Propofol-Lipuro 10 mg

Saada link

Kasutaja hinnang: / 13
ViletsParim 
Propofol-Lipuro 10 mg4su5basata su13 utenti.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

 


1 RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol-Lipuro 10 mg/ml, süste- või infusiooniemulsioon.


2 KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Propofol-Lipuro 10 mg/ml sisaldab
1 ml 20 ml ampull  50 ml viaal 100 ml viaal Propofool 10 mg 200 mg 500 mg 1000 mg
INN. Propofolum
1ml süste- või infusiooniemulsiooni sisaldab    Sojaoaõli, rafineeritud 50 mg Naatrium  0.03 mg
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3 RAVIMVORM

Süste- või infusiooniemulsioon.
Valge piimjas õli/vesi-tüüpi emulsioon.


4 KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Propofool on lühitoimeline intravenoosne üldanesteetikum, mida kasutatakse:
-    üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine täiskasvanutel ja üle 1 kuu vanustel lastel;
-    kunstlikul ventilatsioonil olevate üle 16 aastaste patsientide sedatsioon intensiivravis;
-    sedatsioon diagnostilistel ja kirurgilistel protseduuridel eraldi või kombinatsioonis lokaalse või regionaalanesteesiaga täiskasvanutel ja üle 1 kuu vanustel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis


Üldised juhised
Propofol-Lipuro 10 mg/ml tohib manustada ainult haiglates ja vastava varustusega päevaraviosakondades anesteesia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide järelvalve all. Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria), käepärast peavad olema vahendid hingamisteede avatuse tagamiseks, kunstlikuks ventilatsiooniks ja elustamiseks. Kasutades Propofol-Lipuro 10 mg/ml patsiendile sedatsiooniks kirurgiliste või diagnostiliste protseduuride ajal, ei tohi seda manustada isik, kes on samaaegselt seotud kirurgilise või diagnostilise protseduuri tegemisega.
Propofol-Lipuro 10 mg/ml koos on tavaliselt vaja manustada ka analgeetikume.

Soovitatav annustamisskeem ja ravi kestus
Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustatakse intravenoosselt. Annust kohandatakse individuaalselt vastavalt patsiendi ravivastusele.
Üldanesteesia täiskasvanutel
Anesteesia sissejuhatus Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol-Lipuro 10 mg/ml (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. Enamusele alla 55-aastastest patsientidest on sobivaks annuseks 1,5 ... 2,5 mg/kg kehakaalu kohta.  Eakamatel patsientidel ja ASA III/IV klassi (eriti südamefunktsiooni häiretega) patsientidel on vajalik annus väiksem ja Propofol-Lipuro 10 mg/ml koguannust võib vähendada kuni 1 mg/kg kehakaalu kohta või alla selle. Nendel patsientidel peab ravimi manustamiskiirus olema väiksem (ligikaudu 2 ml vastab 20 mg-le, iga 10 sekundi järel).
Anesteesia säilitamine Anesteesiat säilitatakse, manustades Propofol-Lipuro 10 mg/ml kas püsiinfusioonina või korduvate boolussüstetena. Kasutades korduvate boolussüstete meetodit võib manustada 25 mg (2,5 ml Propofol-Lipuro 10 mg/ml) kuni 50 mg (5,0 ml Propofol-Lipuro 10 mg/ml) doosidena vastavalt kliinilistele vajadustele. Anesteesia säilitamiseks pideva infusiooni abil on tavaline vajalik annus 4...12 mg/kg kehakaalu kohta tunnis.  Eakatel patsientidel, raskes üldseisundis patsientidel, ASA klassi III või IV ja hüpovoleemilistel patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine sõltuvalt patsiendi seisundist raskusest ja rakendatavast anesteesia tehnikast.

