Propofol 20MG

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol 20MG/ML Fresenius, 20 mg/1 ml, süste- või infusiooniemulsioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml emulsiooni sisaldab 20 mg propofooli. 
50 ml emulsiooni (1 viaal) sisaldab 1000 mg propofooli.
INN. Propofolum
Abiaine: rafineeritud sojaõli
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste- või infusiooniemulsioon Valge õli-vesi emulsioon

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine.
Kunstlikul ventilatsioonil olevate patsientide sedatsioon intensiivravis.


4.2 Annustamine ja manustamisviis 
Käepärast peavad olema vahendid anesteesia ajal tekkida võivate olukordade lahendamiseks, vahetus läheduses peavad olema elustamiseks vajalikud vahendid. Jälgida tuleb vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria). 
Propofol 20MG/ML Fresenius’e annustamine on individuaalne ja sõltub patsiendi iseärasustest ja kasutatud premedikatsioonist. Propofol 20MG/ML Fresenius’ega koos on tavaliselt vaja manustada analgeetikume.
Annustamine
• Täiskasvanute anesteesia
Anesteesia sissejuhatus
Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol 20MG/ML Fresenius’t (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. Manustamiseks võib kasutada perfuusorit. 
Enamusele alla 55-aastastest täiskasvanutest on sobiv propofooli annus 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.
Sellest east vanematel on vajaminev annus tavaliselt väiksem. Üldjuhul vajavad ASA III ja IV klassi kuuluvad patsiendid, eriti need, kellel on südamefunktsiooni kahjustus, Propofol 20MG/ML Fresenius’e väiksemat annust ja aeglasemat manustamist induktsioonil (ligikaudu 1 ml (20 mg) iga 10 sekundi järel).
Anesteesia säilitamine
Propofol 20MG/ML Fresenius’t võib anesteesia säilitamiseks manustada pideva infusioonina. 
Vajalik infusioonikiirus ja anesteesia säilitamiseks vajalik annus on individuaalne, tavaliselt 4...12 mg/kg/tunnis. Minimaalselt invasiivsete ja seega väiksemat stressi põhjustavate kirurgiliste protseduuride teostamiseks võib olla piisav säilitusannus 4 mg/kg/tunnis. 
Eakatel, ebastabiilses üldseisundis, hüpovoleemilistel ning ASA III ja IV kassi kuuluvatel patsientidel on soovitatav Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustada väiksemates annuses, 4 mg/kg/tunnis. 
Üle 3-aastaste laste anesteesia
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei ole soovitatav üldanesteesiaks kasutada alla 1 kuu vanustel lastel.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei soovitata üldanesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks kasutada 1 kuu kuni 3 aasta vanustel lastel, kuna väikestel lastel vajaminevaid väikesi annuseid on 2% kontsentratsiooniga emulsiooniga raske tiitrida. Neil patsientidel on soovitatav kasutada Propofol 1% Fresenius’t.
Anesteesia sissejuhatus
Anesteesia induktsiooniks on soovitatav Propofol 20MG/ML Fresenius’t tiitrida aeglaselt kuni anesteesia kliiniliste ilmingute saabumiseni. Annus tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule.
Anesteesia induktsiooniks üle 8-aastastel lastel on propofooli sobivaks annuseks ligikaudu 2,5 mg/kg, noorematel võib olla vajalik suuremate annuste kasutamine (2,5…4 mg/kg). Piisavate kliiniliste kogemuste puudumise tõttu on suurenenud riskiga (ASA III ja IV klassi kuuluvatel) lastel soovitatav kasutada väiksemaid annuseid.
Lastel ei ole soovitatav üldanesteesia sissejuhatamiseks propofooli manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.
Anesteesia säilitamine
Anesteesia säilitamiseks kasutatakse püsiinfusiooni annuses 9...15 mg/kg/tunnis.
Puuduvad andmed anesteesia säilitamisest lastel korduvate propofoolisüstetega.
Annust tuleb kohandada individuaalselt ning erilist tähelepanu tuleb pöörata adekvaatse analgeesia vajadusele.
Lastel ei ole soovitatav üldanesteesia säilitamiseks propofooli manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.
• Täiskasvanute sedatsioon intensiivravis:
Annustamine sõltub sellest, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Püsiinfusioonil kasutatakse propofooli annuseid 0,3...4 mg/kg/tunnis, suuremad propofooli annused kui 4 mg/kg/tunnis ei ole soovitatavad (vt lõik 4.4).
Juhul kui patsiendile manustatakse samaaegselt intravenoosselt teisi rasvemulsioone, tuleb arvesse võtta ka Propofol 20MG/ML Fresenius’e koostisse kuuluvaid lipiide. 1 ml Propofol 20MG/ML Fresenius’e rasvasisaldus on 0,1 grammi.
Propofooli ei tohi kasutada intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral 16-aastastel ja noorematel patsientidel (vt lõik 4.3).
Intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitatav Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

