ATC Kood: M04AA01

Toimeaine: allopurinool

Tootja: Sanus24 MB

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib

olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Allopurinol Auxilia ja milleks seda kasutatakse

Allopurinol Auxilia sisaldab toimeainet allopurinool. See ravim kuulub ensüümi inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma, mis kontrollivad teie organismis toimuvate teatud keemiliste muutuste kiirust. Allopurinol Auxilia’t kasutatakse selliste seisundite raviks, mis esinevad siis, kui teie keha toodab liiga palju kusihappeid: näiteks podagra, teatud tüüpi neeruhaigus ja neerukivid, vähk ning mõned ensüümihäired, mis põhjustavad kusihappe liigset sadestumist organismis.

2. Mida on vaja teada enne Allopurinol Auxilia võtmist

Allopurinol Auxilia’t ei tohi võtta

kui olete allopurinooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Allopurinol Auxilia võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui

teil on või on esinenud probleeme maksa või neerudega;
te võtate südame- või kõrgvererõhutõve ravimeid (diureetikumid ja/või ravimid, mida nimetatakse

AKE-inhibiitoriteks);

teie podagra ägeneb;
te olete Hiina Hani, Aafrika või India päritolu;
teil on kilpnäärme probleeme.

Eriline ettevaatus on vajalik Allopurinol Auxilia’ga

kui teil on neerukivid. Neerukivid muutuvad väiksemaks ja esineb väike tõenäosus, et nad liiguvad

teie kuseteedesse ja põhjustavad selle ummistuse;

allopurinooli võtmisega seoses on teatatud tõsistest nahalöövetest (ülitundlikkuse sündroom,

Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs). Sageli võib lööve ilmneda ka haavanditena suus, kurgus, ninas, genitaalidel ja konjunktiviidina (punased ja paistes silmad). Neile tõsistele nahalöövetele eelnevad tihti gripitaolised sümptomid, nagu palavik, peavalu, luu-lihasevalu. Lööve võib progresseeruda laiaulatuslike villide tekkimiseni ja naha koorumiseni. Kui teil tekib lööve või eelpoolnimetatud naha sümptomid, lõpetage allopurinooli võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole;

kui teil on vähk või Leschi-Nyhani sündroom, võib kusihappe sisaldus teie uriinis suureneda.

Selle vältimiseks peate uriini lahjendamiseks tarbima piisavalt vedelikke.

Lapsed ja noorukid Lastel kasutamine on harva näidustatud, välja arvatud teatud vähiliikide (eriti leukeemia) ja teatud ensüümihäirete, nagu Leschi-Nyhani sündroomi korral.

Muud ravimid ja Allopurinol Auxilia Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

ravimid, mida kasutatakse teie immuunvastuse vähendamiseks (immunosupressandid), nt 6-

merkaptopuriin, asatiopriin ja tsüklosporiin;

adeniinarabinosiid (vidarabiin), mida kasutatakse herpese või tuulerõugete raviks;
teised ravimid, mida kasutatakse podagra raviks, näiteks probenetsiid;
atsetüülsalitsüülhape (või ravimid, mida nimetatakse salitsülaatideks);
klorpropamiid, mida kasutatakse diabeedi raviks;
vere vedeldamiseks kasutatavad ravimid (antikoagulandid), näiteks varfariin;
krampide ravimid (epilepsia), fenütoiin;
teofülliin, kasutatakse hingamisprobleemide raviks;
antibiootikumid (ampitsilliin või amoksitsilliin);
vähiravimid;
didanosiin, mida kasutatakse HIV-infektsiooni raviks;
südame- või kõrgvererõhuravimid, näiteks AKE-inhibiitorid või vett väljutavad tabletid

(diureetikumid);

alumiiniumhüdroksiid, kuna see võib nõrgendada allopurinooli toimet. Mõlema ravimi võtmisel

peab nende vahe olema vähemalt 3 tundi;

tsütotoksilised ravimid (nt tsüklofosfamiid, doksorubitsiin, bleomütsiin, prokarbasiin,

alküülhalogeniidid), kuna vere düskraasiad esinevad sagedamini, kui tsütotoksilisi ravimeid ja allopurinooli võetakse samaaegselt. Seetõttu tuleb regulaarselt jälgida vererakkude arvu. Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase või toidate last rinnaga või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Allopurinool eritub inimese rinnapiima. Imetamise ajal ei ole allopurinooli kasutamine soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Allopurinol Auxilia võib mõnedel inimestel põhjustada pearinglust või mõjutada koordinatsioonivõimet. Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid kuni teate, kuidas ravim teid mõjutab.

Allopurinol Auxilia sisaldab laktoosi See ravim sisaldab laktoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, konsulteerige enne selle ravimi võtmist oma arstiga.

3. Kuidas Allopurinol Auxilia’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arstiga.

Allopurinol Auxilia annus, mida inimesed võivad võtta, erineb suuresti. Teie arst määrab teile sobiliku Allopurinol Auxilia annuse.

Arst alustab teie ravi tavaliselt allopurinooli väikse annusega (nt 100 mg ööpäevas), et vähendada võimalike kõrvaltoimete riski. Vajaduse korral suurendatakse teie ravimiannust.

Tavaline algannus on vahemikus 100…300 mg ööpäevas, mida võib võtta üksikannusena. Annust võib suurendada kuni 900 mg ööpäevas sõltuvalt teie seisundi raskusastmest.

Kui teie ööpäevane annus ületab 300 mg, võib teie arst soovitada teil jagada ööpäevane annus väiksemateks annusteks, mida tuleb teil päeva jooksul võtta võrdsete ajavahemike tagant, et vähendada seedetrakti kõrvaltoimete riski.

