Näidustus: Täiskasvanud - patsientidele, kellel on trauma, hulgiskleroosi või teiste pea- ja seljaaju kahjustuste tagajärjel tekkinud raske krooniline spastilisus, mis ei allu ravile suukaudse baklofeeni või teiste suukaudsete antispastiliste ravimitega ja/või neile patsientidele, kellel avalduvad talumatud kõrvaltoimed efektiivsete suukaudsete annustega ravimisel. -intratekaalne manustamine on efektiivne nendel täiskasvanutel, kellel on tserebraalset päritolu raske krooniline spastilisus, mis on tekkinud nt tserebraalse halvatuse, peaajutrauma või ajuvereringehäirete tagajärjel, kuid selle toime kliiniline kogemus on vähene. Lapsed 4 kuni 18 aasta vanustele patsientidele, kellel on tserebraalset või spinaalset päritolu raske krooniline spastilisus (seotud vigastuse, hulgiskleroosi või teiste pea- ja seljaaju haigustega), mis ei allu ravile suukaudsete antispastiliste ravimitega (sh baklofeen) ja/või neile patsientidele, kellel avalduvad talumatud kõrvaltoimed efektiivsete suukaudsete annustega ravimisel.

infusioonilahus (2mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Baclofen Sintetica ja milleks seda kasutatakse

Baclofen Sintetica kuulub lihaslõõgastite ravimrühma. Baclofen Sinteticat manustatakse süste teel selgrookanalisse otse seljaajuvedelikku (intratekaalne süstimine), mis leevendab tõsist lihasjäikust (spastilisus).

Baclofen Sinteticat kasutatakse ägeda pikaajalise lihaspinge (spastilisus) raviks, mis esineb mitmete haiguste puhul, nagu näiteks:

• pea- või seljaaju vigastused või haigused;
• hulgiskleroos, mis on progresseeruv pea- ja seljaaju närvihaigus füüsiliste ja vaimsete sümptomitega.

Baclofen Sinteticat kasutatakse täiskasvanutel ja 4-aastastel ning vanematel lastel. Ravimit kasutatakse, kui muud suu kaudu manustatavad ravimid, sealhulgas baklofeen, on osutunud ebaefektiivseks või tekitanud soovimatuid kõrvaltoimeid.

2. Mida on vaja teada enne Baclofen Sintetica kasutamist

Baclofen Sinteticat ei tohi kasutada

• kui olete baklofeeni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on ravile allumatu langetõbi (epilepsia);
• muid manustamisteid kasutades kui läbi seljaajukanali.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Baclofen Sintetica kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teile tehakse lülisambasse mis tahes teisi süste;
• kui teil on ükskõik milline infektsioon;
• kui te olete viimase aasta jooksul oma pead vigastanud;
• kui teil on kunagi tekkinud seisund, mida nimetatakse autonoomseks düsrefleksiaks - närvisüsteemi reaktsioon ülestimuleerimisele, mis põhjustab äkilist eriti kõrget vererõhku (teie arst selgitab teile);
• kui teil on olnud insult;
• kui te põete langetõbe;

• kui teil on maohaavandid või mis tahes muu seedimisega seotud probleem;
• kui te põete mõnda vaimuhaigust;
• kui teil ravitakse kõrgvererõhutõbe;
• kui teil on Parkinsoni tõbi;
• kui teil on ükskõik milline maksa-, neeru- või südamehaigus või hingamisraskused;
• kui teil on suhkurtõbi;
• kui teil on raskusi urineerimisel.

Kui teie vastus ükskõik millisele ülal loetletud väitele on JAH, teavitage oma arsti või meditsiiniõde, kuna Baclofen Sintetica ei pruugi teile sobida.

• Kui teil seisab ees ükskõik milline operatsioon, veenduge, et teie arst oleks teadlik teie ravist Baclofen Sinteticaga.
• Lastel suurendab PEG-voolikute kasutamine infektsioonide esinemissagedust.
• Kui teil on pea- ja seljaajus vähenenud vedelikuringlus takistatud kanali tulemusel, näiteks põletiku või vigastuse tagajärjel.
• Kui kahtlustate, et Baclofen Sintetica ei toimi nii hästi nagu tavaliselt, pöörduge viivitamatult oma arsti poole. Sel juhul tuleb kindlasti veenduda, et tegemist ei ole pumba töörikkega.
• Ravi Baclofen Sinteticaga ei tohi katkestada järsku, kuna see võib põhjustada ärajätunähtude teket. Mitte mingil juhul ei tohi jätta vahele ühtegi haiglavisiiti, mil toimub pumbamahuti täitmine.
• Teie arst võib soovida teid Baclofen Sintetica ravi jooksul aeg-ajalt läbi vaadata.

Teavitage oma arsti koheselt, kui te täheldate ravi ajal Baclofen Sinteticaga järgmisi sümptomeid.

• Kui teil on ravi ajal valu seljas, õlgades, kaelas ja tuharas (seljaaju väärarengu liik, mida kutsutakse skolioosiks).
• Mõnedel patsientidel, kes said ravi baklofeeniga, on esinenud enesevigastamise või enesetapu mõtteid või enesetapukatseid. Enamikul neist patsientidest kaasnes ka depressioon, alkoholi kuritarvitamine ja/või oli varasemaid enesetapukatseid. Kui teil tekivad enesevigastamise- või enesetapumõtted, rääkige sellest otsekohe oma arstile või pöörduge haiglasse. Samuti paluge oma sugulasel või heal sõbral öelda teile, kui nad on mures mis tahes muutuste pärast teie käitumises ja laske neil lugeda seda infolehte.

Lapsed ja noorukid Baclofen Sinteticat ei soovitata alla 4-aastastele lastele. Pikaajaliseks infusiooniks vajaliku pumba paigaldamiseks peab lastel olema piisav kehakaal. Kliinilisi andmeid Baclofen Sintetica ohutuse ja efektiivsuse kohta alla nelja aastastel lastel on väga piiratud hulgal. Üle 65-aastased patsiendid Uuringutes Baclofen Sinteticaga ravitud eakatel patsientidel spetsiifilisi probleeme ei esinenud. Suukaudse baklofeeni manustamise kogemus näitab aga, et sellel patsiendirühmal on suurem tõenäosus kõrvaltoimete tekkeks. Seetõttu tuleb eakaid patsiente hoolikalt jälgida kõrvaltoimete tekkimise suhtes.

Muud ravimid ja Baclofen Sintetica Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Mõned ravimid võivad teie ravi mõjutada. Teavitage oma arsti või meditsiiniõde, kui te võtate ükskõik millist järgmistest ravimitest:

• spastilisust leevendavad teised ravimid;
• depressiooni ravimid;
• kõrgvererõhutõve ravimid;
• Parkinsoni tõve ravimid;
• tugevad valuvaigistid, näiteks morfiin;
• kesknärvisüsteemi tööd aeglustavad ravimid, näiteks unerohud;
• üldanesteesia ravimid, näiteks fentanüül ja propofool.

Baclofen Sintetica koos alkoholiga

Vältige ravi ajal Baclofen Sinteticaga alkoholi tarbimist, kuna see võib põhjustada ravimi toime soovimatut tugevnemist või ettearvamatut muutust.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Intratekaalse baklofeeni kasutamisega raseduse ajal on vähe kogemusi. Suukaudset baklofeeni ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik, kuna seda ravi saanud emade lastel on teatatud väärarengute juhtudest (kesknärvisüsteemi arenguhäired, luuanomaaliad, omfalotseele (kõhuseina väärareng)). Kui suukaudset baklofeeni kasutatakse kuni sünnituseni, võib vastsündinul tekkida ärajätusündroom. Vastsündinul võivad tekkida krambid ja muud sümptomid, mis on seotud ravi järsu lõpetamisega vahetult pärast sünnitust (vt „Kui ravi Baclofen Sinteticaga katkestatakse“). See sündroom võib avalduda mitu päeva pärast sündi. Kui te võtate seda ravimit raseduse ajal, tuleb teid jälgida ja vastavalt ravida. Baclofen Sinteticat ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui arst peab seda vajalikuks ning eeldatav kasu emale kaalub üles võimaliku riski lapsele.

Imetamine Baclofen Sintetica eritub rinnapiima, kuid nii väikestes kogustes, et kõvaltoimete teket imikul ei ole tõenäoliselt oodata. Pidage oma arstiga nõu enne Baclofen Sintetica kasutamist rinnaga toitmise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Mõnel inimesel võib Baclofen Sintetica ravi ajal tekkida uimasus ja/või pearinglus või probleeme silmadega. Sellisel juhul ei tohi te juhtida autot ega teha mis tahes tähelepanu nõudvaid toiminguid (nt töötada tööriistade või masinatega) enne, kui need ilmingud on taandunud.

Baclofen Sintetica sisaldab naatriumi Baclofen Sintetica 10 mg/5 ml Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes milliliitris, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”. Baclofen Sintetica 40 mg/20 ml Ravim sisaldab 70 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes ampullis. See on võrdne 3,5%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Baclofen Sinteticat kasutada

Baclofen Sinteticat manustatakse intratekaalse süstena. See tähendab, et ravim süstitakse otse seljaajuvedelikku. Vajalik annus varieerub inimeste lõikes, sõltuvalt nende seisundist. Arst määrab teile sobiva annuse, kui ta on välja selgitanud, kuidas te ravimile reageerite. Kõigepealt selgitab arst välja, kas Baclofen Sintetica teile üldse sobib. Selleks manustatakse teile üks ravimi annus. Ravivastuse esilekutsumiseks manustatakse tavaliselt see prooviannus lumbaalpunktsiooni või intratekaal-(spinaal-) kateetri abil. Sel perioodil jälgitakse hoolikalt teie südame ja kopsude tööd. Kui teie sümptomid leevenevad, paigaldatakse teie rindkere või kõhu piirkonda spetsiaalne pump, millega saab ravimit pidevalt manustada. Arst selgitab teile kõike pumba kasutamise ja õige annuse määramisega seonduvat. Veenduge, et saate kõigest aru. Baclofen Sintetica lõplik annus sõltub sellest, kuidas ravimile reageeritakse. Esmalt alustatakse väikese annusega, mida suurendatakse järk-järgult mitme päeva jooksul arsti järelevalve all, kuni selgitatakse välja teile sobiv annus. Kui algannus on liiga suur või kui annust suurendatakse liiga kiiresti, võivad kõrvaltoimed esineda suurema tõenäosusega.

On äärmiselt tähtis, et te ei jäta vahele visiiti arsti juurde, et pumpa täita. Ennetamaks ebameeldivaid kõrvaltoimeid, mis võivad olla tõsised ja isegi eluohtlikud, on tähtis, et teie pump ei saaks tühjaks. Pumpa peab alati täitma arst või meditsiiniõde ja te peate veenduma, et te ei jäta vahele ühtegi visiiti kliinikusse.

Intratekaalse baklofeeni efektiivsust on tõestatud kliinilistes uuringutes, kus kasutati pumbasüsteemi baklofeeni otseseks sisestamiseks seljaajuvedelikku (infusioonisüsteemid). EL’i sertifikaadiga pumbasüsteem paigaldatakse naha alla, enamikel juhtudel kõhupiirkonda. Pump säilitab ja vabastab õige koguse ravimit kateetri kaudu otse teie seljaajuvedelikku.

Pikaajalise ravi käigus leiavad mõned patsiendid, et Baclofen Sintetica toime nõrgeneb. Aeg-ajalt võib vajalikuks osutuda ravi ajutine katkestamine. Teie arst annab teile selles osas nõu.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (10 mg/5 ml) Baclofen Sintetica pakendi avamiseks hoidke seda mõlema käega ja keerake servi vastupidises suunas, kuni avamiseni.

Kui ravi Baclofen Sinteticaga katkestatakse On väga tähtis, et teie ise ja teie eest hoolitsejad on võimelised ära tundma Baclofen Sintetica ärajätusümptomeid. Need nähud võivad tekkida äkki või aeglaselt, näiteks kui pump või manustamissüsteem ei tööta korralikult. Ärajätusümptomiteks on:

• suurenenud spastilisus, liigne lihastoonus;
• raskused lihaste liigutamisel;
• kõrgenenud südame löögisagedus või pulss;
• sügelus, kipitus, põletustunne või tuimus (paresteesia) kätes või jalgades;
• südamekloppimine;
• ärevus;
• kõrge kehatemperatuur;
• madal vererõhk;
• muutunud vaimsed seisundid, nagu erutus, meeltesegadus, hallutsinatsioonid, ebanormaalne mõtlemine ja käitumine, krambid.

Teavitage oma arsti kohe, kui teil on mõni ülalmainitud sümptomitest. Nendele sümptomitele võivad järgneda tõsisemad kõrvaltoimed, kui te ei saa koheselt ravi.

Kui te kasutate Baclofen Sinteticat rohkem, kui ette nähtud On väga oluline, et teie ise ja kõik, kes teie eest hoolitsevad, tunneksid üleannustamise sümptomeid. Need võivad tekkida pumba töörikke korral ja te peate oma arsti sellest viivitamatult teavitama. Üleannustamise nähud on:

• ebatavaline lihasnõrkus (liiga vähene lihastoonus);
• unisus;
• pearinglus või uimasus;
• liigne süljeeritus;
• iiveldus või oksendamine;
• hingamisraskused;
• krambid;
• teadvuse kadu;
• südame löögisageduse kiirenemine (tahhükardia);
• helin kõrvus (tinnitus).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Baclofen Sintetica põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest.

Väga sage: võib tekkida rohkem kui ühel inimesel 10-st Väsimus-, uimasus- või nõrkustunne.

Vähenenud lihastoonus (lihaste hüpotoonia).

Sage: võib tekkida kuni ühel inimesel 10-st Letargia (energia puudumine). Peavalu, pearinglus või uimasus. Valu, palavik või külmavärinad. Krambihood. Surin kätes või jalgades. Probleemid silmanägemisega. Ebaselge kõne. Unetus. Hingamisraskused, kopsupõletik. Segasusseisund, ärevus, erutus või depressioon. Madal vererõhk (minestamine). Iiveldus/oksendamine, kõhukinnisus ja kõhulahtisus. Söögiisu kadumine või vähenemine, suu kuivus või liigne süljeeritus. Lööve ja sügelus, näo või käte ja jalgade turse. Uriinipidamatus või probleemid urineerimisel. Krambid. Seksuaalprobleemid meestel. Sedatsioon.

Aeg-ajalt: võib tekkida kuni ühel inimesel 100-st Ebanormaalne külmatunne. Mälukaotus. Eufooriline meeleolu ja hallutsinatsioonid, enesetapumõtted. Neelamisraskused, maitsetundlikkuse kadumine, veetustumine. Kontrolli kadumine lihaste üle või tahtlike liigutuste koordinatsiooni häire (ataksia). Vererõhu tõus. Südame löögisageduse aeglustumine. Süvaveenitromboos. Õhetav või kahvatu nahk, liigne higistamine. Juuste väljalangemine. Suitsiidikatse. Paranoia. Tahtmatud kiired silmaliigutused (nüstagm). Soolesulgus (iileus). Harv: võib tekkida kuni ühel inimesel 1000-st Potentsiaalselt eluohtlikud ärajätusümptomid.

Muud kõrvaltoimed (nende esinemissagedus on teadmata) Rahutusseisund või üldine rahulolematus (düsfooria). Ebanormaalselt aeglane hingamissagedus. Selgroo külgsuunalise kõveruse suurenemine (skolioos). Impotentsus. Allergiline reaktsioon (ülitundlikkus).

On teatatud probleemidest, mis on seotud pumba ja manustamissüsteemiga, näiteks infektsioonid, pea- ja seljaaju kelmete põletik (meningiit) või põletik manustamisvooliku otsas.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Baclofen Sinteticat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage Baclofen Sinteticat pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud välispakendil ja ampullil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Kui pakendi avamise ja lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ärge kasutage Baclofen Sinteticat, kui märkate, et lahus on hägune või selles on tahkeid osakesi. Kuna ravimit käsitletakse ainult haiglates, hoolitseb ravimijääkide hävitamise eest haigla. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Baclofen Sintetica sisaldab

• Toimeaine on baklofeen.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (10 mg/5 ml) Üks ampull 5 ml lahusega sisaldab 10 mg baklofeeni. Üks ml infusioonilahust sisaldab 2 mg baklofeeni. Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (40 mg/20 ml) Üks ampull 20 ml lahusega sisaldab 40 mg baklofeeni. Üks ml infusioonilahust sisaldab 2 mg baklofeeni.

• Teised koostisosad on naatriumkloriid (naatriumisisaldus 3,5 mg/ml) ja süstevesi.

Kuidas Baclofen Sintetica välja näeb ja pakendi sisu Infusioonilahus. Selge ja värvitu lahus ampullides.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (10 mg/5 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 5 ml ampullid, millel on murdejoon ja violetne ringikujuline märgistus. Karbis on 1, 5 ja 10 ampulli, milles on 5 ml lahust.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (10 mg/5 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 5 ml ampullid, millel on murdejoon ja violetne ringikujuline märgistus ning mis on pakitud steriilsesse plastblistrisse. Karbis on 5 või 10 ampulli, milles on 5 ml lahust. Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (40 mg/20 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 20 ml ampullid, millel on murdejoon ja roheline ringikujuline märgistus. Karbis on 1 ampull, milles on 20 ml lahust.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (40 mg/20 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 20 ml ampullid, millel on murdejoon ja roheline ringikujuline märgistus ning mis on pakitud steriilsesse plastblistrisse. Karbis on 1 ampull, milles on 20 ml lahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Sintetica GmbH Albersloher Weg 11

48155 Münster Saksamaa

Tootjad: Sirton Pharmaceuticals Spa Piazza XX Settembre, 2 22079 Villa Guardia (CO) Itaalia

Laboratoire AGUETTANT 1 rue Alexander Fleming 69007 Lyon Prantsusmaa

Sintetica GmbH Albersloher Weg 11 48155 Münster Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. SIA Unikmed Baltija Lāčplēša Tänav 37, Riga LV-1011 Läti

Infoleht on viimati uuendatud mais 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Baclofen Sintetica 10 mg/5 ml infusioonilahus 1 ml infusioonilahust sisaldab 2 mg (2000 mikrogrammi) baklofeeni. 1 ampull sisaldab 10 mg (10 000 mikrogrammi) baklofeeni.

Baclofen Sintetica 40 mg/20 ml infusioonilahus 1 ml infusioonilahust sisaldab 2 mg (2000 mikrogrammi) baklofeeni. 1 ampull sisaldab 40 mg (40 000 mikrogrammi) baklofeeni.

INN. Baclofenum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks Baclofen Sintetica 10 mg/5 ml ampull sisaldab 17,5 mg naatriumi. Üks Baclofen Sintetica 40 mg/20 ml ampull sisaldab 70 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus. Selge ja värvitu lahus ampullides. Lahuse pH on vahemikus 5,5 kuni 6,8. Lahuse osmolaarsus on vahemikus 270 kuni 300 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud

• patsientidele, kellel on trauma, hulgiskleroosi või teiste pea- ja seljaaju kahjustuste tagajärjel tekkinud raske krooniline spastilisus, mis ei allu ravile suukaudse baklofeeni või teiste suukaudsete antispastiliste ravimitega ja/või neile patsientidele, kellel avalduvad talumatud kõrvaltoimed efektiivsete suukaudsete annustega ravimisel;
• intratekaalne manustamine on efektiivne nendel täiskasvanutel, kellel on tserebraalset päritolu raske krooniline spastilisus, mis on tekkinud nt tserebraalse halvatuse, peaajutrauma või ajuvereringehäirete tagajärjel, kuid selle toime kliiniline kogemus on vähene.

Lapsed 4 kuni 18 aasta vanustele patsientidele, kellel on tserebraalset või spinaalset päritolu raske krooniline spastilisus (seotud vigastuse, hulgiskleroosi või teiste pea- ja seljaaju haigustega), mis ei allu ravile suukaudsete antispastiliste ravimitega (sh baklofeen) ja/või neile patsientidele, kellel avalduvad talumatud kõrvaltoimed efektiivsete suukaudsete annustega ravimisel.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Baklofeeni manustatakse intratekaalselt ühekordsete boolusannustena spinaalkateetri või

lumbaalpunktsiooni kaudu ja pikaajaliseks kasutamiseks intratekaalse baklofeenravi pumpadega (EL-i sertifikaatiga pumbad). Optimaalse raviskeemi väljaselgitamiseks peab iga patsient kõigepealt läbima sõelumisfaasi intratekaalse boolusega, millele järgneb väga hoolikas individuaalse annuse tiitrimine ning alles seejärel säilitusravi. Baklofeeni võivad implanteeritud manustamissüsteemi kaudu intratekaalselt manustada ainult vajalike teadmiste ja kogemustega arstid. Rangelt peab järgima pumba tootjate poolt antud spetsiifilisi juhiseid implanteeritava pumba implanteerimiseks, programmeerimiseks ja/või täitmiseks. ELi sertifikaadiga pumpadega läbi viidud kontrolliga randomiseeritud uuringutes on intratekaalselt manustatud baklofeen olnud efektiivne. See manustamissüsteem on implanteeritav, täidetava mahutiga; implanteeritakse naha alla, enamikel juhtudel kõhu piirkonda. Süsteem on ühendatud intratekaalse kateetriga, mis kulgeb subkutaanselt subarahnoidaalruumi.

Enne intratekaalse baklofeeni manustamise alustamist tuleb traumajärgse spastilisusega patsientidele teha subarahnoidaalse ruumi müelograafia. Arahnoidiidi radioloogiliste leidude korral ei tohi ravi intratekaalse baklofeeniga alustada.

Annustamine Baklofeeni suhtes esineva individuaalse väga varieeruva tundlikkuse tõttu tuleb iga patsiendi raviks määrata optimaalne annus vastavalt kindlale protokollile kolmes etapis.

• Testimise faas: esialgne valik intratekaalse boolustehnika abil (prooviannus).
• Tiitrimisfaas: annuse määramine.
• Säilitusfaas.

Testimise faas Enne baklofeeni intratekaalset püsiinfundeerimist peab patsientidel tekkima positiivne ravivastus esialgse testimisfaasi käigus intratekaalselt manustatud prooviannusele. Ravivastuse esilekutsumiseks manustatakse prooviannus üldjuhul lumbaalpunktsiooni või intratekaalse kateetri abil. Patsiendid peavad olema enne sõelumist infektsioonivabad, kuna süsteemne infektsioon võib olla takistuseks ravivastuse täpsel hindamisel. Algannus on üldjuhul 25 või 50 mikrogrammi. Annust suurendatakse tavaliselt 25 mikrogrammiste sammude kaupa vähemalt 24-tunniste intervallidega kuni ligikaudu 4...8 tundi kestva ravivastuse saavutamiseni. Annus tuleb manustada vähemalt ühe minuti jooksul vaheldumisi süstides ja aspireerides. Testimise faasis kasutamiseks on saadaval väikeseannuselised (0,05 mg/ml, mis vastab 50 mikrogrammile/ml) ampullid. Esimese annuse süstimise ajal peavad elustamisvahendid olema käepärast. Ravivastus loetakse positiivseks patsientidel, kellel ilmneb märkimisväärne lihastoonuse langus ja/või krampide leevenemine. Ülitundlikkus intratekaalsele baklofeenile on väga varieeruv. Täiskasvanul täheldati raske üleannustamise nähte (kooma) pärast ühekordse 25 mikrogrammise prooviannuse manustamist. Patsientidele, kellel ei teki ravivastust 100-mikrogrammisele prooviannusele, ei tohi manustada rohkem annuseid ega määrata intratekaalset püsiinfusiooni. Selles faasis on hingamisfunktsiooni ja südametegevuse jälgimine hädavajalik, seda eriti kardiopulmonaalse haiguse ja hingamislihaste nõrkusega või bensodiasepiini tüüpi preparaatide või opiaatidega ravitavatel patsientidel, kellel on suurem oht respiratoorse depressiooni tekkeks.

Tiitrimisfaas Kui patsiendi ravivastus intratekaalsele baklofeenile on prooviannustega kindlaks määratud, alustatakse sobiva manustamissüsteemiga intratekaalse infusiooniga. Infektsioon võib suurendada kirurgiliste tüsistuste riski ja raskendada annuse kohandamist. Pärast implanteerimist tuleb esialgse ööpäevase annuse määramisel lähtuda testimise faasis saadud positiivse ravivastusega annusest ning see kahekordistada. Ravimit tuleb manustada 24 tunni jooksul, v.a juhud, kui boolusannuse toime kestab kauem kui 12 tundi. Viimasel juhul peab esialgne ööpäevane annus olema sarnane testimise faasis manustatud annusega ning seda tuleb manustada 24 tunni jooksul. Esimese 24 tunni jooksul ei tohi annust suurendada. Pärast esimese 24 tunni möödumist kohandatakse annust aeglaselt iga päev, kuni soovitud toime saabumiseni. Üleannustamise vältimiseks võib annust

suurendada vaid 10...30% võrra. Tserebraalset päritolu spastilisusega patsiendid: pärast esimese 24 tunni möödumist kohandatakse annust aeglaselt iga päev, kuni soovitud toime saabumiseni. Üleannustamise vältimiseks võib annust suurendada vaid 5...15% võrra. Programmeeritava pumba kasutamisel võib annust suurendada ainult kord iga 24 tunni järel. Kui kasutatakse mitteprogrammeeritavaid pumpasid, mis on ühendatud 76 cm kateetriga ning mille manustamiskiirus on 1 ml ööpäevas, on soovitatav ravivastuseid hinnata kord iga 48 tunni järel. Kui ööpäevast annust on märkimisväärselt suurendatud, kuid kliinilist toimet ei täheldata, tuleb kontrollida pumba tööd ja kateetri läbitavust. Annustega üle 1000 mikrogrammi ööpäevas on kogemused piiratud. Nii testimise faasi kui implanteerimisele järgneva tiitrimisperioodi jooksul tuleb patsiente hoolikalt jälgida raviasutuses, kus on tagatud vajalike seadmete ja personali kättesaadavus. Elustamisvahendid peavad olema koheselt kättesaadavad juhuks, kui tekib ükskõik milline eluohtlik reaktsioon või väga tõsine kõrvaltoime. Perioperatiivsete riskide vähendamiseks tohib pumpa paigaldada ainult kogenud personaliga keskustes.

Säilitusravi Kliiniline eesmärk on hoida lihastoonus võimalikult normaalsena ning minimeerida krampide esinemissagedust ja tugevust, samas vältides talumatute kõrvaltoimete indutseerimist. Kasutada tuleb madalaimat annust, mille abil saadakse adekvaatne ravivastus. Tulenevalt ravivastuse vähenemisest või haiguse progressioonist vajavad pikaajalist ravi saavad patsiendid optimaalse pikaajalise ravivastuse säilitamiseks järk-järgult suuremaid annuseid. Enamikul juhtudel stabiliseerub annus 1,5...2 raviaasta järel. Mõningase spastilisuse säilitamine on soovitav, et patsiendil ei tekiks halvatuse tunnet. Lisaks võib mõningasest lihaspingest ja üksikutest krampidest olla abi vereringe toetamisel ning süvaveenitromboosi võimalikul ennetamisel.

Manustamisrežiim Et säilitada piisav kontroll sümptomite üle, võib ööpäevast annust järk-järgult suurendada 10...30% võrra, kohandades pumba voolu ja/või Baclofen Sintetica kontsentratsiooni mahutis. Kõrvaltoimete tekkimisel võib ööpäevast annust ka 10...20% võrra vähendada. Kui ootamatult osutub vajalikuks annuse märkimisväärne suurendamine, on selle põhjuseks ilmselt kateetriga seotud probleem (väändumine või paigalt nihkumine) või pumba töörike. Pikaajalise püsiinfusiooniga säilitusravi korral on intratekaalse baklofeeni annus vahemikus 10...1200 mikrogrammi ööpäevas. Enamikul patsientidel saavutatakse piisav ravivastus annusega vahemikus 300...800 mikrogrammi ööpäevas. Ligikaudu 5...10% pikaajalisel ravil olevatest patsientidest muutuvad annuse suurendamise suhtes vastuvõtmatuks. See võib olla tingitud ravi ebaõnnestumisest. Soovituste andmiseks, kuidas tulla toime ravi ebaõnnestumisega, ei ole piisavalt kogemusi. Haiglates on selle ilmingu leevendamiseks mõnikord kasutatud „ravipuhkust“, mille käigus patsientide intratekaalse baklofeeni annust vähendatakse järk- järgult 2...4 nädala jooksul ning seejärel minnakse üle alternatiivsele spastilisuse ravimeetodile (nt intratekaalne säilitusaineteta morfiinsulfaat). Pärast seda perioodi võib vastuvõtlikkus intratekaalsele baklofeenile taastuda. Üleannustamise vältimiseks tuleb ravi uuesti alustamisel kasutada esialgset püsiinfusiooni annust ning seejärel jätkata tiitrimisfaasiga. Üleminekul intratekaalselt baklofeenilt morfiinile ja vastupidi tuleb olla ettevaatlik (vt „Koostoimed“). Annuste hindamiseks, manustamissüsteemi nõuetekohase töö kontrollimiseks ning mis tahes kõrvaltoimete või infektsiooni tuvastamiseks tuleb patsienti regulaarselt kliiniliselt jälgida.

Ravi lõpetamine Ravi tuleb lõpetada aegamööda, iga järgmist annust järk-järgult vähendades, välja arvatud üleannustamisega seotud erakorralised juhud. Intratekaalse baklofeeni manustamist ei tohi järsku katkestada (vt „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”).

Manustamine: erinõuded Baclofen Sintetica 10 mg/5 ml, 40 mg/20 ml ja 10 mg/20 ml ampullid on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks infusioonipumpadega. Täpse kontsentratsiooni valikul tuleb lähtuda vajalikust ööpäevasest koguannusest ning samuti pumba minimaalsest infusioonikiirusest. Üksikasjalike soovituste leidmiseks tutvuda tootja kasutusjuhendiga.

Manustamisviis Enamikul juhtudel manustatakse intratekaalset baklofeeni püsiinfusioonina kohe pärast implanteerimist. Kui patsiendi ööpäevane annus ja funktsionaalsus on stabiliseerunud, võib (tingimusel, et pump seda võimaldab) üle minna keerulisemale manustamisviisile, mis võimaldab optimaalset, kellaaegadest sõltuvat spastilisuse kontrolli. Näiteks patsientidel, kelle krambihood sagenevad öösiti, võib vajalikuks osutuda infusiooni tunnikiiruse suurendamine 20% võrra. Selline kohandatud infusioonikiirus tuleb programmeerida ligikaudu 2 tundi enne kliinilise toime oodatavat avaldumist. Iga ampull on ainult ühekordseks kasutamiseks. Mitte korduvsteriliseerida. Ravimpreparaati tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selget lahust, mis on praktiliselt tahkete osakesteta. Kasutamis-/käsitlemisjuhend Baclofen Sintetica on ette nähtud intratekaalseks süstimiseks ja püsiinfundeerimiseks ning selle manustamisel tuleb lähtuda vastava infusioonisüsteemi juhistest. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

Patsientide erirühmad

Lapsed Testimise faas 4...< 18-aastastel patsientidel peab lumbaalpunktsiooniga manustatav esialgne prooviannus olema vahemikus 25...50 mikrogrammi ööpäevas. Annuse valikul tuleb lähtuda lapse vanusest ja mõõtmetest. Ravivastuseta patsientidel võib annust suurendada 25 mikrogrammini ööpäevas iga 24 tunni järel. Lastel ei tohi sõelumisfaasi maksimaalne annus ületada 100 mikrogrammi ööpäevas. Rakendatavad ohutusmeetmed on täiskasvanutel ja lastel ühesugused, palun vt testimise faasi lõik eespool.

Tiitrimisfaas Soovitused on täiskasvanutel ja lastel ühesugused, palun vt tiitrimisfaasi lõik eespool.

Säilitusravi Tserebraalset ja spinaalset päritolu spastilisusega lastel vanuses 4 kuni < 18 aastat on intratekaalse baklofeeni pikaajalise püsiinfusiooni esialgne säilitusannus vahemikus 25...200 mikrogrammi ööpäevas (mediaanannus 100 mikrogrammi ööpäevas). Esimese raviaasta jooksul kaldub ööpäevane koguannus tõusma, mistõttu tuleb säilitusannuse kohandamisel lähtuda individuaalsest kliinilisest ravivastusest. Annustega üle 1000 mikrogrammi ööpäevas on kogemused piiratud. Intratekaalse baklofeeni ohutus ja efektiivsus tserebraalset või spinaalset päritolu raske spastilisusega lastel vanuses alla 4 aasta ei ole tõestatud (vt ka lõik 4.4).

Neerukahjustus Intratekaalse baklofeeniga ravi saavatel neerukahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Kuna baklofeen eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul, tuleb olla ettevaatlik selle manustamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele.

Maksakahjustus Intratekaalse baklofeeniga ravi saavatel maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Annuse kohandamine ei ole soovitatav, kuna maksal puudub oluline roll baklofeeni metabolismis pärast baklofeeni intratekaalset manustamist. Seetõttu võib eeldada, et maksakahjustus ei mõjuta ravimi süsteemset ekspositsiooni.

Eakad Kliinilistes uuringutes on intratekaalse baklofeeniga ravitud mitmeid üle 65-aastaseid patsiente, millega ei kaasnenud riskide suurenemist võrreldes nooremate patsientidega. Sellele vanuserühmale omaseid probleeme ei ole oodata, kuna annused tiitritakse individuaalselt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Farmakoresistentne epilepsia. Ravimpreparaadi manustamiseks ei tohi kasutada teisi manustamisteid (ainult intratekaalselt lubatud).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravikorraldus

Pumba võib implanteerida alles siis, kui patsiendi ravivastust baklofeeni intratekaalsele boolussüstele ja/või annuse tiitrimisele on rangelt hinnatud. Arvestades intratekaalse baklofeeni esialgse manustamise ja annuse kohandamisega seotud riskidega (üldine kesknärvisüsteemi funktsiooni depressioon, kardiovaskulaarne kollaps ja/või respiratoorne depressioon), tuleb ülalnimetatud toiminguid läbi viia ainult meditsiinilise järelevalve all ja keskuses, kus on saadaval kõik vajalikud seadmed kooskõlas lõigus „Annustamine ja manustamisviis” loetletud juhistega. Elustamisvahendid peavad olema kohe kättesaadavad juhuks, kui tekivad eluohtlikud üleannustamise sümptomid. Arstid peavad olema piisavalt kogenenud intratekaalsete infusioonidega läbiviidavas pikaajalises ravis. Patsiendi jälgimine Pärast pumba kirurgilist implanteerimist tuleb patsienti hoolikalt jälgida, eriti pumba kasutamise algfaasis ja iga kord pärast manustamiskiiruse muutmist ja/või mahutis oleva baklofeeni kontsentratsiooni kohandamist, kuni patsiendi ravivastus infusioonile on vastuvõetav ja mõistlikkuse piires stabiliseerunud. Sellise raviviisiga kaasnevatest riskidest peavad tingimata teadma nii patsiendid, ravi eest vastutavad arstid, kui kõik hooldajad. Kõik patsiendi ravi ja hooldusega seotud isikud peavad teadma ala- ja üleannustamise sümptomeid, mürgistuse puhul rakendatavaid meetmeid ning kodus kasutatavaid vajalikke meetmeid pumba ja sisestuskoha hoolduseks.

Testimise faas Esialgse testimisfaasi käigus on respiratoorse ja kardiovaskulaarse funktsiooni jälgimine äärmiselt oluline, eriti juhul, kui patsiendil on lisaks kardiopulmonaalne haigus või hingamislihaste nõrkus ning samuti patsientidel, kes saavad samaaegselt bensodiasepiini või opiaadi tüüpi ravimeid, kuna neil juhtudel respiratoorse depressiooni risk suureneb. Enne intratekaalse baklofeeni testimise faasi alustamist tuleb välistada kõik infektsioonid, kuna süsteemse infektsiooni korral ei pruugi intratekaalse baklofeeni süste ravivastusele antud hinnang olla tõene.

Pumba implanteerimine Enne pumba implanteerimist ei tohi patsiendil olla ühtegi infektsiooni, kuna nakkused võivad suurendada operatsioonijärgsete tüsistuste tekkeriski. Lisaks võib süsteemne infektsioon häirida annuse kohandamist. Paikne infektsioon või kateetri asukohamuutus võib samuti ravimi manustamist häirida, mille tagajärjel võib tekkida äge intratekaalse baklofeeni ärajätusündroom koos kaasnevate sümptomitega (vt „Ravi katkestamine”).

Mahuti täitmine Mahutit peab täitma vastava koolituse ja täieliku erialase väljaõppega personal ning see peab toimuma kooskõlas tootja juhistega. Täitmiskordade vahelised intervallid tuleb hoolikalt välja arvestada vältimaks mahuti tühjenemist, kuna see võib põhjustada spastilisuse rasket taasteket või intratekaalse baklofeeni potentsiaalselt eluohtlikke ärajätusümptomeid (vt „Ravi katkestamine”). Mis tahes mikroobse saastumise või tõsiste kesknärvisüsteemi infektsioonide vältimiseks tuleb mahutit täita rangelt aseptilistes tingimustes. Pärast mahuti igat täitmis- või käsitsemiskorda tuleb seda teatud perioodi jooksul (lähtuvalt kliinilisest olukorrast) jälgida. Äärmiselt ettevaatlik tuleb olla nende implanteeritavate pumpade täitmisel, mille ava tagab otsese juurdepääsu intratekaalsele kateetrile, kuna otse kateetrisse süstimine võib viia eluohtliku üleannustamiseni.

Annuse kohandamine: lisakommentaarid

Intratekaalse baklofeeni kasutamisel tuleb olla ettevaatlik vältimaks liigset nõrkust või kukkumist, kui

mõningane spastilisus on vajalik püsti seismiseks või kõndimisel tasakaalu hoidmiseks või juhtudel, mil spastilisus aitab kaasa normaalsele talitlusele. Vajalikuks võib osutuda mõningase lihaspinge säilitamine ja üksikute krampide talumine, kuna sellest võib olla abi vereringe toetamisel ning süvaveenitromboosi võimalikul ennetamisel. Võimaliku üleannustamise või soovimatute koostoimete ennetamiseks tuleb, kui vähegi võimalik, lõpetada kõigi samaaegselt kasutatavate spasmolüütikumide kasutamine, eelistatult enne intratekaalse baklofeeni infundeerimist ja hoolika meditsiinilise järelevalve all. Samas tuleb vältida samaaegselt kasutatavate spasmolüütikumide annuse järsku vähendamist või ravi katkestamist intratekaalse baklofeeni pikaajalise ravi ajal. Ettevaatusabinõud patsientidele, kes juhivad autot või käsitsevad masinaid Patsiendid peavad olema eriti valvsad sõidukite juhtimisel, ohtlike masinate käsitsemisel ja tähelepanu

kaotuse korral ohtlikeks muutunud tegevuste sooritamisel. Ettevaatusabinõud patsientide erirühmades Patsientidel, kelle tserebrospinaalvedeliku ringlus on aeglustunud, nt põletikust või traumast tingitud ummistuse tõttu, võib intratekaalse baklofeeni migratsiooni hilinemine vähendada antispastilise toime efektiivsust ja suurendada kõrvaltoimete tekkeriski. Psühhooside, skisofreenia, segasusseisundite või Parkinsoni tõvega patsientide ravimisel intratekaalse baklofeeniga tuleb olla ettevaatlik ning neid tuleb rangelt jälgida iga kord, kui suukaudse baklofeeni manustamise järgselt täheldati nimetatud seisundite süvenemist. Ravi ajal intratekaalse baklofeeniga on nõutav täiendavate suitsiidi riskiteguritega patsientide hoolikas jälgimine. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida kliinilise halvenemise, suitsidaalse käitumise või mõtete või ebatavaliste käitumismuutuste suhtes ning selliste sümptomite esinemisel kohe arstiabi otsida (vt lõik 4.8). Eriti tähelepanelikult tuleb jälgida epilepsiaga patsiente, kuna ravimpreparaadi üleannustamisel või ärajätmisel, ja isegi intratekaalse baklofeeni terapeutiliste annustega säilitusravi ajal võivad aeg-ajalt tekkida krambihood. Intratekaalse baklofeeni kasutamisel autonoomse düsrefleksiaga patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Notsitseptiivne stimulatsioon või intratekaalse baklofeeni järsk katkestamine võib neid episoode esile kutsuda. Samuti tuleb ettevaatlik olla tserebrovaskulaarse või respiratoorse puudulikkuse korral, kuna baklofeen võib neid seisundeid süvendada. Intratekaalsel baklofeenil puudub tõenäoliselt toime kesknärvisüsteemiga mitteseotud põhihaigustele, kuna ravimpreparaadi süsteemne biosaadavus pärast intratekaalset manustamist on märkimisväärselt madalam kui suukaudsel manustamisel.

Suukaudselt manustatava baklofeeni kasutamisel tehtud tähelepanekute põhjal on soovitav olla ettevaatlik järgmistel juhtudel: mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandite anamnees, eelnevalt diagnoositud sulgurlihase hüpertoonia, neerukahjustus. Peavigastusest tingitud spastilisusega patsientidel ei ole soovitatav jätkata baklofeeni pikaajalist intratekaalset ravi enne, kui spastilisuse sümptomid on stabiliseerunud (st vähemalt üks aasta pärast vigastust). Suukaudse baklofeeni kasutamisel on teatatud harva seerumi aspartaadi aminotransaminaasi (ASAT), aluselise fosfataasi ja vere glükoosisisalduse suurenemise juhtudest.

Ettevaatusabinõud lastel Laste kehamass peab olema piisav pikaajaliseks infundeerimiseks vajaliku pumba implanteerimiseks. Intratekaalset baklofeeni võivad lastele määrata ainult vajalike teadmiste ja kogemustega arstid. Kliinilisi andmeid intratekaalse baklofeeni ohutuse ja efektiivsuse kohta alla nelja-aastastel lastel on väga piiratud hulgal. Transkutaanse kateetri sisestamine pumba implanteerimise ajal ning perkutaanse endoskoopilise gastrostoomi (PEG) voolikute kasutamine suurendab lastel infektsioonide tekkeriski.

Rasestumisvõimelised naised

Arvestades võimalikku riski ravimi manustamisel raseduse ajal, peavad rasestumisvõimelised naised

kasutama ravi ajal tõhusat rasestumisvastast vahendit (vt „Fertiilsus, rasedus ja imetamine“). Neerukahjustus

Pärast baklofeeni suukaudset manustamist neerukahjustusega patsientidele on esinenud tõsiseid neuroloogilisi kõrvaltoimeid, seetõttu on soovitatav olla väga hoolikas, kui intratekaalset baklofeeni manustatakse neerukahjustusega patsientidele. Vajalik võib olla annuse vähendamine, võttes arvesse patsiendi kliinilist seisundit või renaalse kliirensi vähenemise astet. Eakad patsiendid (> 65-aastased) Kliinilistes uuringutes on intratekaalse baklofeeniga ravitud mitmeid üle 65-aastaseid patsiente, ilma et neil oleks tekkinud mingeid erilisi probleeme. Eakatel patsientidel suureneb kõrvaltoimete esinemise tõenäosus suukaudse baklofeeni tiitrimisfaasis ja sama võib rakenduda ka intratekaalsele baklofeenile. Samas eeldatavalt ei teki eakate ravis mingeid erilisi probleeme, kuna optimaalse annuse valikul lähtutakse igast patsiendist eraldi.

Ravi katkestamine Intratekaalse baklofeeni järsk, ükskõik millisel põhjusel katkestamine, mis väljendub suurenenud spastilisuse, sügeluse, paresteesia ja hüpotensioonina, on tinginud muu hulgas selliseid tüsistusi, nagu hüperaktiivne seisund, millega kaasnevad kiired ravile allumatud spasmid, hüpertermia ja sümptomid, mis on kooskõlas maliigse neuroleptilise sündroomiga (MNS), nt segasusseisund ja lihasjäikus. Harvadel juhtudel on seisund progresseerunud epilepsiahoo/epileptilise seisundi, rabdomüolüüsi, koagulopaatia, mitme organi puudulikkuse ja surmani. Kõiki intratekaalset baklofeeni saavaid patsiente ohustab võimalik ärajätu risk. Mõned intratekaalse baklofeeni ärajätu kliinilised tunnused võivad meenutada autonoomset düsrefleksiat, infektsiooni (sepsis), maliigset hüpertermiat, tahhükardiat, maliigset neuroleptilist sündroomi (MNS) või muid hüpermetaboolse seisundi või ulatusliku rabdomüolüüsiga seostatavaid haigusseisundeid. Patsiente ja nende hooldajaid tuleb nõustada mahuti täitmisvisiitide ajagraafikust kinnipidamise olulisuse osas ning teavitada baklofeeni ärajätunähtudest ja -sümptomitest, pöörates erilist tähelepanu ärajätusündroomi alguses tekkivatele nähtudele ja sümptomitele (nt priapism). Enamikul juhtudel ilmnesid ärajätusümptomid mõne tunni jooksul pärast ravi katkestamist intratekaalse baklofeeniga. Sageli olid intratekaalse baklofeeniga ravi järsu katkestamise põhjusteks (muu hulgas) kateetri funktsioonihäired (eelkõige lahtitulek), äärmiselt väike kogus ravimit pumbamahutis, pumba aku tühjenemine ja seadme talitlushäired. Teatati seadme talitlushäiretest, mille tagajärjel muutus ravimi manustamine, põhjustades ärajätusümptomeid, sh surma. Mõnedel juhtudel oli inimeksimus kas võimalikuks põhjuseks või mängis toetavat rolli. Intratekaalse baklofeeniga ravi järsu katkestamise ennetamiseks tuleb pöörata hoolikat tähelepanu infusioonisüsteemi programmeerimisele ja jälgimisele, täitmise graafikule/protseduuridele ning pumba häiresignaalidele. Intratekaalse baklofeeni ärajätu soovitatav ravi on intratekaalse ravi taastamine samas või sarnases annuses nagu enne ravi katkestamist. Samas, kui kohe ei õnnestu intratekaalse manustamisega jätkata, võib ravi GABA-ergiliste agonistidega, nt suukaudse või enteraalse baklofeeni või suukaudsete, enteraalsete või intravenoossete bensodiasepiinidega ennetada potentsiaalselt eluohtlikke tüsistusi. Intratekaalse baklofeeni ärajätu progresseerumise pidurdamisel ei tohi loota ainuüksi suukaudsele või enteraalsele baklofeenile. Äärmiselt oluline on rangelt kinni pidada pumba tootja antud implanteerimise, pumba programmeerimise ja/või mahuti täitmise juhistest.

Põletikuline mass implanteeritud kateetri otsas Teatatud on juhtudest, mil implanteeritud kateetri otsa tekib põletikuline mass, mis võib põhjustada tõsiseid neuroloogilisi kahjustusi, sh halvatust. Põletikulise massi tekkega seostatakse kõige sagedamini järgmiseid sümptomeid: 1) ravivastuse nõrgenemine (spastilisuse tugevnemine, varem ravile allunud spastilisuse taastekkimine, ärajätusümptomid, nõrk ravivastus annuse suurendamisele või sagedased või suured annuste suurendamised), 2) valu, 3) neuroloogiline defitsiit/funktsioonihäire. Arstid peavad intraspinaalsel ravil olevaid patsiente hoolikalt jälgima mis tahes uute neuroloogiliste nähtude või sümptomite osas. Arstid peavad oma äranägemisel otsustama, milline on patsiendi meditsiiniliste vajaduste seisukohast kõige asjakohasem jälgimisviis põletikulise massi prodromaalsete nähtude ja

sümptomite tuvastamiseks. Eriti hoolikas tuleb olla patsientidega, keda ravitakse apteegis valmistatud,

opioide sisaldavate ravimpreparaatide või -segudega. Põletikulisele massile viitavate uute neuroloogiliste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda konsulteerimist neurokirurgiga, kuna paljud põletikulise massi sümptomid ei erine eriti ägeda spastilisusega patsientidel esinevatest, haigusest tingitud sümptomitest. Mõnedel juhtudel võib vajalikuks osutuda kuvamisprotseduur, millega saab põletikulise massi diagnoosi kas kinnitada või välistada.

Skolioos Skolioosi teket või olemasoleva skolioosi halvenemist on täheldatud patsientidel, keda on ravitud intratekaalse baklofeeniga. Ravi ajal intratekaalse baklofeeniga tuleb jälgida skolioosi sümptomeid. Oluline teave abiainete kohta Baclofen Sintetica 10 mg/5 ml

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes ampullis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Baclofen Sintetica 40 mg/20 ml Ravim sisaldab 70 mg naatriumi ühes ampullis, mis on võrdne 3,5%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kahtlustatavad koostoimed, mille tõttu samaaegne kasutamine ei ole soovitatav Levodopa/DOPA-dekarboksülaasi inhibiitorid Suukaudse baklofeeni samaaegne kasutamine levodopa/DOPA-dekarboksülaasi inhibiitoriga suurendas riski kõrvaltoimete tekkeks, nagu nägemishallutsinatsioonid, segasus, peavalu ja iiveldus. Samuti on teatatud Parkinsoni tõve sümptomite halvenemisest. Seega tuleb rakendada ettevaatust, kui intratekaalset baklofeeni manustatakse patsientidele, kes saavad ravi levodopa/DOPA-dekarboksülaasi inhibiitoriga. Täheldatud ja arvesse võetavad koostoimed

Anesteetikumid Intratekaalse baklofeeni ja üldanesteetikumide (nt fentanüül, propofool) samaaegne kasutamine võib suurendada südamehäirete ja insultide riski. Seega tuleb olla ettevaatlik anesteetikumide manustamisel patsientidele, kes saavad intratekaalset baklofeeni.

Ennustatavad ja arvesse võetavad koostoimed Spasmolüütikumid Võimaliku üleannustamise või soovimatute koostoimete ennetamiseks tuleb, kui vähegi võimalik, lõpetada kõigi samaaegselt kasutatavate suukaudsete spasmolüütikumide kasutamine, eelistatult enne intratekaalse baklofeeni infundeerimist ja hoolika meditsiinilise järelevalve all. Samas tuleb vältida samaaegselt kasutatavate spasmolüütikumide annuse järsku vähendamist või ravi katkestamist intratekaalse baklofeeni pikaajalise ravi ajal.

Morfiin Ühel patsiendil põhjustas morfiini ja intratekaalse baklofeeni kombinatsioon hüpotensiooni. Kooskasutamisel teiste ravimitega ei saa välistada düspnoe või teiste kesknärvisüsteemi sümptomite teket. Teiste ainete intratekaalset koosmanustamist on katsetatud piiratud ulatuses ja selliste kombinatsioonide ohutuse kohta on vähe andmeid.

Alkohol ja teised KNS-i pärssivad ained Alkoholi ja teiste sarnase mõjuga ühendite KNS-i pärssiv toime võib lisanduda intratekaalse baklofeeni toimele. Tähelepanuvõime langus võib muuta sõidukite juhtimise ja masinate käsitsemise ohtlikuks. Vältida alkohoolsete jookide ja alkoholi sisaldavate ravimite tarvitamist.

Tritsüklilised antidepressandid

Samaaegne ravi suukaudse baklofeeni ja tritsükliliste antidepressantidega võib baklofeeni toimet tugevdada ja indutseerida tugevat lihashüpotooniat. Intratekaalse baklofeeni kasutamisel seda tüüpi kombinatsioonides tuleb olla ettevaatlik. Antihüpertensiivsed ained Suukaudse baklofeeni ja antihüpertensiivsete ainete kooskasutamine võib kiirendada vererõhu langust;

vajalikuks võib osutuda vererõhu jälgimine ja hüpertooniaravimi annuse kohandamine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit.

Rasedus Baklofeeni kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on neid piiratud hulgal. Baklofeeniga emakas kokku puutunud lastel on teatatud väärarengute juhtudest, kusjuures väärarengutüübid vastavad loomadel täheldatutele (kesknärvisüsteem, skeleti anomaaliad ja omfalotseele) (vt lõik 5.3). Suukaudse baklofeeni manustamisel kuni sünnituseni on vastsündinutel teatatud ärajätusündroomi juhtudest (sh sünnitusjärgsed krambid) (vt „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). See sündroom võib avalduda mitu päeva pärast sündi. Raseduse ajal toimuva kokkupuute korral tuleb rakendada spetsiaalset sünnieelset jälgimist, mis keskendub eelnevalt kirjeldatud väärarengutele. Raseduse lõpus toimuva kokkupuute korral tuleb rakendada vastsündinu jälgimist ja asjakohast ravi. Pärast baklofeeni intratekaalset manustamist tuvastati ema plasmas väike kogus baklofeeni. Baklofeen läbib platsentaarbarjääri. Intratekaalset baklofeeni ei tohi kasutada raseduse ajal, väljaarvatud juhul, kui oodatav kasu ületab võimalikud riskid lootele. Loomkatsetes on täheldatud suukaudselt manustatava baklofeeni kahjulikku toimet reproduktiivsusele.

Imetamine Ei ole teada, kas ravimit on võimalik tuvastada määratavas koguses naiste rinnapiimas, keda ravitakse intratekaalse baklofeeniga. Suukaudsetes terapeutilistes annustes eritub toimeaine rinnapiima, kuid nii väikestes kogustes, et kõrvaltoimete teket imikul ei ole tõenäoliselt oodata.

Fertiilsus Neljal protsendil hulgiskleroosiga patsientidest, keda raviti kuni ühe aasta jooksul suukaudse baklofeeniga, on palpeerimisel tuvastatud munasarja tsüste. Enamikul juhtudel taandusid tsüstid iseenesest, ehkki patsiendid jätkasid ravi. Osadel tavalistel naistel tekivad munasarjatsüstid iseeneslikult.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Baclofen Sintetica mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Alkoholi tarvitamine süvendab seda kahjustust veelgi. Mõnedel intratekaalse baklofeeniga ravi saavatel patsientidel on teatatud kesknärvisüsteemi (KNS) pärssivatest toimetest, nagu unisus ja sedatsioon. Teised loetletud kõrvaltoimed on ataksia, hallutsinatsioonid, diploopia ja ärajätusümptomid. Nende kõrvaltoimetega patsientidel ei ole soovitatav juhtida autot ega töötada masinatega. Baclofen Sintetica’ga ravitavate patsientide puhul peab raviarst regulaarselt hindama autojuhtimise või keerukate masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Intratekaalse baklofeeni manustamise ajal täheldatud kõige sagedasemad kõrvaltoimed on unisus, hüpotoonia, depressioon, krambid, hüpotensioon ja kõhulahtisus. Kõrvaltoimed on loetletud lähtuvalt MedDRA organsüsteemi klassidest tabelis 1.

Kõrvaltoimed on järjestatud lähtuvalt organsüsteemi klassidest ja esinemissagedusest; igas

esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras, lähtuvalt järgmistest konventsioonidest: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Tabel 1

Immuunsüsteemi häired Teadmata Ülitundlikkus Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Dehüdratsioon Psühhiaatrilised häired Sage Depressioon, ärevus, agiteeritus, unetus Aeg-ajalt Suitsiidikatse, suitsiidimõtted (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud Teadmata Düsfooria Närvisüsteemi häired Väga sage Unisus (eriti testimise faasis) Sage Krambid, peavalu, düsartria, pearinglus/uimasus, sedatsioon, epileptilised Aeg-ajalt Ataksia, mäluhäired, nüstagm Krampe ja peavalu esineb sagedamini tserebraalset päritolu spastilisusega patsientidel kui spinaalset päritolu spastilisusega patsientidel Silma kahjustused Sage Diploopia, hägune nägemine, kohanemishäired Südame häired Aeg-ajalt Bradükardia Vaskulaarsed häired Sage Hüpotensioon Aeg-ajalt Hüpertensioon, süvaveenitromboos, nahaõhetus, kahvatus Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage Respiratoorne depressioon, pneumoonia, düspnoe Teadmata Bradüpnoe Seedetrakti häired Sage Kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, söögiisu vähenemine,

Aeg-ajalt Iileus, düsfaagia, hüpogeusia Iiveldust ja oksendamist esineb sagedamini tserebraalset päritolu spastilisusega patsientidel kui spinaalset päritolu spastilisusega patsientidel Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Urtikaaria, pruritus, näo või perifeerne ödeem Aeg-ajalt Hüperhidroos, alopeetsia Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga sage Lihaste hüpotoonia (eriti testimise faasis – toime on mööduv) Sage Lihaste hüpertoonia Teadmata Skolioos (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“) Neerude ja kuseteede häired Sage Uriinipeetus. uriinipidamatus Uriinipeetust esineb sagedamini tserebraalset päritolu spastilisusega patsientidel kui spinaalset päritolu spastilisusega patsientidel Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Sage Seksuaalfunktsiooni häire (intratekaalne baklofeen võib takistada erektsiooni ja Teadmata Erektsioonihäire Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage Püreksia, asteenia, valu, külmavärinad Aeg-ajalt Hüpotermia Harv Ravimi manustamise ootamatu katkestamise tagajärjel tekkivad potentsiaalselt

Nimetatud on manustamissüsteemist tingitud kõrvaltoimeid (nt põletikuline mass implanteeritud kateetri otsas, kateetri paigalt nihkumine koos võimalike tüsistustega, paikne infektsioon, meningiit, süsteemi valest käsitsemisest tingitud üleannustamine) ja mõnel neist juhtudest ei saa välistada põhjuslikku seost baklofeeniga. On teatatud seadme talitlushäiretest, mille tagajärjel on muutunud ravimi manustamine ja mis on põhjustanud ärajätusümptomeid, sh surma (vt lõik 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“). Sõeluuringu ajal suurendas PEG-voolikute kasutamine lastel süvainfektsioonide esinemissagedust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Patsienti peab kogu ravi ajal hoolikalt jälgima üleannustamise mis tahes nähtude ja sümptomite osas, eriti esmases testimise faasis ja tiitrimisfaasis, kuid samuti ravi jätkamisel intratekaalse baklofeeniga pärast lühiajalist pausi. Üleannustamise nähud võivad tekkida ootamatult või pärast peiteaega. Üleannustamise sümptomid: tugev lihaste hüpotoonia, unisus, uimasus, pearinglus, sedatsioon, krambihood, teadvuse kadu, ptüalism, iiveldus, oksendamine, tahhükardia ja tinnitus. Tugeva üleannustamise korral võib tekkida respiratoorne depressioon, apnoe ja kooma. Tõsine üleannustamine võib tekkida näiteks siis, kui kateetri sisu satub kateetri läbitavuse/asendi kontrollimise ajal kogemata intratekaalruumi. Üleannustamise teisteks võimalikeks põhjusteks on programmeerimisvead, liiga kiire annuse suurendamine ja samaaegne ravi suukaudse baklofeeniga. Uurida tuleb ka pumba funktsioonihäireid.

Ravi Intratekaalse baklofeeni üleannustamise raviks ei ole spetsiifilist antidooti. Tavaliselt kasutatakse järgmisi meetmeid.

1) Pumpa jäänud baklofeen valatakse võimalikult kiiresti välja.

2) Vajadusel intubeeritakse respiratoorse depressiooniga patsient kuni ravimi eritumiseni.

Teatavad aruanded viitavad võimalusele, et füsostigmiini abil saab leevendada kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid, eriti unisust ja respiratoorset depressiooni. Samas tuleb füsostigmiini intravenoossel süstimisel olla ettevaatlik, kuna see võib indutseerida epileptilisi krambihooge, bradükardiat ja südame juhteteede häireid. Kõigepealt võib teha proovisüsti, manustades 5...10 minuti jooksul intravenoosselt 1...2 mg füsostigmiini. Selle aja jooksul peavad patsiendid olema range järelevalve all. Kui patsiendil tekib hea ravivastus, võib piisava respiratoorse funktsiooni tagamiseks manustada 30...60-minutiliste intervallide järelt 1 mg kordusannuseid. Ülisuure üleannustamise korral ei pruugi füsostigmiinist abi olla ja vajalikuks võib osutuda patsiendil kunstliku hingamisaparaadi kasutamine. Eeldusel, et lumbaalpunktsioon ei ole vastunäidustatud, võib mürgistuse algstaadiumis kaaluda 30...40 ml tserebrospinaalvedeliku väljutamist, et vähendada baklofeeni kontsentratsiooni tserebrospinaalvedelikus.

Kardiovaskulaarfunktsiooni toetamine. Krambihoogude ajal tehakse ettevaatlikult diasepaami

intravenoosne süste. Füsostigmiini kasutamine on soovitatav ainult ägeda, toetusravile allumatu toksilisuse korral. Lastele võib füsostigmiini manustada intravenoosselt annuses 0,02 mg/kg, ületamata manustamiskiirust 0,5 mg minutis. Seda võib korrata iga 5...10 minuti järel kuni ravivastuse saabumiseni või kuni 2 mg koguannus on manustatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: müorelaksandid, teised tsentraalse toimega müorelaksandid, АТХ-kood: M03BX01

Toimemehhanism Baklofeen stimuleerib GABA (gamma-aminovõihape) retseptoreid, aeglustades seega mono- ja polüsünaptliliste reflekside ülekannet seljaajus. Farmakodünaamilised toimed Baklofeeni keemiline struktuur on analoogne neurotransmitteri inhibiitori GABA struktuuriga. Baklofeen ei muuda neuromuskulaarset ülekannet. Baklofeenil on antinotsitseptiivne toime. Neuroloogiliste haiguste korral, millega kaasnevad skeletilihaste spasmid, ei avaldu baklofeeni toime mitte ainult kontrollimatutele lihaskontraktsioonidele, vaid vähendab märkimisväärselt ka valulike spasmide ja kloonuste intensiivsust.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Baklofeen parandab patsientide liikuvust, tagades neile seega suurema autonoomia, ning aitab kaasa füsioteraapiale. Baklofeen pärsib kogu kesknärvisüsteemi, põhjustades sedatsiooni, unisust ning samuti respiratoorset ja kardiovaskulaarset depressiooni. Samuti on tõestatud, et baklofeenil on annusest sõltuv toime meeste erektsioonihäiretele GABA retseptori stimulatsiooni kaudu (vt lõik 4.8). Intratekaalset baklofeeni võib vaadelda kui alternatiivi invasiivsetele neurokirurgilistele protseduuridele. Otse intratekaalruumi manustatav baklofeen võimaldab spastilisuse ravi annustes, mis on vähemalt 400...1000 korda väiksemad, kui suukaudselt manustatavad annused. Intratekaalne boolus Ravimpreparaat hakkab üldjuhul toimima poole tunni kuni tunni möödumisel ühekordse intratekaalse annuse manustamisest. Maksimaalne spasmolüütiline toime saabub ligikaudu 4 tundi pärast annuse manustamist ja kestab 4...8 tundi. Toime algus, maksimaalne ravivastus ja selle kestus võib patsienditi varieeruda, sõltuvalt annusest, sümptomite raskusest ning manustamisviisist ja -kiirusest.

Püsiinfusioon Baklofeeni spasmivastane toime algab 6...8 tundi pärast püsiinfusiooni alustamist ja maksimaalne toime saabub 24...48 tunni jooksul.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Järgmiste kineetiliste parameetrite tõlgendamisel tuleb arvestada intratekaalse manustamisviisi ja tserebrospinaalvedeliku aeglustunud ringlusega.

Imendumine Infundeerimine otse tserebrospinaalvedelikku aitab vältida imendumisprotsesse ja võimaldab adsorbeeruval ravimpreparaadil toimida otse seljaaju dorsaalsarvel asuvatele retseptoritele.

Jaotumine Pärast ühekordset intratekaalset boolussüstet/lühiajalist infusiooni on jaotusruumala vahemikus 22...157 ml (arvutamisel lähtuti tserebrospinaalvedelikus sisalduvast ravimikogusest). Intratekaalsel püsiinfundeerimisel ööpäevastes annustes 50...1200 mikrogrammi on baklofeeni püsikontsentratsioon lumbaalses tserebrospinaalvedelikus 130...1240 nanogrammi/ml. Lähtuvalt tserebrospinaalvedelikus hinnatud poolväärtusajast, saavutatakse püsikontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus 1...2 päeva jooksul. Intratekaalse infundeerimise ajal ei ületa plasmakontsentratsioon 5 nanogrammi/ml, mis kinnitab, et baklofeen läbib hematoentsefaalbarjääri aeglaselt.

Eritumine Pärast 50...136 mikrogrammi baklofeeni ühekordset intratekaalset boolussüstet/lühiajalist infusiooni jääb tserebrospinaalvedelikust eritumise poolväärtusaeg vahemikku 1...5 tundi. Tserebrospinaalvedelikust eritumise poolväärtusaega baklofeeni püsikontsentratsioonil ei ole välja selgitatud. Tserebrospinaalvedeliku keskmine kliirens on nii pärast ühekordset boolussüstet kui implanteeritava pumba abil lumbaalsesse subarahnoidaalruumi püsiinfundeerimist ligikaudu 30 ml/h. Intratekaalse püsiinfusiooni ajal (pärast püsikontsentratsiooni saavutamist) on baklofeeni kontsentratsioonigradient lumbaalse tserebrospinaalvedeliku ja subarahnoidaalsetes sopistustes asuva tserebrospinaalvedeliku võrdluses vahemikus 1,8 : 1 ja 8,7 : 1 (keskmine = 4 : 1). See on kliiniliselt oluline, kuna see tähendab, et alajäsemete spastilisust saab efektiivselt ravida ilma ülajäsemeid oluliselt mõjutamata ning närvisüsteemile avalduvast toimest tingitud kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete arv on seega väiksem. Patsientide erirühmad Eakad patsiendid Farmakokineetilised andmed pärast intratekaalse baklofeeni manustamist eakatele patsientidele puuduvad. Suukaudse ravimvormi ühekordse manustamise järgsed noorte täiskasvanute ja eakate võrdlusandmed näitavad, et eakatel patsientidel on eritumine aeglasem, kuid süsteemne ekspositsioon sarnaneb noorte täiskasvanute omale. Samas ei viita nende tulemuste ekstrapoleerimine mitmeannuselise ravi andmete tõenäosusele, et noorte täiskasvanute ja eakate patsientide farmakokineetika võrdluses võiks olla märkimisväärseid erinevusi.

Lapsed Lastel (8...18-aastased), kellele infundeeriti pikaajaliselt intratekaalset baklofeeni annuses 77...400 mikrogrammi ööpäevas, olid plasmakontsentratsioonid 10 nanogrammi/ml või alla selle.

Maksakahjustus Farmakokineetilised andmed pärast intratekaalse baklofeeni manustamist maksakahjustusega patsientidele puuduvad. Samas, kuna maks ei oma baklofeeni dispositsioonis olulist rolli, ei ole tõenäoline, et ravimi farmakokineetika võiks maksakahjustusega patsientidel kliiniliselt olulisel määral muutuda.

Neerukahjustus Farmakokineetilised andmed pärast intratekaalse baklofeeni manustamist neerukahjustusega patsientidele puuduvad. Kuna baklofeen eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul, ei saa neerukahjustusega patsientidel välistada muutumatul kujul ravimi akumuleerumist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised andmed ei näita erilist riski inimestele. Need andmed pärinevad tavapärastest korduvannuse toksilisuse ja genotoksilisuse uuringutest.

Rottidega läbi viidud 2-aastane uuring (ravimit manustati suukaudselt) näitas, et baklofeen ei ole kartsinogeenne. Uuringu käigus täheldati annusest sõltuvat munasarjatsüstide tekke sagenemist ja neerupealiste hüpertroofia ja/või hemorraagia esinemissageduse vähemolulist suurenemist.

Rottidel läbi viidud suukaudsete uuringute tulemuste põhjal ei ole tõenäoline, et baklofeeni intratekaalne manustamine mõjutaks viljakust või pre- ja postnataalset arengut. Baklofeen ei ole hiirtel, rottidel ega küülikutel teratogeenne annuste puhul, mis on vähemalt 34 korda suuremad kui intratekaalselt manustatavad maksimaalsed annused mg/kg kohta. Suukaudselt manustatud baklofeen suurendab omfalotseele (ventraalsong) esinemissagedust rottide loodetel, kellele manustati annus, mis oli 135 korda suurem kui inimese maksimaalne intratekaalselt manustatav annus mg/kg. Seda kõrvalekallet ei täheldatud hiirtel ega küülikutel. Baklofeeni suukaudne manustamine aeglustab loote kasvu (luustumist) annustes, mis põhjustas rottidel ja küülikutel ka emasloomale toksilist toimet. Pärast suure annuse intraperitoneaalset manustamist põhjustas baklofeen rottide loodetel lülisamba kaare laienemist. Baklofeeni suured suukaudsed annused suurendasid samuti küülikute loodetel esi- ja tagajäsemete luustumata falangeaalsete tuumade esinemissagedust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Süstevesi

6.2 Sobimatus

Dekstroos ja baklofeen on omavahel sobimatud, kuna nende ainete vahel tekib keemiline reaktsioon.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5. Pakendi iseloomustus ja sisu Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (10 mg/5 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 5 ml ampullid, millel on murdejoon ja violetne ringikujuline märgistus. Karbis on 1, 5 ja 10 ampulli, milles on 5 ml lahust.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (10 mg/5 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 5 ml ampullid, millel on murdejoon ja violetne ringikujuline märgistus ning mis on pakitud steriilsesse plastblistrisse. Karbis on 5 või 10 ampulli, milles on 5 ml lahust.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (40 mg/20 ml) I tüüpi selgest värvitust klaasist 20 ml ampullid, millel on murdejoon ja roheline ringikujuline märgistus. Karbis on 1 ampulli, milles on 20 ml lahust.

Baclofen Sintetica 2 mg/ml infusioonilahus (40 mg/20 ml)

I tüüpi selgest värvitust klaasist 20 ml ampullid, millel on murdejoon ja roheline ringikujuline märgistus

ning mis on pakitud steriilsesse plastblistrisse. Karbis on 1 ampull, milles on 20 ml lahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Kasutamis-/käsitsemisjuhend Baclofen Sintetica on ette nähtud intratekaalseks süstimiseks ja püsiinfundeerimiseks ning selle manustamisel tuleb lähtuda vastava infusioonisüsteemi juhistest. Baclofen Sintetica 10 mg/5 ml Baclofen Sintetica pakendi avamiseks hoidke seda mõlema käega ja keerake servi vastupidises suunas, kuni avamiseni (rakendatav ainult ilma blistrita ampullpakendite korral).

Stabiilsus ELi sertifikaadiga pumpades on intratekaalne baklofeen stabiilne kuni 180 päeva jooksul. Võimalusel tuleb parenteraalselt manustatavaid ravimpreparaate manustamiseelselt kontrollida tahkete osakeste ja värvimuutuse osas.

Spetsiifilised manustamisjuhised Täpse kontsentratsiooni valikul tuleb lähtuda vajalikust ööpäevasest koguannusest ning samuti pumba minimaalsest infusioonikiirusest. Üksikasjalike soovituste leidmiseks tutvuda tootja kasutusjuhendiga.

Lahjendamine Kui kasutajad soovivad manustada Baclofen Sintetica’t teistes kontsentratsioonides kui 50, 500 või 2000 mikrogrammi/ml, tuleb ravimpreparaati lahjendada aseptilistes tingimustes steriilse ja säilitusaineteta naatriumkloriidi süstelahusega.

Manustamissüsteemid Intratekaalse baklofeeni pikaajaliseks manustamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid süsteeme. Neist võib mainida näiteks ELi sertifikaadiga pumpasid. Need täidetava mahutiga varustatud implanteeritavad süsteemid tuleb implanteerida (paikses või üldanesteesias) naha alla, enamasti kõhuseinas. Süsteemid ühendatakse intratekaalse kateetriga, mis kulgeb subkutaanselt subarahnoidaalruumi. Enne nende süsteemide kasutamist peavad kasutajad veenduma, et tehnilised näitajad ning mahutis oleva baklofeeni keemiline stabiilsus oleks kooskõlas baklofeeni intratekaalse manustamise tingimustega.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sintetica GmbH Albersloher Weg 11 48155 Münster Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

964318

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.05.2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.01.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025