Propofol 10 mg

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol 10 mg/ml Fresenius, süste- või infusiooniemulsioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml emulsiooni sisaldab 10 mg propofooli. 
Üks 20 ml ampull, 50 ml ja 100 ml viaal sisaldab vastavalt 200 mg, 500 mg ja 1000 mg propofooli.
INN. Propofolum
Abiaine: rafineeritud sojaõli
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM
Süste- või infusiooniemulsioon Valge õli-vesi emulsioon

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine.
Kunstlikul ventilatsioonil olevate patsientide sedatsioon intensiivravis.


4.2 Annustamine ja manustamisviis 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib manustada vaid haiglas või sobivalt varustatud päevastes raviüksustes anestesioloogia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide poolt. Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria) ja käepärast peavad olema vahendid hingamisteede avatuse säilitamiseks, kunstlikuks hingamiseks ning vahetus läheduses peavad olema teised elustamiseks vajalikud vahendid. Propofol 10 mg/ml Fresenius emulsiooni annus tuleb kohandada individuaalselt sõltuvalt patsiendi iseärasustest ja kasutatud premedikatsioonist.  Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega koos on tavaliselt vaja manustada analgeetikume.
Annustamine Täiskasvanute üldanesteesia
Anesteesia sissejuhatus
Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol 10 mg/ml Fresenius’t (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. 
Enamusele alla 55-aastastest täiskasvanutest on sobiv propofooli annus 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta.
Sellest east vanemad patsiendid, samuti ASA III ja IV klassi kuuluvatel patsientidel, eriti nendel, kellel on südamefunktsiooni kahjustus, on vajaminev annus tavaliselt väiksem ja Propofol 10 mg/ml Fresenius’e koguannust võib vähendada minimaalselt annuseni 1 mg/ kg kehakaalu kohta. Kasutada tuleks väiksemat manustamiskiirust (ligikaudu 2 ml (20 mg) iga 10 sekundi järel). 
Anesteesia säilitamine
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib anesteesia säilitamiseks manustada pideva infusioonina või korduvate boolussüstetena. 
Anesteesia säilitamiseks vajalik annus on tavaliselt 4...12 mg/kg/tunnis. Minimaalselt invasiivsete ja seega väiksemat stressi põhjustavate kirurgiliste protseduuride teostamiseks võib olla piisav säilitusannus 4 mg/kg/tunnis. 
Eakatel l, ebastabiilses üldseisundis, südamefunktsiooni kahjustusega või hüpovoleemilistel patsientidel ning ASA III ja IV kassi kuuluvatel patsientidel võib Propofol 10 mg/ml Fresenius’e annust veelgi vähendada, sõltuvalt patsiendi seisundi raskusest ja teostatud anesteesiatehnikast. 
Propofooli boolussüstete annused anesteesia säilitamiseks on 25…50 mg (s.o 2,5…5 ml Propofol 10 mg/ml Fresenius’t) vastavalt kliinilisele vajadusele.
Kiiret manustamist boolussüstena (ühekordne või korduv manustamine) ei tohi kasutada eakatel, kuna see võib viia kardiopulmonaalse depressioonini.
Üle 1 kuu vanuste laste üldanesteesia
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei ole soovitatav üldanesteesiaks kasutada alla 1 kuu vanustel lastel.
Anesteesia sissejuhatus
Anesteesia induktsiooniks on soovitatav Propofol 10 mg/ml Fresenius’t tiitrida aeglaselt kuni
anesteesia kliiniliste ilmingute saabumiseni. 

Annus tuleb kohandada vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. 
Anesteesia induktsiooniks üle 8-aastastel lastel on propofooli sobivaks annuseks ligikaudu 2,5 mg/kg,
sellest vanusest noorematel võib olla vajalik suuremate annuste kasutamine. Algannus peab olema 3
mg propofooli 1 kg kehakaalu kohta. Vajadusel võib manustada täiendavaid annuseid intervalliga 1
mg propofooli 1 kg kehakaalu kohta. 

Suurenenud riskiga (ASA III ja IV klassi kuuluvatel) lastel on soovitatav kasutada väiksemaid
annuseid.

Lastel ei ole soovitatav üldanesteesia sissejuhatamiseks propofooli manustada TCI (Target Controlled
Infusion) süsteemi kaudu.