Kui te olete eakas või kui teil on häirunud maksa- või neerufunktsioon, võib teie arst määrata väiksema annuse või ravimi võtmise pikemate ajavahemike tagant. Kui saate dialüüsi kaks või kolm korda nädalas, võib teie arst määrata 300 mg või 400 mg annuse, mida tuleb teil võtta kohe peale dialüüsi.

Kasutamine lastel ja noorukitel Lapsed ja noorukid vanuses alla 15 aastat: 10...20 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas, maksimaalselt 400 mg ööpäevas, jagatuna 3 annuseks. Kasutamine lastel on harva näidustatud, välja arvatud halvaloomuliste haiguste (eeskätt leukeemia) ja teatud ensüümihäirete korral, nagu Leschi-Nyhani sündroom.

Manustamisviis Allopurinol Auxilia on suukaudseks kasutamiseks. Tablette tuleb võtta klaasitäie veega, et neid oleks lihtsam alla neelata. Tablette tuleb võtta peale sööki, et vähendada kõrvaltoimete, näiteks iivelduse ja oksendamise tekkeriski. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Kui te võtate Allopurinol Auxilia’t rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju tablette või kui keegi teine on kogemata võtnud teie ravimit, rääkige sellest kohe oma arstile või pöörduge viivitamatult lähimasse haiglasse. Võtke ravimi pakend kaasa. Üleannustamise nähtude hulka võib kuuluda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja pearinglus.

Kui te unustate Allopurinol Auxilia’t võtta Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea kui meelde tuleb. Kui aga järgmise annuse võtmise aeg on peaaegu kätte jõudnud, siis jätke unustatud annus võtmata. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te lõpetate Allopurinol Auxilia võtmise Ärge lõpetage Allopurinol Auxilia võtmist enne, kui arst seda soovitab.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ülitundlikkus Sage (võib esineda kuni 1 kasutajal 100st) Rääkige sellest kohe oma arstile, kui teil tekib ükskõik milline alljärgnevatest sümptomitest:

igasugune ülitundlikkuse reaktsioon, näiteks kooruv nahk, paised või valulikud huuled ja suu;
või väga harva äkki tekkiv hingeldus, puperdus või pigistustunne rinnus; minestus.

Harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 1000st)

palavik ja külmavärinad, peavalu, lihasevalu (gripilaadsed sümptomid) ning üldine halb

enesetunne;

tõsised ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas palavik, nahalööve, liigesevalu, kõrvalekalded vere ja

maksafunktsiooni näitajates (need võivad olla hulgielundipuudulikkuse tundemärgid);

huulte, silmade, suu, nina või suguelundite veritsus;
mistahes naha muutused, näiteks haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel, ja konjunktiviit

(punased ning paistes silmad), ulatuslikud villid või kooruv nahk.

Väga harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 10 000st)

tõsised allergilised reaktsioonid, mis põhjustavad näo- või kõriturset;
tõsised potentsiaalselt eluohtlikud allergilised reaktsioonid.

Need sümptomid võivad tähendada, et te olete allergiline Allopurinol Auxilia suhtes. Ärge võtke rohkem tablette, välja arvatud juhul, kui olete konsulteerinud arstiga.

Muud kõrvaltoimed Sage (võib esineda kuni 1 kasutajal 10st)

nahalööve;
kilpnääret stimuleeriva hormooni sisalduse suurenemine veres.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 kasutajal 100-st)

halb enesetunne (iiveldus) või oksendamine;
kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates;
kõhulahtisus.

Harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 1000st)

maksaprobleemid, näiteks maksapõletik.

Väga harv (võib esineda kuni 1 kasutajal 10 000st)

kõrge palavik;
veri uriinis (hematuuria);
kõrge kolesteroolitase veres (hüperlipideemia);
üldine halb enesetunne või nõrkusetunne;
nõrkus, tuimus, jalgade ebakindlus, võimetus liigutada lihaseid (halvatus) või teadvuse kaotus;
peavalu, pearinglus, unisus või häiritud nägemine;
valu rinnus (stenokardia), kõrge vererõhk või aeglane pulss;
vedeliku kogunemine, mis põhjustab turseid (ödeem), eriti pahkluudel;
glükoosi ainevahetuse häired (suhkurtõbi). Arst võib soovida mõõta teie veresuhkru taset, et

kontrollida, kas eelnev leiab aset;

vahetevahel võivad Allopurinol Auxilia tabletid mõjutada teie verd. Öelge oma arstile niipea kui

võimalik, kui teil tekivad verevalumid tavalisest kergemini või kui teil tekib kurguvalu või infektsiooni teised nähud. Need kõrvaltoimed tekivad tavaliselt inimestel, kellel on probleeme maksa või neerudega. Konsulteerige arstiga niipea kui võimalik;

Allopurinol Auxilia võib mõjutada lümfisõlmi;
meestel viljatus, erektsioonihäired;
rindade suurenemine nii meestel kui ka naistel;
muutused normaalses sooletegevuses;
maitsetundlikkuse muutused;
kataraktid;
juuste väljalangemine või värvuse muutus;
depressioon;
suutmatus kontrollida lihaste liikumist (ataksia);
surisemis-, kihelemis-, torkimis- või põletustunne nahal (paresteesia).

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete põhjal)

aseptiline meningiit (aju ja seljaaju ümbritsevate kestade põletik): sümptomiteks on kaela jäikus,

peavalu, iiveldus, palavik või teadvuse hägustumine. Nende sümptomite tekkimisel pöörduge viivitamatult arsti poole.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Allopurinol Auxilia’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Allopurinol Auxilia sisaldab Toimeaine on allopurinool. Allopurinol Auxilia 100 mg: üks tablett sisaldab 100 mg allopurinooli. Allopurinol Auxilia 300 mg: üks tablett sisaldab 300 mg allopurinooli.

