RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Augmentin Fruit, 400 mg/57 mg/5 ml suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab suukaudse suspensiooni 1 ml amoksitsilliintrihüdraati, mis on võrdne 80 mg amoksitsilliiniga, ja kaaliumklavulanaati, mis on võrdne 11,4 mg klavulaanhappega.

Suukaudse suspensiooni 5 ml sisaldab amoksitsilliintrihüdraati, mis on võrdne 400 mg amoksitsilliiniga, ja kaaliumklavulanaati, mis on võrdne 57 mg klavulaanhappega.

INN. Amoxicillinum, Acidum clavulanicum

Teadaolevat toimet omavad abiained Suukaudse suspensiooni 1 ml sisaldab 2,5 mg aspartaami (E951). Augmentin’i koostisse kuuluv lõhna- ja maitseaine sisaldab maltodekstriini (glükoos) ja jälgedena bensüülalkoholi (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber. Valge kuni valkjat värvi pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Amoksitsilliini ja klavulaanhappe kombinatsioon on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1).

• Äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud).
• Äge keskkõrvapõletik.
• Kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud).
• Olmetekkene pneumoonia.
• Tsüstiit.
• Püelonefriit.
• Naha ja pehmete kudede infektsioonid, nt tselluliit, loomahammustused, raskekujuline hambaabstsess koos leviva tselluliidiga.
• Luu- ja liigeseinfektsioonid, eriti osteomüeliit.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annused on läbivalt toodud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena, välja arvatud juhul, kui annused on esitatud üksikkomponentide kohta eraldi.

Augmentin'i individuaalse annuse valimisel vastavalt infektsioonile peab arvesse võtma järgmist:

• Arvatavad patogeenid ja nende tõenäoline tundlikkus antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik 4.4).
• Infektsiooni raskus ja lokalisatsioon.
• Patsiendi vanus, kehakaal ja neerufunktsioon, nagu on toodud allpool.

Vajadusel tuleb kaaluda Augmentin'i teiste ravimvormide (nt nende, mis sisaldavad amoksitsilliini suuremates annustes ja/või erinevas suhtes amoksitsilliini ja klavulaanhapet) kasutamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Lastele kehakaaluga < 40 kg annab Augmentin'i käesolev ravimvorm maksimaalse ööpäevase annuse 1000...2800 mg amoksitsilliini/143...400 mg klavulaanhapet, kui ravimit manustatakse vastavalt allpool toodud soovitustele. Kui vajalikuks osutub amoksitsilliini suurema ööpäevase annuse kasutamine, on soovitatav valida mõni teine Augmentin'i ravimvorm, et vältida klavulaanhappe asjatult suurte ööpäevaste annuste manustamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ravi kestuse määrab patsiendi ravivastus. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad pikemaajalist ravi. Ravi ei tohi kesta üle 14 päeva ilma, et ravi vajadust oleks uuesti hinnatud (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanuid ja lapsi kehakaaluga ≥ 40 kg tuleb ravida Augmentin'i täiskasvanutele mõeldud ravimvormidega.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

• Väiksem annus: 25 mg/3,6 mg/kg ööpäevas kuni 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas, jaotatuna kaheks annuseks;
• Suurem annus: 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas kuni 70 mg/10 mg/kg ööpäevas manustamist, jaotatuna kaheks annuseks, võib kaaluda mõnede infektsioonide puhul (nagu keskkõrvapõletik, sinusiit ja alumiste hingamisteede infektsioonid).

Keha- Keha- 25 mg/3,6 mg/ 45 mg/6,4 mg/ 70 mg/10 mg/ 25 mg/3,6 mg 45 mg/6,4 mg/ 70 mg/10 mg/ kaal kaal kg ööpäevas. kg ööpäevas. kg ööpäevas. /kg ööpäevas. kg ööpäevas. kg ööpäevas. (kg) (kg) Annus ml, Annus ml, Annus ml, Annus ml, Annus ml, Annus ml, manustada iga manustada iga manustada iga manustada iga manustada iga manustada iga 12 tunni järel 12 tunni järel 12 tunni järel 12 tunni järel 12 tunni järel 12 tunni järel 4,0 0,6 1,2 MS 22,0 3,4 6,2 9,6 5,0 0,8 1,4 MS 23,0 3,6 6,6 10,2 6,0 1,0 1,8 MS 24,0 3,8 6,8 10,6 7,0 1,2 2,0 MS 25,0 4,0 7,0 11,0 8,0 1,4 2,4 MS 26,0 4,2 7,4 11,4 9,0 1,4 2,6 MS 27,0 4,2 7,6 11,8 10,0 1,6 2,8 MS 28,0 4,4 8,0 12,4 11,0 1,8 3,2 MS 29,0 4,6 8,2 12,8 12,0 2,0 3,4 5,4 30,0 4,8 8,4 13,2 13,0 2,0 3,8 5,8 31,0 4,8 8,8 13,6 14,0 2,2 4,0 6,2 32,0 5,0 9,0 14,0 15,0 2,4 4,2 6,6 33,0 5,2 9,4 14,4 16,0 2,6 4,6 7,0 34,0 5,4 9,6 15,0 17,0 2,8 4,8 7,4 35,0 5,6 9,8 15,4 18,0 2,8 5,2 8,0 36,0 5,6 10,2 15,8 19,0 3,0 5,4 8,4 37,0 5,8 10,4 16,2

20,0 3,2 5,6 8,8 38,0 6,0 10,8 16,6 21,0 3,4 6,0 9,2 39,0 6,2 11,0 17,2

MS - mitte soovitatav. Puuduvad kliinilised andmed Augmentin'i 7:1 ravimvormide 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas ületavate annuste kasutamise kohta alla 2 aasta vanustel lastel.

Puuduvad kliinilised andmed Augmentin'i 7:1 ravimvormide kasutamise kohta alla 2 kuu vanustel lastel. Seetõttu vastavad annustamissoovitused puuduvad.

Praktiliste annustamissoovituste andmiseks tuleb kaaluda Augmentin'i alternatiivseid suukaudseid ravimvorme.

Laste ravimiseks võib kasutada Augmentin'i tablette või suspensiooni. 6-aastaseid ja nooremaid lapsi tuleb eelistatavalt ravida Augmentin'i suspensiooniga.

Patsiendile kaks korda ööpäevas manustatava annuse (milliliitrites) saab arvutada ka järgmise valemi abil:

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik. Eakaid patsiente tuleb ravida täiskasvanutele mõeldud Augmentin´i ravimvormidega.

Neerukahjustus Annust ei ole vaja muuta patsientidel, kelle kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, ei soovitata kasutada Augmentin'i ravimvorme, mis sisaldavad amoksitsilliini/klavulaanhapet suhtes 7:1, sest puuduvad annuse korrigeerimise soovitused.

Maksakahjustus Annustada ettevaatlikult ja kontrollida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Manustamisviis Augmentin on suukaudseks manustamiseks.

Manustada toidukorra alguses, et vähendada võimalikke seedetrakti talumatuse nähte ja optimeerida amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumist. Ravi võib alustada parenteraalselt vastavalt intravenoosse ravimvormi ravimi omaduste kokkuvõttele

ja jätkata suukaudse preparaadiga.

Raputada pulber ühtlaseks, lisada vett vastavalt juhistele, pöörata pudel ümber ja loksutada. Loksutada pudelit enne iga annuse manustamist (vt lõik 6.6).

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhiseid vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Anamneesis amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisest tingitud ikterus/maksakahjustus (vt lõik 4.8).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne amoksitsilliini/klavulaanhappega ravi alustamist tuleb läbi viia põhjalik küsitlus eelnevate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliiniga ravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (kaasa arvatud anafülaktoidsed ja rasked nahareaktsioonid). Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on müokardiinfarktiga lõppeda võiv tõsine allergiline reaktsioon (vt lõik 4.8). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes ja atoopilistel isikutel. Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroomist (drug-induced enterocolitis syndrome, DIES) on teatatud peamiselt amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel lastel (vt lõik 4.8). DIES on allergiline reaktsioon, mille põhiline sümptom on pikaajaline oksendamine (1...4 tundi pärast ravimi manustamist) allergiliste naha- või respiratoorsete sümptomite puudumisel. Täiendavateks sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, kõhulahtisus, hüpotensioon või leukotsütoos koos neutrofiiliaga. Esinenud on raskeid juhte, sh progresseerumist šokiks. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega lõpetada ja alustada sobivat alternatiivset ravi. Kui tehakse kindlaks, et infektsiooni tekitaja(te)ks on amoksitsilliinile tundlik(ud) mikroorganism(id), tuleb kaaluda üleminekut amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt amoksitsilliini kasutamisele vastavalt ametlikele juhistele.

See Augmentin'i ravimvorm ei sobi kasutamiseks juhul, kui esineb suur oht, et oletatavad patogeenid on resistentsed beetalaktaamantibiootikumide suhtes, mida ei vahenda klavulaanhappe poolt inhibeerimise suhtes tundlikud beetalaktamaasid. Seda ravimvormi ei tohi kasutada penitsilliin- resistentse S. pneumoniae raviks.

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamisest tuleb hoiduda infektsioosse mononukleoosi kahtluse korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve.

Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosus. Pikaajaline ravi võib mõnikord viia mittetundlike mikroorganismide vohamiseni.

Ravi alustamisel esinev palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem koos mädavillidega võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (acute generalised exanthemous pustulosis, AGEP) sümptomiks (vt lõik 4.8). Selle reaktsiooni korral tuleb Augmentin'i kasutamine lõpetada ning

amoksitsilliini igasugune edasine kasutamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel esinevad maksakahjustuse tunnused (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8).

Maksa kõrvaltoimeid on kirjeldatud peamiselt meestel ja eakatel patsientidel ning need võivad olla seotud pikaajalise raviga. Neid kõrvaltoimeid on väga harva kirjeldatud lastel. Sümptomid tekivad tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi need ilmneda enne, kui ravi lõpust on möödunud mitu nädalat. Need on tavaliselt pöörduvad. Maksa kõrvaltoimed võivad olla rasked ning äärmiselt harvadel juhtudel on need lõppenud surmaga. Need on peaaegu alati tekkinud patsientidel, kellel esineb tõsine põhihaigus või kes võtavad samaaegselt ravimeid, millel on teadaolev kahjulik toime maksale (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on kirjeldatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul, sh amoksitsilliin, ning selle raskus võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis seda diagnoosi kaaluda patsientide puhul, kellel tekib kõhulahtisus mis tahes antibiootikumide manustamise ajal või pärast seda. Antibiootikumidega seotud koliidi tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega otsekohe lõpetada, konsulteerida arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata organsüsteemide, sh neeru-, maksafunktsiooni ja vereloomet.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist. Seda tuleb jälgida juhul, kui samaaegselt kasutatakse antikoagulante. Soovitud verehüübimist takistava toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust korrigeerida vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik 4.2).

Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat (sh äge neerukahjustus), peamiselt parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Amoksitsilliini ravi ajal tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid, sest mitte-ensümaatiliste meetodite kasutamisel võidakse saada valepositiivsed tulemused.

Klavulaanhappe sisaldus Augmentin'is võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist seondumist erütrotsüütide membraanidega, mille tulemuseks on valepositiivne Coombs'i test.

Positiivseid testitulemusi on kirjeldatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi kasutamisel amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel, kes järgnevalt leiti olevat Aspergillus- infektsiooni vabad. Kirjeldatud on ristreaktsioone mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja polüfuranoosidega Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi puhul. Seetõttu tuleb amoksitsilliini/klavulaanhapet kasutavatel patsientidel saadud positiivseid testitulemusi tõlgendada ettevaatlikult ja kinnitada muude diagnostiliste meetodite abil.

Augmentin 400 mg/57 mg/5 ml suukaudse suspensiooni pulber sisaldab 2,5 mg aspartaami (E951) ml kohta, mis on fenüülalaniini allikas. Seda ravimit tuleb ettevaatlikult kasutada fenüülketonuuriaga patsientidel. Prekliinilised ja kliinilised andmed puuduvad, et hinnata aspartaami kasutamist alla 12 nädala vanustel imikutel. Augmentin’i koostisse kuuluv lõhna- ja maitseaine sisaldab jälgedena bensüülalkoholi. Bensüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone.

Ravim sisaldab maltodekstriini (glükoos). Päriliku harvaesineva glükoos-galaktoos malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Suukaudsed_antikoagulandid Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma koostoimete tekketa. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemisest patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, mille tagajärjel võib suureneda toksilisus.

Probenetsiid Probenetsiidi samaaegset kasutamist ei soovitata. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini tubulaarsekretsiooni. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini (kuid mitte klavulaanhappe) sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Mükofenolaatmofetiil Mükofenolaatmofetiili saavatel patsientidel on täheldatud aktiivse metaboliidi mükofenoolhappe (mycophenolic acid, MPA) annuse manustamise eelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50% võrra pärast ravi alustamist suukaudse amoksitsilliini pluss klavulaanhappega. Annuse manustamise eelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata muutusi MPA kogu ekspositsioonis. Seetõttu ei ole mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik juhul, kui puuduvad siiriku funktsioonihäire kliinilised ilmingud. Kuid kombineeritud ravi ajal ja vahetult pärast antibiootikumravi on vajalik hoolikas kliiniline jälgimine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Piiratud andmed, mis on saadud amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamisel raseduse ajal inimestel, ei näita suurenenud riski kaasasündinud väärarengute tekkeks. Ühes uuringus naistel, kellel tekkis lootekesta enneaegne rebend, kirjeldati, et profülaktiline ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega võib olla seotud suurenenud riskiga nekrotiseeriva enterokoliidi tekkeks vastsündinutel. Ravimi kasutamist raseduse ajal tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui arst seda vajalikuks peab.

Imetamine Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (puuduvad andmed klavulaanhappe mõju kohta rinnapiima saavale lapsele). Seega on võimalik kõhulahtisuse ja limaskestade seennakkuse teke rinnapiima saaval lapsel, mistõttu võib olla vaja rinnaga toitmine lõpetada. Arvestada tuleb võimaliku sensibiliseerumisega. Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast riski ja kasu suhte hindamist arsti poolt.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.

Järgnevalt on loetletud Augmentin'i kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid. Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid Mukokutaanne kandidiaas Sage Mittetundlike mikroorganismide vohamine Teadmata

Vere ja lümfisüsteemi häired Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia) Harv Trombotsütopeenia Harv Pöörduv agranulotsütoos Teadmata

Hemolüütiline aneemia Teadmata Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1 Teadmata Immuunsüsteemi häired8 Angioneurootiline turse Teadmata Anafülaksia Teadmata Seerumtõve sarnane sündroom Teadmata Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit Teadmata

Närvisüsteemi häired

Pearinglus Aeg-ajalt Peavalu Aeg-ajalt Pöörduv hüperaktiivsus Teadmata Aseptiline meningiit Teadmata Krambid1 Teadmata Südame häired Kounise sündroom Teadmata Seedetrakti häired Kõhulahtisus Sage Iiveldus2 Sage

Oksendamine Sage Seedehäire Aeg-ajalt Antibiootikumidega seotud koliit3 Teadmata Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroom Teadmata Äge pankreatiit Teadmata Karuskeel Teadmata Hammaste värvuse muutus9 Teadmata

Maksa ja sapiteede häired ASAT ja/või ALAT aktiivsuse suurenemine4 Aeg-ajalt Hepatiit5 Teadmata Kolestaatiline ikterus5 Teadmata

Naha ja nahaaluskoe kahjustused 6 Nahalööve Aeg-ajalt

Sügelus Aeg-ajalt Urtikaaria Aeg-ajalt Multiformne erüteem Harv Stevensi-Johnsoni sündroom Teadmata Toksiline epidermaalne nekrolüüs Teadmata Villiline eksfoliatiivne dermatiit Teadmata Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)1 Teadmata Ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) Teadmata Lineaarne IgA haigus Teadmata

Neerude ja kuseteede häired Interstitsiaalne nefriit Teadmata Kristalluuria(sh äge neerukahjustus)7 Teadmata

1 Vt lõik 4.4. 2 Iiveldus on sagedamini seotud suuremate suukaudsete annustega. Seedetrakti nähtusid võib vähendada Augmentin’i võtmine toidukorra alguses. 3 Kaasa arvatud pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4). 4 ASAT ja/või ALAT aktiivsuse mõõdukat suurenemist on täheldatud beetalaktaamantibiootikumidega ravitud patsientidel, kuid nende leidude tähtsus on teadmata. 5 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul (vt lõik 4.4). 6 Mis tahes ülitundlikkusest tingitud dermatiidi tekkimisel tuleb ravi lõpetada (vt lõik 4.4). 7 Vt lõik 4.9. 8 Vt lõigud 4.3 ja 4.4. 9 Lastel on väga harva kirjeldatud pindmist hammaste värvuse muutust. Hammaste värvuse muutust võib aidata vältida hea suuõõne hügieen, kuna see on tavaliselt eemaldatav hammaste puhastamisel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vee ja elektrolüütide tasakaaluhäired. Täheldatud on amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkimiseni (vt kõik 4.4).

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid.

Kirjeldatud on amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites, peamiselt pärast suurte annuste veenisisest manustamist. Regulaarselt tuleb kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik 4.4). Mürgistuse ravi Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule.

Amoksitsilliin/klavulaanhape on vereringest eemaldatavad hemodialüüsi teel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid;

ATC-kood: J01CR02.

Toimemehhanism Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis inhibeerib ühte või enamat ensüümi (sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, PBP'd, inglise k. penicillin- binding proteins) bakteriaalse peptidoglükaani biosünteesi rajas, mis on bakteri rakuseina lahutamatu strukturaalne komponent. Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite poolt toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma ainult amoksitsilliini toimespekter mikroorganisme, mis toodavad neid ensüüme.

Klavulaanhape on penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib mõned beetalaktamaasensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksinda ei avalda kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet. Farmakokmeetilised/farmakodünaamilised toimed Amoksitsilliini efektiivsust põhiliselt määravaks teguriks loetakse aega üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsusmehhanismid Kaks põhilist resistentsusmehhanismi amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes on:

• Inaktiveerimine nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida ei inhibeeri klavulaanhape, sealhulgas klassid B, C ja D.
• Penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba mehhanismide küllastamatus võib põhjustada või soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Murdepunktid Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK murdepunktid, mis on määratud Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalse tundlikkuse testimise kohta (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST).

Organism Tundlikkuse murdepunktid (g/ml) Haemophilus influenzae ≤ 0,0011 > 21 Moraxella catarrhalis ≤ 11 > 11

Staphylococcus spp. Märkus2a, 3a, 3b,, 4 Märkus2a, 3a, 3b,, 4 Enterococcus spp.7 ≤ 41, 5 > 81, 5 Streptokokkide rühmad A, B, C, G2b, 8 Märkus2b Märkus2b (muud näidustused kui meningiit) Streptococcus pneumoniae8 ≤ 0,51, 6 > 11, 6 Enterobacterales komplitseerimata kuseteede ≤ 321 > 321 infektsooonide korral Gramnegatiivsed anaeroobid ≤ 41 > 81 Grampositiivsed anaeroobid ≤ 41 > 81 (välja arvatud Clostridioides difficile)

Liigiga mitteseotud murdepunktid ≤ 21 > 81 Viridans rühma streptokokid8 Märkus2a, 9 Märkus2a, 9 Pasteurella multocida ≤ 11 > 11 Burkholderia pseudomallei ≤ 0,0011 > 81 1 Tundlikkuse testimiseks on klavulaanhappe kontsentratsiooniks määratud 2 mg/l.

2a Tabelis esitatud murdepunktide väärtused põhinevad bensüülpenitsilliini murdepunktidel. Tundlikkus on tuletatud bensüülpenitsilliini tundlikkusest.

2b Streptokokkide rühmade A, B, C ja G tundlikkus penitsilliinide suhtes tuletatakse bensüülpenitsilliini tundlikkusest (muud näidustused kui meningiit), välja arvatud fenoksümetüülpenitsilliini ja isoksasolüülpenitsilliinide tundlikkus streptokokkide B-rühma suhtes.

3a Enamik stafülokokke on penitsillinaasitootjad ja mõned neist on metitsilliin-resistentsed. Mõlemad mehhanismid muudavad nad resistentseteks bensüülpenitsilliini, fenoksümetüülpenitsilliini, ampitsilliini, amoksitsilliini, piperatsilliini ja tikartsilliini suhtes. Stafülokokid, mis on tundlikud bensüülpenitsilliini ja tsefoksiini suhtes, võivad olla tundlikud kõikide penitsilliinide suhtes. Stafülokokid, mis on resistentsed bensüülpenitsilliini suhtes, kuid tundlikud tsefoksiini suhtes, on tundlikud beetalaktamaasi inhibiitorite kombinatsioonide, isoksasolüülpenitsilliinide (oksatsilliin, kloksatsilliin, dikloksatsilliin ja flukloksatsilliin) ja naftsilliini suhtes. Suukaudselt manustatavate ainete puhul tuleb hoolitseda piisava ekspositsiooni saavutamise eest nakkuspaikmes. Stafülokokid, mis on tsefoksiini suhtes resistentsed, on resistentsed kõigi penitsilliinide suhtes.

3b Enamik koagulaasnegatiivseid stafülokokke on penitsillimaasitootjad ja mõned neist on metitsilliin- resistentsed. Mõlemad mehhanismid muudavad nad resistentseks bensüülpenitsilliini, fenoksümetüülpenitsilliini, ampitsilliini, amoksitsilliini, piperatsilliini ja tikarsilliini suhtes. Ükski praegu olemasolev meetod ei suuda usaldusväärselt tuvastada penitsillimaasi tootmist koagulaasnegatiivsetel stafülokokkidel, kuid metitsilliin-resistentsust saab tuvastada tsefoksiini abil, nagu on kirjeldatud.

4 Ampitsilliinile tundlik S. saprophyticus on mecA-negatiivne ning tundlik ampitsilliini, amoksitsilliini ja piperatsilliini suhtes (ilma beetalaktamaasi inhibiitorita või koos sellega).

5 Ampitsilliini, amoksitsilliini ja piperatsilliini (koos beetalaktamaasi inhibiitoriga ja ilma) puhul võib järeldada tundlikkust ampitsilliini suhtes. Ampitsilliin-resistentsus on E. faecalis´e puhul haruldane (kinnitab MIK), kuid E. faecium´i puhul tavaline.

6 Beetalaktaamresistentsuse mehhanismide välistamiseks kasutatakse oksatsilliini 1 µg ketaste sõeltesti või bensüülpenitsilliini MIK-testi. Kui sõeltest on negatiivne (oksatsilliini inhibeerimistsoon ≥ 20 mm või bensüülpenitsilliini MIK ≤ 0,06 mg/l)), võib kõik beetalaktaami ained, mille kohta on olemas kliinilised murdepunktid, tunnistada tundlikuks ilma edasiste testideta.

7 Aminopenitsilliini murdepunktid enterokokkide puhul põhinevad intravenoossel manustamisel. Suukaudne manustamine on asjakohane ainult kuseteede infektsioonide puhul.

8 Beetalaktamaasi inhibiitori lisamine ei lisa kliinilist kasu.

9 Bensüülpenitsilliini (MIK või kettadifusioon) võib kasutada viridans-grupi streptokokkide beetalaktaam-resistentsuse skriininguks. Sõelumisnegatiivseks liigitatud isolaadid võib pidada tundlikuks beetalaktaamidele, mille kliinilised murdepunktid on loetletud. Positiivseks liigitatud isolaate tuleks testida tundlikkuse suhtes üksikute tomeainete suhtes. Bensüülpenitsilliini negatiivsete isolaatide puhul (MIK ≤ 0,25 mg/l) võib tundlikkust tuletada bensüülpenitsilliinist või ampitsilliinist. Bensüülpenitsilliini sõeluuringu positiivsete isolaatide puhul (MIK > 0,25 mg/l) järeldatakse tundlikkus ampitsilliinist.

Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikude suhtes ja eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta. Vajadusel tuleb küsida spetsialisti arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Sageli tundlikud liigid

Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid Enterococcus faecalis Gardnerella vaginalis Staphylococcus aureus (metitsilliin-tundlik)£ Koagulaasnegatiivsed stafülokokid (metitsilliin-tundlikud) Streptococcus agalactiae Streptococcus pneumoniae1 Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid Streptococcus viridans grupp Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Capnocytophaga spp. Eikenella corrodens Haemophilus influenzae2 Moraxella catarrhalis Pasteurella multocida

Anaeroobsed mikroorganismid Bacteroides fragilis Fusobacterium nucleatum Prevotella spp.

Liigid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid Enterococcus faecium $

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Escherichia coli Klebsiella oxytoca Klebsiella pneumoniae Proteus mirabilis Proteus vulgaris

Algselt resistentsed mikroorganismid Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Acinetobacter sp. Citrobacter freundii Enterobacter sp. Legionella pneumophila Morganella morganii Providencia spp. Pseudomonas sp. Serratia sp. Stenotrophomonas maltophilia

Muud mikroorganismid Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Coxiella burnetti Mycoplasma pneumoniae

$ Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel. £ Kõik metitsilliin-resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes 1 Penitsilliini suhtes resistentset Streptococcus pneumoniae’d ei tohi ravida selle amoksitsilliini/klavulaanhappe ravimvormiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4). 2 Vähenenud tundlikkusega liike on kirjeldatud mõnedes Euroopa Liidu riikides

esinemissagedusega üle 10%.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Amoksitsilliin ja klavulaanhape dissotsieeruvad täielikult vesilahuses füsioloogilise pH juures. Mõlemad komponendid imenduvad suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi. Amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine on optimaalsem, kui ravimit võetakse toidukorra alguses. Suukaudse manustamise järgselt on amoksitsilliini ja klavulaanhappe biosaadavus ligikaudu 70%. Mõlema komponendi plasmaprofiilid on sarnased ning aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (T ) on mõlemal juhul ligikaudu üks tund. max Järgnevalt on toodud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet (875 mg/125 mg tabletid kaks korda ööpäevas) manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

Keskmised (± SD) farmakokineetilised parameetrid

Manustatud Annus C T * AUC T 1/2 toimeaine(d) (mg) (µg/ml) (h) ((µg.h/ml) (h) AMX/CA 875 11,64 1,50 53,52 1,19 875 mg/125 mg ± 2,78 (1,0...2,5) ± 12,31 ± 0,21 AMX/CA 125 2,18 1,25 10,16 0,96 875 mg/125 mg ± 0,99 (1,0...2,0) ± 3,04 ± 0,12 AMX - amoksitsilliin, CA – klavulaanhape * Mediaan (vahemik) Amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisel saavutatavad amoksitsilliini ja klavulaanhappe kontsentratsioonid seerumis on sarnased nendega, mis saadakse amoksitsilliini või klavulaanhappe samaväärsete annuste suukaudsel manustamisel eraldi.

Jaotumine Ligikaudu 25% kogu plasmas leiduvast klavulaanhappest ja 18% kogu plasmas leiduvast amoksitsilliinist on seotud valkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg amoksitsilliini ja ligikaudu 0,2 l/kg klavulaanhappe puhul.

Pärast veenisisest manustamist on nii amoksitsilliini kui klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku. Loomakatsetest ei ole saadud tõendeid kummagi komponendiga seotud materjali olulisest peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima. Rinnapiimas on leitav ka klavulaanhapet minimaalsetes kogustes (vt lõik 4.6).

Nii amoksitsilliin kui klavulaanhape läbivad platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni 10...25%-le algannusest. Klavulaanhape metaboliseerub inimese organismis ulatuslikult ning eritub uriini ja roojaga ning süsinikdioksiidi kujul väljahingatava õhuga.

Eritumine Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu, samal ajal kui klavulaanhape eritub nii renaalsel kui ka mitterenaalsel teel.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu

üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist ja ligikaudu 40...65% klavulaanhappest eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast Augmentin 250 mg/125 mg või 500 mg/125 mg tablettide ühekordset manustamist. Erinevates uuringutes on leitud, et uriiniga eritub 50...85% amoksitsilliinist ja 27...60% klavulaanhappest 24-tunnise perioodi jooksul. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul pärast manustamist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel aeglustub amoksitsilliini eritumine, kuid mitte klavulaanhappe eritumine neerude kaudu (vt lõik 4.5).

Vanus Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on sarnane ligikaudu 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning suurematel lastel ja täiskasvanutel. Väga väikestel lastel (kaasa arvatud enneaegsed vastsündinud) ei tohi esimesel elunädalal manustamisintervall ületada kaks korda ööpäevas manustamist renaalse eliminatsioonitee ebaküpsuse tõttu. Kuna eakatel patsientidel on suurem tõenäosus neerufunktsiooni languse tekkeks, peab annuse valimisel olema ettevaatlik ning kasulik võib olla neerufunktsiooni jälgimine.

Sugu Pärast amoksitsilliini/klavulaanhappe suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud sool olulist mõju amoksitsilliini või klavulaanhappe farmakokineetikale.

Neerukahjustus Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni langusega. Ravimi kliirensi vähenemine on enam väljendunud amoksitsilliini kui klavulaanhappe puhul, kuna suurem osa amoksitsilliinist eritub renaalsel teel. Annused neerukahjustuse korral peavad seetõttu ära hoidma amoksitsilliini liigse kuhjumise, säilitades samal ajal klavulaanhappe piisava sisalduse (vt lõik 4.2). Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliini/klavulaanhappega koertel läbi viidud korduvtoksilisuse uuringud näitasid maoärritust ja oksendamist ning keele värvuse muutust.

Augmentin'i või selle komponentidega ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Aspartaam (E951) Kolloidne veevaba ränidioksiid Hüpromelloos Ränidioksiid Suktsiinhape Ksantaankummi Kuldse siirupi kuiv lõhna- ja maitseaine (sisaldab maltodekstriini) Apelsini lõhna- ja maitseaine 1 (sisaldab maltodekstriini ja bensüülalkoholi) Apelsini lõhna- ja maitseaine 2 (sisaldab maltodekstriini)

Vaarika lõhna- ja maitseaine (sisaldab maltodekstriini)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Kuiv pulber: 2 aastat. Manustamiskõlblikuks muudetud suspensioon: 7 päeva. Manustamiskõlblikuks muudetud suspensiooni tuleb hoida temperatuuril 2...8 °C (mitte lasta külmuda), kuni 7 päeva.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvast klaasist pudel, mis sisaldab pulbri manustamiskõlblikuks muutmisel 35 ml, 70 ml või 140 ml valmislahust, suletud plastist lastekindla korgiga ja eemaldatava fooliumist kattega. Siia juurde võib kuuluda plastist mõõtlusikas või annustamissüstal. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist kontrollida, kas fooliumist kate on terve. Raputada pulber ühtlaseks ja eemaldage fooliumist kate. Lisage vajalik kogus vett (nagu näidatud allpool). Keerake pudeli kork kinni ja loksutage pudelit korralikult.

Pakendi suurus (ml) Vee kogus, mis lisatakse manustamiskõlblikuks muutmiseks (ml) 35 31 70 62 140 124

Täiendav info - lisage vett veidi alla pudeli etiketil oleva mõõtejoone. Keerake pudeli kork kinni ja loksutage pudelit hoolikalt, seejärel lisage vett täpselt kuni mõõtejooneni. Pöörake pudel tagurpidi ja loksutage veelkord hoolikalt.

Enne iga annuse manustamist tuleb pudelit korralikult loksutada.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

First Pharma OÜ Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1013820

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

02.12.2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026