ATC Kood: C08CA01

Toimeaine: amlodipiin

Tootja: Vitabalans Oy

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Amlodipine Vitabalans ja milleks seda kasutatakse

Amlodipine Vitabalans sisaldab toimeainena amlodipiini, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse kaltsiumi antagonistideks.

Amlodipine Vitabalansi kasutatakse kõrgvererõhktõve (hüpertensioon) või teatud tüüpi rindkerevalu ehk stenokardia harvaesineva vormi, mida nimetatakse Prinzmetali stenokardiaks või variantseks stenokardiaks, raviks.

Kõrge vererõhuga patsientidel toimib see ravim sel teel, et lõõgastab veresooni, nii et veri saab soontes kergemini voolata. Stenokardiaga patsientidel parandab Amlodipine Vitabalans südamelihase verevarustust, mis saab seeläbi rohkem hapnikku ja hoiab sellega ära stenokardia tekke. See ravim ei taga stenokardia korral kohest leevendust.

2. Mida on vaja teada enne Amlodipine Vitabalansi kasutamist

Amlodipine Vitabalansi ei tohi võtta kui olete amlodipiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) või mõne teise kaltsiumi antagonisti suhtes allergiline. Selle sümptomid võivad olla sügelus, nahapunetus või hingamisraskused; kui teil on väga madal vererõhk (hüpotensioon); kui teil esineb südame aordiklapi ahenemine (aordisuistiku stenoos) või kardiogeenne šokk (seisund, mille korral süda ei ole võimeline organismi piisavalt verega varustama); kui teil on südameinfarkti järel tekkinud südamepuudulikkus.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Amlodipine Vitabalansi kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Teavitage oma arsti, kui teil on või on olnud mõni järgmistest seisunditest: hiljutine südameinfarkt; südamepuudulikkus; vererõhu oluline tõus (hüpertensiivne kriis);

maksahaigus; te olete eakas ja teie annus vajab suurendamist.

Lapsed ja noorukid Amlodipine Vitabalansi ei ole uuritud alla 6-aastastel lastel. Amlodipine Vitabalansi tohib kõrge vererõhu raviks kasutada üksnes 6…17-aastastel lastel ja noorukitel (vt lõik 3). Lisateabe saamiseks pidage nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Amlodipine Vitabalans Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Amlodipine Vitabalans võib mõjutada teiste ravimite toimet või võivad teised ravimid mõjutada Amlodipine Vitabalansi toimet, näiteks: ketokonasool, itrakonasool (seenevastased ravimid); ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir (nn proteaasi inhibiitorid, mida kasutatakse HIV infektsiooni raviks); rifampitsiin, erütromütsiin, klaritromütsiin (antibiootikumid); Hypericum perforatum (liht-naistepuna); verapamiil, diltiaseem (südameravimid); dantroleen (infusioonina manustatav ravim, mida kasutatakse tõsiste kehatemperatuuri häirete korral); takroliimus (ravim, mida kasutatakse immuunsüsteemi toimimise muutmiseks); simvastatiin (vere kolesteroolisisaldust vähendav ravim); tsüklosporiin (immunosupressiivne ravim).

Amlodipine Vitabalans võib langetada teie vererõhku veelgi enam, kui te juba kasutate teisi kõrgvererõhktõve ravimeid.

Amlodipine Vitabalans koos toidu ja joogiga Amlodipine Vitabalansi kasutamise ajal ei tohi süüa greipfruuti ega juua greipfruudimahla. Greipfruut ja greipfruudimahl võivad suurendada ravimi toimeaine amlodipiini sisaldust veres, mis võib kaasa tuua Amlodipine Vitabalansi vererõhku langetava toime ennustamatu tugevnemise.

Rasedus, imetamine ja viljakus Amlodipiini ohutus raseduse korral ei ole tõendatud. Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Amlodipiin eritub teadaolevalt väikestes kogustes rinnapiima. Kui te imetate last või kavatsete imetamist alustada, peate enne selle ravimi kasutamist pidama nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Amlodipiin võib mõjutada teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet. Kui teil esineb pärast tablettide võtmist iiveldust, pearinglust või väsimustunnet või kui tabletid põhjustavad teil peavalu, siis ärge juhtige autot ega kasutage masinaid ning võtke kohe ühendust oma arstiga.