Teised koostisosad on: laktoosmonohüdraat, naatriumtärklisglükolaat, povidoon , puhastatud vesi, maisitärklis, steaarhape,

Kuidas Allopurinol Auxilia välja näeb ja pakendi sisu 100 mg tabletid: valge kuni valkjas, ümar, kaksikkumer, katmata tablett, läbimõõduga ligikaudu 7,5 mm, mille ühel küljel on märgistus „AL“ ja „100“, mis on eraldatud poolitusjoonega ning teine külg on sile. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

300 mg tabletid: valge kuni valkjas, ümar, kaksikkumer, katmata tablett, läbimõõduga ligikaudu 11 mm, mille ühel küljel on märgistus „AL“ ja „300“, mis on eraldatud poolitusjoonega ning teine külg on sile. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

PVDC/PVC-alumiinium blister sisaldab 50 või 100 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sanus24 MB Maironiškių g. 46A 48181 Kaunas Leedu

Tootja Pharmadox Healthcare Ltd KW20A Kordin Industrial Park Paola PLA 3000 Malta

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Allopurinol Auxilia, 100 mg tabletid Allopurinol Auxilia, 300 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 100 mg allopurinooli. Üks tablett sisaldab 300 mg allopurinooli. INN. Allopurinolum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks 100 mg tablett sisaldab 49 mg laktoosi (monohüdraadina). Üks 300 mg tablett sisaldab 148 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIVORM

Tablett.

100 mg tabletid: valge kuni valkjas, ümar, kaksikkumer, katmata tablett, läbimõõduga ligikaudu 7,5 mm, mille ühel küljel on märgistus „AL“ ja „100“, mis on eraldatud poolitusjoonega ning teine külg on sile. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Uraadi/kusihappe moodustumise vähendamine selle sadestumisel (nt podagraartriit, nahasõlm, nefrolitiaas) või kui on prognoositav risk (nt pahaloomulise kasvaja ravi, mis võib põhjustada ägedat kusihappe nefropaatiat).

Seisundid, mille korral võib esineda uraadi/kusihappe ladestumine − Idiopaatiline podagra. − Kusihappe litiaas. − Äge kusihappe nefropaatia. − Vereloome- ja lümfisüsteemi pahaloomulised kasvajad, mille puhul on paljunevate rakkude hulk suur ning kus võib kusihappe sisaldus olla kõrgem kas rakkude spontaanse lagunemise või tsütostaatilise ravi tõttu. − Ensüümihäired, mis põhjustavad uraadi liigset teket, näiteks:

hüpoksantiin-guaniin fosforibosüültransferaas, sealhulgas Leschi-Nyhani sündroom;
glükoos-6-fosfataas, sealhulgas glükogeeni ladestushaigus;
fosforibosüülpürofosfaadi süntetaas;
fosforibosüülpürofosfaadi amidotransferaas;

adeniinfosforibosüültransferaas.

Adeniinfosforibosüültransferaasi puudulikkusest tingitud 2, 8-dihüdroksüadeniini (2, 8-DHA) neerukivide ravi.

Korduvate segatüüpi kaltsiumoksalaadi neerukivide ravi kaasuva hüperurikosuuria korral, kui vedeliku tarbimine, dieet ja teised meetmed ei ole aidanud.

Lapsed ja noorukid − Erinevate põhjustega sekundaarne hüperurikeemia. − Kusihappe nefropaatia leukeemia ravi ajal. − Pärilikud ensüümipuudulikkuse häired, Leschi-Nyhani sündroom (hüpoksantiini-guaniini fosforibosüültransferaasi osaline või täielik puudulikkus) ja adeniinfosforibosüültransferaasi puudulikkus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Allopurinol Auxilia’ga ravi tuleb alustada väikese annusega, s.o 100 mg ööpäevas, et vähendada kõrvaltoimete riski, ning annust tuleb suurendada ainult juhul, kui saavutatav seerumi kusihappesisaldus ei ole rahuldav. Antud ravimit tuleb erilise ettevaatusega kasutada häirunud neerufunktsiooniga patsientidel (vt lõik 4.2 Neerukahjustus). Soovitatavad on alljärgnevad annustamisskeemid:

100…200 mg ööpäevas kergete haigusseisundite korral; 300…600 mg ööpäevas keskmise raskusega haigusseisundite korral; 700…900 mg ööpäevas raskete haigusseisundite korral.

Selleks, et vähendada seedetrakti kõrvaltoimeid, tuleb jagada 300 mg ületav annus väiksemateks annusteks, kusjuures korraga manustatav annus ei tohi mitte kunagi ületada 300 mg. Kui annust on vaja kohandada vastavalt mg/kg kehakaalu kohta, tuleb kasutada 2...10 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas.

Jälgimise nõuanded Annust tuleb kohandada vastavalt seerumi uraatide sisaldusele ja uriini uraatide/kusihappe tasemele sobivate ajavahemike järel.

Patsientide erirühmad

Eakad Spetsiifiliste andmete puudumise tõttu tuleb kasutada madalaimat annust, millega saavutatakse uraatide sisalduse rahuldav vähenemine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nõuannetele lõikudes „Neerukahjustus“ ja 4.4.

