Pakendi infoleht: teave kasutajale

Aforbe 200 mikrogrammi/6 mikrogrammi mõõtannuses inhalatsiooniaerosool, lahus

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Aforbe ja milleks seda kasutatakse

Aforbe on inhalatsiooniaerosooli lahus, mis sisaldab kahte toimeainet, mida hingatakse sisse suu kaudu, kust ravim jõuab otse kopsudesse.

Kaks toimeainet on:

• Beklometasoondipropionaat, mis kuulub ravimirühma, mida nimetatakse kortikosteroidideks, millel on põletikuvastane toime, vähendades turset ja ärritust teie kopsudes.
• Formoteroolfumaraatdihüdraat, mis kuulub ravimirühma, mida nimetatakse pikatoimelisteks bronhodilataatoriteks, lõõgastab hingamisteede lihaseid ja aitab teil kergemini hingata.

Need kaks toimeainet muudavad hingamise kergemaks. Need aitavad ka vältida selliseid astmaga seotud sümptomeid, nagu hingeldus, vilisev hingamine ja köha.

Aforbe on mõeldud astma raviks täiskasvanud patsientidel.

Kui teile on välja kirjutatud Aforbe, siis on tõenäoline, et:

• inhaleeritavad kortikosteroidid ja vastavalt vajadusele inhaleeritavad lühitoimelised bronhodilataatorid ei taga piisavat kontrolli astma üle, või
• astma reageerib hästi ravile kortikosteroidide ja pikatoimeliste bronhodilataatoritega.

2. Mida on vaja teada enne Aforbe kasutamist

Aforbe’t ei tohi kasutada

• kui olete beklometasoondipropionaadi, formoteroolfumaraatdihüdraadi või selle ravimi mõne mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Aforbe kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

• kui teil on probleeme südamega, nagu stenokardia (valu südames või rinnus), südamepuudulikkus, arterite kitsenemine, südameklapirike või mõni muu teadaolev südamehäire;

• kui teil on kõrge vererõhk või kui te teate, et teil on aneurüsm (ebaloomulikult pundunud veresoone sein);
• kui teil on südame rütmihäired, nagu kiirenenud või ebaregulaarne südame löögisagedus, kiire pulsisagedus või palpitatsioonid (südamepekslemine) või kui teile on öeldud, et teie südamerütm ei ole normaalne;
• kui teil on kilpnäärme ületalitlus;
• kui teie vere kaaliumisisaldus on väike;
• kui teil on mõni neeru- või maksahaigus;
• kui teil on diabeet (kui hingate sisse suures koguses formoterooli, võib teie vere glükoosisisaldus tõusta. Kui te alustate selle inhalaatori kasutamist, võite te vajada täiendavaid vereanalüüse ravi alguses ja aeg-ajalt ka ravi jooksul, et kontrollida veresuhkru sisaldust);
• kui teil on neerupealise kasvaja (feokromotsütoom);
• kui teile tehakse anesteesiat. Sõltuvalt anesteesia liigist, võib olla vajalik peatada Aforbe kasutamine vähemalt 12 tunniks enne anesteesiat;
• kui teil ravitakse või on kunagi varem ravitud tuberkuloosi või kui teil on hingamisteede viirus- või seeninfektsioon;
• kui te igal juhul peate hoiduma alkoholist.

Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, teatage sellest kindlasti oma arstile enne Aforbe kasutamist. Kui teil on või on olnud mis tahes terviseprobleeme või allergiaid või kui te pole kindel, kas te tohite Aforbe’t kasutada, rääkige enne ravimi kasutamist oma arsti, astmakabineti õe või apteekriga.

Teie arst määrab ravi ajal aeg-ajalt teie vere kaaliumisisaldust, eriti kui teil on raske astma. Nagu paljud bronhodilataatorid, võib Aforbe põhjustada järsku kaaliumisisalduse vähenemist veres (hüpokaleemia). Seda seetõttu, et hapnikuvaegus veres ja mõned teised ravimid, mida te võite võtta koos Aforbega, võivad kaaliumisisalduse vähenemist tugevdada.

Kui te kasutate inhaleeritavate kortikosteroidide suuri annuseid pika aja jooksul, võite te stressiolukorras vajada rohkem kortikosteroide. Stressirohked olukorrad võivad olla näiteks haiglasse sattumine õnnetuse tagajärjel, tõsine trauma või operatsioonieelne periood. Sellisel juhul otsustab teie raviarst, kas teil on vajalik suurendada kortikosteroidide annust, ning määrab vajadusel kortikosteroidi tabletid või -süsted

Kui te peate minema haiglasse, võtke võimalusel originaalpakendis kaasa kõik oma ravimid, ka ilma retseptita ostetud ravimid ja inhalaatorid, sh Aforbe.

Võtke ühendust oma arstiga, kui teil tekib nägemise ähmastumine või teised nägemishäired. Lapsed ja noorukid Aforbe’t ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Muud ravimid ja Aforbe Teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid. See on vajalik, sest Aforbe võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Samuti võivad mõned ravimid mõjutada Aforbe toimet.

Kindlasti öelge oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest:

• Mõned ravimid võivad suurendada Aforbe toimet ja teie arst võib pidada vajalikuks teid hoolikalt jälgida, kui te võtate neid ravimeid (sealhulgas mõned HIV-ravimid: ritonaviir, kobitsistaat).
• Beetablokaatorid. Beetablokaatoreid kasutatakse erinevate seisundite raviks, sealhulgas südameprobleemid, kõrge vererõhk ja glaukoom (suurenenud silma siserõhk). Kui teil on vaja kasutada beetablokaatoreid (sh silmatilgad), võib formoterooli toime väheneda või see ei pruugi üldse toimida.
• Beeta-adrenergilised ravimid (ravimid, mis toimivad samamoodi nagu formoterool) võivad suurendada formoterooli toimet.

• Südame rütmihäirete ravimid (kinidiin, disopüramiid, prokainamiid).
• Allergiliste reaktsioonide ravimid (antihistamiinid).
• Ravimid, mida kasutatakse depressioonisümptomite või vaimsete häirete raviks, nagu monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (nt fenelsiin ja isokarboksasiid), tritsüklilised antidepressandid (nt amitrüptiliin ja imipramiin) või fenotiasiinid.
• Parkinsoni tõve ravimid (L-dopa).
• Kilpnäärme alatalitluse ravimid (L-türoksiin).
• Oksütotsiini sisaldavad ravimid (ravimid, mis põhjustavad emaka kokkutõmbeid).
• Vaimsete häirete ravimid, nagu monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid, sealhulgas ravimid, millel on sarnased omadused, nagu furasolidoon ja prokarbasiin.
• Südameravimid (digoksiin).
• Teised astmaravimid (teofülliin, aminofülliin või steroidid).
• Diureetikumid (veeväljutajad).

Samuti öelge oma arstile, kui teile plaanitakse teostada operatsiooni- või hambaravieelselt anesteesiat.

Rasedus, imetamine ja viljakus Puuduvad kliinilised andmed Aforbe kasutamise kohta raseduse ajal. Aforbe’t ei tohi kasutada, kui olete rase, arvate end olevat rase või plaanite rasestuda või kui te imetate, välja arvatud juhul, kui teie arst on soovitanud teisiti.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Aforbe ei mõjuta tõenäoliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Aforbe sisaldab alkoholi Aforbe sisaldab 9 mg alkoholi (etanool) igas pihustuses (inhalatsioon). Alkoholisisaldus selle ravimi igas annuses on väiksem kui 1 ml õlles või 1 ml veinis. Väike kogus alkoholi selles ravimis ei oma märkimisväärset toimet.

3. Kuidas Aforbe’t kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teie arst viib läbi regulaarseid kontrolle, veendumaks, et te kasutate Aforbe’t õiges annuses. Arst kohandab ravi väikseimale annusele, mis kontrollib teie astmasümptomeid kõige paremini.

Annustamine Täiskasvanud ja eakad: Soovitatav annus on 2 pihustust kaks korda ööpäevas. Suurim ööpäevane annus on 4 pihustust. NB! Kandke alati endaga kõikjal kaasas kiiresti toimivat leevendavat inhalaatorit, ravimaks astma ägenemise sümptomeid või ootamatut astmahoogu

Riskipatsiendid Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Puuduvad andmed Aforbe kasutamise kohta maksa- või neeruprobleemidega patsientidel.

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel: Lapsed ja alla 18-aastased noorukid EI TOHI seda ravimit kasutada.

Aforbe on efektiivne astma raviks beklometasoondipropionaadi annusega, mis võib olla väiksem kui mõnes muus seda toimeainet sisaldavas inhalaatoris. Kui te olete eelnevalt kasutanud mõnda teist beklometasoondipropionaati sisaldavat inhalaatorit, soovitab arst teile täpse annuse Aforbe’t, mida te peate astma raviks kasutama.

Ärge suurendage annust Kui teile tundub, et see ravim ei toimi hästi, rääkige alati oma arstiga, enne kui suurendate annust.