Üldanesteesia üle 1 kuu vanustel lastel
Anesteesia sissejuhatus Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol-Lipuro 10 mg/ml aeglaselt kuni anesteesia saabumiseni kliiniliste tunnuste alusel. Annust kohandatakse vastavalt vanusele ja/või kehakaalule.  Enamusele üle 8-aastastest patsientidest on sobivaks propofooli annuseks ligikaudu 2,5 mg/kg kehakaalu kohta. Noorematele patsientidele, iseäranis vanuses 1 kuu kuni 3 aastat, võib annus olla suurem (2,5...4 mg/kg kehakaalu kohta).
Üldanesteesia säilitamine Anesteesiat säilitatakse, manustades Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusioonina või korduvate boolussüstetena, et säilitada vajalikku anesteesia sügavust. Vajalik manustamiskiirus on erinevatel patsientidel erinev, kuid kiirus vahemikus 9...15 mg/kg kehakaalu kohta tunnis on piisav rahuldava anesteesia saavutamiseks. Noorematele patsientidele, iseäranis vanuses 1 kuu kuni 3 aastat võib annus olla suurem.
ASA klass III ja IV patsientidele on soovitav kasutada väiksemaid annuseid (vt ka lõik 4.4)

Kunstlikul ventilatsioonil olevate patsientide sedatsioon intensiivravis
Propofooli kasutamisel sedatsiooniks intensiivravis on soovitatav selle manustamine püsiinfusioonina. Annustamine sõltub sellest, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Enamikul patsientidel on piisav sedatsioon saavutatav annustega 0,3...4,0 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis (vt ka lõik 4.4.). Propofool ei ole näidustatud sedatsiooniks 16-aastaste või nooremate patsientide intensiivravis (vt lõik 4.3). Propofooli manustamine sedatsiooniks Target Controlled Infusion-i (TCI süsteem) abil ei ole intensiivravis soovitatav.

Sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral täiskasvanutel
Sedatsiooni tagamiseks kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride ajal tuleb annuseid ja manustamiskiirust kohandada sõltuvalt ravivastusest. Enamikul juhtudel piisab sedatsiooni tekkeks 0,5...1,0 mg/kg kehakaalu kohta 1 ... 5 minuti jooksul. Sedatsiooni säilitamiseks võib tiitrida Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusiooni sedatsiooni soovitud tasemeni. Enamike patsientide puhul on annus 1,5...4,5 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Kui sedatsioonisügavust on vaja kiiresti suurendada, siis võib infusioonile lisaks kasutada boolusannuseid 10...20 mg (1...2 ml Propofol-Lipuro 10 mg/ml). Üle 55-aastastel ja ASA III/IV klassi kuuluvatel patsientidel on Propofol-Lipuro 10 mg/ml vajalik annus väiksem, samuti võib vajalikuks osutuda manustamiskiiruse vähendamine. 
Sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral üle 1 kuu vanustel lastel

Annused ja manustamiskiirused tuleb kohandada vastavalt vajaminevale sedatsiooni sügavusele ja ravivastusele. Enamus pediaatrilistest patsientidest vajavad sedatsiooni tekkeks  propofooli 1...2 mg/kg kehakaalu kohta. Sedatsiooni säilitamiseks võib tiitrida Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusiooni sedatsiooni soovitud tasemeni. Enamike patsientide puhul on propofooli annus 1,5...9 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Kui sedatsioonisügavust on vaja kiiresti suurendada, siis võib infusioonile lisaks kasutada boolusannuseid kuni 1 mg/kg kehakaalu kohta.
ASA klass III ja IV patsientidele on soovitav kasutada väiksemaid annuseid.