Anesteesia säilitamine
Anesteesia säilitamiseks kasutatakse püsiinfusiooni annuses 9...15 mg/kg/tunnis.

Noorematel, alla 3-aastastel lastel võib vajalikuks osutuda suuremate annuste kasutamine soovitatud
annustevahemikus, võrreldes vanemate lastega. Annust tuleb kohandada individuaalselt ning erilist
tähelepanu tuleb pöörata adekvaatse analgeesia vajadusele. 
Puuduvad andmed anesteesia säilitamisest lastel korduvate propofoolisüstetega.

Maksimaalne lubatav kasutusaeg on umbes 60 minutit, mida võib ületada vaid spetsiifilise näidustuse
olemasolul, nt maliigse hüpertermia korral, mille puhul tuleb vältida lenduvate ainete kasutamist.

Lastel ei ole soovitatav üldanesteesia säilitamiseks propofooli manustada TCI (Target Controlled
Infusion) süsteemi kaudu.


Täiskasvanute sedatsioon intensiivravis
Kui kasutatakse sedatsiooni intensiivravi tingimustes, on Propofol 10 mg/ml Fresenius’t soovitatav manustada püsiva infusioonina. Annustamine sõltub sellest, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Tavaliselt saavutatakse rahuldav sedatsioon annuste vahemikus 0,3…4 mg/kg/tunnis. Suuremad propofooli annused kui 4 mg/kg/tunnis ei ole soovitatavad (vt lõik 4.4).
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi kasutada intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral 16aastastel ja noorematel patsientidel.
Intensiivraviüksuses teostatava sedatsiooni korral ei ole soovitatav Propofol 10 mg/ml Fresenius’t manustada TCI (Target Controlled Infusion) süsteemi kaudu.

Manustamisviis
Intravenoosseks kasutamiseks.

Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib infusiooniks kasutada lahjendamata kujul või lahjendatuna ainult
5% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega või 0,9% naatriumkloriidi intravenoosse
infusioonilahusega klaasist infusioonipudelites. 

Viaale tuleb enne kasutamist loksutada.
Kasutada ainult homogeense koostisega ravimit kahjustamata viaalis.

Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud
tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

Propofol 10 mg/ml Fresenius on lipiidesisaldav antimikroobse konservandita emulsioon, olles seetõttu
soodsaks pinnaseks mikroorganismide paljunemisele.

Emulsioon tuleb tõmmata aseptilistes tingimustes steriilsesse süstlasse või infusioonisüsteemi vahetult
peale ampulli avamist või viaali korgi murdmist. Ravimi manustamisega ei tohi viivitada. 

Infusiooni teostamise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii Propofol 10 mg/ml Fresenius’es kui
ka infusioonisüsteemis. Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega samaaegselt kasutatavate ravimite ja
vedeliku manustamise infusiooniliinid peavad asuma võimalikult veenikanüüli lähedal, kasutades Ykujulist ühendust või kolmikkraani. 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi lahjendada teiste infusiooni- või süstelahustega. Kuid 5%
glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või 0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse
infusioonilahusega võib manustada veenikanüüli lähedal asuvate lisade abil.
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi manustada läbi mikrobioloogilise filtri.

Propofol 10 mg/ml Fresenius ja selle manustamiseks kasutatavad vahendid on mõeldud ühekordseks
kasutamiseks ühel patsiendil. Pärast kasutamist tuleb üle jäänud Propofol 10 mg/ml Fresenius ära
visata.

Lahjendamata Propofol 10 mg/ml Fresenius’e infusioon
Lahjendamata Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamisel on infusioonikiiruse kontrollimiseks alati
soovitatav kasutada tilgalugejat, perfuusorit või volumeetrilist infusioonipumpa.

Nagu rasvemulsiooni korral ikka, ei tohi ka Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamine ühe infusioonisüsteemi kaudu kesta üle 12 tunni. 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propofol 10 mg/ml Fresenius’e reservuaar ära visata ja vajadusel asendada uuega.
Lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e infusioon Lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamisel tuleb infusioonikiiruse kontrollimiseks ja juhuslike suurte lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e koguste manustamise vältimiseks alati
kasutada bürette, tilgalugejaid või volumeetrilist infusioonipumpa. Selle riskiga tuleb arvestada, kui
maksimaalse lahjenduse saavutamiseks kasutatakse büretti.

Propofol 10 mg/ml Fresenius’e lahjendus ei tohiks olla suurem kui 1 osa propofooli 4 osas 5%
glükoosi- või 0,9% naatriumkloriidilahuses (minimaalne kontsentratsioon 2 mg propofooli 1 ml-s).
Lahjendamine peab toimuma aseptilistes (kontrollitud ja valideeritud) tingimustes, vahetult enne
manustamist ja lahjendatud ravim tuleb seejärel manustada 6 tunni jooksul pärast lahjendamist. 

Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei tohi segada teiste infusiooni- ja süstelahustega. 
Siiski on Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamine koos 5% glükoosi, 0,9% naatriumkloriidi või
0,18% naatriumkloriidilisandiga 4% glükoosi intravenoosse infusioonilahusega lubatud süstekoha
lähedal asuva Y-kujulise ühenduse abil.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks võib vahetult enne Propofol 10 mg/ml Fresenius’e kasutamist
süstida lidokaiini või segada Propofol 10 mg/ml Fresenius’t vahetult enne süstimist konservandivaba
lidokaiinilahusega (20 osa Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ja kuni 1 osa 1% lidokaiini süstelahust)
kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes. Segu tuleb manustada 6 tunni jooksul pärast
valmistamist.

Lihasrelaksante nagu atrakuurium ja mivakuurium tohib Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega ühte
süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist.


Kasutamise kestus
Ravimit ei tohi manustada kauem kui 7 päeva.


4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus propofooli või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Propofol 2% Fresenius’t ei tohi kasutada patsientidel, kes on allergilised soja või maapähkli suhtes.
Propofol 2% Fresenius’t ei tohi kasutada sedatsiooniks 16-aastastel ja noorematel lastel (vt lõik 4.4).


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Südame-, hingamiselundite, neeru- või maksakahjustusega patsientidel või eakatel, nõrgestatud patsientidel, hüpovoleemia korral või epileptikutel, kellel on teadvuse häired, tuleb Propofol 10 mg/ml Fresenius’t manustada ettevaatusega ja vähendatud manustamiskiirusega (vt lõik 4.2). 
Südame-, vereringe- ja hingamispuudulikkus ning hüpovoleemia tuleks korrigeerida enne Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamist.
Enne epileptilise patsiendi anesteesiat tuleb kontrollida, kas ta on saanud epilepsiavastast ravi. Kuigi mitmed uuringud on näidanud ravi tõhusust epileptikutel, võib propofooli manustamine neil krambiriski suurendada.
Kaugelearenenud südamepuudulikkusega või teiste raskete müokardihaigustega patsientidele ei tohiks Propofol 10 mg/ml Fresenius’t manustada, või kui, siis suure ettevaatusega ja põhjaliku järelevalve all.
Kuna propofoolil puudub vagolüütiline toime, võib olla tõusnud relatiivse vagotoonia tekkeks. Seda on seotud bradükardia (mõnikord tugevalt väljendunud) ja ka asüstoolia juhtudega. Enne anesteesia induktsiooni ja anesteesia säilitamise ajal Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega tuleks kaaluda antikolinergilise aine intravenoosset manustamist; eriti olukordades, kui võiks avalduda vagotoonia või kui Propofol 10 mg/ml Fresenius’t kasutatakse koos teiste bradükardiat põhjustada võivate ravimitega.
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei soovitata kasutada elektrišokkravi ajal.
Nagu teiste sedatiivsete ainete korral, võivad ka propofooli kasutamisel sedatsiooniks operatiivsete
protseduuride käigus patsiendil tekkida tahtmatud liigutused. Liikumatust nõudvatel protseduuridel
võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.

Erilist tähelepanu nõuavad lipiidide ainevahetushäiretega patsiendid ja teised olukorrad, kui
rasvemulsioone tohib manustada vaid ettevaatusega. Kui patsiendid on parenteraalsel toitmisel, on
vajalik arvestada Propofol 10 mg/ml Fresenius’est saadava lipiidide hulgaga: 1 ml Propofol 10 mg/ml
Fresenius’t sisaldab 0,1 g rasva. 

Intensiivraviüksuses tuleks vere lipiididesisaldust määrata iga 3 päeva järel.

Tugeva ülekaaluga patsientidele suuremate annuste manustamisel tuleb silmas pidada
kardiovaskulaarset süsteemi mõjutavate hemodünaamiliste toimete tekkeriski.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrge intrakraniaalse rõhuga ja samal ajal madala keskmise arteriaalse
rõhuga patsientidele, kuna aju perfusioonirõhk võib langeda ohtliku tasemeni. 

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks anesteesia induktsiooni ajal Propofol 10 mg/ml Fresenius’ega
võib vahetult enne propofoolemulsiooni süstida lidokaiinilahust. Lahjendusi lidokaiinilahusega ei tohi
kasutada päriliku porfüüriaga patsientidel. 

Propofol 10 mg/ml Fresenius’t ei ole soovitatav kasutada alla 1 kuu vanustel lastel.
Propofooli kasutamise ohutust ja efektiivsust (foon) sedatsiooni tegemiseks alla 16-aastastel lastel ei
ole tõestatud.

Propofooli loata kasutamine alla 16-aastaste laste (foon) sedatsiooniks on põhjustanud raskeid
kõrvaltoimeid (sh ka letaalse lõppega juhud), kuid otsest põhjuslikku seost ei ole tõestatud. Eelkõige
olid need toimed seotud metaboolse atsidoosi, hüperlipideemia, rabdomüolüüsi ja/või
südamepuudulikkuse tekkega. Neid nähte esines kõige sagedamini hingamisteede infektsioonidega
lastel, kellele manustati ravimit annustes, mis ületasid täiskasvanutele intensiivraviüksustes
teostatavaks sedatsiooniks ette nähtud annuseid. Sarnaselt eelnevale on ka täiskasvanutel, kes said
ravimit rohkem kui 58 tunni jooksul annuses üle 5 mg/kg/tunnis, väga harva esinenud metaboolset
atsidoosi, rabdomüolüüsi, hüperkaleemiat ja/või kiirelt progresseeruvat südamepuudulikkust
(mõnikord letaalse lõppega). See annus on suurem kui praegu intensiivravis teostatavaks sedatsiooniks
lubatav maksimaalne annus 4 mg propofooli /kg kehakaalu kohta/tunnis. Patsiendid, kellel sellised
toimed avaldusid, olid peamiselt (kuid mitte alati) tõsise peavigastuse ning suurenenud intrakraniaalse
rõhuga (ICP). Nimetatud juhtudel ei allunud kujunenud südamepuudulikkus tavaliselt inotroopsele
toetavale ravile.
Seega tuleb ravimiarstidele meenutada, et kui võimalik, ei tohiks kasutada suuremat annust kui 4
mg/kg/tunnis. Ravimit määravad arstid peavad olema nimetatud kõrvaltoimete võimalusest teadlikud
ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, vähendama ravimi annust või kasutama
mõnda alternatiivset sedatiivset ainet. Sellise raviskeemi muutuse ajal peaksid tõusnud intrakraniaalse
rõhuga patsiendid saama kohast toetavat ravi aju perfusioonirõhu tagamiseks.

Erilist ettevaatust tuleb rakendada, kui propofooli kasutatakse anesteesiaks väikelastel ja kuni 3aastastel lastel, ehkki hetkel teadaolevad andmed ei viita olulistele ohutuse erinevustele võrreldes
vanemate kui 3-aastaste lastega.

Üksikutel juhtudel võib esineda postoperatiivne teadvusetusperiood, mida võib seostada lihastoonuse
tõusuga. Selle perioodi ilmnemine ei sõltu sellest, kas patsient oli anesteesiast välja tulnud või mitte.
Kuigi teadvus taastub spontaanselt, tuleb teadvusetut patsienti sel ajal siiski hoolikalt jälgida.

Propofol 10 mg/ml Fresenius sisaldab sojaõli, mis võib harvadel juhtudel tekitada raskeid allergilisi
reaktsioone.

Enne patsiendi väljakirjutamist peab ta olema üldanesteesiast täielikult toibunud.


4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Propofol 10 mg/ml Fresenius’t võib kasutada koos tavapäraste anesteesias kasutatavate ravimitega (premedikatsiooniravimite, inhalatsioonanesteetikumide, analgeetikumide, müorelaksantide, lokaalanesteetikumidega). Nende ravimite vahel on täheldatud raskeid koostoimeid. Mõnedel nendest süsteemselt kasutatavatest ravimitest võib olla depressiivne toime hingamis- ja vereringesüsteemile ning see toime võib koos Propofol 10 mg/ml Fresenius’e kasutamisega tugevneda. Kui üldanesteesia on kombineeritud regionaalanesteesiaga, võivad vajaminevad annused olla väiksemad. Samaaegsel bensodiasepiinide, parasümpatolüütiliste ainete või inhalatsioonanesteetikumide kasutamisel on täheldatud anesteesiaaja pikenemist ja hingamissageduse langust.  Kui premedikatsiooniks on täiendavalt kasutatud opiaate, võivad propofooli sedatiivsed toimed intensiivistuda ja kesta kauem, samuti võib olla kõrgem apnoe esinemissagedus ja pikeneda selle kestus. Tuleb arvestada, et propofooli ja premedikatsiooniks kasutatavate ravimite, inhalatsiooniainete või analgeetiliste ainete kooskasutamine võib potentseerida anesteesiat ja kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid. Kasutamine koos kesknärvisüsteemi depressantidega, (nt alkohol, üldanesteetikumid, narkootilised analgeetikumid) põhjustab nende sedatiivsete toimete intensiivistumist. Propofol 10 mg/ml Fresenius’e kombineerimisel tsentraalsete parenteraalselt manustatavate depressantidega võib tekkida raske respiratoorne ja kardiovaskulaarne depressioon. Fentanüüli manustamisel võib propofooli tase veres ajutiselt tõusta koos apnoe määra tõusuga. Suksametooniumi- või neostigmiiniravi järgselt võib tekkida bradükardia ja südameseiskus.  Tsüklosporiini saavatel patsientidel, kellele manustati rasvemulsioone nagu propofooli, on teatatud leukoentsefalopaatiat.

4.6 Rasedus ja imetamine
Propofooli rasedusaegse kasutamise ohutus ei ole kindlaks tehtud. Seetõttu tohib propofooli rasedatel kasutada ainult äärmisel vajadusel. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja seda võib seostada neonataalse depressiooniga (vt ka lõik 5.3). Vältida tuleb suurte annuste (üle 2,5 mg propofooli/kg kehakaalu kohta anesteesia induktsiooniks ja üle 6 mg propofooli/kg kehakaalu kohta /tunnis anesteesia säilitamiseks) kasutamist.
Uuringud rinnaga toitvate naistega on näidanud, et propofool eritub vähesel määral rinnapiima. Seetõttu peaksid naised pärast propofooli manustamist rinnaga toitmise 24 tunniks katkestama.

4.7      Toime reaktsioonikiirusele 
Pärast Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamist peab patsienti piisava aja jooksul jälgima. Patsiendil ei ole soovitatav juhtida mootorsõidukit, töötada keeruliste mehhanismidega või potentsiaalselt ohtlikes situatsioonides. Patsient ei tohiks koju minna saatjata ja peaks vältima alkoholi tarvitamist. 

4.8       Kõrvaltoimed 
Sageli täheldatud propofooli kõrvaltoimed on hüpotensioon ja respiratoorne depressioon. Need toimed sõltuvad manustatud propofooli annusest, samuti premedikatsiooni tüübist ja kaasnevast ravist. 
Järgnevas lõigus on kõrvaltoimed määratletud järgmiselt:
Väga sage  (≥1/10) 
Sage  (≥1/100 kuni <1/10) 
Aeg-ajalt  (≥1/1000 kuni <1/100) 
Harv  (≥1/10 000 kuni <1/1000) 
Väga harv, sh üksikjuhud   (<1/10 000) 

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Immuunsüsteemi häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Anafülaksia kliinilised tunnused, sh Quincke ödeem, bronhospasm, erüteem ja hüpotensioon.
Psühhiaatrilised häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Eufooria ja seksuaalne pidurdamatus ärkamisstaadiumis.
Närvisüsteemi häired
Sage (<1:10, ≥1:100): Anesteesia sissejuhatamisel spontaansed liigutused ja müokloonia, kerged
erutusnähud.
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Peavalu, peapööritus, värisemine ja külmatunne ärkamisstaadiumis.
Epileptiformsed liigutused, sh konvulsioonid ja opistotoonus.
Väga harv (<1:10 000): Viivitatud epileptiformsed atakid, periood võib kesta mõnest tunnist mitme
päevani.
Epileptilistel patsientidel pärast propofooli manustamist konvulsioonide oht.
Postoperatiivse teadvusetuse juhud (vt lõik 4.4).

Südame häired/vaskulaarsed häired
Sage (<1:10, ≥1:100): Anesteesia sissejuhatamisel hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia,
kuumahood.
Aeg-ajalt (<1:100, ≥1:1000): Märkimisväärne hüpotensioon, mis võib nõuda Propofol 10 mg/ml
Fresenius’e manustamiskiiruse vähendamist ja/või vedelike asendusravi ning vajadusel
vasokonstriktoreid. Arvestada tuleks raske vererõhulanguse võimalust kahjustatud koronaarse või
tserebraalse perfusiooniga või hüpovoleemilistel patsientidel.
Progresseeruva raskusega bradükardia (asüstoolia) üldanesteesia ajal. Kaaluda tuleks antikolinergiliste
ravimite intravenoosset manustamist enne anesteesia induktsiooni või anesteesia säilitamisel (vt ka
lõik 4.4).
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Arütmia ärkamisstaadiumis. Tromboos ja flebiit.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage (<1:10, ≥1:100): Anesteesia sissejuhatamisel hüperventilatsioon, mööduv apnoe, köhimine,
luksumine.
Aeg-ajalt (<1:100, ≥1:1000): Köhimine anesteesia säilitamisel.
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Köhimine ärkamisstaadiumis.
Väga harv (<1:10 000): Kopsuturse

Seedetrakti häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Iiveldus või oksendamine ärkamisstaadiumis.
Väga harv (<1:10 000): Propofooli manustamise järgselt on teatatud pankreatiidist. Põhjuslik seos ei
ole siiski tõestatud.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv (<1:10 000): Rasked koereaktsioonid tahtmatul paravenoossel manustamisel.
Neerude ja kuseteede häired
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Uriini värvuse muutus propofooli pikaajalise manustamise korral.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage (>1:10): Paikne valu esmasel süstimisel. Profülaktika ja ravi vt allpool. Paikset valu, mis võib tekkida Propofol 10 mg/ml Fresenius’e esmasel süstimisel saab vähendada samaaegse lidokaiini manustamisega (vt lõik 4.2 Manustamisviis, alalõik “Lahjendatud Propofol 10 mg/ml Fresenius’e infusioon”) ning kasutades suurema läbimõõduga veeni küünarvarre või küünarlohu piirkonnas. Lidokaiini manustamise tulemusena võivad harva (< 1:1000, ≥ 1:10 000) kõrvaltoimetena tekkida pearinglus, oksendamine, uimasus, konvulsioonid, bradükardia, südame arütmia ja šokk.
Harv (<1:1000, ≥1:10 000): Postoperatiivse palaviku juhud.
Väga harv (<1:10 000): On teateid üksikutest raskete kõrvaltoimete juhtudest, mida võib vaadelda
järgmiste sümptomite kompleksina: rabdomüolüüs, metaboolne atsidoos, hüperkaleemia ja
südamepuudulikkus, mis on mõnikord lõppenud letaalselt. Enamikku neist kõrvaltoimetest täheldati
intensiivravi patsientidel ning annuste puhul, mis ületasid 4 mg/kg kehakaalu kohta/tunnis.
Täiendavalt vt lõik 4.4.


4.9 Üleannustamine
Üleannustamine võib tõenäoliselt põhjustada kardiovaskulaarset ja respiratoorset depressiooni. Hingamisdepressiooni ravitakse kunstliku ventilatsiooni abil. Südame-veresoonkonna depressiooni korral võib osutuda vajalikuks panna patsient lamama ning manustada plasmaasendajaid ja vasokonstriktoreid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused 
Farmakoterapeutiline grupp: üldanesteetikumid

ATC-kood: N01AX10

Propofool (2,6-diisopropüülfenool) on lühitoimeline üldanesteetikum, mille toime algab kiiresti,
ligikaudu 30...40 sekundiga. Propofooli toimemehhanismist, nii nagu teistegi üldanesteetikumidegi
puhul, on vähe teada. Anesteesia kestab metabolismist ja eliminatsioonist olenevalt 4...6 minutit.
Tavaliste säilitusannuste kasutamisel ei esine märkimisväärset kumulatsiooni ei korduvate süstete ega
pideva infusiooni kasutamisel.
Bradükardia ja hüpotensiooni põhjuseks anesteesia induktsiooni ajal võivad olla suurenenud
vagotoonus või sümpaatilise aktiivsuse vähenemine. Tavaliselt anesteesia säilitamise perioodil
hemodünaamika siiski stabiliseerub. Soovitatud annustamisrežiimiga ei ole pärast korduvate
boolussüstete manustamist või infusiooni propofooli kliiniliselt olulist kumulatsiooni täheldatud.
Patsiendid tulevad kiiresti teadvusele.


5.2      Farmakokineetilised omadused 
Propofool seondub 98% ulatuses plasmavalkudega. Intravenoosse manustamise järgselt on propofooli farmakokineetika kirjeldatav 3 jaotusruumiga jaotusmudeliga: kiire jaotumise faas (t½ 1,8...4,1 minutit), kiire β-eliminatsiooni faas (t½ 34...64 minutit) ja aeglasem γ-eliminatsiooni faas (t½ 184...382 minutit). γ-eliminatsioonifaasis on ravimi kontsentratsiooni langus vereplasmas aeglane, kuna ravim väljub aeglaselt aga pidevalt kolmandast ruumist. Esialgne jaotusruumala (V) on umbes 22...76 liitrit, totaalne jaotusruumala (Vdβ) ulatub 387...1587 liitrini. Propofool eemaldub organismist kiiresti (totaalne kliirens ligikaudu 2 liitrit minutis). 
Kliirens toimub peamiselt maksas aset leidva metabolismi arvel, moodustuvad propofooli inaktiivsed glükuroniidid (40%), samuti vastav kinoliin ja 4-sulfaatkonjugaadid, mis (umbes 88% ulatuses) erituvad uriiniga. Alla 0,3% manustatud ravimist eritub uriiniga muutumatul kujul.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed 
Tavapärastel korduva manustamise ja genotoksilisuse uuringutel baseeruvad prekliinilised andmed ei näita ravimi ohtlikkust inimorganismile. Kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on propofooli farmakodünaamiliste omadustega seotud kahjulikud toimed avaldunud ainult suurte annuste kasutamisel. Teratogeenset toimet ei ole täheldatud. Lokaalse toime uuringud näitasid, et lihasesse süstimisel tekib koekahjustus süstekohal.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Rafineeritud sojaõli Muna puhastatud fosfatiidid Glütserool Oleiinhape Naatriumhüdroksiid  Süstevesi

6.2 Sobimatus
Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat. Lahjendamata Propofol 10 mg/ml Fresenius’e manustamiseks kasutatavad süsteemid tuleb vahetada 12 tunni pärast peale ampulli või viaali avamist. Lahjendamine 5% glükoosi intravenoosse infusioonilahuse või 0,9% naatriumkloriidi intravenoosse infusioonilahusega peab toimuma aseptilistes tingimustes vahetult enne manustamist, lahjendatud ravim tuleb seejärel ära kasutada 6 tunni jooksul.
Kasutamata emulsioon tuleb ära visata.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte hoida sügavkülmas.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Värvitust (I tüüpi) klaasist ampullid (20 ml). Värvitust (II tüüpi) klaasist viaalid (50 ml ja 100 ml). I tüüpi bromobutüülkummikork.
Pakendid sisaldavad 5 klaasampulli 20 ml emulsiooniga. Pakendid sisaldavad 1 klaasviaali 50 või 100 ml emulsiooniga. Pakendid sisaldavad 10 klaasviaali 50 või 100 ml emulsiooniga.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Propofol 10 mg/ml Freseniust’ t ei tohi enne manustamist segada teiste süste- või infusioonilahustega,
välja arvatud 5% glükoosilahuse või 0,9% naatriumkloriidilahuse või 1% lidokaiini süstelahusega (vt
ka lõik 4.2). Lõplik propofooli kontsentratsioon ei või olla väiksem kui 2 mg/ml.

Ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata emulsioon tuleb ära visata.

Viaali tuleb enne kasutamist loksutada.
Emulsiooni ei tohi kasutada, kui pärast loksutamist on eristatavad kaks kihti.
Kasutada ainult homogeenset ravimit ja kahjustamata viaali.

Enne kasutamist tuleb viaali kael või kummimembraan alkoholpihusti või alkoholiga niisutatud
tampooniga puhastada. Pärast kasutamist tuleb avatud viaalid ära visata.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Deutschland GmbH D-61346 Bad Homburg v.d.H. Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

391002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

16.08 2002/24.08.2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud novembris 2007