Kui teie astma muutub halvemaks Kui teie sümptomid muutuvad halvemaks või alluvad raskesti ravile (nt kui te kasutate eraldi leevendavat inhalaatorit sagedamini) või kui leevendav inhalaator või Aforbe ei paranda teie sümptomeid, pöörduge kohe arsti poole. Teie astma võib halveneda ja võimalik, et arst peab suurendama teie Aforbe annust või määrama teise ravi.

Manustamisviis Aforbe on mõeldud inhaleerimiseks. See ravim on pakendatud rõhu all olevasse mahutisse, millel on plastist ümbris ja huulik. Inhalaatori esiküljel asub annusenäidik, mis näitab, mitu annust on alles. Mahutile vajutamisel vabaneb iga kord üks annus ja annusenäidik loendab ühe võrra allapoole. Samuti teeb annusenäidik iga annustamise korral klõpsatuse, andmaks akustilist tagasisidet näidiku korrektse toimimise kohta. Inhalaatorit ei tohi maha pillata, kuna see võib põhjustada näidu vähenemise annuseloenduris.

Inhalaatori testimine Enne inhalaatori esmakordset kasutamist või kui te ei ole inhalaatorit kasutanud vähemalt 14 päeva, peate inhalaatorit testima, et kontrollida, kas see töötab õigesti.

• Eemaldage kaitsekate huulikult
• Hoidke inhalaatorit püstiasendis, huulik allpool
• Suunake huulik endast eemale ja: o kui kasutate inhalaatorit esmakordselt, pihustage ravimit kolm korda kindla liigutusega mahutile vajutades, nii et väljub kolm pihustust. o kui te olete inhalaatorit varem kasutanud, aga ei ole seda kasutanud vähemalt 14 päeva, pihustage ravimit üks kord kindla liigutusega mahutile vajutades, nii et väljub üks pihustus.
• Kontrollige annusenäidikut (loendurit). Kui testite inhalaatorit esimest korda, peab annusenäit olema 120.

Kuidas inhalaatorit kasutada Kui vähegi võimalik, inhaleerige seistes või istuvas asendis. Enne inhaleerimist kontrollige annusenäidikult: number vahemikus 1 kuni 120 näitab, et veel on annuseid alles. Annustamisseade on varustatud sisseehitatud annusenäidikuga, mis loendab täpselt iga pihustust ja pöördub iga 20. pihustuse järel. Annusenäidik näitab ligikaudselt mahutisse jäänud annuste (pihustuste) arvu. Annusenäidiku aknas kuvatakse inhalaatorisse jäänud annuste arv 20 ühiku täpsusega (nt 120, 100, 80 jne). Kui mahutisse on alles jäänud 20 annust, on annusenäidikul number 20 puna-valgel taustal, näitamaks, et mahuti hakkab tühjaks saama. Kui pihustatud on 120 annust, on näidikul number 0 punasel taustal. Kui näidikul on number 0, siis näidik enam ei liigu ega tee klõpsatust. Kui annusenäidikul on 0, siis ei ole annuseid alles – visake inhalaator ära ja hankige uus.

1. Eemaldage huuliku kaitsekate ja kontrollige kas huulik on puhas ja sellel ei ole tolmu, mustust ega väikeseid osakesi. 2. Hingake nii sügavalt ja nii aeglaselt välja kui võimalik. 3. Hoidke mahutit püstiasendis, korpus üleval, ning seadke huuled ümber huuliku. Ärge hammustage huulikut. 4. Hingake sügavalt ja aeglaselt suu kaudu sisse. Pärast sissehingamise alustamist vajutage tugevalt inhalaatori ülemisele otsale, et vabastada üks pihustus. 5. Hoidke hinge kinni nii kaua kui võimalik, lõpuks eemaldage inhalaator suust ja hingake aeglaselt välja. Ärge hingake oma inhalaatorisse.

Kui te peate manustama veel ühe pihustuse, hoidke inhalaatorit ligikaudu pool minutit püstiasendis, siis korrake tegevusi punktides 2 kuni 5.

Oluline: ärge sooritage tegevusi punktides 2 kuni 5 liiga kiiresti.

Pärast kasutamist pange inhalaatorile kaitsekate peale ja kontrollige annusenäidikut. Et vähendada suu ja kõri seeninfektsiooni riski, loputage suud või kuristage veega või peske hambaid iga kord pärast inhalaatori kasutamist.

Millal hankida uus inhalaator Te peate hankima uue inhalaatori, kui annusenäit on 20 ja taustavärv muutub valgest poolpunaseks ja poolvalgeks, mis näitab, et mahuti hakkab tühjaks saama. Lõpetage inhalaatori kasutamine, kui annusenäit on punasel taustal 0, sest seadmes pole enam piisavalt ravimit täisannuse vabastamiseks, ja hakake kasutama uut inhalaatorit.

Kui osa annusest pihustub inhalaatori ülaosast või suunurkadest välja, tähendab see, et Aforbe ei satu kopsudesse nii nagu peab. Manustage annus uuesti vastavalt juhistele, alustades punktist 2.

Kui teil on nõrgad käed, võib olla kergem hoida inhalaatorit mõlema käega: hoidke inhalaatori ülemist osa mõlema nimetissõrmega ja alumist osa mõlema pöidlaga.

Kui teile tundub, et Aforbe toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te leiate, et teil on raske inhalaatorit käsitseda sissehingamisega samal ajal, siis te võite kasutada AeroChamber Plus vahemahutit. Küsige teavet selle seadme kohta oma arstilt, apteekrilt või meditsiiniõelt. On oluline, et te loeksite AeroChamber Plus vahemahutiga kaasasolevat pakendi infolehte ning jälgiksite hoolikalt juhendit, kuidas AeroChamber Plus vahemahutit kasutada ja puhastada. Puhastamine Inhalaatorit tuleb puhastada üks kord nädalas. Puhastamisel ärge eemaldage mahutit annustajast ja ärge kasutage inhalaatori puhastamiseks vett ega muid vedelikke.

Inhalaatori puhastamiseks: 1. Eemaldage huuliku kaitsekate, tõmmates selle inhalaatori küljest lahti. 2. Puhastage huulikut seest ja väljast puhta ja kuiva lapikese või salvrätiga. 3. Pange kaitsekate tagasi.

Kui te kasutate Aforbet’t rohkem, kui ette nähtud

• Kui kasutate formoterooli rohkem, kui ette nähtud, võivad teil tekkida järgmised toimed: iiveldus, oksendamine, südametöö kiirenemine, südamepekslemine, südame rütmihäired, teatud muutused elektrokardiogrammis, peavalu, värisemine, unisus, vere liigne happesus, vere väike kaaliumisisaldus, vere suur glükoosisisaldus. Teie arst võib teha mõned vereanalüüsid, kontrollimaks teie vere kaaliumi- ja glükoosisisaldust.
• Tavapärasest suurema koguse beklometasoondipropionaadi võtmine võib viia neerupealiste töö lühiajaliste häireteni. See peaks mööduma mõne päevaga, kuigi arstil võib osutuda vajalikuks kontrollida seerumi kortisoolisisaldust.

Öelge oma arstile, kui teil tekib mõni neist sümptomitest.

Kui te unustate Aforbe’t kasutada Kasutage seda niipea, kui see meenub. Kui järgmise annuse manustamise aeg on peaaegu käes, ärge manustage unustatud annust, vaid jätkake järgmise annusega õigel ajal. Ärge manustage unustatud annuse asemel kahekordset annust.

Kui te lõpetate Aforbe kasutamise Isegi kui te tunnete end paremini, ärge lõpetage Aforbe kasutamist ega vähendage annust. Kui te soovite seda teha, rääkige eelnevalt oma arstiga. On väga oluline kasutada Aforbe’t regulaarselt, isegi kui teil ei pruugi olla astma sümptomeid.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Aforbe põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Nagu kõikide inhaleeritavate ravimite puhul, esineb risk hingelduse ja viliseva hingamise halvenemiseks vahetult pärast Aforbe kasutamist. Seda nimetatakse paradoksaalseks bronhospasmiks. Kui see tekib, peate otsekohe LÕPETAMA Aforbe kasutamise ja kasutama kiiretoimelist leevendavat inhalaatorit hingelduse ning viliseva hingamise sümptomite ravimiseks. Te peate kohe pöörduma oma arsti poole.

Teatage otsekohe oma arstile, kui teil tekivad ülitundlikkusreaktsioonid, nagu nahaallergiad, nahasügelus, nahalööve, nahapunetus, naha või limaskestade, eriti silmade, näo, huulte ja kurgu turse.

Teised võimalikud kõrvaltoimed on toodud allpool, vastavalt nende esinemissagedusele.

Sage (esineb vähem kui 1 inimesel 10-st):

• seeninfektsioonid (suus ja neelus)
• peavalu
• hääle kähedus
• kurguvalu

Aeg-ajalt (esineb vähem kui 1 inimesel 100-st):

• südamepekslemine, ebatavaliselt kiire südame löögisagedus ja südame rütmihäired
• teatud muutused elektrokardiogrammil (EKG)
• vererõhu suurenemine
• gripisarnased sümptomid
• ninakõrvalkoobaste põletik
• nohu
• kõrvapõletik
• kurguärritus
• köha ja produktiivne köha

• astmahoog
• tupe seeninfektsioonid
• iiveldus
• muutunud või häiritud maitsetundlikkus
• põletustunne huultel
• suukuivus
• neelamisraskused
• seedehäired
• maoärritus
• kõhulahtisus
• lihasvalu ja lihaskrambid
• näo- ja kurgupunetus
• liigne higistamine
• suurenenud verevool mõnedesse kudedesse
• värinad
• rahutus
• pearinglus
• nõgestõbi või kublad
• muutused mõnedes vere koostisosades: o vere valgeliblede arvu vähenemine o vereliistakute arvu suurenemine o vere kaaliumisisalduse vähenemine o vere suhkrusisalduse suurenemine o vere insuliinisisalduse, vabade rasvhapete ja ketokehade sisalduse suurenemine

Järgmistest kõrvaltoimetest on teatatud kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel „aeg- ajalt“:

• kopsupõletik; rääkige oma arstile, kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest: röga tekke suurenemine, röga värvi muutus, palavik, süvenev köha, hingamisprobleemide suurenemine.
• kortisooli sisalduse vähenemine veres, mida põhjustab kortikosteroidide toime neerupealistele.
• ebaregulaarne südame löögisagedus.

Harv (esineb vähem kui 1 inimesel 1000-st):

• pigistustunne rinnus
• südamelöökide vahelejäämine (südamevatsakeste liiga varajaste kokkutõmmete tõttu)
• vererõhu langus •
• neerupõletik
• mitu päeva püsiv naha ja limaskestade turse

Väga harv (esineb vähem kui 1 inimesel 10 000-st):

• hingeldus
• astma ägenemine
• vere trombotsüütide arvu vähenemine
• käte ja jalgade turse

Suurtes annustes kortikosteroidide kasutamine pika aja jooksul võib väga harvadel juhtudel põhjustada süsteemseid toimeid. Need on:

• probleemid neerupealiste töös (adrenosupressioon)
• luu mineraalse tiheduse vähenemine (luuhõrenemine)
• kasvupeetus lastel ja noorukitel
• silmasisese rõhu suurenemine (glaukoom)
• kae teke

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• hägune nägemine

Need nähud esinevad tõenäolisemalt lastel, kuid esinemissagedus on teadmata.

• unehäired
• depressioon või rahutus
• närvilisus
• üleerutus või ärrituvus

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Aforbe’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Pakend, mis sisaldab ühte inhalaatorit 120 annusega

Ärge kasutage seda ravimit pärast 3 kuu möödumist päevast, kui te saite selle apteegist, ning mitte kunagi ärge kasutage pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja etiketil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Pakend, mis sisaldab kahte inhalaatorit, mõlemas 120 annust

Hoidke mõlemat inhalaatorit külmkapis (temperatuuril 2 °C…8 °C) püstiasendis kuni kasutamiseni. Kui mahuti on külmkapist välja võetud ja avatud, võib seda kasutamise ajal hoida toatemperatuuril (kuni 25 °C). Kasutage inhalaatorit maksimaalselt 3 kuud, aga mitte kunagi ärge kasutage pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja etiketil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Kui inhalaator on olnud külmas, soojendage seda enne kasutamist mõned minutid käte vahel. Mitte kunagi ärge kasutage soojendamiseks tehislikke abinõusid.

Hoiatus: mahuti sisaldab rõhu all olevat vedelikku. Mitte hoida mahutit temperatuuril üle 50 °C. Mahutit ei tohi läbi torgata.

Ärge visake ravimeid olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Aforbe sisaldab

• Toimeained on beklometasoondipropionaat ja formoteroolfumaraatdihüdraat. Inhalaatori üks mõõtannus (pihustus) sisaldab 200 mikrogrammi beklometasoondipropionaati ja 6 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati. See vastab pihustist väljutatud annustele 177,7 mikrogrammi beklometasoondipropionaati ja 5,1 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati.
• Teised koostisosad on veevaba etanool, süstevesi, maleiinhape ja norfluraan (HFC-134a). Vt lõik 2 „Aforbe sisaldab alkoholi“.
• Ravim sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase. Üks inhalaator sisaldab 10,3 g norfluraani (HFC-134a), mis vastab 0,015 tonnile CO ekvivalendile (globaalse soojenemise potentsiaal GWP = 1,430).

Kuidas Aforbe välja näeb ja pakendi sisu Igas pakendis on: üks rõhu all olev mahuti, millest saab manustada 120 mõõtannust (pihustust) või kaks rõhu all olevat mahutit, millest kummastki saab manustada 120 mõõtannust (pihustust).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Aforbe inhalatsiooniaerosooli lahus on pakendatud rõhu all olevasse fluorokarboonpolümeertöödeldud (FCP) alumiiniumist mahutisse, mis on suletud annusemõõtjaga. Mahuti on paigutatud valget värvi plastist annustamisseadmesse, millel on rohelist värvi tolmukate. Annustamisseade on varustatud sisseehitatud annusenäidikuga, mis loendab täpselt iga pihustust ja pöördub iga 20. pihustuse järel.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Viatris Limited, Damastown Industrial Park, Mulhuddart, Dublin 15, DUBLIN, Iirimaa

Tootjad Mcdermott Laboratories Limited, 25 Baldoyle Industrial Estate, Grange Road, Dublin 13, D13N5X2, Iirimaa

Eurofins BioPharma Product Testing Finland Oy, Volttikatu 5 ja 8, Kuopio, 70700, Soome

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Eesti, Soome, Aforbe Norra, Rootsi Prantsusmaa Béclométasone / Formotérol Viatris 200/6 microgrammes/dose, solution pour inhalation en flacon pressurisé Saksamaa Aforbe 200 Mikrogramm /6 Mikrogramm pro Sprühstoß Druckgasinhalation, Lösung Itaalia Beclometasone e Formoterolo Mylan Läti Aforbe 200 mikrogrami /6 mikrogrami izsmidzinājumā aerosols inhalācijām, zem spiediena, šķīdums Leedu Aforbe 200 mikrogramų/6 mikrogramai spūsnyje suslėgtasis įkvepiamasis tirpalas Holland Beclometason/Formoterol Viatris 200/6 microgram/dosis, aërosol, oplossing

Infoleht on viimati uuendatud juulis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Aforbe 200 mikrogrammi/6 mikrogrammi mõõtannuses inhalatsiooniaerosool, lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks mõõtannus (pihustus) sisaldab: 200 mikrogrammi beklometasoondipropionaati ja 6 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati. See vastab pihustist väljutatud annustele: 177,7 mikrogrammi beklometasoondipropionaati ja 5,1 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati.

INN: Beclomethazonum, formoterolum

Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab 9 mg alkoholi (veevaba etanool) ühe mõõtannuse (pihustuse) kohta.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, lahus.

Mahuti sisaldab värvitut kuni kollakat lahust.

Mahuti asetseb valges plastikust annustajas, millel on huulik, mis on kaetud rohelist värvi kaitsekorgiga.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bronhiaalastma regulaarne ravi inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise beeta - agonisti kombinatsioonpreparaadiga, kui:

• inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja vastavalt vajadusele inhaleeritav kiiretoimeline beeta - agonist ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle;
• on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise beeta - agonistiga.

Aforbe on näidustatud täiskasvanutele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Aforbe ei sobi astmaravi alustamiseks. Aforbe toimeainete annused on individuaalsed ning neid tuleb kohandada vastavalt haiguse raskusele. Sellega peab arvestama mitte ainult ravi alustamisel kombineeritud preparaadiga, vaid ka annuse kohandamisel. Kui patsient vajab kombineeritud ravi teiste annustega, kui antud inhaleeritav ravim sisaldab, tuleb talle välja kirjutada vajalikus annuses sobiv beeta -agonist ja/või kortikosteroid eraldi inhalaatoritena. Aforbe’s sisalduvat beklometasoondipropionaati iseloomustab ülipeen osakeste suuruse jaotus, mille

tulemusel saadakse parem toime kui mitteülipeene beklometasoondipropionaadi osakeste suurusega ravimvormides (100 mikrogrammi Aforbe’s sisalduvat ülipeent beklometasoondipropionaati on võrdne 250 mikrogrammi beklometasoondipropionaadiga mitteülipeenes ravimvormis). Seetõttu peab Aforbe’ga manustatud beklometasoondipropionaadi ööpäevane annus olema väiksem kui mitteülipeenes ravimvormis sisalduva beklometasoondipropionaadi annus.

Sellega peab arvestama juhul, kui patsient viiakse üle beklometasoondipropionaadi mitteülipeenelt ravimvormilt Aforbe’le; beklometasoondipropionaadi annus peab olema väiksem ja kohandatud patsiendi individuaalsetele vajadustele.

Soovitatavad annused 18-aastastele ja vanematele täiskasvanutele

Kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas.

Maksimaalne ööpäevane annus on 4 inhalatsiooni.

Aforbe 200/6 mikrogrammi tohib kasutada ainult säilitusravina. Väiksem tugevus on saadaval nii säilitusraviks kui ka leevendavaks raviks.

Patsiente tuleb nõustada, et nad kannaksid pidevalt kaasas lühitoimelist bronhodilataatorit hädaolukordadeks.

Arst peab patsientide seisundit korduvalt uuesti hindama, et hoida Aforbe annus optimaalsel tasemel, ning seda tohib muuta vaid arsti nõuandel. Annus tiitritakse väikseima võimaliku annuseni, mille juures säilib kontroll sümptomite üle. Kui väikseima soovitatava annuse juures säilib pikaajaline kontroll astma sümptomite üle, tuleb järgmise sammuna proovida, kas kontroll astma sümptomite üle säilib ka ainult inhaleeritava kortikosteroidiga.

Aforbe 200/6 mikrogrammi ei tohi kasutada annuse vähendamiseks, kuid selle jaoks on saadaval väiksema annusega beklometasoondipropionaati sisaldav inhalaator.

Patsientidele tuleb soovitada, et nad peavad kasutama Aforbe’t iga päev, isegi kui sümptomid puuduvad.

Eakad patsiendid, neeru- ja maksakahjustusega patsiendid

Eakate patsientide puhul ei ole annuse kohandamine vajalik. Aforbe kasutamise kohta neeru- või maksakahjustusega patsientidel andmed puuduvad (vt lõik 5.2). Lapsed

Aforbe 200/6 mikrogrammi ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Manustamisviis Aforbe on inhaleerimiseks.

Et tagada ravimi sihipärane manustamine, tuleb arstil või teistel meditsiinitöötajatel patsienti õpetada, kuidas inhalaatorit korrektselt kasutada. Rõhu all oleva ja annusemõõtjaga varustatud inhalaatori korrektne kasutamine on ravi edukuse tagamisel esmatähtis. Patsiendile tuleb selgitada, et ta loeks enne ravimi kasutamist hoolikalt pakendi infolehte ning järgiks seal toodud kasutusjuhiseid.

Aforbe inhalaatori annustamisseadme ees (huulikupoolsel küljel) asub annusenäidik, mis näitab, mitu annust on alles. Iga kord, kui patsient vajutab mahutile, vabaneb üks pihustus ravimit ja annusenäidik loendab selle, kuid allesolevate annuste näit ilmub näidikusse 20 annuse täpsusega (nt 120, 100, 80 jne). Samuti teeb annusenäidik iga annustamise korral klõpsatuse, andmaks akustilist tagasisidet näidiku korrektse funktsioneerimise kohta. Kui mahutisse on alles jäänud 20 annust, on annusenäidikul number 20 puna-valgel taustal, näitamaks, et mahutis olev ravim on lõppemas. Kui

pihustatud on 120 annust, on näidikul number 0 punasel taustal. Kui näidikul on number 0, siis näidik enam ei liigu ega tee klõpsatust.

Inhalaatori testimine

Enne inhalaatori esmakordset kasutamist peab patsient pihusti korrektse töö tagamiseks pihustama kolm annust õhku. Kui inhalaatorit ei ole kasutatud vähemalt 14 päeva, peab patsient pihustama ühe annuse õhku, et kontrollida, kas inhalaator töötab õigesti. Pärast inhalaatori esmakordset testimist peab annusenäit olema 120.

Inhalaatori kasutamine

Kui inhalaator on olnud külma käes, võtke mahuti annustajast välja ja soojendage seda oma kätega mõne minuti jooksul enne kasutamist. Ärge kunagi soojendage seda teiste soojusallikatega.

Kui vähegi võimalik, tuleb ravimit inhaleerida seistes või istuvas asendis.

1. Patsient peab eemaldama huuliku kaitsekatte ja kontrollima, kas huulik on puhas, sellel ei ole tolmu, mustust ega mis tahes väikseid osakesi.

2. Patsient peab hingama välja nii aeglaselt ja sügavalt kui võimalik.

3. Patsient peab hoidma mahutit püstiasendis, korpus üleval, ning seadma huuled ümber huuliku, ilma huulikut hammustamata.

4. Patsient peab samal ajal sügavalt ja aeglaselt suu kaudu sisse hingama. Pärast hingamise algust peab vajutama inhalaatori ülemisele otsale, et saada täpselt ühte annust.

5. Patsient peab hoidma hinge kinni nii kaua kui võimalik, lõpuks eemaldama inhalaatori suust ja hingama aeglaselt välja. Patsient ei tohi välja hingata inhalaatorisse.

Järgmise pihustuse manustamiseks peab patsient hoidma inhalaatorit ligikaudu pool minutit püstiasendis ja seejärel kordama tegevusi punktides 2 kuni 5.

OLULINE: patsiendid ei tohi sooritada tegevusi punktides 2 kuni 5 liiga kiiresti.

Pärast kasutamist peab patsient inhalaatorile paigaldama kaitsekorgi ja kontrollima annusenäidikut. Patsiente tuleb nõustada, et nad peavad hankima uue inhalaatori, kui annusenäidikul on number 20 puna-valgel taustal, näitamaks, et mahutis olev ravim on lõppemas. Kui näidikul on number 0 punasel taustal, tuleb inhalaatori kasutamine lõpetada, kuna mahutisse jäänud pihustustes ei pruugi olla piisavalt ravimit täisannuse vabastamiseks, ning alustada uue inhalaatori kasutamist. Kui pärast inhaleerimist pihustub osa gaasi kas inhalaatori ülaosast või suunurkadest välja, tuleb kogu protseduuri uuesti alustada punktist 2.

Kui patsiendil on nõrgad käed, võib olla kergem hoida inhalaatorit kahe käega. Selleks tuleb nimetissõrmedega hoida inhalaatori mahuti ülaosa ning pöialdega inhalaatori põhja.

Patsiendid peavad pärast inhaleerimist suud loputama või veega kuristama või harjama hambaid (vt lõik 4.4).

Mahuti sisaldab rõhu all olevat vedelikku. Patsienti tuleb nõustada mitte hoida mahutit temperatuuril üle 50 °C ja seda mitte läbi torgata.

Puhastamine Patsientidele tuleb soovitada lugeda hoolikalt pakendi infolehest puhastamise juhiseid. Inhalaatori regulaarseks puhastamiseks peab patsient eemaldama huuliku katte ning puhastama kuiva lapikesega

huulikut väljast ja seest. Nad ei tohi eemaldada mahutit annustajast ja kasutada huuliku puhastamiseks vett ega muid vedelikke.

Patsiendid, kellel on raske ajastada aerosooli väljutamist samaaegse sissehingamisega, võivad kasutada AeroChamber Plus vahemahutit. Arst, apteeker või meditsiiniõde peavad nõustama patsienti, kuidas inhalaatorit ja vahemahutit õigesti kasutada ning hooldada; samuti tuleb kontrollida patsientide manustamise tehnikat, tagamaks optimaalse koguse inhaleeritava toimeaine jõudmise kopsudesse. Seda on võimalik saavutada, kasutades AeroChamber Plusi, hingates aeglaselt ja sügavalt sisse läbi vahemahuti; see võimaldab annustada ja inhaleerida samaaegselt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Aforbe’t tuleb kasutada ettevaatusega (mis võib hõlmata monitooringut) südame rütmihäiretega patsientidel, eriti 3. astme atrioventrikulaarse blokaadi ja tahhüarütmiate, idiopaatilise subvalvulaarse aordikaare stenoosi, hüpertroofilise obstruktiivse kardiomüopaatia, südame isheemiatõve, raske südamepuudulikkuse, raske arteriaalse hüpertensiooni ja aneurüsmi korral.

Ettevaatus on vajalik ka patsientide ravimisel, kellel on kas kaasasündinud või ravimite poolt tekitatud teadaolev või kahtlustatav QTc-intervalli pikenemine (QTc > 0,44 sekundit). Formoterool ise võib tekitada QTc-intervalli pikenemist.

Ettevaatus on samuti vajalik Aforbe kasutamisel türeotoksikoosi, diabetes mellitus’t, feokromotsütoomi ja ravimata hüpokaleemiat põdevate patsientide ravimisel.

Ravi beeta -agonistidega võib põhjustada potentsiaalselt tõsist hüpokaleemiat. Eriti ettevaatlik tuleb olla raske astma korral, kuna hüpoksia võib hüpokaleemilist toimet süvendada. Hüpokaleemiat võivad potenseerida ka samaaegselt kasutatavad teised hüpokaleemiat indutseerivad ravimid, nt ksantiini derivaadid, steroidid ja diureetikumid (vt lõik 4.5). Ettevaatus on vajalik ka ebastabiilse astma korral, kui kasutatakse mitmeid „hädaabi“ bronhodilataatoreid. Sellistes situatsioonides on soovitatav jälgida seerumi kaaliumisisaldust. Formoterooli sissehingamisel võib suureneda vere glükoosisisaldus. Seetõttu tuleb diabeediga patsiendil vere glükoosisisaldust hoolikalt jälgida. Kui planeeritakse operatsiooni halogeenitud üldanesteetikumide kasutamisega, tuleb jälgida, et Aforbe’t ei ole kasutatud vähemalt 12 tundi enne anesteesia algust, kuna esineb risk südame arütmiate tekkeks.

Aforbe’t tuleb manustada ettevaatusega aktiivse või latentselt kulgeva kopsutuberkuloosiga patsientidele, hingamisteede seen- ja viirusnakkustega patsientidele.

Ravi Aforbe’ga ei ole soovitatav lõpetada järsult.

Kui patsiendile tundub ravi ebapiisav, peab ta pöörduma arsti poole. Suurenenud vajadus täiendava kiiretoimelise bronhilõõgasti järele viitab seisundi halvenemisele ning nõuab astma ravi korrigeerimist. Äkiline ja süvenev astma kontrolli halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik, mistõttu patsient vajab viivitamatult meditsiinilist abi. Sellisel juhul tuleb kaaluda inhaleeritava kortikosteroidi annuse suurendamist (kas inhaleeritav või suu kaudu manustatav) või infektsiooni kahtluse korral ravi antibakteriaalsete preparaatidega.

Patsiendid ei tohi ravi Aforbe’ga alustada astma ägenemise ajal või kui astma on oluliselt halvenenud või kui astma sümptomid süvenevad kiiresti. Ravi ajal Aforbe’ga võivad tekkida tõsised astmaga seotud kõrvaltoimed ja ägenemised. Patsientidele tuleb soovitada jätkata ravi Aforbe’ga, kuid kui

kontrolli astmasümptomite üle ei saavutata või kui sümptomid süvenevad, tuleb pöörduda arsti poole.

Vahetult pärast ravimi manustamist võib tekkida paradoksaalne bronhospasm koos sellega kaasneva vilistava hingamise ja hingeldusega. Seda tuleb kohe ravida kiiretoimelise inhaleeritava bronhodilataatoriga. Ravi Aforbe’ga tuleb kohe katkestada, hinnata patsiendi seisundit ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Aforbe’t ei tohi kasutada astmaravi esmavaliku ravimina.

Ägeda astmahoo raviks tuleb patsientidele soovitada hoida kiiretoimelist bronhilõõgastit alati käepärast.

Patsientidele tuleb rõhutada, et nad kasutaksid Aforbe’t vastavalt arsti ettekirjutusele iga päev, isegi kui haigussümptomid puuduvad.

Kui astmasümptomid on saadud kontrolli alla, võib alustada Aforbe annuse järk-järgulist vähendamist. Annuse vähendamise perioodil on oluline patsiente regulaarselt jälgida. Kasutada tuleb Aforbe väikseimat efektiivset annust (saadaval võib olla väiksema annusega variant, vt lõik 4.2).

Inhaleeritavate kortikosteroidide manustamisel võivad tekkida süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Need toimed tekivad inhaleeritavate kortikosteroidide puhul palju väiksema tõenäosusega kui suukaudsete kortikosteroidide kasutamisel. Võimalike süsteemsete toimete hulka kuuluvad: Cushingi sündroom, Cushingi-laadsed tunnused, neerupealiste supressioon, luu mineraalse tiheduse vähenemine, kasvupeetus lastel ja noorukitel, katarakti ja glaukoomi teke ning harvem psühholoogilised toimed või toimed käitumisele, sh psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressioon (eriti lastel).

Seetõttu on oluline, et patsienti regulaarselt jälgitakse ning inhaleeritava kortikosteroidi annust vähendatakse väikseima võimaliku annuseni, mille juures säilib kontroll astma sümptomite üle.

Üksikannuse farmakokineetilised andmed (vt lõik 5.2) on näidanud, et beklometasoondipropionaadi/ formoteroolfumaraadi kasutamine koos AeroChamber Plus vahemahutiga ei suurenda võrreldes tavalise seadmega formoterooli üldist süsteemset imendumist ning vähendab beklometasoon-17- monopropionaadi süsteemset imendumist. Samal ajal muutumata beklometasoondipropionaadi hulk, mis jõuab kopsust süsteemsesse vereringesse, suureneb. Kuid kuna beklometasoondipropionaadi ja selle aktiivse metaboliidi üldine süsteemne imendumine ei muutu, siis puudub suurenenud risk süsteemsete kõrvaltoimete tekkeks, kui beklometasoondipropionaati/formoteroolfumaraati kasutatakse koos eelpool nimetatud vahemahutiga. Inhaleeritavate kortikosteroidide pikaajaline kasutamine suurtes annustes võib tekitada neerupealiste supressiooni ja ägedat adrenaalset kriisi. Eriti suur on risk alla 16-aastastel lastel, kes võtavad/inhaleerivad beklometasoondipropionaati suuremates annustes kui soovitatud. Ägedat adrenaalset kriisi potentsiaalselt vallandavad situatsioonid on trauma, operatsioonid, infektsioonid või annuse kiire vähendamine. Esinevad sümptomid on tavaliselt ebamäärased ning nendeks võivad olla anoreksia, kõhuvalu, kehakaalu langus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, hüpotensioon, teadvuse hägunemine, hüpoglükeemia ja krambihood. Stressi või elektiivse operatsiooni korral tuleb kaaluda süsteemsete kortikosteroidide täiendavat manustamist.

Ettevaatus on vajalik patsiendi üleviimisel ravile Aforbe’ga, eriti kui kahtlustatakse eelnevast süsteemsest steroidravist tekkinud neerupealiste funktsiooni kahjustust.

Suukaudselt ravilt inhaleeritavatele kortikosteroididele üleviidud patsiendid võivad jääda pärsitud adrenaalse reservi riskigruppi veel teatud ajaks. Samuti võivad kuuluda riskigruppi patsiendid, kes on varem vajanud nn „hädaabi“ kortikosteroidide suuri annuseid või on saanud pikka aega suurtes annustes ravi inhaleeritavate kortikosteroididega. Sellise jääkkahjustuse võimalust tuleb alati arvestada ootamatu või plaanilise operatsiooni korral, mis tõenäoliselt põhjustab stressi, ning tuleb kaaluda täiendava kortikosteroidi manustamise vajadust. Enne plaanilisi protseduure tuleb lasta spetsialistil

kontrollida neerupealiste funktsioonihäire ulatust.

Patsientidele tuleb soovitada, et iga kord pärast määratud annuse inhaleerimist tuleb loputada suud või kuristada veega või pesta hambaid, et vähendada suu ja neelu kandidainfektsiooni riski.

Aforbe sisaldab väikeses koguses etanooli (alkohol) – 9 mg iga pihustuse kohta. Etanoolisisaldus selle ravimi igas annuses on väiksem kui 1 ml õlles või 1 ml veinis. Väike kogus alkoholi Aforbe’s ei oma märkimisväärset toimet.

Nägemishäired

Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib hägune nägemine või muid nägemishäireid, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, mis võivad olla katarakt, glaukoom või harvikhaigused, nt tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mida on täheldatud pärast kortikosteroidide süsteemset ja paikset kasutamist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed

Beklometasoondipropionaat metaboliseerub väga kiiresti esteraasensüümide abil. Beklometasoon on vähem sõltuv CYP3A4 metabolismist ning üldiselt on koostoimed ebatõenäolised, siiski ei saa välistada CYP3A4 tugevatoimeliste inhibiitorite (nt ritonaviir, kobitsistaat) samaaegsest kasutamisest tingitud võimalikke süsteemseid toimeid, mistõttu on nende toimeainete kasutamisel soovitav ettevaatus ja asjakohane jälgimine.

Farmakodünaamilised koostoimed

Beetaadrenoblokaatorid võivad nõrgendada või inhibeerida formoterooli toimet. Seetõttu ei tohi Aforbe’t kasutada koos beetaadrenoblokaatoritega (k.a silmatilgad), välja arvatud tungival vajadusel.

Teisest küljest võib teiste beetablokaatorite samaaegne kasutamine olla potentsiaalselt aditiivse toimega, seetõttu on teofülliini või teiste beetaadrenergiliste ravimite määramisel koos formoterooliga vajalik ettevaatus. Samaaegne ravi kinidiini, disopüramiidi, prokaiinamiidi, fenotiasiinide, antihistamiinide, MAO inhibiitorite ja tritsükliliste antidepressantidega võib pikendada QTc-intervalli ja suurendada ventrikulaarsete rütmihäirete riski. Lisaks võivad L-dopa, L-türoksiin, oksütotsiin ja alkohol süvendada beeta -adrenomimeetikumide kardiaalseid kõrvaltoimeid. Samaaegne ravi monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega, sh ainetega, millel on sarnased omadused, nt furasolidoon ja prokarbasiin, võib vallandada hüpertensiivseid reaktsioone.

Halogeenitud üldanesteetikumide samaaegsel kasutamisel suureneb oht südame rütmihäirete tekkeks.

Samaaegne ravi ksantiini derivaatide, steroidide või diureetikumidega võib potenseerida beeta - adrenoretseptori agonistide võimalikku hüpokaleemilist toimet (vt lõik 4.4). Hüpokaleemia võib omakorda suurendada arütmiate tekkeriski südameglükosiide saavatel patsientidel. Aforbe sisaldab väikeses koguses etanooli. Eriti tundlikel patsientidel, kes kasutavad disulfiraami või metronidasooli, on teoreetiline koostoime võimalus.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus

Andmed inimeste kohta puuduvad. Loomkatsetes rottidel seostati suure annuse beklometasoondipropionaadiga kombinatsioone emasloomade vähenenud fertiilsuse ja embrüotoksilisusega (vt lõik 5.3).

Rasedus

Puuduvad kogemused või ohutusandmed propellant HFA-134a kasutamisest inimese raseduse või imetamise ajal. Siiski ei ole uuringud HFA-134a toimest reproduktiivfunktsioonile ja embrüo/loote arengule loomadel mingeid kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid näidanud.

Aforbe kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Loomkatsed, kus kasutati beklometasoondipropionaadi ja formoterooli kombinatsiooni, näitasid suurte süsteemselt kasutatavate annuste korral reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Beeta -adrenomimeetikumide tokolüütilise toime tõttu on vajalik eriline tähelepanu, kui ravimit manustatakse väga lähedal sünnituse tähtajale. Formoterooli ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ning eriti raseduse lõpus või sünnituse ajal, välja arvatud juhul, kui teised (ohutumad) alternatiivid puuduvad. Aforbe’t tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski.

Imetamine

Aforbe kasutamise kohta imetamise ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Kuigi loomkatsete andmed puuduvad, on alust arvata, et beklometasoondipropionaat eritub rinnapiima, sarnaselt teiste glükokortikosteroididega.

Kuigi ei ole teada, kas formoterool eritub inimesel rinnapiima, on seda leitud lakteerivate loomade piimas.

Aforbe kasutamist imetavatel naistel tohib kaaluda ainult juhul, kui oodatav kasu kaalub üles võimaliku riski.

Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Aforbe’ga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Aforbe tõenäoliselt ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kuna Aforbe sisaldab beklometasoondipropionaati ja formoteroolfumaraatdihüdraati, võib oodata kõrvaltoimeid, mis on tüübi ja raskuse poolest kummagi toimeainega seotud. Nende kahe toimeaine koosmanustamine ei ole põhjustanud täiendavaid kõrvaltoimeid.

Kõrvaltoimed, mida on seostatud beklometasoondipropionaadi ja formoterooli fikseeritud annustega kombinatsiooni (Aforbe) ja üksikkomponentide manustamisega, on loetletud allpool olevas tabelis, loetletud organsüsteemide kaupa. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (≤ 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Sagedad ja aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed on kogutud kliiniliste uuringute andmetest astmaga ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Infektsioonid ja Farüngiit, suu kandidiaas Sage infestatsioonid Gripp, suuõõne seeninfektsioon, suu ja neelu Aeg-ajalt

Vere ja lümfisüsteemi Granulotsütopeenia Aeg-ajalt häired Trombotsütopeenia Väga harv Immuunsüsteemi häired Allergiline dermatiit Aeg-ajalt Endokriinsüsteemi häired Neerupealiste supressioon Väga harv Ainevahetus- ja Hüpokaleemia, hüperglükeemia Aeg-ajalt toitumishäired Psühhiaatrilised häired Rahutus Aeg-ajalt Närvisüsteemi häired Peavalu Sage Silma kahjustused Glaukoom, katarakt Väga harv Kõrva ja labürindi Otosalpingiit Aeg-ajalt kahjustused Südame häired Palpitatsioonid, EKG-l korrigeeritud QT-intervalli Aeg-ajalt Vaskulaarsed häired Hüpereemia, nahaõhetus Aeg-ajalt Respiratoorsed, rindkere Düsfoonia Sage ja mediastiinumi häired Köha, produktiivne köha, kurguärritus, astmaatiline Aeg-ajalt Seedetrakti häired Diarröa, suukuivus, düspepsia, düsfaagia, huulte Aeg-ajalt Naha ja nahaaluskoe Kihelus, lööve, hüperhidroos, urtikaaria Aeg-ajalt kahjustused Angioödeem Harv Lihaste, luustiku ja Lihasspasmid, müalgia Aeg-ajalt sidekoe kahjustused Kasvupeetus lastel ja noorukitel Väga harv Neerude ja kuseteede Nefriit Harv häired Üldised häired ja Perifeersed tursed Väga harv manustamiskoha reaktsioonid Uuringud C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemine, Aeg-ajalt * Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel läbi viidud olulise uuringu käigus teatati ühel patsiendil, kes sai ravi beklometasoondipropionaat/formoteroolfumaraat 100/6 mikrogrammiga, ühest seotud mittetõsisest kopsupõletiku juhust. Teised kõrvaltoimed, mida täheldati beklometasoondipropionaat/formoteroolfumaraat 100/6 mikrogrammiga läbiviidud kliiniliste uuringute käigus kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel olid vere kortisoolisisalduse vähenemine ja kodade fibrillatsioon.

Sarnaselt teistele inhaleeritavatele ravimitele võib tekkida paradoksaalne bronhospasm (vt lõik 4.4).

Formoteroolile iseloomulikud kõrvaltoimed

Formoteroolile iseloomulike kõrvaltoimete hulka kuuluvad:

• Hüpokaleemia, peavalu, värinad, palpitatsioonid, köha, lihasspasmid ja QTc-intervalli pikenemine.

Beklometasoondipropionaadile iseloomulikud kõrvaltoimed

Beklometasoondipropionaadile iseloomulike kõrvaltoimete hulka kuuluvad:

• Suuõõne seeninfektsioonid, suuõõne kandidiaas, düsfoonia, kurguärritus.

Düsfooniat ja kandidiaasi saab leevendada ravimi manustamise järgselt veega suu loputamise või kuristamisega või hammaste pesemisega. Sümptomaatilist kandidiaasi saab ravida paikselt manustatavate seenevastaste ravimitega, samal ajal jätkates ravi Aforbe’ga.

Inhaleeritavate kortikosteroidide (nt beklometasoondipropionaat) süsteemsed toimed võivad tekkida just eriti suurte annuste pikaajalisel manustamisel. Siia kuuluvad neerupealiste supressioon, luu mineraalse tiheduse vähenemine, kasvupeetus lastel ja noorukitel, katarakt ja glaukoom (vt lõik 4.4).

Võivad tekkida kaülitundlikkusreaktsioonid, sh lööve, urtikaaria, kihelus, erüteem ja silmade, näo, huulte ning kõri turse.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Astmahaigetel on uuritud 100 mikrogrammi beklometasoondipropionaadi/6 mikrogrammi formoteroolfumaraadi inhaleeritavaid annuseid kuni 12 kumulatiivse pihustusega (see vastab 1200 mikrogrammile beklometasoondipropionaadile ja 72 mikrogrammile formoteroolile). Kumulatiivne ravi ei põhjustanud kahjulikke toimeid elulistele näitajatele, samuti ei täheldatud tõsiseid ega raskeid kõrvaltoimeid.

Formoterooli ülisuured annused võivad põhjustada toimeid, mis on tüüpilised beeta -adrenoretseptori agonistidele: iiveldus, oksendamine, peavalu, treemor, somnolentsus, palpitatsioonid, tahhükardia, ventrikulaarne arütmia, QTc-intervalli pikenemine, metaboolne atsidoos, hüpokaleemia, hüperglükeemia. Formoterooli üleannuse korral on näidustatud toetav ja sümptomaatiline ravi. Tõsistel juhtudel tuleb patsient hospitaliseerida. Võib kaaluda kardioselektiivsete beetaadrenoblokaatorite manustamist, kuid ainult äärmise ettevaatusega, sest beetaadrenoblokaatorite manustamine võib vallandada bronhospasmi. Tuleb jälgida seerumi kaaliumisisaldust. Soovitatust suuremate beklometasoondipropionaadi annuste äge inhaleerimine võib viia neerupealiste funktsiooni ajutise supressioonini. See ei vaja erakorralist sekkumist, sest neerupealiste funktsioon taastub mõne päevaga, mida saab kontrollida plasmas kortisooli määramisega. Nendel patsientidel tuleb ravi jätkata annustes, mis on piisavad astma kontrolli all hoidmiseks.

Inhaleeritava beklometasoondipropionaadi kroonilisel üleannustamisel esineb neerupealiste

supressiooni risk (vt lõik 4.4). Vajalik on adrenaalse reservi jälgimine. Ravi tuleb jätkata astma kontrolli all hoidmiseks piisava annusega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, inhaleeritavad adrenergilised ained, adrenergiliste ainete kombinatsioonid kortikosteroidide või teiste ainetega, v.a. antikolinergilistega ATC-kood: R03AK08

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Aforbe sisaldab beklometasoondipropionaati ja formoterooli. Need kaks toimeainet on erineva toimemehhanismiga. Sarnaselt teiste inhaleeritavate kortikosteroidide ja beeta -agonistide kombinatsioonidega on ka siin astmahoo kupeerimisel tegemist aditiivse toimega. Beklometasoondipropionaat

Beklometasoondipropionaadi soovitatavate annuste inhaleerimisel avaldub kopsudes glükokortikosteroididele omane põletikuvastane toime, mille tulemusel astma sümptomid ning ägenemised vähenevad vähemate kõrvaltoimetega kui pärast süsteemsete glükokortikosteroidide manustamist.

Formoterool

Formoterool on selektiivne beeta -adrenoretseptorite agonist, mis lõõgastab bronhide silelihaseid pöörduva hingamisteede obstruktsiooniga patsientidel. Bronhodilateeriv toime avaldub kiiresti, 1…3 minuti jooksul pärast inhaleerimist, ning kestab pärast ühekordset annustamist 12 tundi. Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Täiskasvanutega läbiviidud kliinilistes uuringutes parandas formoterooli lisamine beklometasoondipropionaadile astma sümptomeid ja kopsufunktsiooni ning vähendas haiguse ägenemisi. 24-nädalases uuringus avaldas 100 mikrogrammi beklometasoondipropionaadi/6 mikrogrammi formoterooli HFA kopsufunktsioonile vähemalt samasugust toimet nagu beklometasoondipropionaat ja formoterool eraldi ning tugevamat toimet kui beklometasoondipropionaat monoteraapiana.

200 mikrogrammi beklometasoondipropionaadi/6 mikrogrammi formoterooli HFA (2 pihustust 2 korda ööpäevas) efektiivsust hinnati 12-nädalases keskse tähtsusega uuringus, milles võrreldi toimet kopsufunktsioonile astmahaigetel patsientidel, kellel ei saavutatud kontrolli eelneva raviga (kõrgeannuseline inhaleeritav kortikosteroid või inhaleeritava kortikosteroidi keskmise annuse ja pikatoimelise beetaadrenoblokaatori kombinatsioon), beklometasoondipropionaadi monoteraapiaga. Uuringus täheldati 200 mikrogrammi beklometasoondipropionaadi/6 mikrogrammi formoterooli paremust beklometasoondipropionaadiga, võrreldes algväärtuse muutust keskmise annuse-eelse väljahingatava õhuvoolu kiirusega (kohandatud keskmine erinevus 18,53 l).

24-nädalases keskse tähtsusega uuringus oli beklometasoondipropionaadi/formoterooli 200/6 mikrogrammi (2 pihustust 2 korda ööpäevas) ohutusprofiil võrreldav kinnitatud fikseeritud annusekombinatsiooniga (flutikasoon/salmeterool 500/50, 1 pihustus 2 korda ööpäevas). Beklometasoondipropionaadil/formoteroolil (200/6 mikrogrammi) ei täheldatud kliiniliselt olulist toimet hüpotaalamus-hüpofüüs-neerupealis-teljele pärast 6-kuulist ravi. Uuring näitas, et nii beklometasoondipropionaat/formoterool (200/6 mikrogrammi) kui ka fikseeritud annuse

kombinatsioon ei olnud parem kui mitteülipeene beklometasoondipropionaadi monoteraapia (2000 mikrogrammi ööpäevas) seoses muutusega annuse-eelses hommikuses FEV -s ja protsentuaalselt päevade arvus, mil astmasümptomeid ei esinenud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Toimeainete beklometasoondipropionaadi ja formoterooli fikseeritud annustega kombineeritud beklometasoondipropionaadi ja formoteroolfumaraadi preparaadi toimet on võrreldud üksikkomponentide toimega.

Tervete isikutega läbiviidud farmakokineetika uuringus, kus kasutati fikseeritud annusega beklometasoondipropionaadi/formoteroolfumaraadi ühekordset annust (4 pihustust 100/6 mikrogrammi) või beklometasoondipropionaat CFC (4 pihustust 250 mikrogrammi) ja formoterool HFA (4 pihustust 6 mikrogrammi) ühekordset annust, olid beklometasoondipropionaadi peamise metaboliidi (beklometasoon-17-monopropionaat) ROC-kõvera alune pindala (area under the curve, AUC) ning maksimaalne plasmakontsentratsioon fikseeritud kombinatsiooni korral vastavalt 35% ja 19% madalamad kui mitteülipeene beklometasoondipropionaat CFC ravimvormil, kontrastina oli imendumiskiirus fikseeritud kombinatsioonil palju kiirem (0,5 versus 2 tundi) võrreldes mitteülipeenes ravimvormis oleva beklometasoondipropionaat CFC-ga üksinda manustatuna.

Formoterooli puhul oli maksimaalne plasmakontsentratsioon sarnane nii fikseeritud kui ka monopreparaatide kombinatsioonina manustamise järgselt ning süsteemne saadavus oli pärast beklometasoondipropionaadi/formoteroolfumaraadi manustamist veidi suurem kui pärast monopreparaatide kombinatsioonina manustamist.

Beklometasoondipropionaadi ja formoterooli vahel ei ole farmakokineetilisi ega farmakodünaamilisi (süsteemseid) koostoimeid.

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud aktiveeritud söe blokaadiga farmakokineetiline uuring näitas, et beklometasoon-17- monopropionaadi biosaadavus kopsus beklometasoondipropionaadi/formoteroolfumaraadi 200/6 mikrogrammi annustamise korral on annusest sõltuv võrrelduna 100/6 mikrogrammi tugevuse AUC-ga (keskmine suhe 200/6 ja 100/6 mikrogrammi tugevuse süsteemse biosaadavuse vahel on 91,63 (90% CI: 83,79; 100,20). Formoteroolfumaraadi puhul oli keskmine suhe 200/6 ja 100/6 mikrogrammi tugevuse süsteemse biosaadavuse vahel 86,15 (90% CI: 75,94; 97,74).

Teises tervetel vabatahtlikel läbiviidud ilma aktiivsöe blokaadita farmakokineetilises uuringus oli beklometasoon-17-monopropionaadi süsteemne imendumine beklometasoondipropionaadi/formoteroolfumaraadi 200/6 mikrogrammi tugevusel proportsionaalne 100/6 mikrogrammi tugevusega (keskmine suhe 200/6 ja 100/6 mikrogrammi tugevuse süsteemse biosaadavuse vahel on 89,2 [90% CI: 79,8; 99,7]). Formoteroolfumaraadi puhul jäi kogu süsteemne imendumine muutumatuks [keskmine suhe 200/6 ja 100/6 mikrogrammi tugevuse süsteemse biosaadavuse vahel on 102,2 (90% CI: 90,4; 115,5)]. Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus suurenes 200 mikrogrammi beklometasoondipropionaadi/ 6 mikrogrammi formoteroolfumaraadi kasutamisel koos AeroChamber Plus vahemahutiga beklometasoondipropionaadi aktiivse metaboliidi beklometasoon-17-monopropionaadi ja formoterooli jõudmine kopsu vastavalt 25% ja 32%. Üldine süsteemne imendumine formoterooli puhul vähenes veidi beklometasoon-17-monopropionaadi puhul (17% võrra) ja formoterooli puhul (17% võrra) ning suurenes muutumata beklometasoondipropionaadi puhul (54% võrra).

Beklometasoondipropionaat

Beklometasoondipropionaat on eelravim, millel on nõrk afiinsus glükokortikoidiretseptorite suhtes; see hüdrolüüsitakse esteraasensüümide poolt aktiivseks metaboliidiks beklometasoon-17- monopropionaadiks, millel on tugevam lokaalne põletikuvastane toime kui eelravimil beklometasoondipropionaadil.

Imendumine, jaotumine ja biotransformatsioon

Inhaleeritud beklometasoondipropionaat imendub kiiresti kopsude kaudu; enne imendumist toimub kopsudes esteraasensüümide vahendusel (mida leidub enamuses kudedes) selle ulatuslik muundumine aktiivseks metaboliidiks beklometasoon-17-monopropionaadiks. Aktiivse metaboliidi süsteemne imendumine toimub nii kopsudest (36%) kui ka allaneelatud annusest seedetraktis. Alla neelatud beklometasoondipropionaadi biosaadavus on ebaoluline, kuid presüsteemse muundumise tulemusena beklometasoon-17-monopropionaadiks imendub ligikaudu 41% annusest aktiivse metaboliidina.

Süsteemne imendumine suureneb inhaleeritava annuse suurendamisel peaaegu lineaarselt.

Pärast inhaleerimist on absoluutne biosaadavus ligikaudu 2% ja 62% vastavalt muutumatu beklometasoondipropionaat ja beklometasoon-17-monopropionaadi nominaalannusest.

Intravenoosse manustamise järgselt iseloomustab beklometasoondipropionaati ja selle aktiivset metaboliiti suur plasmakliirens (vastavalt 150 ja 120 l/h), väike jaotusruumala beklometasoondipropionaadi tasakaalukontsentratsiooni juures (20 l) ja selle aktiivse metaboliidi suur kudedesse jaotuvus (424 l).

Seondumine plasmavalkudega on suhteliselt suur.

Eritumine

Eritumine roojaga on beklometasoondipropionaadi peamine eritumistee, peamiselt polaarsete metaboliitidena. Beklometasoondipropionaadi ja selle metaboliidi renaalne eritumine on ebaoluline. Lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on vastavalt 0,5 h beklometasoondipropionaadil ja 2,7 h beklometasoon-17-monopropionaadil.

Patsientide erirühmad

Beklometasoondipropionaadi farmakokineetikat neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole uuritud, kuid kuna beklometasoondipropionaat metaboliseerub väga kiiresti esteraasensüümide vahendusel, mida leidub soolevedelikus, seerumis, kopsudes ja maksas, ja moodustuvad polaarsem beklometasoon-21-monopropionaat, beklometasoon-17-monopropionaat ja beklometasoon, siis eeldatavasti maksakahjustus ei mõjuta beklometasoondipropionaadi farmakokineetikat ja ohutusprofiili. Kuna beklometasoondipropionaadi ja tema metaboliitide jälgi uriinis ei ole leitud, ei ole põhjust eeldada suurema süsteemse kontsentratsiooni tekkimist neerukahjustusega patsientidel.

Formoterool

Imendumine ja jaotumine

Pärast inhaleerimist imendub formoterool nii kopsudest kui seedetraktist. Inhaleeritud annuse see osa, mis neelatakse alla pärast manustamist annusemõõtjaga inhalaatorist (MDI), võib varieeruda vahemikus 60% kuni 90%. Vähemalt 65% allaneelatud fraktsioonist imendub seedetraktist. Muutumatu toimeaine plasmakontsentratsioon saavutab maksimumi 0,5…1 tund pärast suukaudset manustamist. Formoterooli plasmavalkudega seonduvus on 61…64%, millest 34% seondub albumiinidega. Raviannuste manustamisel seondumiskohad ei küllastunud. Eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset manustamist on 2…3 tundi. Formoterooli imendumine on lineaarne pärast 12…96 μg formoteroolfumaraadi inhaleerimist.

Biotransformatsioon

Formoterool metaboliseerub ulatuslikult ja peamine metabolismi rada on otsene konjugatsioon fenool-

hüdroksüülrühmas. Glükuroniidhappe konjugaat on inaktiivne. Teine suur metabolismi rada on O-demetüleerimine, millele järgneb konjugatsioon fenool 2’-hüdroksüülrühmas. Tsütokroom P450 isoensüümid CYP2D6, CYP2C19 ja CYP2C9 on kaasatud formoterooli O-demetüleerimisse. Peamine metabolismi koht on maks. Terapeutilistes annustes ei inhibeeri formoterool CYP450 ensüümisüsteemi.

Eritumine

Formoterooli kumulatiivne eritumine neerude kaudu pärast ühekordset kuiva pulbri inhaleerimist suureneb lineaarselt annusevahemikus 12…96 μg. Keskmiselt 8% ja 25% annusest eritus vastavalt muutumatuna ja kogu formoteroolina. Tuginedes plasmakontsentratsioonidele mõõdetuna pärast 120 mikrogrammi ühekordset sissehingamist 12 terve isiku poolt, oli lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg 10 tundi. (R,R)- ja (S,S)-enantiomeerid moodustasid uriinis vastavalt ligikaudu 40% ja 60% muutumatuna eritunud toimeainest. Kahe enantiomeeri suhtelised proportsioonid jäid konstantseks ka teistes uuritud annusevahemikes ning suhtelist ühe enantiomeeri enam kumuleerumist võrreldes teisega ei täheldatud ka pärast korduvat manustamist.

Pärast suukaudset manustamist (40…80 μg) oli tervetel vabatahtlikel 6% kuni 10% annusest tuvastatav uriinis muutumatul kujul, kuni 8% annusest oli määratav glükuroniididena.

Kokku eritub 67% suukaudselt manustatud formoterooli annusest uriiniga (peamiselt metaboliitidena) ja ülejäänud osa roojaga. Formoterooli renaalne kliirens on 150 ml/min.

Patsientide erirühmad

Maksa-/neerukahjustus: formoterooli farmakokineetikat neeru- või maksakahjustusega patsientidel ei ole uuritud, kuid kuna formoterool eritub peamiselt hepaatilise metabolismi teel, võib raske maksatsirroosiga patsientidel formoterooli ekspositsioon suureneda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Beklometasoondipropionaadi ja formoterooliga, nii kombinatsioonis kui eraldi manustatuna, läbi viidud loomkatsetes täheldatud toksilisus seisnes peamiselt farmakoloogilise toime tugevnemises. Need on seotud beklometasoondipropionaadi immunosupressiivse toimega ja formoterooli teadaolevate kardiovaskulaarsete toimetega, mis ilmnevad peamiselt koertel. Kombinatsiooni manustamisel ei ilmnenud toksilisuse suurenemist ega esinenud muid ootamatuid leide. Reproduktiivsusuuringud rottidel näitasid annusest sõltuvat toimet. Kombinatsiooni seostati emastel vähenenud fertiilsuse ja embrüo/loote toksilisusega. Kortikosteroidide suurte annuste manustamine tiinetele loomadele põhjustab teadaolevalt loote arenguhäireid, sh suulaelõhe ja intrauteriinne kasvupeetus, ning arvatavasti on beklometasoondipropionaadi/formoterooli kombinatsiooni manustamisel esinenud toimed seotud beklometasoondipropionaadiga. Neid toimeid on täheldatud üksnes aktiivse metaboliidi beklometasoon-17-monopropionaadi suurte süsteemsete annuste manustamise korral (200 korda üle patsientide eeldatava plasmataseme). Lisaks täheldati loomkatsetes veel tiinuse ja poegimisaja pikenemist, see on beeta -adrenomimeetikumide teadaoleva tokolüütilise toime väljendus. Need toimed tekkisid siis, kui emaslooma vereplasmas oli formoterooli sisaldus väiksem kui beklometasoondipropionaadi/formoteroolfumaraadiga ravitud patsientidel tekkiv eeldatav plasmasisaldus. Beklometasoondipropionaadi/formoterooli kombinatsiooniga läbiviidud genotoksilisuse uuringud mutageenset toimet ei näidanud. Kartsinogeensuse uuringuid antud kombinatsiooniga läbi viidud ei ole. Sellegipoolest üksikkomponentide kohta saadud loomkatsete tulemused ei viita võimalikule kartsinogeensele toimele inimesel.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud CFC-vaba propellant HFA-134a-ga ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Veevaba etanool Süstevesi Maleiinhape Norfluraan (HFC-134a)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Kõlblikkusaeg enne patsiendile väljastamist: 21 kuud Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: 3 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Pakend, mis sisaldab ühte 120 annusega inhalaatorit

Enne patsiendile väljastamist Hoida püstises asendis külmkapis (2 °C…8 °C), maksimaalselt 18 kuud.

Pärast patsiendile väljastamist Hoida temperatuuril kuni 25 °C, maksimaalselt 3 kuud.

Pakend, mis sisaldab kahte 120 annusega inhalaatorit.

Enne patsiendile väljastamist: Hoida püstises asendis külmkapis (2 °C…8 °C), maksimaalselt 18 kuud.

Pärast patsiendile väljastamist: Patsienti tuleb teavitada, et mõlemat inhalaatorit peab hoidma külmkapis (temperatuuril 2 °C…8 °C) püstiasendis kuni kasutamiseni. Kui mahuti on külmkapist välja võetud ja avatud, võib seda kasutamise ajal hoida toatemperatuuril (mitte üle 25 °C) ja kasutada maksimaalselt 3 kuud või kuni kõlblikkusajani, mis on märgitud karbil ja etiketil, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Mahuti sisaldab rõhu all olevat vedelikku. Mitte hoida temperatuuril üle 50 °C. Mahutit ei tohi läbi torgata.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ravimvorm on pakendatud rõhu all olevasse fluorokarboonpolümeertöödeldud (FCP) alumiiniumist mahutisse, mis on suletud annusemõõtjaga. Mahuti on paigutatud valget värvi plastist annustamisseadmesse, millel on rohelist värvi kate kaitseks tolmu eest. Annustamisseade on varustatud sisseehitatud annusenäidikuga, mis loendab täpselt iga pihustust ja pöördub iga 20. pihustuse järel.

Pakendi suurus Ühe mahutiga pakend: 1 rõhu all olev mahuti, millest saab manustada 120 pihustust, mis vastab 11,8 g inhalatsioonilahusele.

Kahe mahutiga pakend: 2 rõhu all olevat mahutit, millest kummastki saab manustada 120 pihustust, mis vastab 11,8 g inhalatsioonilahusele.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Apteekidele Märkige pakendile ravimi patsiendile väljastamise kuupäev. Veenduge, et ravimi väljastamisaja ja pakendile trükitud kõlblikkusaja vahele jääb vähemalt 3 kuud.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris Limited Damastown Industrial Park Mulhuddart Dublin 15 DUBLIN Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

1196625

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.04.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2025