Neerukahjustus Kuna allopurinool ja selle metaboliidid erituvad neerude kaudu, võib häirunud neerufunktsioon põhjustada allopurinooli ja/või selle metaboliitide peetumist organismis, mille tulemuseks on pikenenud plasma poolväärtusaeg. Järgnev skeem võib aidata annust kohandada täiskasvanutel:

Kreatiniini kliirens Annustamine vähenenud neerufunktsiooni korral (normaalne väärtus 60...120 ml/min > 20 ml/min tavaline annus 10...20 ml/min 100...200 mg ööpäevas < 10 ml/min 100 mg ööpäevas või pikemad annuse intervallid

Kui on võimalik jälgida oksüpurinooli sisaldust plasmas, tuleb annust kohandada nii, et oksüpurinooli

sisaldus plasmas jääks alla 100 mikromooli/l (15,2 mg/l).

Allopurinool ja selle metaboliidid eemaldatakse organismist neerudialüüsiga. Kui dialüüs on vajalik kaks kuni kolm korda nädalas, tuleb kaaluda alternatiivset annustamisskeemi 300…400 mg allopurinooli vahetult pärast iga dialüüsi ja mitte ühtegi annust vahepeal.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel tuleb kasutada vähendatud annuseid. Ravi algstaadiumis on soovitatav teha regulaarselt maksafunktsiooni analüüse. Ravi rohke uraatide ringlusega seisundite korral, nt kasvaja, Leschi-Nyhani sündroom Allopurinooli annus peab olema soovitatud annustamisskeemi väiksemate annuste hulgast.

Kui uraatidest tingitud nefropaatia või muu patoloogia on halvendanud neerufunktsiooni, tuleb järgida lõigus 4.2 „Neerukahjustus“ antud nõuandeid.

Need sammud võivad vähendada kliinilist seisundit komplitseerivate ksantiini ja/või oksüpurinooli ladestumise riski. Vt samuti lõigud 4.5 ja 4.8.

Lapsed Lapsed ja noorukid vanuses alla 15 aastat: 10...20 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas kuni maksimaalselt 400 mg ööpäevas jagatuna 3 annuseks. Kasutamine lastel on harva näidustatud, välja arvatud pahaloomuliste seisundite korral (eelkõige leukeemia) ja teatud ensüümihäirete korral, nagu Leschi-Nyhani sündroom.

Manustamisviis Allopurinol Auxilia’t võetakse suu kaudu. Tablette on soovitatav võtta suukaudselt pärast sööki, et suurendada seedetrakti taluvust. Kui ööpäevane annus ületab 300 mg, tuleb kasutada jagatud annuste raviskeemi (vt annustamine).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkussündroom, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) Allopurinooli ülitundlikkusreaktsioonid võivad avalduda mitmel erineval viisil, sealhulgas makulopapuloosse eksanteemina, ülitundlikkussündroomina (tuntud ka kui DRESS) ja Stevensi-Johnsoni sündroomina (SJS)/toksilise epidermaalse nekrolüüsina (TEN). Need reaktsioonid on kliinilised diagnoosid ja nende kliiniline pilt on aluseks diagnoosi määramisel. Kui sellised reaktsioonid ilmnevad mis tahes hetkel ravi ajal, tuleb ravi allopurinooliga kohe lõpetada. Ülitundlikkussündroomiga ja SJS/TEN-ga patsientidel ei tohi ravimit enam kunagi kasutada. Kortikosteroidid võivad soodustada ülitundlikkusega seotud nahareaktsioonide paranemist (vt lõik 4.8 Kõrvaltoimed – Immuunsüsteemi häired ja Naha ja nahaaluskoe kahjustused).

HLA-B*5801 alleel On näidatud seost HLA-B*5801 alleeli esinemise ja allopurinoolist tingitud ülitundlikkussündroomi ja SJS/TEN tekke vahel. HLA-B*5801 alleeli esinemissagedus erineb suuresti etniliste populatsioonide vahel: esineb kuni 20%-l Hiina Hani populatsioonis, 8…15%-l Tai populatsioonis, ligikaudu 12%-l Korea populatsioonis ja 1…2%-l Jaapani ning Euroopa päritolu isikutel. HLA-B*5801 skriinimist tuleb enne ravi alustamist allopurinooliga kaaluda nende patsientide alarühmades, kus on teada selle alleeli kõrge esinemissagedus. Krooniline neeruhaigus nendel patsientidel võib riski täiendavalt suurendada. Kui HLA- B*5801 genotüübi määramine Hiina Hani, Tai või Korea päritolu isikutel ei ole võimalik, tuleb enne ravi alustamist põhjalikult hinnata ravi kasu, mis ületaks võimalikke suurenenud riske. Teistes patsientide populatsioonides ei ole genotüübi määramist kehtestatud. Kui on teada, et patsient on

HLA-B*5801 alleeli kandja (eriti Hiina Hani, Tai või Korea päritolu isikute puhul), ei tohi ravi allopurinooliga alustada, välja arvatud juhul, kui puuduvad teised sobivad ravivõimalused ning kui oodatav kasu ületab riskid. Neid patsiente tuleb väga tähelepanelikult jälgida ülitundlikkussündroomi või SJS/TEN sümptomite tekke osas ja patsiente tuleb teavitada vajadusest kohe nende nähtude ilmnemisel ravi katkestada.

SJS/TEN võib siiski tekkida olenemata etnilisest päritolust ka patsientidel, kes on HLA-B*5801 suhtes negatiivsed. Neeru- või maksakahjustus Maksa- või neerukahjustusega patsientidel tuleb kasutada vähendatud annuseid. Patsientidel, kes saavad hüpertensiooni või südamepuudulikkuse ravi, näiteks diureetikumide või AKE-inhibiitoritega, võib kaasneda neerufunktsiooni häire ja allopurinooli tuleb sellel patsientide rühmal kasutada ettevaatusega.