Manustamisviis
Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustatakse lahjendamata kujul intravenoosselt süstides või pideva infusioonina. Anesteesia säilitamiseks ei tohi Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustada boolussüstetena.
Propofol 20MG/ML Fresenius’e infundeerimisel on infusioonikiiruse kontrollimiseks soovitatav kasutada tilgalugejat, perfuusorit või volumeetrilist infusioonipumpa. 
Viaali tuleb enne kasutamist loksutada.
Kasutada ainult homogeense koostisega ravimit kahjustamata viaali.
Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.
Propofol 20MG/ML Fresenius on lipiidesisaldav antimikroobse konservandita emulsioon, olles seetõttu soodsaks pinnaseks mikroorganismide paljunemisele. 
Emulsioon tuleb tõmmata aseptilistes tingimustes steriilsesse süstlasse või infusioonisüsteemi vahetult peale viaali avamist. Ravimi manustamisega ei tohi viivitada. 
Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii Propofol 20MG/ML Fresenius’es kui ka infusioonisüsteemis. Propofol 20MG/ML Fresenius’ega samaaegselt kasutatavate ravimite ja vedeliku manustamise infusiooniliinid peavad asuma võimalikult veenikanüüli lähedal, kasutades Ykujulist ühendust või kolmikkraani. Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.
Propofol 20MG/ML Fresenius ja selle manustamiseks kasutatavad vahendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. Pärast kasutamist tuleb üle jäänud Propofol 20MG/ML Fresenius ära visata.
Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi ka Propofol 20MG/ML Fresenius’e manustamine ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propofol 20MG/ML Fresenius’e reservuaar ära visata ja vajadusel asendada uuega.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei tohi lahjendada teiste infusiooni- või süstelahustega. Samaaegne Propofol 20MG/ML Fresenius’e manustamine koos 5% glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või 0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega on lubatud võimalikult veenikanüüli lähedal asuva kolmikkraani abil. 
Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks peaks Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustama suuremasse veeni või süstima enne anesteesia induktsiooni Propofol 20MG/ML Fresenius’ega lidokaiini süstelahust (vt ka lõik 4.4). 
Lihasrelaksante nagu atrakuurium ja mivakuurium tohib Propofol 2 % Fresenius’ega ühte süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist (vt lõik 4.5).
Kasutamise kestus
Ravimit ei tohi manustada kauem kui 7 päeva.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus propofooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei tohi kasutada patsientidel, kes on allergilised soja või maapähkli
suhtes.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei tohi kasutada sedatsiooniks 16-aastastel ja noorematel lastel (vt lõik
4.4).


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Nõrgestatud või eakatel patsientidel, südame-, hingamiselundite, neeru- ja maksakahjustuse esinemisel või hüpovoleemia korral või epileptikutel tuleb Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustada ettevaatusega ja aeglasemalt. 
Südame-, vereringe- ja hingamispuudulikkus ning hüpovoleemia tuleks korrigeerida enne Propofol 20MG/ML Fresenius’e manustamist.
Enne epileptilise patsiendi anesteesiat tuleb kontrollida, kas ta on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi mitmed uuringud on näidanud ravi tõhusust epileptikutel, võib propofooli manustamine neil krambiriski suurendada.
Kuna propofoolil puudub vagolüütiline toime, võib tõusnud vagotoonuse tingimustes tekkida väljendunud bradükardia ja isegi asüstoolia. Enne anesteesia induktsiooni ja anesteesia säilitamise ajal Propofol 20MG/ML Fresenius’ega tuleks kaaluda antikolinergilise aine intravenoosset manustamist; eriti olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui Propofol 20MG/ML Fresenius’t kasutatakse koos teiste bradükardiat põhjustada võivate ravimitega.

Erilist tähelepanu nõuavad lipiidide ainevahetushäiretega patsiendid ja teised olukorrad, kui rasvemulsioone tohib manustada vaid ettevaatusega. 1 ml Propofol 20MG/ML Fresenius’t sisaldab 0,1 g rasva.
Intensiivraviüksuses tuleks vere lipiididesisaldust määrata iga 3 päeva järel.
Kaugelearenenud südamepuudulikkusega või teiste raskete müokardihaigustega patsientidele ei tohiks Propofol 20MG/ML Fresenius’t manustada, või kui, siis suure ettevaatusega ja põhjaliku järelevalve all.
Tugeva ülekaaluga patsientidele suuremate annuste manustamisel tuleb silmas pidada kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate hemodünaamiliste toimete tekkeriski.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge intrakraniaalse rõhuga ja samal ajal madala keskmise arteriaalse rõhuga patsientidele, kuna aju perfusioonirõhk võib langeda ohtliku tasemeni. 
Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks anesteesia induktsiooni ajal Propofol 20MG/ML Fresenius’ega võib vahetult enne propofoolemulsiooni süstida lidokaiinilahust. Enne lidokaiini manustamist tuleb silmas pidada, et lidokaiini ei tohi kasutada päriliku porfüüriaga patsientidel. 
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei soovitata kasutada elektrišokkravi ajal.
Nagu teiste sedatiivsete ainete korral, võivad ka propofooli kasutamisel sedatsiooniks operatiivsete protseduuride käigus patsiendil tekkida tahtmatud liigutused. Liikumatust nõudvatel protseduuridel võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t võivad määrata vaid anestesioloogia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstid.
Vahetult peab olema kättesaadav elustamiseks vajalik aparatuur ja vahendid, kuna säilitada tuleb adekvaatset ventilatsiooni ja oksügenisatsiooni.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei tohi manustada personal, kes on samaaegselt seotud diagnostilise või kirurgilise protseduuri läbiviimisega.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei ole soovitatav kasutada alla 1 kuu vanustel lastel.
Propofol 20MG/ML Fresenius’t ei soovitata üldanesteesia sissejuhatamiseks ja säilitamiseks kasutada noorematel kui 3-aastastel lastel, kuna väikestel lastel vajaminevaid väikesi annuseid on 2% kontsentratsiooniga emulsiooniga raske tiitrida. Neil patsientidel on soovitatav kasutada Propofol 1% Fresenius’t.

Propofooli kasutamise ohutust ja efektiivsust sedatsiooni tegemiseks alla 16-aastastel lastel ei ole tõestatud. Propofooli loata kasutamine alla 16-aastaste laste sedatsiooniks on põhjustanud raskeid kõrvaltoimeid (sh ka letaalse lõppega juhud), kuid otsest põhjuslikku seost ei ole tõestatud. Eelkõige olid need toimed seotud metaboolse atsidoosi, hüperlipideemia, rabdomüolüüsi ja/või südamepuudulikkuse tekkega. Neid nähte esines kõige sagedamini hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati ravimit annustes, mis ületasid täiskasvanutele intensiivraviüksustes teostatavaks sedatsiooniks ette nähtud annuseid. Sarnaselt eelnevale on ka täiskasvanutel, kes said ravimit rohkem kui 58 tunni jooksul annuses üle 5 mg/kg/tunnis, väga harva esinenud metaboolset atsidoosi, rabdomüolüüsi, hüperkaleemiat ja/või kiirelt progresseeruvat südamepuudulikkust (mõnikord letaalse lõppega). Nimetatud annused on suuremad kui praegu intensiivravis teostatavaks sedatsiooniks lubatav maksimaalne annus 4 mg propofooli /kg kehakaalu kohta/tunnis. Patsiendid, kellel sellised toimed avaldusid, olid peamiselt (kuid mitte alati) tõsise peavigastuse ning suurenenud intrakraniaalse rõhuga (ICP). Nimetatud juhtudel ei allunud kujunenud südamepuudulikkus tavaliselt inotroopsele toetavale ravile. Seega tuleb ravimit annustavatele arstidele meenutada, et kui võimalik, ei tohiks kasutada suuremat annust kui 4 mg/kg/tunnis. Ravimit määravad arstid peavad olema nimetatud kõrvaltoimete võimalusest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, vähendama ravimi annust või kasutama mõnda alternatiivset sedatiivset ainet. Sellise raviskeemi muutuse ajal peaksid tõusnud intrakraniaalse rõhuga patsiendid saama kohast toetavat ravi aju perfusioonirõhu tagamiseks.
Üksikutel juhtudel võib esineda postoperatiivne teadvusetusperiood, mida võib seostada lihastoonuse tõusuga. Selle perioodi ilmnemine ei sõltu sellest, kas patsient oli anesteesiast välja tulnud või mitte. Kuigi teadvus taastub spontaanselt, tuleb teadvusetut patsienti sel ajal siiski hoolikalt jälgida.
Propofol 20MG/ML Fresenius sisaldab sojaõli, mis võib harvadel juhtudel tekitada raskeid allergilisi reaktsioone.
Enne patsiendi väljakirjutamist peab ta olema üldanesteesiast täielikult toibunud.
Vt ka lõike 4.2 ja 6.6.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Propofol 20MG/ML Fresenius’t võib kasutada koos tavapäraste anesteesias kasutatavate ravimitega (premedikatsiooniravimite, inhalatsioonanesteetikumide, analgeetikumide, müorelaksantide, lokaalanesteetikumidega). Nende ravimite vahel on täheldatud raskeid koostoimeid. Mõnedel nendest süsteemselt kasutatavatest ravimitest võib olla depressiivne toime hingamis- ja vereringesüsteemile ning see toime võib koos Propofol 20MG/ML Fresenius’e kasutamisega tugevneda. Kui üldanesteesia on kombineeritud regionaalanesteesiaga, võivad vajaminevad Propofol 20MG/ML Fresenius’e annused olla väiksemad. Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonanesteetikumide kasutamisel on täheldatud anesteesiaaja pikenemist ja hingamissageduse langust. 
Kui premedikatsiooniks on täiendavalt kasutatud opiaate, võivad propofooli sedatiivsed toimed intensiivistuda ja kesta kauem, samuti võib olla kõrgem apnoe esinemissagedus ja pikeneda selle kestus. Suksametooniumi- või neostigmiiniravi järgselt võib tekkida bradükardia ja südameseiskus.  Tuleb arvestada, et propofooli ja premedikatsiooniks kasutatavate ravimite, inhalatsiooniainete või analgeetiliste ainete kooskasutamine võib potentseerida anesteesiat ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega, (nt alkohol, üldanesteetikumid, narkootilised analgeetikumid) põhjustab nende sedatiivsete toimete intensiivistumist. Propofol 20MG/ML Fresenius’e kombineerimisel tsentraalsete parenteraalselt manustatavate depressantidega võib tekkida raske respiratoorne ja kardiovaskulaarne depressioon. Fentanüüli manustamisel võib propofooli tase veres ajutiselt tõusta koos apnoe määra tõusuga. Tsüklosporiini saavatel patsientidel, kellele manustati rasvemulsioone nagu Propofol 20MG/ML Fresenius, on teatatud leukoentsefalopaatiast.

4.6 Rasedus ja imetamine
Propofooli rasedusaegse kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud. Seetõttu tohib propofooli rasedatel kasutada ainult äärmisel vajadusel. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja seda võib seostada neonataalse depressiooniga (vt ka lõik 5.3). Vältida tuleb suurte annuste (üle 2,5 mg propofooli/kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks ja üle 6 mg propofooli/kg kehakaalu kohta /tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.
Uuringud rinnaga toitvate naistega on näidanud, et propofool eritub vähesel määral rinnapiima. Seetõttu peaksid naised pärast propofooli manustamist rinnaga toitmise 24 tunniks katkestama.

4.7      Toime reaktsioonikiirusele 
Pärast Propofol 20MG/ML Fresenius’e manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima. Patsiendil ei ole soovitatav juhtida mootorsõidukit, töötada keeruliste mehhanismidega või potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. Patsient ei tohiks koju minna saatjata ja peaks vältima alkoholi tarvitamist. 

4.8       Kõrvaltoimed 
Sageli täheldatud propofooli kõrvaltoimed on hüpotensioon ja respiratoorne depressioon. Need toimed sõltuvad manustatud propofooli annusest, samuti premedikatsiooni tüübist ja kaasnevast ravist. Täheldatud on järgmisi kõrvaltoimeid:
Järgnevas lõigus on kõrvaltoimed määratletud järgmiselt:
Väga sage  (≥1/10) 
Sage  (≥1/100 kuni <1/10) 
Aeg-ajalt  (≥1/1000 kuni <1/100) 
Harv  (≥1/10 000 kuni <1/1000) 
Väga harv, sh üksikjuhud   (<1/10 000) 

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Immuunsüsteemi häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Anafülaksia kliinilised tunnused, sh Quincke ödeem, bronhospasm, erüteem ja hüpotensioon.
Psühhiaatrilised häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Eufooria ja seksuaalne pidurdamatus ärkamisstaadiumis.
Närvisüsteemi häired
Sage (<1:10, ≥1:100): Anesteesia sissejuhatamisel spontaansed liigutused ja müokloonia, kerged
erutusnähud.
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Peavalu, peapööritus, värisemine ja külmatunne ärkamisstaadiumis.
Epileptiformsed liigutused, sh konvulsioonid ja opistotoonus.
Väga harv (<1:10 000): Viivitatud epileptiformsed atakid, periood võib kesta mõnest tunnist mitme
päevani. Epileptilistel patsientidel pärast propofooli manustamist konvulsioonide oht.
Postoperatiivse teadvusetuse juhud (vt lõik 4.4).

Südame häired/vaskulaarsed häired
Sage (<1:10, ≥1:100): Anesteesia sissejuhatamisel hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia, kuumahood.Aeg-ajalt (<1:100, ≥1:1000): Märkimisväärne hüpotensioon, mis võib nõuda Propofol 20MG/ML Fresenius’e manustamiskiiruse vähendamist ja/või vedelike asendusravi ning vajadusel vasokonstriktoreid. Arvestada tuleks raske vererõhulanguse võimalust kahjustatud koronaarse või tserebraalse perfusiooniga või hüpovoleemilistel patsientidel. Progresseeruva raskusega bradükardia (asüstoolia) üldanesteesia ajal. Kaaluda tuleks antikolinergiliste ravimite intravenoosset manustamist enne anesteesia induktsiooni või anesteesia säilitamisel (vt ka lõik 4.4). Harv (<1:1000, ≥1:10 000):Arütmia ärkamisstaadiumis. Tromboos ja flebiit.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage (<1:10, ≥1:100): Anesteesia sissejuhatamisel hüperventilatsioon, mööduv apnoe, köhimine,
luksumine.
Aeg-ajalt (<1:100, ≥1:1000): Köhimine anesteesia säilitamisel.
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Köhimine ärkamisstaadiumis.
Väga harv (<1:10 000) Kopsuturse

Seedetrakti häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Iiveldus või oksendamine ärkamisstaadiumis.
Väga harv (<1:10 000): Propofooli manustamise järgselt on teatatud pankreatiidist. Põhjuslik seos ei
ole siiski tõestatud.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv (<1:10 000): Rasked koereaktsioonid tahtmatul paravenoossel manustamisel.
Neerude ja kuseteede häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Uriini värvuse muutus propofooli pikaajalise manustamise korral.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage (>1:10): Paikne valu esmasel süstimisel. Profülaktika ja ravi vt allpool.
Paikset valu, mis võib tekkida Propofol 20MG/ML Fresenius’e esmasel süstimisel saab vähendada
eelneva lidokaiini manustamisega ning kasutades suurema läbimõõduga veeni küünarvarre või
küünarlohu piirkonnas (vt lõik 4.2 Manustamisviis). Lidokaiini manustamise tulemusena võivad harva
(< 1:1000, ≥ 1:10 000) kõrvaltoimetena tekkida pearinglus, oksendamine, uimasus, konvulsioonid,
bradükardia, südame arütmia ja šokk.
Harv (<1:1000, ≥1:10 000):
Postoperatiivse palaviku juhud.
Väga harv (<1:10 000):
On teateid üksikutest raskete kõrvaltoimete juhtudest, mida võib vaadelda järgmiste sümptomite
kompleksina: rabdomüolüüs, metaboolne atsidoos, hüperkaleemia ja südamepuudulikkus, mis on
mõnikord lõppenud letaalselt. Enamikku neist kõrvaltoimetest täheldati intensiivravi patsientidel ning
annuste puhul, mis ületasid 4 mg/kg kehakaalu kohta/tunnis. Täiendavalt vt lõik 4.4.


4.9 Üleannustamine
Üleannustamine võib tõenäoliselt põhjustada kardiovaskulaarset ja respiratoorset depressiooni. Hingamisdepressiooni ravitakse kunstliku ventilatsiooni abil. Südame-veresoonkonna depressiooni korral võib osutuda vajalikuks panna patsient lamama ning manustada plasmaasendajaid ja vasokonstriktoreid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused 
Farmakoterapeutiline grupp: üldanesteetikumid.

ATC-kood: N01AX10.

Propofool (2,6-diisopropüülfenool) on lühitoimeline üldanesteetikum, mille toime algab kiiresti,
ligikaudu 30...40 sekundiga. Propofooli toimemehhanismist, nii nagu teistegi üldanesteetikumidegi
puhul, on vähe teada. Anesteesia kestab metabolismist ja eliminatsioonist olenevalt 4...6 minutit.
Tavaliste säilitusannuste kasutamisel ei esine märkimisväärset kumulatsiooni ei korduvate süstete ega
pideva infusiooni kasutamisel.
Bradükardia ja hüpotensiooni põhjuseks anesteesia induktsiooni ajal võivad olla suurenenud
vagotoonus või sümpaatilise aktiivsuse vähenemine. Tavaliselt anesteesia säilitamise perioodil
hemodünaamika siiski stabiliseerub. Soovitatud annustamisrežiimiga ei ole pärast korduvate
boolussüstete manustamist või infusiooni propofooli kliiniliselt olulist kumulatsiooni täheldatud.
Patsiendid tulevad kiiresti teadvusele.


5.2      Farmakokineetilised omadused 
Propofool seondub 98% ulatuses plasmavalkudega. Intravenoosse manustamise järgselt on propofooli farmakokineetika kirjeldatav 3 jaotusruumiga jaotusmudeliga: kiire jaotumise faas (t½ 1,8...4,1 minutit), kiire β-eliminatsiooni faas (t½ 34...64 minutit) ja aeglasem γ-eliminatsiooni faas (t½ 184...382 minutit). γ-eliminatsioonifaasis on ravimi kontsentratsiooni langus vereplasmas aeglane, kuna ravim väljub aeglaselt aga pidevalt kolmandast ruumist. Esialgne jaotusruumala (V) on umbes 22...76 liitrit, totaalne jaotusruumala (Vdβ) ulatub 387...1587 liitrini. Propofool eemaldub organismist kiiresti (totaalne kliirens ligikaudu 2 liitrit minutis). 
Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidva metabolismi arvel, moodustuvad propofooli inaktiivsed glükuroniidid (40%), samuti vastav kinoliin ja 4-sulfaatkonjugaadid, mis (umbes 88% ulatuses) erituvad uriiniga. Alla 0,3% manustatud ravimist eritub uriiniga muutumatul kujul.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed 
Tavapärastel korduva manustamise ja genotoksilisuse uuringutel baseeruvad prekliinilised andmed ei näita ravimi ohtlikkust inimorganismile. Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud kahjulikud toimed avaldunud ainult suurte annuste kasutamisel. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud. Lokaalse toime uuringud näitasid, et paravenoossel ja subkutaansel süstimisel tekivad histoloogilised muutused nagu põletikuline infiltratsioon ja koldeline fibroos ning lihasesse süstimisel koekahjustus süstekohal.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Sojaõli, muna puhastatud fosfatiidid, glütserool, oleiinhape, naatriumhüdroksiid, süstevesi.

6.2 Sobimatus
Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Propofol 20MG/ML Fresenius’e infusioon läbi ühe infusioonisüsteemi ei tohiks kesta kauem kui 12 tundi.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.  Mitte hoida sügavkülmas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
50 ml emulsiooni värvitust, II tüüpi klaasist, bromobutüülkummikorgiga (I tüüpi) viaalides, 1 või 10 viaali pakendis.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata emulsioon tuleb ära visata.
Viaali tuleb enne kasutamist loksutada.
Emulsiooni ei tohi kasutada, kui pärast loksutamist on eristatavad kaks kihti.
Kasutada ainult homogeenset ravimit ja kahjustamata viaali.
Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud
tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Deutschland GmbH D-61346 Bad Homburg v.d.H. Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

390902

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

16.08 2002/24.08.2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2007