ATC Kood: N02BE01

Toimeaine: paratsetamool

Tootja: Us Pharmacia Sp. z o.o.

Artikli sisukord

Lehekülg 3 / 3

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

APAPTEN, 500 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pehmekapsel sisaldab 500 mg paratsetamooli.

INN: Paracetamolum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks kapsel sisaldab 58,2 mg sorbitooli ja 6,0 mg propüleenglükooli. Kapslid võivad sisaldada sojaletsitiini (jälgedena).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapsel. Valge piklik želatiinist pehmekapsel.

Kapsli pikkus on ligikaudu 19,9 kuni 22,5 mm ja laius 8,5 kuni 10,7 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu ja/või palaviku sümptomaatiline ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga üle 55 kg (alates ligikaudu 15 aasta vanusest) Tavaline annus on 1 kuni 2 kapslit (500…1000 mg) korraga, maksimaalselt 6 kapslit (3000 mg maksimaalne ööpäevane annus) iga 24 tunni jooksul. Ilma meditsiinilise nõustamiseta tohib ravimit kasutada maksimaalselt 3 päeva.

Kasutusjuhend

Manustamiskordade vahele peab jääma vähemalt 4 tundi.
Mitte kasutada koos teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega.
Mitte ületada ettenähtud annust, võttes arvesse raske maksakahjustuse riski (vt lõigud 4.4 ja 4.9).
Kui sümptomid (palavik ja valu) tekivad taas, on lubatud korduv manustamine.
Kui valu kestab kauem kui 5 päeva või kui palavik püsib kauem kui 3 päeva või kui need sümptomid halvenevad või kui tekib teisi sümptomeid, tuleb ravi peatada ja pidada nõu arstiga. Üldiselt tuleb kasutada väikseimat toimivat annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite leevendamiseks.

Neerukahjustus

Neerufunktsiooni kahjustuse (neerupuudulikkus) (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) korral tuleb annust vähendada. Glomerulaarfiltratsioon Annus 10…50 ml/min 500 mg/6 tundi < 10 ml/min 500 mg/8 tundi

Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega (maksapuudulikkus) või Gilberti sündroomiga patsientidel tuleb annust vähendada või pikendada manustamisvahelisi intervalle.

Efektiivne ööpäevane annus ei tohi ületada 60 mg/kg ööpäevas (kuni 2000 mg ööpäevas) järgmistel juhtudel. Täiskasvanud kehakaaluga alla 50 kg. Kerge kuni mõõdukas maksapuudulikkus. Krooniline alkoholism. Krooniline vaegtoitumus.

Dehüdratsioon.

Manustamisviis Suukaudne. Kapslid peab alla neelama tervelt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus paratsetamooli, maapähkli või soja või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raske maksapuudulikkus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Pikaajaline või sage kasutamine ei ole soovitatav. Seda ravimit peab võtma ainult vajadusel.
Maksa- ja neerukahjustuse korral on vajalik ettevaatus.
Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei kasutaks samaaegselt ühtki teist paratsetamooli sisaldavat ravimit.
Mitmekordse ööpäevase annuse ühekorraga võtmine võib põhjustada rasket maksakahjustust. Sel juhul teadvusekaotust ei teki, kuid tuleb kiiresti otsida arstiabi, isegi juhul, kui patsiendi enesetunne on hea, sest esineb risk pöördumatu maksakahjustuse tekkeks (vt lõik 4.9).
Pikaajaline kasutamine võib olla kahjulik, välja arvatud arstliku järelevalve all. Noortel inimestel, kes saavad ravi paratsetamooli annusega 60 mg/kg ööpäevas, ei ole kombinatsioonid teiste antipüreetikumidega lubatud, välja arvatud toime puudumise korral.
Ettevaatus on vajalik, kui paratsetamooli manustatakse patsientidele, kellel on mõõdukas kuni raske neerupuudulikkus, kerge kuni mõõdukas maksapuudulikkus (sh Gilberti sündroom), äge hepatiit, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis mõjutavad maksafunktsiooni; glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkuse, hemolüütilise aneemia, alkoholi kuritarvitamise, dehüdratsiooni või kroonilise vaegtoitumuse korral.
Üleannuse risk on suurem patsientidel, kellel esineb alkohoolne maksahaigus ilma maksatsirroosita. Kroonilise alkoholismi korral on vajalik ettevaatus. Sel juhul ei tohi ööpäevane annus ületada 2 grammi. Ravi ajal paratsetamooliga ei tohi tarbida alkoholi.
Kõrge palaviku, sekundaarse infektsiooni sümptomite või püsivate sümptomite korral võib olla vajalik ravi uuesti hinnata.
Pärast valuvaigistite pikaajalist kasutamist (> 3 kuud), kui ravimit on võetud ülepäeviti või sagedamini, võib tekkida või tugevneda peavalu. Liigsest valuvaigistite kasutamisest tingitud peavalu (ravimsõltuv peavalu) ei tohi ravida annuse vähendamise teel. Sellistel juhtudel tuleb lõpetada valuvaigistite kasutamine arstiga konsulteerides.
Ettevaatus on vajalik astmaga patsientide puhul, kellel on ülitundlikkus atsetüülsalitsüülhappe suhtes, sest on teatatud ristreaktsioonina tekkivast kergest bronhospasmist pärast paratsetamooli kasutamist.
Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus,

näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud HAGMA kahtlusel on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Kapslid sisaldavad 58,2 mg sorbitooli ühes kapslis. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
APAPTEN sisaldab sojaõlist toodetud letsitiini. Maapähklitele või sojale allergilised patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Ravim sisaldab 6,0 mg propüleenglükooli ühes kapslis.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paratsetamooli metabolism toimub maksas ja seetõttu on võimalik koostoimete teke teiste ravimitega, mille metabolism toimub samu radasid pidi või mis võivad seda rada kas inhibeerida või indutseerida. Kroonilise alkoholi kuritarvitamise korral ja maksaensüüme indutseerivate ravimite, nagu barbituraatide ja tritsükliliste antidepressantide kasutamisel võib paratsetamooli üleannustamise kulg olla raskem, sest toksilisi metaboliite moodustub rohkem ja kiiremini.
Vajalik on ettevaatus, kui samaaegselt võetakse ensüüme indutseerivaid ravimeid (vt lõik 4.9 „Üleannustamine“).
Samaaegsel manustamisel probenetsiidiga peab vähendama paratsetamooli annust, sest probenetsiid vähendab paratsetamooli kliirensit 50%, takistades paratsetamooli glükuroonkonjugaatide teket.
Paratsetamool võib põhjustada klooramfenikooli poolväärtusaja pikenemist.
Paratsetamooli imendumiskiirus võib suureneda metoklopramiidi või domperidooni toimel ja imendumine võib väheneda kolestüramiini toimel.
Varfariini ja teiste kumariinide antikoaguleeriv toime võib suureneda paratsetamooli pikaajalisel regulaarsel kasutamisel, mille tagajärjel suureneb veritsusrisk. Aeg-ajalt võetud annustel olulist mõju ei ole.
Paratsetamooli ja zidovudiini pideval samaaegsel kasutamisel tekib tihti neutropeenia, ilmselt zidovudiini vähenenud metabolismi tõttu ning konjugatsiooni konkureeriva ennetamise teel. Paratsetamooli ja zidovudiini samaaegne manustamise peab seetõttu toimuma ainult arsti soovituse alusel.
Salitsüülamiid pikendab paratsetamooli poolväärtusaega.
Isoniasiid vähendab paratsetamooli kliirensit, mis võib suurendada paratsetamooli toimet ja/või toksilisust, takistades metabolismi maksas.
Paratsetamooli samaaegne võtmine lamotrigiiniga vähendab lamotrigiini biosaadavust, mille tagajärjel võib väheneda toime võimaliku maksametabolismi indutseerimise tõttu.
Paratsetamooli samaaegne võtmine MAO inhibiitoritega võib põhjustada agiteeritust ja kõrget kehatemperatuuri.
Paratsetamooli ja flukloksatsilliini samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest samaaegset manustamist on seostatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).
Mõju laborianalüüsidele: paratsetamool võib mõjutada volfram-fosforhappe meetodil tehtud uriini analüüsi ning glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil tehtud vereglükoosi analüüsi.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedatelt saadud suur hulk andmeid ei näita väärarengute teket, loote ega vastsündinu toksilisust. Epidemioloogilised uuringud üsasiseselt paratsetamoolile eksponeeritud lastega on andnud vastandlikke tulemusi. Kliinilisel vajadusel saab paratsetamooli kasutada väikseimas toimivas annuses lühima võimaliku aja jooksul ja väikseima võimaliku sagedusega.

Imetamine Pärast suukaudset manustamist eritub paratsetamool rinnapiima väikestes kogustes. Rinnaga toidetavatel imikutel ei ole kõrvaltoimetest teatatud. Imetavatel naistel võib seega APAPTEN ’t kasutada.

Fertiilsus Viljakuse kohta ei ole piisavalt andmeid, mis viitaksid paratsetamooli fertiilsust mõjutavale toimele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

APAPTEN ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Paratsetamooli 500 mg kapslite kasutamisel võivad esineda järgnevad kõrvaltoimed. Allpool on kõrvaltoimed loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Kõrvaltoimete hindamisel on aluseks järgmised esinemissagedused: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Vere ja lümfisüsteemi Agranulotsütoos (pärast pikaajalist kasutamist), Harv häired trombotsütopeenia, trombotsütopeeniline purpur, Immuunsüsteemi häired Allergiad (välja arvatud angioödeem) Harv Respiratoorsed, rindkere Bronhospasm aspiriini või teiste MSPVA-de suhtes Väga harv ja mediastiinumi häired tundlikel patsientidel (analgeetiline astma) Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia Väga harv toitumishäired Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Teadmata Psühhiaatrilised häired Depressioon, segasus, hallutsinatsioonid Harv Närvisüsteemi häired Treemor, peavalu Harv Silma kahjustused Nägemishäired Harv Südame häired Tursed Harv Seedetrakti häired Veritsus, kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, Harv Maksa ja sapiteede Maksafunktsiooni kõrvalekalle, maksapuudulikkus, Harv häired* maksanekroos, ikterus Naha ja nahaaluskoe Kihelus, lööve, higistamine, purpur, urtikaaria Harv kahjustused Eksanteem, rasked nahareaktsioonid Väga harv Neerude ja kuseteede Steriilne püuuria (hägune uriin) ja neeru Väga harv häired kõrvaltoimed (raske neerukahjustus, interstitsiaalne Üldised häired ja Pearinglus (välja arvatud vertiigo), halb enesetunne, Harv manustamiskoha püreksia, sedatsioon, täpsustamata ravimikoostoime reaktsioonid

Vigastus, mürgistus ja Üleannustamine ja intoksikatsioon Harv protseduuri tüsistus * Isegi paratsetamooli kogus 6 grammi võib põhjustada maksakahjustust (lastel alates annusest 140 mg/kg kehakaalu kohta); suuremad kogused põhjustavad pöördumatut maksanekroosi. Maksakahjustusest on teatatud pärast 3…4 grammi paratsetamooli igapäevast pikemaajalist kasutamist. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud suure anioonide vahega metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Täiskasvanutel, kes on võtnud 10 g või rohkem paratsetamooli, võib tekkida maksakahjustus. Riskiteguritega patsientidel (vt allpool) võib maksakahjustust põhjustada 5 g või sellest suurema annuse paratsetamooli võtmine.

Riskitegurid Kui patsient:

saab pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, naistepuna ürdi või teiste maksaensüüme indutseerivate ravimitega;

regulaarselt tarbib etanooli soovitatavast suuremates kogustes;

patsiendil on tõenäoliselt glutatioonipuudulikkus, nt söömishäirete, tsüstilise fibroosi, HIV- infektsiooni, nälgimise, kahheksia korral.

Sümptomid Paratsetamooli üleannustamise sümptomid esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Maksakahjustus avaldub 12…48 tundi pärast ravimi võtmist. Võimalik on glükoosi metabolismi häirete ja metaboolse atsidoosi teke. Raske mürgistuse korral võib maksapuudulikkus progresseeruda entsefalopaatia, hemorraagia, hüpoglükeemia, ajuturse ja surmani. Äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarnekroosiga, millele viitavad tugevalt nimmepiirkonna valu, hematuuria ja proteinuuria, võib tekkida isegi siis, kui rasket maksakahjustust ei ole. Teatatud on südame rütmihäiretest ja pankreatiidist. Üleannustamine võib põhjustada ka dissemineerunud intravaskulaarset koagulatsiooni.

Ravi Paratsetamooli üleannustamise käsitluses on hädavajalik alustada ravi kohe. Kuigi algul olulisi sümptomeid ei esine, peab patsiendi saatma kohe haiglasse, kus osutatakse kiiresti arstiabi. Sümptomid võivad piirduda iivelduse või oksendamisega ning ei pruugi vastata üleannustamise raskusele ega organkahjustuse riskile. Ravi peab toimuma vastavalt kehtivale ravijuhendile. Kui üleannustamisest on möödunud vähem kui 1 tund, tuleb kaaluda aktiivsöe manustamist. Paratsetamooli sisaldust plasmas tuleb määrata 4 või enam tundi pärast üleannuse võtmist (varasemad kontsentratsioonid ei ole usaldusväärsed). Ravi N-atsetüültsüsteiiniga võib kasutada kuni 24 tundi pärast paratsetamooli võtmist, kuid selle maksimaalne kaitsev toime saadakse kasutamisel 8 tunni jooksul pärast üleannustamist. Selle aja möödumisel väheneb antidoodi efektiivsus järsult. Vajadusel tuleb patsiendile manustada N-atsetüültsüsteiini intravenoosselt vastavalt kehtivale annustamisskeemile. Kui patsiendi oksendamine ei ole probleemiks, võib kaugpiirkondades, väljaspool haiglat, kasutada sobiva alternatiivina suukaudset metioniini.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid, ATC-kood: N02BE01.

Paratsetamoolil on nii valuvaigistav kui ka palavikku alandav toime, kuid puudub põletikuvastane toime. Paratsetamooli toimemehhanism ei ole siiani täielikult välja selgitatud. Ilmselt põhineb toime ensüüm prostaglandiini süntetaasi pärssimisel, kuid see ei seleta põletikuvastase toime puudumist. Võimalik, et siin mängib rolli paratsetamooli jaotumine kehas ja seega prostaglandiini süntetaasi inhibeerimise asukoht. Paratsetamooli eeliseks on, et mitmed MSPVA-dele iseloomulikud kõrvaltoimed puuduvad kas peaaegu või täielikult. Seega on paratsetamool valuvaigisti ja palavikualandajana MSPVA-dele heaks alternatiiviks. Paratsetamooliga läbi viidud ägeda valu uuringus puudusid erinevused valuvaigistava toime alguses inimestel, kes võtsid ravimit kas tühja kõhuga või pärast söömist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub paratsetamool seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 15 minutit kuni 1,5 tundi pärast ravimi võtmist. Paratsetamooli kapslite regulaarsel võtmisel saabub maksimaalne kontsentratsioon 30 minuti kuni 2 tunniga. Raviannuste kasutamise järgselt saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon 30 kuni 60 minutiga ning plasma poolväärtusaeg on 1…4 tundi.

Jaotumine Paratsetamooli jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg kehakaalu kohta. Raviannuste korral on seonduvus plasmavalkudega ebaoluline. Kontsentratsioonid süljes ja rinnapiimas sõltuvad plasmakontsentratsioonist.

Biotransformatsioon Täiskasvanu maksas konjugeeritakse paratsetamool glükuroonhappega (ligikaudu 60%), sulfaadiga (ligikaudu 35%) ja tsüsteiiniga (ligikaudu 3%.) Tsütokroom P450 vahendusel konverteeritakse väike osa organismis olevast paratsetamoolist väga reaktiivseks metaboliidiks, mis tavaliselt kiiresti inaktiveeritakse glutatiooniga konjugeerimise teel. Üleannustamisel võivad glutatioonivarud ammenduda ning selle tagajärjel on võimalik äge maksakahjustus. Vastsündinutel ja kuni 12-aastastel lastel on põhiliseks eliminatsiooniteeks sulfaatkonjugeerimine ning glükuroniseerimine toimub vähemal määral kui täiskasvanutel. Siiski on üldine eliminatsioonivõime lastel üldiselt sarnane täiskasvanutega tänu suurenenud sulfaatimismahule. Eritumine Paratsetamool eritub peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest eritub neerude kaudu 24 tunni jooksul, peamiselt glükuroniidi (60…80%) ja sulfaatkonjugaadina (20…30%) ning ligikaudu 5% eritub muutumatul kujul.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kehtivatele standarditele vastavaid reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse tavapäraseid uuringuid ei ole läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Makrogool 400 Makrogool 600 Puhastatud vesi Propüleenglükool Povidoon K-30 Kolloidne veevaba ränidioksiid

Kapsli kest Želatiin Osaliselt dehüdreeritud vedel sorbitool Puhastatud vesi Glütserool Titaandioksiid (E171)

Sisaldab jälgedena Keskmise ahelaga triglütseriidid Letsitiin (pärit sojaõlist) Isopropüülalkohol

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiiniumist blister, pakitud pappkarpi. Pakendi suurused: 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, 24, 26, 28, 30 või 32 kapslit blistris. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks