Metoclopramide injection bp - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

METOCLOPRAMIDE INJECTION BP, 5 mg/ml süstelahus


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

2 ml ampull sisaldab 10,5 mg metoklopramiidvesinikkloriidmonohüdraati, mis võrdub 10 mg
metoklopramiidvesinikkloriidiga.

INN. Metoclopramidum

Abiained vt lõik 6.1


3. RAVIMVORM

Süstelahus intramuskulaarseks ja intravenoosseks kasutamiseks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Pahaloomulise kasvaja kemoteraapiast põhjustatud või operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine.
Migreenihooga seotud tugev iiveldus ja oksendamine täiskasvanutel. Gastroösofageaalne refluks
täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Metoklopramiidi võib manustada kas intramuskulaarselt või aeglaselt veeni (1...2 minutiga).

Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid: ühekordne annus on üks ampull (10 mg
metoklopramiidvesinikkloriidi) intramuskulaarselt või intravenoosselt 1...3 korda päevas (vastavalt 10
mg metoklopramiidi 1...3 korda päevas).
Lapsed:annustatakse vastavalt lapse kehakaalule (vt tabelit allpool):
2...14-aastastele lastele ettenähtud annus on 0,1 mg metoklopramiidi/kg kehakaalu kohta ühekordse
annusena (vastavalt 0,02 ml metoklopramiidi süstelahust/kg kehakaalu kohta), maksimaalne
ööpäevane annus on 0,5 mg metoklopramiidi/kg kehakaalu kohta.


Noorukid
15...19-aastased, kaal üle 60 kg
10 mg 3 korda päevas

30...59kg
5 mg 3 korda päevas
Lapsed
9...14-aastased, kaal üle 30 kg
5 mg 3 korda päevas

5...9-aastased, kaal 20-29 kg
2,5 mg 3 korda päevas

3...5-aastased, kaal 15-19 kg
2 mg 2...3 korda päevas
1

1...3-aastased, kaal 10-14 kg
1 mg 2...3 korda päevas

Alla 1-aastased, kaal kuni 10kg
1 mg 2 korda päevas

Eakatel patsientidel peab täpse annuse kindlaks määrama arst, kes peab põhjalikult hindama
ülaltoodud annuse vähendamise vajalikkust.

Neerupuudulikkuse korral valitakse väiksem annus vastavalt neerupuudulikkuse astmele.
Raske maksapuudulikkuse ja astsiidi korral peab eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemise tõttu
annust poole võrra vähendama.

Gastrointestinaaltrakti radioloogia: üks või kaks 2 ml ampulli (igas 10 mg
metoklopramiidvesinikkloriidi) 10 minutit enne uuringu algust intramuskulaarselt või intravenoosselt.

4.3 Vastunäidustused

· Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine või muude ainete suhtes, mis on
keemiliselt sarnased.
· Glaukoomiga, feokromotsütoomiga, epilepsiaga, Parkinsoni tõve ja muude selgete
ekstrapüramidaalreaktsioonidega patsiendid või antikolinergiline ravi.
· Metoklopramiidi ei tohi kasutada, kui lihaskontraktsioonide stimulatsioon võib mõjutada
gastrointestinaalseid haigusseisundeid, näiteks gastrointestinaaltrakti verejooksu,
perforatsiooni, samuti mehaanilise obstruktsiooni korral.
· Prolaktiinsõltuvad kasvajad.
· Alla 16-aastased lapsed.
· Preparaati ei tohi kasutada raseduse esimese kolme kuu jooksul või imetamise ajal (vt lõik 4.6
,,Rasedus ja imetamine").

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimi intravenoosne manustamine peab toimuma aeglaselt ühe või kahe minuti jooksul.
Preparaat sisaldab naatriummetabisulfitit, see aine võib eriti astmahaigetel põhjustada allergilist tüüpi
reaktsioone ja raskeid astmahooge.
Kui vaatamata metoklopramiidile oksendamine püsib, tuleb patsienti uurida, et välistada patoloogiline
protsess ajus.
Ettevaatlik peab olema epilepsiat põdevate ning kesknärvisüsteemi toimivaid ravimeid kasutavate
patsientidega.
Lastele vanuses 2...14 aastat tohib metoklopramiidi manustada ainult kindla diagnoosi korral.
Alla 30-aastastel patsientidel on metoklopramiidi manustamisel suurem risk düskineetiliste motoorsete
häirete tekkeks.
Eakatel patsientidel suureneb parkinsonismi esinemissagedus.
Eriline ettevaatus on vajalik metoklopramiidi manustamisel neeru- või maksapuudulikkusega
patsientidele, kellel metoklopramiidi metabolism ja eliminatsioon võivad olla raskenenud ning seetõttu
on muutunud ka selle farmakokineetilised parameetrid.
Rinnakasvajatega patsientidel tuleb arvestada prolaktiini kontsentratsiooni suurenemise võimalusega.
Kõrvaltoimed tekivad sagedamini noortel inimestel ning patsientidel, kellel on raske neerufunktsiooni
häire (neerupuudulikkus); nendel juhtudel tuleb ravimi kasutamine kohe lõpetada.
Porfüüriaga patsientidele peab metoklopramiidi manustama ettevaatusega.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Metoklopramiidvesinikkloriidi ei tohi manustada samaaegselt analgeetikumide (aspiriin ja
paratsetamool), narkootiliste või antikolinergiliste ainetega, mis toimivad antagonistlikult selle toimele
gastrointestinaalsele motoorikale. Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid MAOI) ja neuroleptikumid
2
(fenotiasiinid, butürofenoonid, tioksanteenid jne) on ekstrapüramidaalsümptomeid või düstoonilisi
reaktsioone põhjustavad ravimid. Nende samaaegne manustamine suurendab metoklopramiidi
tsentraalset aktiivsust ja suurendab kõrvaltoimete tekkimise riski.
Samuti võivad ilmneda sünergistlikud toimed kesknärvisüsteemi tasandil, kui samaaegselt kasutada
rahusteid, uinuteid ja relaksante.
Kiirendades mao tühjenemist, võib metoklopramiid vähendada digoksiini ja teofülliini imendumist ja
suurendada alkoholi, atsetüülsalitsüülhappe, paratsetamooli, tetratsükliini, pivampitsilliini, liitiumi ja
levodopa, bromokriptiini ja pergoliidi imendumist.
Antikolinergilised ained võivad metoklopramiidi toimet vähendada.
Metoklopramiid võib suurendada tsüklosporiini ja kinidiini biosaadavust, samuti tsisplatiini renaalset
toksilisust.
Vähendades toidu soolepassaazi aega, võib metoklopramiidravi nõuda ka insuliini annuse kohandamist
diabeetilistel patsientidel.
Suktsinüülkoliini toime võib metoklopramiidi toimel pikeneda.

4.6 Rasedus ja imetamine

Metoklopramiid on vastunäidustatud raseduse esimese kolme kuu jooksul või imetamiseajal.
Antiemeetilisi ravimeid tohib raseduse ajal manustada ainult äärmisel vajadusel ja selge
sümptomaatikaga juhtudel. Rasedusega seotud harva ja kerge oksendamise korral ning rasedusaegse
oksendamise vältimiseks ei tohi metoklopramiidi kasutada.
Metoklopramiid eritub rinnapiima ja seda ei tohi manustada imetamise ajal, välja arvatud juhtudel, kui
arsti arvamuse kohaselt kasu emale kaalub üles riskid vastsündinud lapsele. Alternatiivina võib lapse
üle viia kunstlikule toidule.

4.7 Toime reaktsiooni kiirusele

Mõnedel inimestel võib metoklopramiid põhjustada tähelepanuvõime nõrgenemist ja/või unisust. See
on enam väljendunud koostoimes alkoholi või sedatiivsete ravimitega. Seetõttu ei ole ravi ajal
soovitatav sõita autoga või kasutada masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Üldised: väsimus, nõrkus, peavalud
Psühhiaatrilised häired: ärevus, hirmutunne, unisus, unetus, depressioon
Neerude ja kuseteede häired: renaalse plasmavoolutuse vähenemine. Feokromotsütoomiga patsientidel
on teatatud fataalsetest hüpertensiivsetest kriisidest. Neid kriise saab kontrollida fentolamiini
kasutamisega.
Südame häired: supraventrikulaarne tahhükardia, supraventrikulaarsed ja ventrikulaarsed
ekstrasüstolid, bradükardia, südameseiskus
Kõrva ja labürindi kahjustused: pearinglus
Seedetrakti häired: suukuivis, iiveldus, kõhulahtisus
Vaskulaarsed häired: Pärast metoklopramiidi intravenoosset manustamist võib tekkida vererõhu
langus. Pärast ravimi suurte annuste intravenoosset manustamist täheldati üksikjuhtudel vererõhu
tõusu.
Endokriinsüsteemi häired: günekomastia, galaktorröa, menstruatsioonihäired.
Metoklopramiid võib stimuleerida prolaktiini sekretsiooni, mida saab seostada galaktorröa ning
menstruaaltsükli häiretega naistel ja impotentsusega meestel.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: nahalööve, urtikaaria, nahasügelemine ja tursed

Närvisüsteemi häired: võib suureneda oht erinevate ekstrapüramidaalsete sümptomite tekkimiseks,
mis enamasti on düstoonilist laadi. Nende hulka võivad kuuluda näospasmid, lõuaspasm, kaela jäikus,
silmaliigutajalihaste spasmid koos silmaliigutuste häiretega, ebanormaalsed pea asendid, käsivarte
painutuskrambid, harva jalgade sirutuskrambid (vasturavim: biperideen veeni).
3
Selliseid reaktsioone esineb sagedamini lastel ja noorukitel, kui metoklopramiidi annused on suuremad
kui 0,5 mg/kg ööpäevas. Need nähud ilmnevad ravi esimestel päevadel ning tavaliselt kaovad 24 tunni
jooksul pärast ravi lõpetamist.
Metoklopramiidi pikaajaline kasutamine eakatel patsientidel võib viia tardiivdüskineesia tekkimisele,
mis on potentsiaalselt pöördumatu sündroom. Seda iseloomustavad liigutuste raskused ja
ebanormaalselt suurenenud lihastoonus. Selle sündroomi tekkerisk tundub olevat korrelatsioonis ravi
kestuse ja kumulatiivse annusega. Seetõttu tuleb eakatel patsientidel vältida pikaajalist ravi.
Tardiivdüskineesia võib kas osaliselt või täielikult taanduda mõne kuu jooksul pärast
metoklopramiidravi katkestamist. Selle ravi saab olla ainult sümptomaatiline, sest põhjuslik ravi ei ole
senini teada.
Üksikjuhtudel võib vanematel patsientidel ravimi pikaajalisel kasutamisel ilmneda parkinsonism
(treemor, rigiidsus, akinees).
Üksikjuhul tekkis metoklopramiidi kasutamisel maliigne neuroleptiline sündroom (iseloomulikud
sümptomid: palavik, lihasjäikus, teadvusehäired ja vererõhu muutused). Esmaabiks soovitatakse:
metoklopramiidi ärajätmine, jahutamine, dantroleen ja/või bromokriptiin, küllaldane vedelikravi.

Kõrvaltoimed tekivad sagedamini lastel ja raske neerupuudulikkusega patsientidel, kellel
metoklopramiidi eritumine on aeglustunud. Nendel juhtudel tuleb metoklopramiidi kasutamine kohe
lõpetada.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomiteks on väsimus, ärrituvus, rahutus, krambid desorientatsioon ja
ekstrapüramidaalsed reaktsioonid, südame-vereringe häiretena võivad tekkida bradükardia ja vererõhu
tõus või langus.

Nende sümptomite raviks kasutatakse antikolinergilisi, parkinsonismi vastaseid ja antihistamiinseid
ravimeid. Üldiselt kaovad need sümptomid spontaanselt ja tavaliselt 24 tunni jooksul pärast ravi
katkestamist.
Metoklopramiidi üleannustamine (1...4 mg/kg/ööpäevas) võib vastsündinutel ja enneaegsetel lastel
põhjustada methemoglobineemiat.
Soovitatava annuse 0,5 mg/kg/ööpäevas puhul ei ole seda esinenud.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised
omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Soole motoorikat kiirendavad ained
ATC-kood: A03FA01

Metoklopramiid stimuleerib ja reguleerib gastrointestinaaltrakti ülaosa motoorikat ilma mao,
pankrease või sapi sekretsiooni mõjutamata.
Preparaadi toime on kompleksne, sest tegemist on dopamiini D1- ja D2-retseptorite ning serotoniini
5-HT3-retseptorite konkureeriva antagonistiga, lisaks sellele on ravim 5-HT4- retseptorite
mittespetsiifiline antagonist(osalevad soolestiku kolinergiliste neuronite stimulatsioonis). Seetõttu on
tal prokineetiline toime soolele, mis on sõltumatu uitnärvist ning mida saab pärssida atropiini ja teiste
muskariinsete antagonistidega.
Ta suurendab gastroduodenaalsete kontraktsioonide toonust ja amplituudi ning progresseeruvalt
redutseeritud vormis tugevdab distaalselt tühisoole, niudesoole ja käärsoole koordineeritud tõukavaid
liigutusi koos valendikusisese massi viimisega perifeersele.
Samuti suurendab ta söögitoru keskmise ja alumise kolmandiku lihastoonust ning suurendab seeläbi
survet sfinkteri tasandil ning vähendab pülooruse ja kaksteistsõrmiksoole bulbuse toonust. Sellise
toime tulemuseks on mao tühjenemise kiirenemine ning duodenaalse refluksi vähenemine makku ja
söögitorusse.

4
5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Metoklopramiid imendub hästi, pärast ühekordset 10 mg annuse manustamist saavutatakse 54 ng/ml
plasmakontsentratsioon ühe tunni jooksul ilma olulise erinevuseta erinevate suukaudsete
ravimvormide vahel. Tema biosaadavus on erinevatel inimestel 35% kuni 100%. Preparaadi
intramuskulaarsel manustamisel saavutatakse maksimaalsed palju suuremad kontsentratsioonid umbes
3 tundi pärast manustamist.

Jaotumine
Metoklopramiid on aluseline rasvlahustuv ühend suure jaotusruumalaga (2,2 kuni 3,4 l/kg/tunnis), mis
jaotub kudedes kiirelt. Jaotumise poolväärtusaeg on i.v. manustamisel 5...21 minutit . Imikutel ei
erine jaotusruumala oluliselt (3 l/kg/h). Vereplasma valkudega on ravim seotud umbes 40% ulatuses.
Metoklopramiid läbib hematoentsefaalbarjääri ja eritub rinnapiima.

Eliminatsioon
Eliminatsioon on annusest sõltuv, olles 3...5 tundi pärast ühekordse suukaudse 10 või 20 mg annuse
manustamist.
Kliirens on 0,4...0,7 l/kg/h.
Ligikaudu 86% suukaudselt manustatud annusest eritub uriiniga, osaliselt toimeainena ning osaliselt
inaktiivsete metaboliitidena. Suurem osa neist on N-sulfaadid ja N-glükuroniidid. Ülejäänud osa eritub
sapiga ja muude eritistega (metoklopramiid eritub ka rinnapiima).
Metoklopramiidi kliirens on oluliselt vähenenud neerupuudulikkusega patsientidel (0,21 l/kg/h), aga
mitte lastel (0,5 l/kg/h).

Metabolism
Metoklopramiid metaboliseerub peamiselt maksas lihtsa konjugatsiooniprotsessi käigus. Osaliselt
eritub muutumatul kujul uriiniga (umbes 20%), ülejäänu eritub uriini ja sapiga glükuroniid- või
sulfaatkonjugaatidena. Väikesed maksafunktsiooni häired normaalse neerufunktsiooni olemasolul ei
mõjuta farmakokineetilisi parameetreid.

Aktiivne plasmakontsentratsioon
Selle väärtus sõltub oluliselt ravitava haiguse raskusastmest ja iseloomust: näiteks kui väärtused
10...20 ng/ml on terapeutilise ulatuse alumiseks piiriks, võivad tsisplatiini poolt esile kutsutud
oksendamise peatamiseks olla vajalikud kontsentratsioonid üle 1000 ng/ml.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Äge toksilisus
LD50 (suukaudselt rottidel) 1655 mg/kg
LD50 (i.v. rottidel) 60 mg/kg
LD50 (i.v. küülikutel) 30 mg/kg.

Toksilisus pikaajalise ravi korral
Kasvueas rottidel, kellele manustati preparaati suukaudselt annustes kuni 300 mg/kg/ööpäevas 6 kuu
jooksul, ei täheldatud toksilisi nähte. Metoklopramiidil ei ole teratogeenset või mutageenset toimet.
Kliinilised ja epidemioloogilised uuringud ei ole näidanud seose olemasolu metoklopramiidi kestva
kasutamise ning rinnanäärme uusmoodustiste tekkimise vahel, kuid seda on kirjeldatud närilistel
pärast pikaajalist ravi muude neurolüütikumidega, mis stimuleerivad prolaktiini sekretsiooni.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Naatriummetabisulfit, naatriumkloriid, sidrunhape, naatriumtsitraatdihüdraat, süstevesi.
5

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata pakend: 60 kuud (5 aastat).

6.4 Säilitamise
eritingimused

Puuduvad.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Neutraalsest klaasist ampullid.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Ampull on ette lõigatud: ampullilõikur ei ole vajalik.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Biologici Italia Laboratories S.r.L. - Via Cavour 41/43 - Novate Milanese (MI).


8. MÜÜGILOA NUMBER:

354501


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV:

17.08.2001/15.12.2006


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2006.

6