Manustamisviis ja manustamiskestus
Manustamisviis
Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustatakse intravenoosselt süstetena või pideva infusiooni teel, lahjendamata või lahjendatuna 5 % glükoosilahuses või 0,9 % naatriumkloriidi lahuses või siis 0,18 % naatriumkloriidi ja 4 % glükoosilahuses infusiooniks mõeldud PVC-kottides või klaaspudelites (vt ka lõik 6.6). Infusioonipudeleid ja -ampulle tuleb enne kasutamist loksutada. Enne kasutamist tuleb ampulli kael või viaali kummikorgi pealispind puhastada meditsiinilise alkoholiga (pihus või vatitampoonid). Pärast kasutamist tuleb avatud ravimipudelid hävitada.  Propofol-Lipuro 10 mg/ml ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid, olles seega soodsaks pinnaseks mikroorganismide paljunemisele. Seetõttu tuleb Propofol-Lipuro 10 mg/ml tõmmata aseptiliselt steriilsesse süstlasse või infusioonisüsteemi vahetult pärast ampulli või viaali avamist. Ravimi manustamisega ei tohi viivitada. Infusiooni tegemise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii ravimis (Propofol-Lipuro 10 mg/ml) kui ka infusioonisüsteemis.  Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusioonile samaaegselt lisatavad ravimid või vedelikud tuleb manustada võimalikult veenikanüüli lähedal. Propofol-Lipuro 10 mg/ml ei tohi manustada läbi antimikroobse filtri. Propofol-Lipuro 10 mg/ml ühes ampullis või viaalis ja ükskõik millises süstlas on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil.
Lahjendamata Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusioon Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustamisel püsiinfusioonina on infusioonikiiruse kontrollimiseks soovitatav alati kasutada büretti, tilgalugejat, süstlapumpa või volumeetrilist infusioonipumpa. Sarnaselt ükskõik millise rasvemulsiooni parenteraalsele manustamisele, ei tohi ka Propofol-Lipuro 10 mg/ml püsiinfusioon ühest infusioonisüsteemist kesta üle 12 tunni. Hiljemalt 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propofol-Lipuro 10 mg/ml reservuaar hävitada ning asendada uuega. Infusiooni lõppedes või pärast infusioonisüsteemi vahetamist tuleb Propofol-Lipuro 10 mg/ml ravimijäägid hävitada.
Lahjendatud Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusioon Lahjendatud Propofol-Lipuro 10 mg/ml infusiooni manustamisel tuleb infusioonikiiruse kontrollimiseks ja lahjendatud Propofol-Lipuro 10 mg/ml tahtmatu kontrollimatu üleannustamise ohu vältimiseks alati kasutada bürette, tilgalugejaid, süstlapumpasid või volumeetrilisi infusioonipumpasid. Maksimaalne lahjendus ei tohi olla suurem kui 1 osa ravimit Propofol-Lipuro 10 mg/ml 4 osas 5 % glükoosi lahuses või 0,9 % naatriumkloriidi lahuses, või 0,18 % naatriumkloriidi ja 4 % glükoosi lahuses (minimaalne kontsentratsioon 2 mg propofooli/ml). Lahjendamine peab toimuma aseptilistes tingimustes vahetult enne manustamist ja lahjendatud ravim tuleb ära kasutada 6 tunni jooksul pärast valmistamist.
Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks võib ravimit Propofol-Lipuro 10 mg/ml segada säilitusainevaba 1 % lidokaiini süstelahusega (segada 20 osa ravimit Propofol-Lipuro 10 mg/ml kuni 1 osa 1 % lidokaiini süstelahusega). Lidokaiiniga seotud spetsiifilised riskid vt lõigud 4.4 ja 4.8
Lihasrelaksante nagu atrakuurium või mivakuurium on soovitav Propofol-Lipuro 10 mg/ml-ga ühte süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist.
Propofooli võib kasutada ka Target Controlled Infusion-i abil. Kasutage aparaadi tootja kasutusjuhendit, sest soovitatavate annustamisskeemide kohta on saadaval erinevaid algoritme. 
Manustamiskestus
Propofol-Lipuro 10 mg/ml võib manustada maksimaalselt 7 päeva jooksul.


4.3     Vastunäidustused
Propofol-Lipuro 10 mg/ml ei tohi kasutada:
-    patsientidel, kellel esineb ülitundlikkus propofooli, soja, maapähkli või emulsiooni ükskõik millise abiaine suhtes;
-    16-aastastel või noorematel patsientidel sedatsiooniks intensiivravis (vt ka lõik 4.4). 

4.4     Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Südame-, hingamissüsteemi, neeru-või maksakahjustusega, hüpovoleemilistel, nõrgestatud organismiga patsientidel või epileptikutel tuleb olla ettevaatlik ning manustada Propofol-Lipuro 10 mg/ml tavalisest aeglasemalt (vt lõik 4.2). Propofooli kliirens on verevoolust sõltuv, seetõttu kaasuv ravi ravimitega, mis vähendavad südame minutimahtu, aeglustab veelgi propofooli kliirensit. Võimalusel tuleks hüpovoleemia, südamepuudulikkus, vereringehäired või hingamisfunktsiooni häired enne Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustamist kompenseerida. 
Enne anesteesia alustamist epileptikul tuleb kontrollida, kas patsient on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi mitmed uuringud on näidanud propofooli efektiivsust status epilepticus’e ravis, võib selle manustamine epilepsiaga patsientidele siiski suurendada krambiohtu.
Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustamisel sedatsiooniks või anesteesias tuleb olla ettevaatlik mõningate protseduuride korral, kus spontaansed liigutused on eriti ebasoovitavad (nt silmakirurgia).

Kasutamine ei ole soovitatav elekterkrampravi korral. 
Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustamisel raske südamekahjustusega patsientidele tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning tagada hoolikas jälgimine.
Et Propofol-Lipuro 10 mg/ml-l puudub vagolüütiline toime, võib olla tõusnud  vagotoonia tekkerisk. Kaaluma peaks antikolinergilise preparaadi manustamist enne anesteesia induktsiooni või anesteesia säilitamise ajal; eriti olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui Propofol-Lipuro 10 mg/ml kasutatakse koos teiste bradükardiat põhjustada võivate ravimitega.
Propofol-Lipuro 10 mg/ml ei soovitata kasutada vastsündinutel, sest uuringud selle patsientide grupiga on lõpetamata. Farmakokineetilised andmed (vt lõik 5.2) viitavad kliirensi märgatavale langusele vastsündinutel, mis varieerub patsienditi. Vanematele lastele soovitatud annuste manustamisel võib tekkida suhteline üleannustamine, mis väljendub raske kardiovaskulaarse puudulikkusena.
Ravimi kasutamine alla 16-aastaste sedatsiooniks (illegaalselt) on põhjustanud raskeid kõrvaltoimeid (sh letaalse lõppega juhud), ent otsest põhjuslikku seost neil juhtudel tõestatud ei ole. Mainitud kõrvaltoimeteks olid peamiselt metaboolne atsidoos, hüperlipideemia, rabdomüolüüs ja/või südamepuudulikkus. Neid toimeid esines kõige sagedamini hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati ravimit annustes, mis ületasid täiskasvanutele intensiivravi tingimustes sedatsiooniks manustatavaid annuseid.

Sarnaselt eelnevale on ka täiskasvanutel väga harvadel juhtudel tekkinud pikemaajalisel kasutamisel (üle 58 tunni, annustes, mis ületasid 5 mg/kg kehakaalu kohta tunnis) metaboolset atsidoosi, rabdomüolüüsi, hüperkaleemiat ja/või kiirelt progresseeruvat (ja mõnikord letaalse lõppega) südamepuudulikkust. Nimetatud annused on suuremad kui praegu intensiivravis teostatavaks sedatsiooniks lubatav maksimaalne annus 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Nendel patsientidel oli peamiselt (kuid mitte eranditult) raske peatrauma ja sellega kaasnev intrakraniaalse rõhu (ICP) tõus. Sellistel juhtudel tekkiv südamepuudulikkus ei allunud tavaliselt inotroopsele toetavale ravile.

Raviarstidel ei soovitata ravimi annustamisel ületada annust 4 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Ravimit määravad arstid peavad olema nimetatud kõrvaltoimetest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, vähendama propofooli annust või kasutama mõnda alternatiivset sedatiivset ainet. Intrakraniaalse rõhu tõusuga patsientidele peab olema tagatud vastav ravi, et toetada eelmainitud ravimodifikatsioonide ajal aju perfusiooni.

Tähelepanu tuleb pöörata patsientidele, kellel esineb lipiidide ainevahetushäireid või haigusi, mis piiravad oluliselt lipiidemulsioonide kasutamist.
Kui patsiendid on parenteraalsel toitmisel, tuleb arvesse võtta ka Propofol-Lipuro 10 mg/ml lipiidset koostist: 1 ml Propofol-Lipuro 10 mg/ml sisaldab 0,1 g rasva. 
Intensiivraviosakonna patsientidel tuleb lipiiditaset määrata iga 3 päeva järel.
Et adipoossetel patsientidel tuleb tavaliselt kasutada suuremaid annuseid, tuleb arvesse võtta ka hemodünaamiliste kõrvaltoimete suurenenud riski.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata intrakraniaalse hüpertensiooni ja samal ajal madala arteriaalse rõhuga patsientidele, sest aju perfusioonirõhk võib oluliselt langeda.

Lahjendusi lidokaiiniga ei tohi manustada päriliku ägeda porfüüriaga patsientidele. 
Üksikjuhtudel võib ette tulla postoperatiivset teadvusetust, millega võib kaasneda lihastoonuse suurenemine. Seisundi avaldumine ei sõltu sellest, kas patsient on ärkvel või mitte. Kuigi teadvus taastub spontaanselt, tuleb teadvuseta patsiente hoolikalt jälgida.
Enne patsiendi ärasaatmist peab ta olema üldanesteesiast täielikult ärganud.
Haiglast koju saadetud patsiendil peab olema saatja ning teda tuleb teavitada alkoholi tarbimise vältimisest. 
Kasutamise kohta imetavatel naistel, vt lõik 4.6.
See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 100 ml kohta, see tähendab põhimõtteliselt ”naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Propofol-Lipuro 10 mg/ml võib kasutada kombinatsioonis teiste anesteetikumidega (premedikatsiooniravimid, inhalatsioonanesteetikumid, analgeetikumid, müorelaksandid, lokaalanesteetikumid). Siiani ei ole olulisi koostoimeid nimetatud ravimitega täheldatud. Mõnedel nendest tsentraalselt toimivatest ravimitest võib olla vereringet ja hingamist pärssiv toime, mis Propofol-Lipuro 10 mg/ml-ga kooskasutamisel tugevneb. Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonianesteetikumide kasutamisel on täheldatud vähesel määral anesteesiaaja pikenemist ja hingamissageduse langust.
Kui premedikatsiooniks on kasutatud opioide, võib sagedamini esineda apnoed, mille kestus võib olla pikenenud.
Suksametooniumi või neostigmiini manustamise järgselt võivad tekkida bradükardia ja südameseiskus.
Tuleb silmas pidada, et propofooli samaaegne kasutamine premedikatsiooni, inhalatsioonanesteetikumide või analgeetikumidega võib potentseerida anesteesia sügavust ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Kesknärvisüsteemi pärssivate ainete, nt alkoholi, üldanesteetikumide või narkootiliste valuvaigistite sedatiivsed toimed on propofooliga kooskasutamisel enam väljendunud.
Fentanüüli manustamise järgselt võib propofooli sisaldus veres olla ajutiselt kõrgem, suurendades seega apnoe tekkeriski.
Tsüklosporiinravi saavatel patsientidel on seoses rasvemulsioonide, sh propofooli manustamisega täheldatud leukoentsefalopaatiat.
Regionaalanesteesias täiendava vahendina kasutamisel võib vajalikuks osutuda Propofol-Lipuro 10 mg/ml annuse vähendamine.

4.6 Rasedus ja imetamine
Propofooli kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole teada, mistõttu propofooli ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja võib vastsündinul pärssida hingamisfunktsiooni (vt ka lõik 5.3). Vältida tuleks suurte annuste (üle 2,5 mg/kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks või 6 mg/kg kehakaalu kohta tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.
Imetavatel emadel tehtud uuringutes näidati, et propofool eritub väikeses koguses rinnapiima. Seetõttu peaksid emad katkestama imetamise 24 tunniks pärast propofooli manustamist ja mitte kasutama sel perioodil eritunud piima lapse toitmiseks.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Propofol-Lipuro 10 mg/ml omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. 
Pärast Propofol-Lipuro 10 mg/ml manustamist peab anesteesiast ärganud patsienti adekvaatse aja jooksul jälgima, et tagada rahuldav taastumine. Patsiendil ei ole soovitatav juhtida mootorsõidukit, käsitseda masinaid või töötada potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. 

4.8 Kõrvaltoimed
Propofooli kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on hüpotensioon ja hingamistegevuse pärssimine.
Need toimed sõltuvad propofooli manustatud annusest, ent ka premedikatsiooni tüübist ja teistest
kooskasutatud ravimitest. 
Kõrvaltoimed, mis on hinnatud vähemalt võimalikult seotuks raviga on loetletud alljärgnevalt
organsüsteemide ja esinemissageduse järgi.

Kõrvaltoimete sagedused:
Väga sage: ≥ 1/10;
Sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10;
Aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100;
Harv: ≥ 1/10000 kuni < 1/1000;
Väga harv: < 1/10000;
Teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Immuunsüsteemi häired
Harv Rasked ülitundlikkusreaktsioonid (anafülaksia), sh Quincke ödeem, bronhospasm, erüteem ja hüpotensioon.
Psühhiaatrilised häired
Harv
Eufooria ja seksuaalne pidurdamatus ärkamisstaadiumis.

Närvisüsteemi häired
Sage
Anesteesia induktsiooni ajal võib sageli täheldada spontaanseid liigutusi ja müokloonust.
Aeg-ajalt
Düstoonia ja muud tahtest sõltumatud liikumishäired.
Harv
Peavalu, peapööritus, värisemine ja külmatunne ärkamisstaadiumis;
epileptiformsed krambid, sh opistotoonus.
Väga harv
Hilise algusega epileptiformsed atakid, viivitus ravimi manustamisest ataki tekkeni võib varieeruda
mõnest tunnist mitme päevani.
Epileptikutel on propofooli manustamise järgselt täheldatud krambisündroomi (üksikjuhud).
Postoperatiivse teadvusetuse juhud, vt lõik 4.4.

Südame häired, vaskulaarsed häired
Sage Kerge või mõõdukas hüpotensioon Aeg-ajalt Oluline hüpotensioon. Sel juhul võib vajalikuks osutuda infusioonteraapia ning vajadusel vasokonstriktorite kasutamine, samuti Propofol-Lipuro 10 mg/ml aeglasem manustamine. Koronaarse või tserebraalse perfusiooni häiretega või hüpovoleemilistel patsientidel võib tekkida vererõhu järsk langus. Harv Südame rütmihäired ärkamisstaadiumis; Üldanesteesia ajal tekkiv bradükardia, mis võib mõnel juhul süveneda (kuni asüstoolia tekkeni). Kaaluda tuleks antikolinergilise ravimi intravenoosset manustamist induktsiooni eelselt või anesteesia säilitamisel (vt lõik 4.4).
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage
Anesteesia induktsioonil hüperventilatsioon, mööduv apnoe, köha.
Aeg-ajalt
Köha anesteesia säilitamisel.
Harv
Köha ärkamisstaadiumis.
Väga harv
Kopsuturse pärast propofooli manustamist (üksikud juhud).

Seedetrakti häired
Sage Luksumine anesteesia induktsioonil. Harv Iiveldus või oksendamine ärkamisstaadiumis. Väga harv Propofooli manustamise järgselt on täheldatud pankreatiiti. Selle põhjuslikku seost ravimi kasutamisega pole kindlaks tehtud.
Neerude ja kuseteede häired
Harv
Uriini värvuse muutused Propofol-Lipuro 10 mg/ml pikaajalisel kasutamisel.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage Kuumahood anesteesia induktsioonil. Harv Operatsioonijärgne palavik. Väga harv Üksikutel juhtudel on teatatud raskete kõrvaltoimete tekkest sümptomite kompleksina, mille hulka kuuluvad rabdomüolüüs, metaboolne atsidoos, hüperkaleemia ja südamepuudulikkus, mis võib olla mõnikord letaalse lõppega. Neid toimeid on täheldatud intensiivravipatsientidel, kelle ravimiannused ületavad 4 mg/kg tunnis. Lähemalt, vt lõik 4.4. Väga sage Paikne valu süstekohas. Profülaktika ja ravi, vt allpool. Harv Tromboos ja flebiit. Väga harv Rasked koereaktsioonid juhuslikul ekstravaskulaarsel manustamisel (üksikud juhud).
Propofol-Lipuro 10 mg/ml süstimisel tekkivat paikset valu saab leevendada samaaegse lidokaiini manustamisega (vt ka lõik 4.2), samuti valides süstimiseks või infusiooniks suurema läbimõõduga veeni küünarvarre või küünarlohu piirkonnas. Samaaegsel lidokaiini manustamisel võivad kõrvaltoimetena tekkida pearinglus, oksendamine, uimasus, krambid, bradükardia, südame rütmihäired ja šokk.

4.9 Üleannustamine
Juhuslikul üleannustamisel võib tekkida kardiovaskulaarne ja respiratoorne supressioon. Hingamistegevuse supressiooni korral rakendatakse kunstlikku ventilatsiooni. Südame ja veresoonkonna depressiooni korral tuleb patsiendi pea paigutada kehast madalamale ning manustada plasmaasendajaid ja vasopressoreid.


5 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED


5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: teised üldanesteetikumid, ATC-kood N01AX10.
Propofol-Lipuro 10 mg/ml intravenoosse manustamise järgselt avaldub ravimi uinutav toime kiiresti. Sõltuvalt süstimise kiirusest algab anesteesia induktsioon 30...40 sekundi möödudes. Ühekordse boolussüsti järgselt on toime kestus lühike kiire metabolismi ja eritumise tõttu (4...6 minutit).
Soovitatavate annustamisskeemide korral ei ole propofooli kliiniliselt märkimisväärset kumulatsiooni korduvate boolussüstide või -infusiooni järgselt täheldatud. 
Patsientide teadvus taastub kiiresti.
Anesteesia induktsioonil võib vahel tekkida bradükardiat ja hüpotensiooni, mille põhjuseks on tõenäoliselt vagolüütilise aktiivsuse puudumine. Südame-veresoonkonna seisund normaliseerub tavaliselt anesteesia säilitamise perioodil.
Lapsed
Piiratud andmed propofooliga läbiviidud anesteesiast lastel viitavad muutumatule ohutusele ja efektiivsusele 4 tunni jooksul. Kirjanduse andmetel on propofooli pikemaajaline kasutamine lastel ohutuse ja efektiivsuse muutusteta.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Intravenoosse manustamise järel seondub ligikaudu 98% propofoolist plasmavalkudega. 
Intravenoosse boolussüsti manustamise järel langeb propofooli esialgne veresisaldus kiirelt, kuna toimub kiire jaotumine erinevatesse keharuumidesse (α-faas). Jaotumise poolväärtusaeg on 2...4 minutit.
Eliminatsiooni ajal on ravimisisalduse langus veres aeglasem. Eliminatsiooni poolväärtusaeg ß-faasis on 30...60 minutit. Seejärel toimub ravimi väljumine kolmandast ruumist, peegeldades propofooli ümberjaotumist nõrga perfusiooniga kudedest. 
Kliirens on lastel kõrgem kui täiskasvanutel.
Tsentraalne jaotusruumala on vahemikus 0,2....0,79 l/kg kehakaalu kohta, stabiilne jaotusruumala jääb vahemikku 1,8...5,3 l/kg kehakaalu kohta. Propofool eritub organismist kiiresti (totaalne kliirens ligikaudu 2 l/min). Kliirens toimub metabolismi arvel, peamiselt maksas, sõltudes verevoolust, kus propofool konjugeeritakse glükuroniidideks ja propofoolile vastav kinool muundatakse glükuroniidideks ja sulfaatkonjugaatideks. Kõik metaboliidid on inaktiivsed. Ligikaudu 88% manustatud annusest eritub metaboliitide kujul uriiniga. Muutumatul kujul eritub uriiniga ainult 0,3%.
Lapsed
Pärast ühekordset intravenoosset 3 mg/kg kohta boolussüstet suurenes propofooli kliirens/kg kehakaalu kohta vanusest sõltuvalt järgmiselt: Keskmine kliirens oli tunduvalt madalam vastsündinutel, alla 1 kuu vanustel lastel (n=25) (20 ml/kg/min) võrreldes vanemate lastega (n=36, vanuses 4 kuud kuni 7 aastat). Lisaks oli märgatav individuaalne varieeruvus vastsündinute seas (3,7...78 ml/kg/min). Nende väheste väga varieeruvate tulemustega katsete põhjal ei ole sellele vanusegrupile võimalik annuseid soovitada.
Keskmine propofooli kliirens vanematel lastel pärast ühekordset 3 mg/kg kohta boolussüstet oli 37,5 ml/min/kg (4 kuni 24 kuused lapsed) (n=8), 38,7 ml/min/kg (11 kuni 43 kuused lapsed) (n=6), 48 ml/min/kg (1 kuni 3 aastased lapsed) (n=12), 28,2 ml/min/kg (4 kuni 7 aastased lapsed) (n=10) võrreldes täiskasvanutega 23,6 ml/min/kg (n=6).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud ei ole. 
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud on näidanud propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud toimeid ainult ravimi suurte annuste korral. Teratogeenseid toimeid täheldatud ei ole. 
Lokaalse tolerantsi uuringutes põhjustas intramuskulaarne süstimine koekahjustuse tekke süstekoha ümbruses.


6 FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Rafineeritud sojaoaõli Keskmise ahelaga triglütseriidid  Glütserool Munaletsitiin Naatriumoleaat  Süstevesi.

6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus
6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Pärast esmast avamist: ravim kasutada koheselt. 
Pärast juhistele vastavat lahjendamist: lahjenduse manustamine peab toimuma koheselt pärast selle valmistamist.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Mitte hoida sügavkülmas.
Hoida ampullid ja viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult.


6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Värvitust tüüp I kaasist ampullid sisaldavad 20 ml emulsiooni.
Värvitust tüüp II klaasist, bromobutüül kummikorgiga viaalid sisaldavad 50 ml või 100 ml emulsiooni. 

Pakendite suurused:
klaasampullid: 5 x 20 ml
klaasviaalid: 1 x 50 ml, 10 x 50 ml, 1 x 100 ml, 10 x 100 ml

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele. Enne kasutamist tuleb mahuteid loksutada.
Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamise järgselt allesjäänud ravim tuleb hävitada, vt lõik 4.2.
Kui ravimi loksutamise järgselt on näha kaks vedelikukihti, ei tohi ravimit kasutada.
Propofol-Lipuro 10 mg/ml on lubatud kokku segada ainult järgmiste ainetega:  5% glükoosilahus, 0,9% naatriumkloriidilahus või 0,18% naatriumkloriidlahus ja 4% glükoosilahusega ning säilitusainetevaba 1% lidokaiini süstelahusega (vt lõik 4.2).
Propofol-Lipuro 10 mg/ml koosmanustamine 5% glükoosilahuse, 0,9% naatriumkloriidilahuse või 0,18% naatriumkloriidilahuse ja 4% glükoosilahusega toimub süstekoha läheduses asuva kolmikkraani kaudu.


7 MÜÜGILOA HOIDJA

B. Braun Melsungen AG Carl-Braun-Straße 1
P.O. Box 1110/1120 D-34209 Melsungen,  Saksamaa Tel: +49 5661 71 0 Fax: +49 5661 71 4567


8 MÜÜGILOA NUMBER

574808


9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

07.03.2008/19.06.2009


10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2010

 

Lisa kommentaar


 Turvakood
Värskenda

Kaotasid:
Parooli / Kasutajatunnust

Oled uus kasutaja?
Registreeru

Hääletamine

Kas meil on vaja oma foorum?

 

 

Uudised e-maili


Kes on võrgus