Hüperurikeemia ja/või hüperurikosuuria esinemisel on soovitatav seda ravida Allopurinol Auxilia’ga enne tsütotoksilise ravi alustamist. Oluline on tagada adekvaatne hüdratsioon selleks, et tagada piisav diurees ja proovida leelistada uriini selleks, et suurendada uriini uraadi/kusihappe lagunduvust.

Kroonilist neerupuudulikkust ja samaaegset diureetikumide, eeskätt tiasiidide kasutamist on seostatud allopurinoolist tingitud SJS/TEN-i ja teiste tõsiste ülitundlikkusreaktsioone suurenenud riskiga.

Asümptomaatiline hüperurikeemia Asümptomaatilise hüperurikeemia korral ei ole allopurinool üldiselt näidustatud. Vedeliku tarbimise ja toitumise muutmine koos algpõhjuse raviga võib seisukorda parandada.

Ägedad podagrahood Ravi allopurinooliga ei tohi alustada enne ägeda podagrahoo täielikku möödumist, kuna vastasel korral võivad vallanduda uued hood.

Ravi allopurinooliga võib algstaadiumis esile kutsuda ägeda podagraartriidi hoo. Seepärast on profülaktikaks soovitatav kasutada vähemalt ühe kuu jooksul sobivat põletikuvastast ravimpreparaati või kolhitsiini. Tuleb tutvuda kirjanduses toodud vajaliku annuse ja ettevaatusabinõude ning hoiatuste üksikasjadega.

Kui allopurinooli saavatel patsientidel tekivad ägedad haigushood, tuleb ravi jätkata samade annustega ning samal ajal ravida ägedat haigushoogu sobiva põletikuvastase ravimpreparaadiga.

Ksantiini ladestumine Olukorras, kus uraadi moodustumise määr on oluliselt tõusnud (nt pahaloomulise haiguse ja selle ravi korral, Leschi-Nyhani sündroomi korral), võib ksantiini absoluutne kontsentratsioon uriinis harvadel juhtudel tõusta nii palju, et see hakkab kuseteedesse ladestuma. Seda riski saab vähendada piisava hüdratsiooniga, et saavutada optimaalne uriini lahjendamine.

Ureeteri ummistumine kusihappe neerukividega Adekvaatne ravi allopurinooliga põhjustab neeruvaagna suurte kusihappe kivide lahustumist, mistõttu on kaduvväike võimalus ureetri ummistumiseks. Kilpnäärme funktsioonihäired Pikaajalises avatud jätku-uuringus täheldati pikaajalist ravi allopurinooliga saavatel patsientidel (5,8%) TSH sisalduse suurenemist (> 5,5 µRÜ/ml). Allopurinol Auxilia kasutamisel kilpnäärme funktsioonihäiretega patsientidel tuleb olla ettevaatlik.

Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

6-merkaptopuriin ja asatiopriin Asatiopriin metaboliseeritakse 6-merkaptopuriiniks, mida inaktiveerib ksantiinoksüdaasi toime. Patsientidel, kes võtavad 6-merkaptopuriini või asatiopriini koos allopurinooliga tuleb 6-merkaptopuriini või asatiopriini annus vähendada ühele neljandikule kavandatud annusest, kuna ksantiinoksüdaasi pärssimine pikendab nende toimet.

Vidarabiin (adeniinarabinosiid) Tõendid viitavad võimalusele, et vidarabiini poolväärtusaeg plasmas suureneb allopurinooli juuresolekul. Nende kahe ravimi koosmanustamisel tuleb eriti hoolikalt jälgida mürgistusnähtude avaldumise suhtes. Salitsülaadid ja urikosuurilised ravimid Allopurinooli metaboliit oksüpurinool, mis on ka ise toimeaine, eritub neerude kaudu sarnaselt uraatidega. Seega võivad urikosuurilise toimega ravimid, nagu probenetsiid või salitsülaadi suured annused, kiirendada oksüpurinooli eritumist. See võib vähendada allopurinooli terapeutilist toimet, kuid selle olulisust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

Kloorpropamiid Kui neerufunktsiooni häirega patsiendile manustatakse samaaegselt allopurinooli koos kloorpropamiidiga, võib risk pikaajalise hüpoglükeemilise toime tekkeks tõusta, kuna allopurinool ja kloorpropamiid võivad konkureerida neerutuubulite kaudu eritumises.

Kumariini-tüüpi antikoagulandid Harva on teatatud varfariini ja teiste kumariini-tüüpi antikoagulantide toime suurenemisest manustamisel koos allopurinooliga, seetõttu peab hoolikalt jälgima kõiki patsiente, kes saavad antikoagulante.

Fenütoiin Allopurinool võib pärssida fenütoiini oksüdatsiooni maksas, kuid selle kliiniline tähtsus ei ole tõestatud.

Teofülliin Teatatud on teofülliini metabolismi pärssimisest. Koostoime mehhanismi võib seletada ksantiinoksüdaasi osalemisega teofülliini biotransformatsioonis inimesel. Teofülliini sisaldust tuleb jälgida patsientidel, kes alustavad ravi allopurinooliga või suurendavad annuseid.

Ampitsilliin/amoksitsilliin Allopurinooliga samaaegselt ampitsilliini või amoksitsilliini saanud patsientidel on teatatud nahalööbe tekke sagenemisest võrreldes patsientidega, kes ei saa korraga mõlemat ravimit. Antud seose põhjust ei ole kindlaks tehtud. Siiski soovitatakse allopurinooli saavatel patsientidel kasutada ampitsilliini või amoksitsilliini asemel võimalusel alternatiivset ravimit.

Tsütostaatikumid Allopurinooli ja tsütostaatikumide (nt tsüklofosfamiid, doksorubitsiin, bleomütsiin, prokarbasiin, alküülhalogeniid) koosmanustamisel esinevad vere düskraasiad sagedamini kui nende toimeainete eraldi manustamisel. Seetõttu tuleb regulaarselt jälgida vererakkude arvu.

Tsüklosporiin Uuringud näitavad, et allopurinooli raviga samaaegselt kasutatuna võib tsüklosporiini kontsentratsioon plasmas suureneda. Nende ravimite koosmanustamisel tuleb arvesse võtta tsüklosporiini toksilisuse suurenemise ohtu. Didanosiin Didanosiini saavatel tervetel vabatahtlikel ja HIV-i patsientidel olid samaaegse ravi ajal allopurinooliga (300 mg ööpäevas) didanosiini plasma C ja AUC väärtused ligikaudu kahekordistunud, ilma et see oleks mõjutanud lõplikku poolväärtusaega. Seetõttu võib allopurinooliga koosmanustamisel olla vajalik didanosiini annuse vähendamine.

Diureetikumid On teatatud allopurinooli ja furosemiidi koostoimest, mis põhjustab seerumi uraadi taseme ja plasma oksüpurinooli kontsentratsiooni suurenemist.

Allopurinooli manustamisel koos diureetikumidega, eeskätt tiasiididega, ja eriti neerukahjustuse korral, on teatatud ülitundlikkuse riski suurenemisest.

Angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid Allopurinooli ja AKE-inhibiitorite kooskasutamisel on teatatud ülitundlikkuse riski suurenemisest, eriti neerukahjustusega patsientidel. Alumiiniumhüdroksiid Samaaegsel kasutamisel alumiiniumhüdroksiidiga võib allopurinooli toime nõrgeneda. Nende ravimpreparaatide kasutamise vahe peab olema vähemalt kolm tundi.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Allopurinooli kasutamise ohutuse kohta rasedatel ei ole piisavalt tõendeid. Loomade reproduktsioonitoksilisuse uuringud on näidanud vastuolulisi tulemusi (vt lõik 5.3).

Allopurinooli tohib kasutada raseduse ajal üksnes ohutuma alternatiivse ravimi puudumise korral ja juhul, kui haigus ohustab ema või sündimata last.

Imetamine Allopurinool ja selle metaboliit oksüpurinool erituvad inimese rinnapiima. Imetamise ajal ei soovitata allopurinooli kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna allopurinooli saavatel patsientidel on teatatud kõrvaltoimetest, nagu unisus, peapööritus ja ataksia, peavad patsiendid olema ettevaatlikud enne auto juhtimist, masinate kasutamist või ohtlikes tegevustes osalemist, kuni võivad olla piisavalt kindlad, et allopurinool nende sooritusvõimet ei kahjusta.

4.8 Kõrvaltoimed

Selle ravimpreparaadi kohta puuduvad kaasaegsed kliinilised dokumendid, mida saaks kasutada toetava materjalina kõrvaltoimete esinemissageduse määramisel. Kõrvaltoimete esinemissagedus võib erineda sõltuvalt saadud annusest ja ka siis, kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis teiste ravimpreparaatidega.

Alltoodud kõrvaltoimete esinemissagedused on hinnangulised: enamiku kõrvaltoimete kohta puuduvad sobivad andmed esinemissageduse arvutamiseks. Turuletulekujärgse järelevalve käigus kindlaks tehtud kõrvaltoimed esinesid harva või väga harva. Esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist konventsiooni: Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Ravitud üldpopulatsioonis esinevad allopurinooliga seotud kõrvaltoimed sageli, aeg-ajalt, harva ja on enamasti iseloomult kerged. Kõrvaltoimete esinemissagedus on kõrgem olemasoleva neeru- ja/või maksahaiguse korral.

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Furunkel

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Agranulotsütoos1

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus2

Ainevahetus- ja toitumishäired Väga harv Suhkrutõbi Psühhiaatrilised häired Väga harv Depressioon

Närvisüsteemi häired Väga harv Kooma

Silma kahjustused Väga harv Katarakt

Kõrva ja labürindi kahjustused Väga harv Peapööritus Südame häired Väga harv Stenokardia

Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon Seedetrakti häired Aeg-ajalt Oksendamine4

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides5

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Lööve

Lihaste, luustiku ja sidekoe Väga harv Lihasevalu kahjustused Neerude ja kuseteede häired Harv Urolitiaas

Reproduktiivse süsteemi ja Väga harv Meeste viljatus rinnanäärme häired Üldised häired ja Väga harv Ödeem manustamiskoha reaktsioonid

Uuringud9 Sage Kilpnääret stimuleeriva hormooni sisalduse 1 Väga harva on teatatud trombotsütopeeniast, agranulotsütoosist ja aplastilisest aneemiast, eriti neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega isikutel, mistõttu tuleb selle patsiendirühma puhul olla eriti ettevaatlik. 2 Hilinenud hulgiorganite ülitundlikkusreaktsioon (tuntud ka kui ülitundlikkuse sündroom või DRESS), millega kaasneb palavik, lööve, vaskuliit, lümfadenopaatia, pseudolümfoom, artralgia, leukopeenia, eosinofiilia hepatosplenomegaalia, kõrvalekalded maksa näitajates ja kadunud sapijuha sündroom (maksasiseste sapijuhade hävimine ja kadumine), mis võivad esineda erinevates kombinatsioonides. Kahjustuda võivad ka teised elundid (nt maks, kopsud, neerud, pankreas, müokard ja käärsool). Kui sellised reaktsioonid ilmnevad mis tahes hetkel ravi ajal, tuleb ravi allopurinooliga kohe ja alatiseks lõpetada. Ülitundlikkussündroomi ja SJS/TEN-iga patsientidel ei tohi ravi uuesti alustada. Nahal avalduvate ülitundlikkusreaktsioonide leevendamisel võib kasu olla kortikosteroididest. Üldiste ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel on patsiendil tavaliselt olnud eelnev neeru- ja/või maksafunktsiooni häire, eriti surmaga lõppenud juhtumite korral. 3 Angioimmunoblastset T-rakulist lümfoomi on kirjeldatud väga harva generaliseerunud lümfadenopaatia biopsia järgselt. Selgub, et see on allopurinooliga ravi katkestamisel olnud pöörduv. 4 Varasemates kliinilistes uuringutes on teatatud iiveldusest ja oksendamisest. Edasised aruanded näitavad, et see reaktsioon ei ole oluline probleem ja seda saab vältida, võttes allopurinooli pärast sööki. 5 Maksafunktsiooni häiretest on teatatud ilma väljendunud tõenditeta üldisema ülitundlikkuse kohta. 6 Nahareaktsioonid on kõige sagedasemad ja võivad tekkida ravi igal ajahetkel. Nad võivad olla sügelevad, makulopapulaarsed, mõnikord kestendavad, mõnikord veritsevad ja harva eksfoliatiivsed, näiteks Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (SJS/TEN). Kui sellised reaktsioonid ilmnevad, tuleb ravi allopurinooliga KOHE lõpetada. SJS ja TEN või muude tõsiste ülitundlikkusreaktsioonide tekke risk on suurim esimeste ravinädalate jooksul. Selliste reaktsioonide ohjamisel annab parimaid tulemusi varane diagnoosimine ja kahtlustatava ravimi kasutamise kohene katkestamine. Pärast kergetest reaktsioonidest taastumist võib allopurinooli soovi korral uuesti kasutama hakata väikeses annuses (nt 50 mg ööpäevas) ja

seejärel annust järk-järgult suurendada. On näidatud seost HLA-B*5801 alleeli esinemise ja allopurinoolist tingitud ülitundlikkussündroomi ning SJS/TEN tekke vahel. Enne allopurinooliga ravi skriiningu läbiviimist genotüübi määramiseks ei ole hinnatud. Kui lööve esineb, peab allopurinooli võtmise alatiseks lõpetama, kuna võivad tekkida raskemad ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.8 „Immuunsüsteemi häired“). Kui SJS/TEN või muid tõsiseid ülitundlikkusreaktsioone ei saa välistada, ei tohi ravi allopurinooliga uuesti alustada, kuna on olemas võimalus raske või isegi surmaga lõppeva reaktsiooni tekkeks. SJS/TEN või teiste tõsiste ülitundlikkusreaktsioonide kliiniline diagnoos on aluseks raviotsuste tegemisel. 7 On teatatud angioödeemi tekkest koos üldisema allopurinooli ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomitega ning ilma nendeta. 8 On teatatud palavikust, mis on tekkinud koos allopurinooli üldisema ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ja sümptomitega ning ilma nendeta (vt lõik 4.8 „Immuunsüsteemi häired“). 9 Uuringutes ei täheldatud suurenenud kilpnääret stimuleeriva hormooni (thyroid stimulating hormone, TSH) sisalduse esinemisel mõju vaba T4 sisaldusele ega subkliinilisele hüpotüreoidismile viitavat TSH sisaldust. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid ja nähud On teatatud kuni 22,5 g allopurinooli sissevõtmisest, ilma et oleks täheldatud kahjulikku mõju. Patsiendi puhul, kes võttis 20 mg allopurinooli, on teatatud sümptomitest ja nähtudest, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja pearinglus. Patsient taastus pärast üldiste toetavate meetmete kasutamist.

Ravi Allopurinooli massiivne imendumine võib põhjustada ksantiinoksüdaasi aktiivsuse märkimisväärset pärssimist, millel ei tohiks olla ebasoodsat toimet, välja arvatud juhul, kui see mõjutab samaaegselt kasutatava ravimi toimet, eriti 6-merkaptopuriini ja/või asatiopriini toimet. Piisav hüdratsioon, mis säilitab optimaalse diureesi soodustab allopurinooli ja selle metaboliitide eritumist. Vajaduse korral võib kasutada hemodialüüsi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: podagravastased preparaadid; kusihappe moodustumist inhibeerivad preparaadid, ATC-kood: M04AA01

Toimemehhanism Allopurinool on ksantiinoksüdaasi inhibiitor. Allopurinool ja selle peamine metaboliit oksüpurinool alandavad kusihappe taset plasmas ja uriinis, pärssides ksantiinoksüdaasi, ensüümi, mis katalüüsib hüpoksantiini oksüdeerimist ksantiiniks ja ksantiini oksüdeerimist kusihappeks. Farmakodünaamilised toimed Lisaks puriini katabolismi pärssimisele mõnedel, kuid mitte kõikidel hüperurikeemilistel patsientidel, toimub puriini de novo biosünteesi pärssimine hüpoksantiini-guaniini fosforibosüültransferaasi tagasisidemehhanismide inhibeerimise kaudu. Allopurinooli teiste metaboliitide hulka kuuluvad allopurinoolribosiid ja ksüpurinool-7-ribosiid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Allopurinool on aktiivne suukaudsel manustamisel ja imendub kiiresti seedetrakti ülaosast. Uuringud on näidanud allapurinooli sisaldust veres 30...60 minutit pärast manustamist. Hinnanguline biosaadavus on 67% kuni 90%. Allopurinooli maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub tavaliselt ligikaudu 1,5 tundi pärast allopurinooli suukaudset manustamist, kuid langeb kiiresti ja on 6 tunni pärast vaevu tuvastatav. Oksüpurinooli maksimaalne tase saabub 3...5 tundi pärast allopurinooli suukaudset manustamist ja on palju püsivam.

Jaotumine Allopurinooli seonduvus plasmavalkudega on ebaoluline, mistõttu ei arvata, et valkudega seonduvuse erinevused muudavad oluliselt kliirensit. Allopurinooli jaotumise näivmaht on ligikaudu 1,6 l/kg, mis näitab suhteliselt ulatuslikku omastamist kudedes. Allopurinooli sisaldusest inimeste kudedes ei ole teatatud, kuid on tõenäoline, et allopurinool ja oksüpurniool esinevad suurimates kontsentratsioonides maksas ja soole limaskestas, kus ksantiinoksüdaasi aktiivsus on kõrge.

Biotransformatsioon Allopurinooli peamine metaboliit on oksüpurinool. Allopurinooli teiste metaboliitide hulka kuuluvad allopurinoolribosiid ja oksüpurinool-7-ribosiid. Eritumine Ligikaudu 20% allaneelatud allopurinoolist eritub roojaga. Allopurinool eritub peamiselt metaboolse konversiooni teel ksantiinoksüdaasi ja aldehüüdoksüdaasi vahendusel oksüpurinooliks; vähem kui 10% allopurinoolist eritub muutumatul kujul uriiniga. Allopurinooli poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 0,5...1,5 tundi.

Oksüpurinool ei ole nii tugev ksantiinoksüdaasi inhibiitor kui allopurinool, kuid oksüpurinooli poolväärtusaeg plasmas on märksa pikem. Inimesel jääb see hinnanguliselt vahemikku 13...30 tundi. Seega piisab ksantiinoksüdaasi efektiivseks 24-tunniseks inhibeerimiseks ühest allopurinooli annusest ööpäevas. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel toimub oksüpurinooli järk-järguline kuhjumine, kuni saavutatakse oksüpurinooli tasakaalukontsentratsioon plasmas. Kui allopurinooli võetakse annuses 300 mg ööpäevas, on sellistel patsientidel oksüpurinooli kontsentratsioon plasmas üldjuhul 5...10 mg/l.

Oksüpurinool eritub muutumatul kujul uriiniga, kuid tubulaarse tagasiimendumise tõttu on eritumise poolväärtusaeg pikk. Teadete põhjal jääb eritumise poolväärtusaeg vahemikku 13,6...29 tundi. Nende väärtuste suured lahknevused võivad olla tingitud erinevustest uuringu ülesehituses ja/või patsientide kreatiniini kliirensist.

Farmakokineetika neerukahjustusega patsientidel Allopurinooli ja oksüpurinooli kliirens on häirunud neerufunktsiooniga patsientidel oluliselt vähenenud, mille tulemuseks on kõrgem plasmakontsentratsioon pikaajalise ravi korral. Neerukahjustusega patsientidel, kelle kreatiniini kliirensi väärtused olid vahemikus 10...20 ml/min, oli oksüpurinooli plasmakontsentratsioon ligikaudu 30 mg/l pärast pikaajalist ravi 300 mg allopurinooliga ööpäevas. See on ligikaudu kontsentratsioon, mis oleks saavutatud annusega 600 mg ööpäevas normaalse neerufunktsiooni korral. Seetõttu on neerukahjustusega patsientidel vajalik allopurinooli annust vähendada.

Farmakokineetika eakatel patsientidel Allopurinooli kineetika ei muutu tõenäoliselt millegi muu kui neerufunktsiooni halvenemise tõttu (vt lõik 5.2 „Farmakokineetika neerukahjustusega patsientidel“).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes põhjustas allopurinooli suurte annuste pikaajaline kasutamine ksantiini ladestumist (urolitiaas), mis tõi kaasa morfoloogilised muutused kuseteedes. Mutageensus Tsütogeneetilised uuringud näitavad, et allopurinool ei tekita kromosoomi aberratsiooni inimese vererakkudes in vitro kontsentratsioonides kuni 100 µg/ml ja in vivo annustes kuni 600 mg ööpäevas keskmiselt 40 kuu jooksul.

Allopurinool ei tekita nitrosoühendeid in vitro ega mõjuta lümfotsüütide ülekannet in vitro.

Biokeemiliste ja teiste tsütoloogiliste uuringute tulemused viitavad selgelt sellele, et allopurinool ei kahjusta DNA-d üheski rakutsüklis ja ei ole mutageenne.

Kartsinogeensus

Kartsinogeensust ei tuvastatud hiirtel ja rottidel, keda raviti allopurinooliga kuni 2 aastat.

Reproduktsioonitoksilisus Ühes uuringus hiirtel, kes said intraperitoneaalselt annuseid 50 või 100 mg/kg tiinuse 10. või 13. päeval, päädis loote väärarengutega, aga sarnases uuringus rottidel annusega 120 mg/kg tiinuse 12. päeval, ei täheldatud mingeid kõrvalekaldeid. Ulatuslikud uuringud allopurinooli suurte suukaudsete annustega hiirtel kuni 100 mg/kg ööpäevas, rottidel kuni 200 mg/kg ööpäevas ja küülikutel kuni 150 mg/kg ööpäevas tiinuse 8…16. päeval ei näidanud teratogeenset toimet. In vitro uuring, kus kasutati hiire loote süljenäärmekultuuri embrüotoksilisuse avastamiseks näitas, et allopurinool ei põhjusta eeldatavasti embrüotoksilisust, põhjustamata sealjuures toksilisust emasloomale.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Naatriumtärklisglükolaat Povidoon Puhastatud vesi Maisitärklis Steaarhape

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused