RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Amoxicillin Krka 750 mg dispergeeruvad tabletid Amoxicillin Krka 1000 mg dispergeeruvad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Amoxicillin Krka 750 mg dispergeeruvad tabletid Üks dispergeeruv tablett sisaldab 750 mg amoksitsilliini (amoksitsilliintrihüdraadina).

Amoxicillin Krka 1000 mg dispergeeruvad tabletid Üks dispergeeruv tablett sisaldab 1000 mg amoksitsilliini (amoksitsilliintrihüdraadina).

INN. Amoxicillinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: aspartaam (E951)

Amoxicillin Krka 750 mg dispergeeruvad tabletid Üks dispergeeruv tablett sisaldab 22 mg aspartaami.

Amoxicillin Krka 1000 mg dispergeeruvad tabletid Üks dispergeeruv tablett sisaldab 30 mg aspartaami.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Dispergeeruv tablett

Amoxicillin Krka 750 mg dispergeeruvad tabletid Valged kuni kollakasvalged ovaalse kujuga kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele küljele on pressitud „A2“. Tableti mõõdud: ligikaudu 19 x 10 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Amoxicillin Krka 1000 mg dispergeeruvad tabletid Valged kuni kollakasvalged ovaalse kujuga kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja teisele küljele on pressitud „A3“. Tableti mõõdud: ligikaudu 20 x 10 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Amoxicillin Krka on näidustatud järgnevate infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1):

• äge bakteriaalne sinusiit;
• äge keskkõrvapõletik;
• äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit;
• kroonilise bronhiidi ägenemised;
• olmetekkene pneumoonia;

• äge tsüstiit;
• rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria;
• äge püelonefriit;
• kõhutüüfus ja paratüüfus;
• hambaabstsess koos leviva tselluliidiga;
• liigeseproteesidega seotud infektsioonid;
• Helicobacter pylori eradikatsioon;
• puukborrelioos.

Amoxicillin Krka on näidustatud ka endokardiidi profülaktikaks.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Konkreetse infektsiooni ravimiseks Amoxicillin Krka annuse valimisel tuleb arvestada:

• eeldatavate patogeenidega ja nende tõenäolise tundlikkusega antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik 4.4);
• infektsiooni raskusastme ja lokalisatsiooniga;
• patsiendi vanuse, kehakaalu ja neerufunktsiooniga; vt allpool.

Ravi kestus tuleb määrata infektsiooni tüübi ja patsiendi ravivastuse alusel ja see peab üldiselt olema võimalikult lühiajaline. Mõned infektsioonid nõuavad pikemat ravi (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4). Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥ 40 kg Näidustus* Annus* Äge bakteriaalne sinusiit 250…500 mg iga 8 tunni järel või 750 mg…1 g iga Rasedusaegne asümptomaatiline bakteriuuria Äge püelonefriit Raskete infektsioonide korral 750 mg…1 g iga 8

Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga tunni järel Äge tsüstiit Äge keskkõrvapõletik 500 mg iga 8 tunni järel, 750 mg…1 g iga 12 tunni Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit Kroonilise bronhiidi ägenemine 8 tunni järel 10 päeva Olmetekkene pneumoonia 500 mg…1 g iga 8 tunni järel Kõhutüüfus ja paratüüfus 500 mg…2 g iga 8 tunni järel Liigeseproteesidega seotud infektsioonid 500 mg…1 g iga 8 tunni järel Endokardiidi profülaktika 2 g suu kaudu, üksikannusena 30…60 minutit enne Helicobacter pylori eradikatsioon 750 mg…1 g kaks korda ööpäevas kombinatsioonis Puukborrelioos (vt lõik 4.4) Varane staadium: 500 mg…1 g iga 8 tunni järel

* Iga näidustuse puhul tuleb arvestada ametlike ravijuhenditega.

Lapsed Lapsi kehakaaluga alla 40 kg võib ravida amoksitsilliini sisaldavate kapslite, dispergeeruvate tablettide või suspensiooniga.

Alla 6 kuu vanustel lastel on soovitatav kasutada amoksitsilliini laste suspensiooni.

Lastele, kes kaaluvad 40 kg ja rohkem, tuleb määrata täiskasvanu annus.

Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Soovitatavad annused Näidustus+ Annus+

Äge bakteriaalne sinusiit 20…90 mg/kg ööpäevas jagatud annustena* Äge keskkõrvapõletik Olmetekkene pneumoonia Äge tsüstiit Äge püelonefriit Hambaabstsess koos leviva tselluliidiga Äge streptokokiline tonsilliit ja farüngiit 40…90 mg/kg ööpäevas jagatud annustena* Kõhutüüfus ja paratüüfus 100 mg/kg ööpäevas kolme jagatud annusena Endokardiidi profülaktika 50 mg/kg suu kaudu, üksikannusena 30…60 minutit Puukborrelioos (vt lõik 4.4) Varane staadium: 25…50 mg/kg ööpäevas kolme

* Iga näidustuse puhul tuleb arvestada ametlike ravijuhenditega. * Manustamist kaks korda ööpäevas tuleb kaaluda ainult suuremate annuste kasutamisel.

Eakad Annuse kohandamist ei peeta vajalikuks.

Neerukahjustus

GFR (ml/min) Täiskasvanud ja lapsed Lapsed kehakaaluga < 40 kg# üle 30 kohandamine ei ole vajalik kohandamine ei ole vajalik 10 kuni 30 maksimaalselt 500 mg kaks korda 15 mg/kg kaks korda ööpäevas alla 10 maksimaalselt 500 mg ööpäevas 15 mg/kg ööpäevas üksikannusena # Enamikul juhtudel tuleb eelistada parenteraalset ravi.

Hemodialüüsi saavad patsiendid Amoksitsilliini saab vereringest eemaldada hemodialüüsiga.

Täiskasvanud ja lapsed 500 mg iga 24 tunni järel kehakaaluga üle 40 kg Lapsed kehakaaluga alla 15 mg/kg ööpäevas ühe annusena (maksimaalselt 500 mg). 40 kg

Peritoneaaldialüüsi saavad patsiendid Maksimaalselt 500 mg amoksitsilliini ööpäevas.

Maksakahjustus Annustada ettevaatlikult ja jälgida regulaarsete intervallidega maksatalitlust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Manustamisviis Amoxicillin Krka on mõeldud suukaudseks kasutamiseks. Toit ei mõjuta Amoxicillin Krka imendumist. Ravi võib alustada parenteraalselt, lähtudes intravenoosse ravimvormi annustamissoovitustest, ja jätkata suukaudsete ravimpreparaatidega.

Tablette saab kasutada kahel moel. Need võib võtta sisse kohe koos klaasi veega või võib need enne sissevõtmist lahustada klaasis vees. Tabletid võib neelamise hõlbustamiseks katki murda. Seda suukaudset ravimvormi saab kohandada patsientidele, kes ei saa kapsleid neelata. Saadaval on ka teised ravimvormid, olenevalt annusest.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, mis tahes penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaamantibiootikumi (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid Enne amoksitsilliiniga ravi alustamist tuleb patsienti põhjalikult küsitleda varasemate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliiniga ravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (sealhulgas anafülaktoidsed ja rasked nahareaktsioonid). Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on müokardiinfarktiga lõppeda võiv tõsine allergiline reaktsioon (vt lõik 4.8). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes ja atoopilistel isikutel.

Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroomist (drug-induced enterocolitis syndrome, DIES) on teatatud peamiselt amoksitsilliini saavatel lastel (vt lõik 4.8). DIES on allergiline reaktsioon, mille põhiline sümptom on pikaajaline oksendamine (1…4 tundi pärast ravimi võtmist) allergiliste naha- või respiratoorsete sümptomite puudumisel. Täiendavateks sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, kõhulahtisus, hüpotensioon või leukotsütoos koos neutrofiiliaga. Esinenud on raskeid juhte, sh progresseerumist šokiks. Allergilise reaktsiooni tekkimisel peab ravi amoksitsilliiniga lõpetama ja

alustama sobivat alternatiivset ravi.

Mittetundlikud mikroorganismid Amoksitsilliin ei sobi mõnede infektsioonitüüpide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on juba kindlaks tehtud ja selle tundlikkus on teada või kui on väga suur tõenäosus, et amoksitsilliin sobib selle patogeeni põhjustatud infektsiooni raviks (vt lõik 5.1). Seda tuleb eriti arvestada kuseteede infektsioonide ning raskete kõrva-, nina- ja kurguinfektsioonidega patsientide ravimisel.

Krambid Krambid võivad tekkida neerutalitluse häiretega või suurte annustega ravitavatel patsientidel või patsientidel, kellel on eelsoodumus krampide tekkeks (nt anamneesis krambihood, epilepsiavastane ravi või ajukelme kahjustused) (vt lõik 4.8).

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada neerukahjustuse astme järgi (vt lõik 4.2).

Nahareaktsioonid Ravi alguses tekkiv palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem, millega seoses tekivad ka mädavillid, võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (ÄGEP, vt lõik 4.8) sümptom. Selle reaktsiooni korral tuleb ravi amoksitsilliiniga lõpetada ja amoksitsilliini igasugune edaspidine manustamine on vastunäidustatud.

Amoksitsilliini tuleb vältida infektsioosse mononukleoosi kahtluse korral, sest selle seisundi puhul on amoksitsilliini kasutamisega seostatud morbilliformse lööbe esinemist. Jarischi-Herxheimeri reaktsioon Jarischi-Herxheimeri reaktsiooni on täheldatud pärast puukborellioosi ravi amoksitsilliiniga (vt lõik 4.8). Selle otseseks põhjuseks on amoksitsilliini bakteritsiidne toime puukborrelioosi tekitavale bakterile spiroheet Borrelia burgdorferi'le. Patsientidele tuleb selgitada, et see on puukborrelioosi puhul tavaline ja harilikult iseenesest mööduv antibiootikumravi tagajärg.

Mittetundlike mikroorganismide vohamine Pikaajaline kasutamine võib mõnel juhul põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist. Peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul on teatatud antibiootikumidega seotud koliidist, mille raskusaste võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis mõelda sellele diagnoosile patsientide puhul, kellel esineb ükskõik millise antibiootikumi manustamise ajal või järel kõhulahtisus. Antibiootikumidega seotud koliidi esinemisel tuleb amoksitsilliini kasutamine kohe lõpetada, pöörduda arsti poole ja alustada asjakohase raviga. Peristaltikat pärssivad ravimid on sellisel juhul vastunäidustatud.

Pikaajaline ravi Pikaajalise ravi korral soovitatakse perioodiliselt hinnata organsüsteemide talitlust, sealhulgas neeru-, maksa- ja vereloometalitlust. Teatatud on maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest ja muutustest vererakkude arvus (vt lõik 4.8).

Antikoagulandid Protrombiiniaja pikenemisest on amoksitsilliini saavatel patsientidel teatatud harva. Antikoagulantide samaaegsel kasutamisel tuleb patsienti jälgida. Antikoagulatsiooni soovitud taseme hoidmiseks võib olla vaja kohandada suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Kristalluuria Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat (sh ägedat neerukahjustust), peamiselt parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamisel on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetritega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Mõju laboratoorsetele analüüsidele Amoksitsilliini suurenenud sisaldus seerumis ja uriinis mõjutab tõenäoliselt teatud laboratoorseid analüüse. Amoksitsilliini suure sisalduse tõttu uriinis saadakse keemiliste meetodite kasutamisel sageli valepositiivsed tulemused.

Ravi ajal amoksitsilliiniga soovitatakse uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid.

Amoksitsilliin võib muuta rasedatel östriooli analüüsi tulemusi.

Aspartaam (E951) Aspartaam on fenüülalaniini allikas. See võib olla kahjulik fenüülketonuuriga patsientidele. Fenüülketonuuriaga patsientidel tuleb ravimit kasutada ettevaatlikult. Puuduvad mittekliinilised ja kliinilised andmed aspartaami kasutamise hindamiseks alla 12-nädalastel imikutel.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Probenetsiid Samaaegne probenetsiidi kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidi toimel väheneb amoksitsilliini sekretsioon neerutorukestes. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib põhjustada amoksitsilliini sisalduse pikaajalist suurenemist veres.

Allopurinool Allopurinooli manustamine ravi ajal amoksitsilliiniga võib suurendada allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosust.

Tetratsükliinid Tetratsükliinid ja teised bakteriostaatilised ravimid võivad mõjutada amoksitsilliini bakteritsiidset toimet.

Suukaudsed antikoagulandid Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma teadeteta koostoimete esinemisest. Kirjanduses on siiski kirjeldatud rahvusvahelise normaliseeritud suhte suurenemise juhtusid atsenokumarooli või varfariini saavatel patsientidel, kellele määrati amoksitsilliinikuur. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisades või ära jättes hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja kohandada suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, põhjustades toksilisuse võimalikku suurenemist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Piiratud andmed amoksitsilliini kasutamise kohta inimestel raseduse ajal ei näita kaasasündinud väärarengute suurenenud riski. Amoksitsilliini võib raseduse ajal kasutada, kui võimalik kasu ületab raviga seotud võimalikud riskid.

Imetamine Amoksitsilliin eritub väikestes kogustes rinnapiima koos võimaliku tundlikkuse tekkimise riskiga. Seetõttu võib rinnapiima saaval imikul esineda kõhulahtisust ja limaskestade seeninfektsiooni, mille tõttu võib olla vaja rinnaga toitmine katkestada. Amoksitsilliini tohib imetamise ajal kasutada ainult pärast raviarstipoolset kasu ja riski hindamist.

Fertiilsus Puuduvad andmed amoksitsilliini mõju kohta inimese fertiilsusele. Reproduktsiooniuuringutes loomadel ei ole leitud toimeid fertiilsusele.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja nahalööve.

Allpool on loetletud amoksitsilliini kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse järelevalve käigus kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside kaupa. Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud alljärgnevaid termineid.

• Väga sage ( 1/10).
• Sage ( 1/100 kuni < 1/10).
• Aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100).
• Harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000).
• Väga harv (< 1/10 000).
• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteem Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Mukokutaanne kandidiaas. Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Pöörduv leukopeenia (sh raske neutropeenia või agranulotsütoos),

Immuunsüsteemi häired Väga harv Rasked allergilised reaktsioonid, sh angioneurootiline ödeem, anafülaksia, Teadmata Jarischi-Herxheimeri reaktsioon (vt lõik 4.4). Närvisüsteemi häired Väga harv Hüperkineesia, pearinglus ja krambid (vt lõik 4.4). Teadmata Aseptiline meningiit. Südame häired Teadmata Kounise sündroom (vt lõik 4.4). Seedetrakti häired Kliiniliste uuringute andmed *Sage Kõhulahtisus ja iiveldus. *Aeg-ajalt Oksendamine. Turuletulekujärgsed andmed Väga harv Antibiootikumidega seotud koliit (sh pseudomembranoosne koliit ja

Organsüsteem Kõrvaltoimed

Teadmata Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroom (vt lõik 4.4). Maksa ja sapiteede häired Väga harv Hepatiit ja kolestaatiline ikterus. ASAT ja/või ALAT aktiivsuse mõõdukas Naha ja nahaaluskoe kahjustused Kliiniliste uuringute andmed *Sage Nahalööve. *Aeg-ajalt Urtikaaria ja sügelus. Turuletulekujärgsed andmed Väga harv Nahareaktsioonid, nagu multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni Teadmata Lineaarne IgA haigus, sümmeetriline ravimiga seotud intertrigiinne ja Neerude ja kuseteede häired Väga harv Interstitsiaalne nefriit. Teadmata Kristalluuria (sh äge neerukahjustus) (vt lõigud 4.4 ja 4.9 Üleannustamine) * Nende kõrvaltoimete esinemissagedus on saadud kliinilistest uuringutest, kus osales kokku ligikaudu 6000 täiskasvanut ja last, kes võtsid amoksitsillini. # Lastel on kirjeldatud pindmist hammaste värvuse muutust. Hea suuhügieen võib aidata hammaste värvuse muutumist vältida, sest tavaliselt piisab normaalse värvuse taastamiseks hammaste harjamisest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise nähud ja sümptomid Tekkida võivad seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus) ning vee ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on amoksitsilliinist tingitud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkeni (vt lõik 4.4). Neerutalitluse häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Mürgistuse ravi Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule. Amoksitsilliin on vereringest eemaldatav hemodialüüsiga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, laia toimespektriga penitsilliinid, ATC-kood: J01CA04.

Toimemehhanism Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis inhibeerib bakteriaalse

peptidoglükaani (bakterite rakuseina koostisse kuuluv ehituslik komponent) biosünteesi rajas ühte või enamat ensüümi (mida sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, ingl penicillin-binding proteins, PBP). Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine põhjustab rakuseina nõrgenemist, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm. Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma manustatava amoksitsilliini toimespekter üksi neid ensüüme tootvaid mikroorganisme.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Peamiseks amoksitsilliini efektiivsust määravaks teguriks peetakse aega üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T > MIK).

Resistentsusmehhanismid Amoksitsilliiniresistentsuse peamised mehhanismid on:

• inaktiveerumine bakterite toodetavate beetalaktamaaside tõttu;
• penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi suhtes.

Bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust võib põhjustada või soodustada bakterite membraanide läbitungimatus või väljavoolupumba mehhanismid.

Tundlikkustesti piirväärtused Antimikroobse tundlikkuse Euroopa analüüsikomitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) on amoksitsilliini tundlikkustestimiseks kehtestanud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) tõlgenduskriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum-inhibitoryconcentration-mic- breakpoints_en.xlsx Resistentsuse esinemine võib erineda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikide osas ning soovitatav on kohalik teave resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Kui kohalik resistentsuse levik muudab vähemalt mõnede infektsioonitüüpide puhul ravimi kasulikkuse küsitavaks, tuleb vajaduse korral küsida nõu ekspertidelt.

Mikroorganismide in vitro tundlikkus amoksitsilliini suhtes

Tavaliselt tundlikud liigid

Grampositiivsed aeroobsed bakterid Enterococcus faecalis Beetahemolüütilised streptokokid (grupid A, B, C ja G) Listeria monocytogenes Liigid, mille puhul võib olla probleemiks omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid Escherichia coli Haemophilus influenzae Helicobacter pylori Proteus mirabilis Salmonella typhi Salmonella paratyphi Pasteurella multocida Grampositiivsed aeroobsed bakterid Koagulaasnegatiivsed stafülokokid Staphylococcus aureus£ Streptococcus pneumoniae Viridans’i rühma streptokokid Grampositiivsed anaeroobsed bakterid Clostridium spp.

Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid Fusobacterium spp. Muud Borrelia burgdorferi Loomupäraselt resistentsed organismid† Grampositiivsed aeroobsed bakterid Enterococcus faecium† Gramnegatiivsed aeroobsed bakterid Acinetobacter spp. Enterobacter spp. Klebsiella spp. Pseudomonas spp. Gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed). Muud Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp. † Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel. £ Peaaegu kõik S. aureus’e tüved on amoksitsilliini suhtes resistentsed, sest toodavad penitsillinaasi. Veel on amoksitsilliini suhtes resistentsed kõik metitsilliiniresistentsed tüved.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Amoksitsilliin dissotsieerub täielikult vesilahuses füsioloogilise pH juures. Suukaudsel manustamisel imendub see kiiresti ja hästi. Amoksitsilliini biosaadavus pärast suukaudset manustamist on ligikaudu 70%. Aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (T ) on ligikaudu üks tund. Allpool on esitatud farmakokineetilised tulemused uuringust, kus amoksitsilliini annuses 250 mg kolm korda ööpäevas manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele. C T * AUC T ½ max max (0–24h) (µg/ml) (h) (µg·h/ml) (h) 3,3 ± 1,12 1,5 (1,0…2,0) 26,7 ± 4,56 1,36 ± 0,56 * Mediaan (vahemik). Vahemikus 250…3000 mg on annuse ja biosaadavuse vahel lineaarne seos (mõõdetuna C -i ja AUC alusel). Koos toiduga manustamine imendumist ei mõjuta. Amoksitsilliini organismist eemaldamiseks võib kasutada hemodialüüsi. Jaotumine Ligikaudu 18% amoksitsilliini koguhulgast plasmas on seondunud valkudega ja näiv jaotusruumala on ligikaudu 0,3…0,4 l/kg. Pärast intravenoosset manustamist on amoksitsilliini leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ning peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomkatsetest ei ole saadud tõendeid ravimist pärinevate ainete märgatavast peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima (vt lõik 4.6). Amoksitsilliin läbib platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad 10…25%- le algannusest.

Eritumine Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu.

Amoksitsilliini keskmine eritumise poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l tunnis. Ligikaudu 60…70% amoksitsilliinist eritub esimese 6 tunni jooksul pärast amoksitsilliini ühekordse 250 mg või 500 mg annuse manustamist muutumatul kujul uriiniga. Erinevates uuringutes on leitud, et 24-tunnise perioodi jooksul eritub uriiniga 50…85% amoksitsilliinist. Samaaegne probenetsiidi manustamine aeglustab amoksitsilliini eritumist (vt lõik 4.5).

Vanus Amoksitsilliini eritumise poolväärtusaeg ligikaudu 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning vanematel lastel ja täiskasvanutel on samasugune. Väga väikestele lastele (sealhulgas enneaegsetele vastsündinutele) ei tohi renaalse eritumistee ebaküpsuse tõttu amoksitsilliini manustada sagedamini kui kaks korda ööpäevas. Et eakatel patsientidel esineb tõenäolisemalt neerutalitluse häireid, tuleb annuse valikul olla ettevaatlik ja kasu võib olla neerutalitluse jälgimisest.

Sugu Amoksitsilliini suukaudsel manustamisel tervetele meestele ja naistele ei leitud, et sugu mõjutaks tuntavalt amoksitsilliini farmakokineetikat.

Neerukahjustus Amoksitsilliini seerumi kogukliirens väheneb proportsionaalselt neerutalitluse halvenemisega (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ja jälgida regulaarselt maksatalitlust.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, reproduktiiv- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliiniga läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Aspartaam (E951) Krospovidoon Magneesiumstearaat (E470b) Metsiku kirsi maitse- ja lõhnaaine (maltodekstriin, glütserüültriatsetaat (E1518), naatriumtärklisoktenüülsuktsinaat (E1450), maitsekomponendid)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Amoxicillin Krka 750 mg dispergeeruvad tabletid Blisterpakend (OPA/Alu/PVC//Alu): 12, 14, 16, 20 ja 30 dispergeeruvat tabletti pappkarbis.

Amoxicillin Krka 1000 mg dispergeeruvad tabletid Blisterpakend (OPA/Alu/PVC//Alu): 6, 8, 12, 14, 16, 20 ja 24 dispergeeruvat tabletti pappkarbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

750 mg: 1034921 1000 mg: 1035021

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.07.2021 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.11.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2026