Vinorelbin „Ebewe”

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.     RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Vinorelbin „Ebewe” 10 mg/ml, infusioonilahuse kontsentraat

2.     KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 10 mg vinorelbiini (tartaadina)
Iga 5 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 50 mg vinorelbiini (tartaadina)
INN. Vinorelbinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.     RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat
Selge, värvitu või kahvatukollane lahus.

4.     KLIINILISED ANDMED

4.1     Näidustused
Vinorelbiin on näidustatud:
-    mitte-väikerakulise kopsuvähi ravi (3. või 4. staadium),
-    monoteraapiana metastaatilise rinnanäärmevähi ravis (4. staadium), kui keemiaravi antratsükliini ja taksaaniga on ebaefektiivne või ei ole sobiv

4.2     Annustamine ja manustamisviis
Ainult intravenoosseks manustamiseks Vinorelbin „Ebewe”-t peab manustama koostöös arstiga, kellel on rohkelt kogemusi tsütostaatilises ravis. Intratekaalne manustamine ei ole lubatud.
Kasutamis- ja käsitsemisjuhised vt lõik 6.6.
Vinorelbin „Ebewe”-t võib manustada aeglase boolussüstina (5…10 minutit) pärast lahjendamist 20…50 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega või lühiajalise infusioonina (20…30 minutit) pärast lahjendamist 125 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega. Manustamisele peab alati järgnema füsioloogilise soolalahuse infusioon veeni loputamiseks. 
Mitte-väikerakuline kopsuvähk.
Tavapärane annus monoteraapiaks on 25...30 mg/m2, manustatuna üks kord nädalas. Kombinatsioonravis on raviskeem määratletud raviprotokolliga. Võib kasutada tavapärast annust (25...30 mg/m2), kuid manustamiskordade arvu peab vähendama vastavalt raviskeemile, nt manustades iga kolmanda nädala 1. ja 5. päeval või iga kolmanda nädala 1. ja 8. päeval.
Kaugelearenenud või metastaatiline rinnanäärmevähk.
Tavapärane annus on 25...30 mg/m2, manustatuna üks kord nädalas.
Maksimaalne talutav annus manustamiskorra kohta on 35 mg/m2 kehapindala kohta.
Lapsed ja noorukid.
Ravimi efektiivsust ja ohutust lastel ei ole uuritud. 
Maksakahjustus
Tugevalt vähenenud maksatalitlusega patsientidel peab hoolikalt jälgima verenäitajaid. Võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Neerukahjustus.
Vähenenud neerutalitlusega patsientidel ei pea annust kohandama (vt lõik 5.2)

4.3     Vastunäidustused
-    intratekaalne manustamine;
-    teadaolev ülitundlikkus vinorelbiini või teiste vinca alkaloidide suhtes;
-    neutrofiilsete granulotsüütide arv <1500/mm3 või raske infektsioon ravi ajal või vahetult enne seda;
-    trombotsüütide arv alla 75000/mm3;
-    rasedus (embrüo-fetaalse väärarengu ohtu peab kaaluma vastavuses ravist saadava kasuga emale);
-    imetamine, ravi ajaks tuleb imetamine katkestada;
-    raske maksakahjustus, mis ei ole seotud kasvajalise protsessiga;
-    fertiilses eas naised, kes ei kasuta efektiivset rasestumisvastast vahendit (vt lõigud 4.4 ja 4.6);
-    kombinatsioonis kollapalaviku vaktsiiniga (vt lõik 4.5)

4.4     Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel 
Ainult intravenoosseks manustamiseks
Ravi ajal peab hoolikalt jälgima verenäitajaid (hemoglobiinisisaldus, leukotsüütide, neutrofiilide ja trombotsüütide arv iga kord enne manustamist), sest hematopoeesi pärssimine on vinorelbiini peamine kõrvaltoime.
-    Neutropeenia, mis ei ole kumuleeruv, madalseisuga 7…14 päeva pärast ravimi manustamist ning pöördub kiiresti 5…7 päevaga. Kui neutrofiilide üldarv on <1500/mm3 ja/või trombotsüütide üldarv on alla 75000/mm3, peab ravi katkestama kuni vereloome taastumiseni ja patsiendi seisundit jälgima.
-    Kui patsiendil ilmnevad infektsioonile viitavad nähud või sümptomid, peab patsienti otsekohe uurima.
-    Südame isheemiatõvega patsientide puhul peab olema eriti ettevaatlik.
-    Maksa puuduliku eliminatsioonivõime kliiniline tähtsus ei ole teada, mistõttu ei saa anda täpseid annustamissoovitusi. Farmakokineetika uuringus oli maksakahjustusega patsientidele manustatud suurim annus 20 mg/m2 (vt lõik5.3). Raske maksapuudulikkuse korral peab olema ettevaatlik ning hoolikalt jälgima verenäitajaid.
-    Vinorelbin „Ebewe”-t ei tohi manustada samaaegselt lokaalse kiiritusraviga maksa piirkonnas.
-    Vinorelbin „Ebewe” mistahes kontakti silmadega peab rangelt vältima, sest võib tekkida tõsine ärritus ja isegi sarvkesta haavandumine, kui ravimit manustatakse survet avaldades. Ravimi sattumisel silma peab silmi otsekohe pesema piisava hulga füsioloogilise soolalahusega ja pöörduma silmaarstile.


-    CYP3A4 tugevatoimelised inhibiitorid või indutseerijad võivad mõjutada vinorelbiini kontsentratsiooni, mistõttu peab olema ettevaatlik (vt lõik 4.5).
-    seda ravimit ei soovitata manustada samaaegselt elus vaktsiinidega.
-     informatsiooni raseduse, imetamise ja fertiilsuse kohta vt lõik 4.6
-    vältimaks bronhospasmi tekke ohtu – eriti kombinatsioonravis mitomütsiin C-ga – peab kaaluma asjakohast profülaktikat. Ambulatoorseid patsiente peab nõustama, et düspnoest peab arsti informeerima.
-    Vähese eritumise tõttu neerude kaudu ei ole farmakokineetilisi põhjendusi annuse vähendamiseks neerukahjustuse korral.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 

CYP3A4 on peamine ensüüm, mis osaleb vinorelbiini metabolismis ja kombinatsioonravi selle isoensüümi indutseerivate (nt fenütoiin, fenobarbitaal, rifampitsiin, karbamasepiin, naistepuna) või inhibeerivate ravimitega (nt itrakonasool, ketokonasool, HIV proteaasi inhibiitorid, erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin, nefasodoon) võib mõjutada vinorelbiini kontsentratsiooni (vt lõik 4.4).Vinorelbiin on P-glükoproteiini substraat ja samaaegne ravi seda transportvalku pärssivate (st ritonavir, klaritromütsiin, tsüklosporiin, verapamiil, kinidiin) või indutseerivate ravimitega (vt loetelu CYP3A4 indutseerijatest eespool) võib mõjutada vinorelbiini kontsentratsiooni. 

Vinorelbiini ja tsisplatiini kombinatsioonil (väga sagedane) ei ole ilmnenud vinorelbiini farmakoloogilisi omadusi mõjutavaid koostoimeid. On siiski täheldatud granolotsütopeenia esinemissageduse tõusu vinorelbiini ja tsisplatiini kombinatsioonravi saavatel patsientidel, võrreldes vinorelbiini monoteraapiaga.

Vinca alakloidide ja mitomütsiin C samaaegne manustamine suurendab bronhospasmi tekke ohtu (vt lõigud 4.4 ja 4.8)
Kasvajaliste haigustega kaasneva suurenenud tromboosiohu tõttu rakendatakse sageli antikoagulatiivset ravi. Hüübivuse suure individuaalse varieeruvuse tõttu seoses haigusega ning antikoagulantide ja kasvajavastase kemoteraapia koostoime tõttu on juhul, kui on otsustatud patsienti ravida suukaudsete antikoagulantidega, vajalik sagedamini kontrollida INR (International Normalised Ratio) väärtust. Kollapalaviku vaktsiin on vastunäidustatud potentsiaalse fataalse süsteemse vaktsiinhaiguse tõttu.
Elusvakstiinide (v.a. kollapalaviku vaktsiin) samaaegne manustamine ei ole soovitatav süsteemse, potentsiaalselt fataalse vaktsiinhaiguse ohu tõttu. Risk on suurem patsientidel, kelle immuunsüsteem on pärsitud kaasuva haiguse tõttu. Olemasolu korral peab kasutama inaktiveeritud vaktsiine (poliomüeliit).

Fenütoiini samaaegset kasutamist ei soovitata, sest suureneb oht krampide tekkeks fenütoiini vähenenud imendumise tõttu seedetraktist, ning vinorelbiini toksilisus võib suureneda või toime nõrgeneda seoses suurenenud metabolismiga maksas fenütoiini mõjul. 

Itrakonasooli samaaegset kasutamist ei soovitata seoses potentsiaalselt suurenenud neurotoksilisusega.
Tsüklosporiini ja takroliimuse puhul peab arvestama tugevama immunosupressioooni ja lümfoproliferatsiooni ohuga.

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Vinorelbiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Reproduktiivsuse loomuuringutes oli vinorelbiin embrüo- ja fetoletaalne ning teratogenne. Seda ravimit ei tohi kasutada raseduse ajal. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal Vinorelbin „Ebewe”-ga kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ning informeerima arsti rasestumisest. Kui patsient rasestub ravi ajal, peab teda informeerima võimalikust ohust vastsündinule ja hoolikalt jälgima. Peab kaaluma geneetilist konsultatsiooni.

Imetamine
Ei ole teada, kas vinorelbiin eritub rinnapiima. Enne ravi alustamist Vinorelbin „Ebewe”-ga peab imetamise lõpetama.

Fertiilsus
Vinorelbiinil võib olla genotoksiline toime. Seetõttu ei soovitata vinorelbiiniga ravitud meestel eostada rasedust kuni 6 kuu (minimaalselt 3 kuu) jooksul pärast ravi lõppu. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Vinorelbiinravijärgse võimaliku püsiva infertiilsuse tõttu on soovitatav kaaluda sperma konserveerimise võimalust enne ravi.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed, mis esinesid üksikjuhtudest sagedamini, on esitatud organsüsteemide kaupa, rühmitatuna sageduse alusel: väga sage (>1/10); sage (>1/100, 1/1000, 1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000), sh üksikjuhud.
Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage:     infektsioon.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga sage: neutropeenia, aneemia.
Sage: trombotsütopeenia, febriilne neutropeenia, potentsiaalselt fataalne neutropeeniline sepsis. 

Immuunsüsteemi häired
Sage:     allergilised reaktsioonid (nahareaktsioonid, hingamisteede reaktsioonid).
Ainevahetus- ja toitumishäired
Harv: hüponatreemia.
Väga harv: antidiureetilise hormooni sekretsioonihäire (SIADH).

Närvisüsteemi häired
Väga sage: konstipatsioon (vt ka gastrointestinaalsed häired), kõõluste süvareflekside kadumine.
Sage: paresteesia sensoorsete ja motoorsete sümptomitega 
Harv: alajäsemete nõrkus, paralüütiline iileus (vt ka seedetrakti häired).
Väga harv: Guillain-Barré sündroom

Südame häired
Harv:     südame isheemiatõbi, nt stenokardia, elektrokardiogrammi muutused, müokardi infarkt.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: düspnoe, bronhospasm. Harv: interstitsiaalne kopsuhaigus.
Seedetrakti häired
Väga sage. Konstipatsioon (vt ka närvisüsteemi häired), iiveldus, oksendamine, diarröa, stomatiit, ösofagiit, anoreksia. Harv. Pankreatiit, paralüütiline iileus (vt ka närvisüsteemi häired).
Maksa ja sapiteede häired
Väga sage:     maksafunktsiooni laboratoorsete näitajate ebanormaalsed väärtused (üldbilirubiini, alkaalse fosfataasi, aspartaadi aminotransferaasi, alaniiini aminotransferaasi tõus).
Naha ja nahaluskoe kahjustused
Väga sage: alopeetsia. Aeg-ajalt: nahareaktsioonid.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: müalgia, artralgia. Harv: valu lõualuudes.
Neerude ja kuseteede häired
Sage: vere kreatiniinisisalduse tõus.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: väsimus, palavik, erineva lokalisatsiooniga valud, asteenia, süstekoha erüteem, süstekoha valu, süstekoha värvuse muutus, süstekoha flebiit. Harv: süstekoha nekroos.
Toksilisusastmed WHO (Maailma tervishoiuorganisatsiooni) klassifikatsiooni alusel
Infektsioonid ja infestatsioonid
Infektsioonid võivad tekkida sageli, peamiselt luuüdi supressiooni tõttu.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Luuüdi pärssimise tulemuseks on peamiselt neutropeenia (3. aste: 24,3%; 4. aste: 27,8%), mis on pöörduv 5…7 päevaga ja mittekumulatiivne ajas.
Febriilne neutropeenia ja neutropeeniline sepsis, mis mõnel juhul (1,2%) osutus fataalseks.
Võivad tekkida aneemia (3…4 aste: 7,4%) ja trombotsütopeenia (3…4. aste: 2,5%), kuid on harva tõsised.

Immuunsüsteemi häired
Allergilised reaktsioonid (nahareaktsioonid, hingamisteede reaktsioonid).
Ainevahetus- ja toitumishäired
Teatatud on tõsise hüponatreemia ja antidiureetilise hormooni sekretsioonihäire (SIADH) tekkest.
Närvisüsteemi häired
Neuroloogilised kõrvaltoimed (3. aste: 2,6%; 4.aste 0,1%, k.a.kõõluste süvareflekside kadumine).
Väga harva Guillain-Barré sündroom.
Kauakestva ravi korral on teatatud alajäsemete nõrkusest.
Sensoorsete ja motoorsete sümptomitega paresteesiad (3…4. aste: <3%). Need sümptomid on tavaliselt pöörduvad pärast ravi lõpetamist.
Toime autonoomsele närvisüsteemile põhjustab soolepareesi ja konstipatsiooni. Harva on tulemuseks paralüütiline iileus (<3%). Vt ka seedetrakti häired.

Südame häired
Südame isheemiatõbi (stenokardia, elektrokardiogrammi muutused, müokardi infarkt).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Düspnoe ja bronhospasm võivad tekkida ravi ajal vinorelbiiniga sarnaselt teistegi vinca alkaloididega.
Harva on teatatud interstitsiaalne kopsuhaiguse tekkest, eriti vinorelbiini ja mitomütsiini kombinatsioonravi saanud patsientidel.

Seedetrakti häired
Stomatiit (1. aste: 7,6%; 2. aste: 3,6%; 3. aste: 0,7%; 4. aste: 0,1% monoteraapia korral vinorelbiiniga) ja ösofagiit. Iiveldus ja oksendamine (1. aste. 19,9%; 2. aste: 8,3%; 3. aste: 1,9%; 4. aste: 0,3%). Neid kõrvaltoimeid leevendab antiemeetiline ravi. Konstipatsioon on peamine sümptom (3…4. aste: 2,7%), mis harva areneb paralüütiliseks iileuseks (3…4. aste: 4,1%) nii monoteraapia kui kombinatsioonravi korral. Võib tekkida diarröa, enamasti kerge või mõõdukas. Paralüütilise iileuse korral võib ravi jätkata, kui normaalne soolefunktsioon on taastunud. Teatatud on pankreatiidi tekkest. Anoreksia (1…2. aste: 14%; 3. aste: 1%).
Maksa ja sapiteede häired
Teatatud on maksafunktsiooni laboratoorsete näitajate mööduvast tõusust (1…2. aste) ilma kliiniliste (üldbilirubiin, alkaalne fosfataas, ASAT 27,6% ja ALAT 29,3%).
Naha ja nahaluskoe kahjustused
Võib tekkida alopeetsia, enamasti kerge (3…4. aste: 4,1%, monoteraapia korral vinorelbiiniga). On teatatud vinorelbiini põhjustatud nahareaktsioonidest nagu lööve, sügelus, urtikaaria, käte ja jalgade erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Artralgia, k.a. valu lõualuudes ja müalgia.
Neerude ja kuseteede häired
Teatatud on vere kreatiniinisisalduse tõusust.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Vinorelbiiniga ravitud patsiendid on kogenud väsimust, palavikku, erineva lokalisatsiooniga valu, sh valu rindkeres ja kasvajapiirkonnas. Sarnaselt teiste vinca alkaloididega on vinorelbiinil nõrk ville tekitav toime.  Süstekoha reaktsioonide hulka kuuluvad erüteem, põletav valu, veeni värvuse muutus ja lokaalne flebiit (3. aste: 3,6%; 4. aste. 0,1%, monoteraapia korral vinorelbiiniga). Täheldatud on paikset nekroosi. Veenikanüüli või –kateetri õige paigaldus ja manustamisjärgne rohke veeniloputus võib nende kõrvaltoimete teket piirata.

4.9     Üleannustamine
Üleannustamine võib põhjustada luuüdi pärssimist kaasuva palaviku ja infektsiooniga. Teatatud on ka paralüütilise iileuse tekkest. Soovitatakse sümptomaatilist ravi, vereülekandeid ja laia toimespektriga antibiootikume. Vastumürki ei teata. 
Kuna intravenoosselt manustatud vinorelbiinile puudub vastumürk, siis soovitatakse üleannustamise korral sümptomaatiliste meetmete rakendamist:
-    elumärkide pidev kontroll ja patsiendi hoolikas jälgimine,
-    igapäevane vererakkude arvu määramine, et tuvastada vereülekande või kasvufaktorite manustamise ja intensiivravi vajadus ning minimeerida infektsiooniohtu,
-    paralüütilise iileuse preventsiooni või ravimeetmed,
-    vereringe ja maksafunktsiooni kontroll,
-    infektsioossete komplikatsioonide korral on vajalik ravi laia toimespektriga antibiootikumidega.

5.     FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1     Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, vinca alkaloidid ja nende analoogid, ATC-kood: L01CA04
Vinorelbiin mõjutab mikrotuubulite tubuliini dünaamilist tasakaalu. Vinrelbiin pärsib tubuliini polümerisatsiooni. Toime avaldub peamiselt mitootiliste mikrotuubulite suhtes, üksnes kõrge kontsentratsiooni korral avaldub mõju aksonaalsetele mikrotuubulitele. 
Vinorelbiini tubuliini spiraliseeriv toime on vähem väljendunud kui vinkristiinil. Vinorelbiin pärsib mitoosi G2-M faasis ning põhjustab raku surma interfaasis ja järgnevas mitoosis.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Intravenoosselt manustatud vinorelbiini kontsentratsiooni-aja  profiili veres iseloomustab eksponentsiaalne kõver. Terminaalne poolväärtusaeg on keskmiselt 40 tundi. Verekliirens on kiire, olles lähedane hepaatilisele verevoolule, keskmiselt  0,72 l/h/kg (intervall 0,32…1,26 l/h/kg), samal ajal kui jaotusruumala püsitasakaalu tingimustes on suur, keskmiselt 21,2 l/kg, mis viitab väljendunud koedistributsioonile. Seondumine plasmavalkudega on nõrk (13,5%), kuid seondumine vererakkudega, eriti trombotsüütidega (78%) tugev.
Intravenoosselt manustatud vinorelbiini farmakokineetika on lineaarne kuni annuseni 45 mg/m2.
Vinorelbiin metaboliseerub peamiselt CYP3A4 vahendusel ja põhimetabollit on 4-Odeatsetüülvinorelbiin. Renaalne eliminatsioon on vähene (<20% annusest) ning peamiselt muutumata kujul. Eritumine sapiga on kõige tähtsam eliminatsioonitee nii vinorelbiinile, kui selle metaboliitidele. Vähenenud neerutalitluse mõju vinorelbiini eemaldamisele ei ole hinnatud, kuid annuse vähendamine madala renaalse eritumise tõttu ei ole vajalik.

Maksametastaasidega patsientidel muutus vinorelbiini keskmine kliirens alles maksa 75% haaratuse korral. 6 patsiendil mõõduka maksatalitluse häirega (bilirubiin ≤2 x ULN (normväärtuse ülapiir) ja aminotransferaasid ≤5 x ULN), kellele manustati annuseid kuni 25 mg/m2, ja 8 patsiendil tõsise maksatalitluse häirega (bilirubiin >2 x ULN ja aminotransferaasid >5 x ULN), kellele manustati annuseid kuni 20 mg/m2, oli keskmine kogukliirens sarnane normaalse maksatalitlusega patsientide omaga. Need andmed on siiski liiga piiratud, otsustamaks eliminatsiooni üle langenud maksatalitlusega patsientidel, ja seetõttu peab olema ettevaatlik tõsise maksakahjustusega patsientide ravimisel ning jälgima hoolikalt verenäitajaid (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Metaboolse kahjustuse võimalik mõju ei ole teada ja täpseid annustamissoovitusi ei ole võimalik anda.
On kindlaks tehtud tugev seos veres püsimise ning leukotsüütide ja polünukleaarsete leukotsüütide arvu languse vahel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Mutageenne ja kartsinogeenne potentsiaal Vinorelbiin põhjustas aneuploidsust ja polüploidsust loomuuringutes. Võib eeldada, et vinorelbiin on inimesele genotoksiline (põhjustades aneuploidsuist ja polüploidust). Kartsinogeensusuuringute tulemused rottidel ja hiirtel olid negatiivsed, kuid uuriti ainult madalate annuste mõju. 
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud Reproduktiivsusuuringutes loomadega täheldati toimet subterapeutiliste annuste korral. Täheldati embrüo ja fetotoksilisust, nt intrauteriinse arengu peetust ja hilinenud luustumist. Emasloomale toksiliste annuste korral täheldati teratogeenset toimet (selgroolülide kokkukasvamine, puuduvad roided). Lisaks vähenesid spermatogenees ja sekretsioon eesnäärmes ja seemnepõiekestes, kuid fertiilsus rottidel ei langenud.
Farmakoloogiline ohutus Ahvidel ja koertel teostatud farmakoloogilise ohutuse uuringud ei näidanud kõrvalmõju kardiovaskulaarsüsteemile.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Süstevesi Lämmastik

6.2     Sobimatus
-    Vinorelbin „Ebewe”-t ei tohi lahjendada leeliseliste lahustega (pretsipitatsiooni oht).

-    Vinorelbin „Ebewe”-t ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3     Kõlblikkusaeg
Avamata pakend: 3 aastat.
Avatud pakend tuleb koheselt ära kasutada ning mistahes kasutamata ravimi lahus hävitada.

Lahjendatud infusioonilahus: mikrobioloogilisest seisukohast lähtuvalt tuleb lahus koheselt ära kasutada. Koheselt kasutamata infusioonilahuse säilitusaja ja tingimuste eest vastutab kasutaja ning tavaliselt ei tohi need ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C, välja arvatud juhul, kui lahuse valmistamine toimus kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.


6.4     Säilitamise eritingimused
Avamata originaalpakend: Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte hoida sügavkülmas. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.
Lahustatud ravimi säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5     Pakendi iseloomustus ja sisu
Läbipaistvast I tüüpi klaasist viaal fluoropolümeervooderdusega kummikorgiga, millel on alumiiniumümbris ja ärarebitav polüpropüleenkate.
Pakendi suurused: 1ml ja 5 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6     Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Vinorelbin „Ebewe” infusioonilahuse kontsentraati võivad käsitseda ja manustada ainult vastava koolitusega töötajad. Peab kasutama asjakohast kaitsevarustust, ühekordselt kasutatavaid kindaid, maski ja põlle.
Lekkinud ravim tuleb ära pühkida.
Silma sattumist peab rangelt vältima. Silma sattumise korral peab silma otsekohe pesema füsioloogilise soolalahusega.
Lõpetamisel peab kõik pinnad, mis ravimiga kokku puutusid, hoolikalt puhastama ning pesema käsi ja nägu.
Vinorelbin „Ebewe” sobib tavalisest klaasist viaalide, PVC või PVC voolikutega infusioonisüsteemidega.

Vinorelbin „Ebewe”-t võib manustada aeglase boolussüstina (5…10 minutit) pärast lahjendamist 20…50 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega või lühiajalise infusioonina (20…30 minutit) pärast lahjendamist 125 ml füsioloogilise soolalahuse või 50 mg/ml (5%) glükoosilahusega. Manustamisele peab alati järgnema füsioloogilise soolalahuse infusioon veeni loputamiseks. 
Vinorelbin „Ebewe”-t võib manustada ainult veeni. On väga oluline, et kanüül oleks õigesti paigaldatud. Kui Vinorelbin „Ebewe” infiltreerub manustamise ajal ümbritsevasse koesse, võivad tekkida märkimisväärsed ärritusnähud. Sellisel juhul peab infusiooni katkestama, loputama veeni
füsioloogilise soolalahusega ja allesjäänud annuse manustama teise veeni. Ekstravasatsiooni korral peab manustama glükokortikoide intravenoosselt, et vähendada flebiidi ohtu.
Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

EBEWE Pharma Ges.m.b.H. Nfg. KG Mondseestrasse 11 A-4866 Unterach Austria

8. MÜÜGILOA NUMBER

524206

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

20.10.2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

08/2006 Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2006