ATC Kood: D08AG02

Toimeaine: joodpovidoon

Tootja: First Pharma OÜ

Artikli sisukord

100mg 1g

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Lisateabe saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Kui pärast 2 kuni 5 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate võtma ühendust arstiga.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Braunovidon ja milleks seda kasutatakse

Braunovidon on polüvidoonjodiidi sisaldav antiseptikum ja desinfektant. Braunovidon on salv. Braunovidon′i kasutatakse infitseerunud nahakahjustuste (lamatised, säärehaavandid, pindmised haavad ja põletused, infitseerunud dermatoosid) raviks.

2. Mida on vaja teada enne Braunovidon’i kasutamist

Ärge kasutage Braunovidon′i

kui te olete polüvidoonjodiidi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline.

kui teil on praegu või on olnud hiljuti äge joodist mõjutatud kilpnäärme haigus
kui teil on kilpnäärme suurenemine või funktsionaalne autonoomne adenoom (peamiselt eakatel)
enne ja pärast ravi radioaktiivse joodiga (kuni täieliku paranemiseni)
kui teil on herpetiformse dermatiidi sündroom (ohatisetaoline nahapõletik)

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Braunovidon’i kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Braunovidon

vastsündinutel ja kuni 6 kuu vanustel imikutel tohib salvi kasutada vaid pärast kasu ja riski suhte

hindamist. Ravist saadav kasu peab üles kaaluma kaasuva riski, sest ravim võib mõjutada imiku kilpnääret.

nende patsientide puhul, kellel on mitte-infektsioosne nodulaarne struuma või latentne

hüpertüreoos.

polüvidoonjodiidi oksüdeeriva toime tõttu võivad mõningad diagnostilised uuringud anda

valepositiivseid vastuseid (näiteks O-toluidiin või guajakivaik hemoglobiini ja glükoosi määramisel).

arvestama peab keemilist sobimatust teiste ainetega.
polüvidoonjodiidi kasutamisel võib olla langenud joodi omastamine kilpnäärme poolt.

Ravimi kasutamise ajal võib see segada kilpnäärme uuringute läbiviimist (stsintigraafia,

plasmavalkudega seotud joodi määramine, diagnostika radioaktiivse joodiga) ja seega muuta ravi radioaktiivse joodiga võimatuks. Uue stsintigrammi võib teha 1...2 nädalat pärast ravi lõpetamist Braunovidon′iga.

Muud ravimid ja Braunovidon Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Jood reageerib elavhõbedaga, mille tulemusel tekib tugevalt söövitav elavhõbejodiid.

Polüvidoonjodiid on toimiv pH väärtuste juures 2...7. Tuleb arvestada, et polüvidoonjodiid võib reageerida valkude ja teiste orgaaniliste ainetega, mis vähendab tema efektiivsust.

Ärge kombineerige polüvidoonjodiidi ensümaatiliste haavaravivahendite, taurolidiini ega vesinikülihapendiga.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Ravimit ei tohi kasutada raseduse esimese kolme kuu jooksul. Teisel ja kolmandal trimestril ning rinnaga toitmise perioodil 6 kuud pärast sünnitust tuleb ravist saadavat kasu hinnata võimalike mõjude suhtes loote või imiku kilpnäärmele.

3. Kuidas Braunovidon’i kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Sõltuvalt ravitava pinna suurusest ja kahjustuse iseloomust kantakse Braunovidon kahjustusele mitu korda ööpäevas. Ravimit tuleb kasutada kogu kahjustusel. Põletikulise ja rohke eksudaadiga kahjustuse korral tuleb püsiva mikroobidevastase toime säilitamiseks vahetada salvi iga 4...6 tunni järel. Abstsessiõõsi võib Braunovidon′iga tamponeerida. Salvi võib haavapinnale jätta ka pikemaks ajaks ning seda tuleb vahetada siis, kui salv muudab värvi.

Märkus: Salvi pruun värvus on preparaadile iseloomulik omadus. See näitab vaba joodi esinemist ning ühtlasi ravimi toimivust. Pruuni värvuse kadumisel on vajalik salvi uuesti määrida. Ravitav pind tuleb katta salviga kogu ulatuses, sest Braunovidon′il on ainult lokaalne antimikroobne toime. Kuna polüvidoonjodiid on vesilahustuv, saab ravimi jääke riietelt eemaldada seebi ja veega. Raskelt eemaldatavaid jääke saab kõrvaldada ammoniaagi või tiosulfaadi lahusega. Kui teil on tunne, et Braunovidon′i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Isegi joodile tundlike patsientide hulgas esineb allergilisi reaktsioone väga harva. Üksikutel juhtudel võib tundlikel patsientidel esineda paikselt valu, põletus- ja kuumatunnet.

Ravimi pikemaajalisel kasutamisel või ulatuslikele põletuskahjustustele aplitseerimisel on üksikjuhtudel teatatud vereseerumi elektrolüütide ja osmolaarsuse häiretest, metaboolsest atsidoosist ja neerupuudulikkusest.

Kui Braunovidon′i kasutatakse pikema aja jooksul või suurematel pindadel, eelkõige põletuspindadel, kilpnäärmehaiguste esinemisel ja vastsündinutel, on ravi ajal soovitatav jälgida patsiendi kilpnäärme funktsiooni. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Braunovidon’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud tuubile ja karbile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Braunovidon sisaldab

Toimeaine on polüvidoonjodiid. 1 g salvi sisaldab 100 mg polüvidoonjodiidi, milles on 10% vaba joodi.
Abiained on makrogool 400, makrogool 4000, puhastatud vesi, naatriumvesinikkarbonaat.

Kuidas Braunovidon välja näeb ja pakendi sisu

Braunovidon on pruun salv. Salv on saadaval 20 g, 100 g ja 250 g tuubides. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: First Pharma OÜ Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti Tel: +372 644 1122 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Tootja: B. Braun Melsungen AG Carl-Braun-Straße 1 34212 Melsungen Saksamaa

Ümberpakendajad:

GPE Globalpharma OÜ Tiigi 61b 50410 Tartu Eesti

Medezin Sp. z o.o. Ul. Ks. Kazimierza Janika 14 95-050 Konstantynów Łódzki Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja poole.

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2026.

Braunovidon salv 20 g sobivas otsikuga tuubis Sobib hästi täpseks manustamiseks ja ulatuslike haavade, põletike ja nahahaiguste raviks. Ei määri, on mahapestav.

B. Braun Melsungen AG 34209 Melsungen Saksamaa

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Braunovidon, 100 mg/g salv

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 g salvi sisaldab: 100 mg polüvidoonjodiidi, milles on 10% vaba joodi INN. Povidonum iodinatum

Abiainete täielik loetelu vt. lõik 6.1

3. RAVIMVORM

Salv Pruuni värvusega salv.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Infitseerunud nahakahjustuste (lamatised, säärehaavandid, pindmised haavad ja põletused, infitseerunud dermatoosid) ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Sõltuvalt ravitava pinna suurusest ja kahjustuse iseloomust kantakse Braunovidon salvi kahjustusele mitu korda ööpäevas. Ravimit tuleb aplitseerida kogu kahjustusele. Põletikulise ja rohke eksudaadiga kahjustuse korral tuleb püsiva mikroobidevastase toime säilitamiseks vahetada salvi iga 4...6 tunni järel. Abstsessiõõsi võib Braunovidon salviga tamponeerida. Salvi võib haavapinnale jätta ka pikemaks ajaks ning seda tuleb vahetada siis, kui salv muudab värvi.

Märkus: Salvi pruun värvus on preparaadile iseloomulik omadus. See näitab vaba joodi esinemist ning ühtlasi ravimi toimivust. Pruuni värvuse kadumisel on vajalik salvi uuesti määrida. Ravitav pind tuleb katta salviga kogu ulatuses, sest Braunovidon salvil on ainult lokaalne antimikroobne toime. Kuna polüvidoonjodiid on vesilahustuv, saab preparaadi jääke riietelt eemaldada seebi ja veega. Raskelt eemaldatavaid jääke saab kõrvaldada ammoniaagi või tiosulfaadi lahusega.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine (joodi) või ravimi ükskõik millise koostisosade suhtes. Äge või hiljutine kilpnäärme haigus, mis on seotud joodiga. Struumaga või funktsionaalse autonoomse adenoomiga (peamiselt eakad) patsiendid. Enne ja pärast ravi radioaktiivse joodiga (kuni täieliku paranemiseni). Herpetiformse dermatiidi sündroom.

Märkus: Vastsündinute ja kuni 6-kuuste imikute puhul tuleb kaaluda riski/kasu vahekorda: ravist saadavat kasu tuleb hinnata võimalike mõjude suhtes imiku kilpnäärmele.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ettevaatus on vajalik patsientidel, kellel esineb mitte-infektsioosne nodulaarne struuma või latentne hüpertüreoos.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Jood reageerib elavhõbedaga, mille tulemusel tekib tugevalt söövitav elavhõbejodiid.

Polüvidoonjodiid on toimiv pH väärtuste juures 2...7. Tuleb arvestada, et polüvidoonjodiid võib reageerida valkude ja teiste orgaaniliste ainetega, mis vähendab tema efektiivsust.

Ärge kombineerige polüvidoonjodiidi ensümaatiliste haavaravivahendite, taurolidiini ega vesinikülihapendiga.

Märkus: Polüvidoonjodiidi oksüdeeriva toime tõttu võivad mõningad diagnostilised reagendid anda vale- positiivseid vastuseid (näiteks o-toluidiin või guajakivaik hemoglobiini ja glükoosi määramisel). Teiste ühendite juures tuleb silmas pidada keemilist sobimatust.

Polüvidoonjodiid võib vähendada joodi sidumist kilpnäärme poolt. See võib häirida kilpnäärme uuringute tulemusi (stsintigraafia, valguga seondunud joodi määramine, diagnostika radioaktiivse joodiga), samuti muuta võimatuks ravi radioaktiivse joodiga. Uut stsintigrammi ei ole mõtet teha enne 1...2 nädala möödumist ravist Braunovidon salviga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Ravimit ei tohi kasutada raseduse esimese kolme kuu jooksul. Teisel ja kolmandal trimestril ning rinnaga toitmise perioodil 6 kuud pärast sünnitust tuleb ravist saadavat kasu hinnata võimalike mõjude suhtes loote või imiku kilpnäärmele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Isegi joodile tundlike patsientide hulgas esineb allergilisi reaktsioone väga harva.

Üksikutel juhtudel võib tundlikel patsientidel esineda paikselt valu, põletus- ja kuumatunnet.

Preparaadi pikemaajalisel kasutamisel või ulatuslikele põletuskahjustustele aplitseerimisel on üksikjuhtudel teatatud vereseerumi elektrolüütide ja osmolaarsuse häiretest, metaboolsest atsidoosist ja neerupuudulikkusest.

Kui Braunovidon salvi kasutatakse pikema aja jooksul või suurematel pindadel, eelkõige põletuspindadel, kilpnäärmehaiguste esinemisel ja vastsündinutel, on ravi ajal soovitatav jälgida patsiendi kilpnäärme funktsiooni.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See

võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid: Mürgistuse puhul preparaadi suukaudse manustamise järgselt teha maoloputus tärklisesuspensiooni või 5% naatriumtiosulfaadi lahusega. Vajadusel vedeliku ja elektrolüütide asendamine intravenoosselt. Üleannustamise ravi: Juhul, kui imendumine on juba toimunud, nagu ka haavaravi järgselt, saab toksilist joodi taset efektiivselt langetada peritoneaal- või hemodialüüsiga. Edasine ravi on sümptomaatiline ning sõltub põhihaigusest ja teistest sümptomitest, nt. metaboolne atsidoos, neerupuudulikkus, ja järgib üldisi põhimõtteid. Jood-indutseeritud hüpertüreoosi korral võib türeostaatilise ravi tulemus olla aeglane.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: joodi ühendid, ATC-kood: D08AG02

Polüvidoonjodiid on jodofoor, mida kasutatakse kontamineeritud haavade desinfitseerimiseks ja antiseptikaks ning preoperatiivseks naha ja limaskestade desinfektsiooniks. Jodofoorid on joodi ja polümeeride nõrkade sidemetega seotud kompleksid. Polüvidoonjodiidi lahusest vabaneb järk-järgult joodiioone, millel on bakterite-, seente-, viiruste-, algloomade- ja eostevastane toime. Eelneva tõttu on polüvidoonjodiidi toksilisus väiksem kui kompleksi seondumata joodil.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Nahale aplitseerituna imendub jood halvasti. Polüvidoonjodiidi preparaatide juhusliku suukaudse manustamise järgselt konverteeruvad nad jodiidideks, mis imenduvad ning mida seob kilpnääre. Liigne jodiidide kogus eritub peamiselt uriiniga, väiksemal hulgal väljaheite, sülje ja higiga. Jodiidid läbivad platsentaarbarjääri ja erituvad rinnapiima.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kuna polüvidoonjodiidi preparaadid on lokaalsel kasutamisel väga hästi talutavad, siis ei tohiks nende juhuslik suukaudne manustamine põhjustada sellist söövitavat toimet nagu seda on kirjeldatud mitte- kompleksset joodi sisaldavate preparaatide puhul. Preparaadi toksilisus on määratud peamiselt jodiididena organismi sattunud joodi kogusest ning selle toimest kilpnäärmele. Kilpnääre on jodiidide üleliiale tundlik. Selle tulemusena võivad tekkida struuma ja hüpotüreoidism (nagu joodipuuduse korralgi), aga ka hüpertüreoidism. Tavaline ööpäevane vajadus jääb vahemikku 100...300 µg, tõenäoliselt ei avalda kilpnäärme funktsioonile enamikul juhtudel mingit mõju ka ööpäevased kogused 500 µg kuni 1 mg. Suuremad kogused võivad põhjustada kilpnäärmehormoonide produktsiooni suurenemist, kuid veelgi suuremad annused produktsiooni vähenemist (Wolff-Chaikoffi efekt). Kilpnäärmehormoonide produktsiooni langus on tavaliselt ajutine, korduval manustamisel tekib adaptatsioon. Adaptatsiooni ebapiisavuse korral võib kujuneda kilpnäärmehormoonide sünteesi krooniline pärsitus, mille tulemuseks on mõningail juhtudel struuma ja hüpotüreoidism. Kui ema võtab jodiide sisse, võivad tekkida kaasasündinud struuma ja hüpotüreoidism. Vastsündinuid võib mõjutada nii polüvidoonjodiidi kasutamine emal kui ka vastsündinul endal.

Joodi üleliig võib põhjustada ka hüpertüreoidismi (jood-Basedowi fenomen). Suuremat riski on täheldatud eakatel ja nodulaarse struumaga patsientidel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Makrogool 400 Makrogool 4000 Puhastatud vesi Naatriumvesinikkarbonaat

6.2 Sobimatus

Jood reageerib elavhõbedaühenditega, moodustades tugevalt söövitava elavhõbedijodiidi.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused