RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BEROTEC N, 100 mikrogrammi/annuses inhalatsiooniaerosool, lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Inhalatsiooniaerosooli üks mõõdetud annus (1 pihustus) sisaldab 100 mikrogrammi fenoteroolvesinikbromiidi. INN. Fenoterolum

Teadaolevat toimet omav abiaine: iga pihustus sisaldab 15,597 mg etanooli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Bronhiaalastma hoogude ja pöörduvast hingamisteede obstruktsioonist tingitud seisundite, nt kroonilise obstruktiivse bronhiidi, sümptomaatiline ravi.

Füüsilisest koormusest tingitud astma profülaktika.

Märkus. Astmahoogude ja glükokortikosteroididega ravilele alluva kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide puhul tuleb kaaluda samaaegse põletikuvastase ravi rakendamist.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

a) Äge astmahoog ja teised seisundid, millega kaasneb mööduv hingamisteede ahenemine Enamikel juhtudel piisab kiireks sümptomite leevendamiseks 1 annuse inhaleerimisest (üks pihustus). Kui hingamine ei ole 5 minuti jooksul märgatavalt paranenud, võib inhaleerida teise annuse, maksimaalselt kuni 8 pihustust ööpäevas. Kui hoog ei ole leevenenud 2 pihustusega, võivad vajalikuks osutuda täiendavad pihustused. Sellises olukorras peavad patsiendid otsekohe nõu küsima arstilt või minema lähimasse haiglasse (vt lõik 4.4).

b) Füüsilisest koormusest tingitud astma profülaktika 1...2 annust (1...2 pihustust) enne füüsilist koormust, maksimaalselt kuni 8 annust (kuni 8 pihustust) päevas.

Lapsed Lastele võib BEROTEC N inhalatsiooniaerosooli manustada vaid arsti korraldusel ja täiskasvanu juuresolekul.

Manustamisviis Inhalatsiooniaerosooli õige kasutamine on eduka ravi eelduseks.

Enne inhalatsiooniaerosooli esmakordset kasutamist vajutada 2 korda dosaatorkorgile.

Järgida alltoodud juhendit iga kord enne ravimi tarvitamist: 1. Eemaldada huuliku kaitsekork. 2. Hingata sügavalt välja.

(Joonis 1)

3. Hoida inhalaatorit nii, nagu näidatud joonisel 1 ja asetada huuliku ots suhu. Nool ning ballooni põhi peavad olema suunaga ülespoole; 4. Hingata võimalikult sügavalt sisse, vajutades samal ajal ballooni põhjale, sel hetkel vabaneb kindel annus ravimit. Hoida paar sekundit hinge kinni, seejärel võtta huulik suust ning hingata välja.

Kui osutub vajalikuks teine inhalatsioon, tuleb korrata sama tegevust (sammud 2...4).

5. Pärast kasutamist sulgeda balloon kaitsekorgiga. 6. Kui aerosoolballooni ei ole 3 päeval kasutatud, tuleb dosaatorkorki korraks liigutada.

Balloon on läbipaistmatu. Seetõttu ei ole võimalik näha, kui see tühjaks saab. Inhalaator väljastab 200 pihustust. Pärast nende annuste ärakasutamist võib balloonis siiski olla väike kogus lahust. Sellegipoolest tuleb inhalaator välja vahetada kindlustamaks, et iga pihustus väljastab õige koguse ravimit. Puhastage oma huulikut vähemalt üks kord nädalas. Tähtis on hoida oma inhalaatori huulik puhtana, et ravim ei kogune sellesse ega ummista pihustusava.

Puhastamiseks võtta kõigepealt ära tolmukate ning eemaldada metallballoon huulikust. Loputada huulik sooja veega läbi, niikaua kuni kogunenud ravimit ja/ega mustust ei ole näha.

Pärast puhastamist raputada vesi huulikust välja ja lasta õhu käes kuivada ilma igasuguseid küttesüsteeme kasutamata. Kui huulik on kuiv, paigutada tagasi metallballoon ja tolmukate.

HOIATUS: Plastikust huulik on spetsiaalselt disainitud BEROTEC N inhalatsiooniaerosooli jaoks, et alati kindlustada ravimi õige annustamine. Huulikut ei tohi kasutada teistel aerosoolballoonidel, samuti võib BEROTEC N inhalatsiooniaerosooli tarvitada ainult tootega kaasasoleva huulikuga.

Balloon on rõhu all, mistõttu ei tohi seda mingil juhul avada jõuga ja hoida temperatuuril üle 50 °C.

4.3 Vastunäidustused

BEROTEC N on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

• hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia;
• tahhüarütmia;
• ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientidele, kellele on määratud regulaarne põletikuvastane ravi, tuleb soovitada jätkata oma põletikuvastaste ravimite võtmist, isegi kui sümptomid vähenevad ja nad ei vaja BEROTEC N’i. Kui varasem efektiivne annustamisskeem ei taga enam samasugust sümptomite leevendust, peab patsient pöörduma arsti poole niipea kui võimalik, sest see võib olla märk astma süvenemisest ja nõuab astmaravi ümberhindamist. Lühitoimeliste beeta-agonistide ülemäärane kasutamine võib maskeerida põhihaiguse progresseerumist ja soodustada astma kontrolli halvenemist, mis suurendab astma raskete ägenemisepisoodide ning suremuse riski. Patsiente, kes võtavad rohkem kui kaks korda nädalas „vajaduse korral“ fenoterooli, arvestamata profülaktilist kasutamist enne koormust, tuleb ravi õigeks kohandamiseks uuesti hinnata, sest nendel patsientidel esineb fenoterooli ülemäärase kasutamise risk.

Alljärgnevatel juhtudel peab BEROTEC N’i kasutama eriti ettevaatlikult, eriti siis, kui on vajalik soovitatud annustest suuremate annuste kasutamine:

• diabeet;
• hiljutine müokardiinfarkt;
• raske orgaaniline südame- või veresoonkonna haigus;
• hüpertüreoos;
• feokromotsütoom.

Paradoksaalne bronhospasm Nii nagu teiste inhaleeritavate ravimitega, võib ka BEROTEC N põhjustada paradoksaalset bonhospasmi, mis võib olla eluohtlik. Paradoksaalse bronhospasmi esinemisel tuleb BEROTEC N’i kasutamine otsekohe lõpetada ning asendada alternatiivse raviga.

Kardiovaskulaarsed toimed Sümpatomimeetiliste ravimite, sh BEROTEC N’iga, võivad kaasneda kardiovaskulaarsed toimed. Turuletulekujärgsetest andmetest ja avaldatud kirjandusest on mõningaid tõendeid beeta-agonistidega kaasnevate müokardi isheemia harvade juhtumite kohta. Kaasuva raske südamehaigusega (nt südame isheemiatõbi, arütmia või raske südamepuudulikkus) patsiente, kes saavad BEROTEC N’i tuleb hoiatada, et nad pöörduksid arsti poole, kui nad tunnevad valu rinna piirkonnas või teisi südamehaiguse halvenemisele viitavaid sümptomeid. Tähelepanu tuleb pöörata selliste sümptomite nagu düspnoe ja rinna piirkonna valu hindamisele, kuna need võivad olla nii respiratoorse kui kardiaalse päritoluga.

Hüpokaleemia Beeta -agonistide kasutamisel võib tekkida hüpokaleemia. Ettevaatus on vajalik raske astma korral, kuna hüpokaleemiat võib potentseerida ksantiini derivaatide, glükokortikosteroidide, ja diureetikumide samaaegne kasutamine. Hüpoksia võib süvendada hüpokaleemiast tingitud südame rütmihäireid.

Digoksiini saavatel patsientidel, kel esineb suurenenud vastuvõtlikkus arütmiatele, võib tagajärjeks olla hüpokaleemia. Seetõttu soovitatakse pidevalt jälgida vereplasma kaaliumisisaldust.

Düspnoe Ägeda, kiiresti süveneva hingamisraskuse korral tuleb patsiendil viivitamatult pöörduda arsti poole.

Samaaegne kasutamine koos sümpatomimeetikumide ja antikolinergiliste bronhilõõgastitega Teisi sümpatomimeetikume võib BEROTEC N’iga koos manustada vaid arsti ettekirjutusel (vt lõik 4.5). Antikolinergilisi ravimeid võib inhaleerida koos BEROTEC N’iga.

Dopingu hoiatus BEROTEC N kasutamine võib fenoterooli tõttu anda positiivseid tulemusi aine mittekliinilise kuritarvitamise testides, nt sportliku sooritusvõime parandamise kontekstis (doping).

BEROTEC N sisaldab ligikaudu 16 mg alkoholi (etanool) ühes annuses. Alkoholi sisaldus selle ravimi annuses on väiksem kui 1 ml-s õlles või 1 ml-s veinis.

Väike kogus alkoholi selles ravimis ei oma märkimisväärset toimet.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teised beeta-adrenomimeetikumid, antikolinergilised ravimid ning ksantiini derivaadid (nt teofülliin), võivad tugevdada fenoterooli toimet, samuti võivad suurendada kõrvaltoimete sagedust.

Samaaegselt kasutatavad ksantiini derivaadid, glükokortikosteroidid ja diureetikumid võivad suurendada beeta -agonistide poolt põhjustatud hüpokaleemiat. Seda tuleb eriti arvesse võtta patsientidel, kel on hingamisteede raskekujulise obstruktsiooni. Potentsiaalselt ohtlik bronhodilateeriva toime vähenemine võib kaasneda beetablokaatorite samaaegse tarvitamise korral.

Βeetaadrenomimeetikume tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, keda ravitakse MAO inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantidega, kuna beetaadrenomimeetikumide toime võib tugevneda.

Süsivesinike halogeenpreparaatide nagu halotaani, triklooretüleeni ja enfluraani inhalatsioon võib potentseerida beetaadrenomimeetikumide kardiovaskulaarseid toimeid.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Mittekliinilistes uuringutes ja ravimi kasutamiskogemuste andmetel ei ole kõrvaltoimeid lootele täheldatud. Siiski, nagu kõikide ravimite puhul, tuleb kasutamisel raseduse ajal, eriti esimesel trimestril, olla ettevaatlik. Fenoterool vähendab emaka kontraktiilsust.

Imetamine Mittekliiniliste andmete alusel eritub fenoterool rinnapiima. Ohutus imikule rinnaga toitmise perioodil ei ole tõestatud. BEROTEC N’i kasutamisel rinnaga toitmise perioodil tuleb olla ettevaatlik.

Fertiilsus Fenoterooli fertiilsust mõjustavate omaduste kohta kliinilised andmed puuduvad. Fenoterooliga läbiviidud mittekliinilised uuringud ei näidanud ebasoodsaid toimeid fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Siiski tuleb patsiente teavitada, et kliinilistes uuringutes on täheldatud selliseid sümptomeid nagu pearinglus. Seega soovitatakse olla ettevaatlik autojuhtimisel või masinate käsitsemisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Nagu ka muu inhalatsioonravi korral, võivad BEROTEC N ravi puhul esineda lokaalsed ärritusnähud.

BEROTEC N’i kasutamisel kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid.

Esinemissagedused vastavalt MedDRA konventsioonile: Väga sage ≥ 1/10; Sage ≥ 1/100, < 1/10; Aeg-ajalt ≥ 1/1 000, < 1/100; Harv ≥ 1/10 000, < 1/1 000; Väga harv < 1/10 000 Teadmata ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Uuringud Teadmata: süstoolse vererõhu tõus, diastoolse vererõhu langus.

Südame häired Aeg-ajalt: arütmia; Teadmata: müokardi isheemia, tahhükardia, südamepekslemine.

Närvisüsteemi häired Sage: treemor; Teadmata: peavalu, pearinglus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: köha; Aeg-ajalt: paradoksaalne bronhospasm; Teadmata: kõri ärritus.

Seedetrakti häired Aeg-ajalt: iiveldus, oksendamine. Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt: sügelus; Teadmata: liighigistamine, nahareaktsioon nagu lööve ja urtikaaria.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Teadmata: lihasspasm, lihasvalu, lihasnõrkus.

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: hüpokaleemia, sealhulgas tõsine hüpokaleemia.

Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkus.

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: agiteeritus; Teadmata: närvilisus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Tahhükardia, südamepekslemine, treemor, hüpertensioon või hüpotensioon, pulsirõhu suurenemine, isheemiline valu südames, rütmihäired, õhetus. Täheldatud on ka metaboolset atsidoosi ja hüpokaleemiat, kui fenoterooli on manustatud suuremate annustena kui BEROTEC N kinnitatud näidustustel soovitatud.

Ravi Ravi BEROTEC N’ga tuleb lõpetada. Tuleb kaalutleda happe/aluse ja elektrolüütide tasakaalu jälgimist.

Sedatiivsete ravimite manustamine, , rasketel juhtudel võib olla vajalik intensiivravi.

Adrenoblokaatorite manustamisel tuleb arvestada bronhiobstruktsiooni tekke või süvenemise võimalusega.

Spetsiifilisteks antidootideks sobivad beetaretseptorite blokaatorid, eelistatult beeta -selektiivsed. Siiski tuleb arvesse võtta võimalikku bronhiaalse obstruktsiooni süvenemist ning bronhaalastmat põdevatel patsientidel tuleb annust ettevaatlikult kohandada.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp:hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained, selektiivsed beeta-2-adrenomimeetikumid ATC-kood: R03AC04

BEROTEC N on efektiivne bronhodilataator, mis on mõeldud kasutamiseks ägeda astma ja teiste haiguste puhul, millega kaasneb mööduv hingamisteede ahenemine nagu krooniline obstruktiivne bronhiit kas koos kopsuemfüseemiga või ilma selleta. Pärast suukaudset manustamist saabub BEROTEC N toime mõne minuti jooksul ning kestab kuni 8 tundi. Pärast fenoteroolvesinikbromiidi inhaleerimist obstruktiivsete kopsuhaiguste puhul saabub bronhodilatatsioon mõne minuti jooksul. Bronhe lõõgastav toime kestab 3...5 tundi. Toimemehhanism Fenoteroolvesinikbromiid on otseselt toimiv sümpatomimeetikum, stimuleerides terapeutilistes annustes selektiivselt beeta -retseptoreid. Beeta -retseptoreid stimuleeriv toime saabub suurematel annustel. Beeta -retseptorid aktiveerivad adenülaadi tsüklaasi G-proteiini kaudu. Tsüklilise AMP 2 s hulga suurenemine aktiveerib proteiinkinaasi A, mis fosforüliseerib valke silelihasrakkudes. Selle tulemusel toimub müosiini kergete ahelate kinaasi fosforüleerumine, fosfoinositooli hüdrolüüs inhibeerub ning avanevad kaltsiumaktiveeritud kaaliumikanalid. On tõendeid ka selle kohta, et kaaliumikanaleid saab otseselt aktiveerida üle G-proteiini. Farmakodünaamilised toimed Fenoterool lõõgastab bronhide ja veresoonte silelihaseid ning vähendab bronhide ahenemist histamiini, metakoliini, külma õhu ja allergeenide toimel. Pärast ravimi manustamist pärsitakse ka põletikumediaatorite vabanemine nuumrakkudest. Fenoterooli suuremate annuste manustamisel on näidatud bronhide mukotsiliaarse kliirensi suurenemist (0,6 mg).

Kõrgemate plasmakontsentratsioonide puhul, fenoterooli suukaudsel või intravenoossel manustamisel väheneb emaka kontraktiilsus.Suuremate annuste korral on kirjeldatud ravimi metaboolset toimet: lipolüüsi, glükogenolüüsi, hüperglükeemiat ja hüpokaleemiat, viimane on tingitud peamiselt skeletilihaste suurenenud kaaliumivajadusest. Beetaadrenergiline toime südamele nt pulsisageduse ja kontraktiilsuse suurenemine on tingitud fenoterooli toimest veresoontele, südame beeta -retseptorite stimulatsioonist ning terapeutilisi annuseid ületavates annustes beeta -retseptorite stimulatsioonist. Nii nagu ka teiste beetaadrenergiliste ainete puhul, on registreeritud QTc intervalli pikenemist. Fenoterooli annustamisel inhalatsiooniaerosooliga on sellised juhtumid olnud tagasihoidlikud ning täheldatud soovitatavatest annustest suuremate korral. Siiski pärast nebulisaatoritega (inhalatsioonilahus) manustamist võib süsteemselt ringleva aine kontsentratsioon olla kõrgem kui pärast soovitatavate annuste manustamist inhalatsiooniaerosooliga (vt lõik Annustamine ja manustamisviis). Selle kliinilist tähendust ei ole kindlaks tehtud. Treemor on beeta-agonistide sagedamini täheldatud toime. Kliinilised uuringud on tõestanud fenoterooli tugevat bronhe lõõgastavat toimet. Tema kasutamine väldib füüsilisel koormusel, erinevate ärritajatega (külm õhk) ja allergeenidega kokkupuutel tekkivat bronhospasmi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Fenoterooli farmakokineetikat on uuritud pärast veenisisest, inhaleeritavat ja suukaudset annustamist. BEROTEC N ravitoime saabub lokaalse hingamisteedesse avalduva toime kaudu. Seega ei pruugi ravimi kontsentratsioon vereplasmas olla seoses bronhe lõõgastava toimega. Pärast inhalatsiooni jõuab 10...30% aerosoolsest preparaadist vabanenud toimeainest alumistesse hingamisteedesse, olenevalt inhalatsiooni meetodist ja kasutatud süsteemist. Ülejäänu jääb ülemistesse hingamisteedesse ja suhu, misjärel ta neelatakse alla.

Imendumine Fenoterooli absoluutne biosaadavus pärast BEROTEC N annustatud aerosooli inhaleerimist on 18,7%. Imendumine kopsust toimub kahefaasiliselt. 30% fenoteroolvesinikbromiidi annusest imendub kiiresti poolväärtusajaga 11 minutit ning 70% imendub aeglaselt poolväärtusajaga 120 minutit.

Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas pärast fenoterooli ühekordse annuse 200 mikrogrammi inhaleerimist inhalatsiooniaerosooli abil oli 66,9 pg/ml, t 15 minutit). Pärast suukaudset manustamist imendub ligikaudu 60% fenoteroolvesinikbromiidi annusest. Imendunud ravimi kogus allub ulatuslikult esmase maksapassaaži efektile, mille tagajärjel on suukaudne biosaadavus umbes 1,5%. Seega pärast inhalatsiooni toimeaine allaneelatud osa mõjutab kontsentratsiooni vereplasmas ainult tühisel määral. Jaotumine Fenoterool jaotub laialdaselt kogu organismis. Jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral pärast veenisisest manustamist (V ) on 1,9...2,7 l/kg. Fenoterooli ümberpaigutamist vereplasmas pärast veenisisest manustamist kirjeldab adekvaatselt 3-kambriline jaotusmudel. Poolväärtusajad on t = 0,42 minutit, t = 14,3 minutit ja t = 3,2 tundi. Seonduvus plasmavalkudega on 40...55%. β γ Biotransformatsioon Fenoterool allub inimestel ulatuslikule metabolismile glükuroniidideks ja sulfaatideks konjugeerumise läbi. Pärast suukaudset manustamist metaboliseeritakse fenoterool peamiselt sulfaatiooni abil. Selline esialgse ravimi metaboolne inaktiveerimine algab juba soole seinas. Eritumine Fenoterooli renaalne kliirens (0,27 l/min) vastab umbes 15%-le süsteemselt tsirkuleeriva annuse keskmisest totaalsest kliirensist. Võttes arvesse ravimi plasmavalkudega seondunud fraktsiooni, viitab renaalse kliirensi väärtus fenoterooli tubulaarsele eritumisele lisaks glomerulaarfiltratsioonile. Pärast suukaudset manustamist on uriiniga erituv üldradioaktiivsus vastavalt ligikaudu 39% annusest ning väljaheitega erituv üldradioaktiivsus on 40,2% annusest 48 tunni jooksul. Pärast suukaudset

manustamist eritub 0,38% annusest uriiniga esialgse ühendina. Pärast inhaleerimist annustatud aerosooli inhalaatorist eritub 2% annusest renaalselt muutumatul kujul 24 tunni jooksul.

Fenoteroolvesinikbromiid läbib platsenta ja imendub ka rinnapiima.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ühekordse annuse toksilisus Suukaudsed LD väärtused täiskasvanud hiirtel, rottidel ja küülikutel olid vahemikus 1 600...7 400 mg/kg ning koertel 150...433 mg/kg. Veenisisesed LD väärtused hiirtel, rottidel, küülikutel ja koertel olid vahemikus 30...81 mg/kg. Äge toksilisus pärast inhaleerimist oli rottidel, koertel ja ahvidel väga madal. Olenevalt eksperimendi kavast, ei täheldatud suremust inhalatsiooniannuste 0,58...670 mg/kg puhul. Korduvannuste toksilisus Korduvannuse toksikoloogilised uuringud hõlmasid hiirte, rottide ja koerte pikaajalist testimist kuni 78-nädalaste perioodide jooksul, kellele oli ravimit manustatud erineval viisil (suukaudselt, nahaalusi, veenisisesi, kõhuõõnde ja inhalatsiooni). Kokkuvõttes ilmutasid toksikoloogilised uuringud Vastavatel liikidel leide, mis järgnevad tüüpiliselt beeta-sümpatomimeetikumide manustamisele (nt glükogeeni sisalduse vähenemine maksas, kaaliumisisalduse vähenemine seerumis, tahhükardia). Annuste > 1 mg/kg/ööpäevas manustamise järgselt, kasutades erinevaid manustamisviise, täheldati rottidel, hiirtel ja küülikutel müokardi hüpertroofiat ja/või kahjustusi. Koertel, kes on beeta-adrenergiliste ravimite suhtes kõige tundlikum liik, tuvastati neid leide alates inhalatsiooniannustest >0,019 mg/kg/ööpäevas. Ahvidega läbiviidud alaägeda toksilisuse uuringud, milles manustati ravimit inhalatsiooni teel, ei näidanud mingit otsest ravimiga seotud toksilist toimet. Reproduktsioonitoksilisus Rottide ja küülikutega läbiviidud inhalatsiooni reproduktsioonitoksilisuse uuringutes, milles manustati ravimit inhalatsiooni teel, ei ilmnenud mingeid teratogeenseid ega embrüotoksilisi toimeid. Fenoteroolvesinikbromiid ei kahjustanud fertiilsust ega järglaste arengut. Suukaudsed annused kuni 40 mg/kg/ööpäevas ei kahjustanud isaste ega emaste rottide fertiilsust. Suukaudsed ööpäevased annused kuni 25 mg/kg/ööpäevas küülikutel ja kuni 38,5 mg/kg/ööpäevas hiirtel ei avaldanud embrüotoksilisi ega teratogeenseid toimeid. Rottidel täheldati annustega 3,5 mg/kg/ööpäevas p.o. tokolüütilisi toimeid ning annustega per os, 25 mg/kg/ööpäevas kaasnes veidi suurem fetaalne ja neonataalne suremus. Ülimalt suurte annustega 300 mg/kg/ööpäevas suu kaudu ja 20 mg/kg/ööpäevas i.v. kaasnes väärarendite esinemissageduse suurenemine.

Genotoksilisus Fenoteroolvesinikbromiid ei ole näidanud mingit mutageenset aktiivsust in vitro ega in vivo. Kartsinogeensus Kartsinogeensuse uuringud viidi läbi pärast suukaudset (hiir – 18 kuud; rott – 24 kuud) ja inhalatsiooni teel (rott – 24 kuud) manustamist. Suukaudsete annustega 25 mg/kg/ööpäevas tuvastati hiirtel emaka erineva mitootilise aktiivsusega leiomüoomide ja rottidel mesovariaalsete leiomüoomide suurenenud esinemissagedust.

Need leiud on seletatavad beeta-adrenomimeetikumide lokaalse toimega emaka silelihasrakkudesse rotil ja hiirel. Neid tulemusi ei saa kohaldada inimesele. Kõiki teisi avastatud uudismoodustisi peeti uudismoodustiste tavalisteks tüüpideks, mis esinevad spontaanselt kasutatud tüvedel ning mis ei näidanud bioloogiliselt olulist esinemissageduse suurenemist fenoterooliga ravi tagajärjel.

Lokaalne taluvus Lokaalse taluvuse uuringutes, milles kasutati erinevaid aplikatsiooni teid (i.v., i.a., transdermaalne, okulaarne), taluti fenoteroolvesinikbromiidi hästi.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

1,1,1,2-tetrafluoretaan (HFA 134a) veevaba sidrunhape etanool vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Hoida otsese päikesevalguse, kuumuse ja külmumise eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Inhalatsiooniaerosool, 200 annust (10 ml) dosaatorkorgiga varustatud metallballoonis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Boehringer Ingelheim International GmbH Binger Str. 173 D-55216 Ingelheim am Rhein Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

325900

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

27.10 2000/28.03.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2023