3. Kuidas Amlodipine Vitabalansi kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Tavaline algannus on 5 mg Amlodipine Vitabalansi üks kord ööpäevas. Annust võib suurendada kuni 10 mg Amlodipine Vitabalansini üks kord ööpäevas.

Ravimit võib võtta nii enne kui ka pärast sööki ja jooki. Ravimit tuleb võtta iga päev ühel ja samal ajal koos piisava koguse veega. Ärge võtke Amlodipine Vitabalansi tablette koos greipfruudimahlaga.

Kasutamine lastel ja noorukitel Lastel ja noorukitel (6…17-aastased) on tavaline soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 5 mg ööpäevas.

On oluline, et te võtaksite tablette nii kaua, nagu arst on teile öelnud. Võtke alati arstiga ühendust enne, kui tabletid otsa saavad.

Kui te võtate Amlodipine Vitabalansi rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju tablette, siis võib teie vererõhk langeda, sealhulgas ka ohtlikult madalate väärtusteni. See võib põhjustada pearinglust, uimasust, minestust või nõrkust. Väga suure vererõhu languse korral võib tekkida isegi šokk. Sellisel juhul muutub nahk külmaks ja niiskeks ning te võite kaotada teadvuse. Teie kopsudesse võib koguneda ülemäärane vedelik (kopsuturse), põhjustades hingeldust, mis võib tekkida 24...48 tundi pärast võtmist. Pöörduge kohe arsti poole, kui te võtate liiga palju Amlodipine Vitabalansi tablette.

Kui te unustate Amlodipine Vitabalansi võtta Ärge muretsege. Kui te unustasite tableti võtta, siis jätke see annus lihtsalt vahele. Võtke järgmine annus oma tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Amlodipine Vitabalansi võtmise Teie arst ütleb teile, kui kaua te peate oma ravimit võtma. Teie seisund võib halveneda, kui te lõpetate ravimi võtmise enne, kui arst on teile seda öelnud.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pöörduge kohe oma arsti poole, kui teil tekib selle ravimi võtmise järel mõni järgmistest väga harva esinevatest tõsistest kõrvaltoimetest: äkki tekkinud vilisev hingamine, valu rindkeres, õhupuudus või hingamisraskus; silmalaugude, näo või huulte turse; keele- ja kõriturse, mis põhjustab hingamisraskust; tõsised nahareaktsioonid, sealhulgas raskekujuline nahalööve, nõgeslööve, nahapunetus üle kogu keha, intensiivne nahasügelus, villid, naha pindmise kihi koorumine ja nahaturse, limaskestapõletik (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs) või teised allergilised reaktsioonid; südameinfarkt, südamerütmi häired; kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu- ja seljavalu koos väga halva enesetundega. Amlodipine Vitabalansi kasutamisel on teatatud järgmistest sageli esinevatest kõrvaltoimetest. Kui mõni neist põhjustab tõsiseid probleeme või kui need kestavad üle ühe nädala, siis võtke ühendust oma arstiga.

Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st): peavalu, pearinglus, unisus (eelkõige ravi alguses); palpitatsioonid (oma südamelöökide tundmine), nahaõhetus; kõhuvalu, iiveldus; turse pahkluude piirkonnas, väsimus.

Peale nende on teatatud veel teistest kõrvaltoimetest, mis on ära toodud allolevas loetelus. Kui ükskõik milline kõrvaltoime muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida ei ole nimetatud selles infolehes, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st): meeleolumuutused, ärevus, depressioon, unetus; värisemine, maitsetundlikkuse häired, minestus, nõrkus; jäsemete tuimus või kirvendus, valutundlikkuse kadumine; nägemishäired, topeltnägemine, kõrvade kumisemine; madal vererõhk; aevastamine/vesine eritis ninast, mis on põhjustatud ninalimaskesta põletikust (riniit); muutused sooletegevuses, kõhulahtisus, kõhukinnisus, seedehäire, suukuivus, oksendamine; juuste väljalangemine, suurenenud higistamine, sügelev nahk, punased laigud nahal, naha värvuse muutus; urineerimishäired, suurenenud vajadus öösiti urineerida, urineerimise sagenemine; võimetus saavutada erektsiooni, meestel rindade suurenemine või rindade ebamugavustunne; nõrkus, valu, halb enesetunne; liigese- või lihasevalu, lihaskrambid, seljavalu; kehakaalu suurenemine või vähenemine.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): segasusseisund.

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st): vere valgeliblede arvu vähenemine, vereliistakute arvu vähenemine, mis võib põhjustada ebatavalisi verevalumeid või kergelt tekkivaid verejookse (vere punaliblede kahjustus); vere suhkrusisalduse suurenemine (hüperglükeemia); närvide kahjustus, mis võib põhjustada nõrkust, kirvendust või tuimust; köha, igemete turse; kõhupuhitus (gastriit); maksafunktsiooni häired, maksapõletik (hepatiit), naha kollasus (kollatõbi), maksaensüümide aktiivsuse tõus, mis võib mõjutada mõnede meditsiiniliste analüüside tulemusi; suurenenud lihaspinge; veresoontepõletik, sageli koos nahalööbega; valgustundlikkus; häired, mille korral esinevad korraga lihasjäikus, värisemine ja/või liigutuste häired. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Amlodipine Vitabalansi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil ja karbil pärast „EXP:”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Amlodipine Vitabalans sisaldab

Toimeaine on amlodipiin. Üks tablett sisaldab 5 mg või 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).
Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat ja naatriumtärklisglükolaat (tüüp A).

Kuidas Amlodipine Vitabalans välja näeb ja pakendi sisu Kuidas Amlodipine Vitabalans välja näeb Amlodipine Vitabalans 5 mg: valged, ümmargused, kumerad tabletid läbimõõduga 9 mm, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel logo “3”. Amlodipine Vitabalans 10 mg: valged, ümmargused, kumerad tabletid läbimõõduga 9 mm, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Pakendi suurused: 30, 60, 90 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Vitabalans Oy Varastokatu 8 13500 Hämeenlinna Soome

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Vitabalans Pharma OÜ, Hõbekuuse 26, 12111 Tallinn. Tel. +372 6230018

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega: Amlodipine Vitabalans: Saksamaa, Taani, Eesti, Soome, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi. Amlodipin Vitabalans: Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Slovakkia.

Infoleht on viimati uuendatud detsembris 2022.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amlodipine Vitabalans, 5 mg tabletid Amlodipine Vitabalans, 10 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5 mg või 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).

INN. Amlodipinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

5 mg: valged, ümmargused, kumerad tabletid läbimõõduga 9 mm, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisel küljel logo “3”. 10 mg: valged, ümmargused, kumerad tabletid läbimõõduga 9 mm, mille ühel küljel on poolitusjoon.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Stabiilne stenokardia. Vasospastiline (Prinzmetali) stenokardia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Hüpertensiooni ja stenokardia ravi tavaline algannus on 5 mg amlodipiini üks kord ööpäevas, mida võib patsiendi individuaalsest ravivastusest lähtuvalt suurendada maksimaalselt 10 mg-ni. Hüpertensiooniga patsientidel on amlodipiini kasutatud kombinatsioonis tiasiiddiureetikumide, alfablokaatorite, beetablokaatorite või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega. Stenokardia korral võib amlodipiini kasutada nii monoteraapiana kui ka nitraatide ja/või beetablokaatorite adekvaatsete annuste suhtes resistentse stenokardiaga patsientidel kombinatsioonis teiste stenokardiavastaste ravimitega.

Amlodipiini annuseid ei ole vaja kohandada, kui samal ajal manustatakse tiasiiddiureetikume, beetablokaatoreid ja angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid.

Patsientide erirühmad

Eakad

Eakad ja nooremad patsiendid taluvad amlodipiini annuseid võrdselt hästi. Eakatel on soovitatav kasutada tavalisi annuseid, aga annuse suurendamisel tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientide jaoks ei ole annustamissoovitusi kehtestatud, seetõttu on soovitatav olla annuse valikul ettevaatlik ja alustada ravi annustamisvahemiku alumisse ossa jääva annusega (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Amlodipiini farmakokineetikat ei ole raske maksakahjustusega patsientidel uuritud. Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb amlodipiini manustamist alustada väikseimast annusest ja annust aeglaselt suurendada.

Neerukahjustus Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerukahjustuse raskusastmega, mistõttu soovitatakse kasutada tavalisi annuseid. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Lapsed Hüpertensiooniga lapsed ja noorukid vanuses 6...17 aastat Soovitatav hüpertensioonivastase ravi suukaudne algannus lastele vanuses 6...17 aastat on 2,5 mg üks kord ööpäevas, annust võib suurendada maksimaalselt 5 mg-ni üks kord ööpäevas, kui 4-nädalase raviga ei ole saavutatud piisavat vererõhu langust. Lastel ei ole uuritud suuremaid annuseid kui 5 mg ööpäevas (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

Lapsed vanuses alla 6 aasta Andmed ei ole saadaval.

Manustamisviis

Tabletid suukaudseks manustamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Amlodipiin on vastunäidustatud patsientidele, kellel esinevad: ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või dihüdropüridiini derivaatide suhtes; raske hüpotensioon; šokk (sealhulgas kardiogeenne šokk); vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt raske aordistenoos); ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Amlodipiini ohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisi korral ei ole kindlaks tehtud.

Südamepuudulikkusega patsiendid Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatlikult. Raske südamepuudulikkusega (NYHA klass III ja IV) patsientide pikaajalises platseebokontrolliga uuringus teatati kopsuturse suuremast esinemissagedusest amlodipiiniga ravitud rühmas võrreldes platseeborühmaga (vt lõik 5.1). Kaltsiumikanali blokaatoreid, sealhulgas amlodipiini, tuleb kasutada ettevaatlikult südame paispuudulikkusega patsientidel, sest need võivad suurendada edaspidiste kardiovaskulaarhaiguste ja suremuse riski.

Kasutamine maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenenud ning annustamissoovitusi ei ole veel määratletud. Amlodipiini manustamist tuleb seetõttu alustada annustamisvahemiku alumisse ossa jääva annusega ja ettevaatlik tuleb olla nii ravi alustamisel kui ka hilisemal annuse suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb annust suurendada aeglaselt ja patsienti hoolikalt jälgides.

Kasutamine eakatel patsientidel Eakatel tuleb annust suurendada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kasutamine neerupuudulikkuse korral Neerupuudulikkusega patsientidele võib manustada amlodipiini tavalisi annuseid. Muutused amlodipiini plasmakontsentratsioonides ei ole seotud neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toimed amlodipiinile

CYP3A4 inhibiitorid: amlodipiini samaaegne kasutamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, seenevastased asoolid, makroliidid, nagu erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib põhjustada amlodipiini ekspositsiooni olulist suurenemist. Nende farmakokineetiliste muutuste kliiniline tähendus võib olla enam väljendunud eakatel, mistõttu võib olla vajalik kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.

CYP3A4 indutseerijad: samaaegsel manustamisel teadaolevate CYP3A4 indutseerijatega võib amlodipiini plasmakontsentratsioon varieeruda. Seetõttu tuleb nii samaaegse manustamise ajal kui selle järgselt jälgida vererõhku ning kaaluda annuse kohandamist, seda eeskätt tugevate CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, naistepuna) puhul.

Amlodipiini manustamine koos greipfruudi või greipfruudimahlaga ei ole soovitatav, sest greipfruut ja greipfruudimahl võivad samaaegsel manustamisel suurendada mõnedel patsientidel amlodipiini biosaadavust, mis võib põhjustada vererõhku langetava toime tugevnemise.

Dantroleen (infusioon): loomadel on verapamiili ja intravenoosse dantroleeni manustamisel hüperkaleemia tõttu täheldatud surmaga lõppevat vatsakeste virvendusarütmiat ja kardiovaskulaarset kollapsit. Hüperkaleemia ohu tõttu soovitatakse pahaloomulise hüpertermia soodumusega patsientidel ja pahaloomulise hüpertermia ravis vältida kaltsiumikanali blokaatoreid (nt amlodipiin).

Amlodipiini toime teistele ravimitele

Amlodipiini vererõhku langetav toime lisandub teiste antihüpertensiivse toimega ravimite vererõhku langetavale toimele. Takroliimus: koos amlodipiiniga manustamisel võib takroliimuse sisaldus veres suureneda, kuid selle koostoime farmakokineetiline mehhanism ei ole veel lõplikult selge. Et vältida takroliimuse toksilist toimet, tuleb sellega ravitavale patsiendile amlodipiini manustamisel jälgida takroliimuse kontsentratsiooni veres ja vajaduse korral takroliimuse annust kohandada.

Tsüklosporiin: tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimete uuringuid ei ole tervetel vabatahtlikel või muudes populatsioonides tehtud, välja arvatud neerusiirdamise läbinud patsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmiselt 0…40 %). Kaaluda tuleb tsüklosporiini sisalduse jälgimist neerusiirdamise läbinud patsientidel, kes saavad amlodipiini, ja vajaduse korral tuleb tsüklosporiini annust vähendada.

Kliinilistes koostoimete uuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini ega varfariini farmakokineetilisi omadusi.

Simvastatiin: 10 mg amlodipiini korduvate annuste samaaegsel manustamisel koos 80 mg simvastatiiniga suurenes simvastatiini ekspositsioon 77 %, võrreldes ainult simvastatiini manustamisega. Amlodipiiniga ravi saavatel patsientidel ei tohi simvastatiini maksimaalne ööpäevane annus ületada 20 mg.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Andmed amlodipiini ohutusest raseduse ajal puuduvad.

Loomkatsetes täheldati suurte annuste kasutamisel kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Kasutamine raseduse ajal on soovitatav üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumise korral ning juhul, kui haigus ohustab ema ja loodet rohkem kui ravi amlodipiiniga.

Imetamine Amlodipiin eritub rinnapiima. Hinnanguliselt jääb imiku saadav annus ema annusega võrreldes kvartiilide vahemikku 3...7 %, maksimaalselt 15 %. Amlodipiini toime imikutele ei ole teada. Rinnaga toitmise jätkamine/katkestamine või ravi jätkamine/katkestamine amlodipiiniga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu emale.

Fertiilsus Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on kirjeldatud pöörduvaid biokeemilisi muutusi spermatosoidide peas. Kliinilised andmed amlodipiini võimaliku mõju kohta viljakusele on ebapiisavad. Ühes rottidega läbi viidud uuringus täheldati toimet isasloomade viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Amlodipine Vitabalans mõjutab kergelt või mõõdukat autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kui amlodipiini võtvatel patsientidel esineb pearinglust, peavalu, väsimust või iiveldust, võib reaktsiooniaeg olla pikenenud. Eriti ettevaatlik tuleb olla ravi alguses.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed ravi ajal on unisus, pearinglus, peavalu, südamepekslemine, nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, pahkluu turse, tursed ja väsimus.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Amlodipiini kasutamisel on täheldatud ja teatatud alljärgnevatest kõrvaltoimetest järgmise esinemissagedusega: väga sage ( 1/10); sage ( 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100); harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Leukotsütopeenia, trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Väga harv Allergilised reaktsioonid Ainevahetus- ja Väga harv Hüperglükeemia toitumishäired Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Unetus, meeleolu muutused (sh ärevus), Närvisüsteemi häired Sage Unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemishäired (sh diploopia) Kõrva ja labürindi Aeg-ajalt Tinnitus kahjustused Südame häired Aeg-ajalt Südamepekslemine

Vaskulaarsed häired Sage Nahaõhetus Respiratoorsed, rindkere ja Aeg-ajalt Düspnoe, riniit mediastiinumi häired Väga harv Köha Seedetrakti häired Sage Kõhuvalu, iiveldus Maksa ja sapiteede häired Väga harv Hepatiit, ikterus, maksaensüümide Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Alopeetsia, purpur, nahavärvuse muutus, kahjustused liighigistamine, kihelus, lööve, eksanteem Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Pahkluupiirkonna turse kahjustused Aeg-ajalt Artralgia, müalgia, lihaskrambid, Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Urineerimishäire, noktuuria, Reproduktiivse süsteemi ja Aeg-ajalt Impotentsus, günekomastia rinnanäärme häired Üldised häired ja Sage Tursed, väsimus manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Valu rindkeres, asteenia, valu, halb Uuringud Aeg-ajalt Kehakaalu suurenemine, kehakaalu * Enamasti koos kolestaasiga. On teatatud väga üksikutest ekstrapüramidaalse sündroomi juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Tahtliku üleannustamise kogemused inimestel on piiratud.

Sümptomid Senistel andmetel võib suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ja reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt pikenenud süsteemsest hüpotensioonist kuni surmaga lõppeva šokini.

Amlodipiini üleannustamise tulemusena on harva teatatud mittekardiogeensest kopsutursest, mis võib ilmneda hilinenud algusega (24...48 tundi pärast manustamist) ja vajada ventilatsiooni toetamist. Varased elustavad meetmed (sealhulgas vedeliku ülekoormus) perfusiooni ja südame väljutusmahu säilitamiseks võivad olla seisundit süvendavad tegurid.

Ravi Amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb kardiovaskulaarsüsteemi aktiivselt toetada, sealhulgas jälgida kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni, tõsta jäsemed kõrgemale ja jälgida ringleva vedeliku mahtu ning väljutatava uriini hulka.

Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasulikuks osutuda vasokonstriktorite kasutamine. Kaltsiumikanaleid blokeeriva toime pööramiseks võib olla kasu kaltsiumglükonaadi intravenoossest manustamisest.

Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiveeritud söe manustamine tervetele vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas tunduvalt amlodipiini imendumise kiirust.

Seoses sellega, et amlodipiin seondub suures ulatuses plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid; ATC-kood: C08CA01

Amlodipiin on dihüdropüridiini rühma kaltsiumiioonide sissevoolu inhibiitor (aeglase kanali blokaator või kaltsiumiioonide antagonist) ning pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sissevoolu südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.

Amlodipiini vererõhku alandav toime on tingitud veresoonte seinte silelihaste otsesest lõõgastamisest. Täpne mehhanism, kuidas amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid on teada, et ta alandab kogu isheemilist koormust kahel järgneval viisil:

1) Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ja sellega vähendab üldist perifeerset resistentsust

(järelkoormus) südame tööle. Et südame löögisagedus jääb stabiilseks, toob südamekoormuse vähendamine kaasa nii müokardi väiksema energiavajaduse kui ka väiksema hapnikuvajaduse.

2) Amlodipiini toimemehhanism on tõenäoliselt seotud sellega, et see laiendab ka peamisi

koronaarartereid ja -arterioole nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. Selline veresoonte laienemine suurendab müokardi hapnikuga varustatust koronaararterite spasmiga patsientidel (Prinzmetali või variantne stenokardia).

Annustamine üks kord ööpäevas alandab kogu 24-tunnise perioodi vältel hüpertensiooniga patsientidel kliiniliselt olulisel määral vererõhku nii lamavas kui ka seisvas asendis. Et amlodipiini toime saabub aeglaselt, ei esine amlodipiini manustamisel kõrvaltoimena ägedat hüpotensiooni.

Stenokardiaga patsientidel suurendab amlodipiini manustamine üks kord ööpäevas üldist koormustaluvust, lükkab edasi stenokardia teket ja pikendab aega 1 mm ST-segmendi depressiooni tekkeni. Lisaks vähendab amlodipiin nii stenokardiahoogude sagedust kui ka glütserüültrinitraadi tablettide kasutamise vajadust.

Amlodipiini kasutamisel ei ole täheldatud metaboolseid kõrvaltoimeid ega muutusi plasmalipiidide osas, seega sobib amlodipiin kasutamiseks ka patsientidel, kes põevad astmat, diabeeti või podagrat.

Kasutamine koronaararterite haigusega (Coronary Artery Disease, CAD) patsientidel Amlodipiini efektiivsust kliiniliste haigusjuhtude vältimisel koronaararterite haigusega patsientidel on hinnatud sõltumatus, mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud

uuringus CAMELOT (Comparison of Amlodipine vs Enalapril to Limit Occurrences of Thrombosis), mis hõlmas 1997 patsienti. Neist 663 patsienti raviti amlodipiiniga annuses 5…10 mg, 673 patsienti raviti enalapriiliga annuses 10...20 mg ja 655 patsienti raviti platseeboga lisaks tavaravile statiinide, beetablokaatorite, diureetikumide ja aspiriiniga 2 aasta jooksul. Tabelis 1 on toodud efektiivsuse olulisemad tulemused. Need näitavad, et ravi amlodipiiniga oli seotud väiksema arvu hospitaliseerimistega stenokardia ja revaskulariseerimisprotseduuride tõttu koronaararterite haigusega patsientidel.

Tabel 1. Oluliste kliiniliste lõpptulemuste esinemissagedus uuringus CAMELOT Tulemused Amlodipiin Platseebo Enalapriil (95 % CI) P-väärtus Esmane tulemusnäitaja Kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed Üksikkomponendid Koronaarne revaskularisatsioon Hospitaliseerimine stenokardia tõttu Mitteletaalne müokardiinfarkt 14 (2,1) 19 (2,9) 11 (1,6) 0,73 (0,37…1,46) 0,37 Insult või TIA 6 (0,9) 12 (1,8) 8 (1,2) 0,50 (0,19…1,32) 0,15 Kardiovaskulaarne surm 5 (0,8) 2 (0,3) 5 (0,7) 2,46 (0,48…12,7) 0,27 Hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu Elustamine südameseiskuse tõttu Uus perifeerne 5 (0,8) 2 (0,3) 8 (1,2) 2,6 (0,50…13,4) 0,24 veresoontehaigus Lühendid: CI – usaldusvahemik (confidence interval); TIA – transitoorne isheemiline atakk. Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel Hemodünaamika uuringud ja koormusel põhinevad kontrollitud kliinilised uuringud, mis viidi läbi NYHA II…IV klassi südamepuudulikkusega patsientidel, näitavad, et amlodipiin ei põhjustanud kliinilist halvenemist, mida mõõdeti koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ja kliinilise sümptomaatika alusel. Platseebokontrollitud uuring (PRAISE), mis oli kavandatud selleks, et uurida patsiente, kellel esines NYHA III…IV klassi südamepuudulikkus ning kellele manustati digoksiini, diureetikume ja AKE inhibiitoreid, näitas, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusega patsientidel suremuse ega kombineeritud suremuse ja haigestumise riske. Amlodipiini kasutamise pikaaegses platseebokontrollitud jätku-uuringus (PRAISE-2) NYHA III ja IV klassi kuuluvatel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid isheemiatõvele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsete uuringute leiud ning kes said raviks AKE inhibiitorite, digitaalise preparaatide ja diureetikumide stabiilseid annuseid, ei mõjutanud amlodipiin üldist ega kardiovaskulaarset suremust. Samade patsientide grupis seostati amlodipiini platseebogrupiga võrreldes kopsuturse esinemise sagenemisega. Südameinfarkti ennetava ravi kliiniline uuring (ALLHAT) Uuemate medikamentoosse ravimeetodite võrdlemiseks viidi läbi randomiseeritud topeltpime haigestumuse-suremuse uuring, mida nimetati südameinfarkti ennetamiseks tehtava hüpertensioonivastase ja lipiide vähendava ravi uuringuks (Antihypertensive and Lipid-Lowering

Treatment to Prevent Heart Attack Trial, ALLHAT): amlodipiini 2,5…10 mg ööpäevas (kaltsiumikanali blokaator) või lisinopriili 10…40 mg ööpäevas (AKE-inhibiitor) esimese rea ravina võrreldes tiasiiddiureetikumi kloortalidooniga 12,5…25 mg ööpäevas kerge kuni mõõduka hüpertensiooni korral.

Kokku randomiseeriti 33 357 hüpertensiooniga patsienti vanuses 55 aastat või üle selle ning neid jälgiti keskmiselt 4,9 aastat. Patsientidel oli vähemalt üks täiendav südame isheemiatõve riskitegur, mis hõlmas müokardiinfarkti või insulti anamneesis (> 6 kuu jooksul enne uuringusse kaasamist) või tõestust muu aterosklerootilise kardiovaskulaarse haiguse kohta (üldskoor 51,5 %), 2. tüüpi diabeeti (36,1 %), HDL-kolesterooli < 35 mg/dl (11,6 %), elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia alusel diagnoositud vasaku vatsakese hüpertroofiat (20,9 %), suitsetamist käesoleval hetkel (21,9 %).

Esmase tulemusnäitaja komponendid olid letaalne CAD või mitteletaalne müokardiinfarkt. Oluline erinevus esmase tulemusnäitaja osas amlodipiini- ja kloortalidoonipõhise ravi vahel puudus: RR 0,98, 95 % CI (0,90...1,07), p = 0,65. Teiseste tulemusnäitajate hulka kuuluv südamepuudulikkuse esinemine (kombineeritud tulemusnäitaja kardiovaskulaarne komponent) oli oluliselt suurem amlodipiini rühmas võrreldes kloortalidooni rühmaga [10,2 % vs 7,7 %, RR 1,38, 95 % CI (1,25…1,52), p < 0,001]. Sellele vaatamata puudus oluline erinevus kõigil põhjustel suremuses amlodipiinil põhineva ravi ja kloortalidoonil põhineva ravi vahel: RR 0,96 95 % CI (0,89…1,02), p = 0,20.

Kasutamine lastel (6-aastased ja vanemad) Amlodipiini 2,5 mg ja 5,0 mg annuse võrdlevas uuringus platseeboga, milles osales valdavalt sekundaarse hüpertensiooniga 268 last vanuses 6...17 eluaastat, leiti, et mõlemad amlodipiini annused langetasid süstoolset vererõhku oluliselt enam kui platseebo. Erinevus kahe amlodipiini annuse vahel ei olnud statistiliselt oluline. Amlodipiini pikaaegset mõju laste kasvule, puberteedieale ja üldisele arengule ei ole uuritud. Ei ole tõestatud, kas lapsepõlves määratud pikaajaline ravi amlodipiiniga vähendab kardiovaskulaarset haigestumust ja suremust täiskasvanueas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Amlodipiin imendub terapeutilistes annustes pärast suukaudset manustamist hästi ja maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80 %. Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust. Jaotumine Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5 % vereringes leiduvast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Biotransformatsioon Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult inaktiivseteks metaboliitideks.

Eritumine Uriiniga eritub 10 % amlodipiinist muutumatul kujul ja 60 % metaboliitidena. Lõplik plasma eritumise poolväärtusaeg on 35...50 tundi ja on seetõttu kooskõlas ühekordse ööpäevase annuse manustamisega.

Kasutamine maksakahjustuse korral Amlodipiini kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel on väga vähe kliinilisi andmeid. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mistõttu poolväärtusaeg pikeneb ja AUC suureneb ligikaudu 40...60 %.

Kasutamine eakatel

Aeg amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni on eakatel ja noorematel patsientidel ühesugune. Eakatel kaldub amlodipiini kliirens vähenema, mistõttu suureneb nii AUC kui ka eliminatsiooni poolväärtusaeg. AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemine südame paispuudulikkusega patsientidel oli selline, nagu oli oodata uuritud patsientide vanuserühma puhul.

Kasutamine lastel ja noorukitel 74 hüpertensiivsel lapsel vanuses 1 kuni 17 aastat (34 patsienti vanuses 6…12 eluaastat ja 28 patsienti vanuses 13…17 eluaastat) viidi läbi populatsiooni farmakokineetiline uuring amlodipiini annustega vahemikus 1,25…20 mg üks või kaks korda ööpäevas. Lastel vanuses 6...12 eluaastat ja noorukitel vanuses 13...17 eluaastat oli ravimi kliirens suukaudse manustamise järel vastavalt 22,5 l/tunnis ja 27,4 l/tunnis poistel ning vastavalt 16,4 l/tunnis ja 21,3 l/tunnis tüdrukutel. Eri indiviidide vahel täheldati ravimi ekspositsiooni osas suuri erinevusi. Andmed alla 6-aastaste laste kohta on piiratud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Reproduktiivtoksikoloogia Rottide ja hiirtega läbi viidud reproduktiivsusuuringutes ilmnesid inimestele soovitatavast maksimumannusest ligikaudu 50 korda suuremate annuste juures (mg/kg alusel) poegimise edasilükkumine, poegimise kestuse pikenemine ja järglaste elulemuse vähenemine.

Toime fertiilsusele Rottidel, kellele manustati amlodipiini (isastele 64 päeva ja emastele 14 päeva enne paaritamist) annustes kuni 10 mg/kg ööpäevas [(8-kordne* maksimaalne inimesele soovitatav annus (10 mg), mg/m2 alusel)], ei täheldatud kahjulikku toimet viljakusele. Teises rottidega läbi viidud uuringus, mille käigus manustati isastele rottidele 30 päeva amlodipiinbesilaati annuses, mis on mg/kg alusel võrreldav inimestel kasutatava annusega, vähenes plasma folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni sisaldus, samuti sperma tihedus, valminud spermatiidide arv ning Sertoli rakkude arv.

Kartsinogenees, mutagenees Kahe aasta vältel amlodipiiniga (arvutuslikud kontsentratsioonid vastavad ööpäeva annustele 0,5, 1,25 ja 2,5 mg/kg ööpäevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud mingisuguseid kartsinogeensuse tunnuseid. Suurim annus (mg/m2 alusel hiirtel ligilähedane maksimaalsele soovitatavale kliinilisele annusele 10 mg; rottidel kaks korda suurem*) oli sarnane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurima annusega.

Mutageensusuuringud ei viidanud mingisugustele ravimist tingitud toimetele ei geeni ega kromosoomi tasemel. * Põhineb patsiendi kehakaalul 50 kg.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused