõttu peab olema ettevaatlik isofluraani manustamisel nendele patsientidele. Neurokirurgiliste operatsioonide puhul peaks kunstlikku kopsuventilatsiooni kasutama järelvalve all, sest pindmise anesteesia korral tserebraalne verevoolutus ei muutu, aga sügava anesteesia korral suureneb. Ekstrakraniaalse rõhu tõusu saab vältida või kupeerida patsiendi pre- või perioperatiivse hüperventileerimisega.
Isofluraani manustamisel peab olema ettevaatlik, kui patsiendil on oht bronhokonstriktsiooni ja bronhospasmi tekkeks. Neurokirurgiliste operatsioonide puhul tuleb hingamist adekvaatselt kontrollida. Sarnaselt teiste halogeniseeritud anesteetikumidega suurendab AERRANE tserebraalset verevoolutust, millega kaasneb ajutine seljaajuvedeliku rõhu tõus. Enamikel juhtudel saab rõhu tõusu vältida hüperventileerimisega.
Isofluraani kasutamisel hüpovoleemias, hüpotensioonis või nõrgestunud patsientidel soovitatakse isofluraani kasutada väiksemates kontsentratsioonides.
Teatud loomaliikidel põhjustab isofluraan südame pärgarterite dilatsiooni, tõenäoliselt põhjustab isofluraan koronaararterite vasodilatsiooni ka inimesel. Loomadel on isofluraani toimel täheldatud ka "coronary steal"-fenomeni.
Käesoleva ajani teostatud kliinilised uuringud ei kinnita nimetatud fenomeni teket inimesel. AERRANE toimib ärritavalt limaskestadele. Seetõttu on isofluraani manustamine masknarkoosi abil komplitseeritud. Isofluraani kasutamisel anesteesia sissejuhtamisel lastel masknarkoosi abil võib põhjustada tugevat süljevoolust ning trahheobronhiaalse sekretsiooni suurenemist ning larüngospasmi.
Isofluraani kasutamisel indutseeritud abordi korral on täheldatud suurenenud verekaotust. Isofluraani toimel on täheldatud suurenenud bromosuftaleiini retentsiooni, suurenenud glükoosi- ja kreatiniinisisaldust seerumis ning vähenud alkaalse fosfataasi aktiivsust, uurea- ja kolesteroolisisaldust seerumis.
Ülitundlikel patsientidel võib isofluraan põhjustada skeletilihaste hüpermetabooliat, mille tõttu hapniku tarbimine suureneb, ning maliigset hüpertermiat.
On kirjeldatud süsinikmonoksiidi teke kuiva süsinikdioksiidi adsorbendist isofluraani toimel. Et vähendada miinimumini süsinikmonoksiidi teket hingamistsüklis ja võimalikku karboksühemoglobiini taseme tõusu ei tohi lasta süsinikdioksiidi adsorbenti kuivada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kui patsient kasutab ühte või mitut nimetatud ravimit ning ühe anesteetikumina planeeritakse kasutada isofluraani, peab patsiendi seisundit nii kliiniliselt kui ka laboratoorselt eelnevalt põhjalikult uurima.
Vastunäidustatud kombinatsioon. Mitteselektiivne monoamiini oksüdaasi inhibiitor - oht operatsiooni ajal. Ravi MAO inhibiitoriga peab lõpetama 15 päeva enne operatsiooni. Soovitavalt välditavad kombinatsioonid. P-sümpatomimeetikumid (isoprenaliin ning a- ja P- sümpatomimeetikumid (adrenaliin, noradrenaliin) - oht raske ventrikulaarse arütmia tekkeks südamefrekventsi kiirenemise tagajärjel.
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid. P-adrenoblokaatorid: oht kardiovaskulaarsete kompensatsioonimehhanismide blokeerumiseks, mille tagajärjel negatiivne inotroopne toime võimendub. P-adrenoblokaatorite toimet saab operatsiooni ajal vähendada P- adrenomimeetiliste preparaatide manustamisega. B-adrenoblokaatori raviskeemist väljajätmine pole vajalik, kuid peab vältima preparaadi annuse järsku vähendamist preoperatiivselt.
-    Isoniasiid: oht hepatotoksilise toime tugevnemiseks toksiliste metaboliitide tekke suurenemise tõttu. Ravi isoniasiidiga tuleb lõpetada 7 päeva enne operatsiooni ning tuleb jätkata 15 päeva möödumisel operatsioonist.
-Adrenaliin (epinefriin) lokaalse hemostaasi soodustajana (manustatuna subkutaanselt või igemesse): oht raske ventrikulaarse arütmia tekkeks südamefrekventsi kiirenemise tagajärjel. Müokardi tundlikkus adrenaliini suhtes on isofluraani kasutamisel väiksem kui teiste halogeenitud anesteetikumide kasutamisel. Seetõttu peab annus olema väike, näiteks täiskasvanutel 0,1 mg adrenaliini 10 minuti jooksul või 0,3 mg 1 tunni jooksul.
-    Kaudse toimega adrenomimeetikumid (amfetamiin ja tema derivaadid, psühhostimulaatorid, isupärssijad, efedriin ja tema derivaadid): oht kardiovaskulaarsüsteemi üliärrituvuse tekkeks operatsiooni ajal. Plaanilise operatsiooni korral on soovitatav ravi nimetatud preparaatidega paar päeva enne operatsiooni katkestada.
Enamikul ülejäänud juhtudel, kus pidev ravimi kasutamine on hädavajalik, ei ole ravimi manustamise katkestamine enne üldanesteesiat vajalik. Oluline on teavitada anestesioloogi kasutatavatest ravimitest.
-    Lihasrelaksandid: isofluraan tugevdab depolariseerivate ning eriti tugevalt mittedepolariseerivate lihasrelaksantide toimet. Seetõttu soovitatakse isofluraani kasutamisel manustada üks kolmandik kuni pool lihasrelaksandi tavalisest annusest. Müoneuraalne toime kaob isofluraani kasutamisel aeglasemalt kui konventsionaalsete anesteetikumide kasutamisel. Neostigmiin mõjub mitte-depolariseerivate lihasrelaksantide toimele, isofluraani lõõgastavale toimele neostigmiin ei mõju.
-    Morfiinanalgeetikumid potenseerivad isofluraani hingamist pärssivat toimet.
-    Kaltsiumikanalite blokaatorid: isofluraani kasutamisel võib tekkida väljendunud hüpotensioon, eriti patsientidel, kes kasutavad dihüdropüridiini derivaate.

4.6 Rasedus ja imetamine
Otsustamaks isofluraani kasutamise ohtlikkuse või ohutuse üle rasedatel, on andmeid käesolevaks hetkeks veel ebapiisavalt. Kuna AERRANE kasutamise ohutust raseduse ajal tõestatud ei ole, tuleks hoiduda selle kasutamisest raseduse ajal.
Andmed, mille alusel isofluraani kasutamine oleks näidustatud sünnitusabis (välja arvatud keisrilõike korral), on vähesed.
Last ei tohiks imetada vähemalt 12 tundi pärast anesteesia lõpetamist. Emakaküretaažil on täheldatud suurenenud verekaotust.

4.7    Toime reaktsioonikiirusele
Pärast anesteesiat, mille komponendiks oli ka AERRANE, ei tohi patsient juhtida mootorsõidukit ega töötada 24 tundi tähelepanu nõudvate masinate või seadmetega. Patsient tuleb koju transportida. Patsient ei tohi pärast anesteesiat tarvitada alkoholi.

4.8    Kõrvaltoimed
Annusest sõltuv arteriaalne hüpotensioon.
Südame löögisageduse suurenemine, mis intensiivistub hüperkapnia esinemisel. Tekkida
võivad rasekd ventrikulaarsed rütmihäired.
Hingamispuudulikkus, harva on täheldatud bronhospasme.
Maksatalitluse häired, ikterus ja maksakahjustus, sh hepatiit ja maksanekroos.
Anesteesiast ärkamisel külmavärinad, iiveldus, oksendamine ja oksendamine.
Maliigne hüpertermia.
Teravalõhnaline AERRANE võib anesteesia alustamisel ärritada limaskesti, millega võib kaasneda köha, hingamise depressioon ja harva larüngospasmid. Leukotsüütide arv võib suurenenda ka kirurgilise stressi puudumisel. Lööve.

4.9    Üleannustamine
Üleannustamisel tuleb lõpetada anesteetikumi manustamine, tagada vabad hingamisteed ning sõltuvalt olukorrast alustada kunstlikku ventilatsiooni puhta hapnikuga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AB06
Isofluraan kuulub halogeenitud anesteetikum, mida manustatakse inhalatsiooni teel. Isofluraananesteesia sissejuhatus ja taastumine toimuvad kiiresti. Isofluraanil on kergelt ärritav eetrilõhn, mis võib vähendada sissejuhatuse kiirust. Kõri- ja neelurefleksid nõrgenevad kiiresti, võimadades trahheaalset intubatsiooni. Isofluraani minimaalne alveolaarne kontsentratsioon (MAC) inimesel:

5.2 Farmakokineetilised omadused
Võrreldes teiste halogeenitud anesteetikumidega metaboliseerub isofluraan minimaalselt. Keskmiselt 95% inhaleeritud isofluraanist eritatakse kopsude kaudu väljahingatava õhuga, 0,2% metaboliseeritakse. Peamiseks metaboliidiks on trifluoroäädikhape. Keskmine anorgaanilise fluori kontsentratsioon seerumis on 3...4 ^mol/l.
Isofluraani kasutamisel anesteetikumina on keskmine seerumi anorgaanilise fluori kontsentratsioon tavaliselt alla 5 ^mol/l mis saavutub u 4 tundi pärast anesteesiat ning normaliseerub 24 tunni jooksul. See ei tohiks neerutalitlust mõjutada.

6.    FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1    Abiainete loetelu
Ei ole.

6.2    Sobimatus
Ei ole.

6.3    Kõlblikkusaeg
5 aastat.

6.4    Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5    Pakendi iseloomustus ja sisu Inhalatsioonilahus 100 ja 250 ml keermekorgiga pudelis.

6.6    Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Vt 4.2, Annustamine ja manustamisviis.

7.    MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter SA
B-7860 Lessines Belgia

8.    MÜÜGILOA NUMBER

239098

9.    ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

11.12.1998/6.02.2009

10.    TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2009