Dolocodon

Dolocodon

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dolocodon 5 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Dolocodon 10 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Dolocodon 20 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Dolocodon 40 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Dolocodon 5 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 5 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 4,5 mg oksükodoonile.
Dolocodon 10 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 9 mg oksükodoonile.
Dolocodon 20 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 20 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 17,9 mg oksükodoonile.
Dolocodon 40 mg: Iga toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 40 mg oksükodoonvesinikkloriidi, mis vastab 36 mg oksükodoonile. INN. Oxycodonum

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.
Dolocodon 5 mg: Valged kuni valkjad, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid.
Dolocodon 10 mg: Roosad, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Dolocodon 20 mg: Valged kuni valkjad, piklikud, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Dolocodon 40 mg: Roosad, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, poolitusjoonega mõlemal poolel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4 KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tugev valu, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annused määratakse sõltuvalt valu tugevusest, patsiendi individuaalsest tundlikkusest ravile. Soovitatavad on järgmised üldised annustamisskeemid:
Täiskasvanud ja noorukid (> 12-aastased)
Annuse tiitrimine ja korrigeerimine
Üldiselt on opioide varem mittekasutanud patsientidel algannuseks 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi manustatuna 12-tunniste intervallidega. Mõnedel patsientiel võib abi olla ka 5 mg algannusest, et vähendada kõrvaltoimete tekkimise võimalust. Juba varem opioide saanud patsientidel alustatakse ravi suuremate annustega, arvestades nende varasemat opiaatravi kogemust.
Lähtudes hästi-kontrollitud kliinilistest uuringutest, on 10...13 mg oksükodooni suukaudne annus võrdne ligikaudu 20 mg morfiinsulfaadi annusega, kui mõlemad on toimeainet prolongeeritult vabastavas ravimvormis.
Individuaalse tundlikkuse erinevuse tõttu erinevate opioidide suhtes, on soovitatav, et patsient alustaks Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide võtmist teistelt opioididelt üleminekul üsna konservatiivselt, arvestatuna 50...75% väljaarvutatud oksükodooni annusest. Mõned patsiendid, kes võtavad Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette kindla ajavahemiku järel, võivad vajada toimeainet kiiresti vabastavat ravimvormi kui nn hädaabi alangeetikumi läbilöögivalude kupeerimiseks. Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid ei ole mõeldud ägeda valu ja/või läbilöögivalu vaigistamiseks. Hädaabivaluvaigisti ühekordne annus peaks olema 1/6 Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ekvialanalgeetilisest päevaannuseset. Kui nn hädaabi ravimit tuleb manustada rohkem kui kaks korda ööpäevas, viitab see vajadusele suurendada Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide annust. Annust ei tohiks suurenda sagedamini kui iga 1...2 päeva järel, kuni on saavutatud stabiilne kaks-korda-päevas manustamine.
Pärast annuse suurendamist 10 mg-lt 20 mg-ni iga 12 tunni järel, tuleb annuseid edaspidi korrigeerida järk-järgult umbes 1/3 kaupa päevaannusest.
Eesmärk on saavutada patsiendispetsiifiline annus, mis manustatuna kaks korda päevas tagaks adekvaatse analgeesia talutavate kõrvaltoimete ja võimalikult vähese hädaabi valuvaigisti vajadusega, sest vaja võib minna pikaajalist ravi.
Võrdne jaotamine (sama annus hommikul ja õhtul) pärast fikseeritud annustamisskeemi kasutamist (iga 12 tunni järel) on enamusel patsientidele osutunud sobivaks.
Mõnedele patsientidele on kasulik jaotada annused võrdselt. Üldreeglina tuleb valida väikseim efektiivne analgeetiline annus
Mitte-pahaloomulisest kasvajast tingitud valu raviks on päevane annus 40 mg olnud üldiselt piisav, kuid võib vaja minna ka suuremaid annuseid.
Vähivaludega patsiendid võivad vajada isegi kuni 80...120 mg, mida võib üksikjuhtudel suurendada kuni 400 mg-ni. Kui vajatakse isegi veel suuremaid annuseid, tuleb selle üle otsustada individuaalselt kaaludes kaasuvate tolerantsuse ja kõrvaltoimete riske.
Kasutamine valu korral, mis ei ole tingitud pahaloomulisest kasvajast: 4

Opioidid ei sobi esmavaliku ravimiks kroonilise mittekasvajalise valu ravis, samuti ei ole nad soovitatavad monoteraapiana. Kroonilise valu liigid, mille korral on näidatud, et tugevatoimelised opioidid leevendavad 
valu on krooniline osteoartriit ja lülidevahelise diski haigused. Jätkuva ravi vajadust mittekasvajalise valu korral tuleb regulaarselt hinnata.
Manustamisviis Suukaudne.
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablette tuleb võtta kaks korda päevas kindlate ajavahemike järel ja määratud annuses.
Toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette võib võtta sõltumata söögiaegadest koos piisava koguse vedelikuga. Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid tuleb alla neelata tervetena, mitte närida.
Annuste jaoks, mida selle ravimiga ei saa võtta, on olemas teised ravimi tugevused ja ravimvormid. Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi võtta koos alkohoolsete jookidega.
Manustamise kestus
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohiks võtta kauem kui hädavajalik. Kui haiguse tüübi ja raskuse tõttu osutub vajalikuks pika-ajaline ravi, tuleb hoolikalt ja regulaarselt jälgida, kas ja mil määral tuleb ravi jätkata. Kui opioidravi ei ole pikemalt näidustatud, on soovitatav päevaannust järk-järgult vähendada, et vältida ärajätusündroomi sümptomaatikat.
Alla 12-aastased lapsed
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide kasutamine ei ole alla 12-aastastel lastel soovitatav.
Eakad patsiendid
Eakatel (üle 65-aastastel) patsientidel teostatud kontrollitud farmakokineetika uuringutes on leitud, et eakatel on nooremate täiskasvanutega võrreldes oksükodooni kliirens ainult vähesel määral vähenenud. Vanusega seotud soovimatuid kõrvaltoimeid täheldatud ei ole; seetõttu võib ravimit eakatel kasutada samades annustes ja samasuguste intervallidega, nagu noorematel täiskasvanutel.
Kerge kuni mõõduka neeru- või maksapuudulikkusega täiskasvanud patsiendid: Selles patsientide populatsioonis võib plasmakontsentratsioon olla suurenenud. Seetõttu tuleb neil patsientidel ravi alustada ettevaatlikult. Algannus peaks sellistel patsientidel olema 5 mg oksükodooni 12- tunniste intervallidega või 2,5 mg oksükodooni 6-tunniste vahedega ning tiitrides annuseid edasi vastavalt valu leevenemisele nagu ülal kirjeldatud.
Patsientide erigrupid
Riskigrupi patsiendid, näiteks neeru- või maksapuudulikkusega, väikese kehakaaluga, või ravimeid aeglaselt metaboliseerivad isikud, peavad võtma algannusena poole täiskasvanute soovitatavast annusest, juhul kui nad enne ei ole opioide saanud. Seega madalaim soovitatav algannus 10 mg ei pruugi nendele olla sobiv algannus. Annuse tiitrimine peab toimuma lähtuvalt patsiendi individuaalsest kliinilisest seisundist.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes
• Raske respiratoorne depressioon koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga
• Raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
• Cor pulmonale
• Raske bronhiaalastma
• Paralüütiline iileus, krooniline kõhukinnisus
• Rasedus (vt lõik 4.6)
• Imetamine (vt lõik 4.6)
• „Äge kõht", mao aeglustunud tühjenemine.
• Monoamiini oksüdaasi inhibiitorite samaaegne manustamine ning 2 nädala jooksul pärast MAO inhibiitorite kasutamise lõpetamist.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide kasutamist ei ole alla 12-aastastel lastel uuritud. Tablettide ohutust ja efektiivsust ei ole alla 12-aastastel lastel näidatud ja seetõttu ei soovitata lastel ravimit kasutada.
Ravimit on soovitatav ettevaatusega kasutada eakatel, nõrgestatud organismiga patsientidel, raske kopsu-, maksa või neerufunktsiooni häirega patsientidel, müksödeemi, hüpotüreoidismi, Addisoni tõve (neerupealiste puudulikkus), intoksikatsiooni psühhoosi (nt alkoholist), prostata hüpertroofia, alkoholismi, teadaoleva opioidsõltuvuse, delirium tremens 'i, pankreatiidi, sapijuhade haiguse, sapi või emakakoolikute korral, kõrgenenud intrakraniaalse rõhuga kaasuvate seisundite korral, vereringehäirete, epilepsia või kalduvuse korral krampide tekkeks ning patsientidel, kes kasutavad MAO inhibiitoreid.
Oksükodooni 80 mg ja suuremaid annuseid ei tohi manustada eelnevalt opioide mittesaanud patsientidele. Sellised annused võivad varem opioide mittesaanud isikutel tekitada surmaga lõppevat hingamisteede depressiooni.
Teatud patsientidel, kes kannatavad kroonilise, mitte-pahaloomulisest haigusest tingitud valu käes, tuleb opioide kasutada osana ulatuslikust raviprogrammist, mis hõlmab ka teiste ravimite ja ravivõimaluste kasutamist. Eriti oluline faktor kroonilise, mitte-pahaloomulisest haigusest tingitud valu käes kannatava patsiendi hindamisel on patsiendi ravimsõltuvus ja ravimite varasem kuritarvitamine.
Kui ravimi kasutamisel peaks kahtlustatama või tekkima paralüütiline iileus, tuleb oksükodoon otsekohe ära jätta.
Raske maksafunktsioonihäirega patsiente tuleb hoolikalt jälgida.
Juhul kui tabletist tehtud lahust kasutatakse veenisiseseks ravimi kuritarvitamiseks võib see abiainete sisalduse tõttu tekitada kudede paikset nekroosi, kopsude granuloomi ja teisi raskeid, võimalik ka, et surmlõppega juhtumeid. Vältimaks toimeaine kontrollitud vabastamisega ravimvormi omaduste kahjustamist, ei tohi toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette närida ega purustada. Tablettide närimisel või purustamisel vabaneb ja imendub kiiresti eluohtlikus koguses oksükodooni (vt lõik 4.9).
Respiratoorne depressioon
Opioidide kõige olulisem riskifaktor on hingamisdepressioon, mis enamasti ilmneb eakatel või nõrgestatud organismiga patsientidel. Oksükodooni hingamist pärssiv toime võib tekitada süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu veres ja seega ka liikvoris. Eelsoodumusega patsientidel võivad opioidid tekitada tõsise vererõhu languse.
Ajukahjustus, koljusisese rõhu tõus
Opioidide hingamist pärssiv toime koos süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu ja liikvori rõhu sekundaarse tõusuga võivad märkimisväärselt ägestada olemasolevat ajukahjustust, koljusisest kahjustust, või olemasolevat koljusisese rõhu tõusu. Neuroloogilised nähud rõhu edasisest tõusust võivad koljutraumaga haigetel olla ebaselged.
Tolerantsus
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide pika-ajaline kasutamine võib põhjustada tolerantsuse väljakujunemist, mis omakorda viib suuremate annuste kasutamiseni, et saavutada soovitud analgeetilist toimet. Esineb ristuvat tolerantsust teiste opioididega. Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid võivad põhjustada füüsilist sõltuvust. Ravi järsu lõpetamise järgselt võivad esineda ärajätunähud. Kui oksükodoon-ravi ei ole enam vajalik, on soovitatav ööpäevaseid annuseid hakata järk¬järgult vähendama, et vältida ärajätunähtude teket.
Sõltuvus
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavatel tablettidel on primaarne sõltuvust tekitav potentsiaal. Kuid kui seda kasutada kroonilise valuga patsientidel sihipäraselt, on füüsilise või psüühilise sõltuvuse tekke risk märkimisväärselt väiksem või tuleb seda hinnata erineval moel. Siiski pole kroonilise valuga patsientidel psüühilise sõltuvuse tekkesageduse kohta kindlaid andmeid saadaval. Antud ravimit tuleb erilise ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite väärkasutust.
Kirurgilised protseduurid
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide ohutust kasutatuna preoperatiivselt ei ole veel määratud ja seega ei soovitata kasutada.
Erilist ettevaatust on vaja rakendada, kui oksükodooni määratakse sooleoperatsioonidele minevatele patsientidele. Opioide tuleb manustada ainult operatsiooni järgselt, kui soolestiku motoorika on taastunud. Sarnaselt kõikide teiste opioidpreparaatidega, peavad patsiendid, kelle tehakse täiendavaid valuleevendavaid protseduure (nt operatsioon, plexus'e blokaad), ei tohi oksükodooni 12 tundi enne protseduuri saada. Kui pärast seda protseduuri on oksükodooni kasutamine jätkuvalt näidustatud, tuleb annused kohandada vastavalt uuele postoperatiivsele vajadusele.
Dopinguproov
Sportlased peavad arvestama, et see ravim annab dopinguproovis positiivse vastuse. Abiained
See ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesinevate pärilike haigustega nagu galaktoosi talumatus, laktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon patsiendid, ei tohi antud ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

• KNS depressandid (nt sedatiivsed, hüpnootilised ained, fenotiasiinid, neuroleptikumid, anesteetikumid, antidepressandid, lihasrelaksandid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid) ja teised opioidid või alkohol võivad suurendada oksükodooni kõrvaltoimete esinemist, eriti hingamisdepressiooni.
• Antikolinergilised ained (nt neuroleptikumid, antihistamiinikumid, antiemeetikumid, parkinsonitõvevastased ained) võivad suurendada oksükodooni antikoliinergilisi kõrvaltoimeid (nt kõhukinnisus, suukuivus või kusepeetushäired).
• Tsimetidiin võib inhibeerida oksükodooni metabolismi.
• MAO inhibiitorid, mis omavad teadaolevalt koostoimet narkootiliste analgeetikumidega, mis tekitavad KNS erutuse või depressiooni, tekitades KNS erutuse või pärssumise koos hüper- või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.4).
• Tsütokroom P4502D6 ja 3A4 ei oma mingit kliinilist tähtsust, kuigi tugevad CYP2D6 inhibiitorid võivad mõjutada oksükodooni eliminatsiooni. Teiste asjasse puutuvate isoensüümide inhibiitorite toime oksükodooni metabolismile ei ole teada. Arvestada tuleb võimalike koostoimetega.
• On täheldatud INR väärtuse kliiniliselt olulist kõikumist mõlemas suunas nendel patsientidel, kellele on Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette määratud koos kumariini tüüpi antikoagulantidega.
• Puuduvad uuringud oksükodooni toimest läbi CYP ensüümide metaboliseeruvate ainetega.

4.6 Rasedus ja imetamine Rasedus

Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi raseduse ajal võtta (vt lõik 4.3).
Puuduvad adekvaatsed andmed oksükodooni kasutamise kohta rasedatel naistel. Oksükodoon läbib platsentaarbarjääri. Oksükodooni pika-ajaline kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinul ärajätusümptomeid. Oksükodooni kasutamine sünnituse ajal võib põhjustada loote hingamisdepressiooni.
Imetamine
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi imetamise ajal võtta (vt lõik 4.3). Oksükodoon eritub rinnapiima. Piima/plasma kontsentratsioonide suhe oli 3,4:1.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Oksükodoon võib häirida tähelepanu- ja reaktsioonivõimet sellisel määral, et autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime on pärsitud või täiesti puudub. Stabiilse ravi korral ei ole täielikku autosõidu keeldu vaja. Raviarst peab hindama individuaalset situatsiooni.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on tüüpilised opioidagonistidele. Võib välja kujuneda tolerantsus ja sõltuvus (vt lõik „Tolerantsus ja sõltuvus", allpool). Kõhukinnisust saab vältida sobiva lahtisti manustamisega. Kui iiveldus ja oksendamine muutuvad häirivaks, võib oksükodooni kombineerida antiemeetikumidega.
Oksükodoon võib tekitada hingamise depressiooni, mioosi, bronhide spasme ja silelihasspasme ning pärssida köharefleksi.
Kõrvaltoimed, mida on arvatud olevat vähemalt võimalikult seotud antud raviga, on loetletud allpool organsüsteemide kaupa absoluutse esinemissageduse järgi.
Igas sagedusgrupis on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt:
Väga sage (>1/10)
Sage (>1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100
Harv (>1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000),
Teadmata ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: lümfadenopaatia
Endokriinsüsteemi häired:
Aeg-ajalt: ADH liignõristuse sündroom.
Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: anoreksia.
Harv: dehüdratsioon.
Psühhiaatrilised häired
Sage: erinevad psühholoogilised kõrvaltoimed nagu meeleolu muutused (nt ärevus, depressioon,
eufooria), aktiivsuse muutused (tavaliselt supressioon, seotud mõnikord letargiaga, aeg¬ajalt suurenenud agiteeritus, närvilisus, unetus) ja muutused kognitiivses võimekuses (nt ebanormaalsed mõtted, segasus, amneesia, üksikjuhtudel ka kõnelemishäired)
Aeg-ajalt: aistingute muutused (nt depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid, maitsmishäired, nägemishäired, hüperakuusia.
Närvisüsteemi häired
Väga sage: unisus, pearinglus, peavalu.
Sage: asteenia, paresteesia.
Aeg-ajalt: nii lihastoonuse tõus kui langus, treemor, tahtmatud lihaskontraktsioonid, hüpesteesia, koordinatsioonihäired, üldine halb enesetunne, vertiigo.
Harv: krambid, eriti epileptilise haigusega inimestel või nendel, kellel esineb kalduvus krampide
tekkeks, lihasspasmid.
Südame ja vaskularsed häired
Sage: hüpotensioon, millega harva kaasnevad ka sekundaarsed sümptomid nagu palpitatsioonid,
minestus.
Aeg-ajalt: supraventrikulaarne tahhükardia, vasodilatatsioon.
Silma kahjustused
Aeg-ajalt: mioos, pisaraerituse häired.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: hingamisdepressioon, bronhospasm.
Aeg-ajalt: suurenenud köha, farüngiit, riniit, hääle muutus.
Seedetrakti häired
Väga sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine.
Sage: suukuivus, millega harva kaasneb janu ja neelamisraskused, seedehäired nagu kõhuvalu,
kõhulahtisus, röhitsused, düspepsia, isutus. Aeg-ajalt: sapikoolikud, suuhaavandid, igemepõletik, stomatiit, soolegaasid. Harv: igemete veritsus, isu tõus, tumeda välimusega väljaheide, plekid hammastel ja hammaste
kahjustus, iileus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage: sügelus
Sage: nahakahjustused, sh lööve, harvadel juhtudel suurenenud tundlikkus päikesevalgusele,
üksikjuhtudel urtikaaria või eksfoliatiivne dermatiit. Harv: nahakuivus, herpes simplex.
Neerude ja kuseteede häired
Sage: urineerimishäired (kusepeetus, aga ka tung sagedamini urineerida).
Harv: hematuuria.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Aeg-ajalt: libiido langus, impotentsus. Harv: amenorröa.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: higistamine ja isegi külmavärinad.
Aeg-ajalt: juhuslikud traumad, valu (nt valu rinnus), tursed, migreen, füüsiline sõltuvus koos
ärajätunähtudega, allergilised reaktsioonid. Harv: kehakaalu muutused (langus või suurenemine), tselluliit.
Väga harv: anafülaktilised reaktsioonid.
Võib välja kujuneda tolerantsus ja sõltuvus.
Tolerantsus ja sõltuvus:
Patsientidel võib välja kujuneda tolerantsus ravimi suhtes ja nad võivad hakata vajama valu kontrolli alla saamiseks üha suuremaid annuseid. Dolocodon tablettide pikaajaline kasutamine võib tekitada füüsilise sõltuvuse ja ravi järsul lõpetamisel tekivad ärajätunähud. Kui patsient ei vaja enam pikemalt oksükodoon- ravi, on soovitatav hakata annuseid ärajätunähtude esinemise vältimiseks järk-järgult vähendama. Opioid abstinentsi või ärajätusündroomi iseloomustavad kõik või mõned järgmistest sümptomitest: rahutus, pisaravool, rinorröa, haigutamine, higistamine, külmavärinad, müalgia ja müdriaas. Teised, samuti tekkida võivad sümptomid on: ärrituvus, ärevus, seljavalu, liigesvalu, nõrkus, kõhukrambid, unetus, iiveldus, isutus, oksendamine, kõhulahtisus või vererõhu, hingamise ja südamelöögisageduse tõus.
Psühholoogilise sõltuvuse (narkomaania) kujunemist opioididanalgeetikumidele sihipäraselt ravitud patsientidel on kirjeldatud harva. Kuid ei ole andmeid selgete järelduste tegemiseks, kui tõenäoline on psühholoogilise sõltuvuse teke kroonilise valuga patsientidel.

4.9 Üleannustamine

Üleannuse sümptomid
Mioos, hingamise depressioon, unisus, skeletilihaste toonuse ja vererõhu langus. Rasketel juhtudel võib tekkida vereringepuudulikkus, stuupor, kooma, bradükardia ja mitte-kardiogeenne kopsuturse; opioidide nagu oksükodoon suurte annuste kuritarvitamise korral on võimalik ka surm.
Üleannustamise ravi
Esmast tähelepanu tuleb pöörata patsiendi hingamisteede avatusele ja vajadusel viia ta kunstlikule hingamisele.
Üleannustamise korral tuleb manustada intravenoosselt opioidantagonisti (nt 0,4...2 mg naloksooni intravenoosselt). Ühekordsete annuste manustamist võib korrata sõltuvalt kliinilisest situatsioonist 2...3 minuti järel. Võimalik on teha ka naloksooni intravenoosset infusiooni - 2 mg naloksooni 500 ml-s isotoonilises soolalahuses või 5% glükoosilahuses (vastab 0,004 mg naloksoonile/ml täiskasvanutel ja 0,01 mg/kg kehakaalu kohta lastel). Infusioonilahus infundeeritakse kiirusega, mis vastab eelnevalt manustatud boolusannuste suurusele ja patsiendi reaktsioonile manustatud annustele. Infusioon ei asenda patsiendi sagedast kliinilist jälgimist. Teine võimalus on manustada naloksooni lihasesse, juhul on veenitee ei ole kättesaadav.
Kuna naloksooni toimekestus on suhteliselt lühike, tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuni spontaanne hingamine on kindlalt taastunud.
Naloksooni ei tohi manustada juhul, kui oksükodooni üleannustamise tagajärjel ei esine märkimisväärset hingamistegevuse ega vereringe pärssumist. Naloksooni tuleb ettevaatusega manustada nendele patsientidele, kellel on diagnoositud füüsiline sõltuvus oksükodooni suhtes või kellel seda kahtlustatakse. Sellisel juhul võib opioidi toime järsk ja täielik katkestamine vallandada ägeda valuhoo või ärajätusündroomi.
Kaaluda võib ka maoloputuse tegemist. Arvestage aktiivsöe koguseks 50 g täiskasvanutel ja 10...15 g lastele ja manustage see kui üleannus on võetud viimase tunni jooksul, hingamisteed peavad olema kaitstud. Mõistlik oleks arvestada ka sellega, et toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega mürgistuse korral võib sütt edukalt anda ka hiljem; paraku puuduvad seda seisukohta toetavad tõendid. Kiirendamaks mao tühjenemist, võib kasutada sobivat lahtistit (nt polüetüleenglükooli(PEG)-baasil lahused võivad olla kasuks).
Toetavaid meetmeid (sh kunstlik hingamine, hapnik, vasopressorid ja vedelike infusioonid) tuleb vajadusel rakendada üleannustamisega kaasneva tsirkulatoorse šoki leevendamiseks. Südameseiskus või arütmiad võivad vajada südamemassaaži või defibrillatsiooni. Vajadusel tuleb säilitada vedelike ja elektrolüütide metabolism.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: looduslikud oopiumi alkaloidid, ATC-kood: N02AA05
Oksükodoonil on afiinsus kappa-, müü- ja deltaopioidretseptorite suhtes ajus ja seljaajus. Ta toimib nendesse retseptoritesse kui opioidagonist ilma antagonistliku toimeta. Terapeutilised toimed on peamiselt analgeetiline ja sedatiivne. Võrreldes oksükodooni toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga, manustatuna koos teiste ravimitega või ilma, tagavad toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid märkimisväärselt pikema valuvaigistava perioodi ilma kõrvaltoimete esinemise olulise suurenemiseta.
Oksükodooni efektiivsust on näidatud vähivaluravis, post-operatiivse valu ja tõsise mitte-kasvajalise valu nagu diabeetiline neuropaatia, postherpeetiline neuralgia, alaselja ja osteoartroosivalu leevendamisel. Viimasel näidustusel on ravi pikkus olnud kuni 18 kuud ja olnud efektiivne paljudel patsientidel, kellel MSVAd ei ole taganud piisavat valuleevendust. Oksükodooni toimet neuropaatilise valu leevendamisel on tõestatud kolme platseeboga kontrollitud uuringuga.
Tõsise mitte-kasvajalise valuga patsientidel on stabiilse annustamise juures näidatud analgeesia püsimist kuni 3 aasta jooksul.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Dolocodon toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide biosaadavus suukaudsel manustamisel on võrreldav biosaadavusega oksükodooni sisaldava tavalise ravimvormi biosaadavusega, kuid toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormi puhul kujuneb maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas 4... 5 tunni jooksul, samas kui tavalise preparaadi puhul on see aeg umbes 1...1,5 tundi.
Oksükodooni toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide 12-tunniste intervallidega manustamisel kujunev maksimaalne ja minimaalne kontsentratsioon on samaväärsed kontsentratsioonidega, mis on mõõdetud tavaliste oksükodooni tablettide sama annuse manustamisel 6-tunniste intervallidega.
Rasvarikka toidu söömine ei mõjuta oksükodooni maksimaalset kontsentratsiooni vereplasmas ega ka oksükodooni tablettidest vabanevat ja imenduvat oksükodooni kogust.
Tablette ei tohi purustada ega närida, sest selle tagajärjel vabaneb prolongeeritult vabastavate tablettide struktuuri rikkumise tõttu kiiresti suures koguses oksükodooni.
Jaotumine
Oksükodooni absoluutne biosaadavus on ligikaudu 2/3 parenteraalse ravimi manustamisel sadavast. Tasakaalukontsentratsiooni korral on oksükodooni jaotusruumala 2,6 l/kg; seonduvus plasmavalkudega 38...45%; eliminatsiooni poolväärtusaeg 4...6 tundi ja plasmakliirens 0,8 l/min. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg toimeainet prolongeeritult vabastavast ravimvormist on tasakaalukontsentratsiooni korral 4...5 tundi, see saabub keskmiselt 1 päevaga.
Metabolism
Oksükodoon metaboliseerub soolestikus ja maksas tsütokroom P450 ensüümsüsteemi vahendusel noroksükodooniks ja oksümorfooniks, aga ka mitmeteks glükuroniidkonjugaatiteks. In vitro uuringud on näidanud, et tsimetidiini terapeutilised annused ei oma tõenäoliselt noroksükodooni moodustumisele erilist toimet. Inimesel vähendab kinidiin oksümorfooni moodustumist, kusjuures oksükodooni farmakoloogilised omadused suuremalt jaolt ei muutu. Metaboliitide osalus üldise farmakoloogilise toime moodustamisel on ebaoluline.
Eliminatsioon
Nii oksükodoon kui tema metaboliidid erituvad uriini ja väljaheitega. Oksükodoon läbib platsentaarbarjääri ja seda leidub rinnapiimas.
Eakad
Eakatel on AUC 15% kõrgem kui noorematel täiskasvanutel. Sugu
Naistel on arvestatuna kehakaalu järgi oksükodooni plasmakontsentratsioon keskmiselt 25% kõrgem kui meestel. Selle põhjus on teadmata.
Neerufunktsiooni häire
Esmased andmed kerge kuni mõõduka neerufunktsioonihäirega patsientide uuringust näitavad, et oksükodooni ja noroksükodooni maksimaalsed plasmakontsentratsioonid olid vastavalt ligikaudu 50% ja 20% kõrgemad ja oksükodooni, noroksükodooni ja oksümorfooni AUC väärtused ligikaudu 60%, 60% ja 40% kõrgemad kui tervetel isikutel. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneb ainult 1 tunni võrra.
Kerge kuni mõõdukas maksafunktsioonihäire
Kerge kuni mõõduka maksafunktsioonihäirega patsientidel on oksükodooni ja noroksükodooni plasmakontsentratsioonid ligikaudu vastavalt 50% ja 20% kõrgemad kui tervetel isikutel. AUC väärtused olid vastavalt ligikaudu 95% ja 75% kõrgemad. Oksümorfooni maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ja AUC väärtused oli 15...50% võrra madalamad. Oksükodooni eliminatsiooni poolväärtusaeg pikeneb 2,3 võrra.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Oksükodooni reproduktsiooni toksilisuse kohta ei ole piisavalt andmeid ning andmeid ei ole fertiilsuse ja postnataalsete toimete kohta emakasisese manustamise järgselt. Oksükodoon ei põhjusta rottidel ja küülikutel väärarenguid annustes, mis olid 1,5...2.5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 160 mg/päevas, arvutatuna keha kilogrammi kohta. Pikaajalisi kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.
Oksükodoon ei osutunud mutageenseks järgmistes uuringutes: Ames'i Salmonella ja E. coli test, nii metaboolse aktivatsiooniga kui ilma, annustes kuni 5000 mikrogrammi; kromosomaalsete aberratsioonide test inimese lümfotsüütidel, ilma metaboolse aktivatsioonita annustes kuni 1500 mikrogrammi/ml ja koos aktivatsiooniga 48 tundi pärast ekspositsiooni, annustes kuni 5000 mikrogrammi/ml; ning in vivo luuüdi mikronukleuste test hiirtel (plasmakontsentratsioonidega kuni 48 mikrogrammi/ml). Mutageenseid toimeid täheldati metaboolse aktivatsiooni kasutamisel inimese kromosomaalsete aberratsioonide testis (kontsentratsioonides > 1250 mikrogrammi /ml) 24 tundi, kuid mitte 48 tundi pärast ekspositsiooni; ning hiirte lümfoomirakkude testis metaboolse aktivatsiooniga (annuses 50 mikrogrammi/ml) ja ilma metaboolse aktivatsioonita (annuses 400 mikrogrammi/ml). Nende uuringute tulemused näitavad, et genotoksiline toime inimesele on madal.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pelletid:
Suhkrusfäärid (sahharoos, maistärklis) Hüpromelloos
Talk
Pelletite kate: Etüültselluloos Hüdroksüpropüültselluloos Propüleenglükool
Lõppsegu: Karmelloosnaatrium Mikrokristalne tselluloos Magneesiumstearaate [taimne] Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Tableti kate: Titaandioksiid (E171) Hüpromelloos Makrogool 6000 Talk
Tableti katetesse kuuluvad veel järgmised värvained: Dolocodon 10 mg: punane raud(III)oksiid (E 172) Dolocodon 40 mg: punane raud(III)oksiid (E 172)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.
HDPE pudelid: Ravim tuleb kasutada 4 nädala jooksul pärast pakendi esmast avamist, kui seda hoida tihedalt suletuna originaalsisepakendis.

6.4 Säilitamise eritingimused

Blister: Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. HDPE pudel: Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Lapse-kindel PVC/PE/PVDC-alumiinium blister, mis sisaldab valget poolläbipaistvat lamineeritud
fooliumi ja alumiinium fooliumi.
HDPE pudelid lapse-kindla PE ärakeeratava korgiga.
Pakendi suurus:
10, 20, 28, 30, 56, 60, 90, 98, 112 või 120 toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ZENTIVA k.s., U kabelovny 130, 102 37 Prague 10, Tšehhi Vabariik

8. MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 707510 10 mg: 707610 20 mg: 707810 40 mg: 707710

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

27.09.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud septembris 2010.