TIENAM I.V.

TIENAM I.V.RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

TIENAM I.V. 500 mg/500 mg, infusioonilahuse pulber 

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Infusioonisubstants sisaldab 500 mg imipeneemi (tienamütsiinformamidiinhüdraadina) ja 500 mg tsilastatiini (naatriumisoolana).
INN. Imipenemum, cilastatinum.
Abiained vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber, mis on steriilne pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Imipeneemile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid: pneumoonia, sepsis,
vaagnapiirkonna infektsioon naistel, kõhuõõne infektsioon.

NB! TIENAM ei ole näidustatud meningiidi raviks. Kui kahtlustatakse meningiiti, siis tuleb kasutada
sobivat antibiootikumi. Metitsilliinresistentsed stafülokokid ja mõned enterokokid ei ole TIENAM’ile
tundlikud.

Reeglina kasutatakse karbapeneeme (sh imipeneemi) juhul, kui on tõestatud või alust oletada
haigustekitaja resistentsust teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Acinetobacter spp, Bacteroides spp, Citrobacter spp,
Enterobacter spp, Escherichia coli, Hafnia spp, Klebsiella spp, Peptococcus spp,
Peptostreptococcus spp, Prevotella spp, Serratia spp, Staphylococcus spp (v.a MRSA ja MRSE),
Streptococcus spp (k.a PRSP), Enterococcus spp (esineb resistentseid tüvesid), Proteus spp (esineb
resistentseid tüvesid), Pseudomonas spp (esineb resistentseid tüvesid).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

TIENAM’i annustamisjuhistes on esitatud manustatav imipeneemi kogus, kuid sellega kaasneb ka samaväärne kogus tsilastatiini.
TIENAM’i ööpäevane annus ja manustamisskeem olenevad konkreetsest infektsioonist ja selle raskusastmest. Ööpäevane annus antakse jagatuna võrdseteks annusteks, arvestades mikroobi(de) virulentsust, neerufunktsiooni ja kehakaalu.

Veeniinfusiooni manustamisskeem normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsientidele
Tabelis 1 toodud annused põhinevad normaalse neerufunktsiooniga haigele (kreatiniini kliirens >70 ml/min/1,73 m2) kehakaaluga ≥70 kg. Annust peab vähendama, kui kreatiniini kliirens on ≤70 ml/min/1,73 m2 (vt tabel 2) ja/või kehakaal <70 kg. Kehakaalu arvestamine annuse vähendamisel on eriti oluline väga väikese kehakaalu ja mõõduka või raske neerupuudulikkuse korral.
Enamik infektsioone allub ravile annusega 1...2 g ööpäevas, jagatuna 3...4 annuseks. Keskmise raskusega infektsiooni raviks võib kasutada ka annust 1 g ööpäevas, jagatuna 2 annuseks. Vähemtundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonide raviks võib TIENAM’i annust suurendada maksimaalselt kuni 4 g/ööpäevas või 50 mg/kg/ööpäevas (ükskõik kumb on väiksem).
Iga TIENAM’i annus, mis on ≤500 mg tuleb manustada veeniinfusioonina 20...30 min vältel. Iga annus, mis on >500 mg tuleb infundeerida 40...60 min vältel. Patsientidel, kellel tekib infundeerimise ajal iiveldus, võib infusiooni kiirust aeglustada.

TIENAM’i tugeva antimikroobse toime tõttu ei ole soovitatav annust suurendada üle maksimaalse 50 mg/kg/ööpäevas või 4 g/ööpäevas (ükskõik kumb on väiksem). Kuid tsüstilise fibroosiga normaalse neerufunktsiooniga haigeid on ravitud TIENAM’iga kasutades annuseid kuni 90 mg/kg/ööpäevas jagatuna osadeks, mitte ületades 4 g/ööpäevas.
TIENAM’i on edukalt kasutatud monoteraapiana nõrgestatud immuunsüsteemiga vähihaigetel diagnoositud või kahtlustatava infektsiooni nagu nt sepsise korral.

Veeniinfusiooni manustamisskeem neerutalitluse kahjustusega täiskasvanud patsientidele
Neerutalitluse kahjustusega patsientide vähendatud annuse leidmiseks:
1. Valitakse sõltuvalt infektsioonist tabelist 1 ööpäevane annus.
2. Tabelist 2 valitakse sobiv vähendatud annustamisskeem, mis põhineb ööpäevasel annusel tabelist 1 ja patsiendi kreatiniini kliirensil. (Infusiooni aegade kohta vt Veeniinfusiooni manustamisskeem normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanud patsientidele.)

Kreatiniini kliirensi korral 6...20 ml/min/1,73 m2 võib 500 mg annuse manustamisel patsientidel suureneda krambioht.
2/8 Haigetele kreatiniini kliirensiga ≤5 ml/min/1,73 m2) tohib TIENAM’i veeni manustada ainult siis, kui 48 tunni jooksul tehakse hemodialüüs.
Hemodialüüs. Ravides hemodialüüsitavaid haigeid (kreatiniini kliirensiga ≤5 ml/min/1,73 m2), tuleb kasutada sama annustamisskeemi, mis kreatiniini kliirensi korral 6...20 ml/min/1,73 m2 (vt Veeniinfusiooni manustamisskeem neerutalitluse kahjustusega täiskasvanud patsientidele).
Imipeneem ja tsilastatiin on hemodialüüsitavad. Patsiendile tuleb TIENAM’i veeni manustada hemodialüüsi järgselt ja 12-tunniste intervallidega pärast seda. Dialüüsitavaid haigeid tuleb hoolikalt jälgida, eriti närvisüsteemi haiguste korral. Dialüüsitavatele haigetele võib TIENAM’i manustada ainult juhul, kui oodatav ravitoime ületab võimaliku krambiohu (vt lõik 4.4).
Praegu ei ole piisavalt andmeid TIENAM’i veeni manustamise soovitamiseks peritoneaaldialüüsitavatele haigetele. Eakate patsientide neerutalitlust ei pruugi asjakohaselt kirjeldada vereanalüüsil määratav uurea või kreatiniini tase üksi. Sellistele patsientidele annustamisel soovitatakse juhinduda määratud kreatiniini kliirensist.
Juhul kui on võimalik kasutada ainult kreatiniini taset seerumis, siis võib kasutada järgmist valemit (põhinedes patsiendi soole, kehakaalule ja vanusele) selle väärtuse teisendamiseks kreatiniini kliirensiks. Seerumi kreatiniin peab esindama neerufunktsiooni stabiilses seisundis.
kehakaal, kg ×(140 − vanus)
Mehed:
72× seerumi kreatiniin, mg /100 ml
Naised: eelmise valemi tulemus × 0,85

Annustamisskeem lastele (3-kuustele või vanematele)
Lastele ja imikutele soovitatakse järgmist annustamisskeemi:
− ≥40 kg kehakaaluga lapsed peavad saama täiskasvanute annuseid.
− <40 kg kehakaaluga lapsed ja imikud peavad saama 15 mg/kg iga 6 tunni järel. Maksimaalne

ööpäevane annus ei tohi ületada 2 g.
Kliinilised andmed on ebapiisavad, et soovitada annustamist alla 3-kuustele lastele ja neerutalitluse kahjustusega (seerumi kreatiniin >2 mg/dl) lastele.
TIENAM’i võib kasutada sepsisega lastel seni, kuni neil ei kahtlustata meningiiti.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Mõnede kliiniliste ja laboratoorsete tõendite põhjal võib esineda osalist ristuvat allergilisust TIENAM’i ja teiste β-laktaamantibiootikumide, penitsilliinide ja tsefalosporiinide vahel. Enamike β-laktaamantibiootikumide kohta on teateid tõsistest reaktsioonidest (sh anafülaksiast). Enne ravi alustamist TIENAM’iga tuleb põhjalikult uurida eelnevate ülitundlikkusreaktsioonide esinemise kohta β-laktaamantibiootikumidele. Kui tekib allergiline reaktsioon TIENAM’ile, tuleb ravimi manustamine lõpetada ja kasutusele võtta sobivad meetmed.
Praktiliselt kõikide antibiootikumide kasutamisel on teatatud Clostridium difficile enterokoliidi tekkest, mis raskuselt võib olla kerge kuni eluohtlik. Seetõttu tuleb antibiootikume määrata ettevaatlikult neile, kellel on esinenud mao-soolte haigust, eriti koliiti. Clostridium difficile enterokoliidi võimalikule tekkimisele patsiendil tuleb mõelda juhul, kui antibakteriaalse ravi ajal tekib kõhulahtisus. Samal ajal kui uuringud näitavad, et Clostridium difficile poolt toodetud toksiin on esmane põhjus antibiootikumidega seotud koliidi tekkeks, tuleb ka teisi põhjuseid kaaluda.
Kesknärvisüsteem
Nagu teistegi β-laktaamantibiootikumide puhul, on teatatud sellistest kesknärvisüsteemi kõrvaltoimetest nagu müoklooniline aktiivsus, segasusseisund või krambid, eriti kui ületati neerufunktsiooni ja kehakaalu põhjal soovitatud annust. Neid teatati kõige sagedamini eelnevate kesknärvisüsteemihäiretega (nt peaajukahjustusega või varem esinenud krampidega) ja/või kahjustunud neerutalitlusega patsientidel, kelledel võib tekkida manustatud ühendite ladestumine. Seetõttu soovitatakse tungivalt täpselt kinnipidada soovitatud annustamisskeemidest, eriti neil patsientidel (vt lõik 4.2). Kui haigel teatakse olevat krambihooge, siis tuleb jätkata krambivastast ravi.
Koldeliste treemorite, müokloonuse või krampide tekkimisel tuleb haigeid neuroloogiliselt uurida ja alustada krambivastast ravi, kui seda juba varem ei ole tehtud. Kesknärvisüsteemi haigusnähtude jätkumisel tuleb TIENAM’i annust vähendada või ravi lõpetada.
Patsientidele kreatiniini kliirensiga ≤5 ml/min/1,73 m2 ei tohi TIENAM’i manustada, kui 48 tunni jooksul ei tehta hemodialüüsi. Hemodialüüsitavatele haigetele soovitatakse TIENAM’i ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab võimaliku ohu krampide tekkeks.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gantsükloviiri ja TIENAM’i saanud patsientidel on teatatud generaliseerunud krampide tekkimisest. Neid ravimeid ei tohi samaaegselt kasutada, välja arvatud kui võimalik kasu tähtsuselt ületab riske.
Müügiloa saamise järgselt on kirjeldatud valproehappe sisalduse vähenemist seerumis karbapeneemantibiootikumide samaaegsel manustamisel ning mõningatel juhtudel on tekkinud raviaegsed krambid. Kui imipeneemi manustatakse koos valproehappega, tuleb hoolega jälgida valproehappe sisaldust seerumis.
Vt ka lõik 6.6.

4.6 Rasedus ja imetamine

Imipeneemi ja tsilastatiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. TIENAM’i tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu õigustab võimalikku ohtu lootele.
Imipeneemi on määratud inimese piimast. Kui TIENAM’i kasutamist peetakse hädavajalikuks, peab patsient rinnaga toitmise lõpetama.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Selle ravimiga seostatakse mõnda kõrvaltoimet, mis võib mõjutada mõnede patsientide autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

TIENAM on üldiselt hästi talutav preparaat. Kontrollitud kliiniliste uuringute tulemusena leiti, et TIENAM on sama hästi talutav kui tsefasoliin, tsefalotiin ja tsefotaksiim. Harva on vaja kõrvaltoimete tõttu ravi lõpetada ja üldiselt on kõrvaltoimed kerged ning mööduvad. Tõsised kõrvaltoimed esinevad harva. Kõige tavalisemad kõrvaltoimed on olnud paiksed reaktsioonid.
Paiksed reaktsioonid. Nahaverevus, paikne valulikkus ja induratsioon, tromboflebiit.
Allergilised/ nahareaktsioonid. Lööve, kihelus, nõgeslööve, mitmekujuline nahaverevus, Stevens-Johnsoni sündroom, angioödeem, toksiline epidermaalnekrolüüs (harva), lehestuv nahapõletik (harva), kandidoos, palavik sh ravimipalavik, anafülaktilised reaktsioonid.
Mao-soolte reaktsioonid. Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, laigud hammastel ja/ või keelel. Sarnaselt praktiliselt kõigi laia toimespektriga antibiootikumidega on teatatud Clostridium difficile enterokoliidist.
Veri. On teatatud eosinofiiliast, leukopeeniast, neutropeeniast, sh agranulotsütoosist, trombotsütopeeniast, trombotsütoosist, pantsütopeeniast ja hemoglobiini sisalduse vähenemisest ja protrombiiniaja pikenemisest. Mõnedel inimestel võib otsene Coombsi test anda valepositiivse vastuse.
Maksafunktsioon. Seerumi transaminaaside, bilirubiini ja/või aluselise fosfataasi näitude suurenemine; maksapuudulikkus (harv), hepatiit (harv) ja fulminantne hepatiit (väga harv).
Neerufunktsioon. Oliguuria/anuuria, polüuuria, äge neerupuudulikkus (harva). TIENAM’i osa neerufunktsiooni muutustes on raske hinnata, sest neerueelset ureemiat või kahjustunud neerufunktsiooni soodustavad tegurid on tavaliselt olnud olemas juba eelnevalt.
On täheldatud seerumi kreatiniini ja vere jääklammastiku sisalduse suurenemist. Uriini värvuse muutus. See on ohutu ning seda ei tohi segi ajada verikusesusega.
Närvisüsteemi-/ psühhaatrilised häired. Nagu teistegi β-laktaamantibiootikumide puhul, on teatatud kesknärvisüsteemi kõrvaltoimetest, nagu nt müoklooniline aktiivsus, psüühilised häired, sh hallutsinatsioonid, segasusseisundid või krambid. Väärtundlikkus, entsefalopaatia.
Meeleelundid. Kuulmisnõrkus, maitsehäire.
Granulotsütopeenilised patsiendid. TIENAM’iga ravitud granulotsütopeenilistel patsientidel paistavad ravimiga seotud iiveldus ja/ või oksendamine tekkivat sagedamini kui granulotsütopeeniata patsientidel.

4.9 Üleannustamine

Puudub informatsioon TIENAM’i üleannustamise ravi kohta. Imipeneem-tsilastatiinnaatrium on hemodialüüsitav. Kuid protseduuri kasulikkus üleannustamise korral on teadmata.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: karbapeneemid, ATC-kood: J01DH51
TIENAM (imipeneem ja tsilastatiinnaatrium, MSD) on laia toimespektriga β-laktaamantibiootikum,
mida manustatakse ainult veeni. TIENAM koosneb kahest komponendist: 1. imipeneemist, mis on esimene uue β-laktaamantibiootikumide klassi tienamütsiinide esindaja; ning 2. tsilastatiinnaatriumist, mis on spetsiifiline ensüümi inhibiitor, mis blokeerib imipeneemi metabolismi neerudes ning suurendab oluliselt puutumatu imipeneemi kontsentratsiooni kuseteedes. Imipeneemi ja tsilastatiinnaatriumi kaalu suhe TIENAM’is on 1:1.
Tienamütsiini antibiootikumide klassi, kuhu imipeneem kuulub, iseloomustab bakteritsiidse toime spekter, mis on laiem kui ühelgi uuritud antibiootikumil.
Imipeneem pärsib tugevalt mikroobiraku seina sünteesi ja on bakteritsiidne laia spektri haigustekitajate suhtes, toimides nii grampositiivsetesse kui gramnegatiivsetesse aeroobsetesse ja anaeroobsetesse mikroobidesse.
TIENAM jagab uuemate tsefalosporiinidega ja penitsilliinidega laia toimespektrit gramnegatiivsete liikide suhtes, kuid on ainulaadne säilitades tugeva toime grampositiivsete liikide vastu, mida varem seostati ainult kitsa toimespektriga β-laktaamantibiootikumidega. TIENAM’i toimespektrisse kuuluvad Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus aureus, Enterococcus faecalis ja Bacteroides fragilis, mis on mitmekülgne rühm problemaatilisi haigustekitajaid, mis on tavaliselt resistentsed teistele antibiootikumidele.
TIENAM on β-laktamaaside suhtes resistentne, mistõttu mõjub ta paljudele organismidele nagu nt Pseudomonas aeruginosa, Serratia spp ja Enterobacter spp, mis on loomupäraselt resistentsed enamike β-laktaamantibiootikumide suhtes.
TIENAM’i toimespekter on laiem kui ühelgi teisel uuritud antibiootikumil ja praktiliselt hõlmab kõiki kliiniliselt tähtsaid haigustekitajaid. TIENAM on osutunud efektiivseks paljude aeroobsete ja anaeroobsete grampositiivsete ja gramnegatiivsete mikroobide poolt tekitatud infektsioonide ravis, mis on resistentsed tsefalosporiinide (tsefasoliin, tsefoperasoon, tsefalotiin, tsefoksitiin, tsefotaksiim, moksalaktaam, tsefamandool, tseftasidiim, tseftriaksoon) suhtes. Samuti on paljud aminoglükosiidide (gentamütsiin, amikatsiin, tobramütsiin) ja/või penitsilliinide (ampitsilliin, karbenitsilliin, penitsilliin-G, tikartsilliin, piperatsilliin, aslotsilliin, meslotsilliin) suhtes resistentsed infektsioonid allunud ravile TIENAM’iga.
In vitro testide tulemustest on selgunud, et imipeneem toimib aminoglükosiididega Pseudomonas aeruginosa mõningate tüvede suhtes sünergistlikult.

5.2 Farmakokineetillised omadused

Plasmavalkudega seondub umbes 20% imipeneemist ja umbes 40% tsilastatiinist. Imipeneemi ja tsilastatiini poolväärtusaeg on umbes 1 tund. Umbes 70% imipeneemist ning umbes 70…80% tsilastatiinist võib leida muutumatul kujul uriinist 10 tundi pärast TIENAM’i manustamist. Imipeneem metaboliseerub neerudes, tema metabolismi pidurdab tsilastatiin.

6. FARMASEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat

6.2 Sobimatus

TIENAM ei sobi keemiliselt kokku laktaatidega, mistõttu seda ei tohi lahustada laktaate sisaldavates
lahustites. TIENAM’i võib siiski manustada infusioonisüsteemi, mida kasutatakse laktaadilahuse
infundeerimiseks.
TIENAM’i ei tohi segada või füüsiliselt lisada teistele antibiootikumidele.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Pulbrit hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Tabelis 3 on toodud TIENAM’i kõlblikkusaeg erinevate lahustite kasutamisel ning hoidmisel
toatemperatuuril või külmikus.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendis 1 või 10 viaali, mille maht on 20 ml. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Lahuse valmistamine veeni manustamiseks. TIENAM on steriilse kuivainena viaalides, mis sisaldavad 500 mg imipeneemi ja 500 mg tsilastatiini.
TIENAM on puhverdatud naatriumvesinikkarbonaadiga. Kui lahust valmistatakse ja kasutatakse vastavalt õpetusele, ei muutu pH (6,5...8,5) oluliselt. TIENAM’i 1 viaal sisaldab 37,5 mg (1,6 mEkv) naatriumi.
20 ml viaali sisu lahustamine
Viaalide sisu tuleb suspendeerida ja üle viia 100 ml sobivasse infusioonilahusesse. Soovitatav
protseduur on lisada viaali umbes 10 ml sobivat infusioonilahust (vt lõik 6.4). Loksutada korralikult ja
viia saadud suspensioon üle infusioonilahuse pakendisse.
ETTEVAATUST: SUSPENSIOON EI OLE MÕELDUD OTSESEKS INFUSIOONIKS.
Korrata protseduuri veel 10 ml infusioonilahusega, et tagada viaali sisu täielik üleviimine
infusioonilahusesse. Saadud segu tuleb loksutada kuni selginemiseni.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme OÜ, Peterburi tee 46, 1415 Tallinn, Eesti

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

19.12.1994/22.10.2010
Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2010