RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bimatoprost/Timolol Viatris, 0,3 mg/5 mg/ml silmatilgad, lahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 0,3 mg bimatoprosti ja 5 mg timolooli (6,8 mg timoloolmaleaadina).

INN. Bimatoprostum, timololum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks ml lahust sisaldab 0,05 mg bensalkooniumkloriidi ja 0,95 mg fosfaate.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Silmatilgad, lahus (silmatilgad)

Värvitu kuni kergelt kollakas lahus.

Lahuse pH väärtus on 6,5...7,8, osmolaalsus on 260...320 mOsmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Silmasisese rõhu alandamine avatudnurga glaukoomi või okulaarse hüpertensiooni korral täiskasvanud patsientidel, kui haigus ei allu ravile paiksete beetablokaatorite või prostaglandiini analoogidega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus täiskasvanutel (sealhulgas eakad) Soovitatav annus on üks tilk Bimatoprost/Timolol Viatrist haige(te)sse silma(desse) üks kord ööpäevas, manustatuna kas hommikul või õhtul. Ravimit tuleb iga päev manustada samal ajal.

Bimatoprosti/timolooli puudutavad saadaolevad avaldatud andmed viitavad sellele, et õhtune annustamine võib silmasisese rõhu alandamisel olla hommikusest manustamisest efektiivsem. Sellegipoolest tuleb hommikuse või õhtuse annustamise kaalumisel võtta arvesse patsiendi ravisoostumuse tõenäosust (vt lõik 5.1).

Kui üks annus jääb vahele, tuleb ravi jätkata järgmise plaanipärase annusega. Annus ei tohi ületada ühte tilka ööpäevas haige(te)sse silma(desse).

Neeru- ja maksakahjustus Bimatoprosti/timolooli ei ole uuritud maksa- või neerukahjustusega patsientidel. Seetõttu tuleb neid patsiente ravida ettevaatusega.

Lapsed Bimatoprosti/timolooli ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Kui kasutatakse enam kui ühte lokaalset silmaravimit, tuleb neid manustada vähemalt 5-minutilise vahega.

Nasolakrimaalne surve või silmade sulgemine 2 minutiks vähendab süsteemset imendumist. Selle tulemusena võivad väheneda süsteemsed kõrvaltoimed ja suureneda lokaalne toime.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Reaktiivne hingamisteede haigus, sh bronhiaalastma või selle olemasolu varasemas anamneesis või raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.
• Siinusbradükardia, siinussõlme nõrkuse sündroom, sinoatriaalblokaad, teise või kolmanda astme atrioventrikulaarblokaad, mis ei ole kontrollitud südamestimulaatoriga. Väljendunud südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu teised lokaalselt manustatavad silmaravimid, võivad Bimatoprost/Timolol Viatrise toimeained (timolool/bimatoprost) süsteemselt vereringesse imenduda. Erinevate toimeainete suurenenud süsteemset imendumist ei ole täheldatud. Beetaadrenergilise komponendi (timolool) sisalduse tõttu võivad tekkida sama tüüpi kardiovaskulaarsed, kopsudega seotud ja muud kõrvaltoimed, mida on täheldatud süsteemselt kasutatavate beetablokaatorite puhul. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus pärast paikset silma manustamist on väiksem kui süsteemsel manustamisel. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Südame häired Patsiente, kellel esinevad kardiovaskulaarsed haigused (nt südame pärgarteritõbi, Prinzmetali stenokardia ja südamepuudulikkus) ja kes saavad hüpotensiivset ravi beetablokaatoritega, tuleb kriitiliselt hinnata ning kaaluda ravi teiste toimeainetega. Patsiente, kellel esineb kardiovaskulaarseid haigusi, tuleb jälgida nende haiguste nähtude süvenemise ja kõrvaltoimete tekkimise suhtes.

Negatiivse toime tõttu ülejuhteajale tuleb beetablokaatoreid esimese astme südameblokaadiga patsientidele anda ainult ettevaatusega. Vaskulaarsed häired Patsiente, kellel on rasked perifeerse verevarustuse häired (nt Raynaud’ tõve või Raynaud’ sündroomi rasked vormid), tuleb ravida ettevaatusega.

Respiratoorsed häired Teatud oftalmoloogiliste beetablokaatorite manustamise järel on teatatud hingamisega seotud reaktsioonidest, sh astmaga patsientidel surm bronhospasmi tõttu.

Bimatoprost/Timolol Viatrist tuleb kasutada ettevaatusega kerge/mõõduka kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel ja ainult siis, kui võimalik kasu kaalub üles võimalikud riskid.

Endokriinsüsteemi häired Beetaadrenoblokaatoreid tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on spontaanse hüpoglükeemia oht, või labiilse diabeediga patsientidele, sest beetablokaatorid võivad varjata ägeda hüpoglükeemia sümptomeid.

Beetablokaatorid võivad maskeerida ka hüpertüreoosi nähte.

Sarvkesta haigused Oftalmoloogilised beetablokaatorid võivad indutseerida silmade kuivust. Sarvkesta haigustega patsiente tuleb ravida ettevaatusega.

Teised beetablokaatorid Toime silmasisesele rõhule või süsteemse beetablokaadi teadaolevad toimed võivad tugevneda, kui timolooli manustatakse patsientidele, kes juba saavad süsteemseid beetablokaatoreid. Nende patsientide reaktsiooni tuleb hoolikalt jälgida. Kahe lokaalse beetaadrenoblokaatori samaaegne manustamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Anafülaktilised reaktsioonid Beetablokaatorite kasutamise ajal võib atoopia või raskete anafülaktiliste reaktsioonide anamneesiga patsientidel ilmneda ägedam reaktsioon pideval kokkupuutel selliste allergeenidega ning vähenenud vastus anafülaktilise reaktsiooni ravis kasutatavale adrenaliini tavapärasele annusele.

Soonkesta irdumine Vesivedeliku tekkimise vastaste ravimite (nt timolool, atsetasoolamiid) manustamisel pärast filtrimisprotseduure on teatatud soonkesta irdumisest.

Kirurgiline anesteesia Oftalmoloogiliste beetablokaatorite kasutamine võib blokeerida süsteemsete beetaagonistide (nt adrenaliin) toimet. Anestesioloogi tuleb teavitada, kui patsient saab timolooli.

Maks Patsientidel, kellel oli anamneesis kerge maksahaigus või ravi alguses ebanormaalne alaniinaminotransferaasi (ALAT), aspartaataminotransferaasi (ASAT) ja/või bilirubiini väärtus, ei tekitanud bimatoprosti silmatilgad 24 kuu jooksul kõrvaltoimeid maksafunktsioonis. Okulaarselt manustataval timoloolil ei ole teada maksa funktsiooni mõjutavaid kõrvaltoimeid.

Silmad Enne ravi algust tuleb patsiente teavitada prostaglandiini analoogide põhjustatud periorbitopaatiast (prostaglandin analogue periorbitopathy, PAP) ja vikerkesta pigmentatsiooni pruunimaks muutumisest, sest neid toimeid on täheldatud bimatoprosti ja bimatoprosti/timolooli kasutamisel. Mõned nendest muutustest võivad olla püsivad ja põhjustada nägemisvälja ahenemist ning ainult ühe silma ravimisel võib põhjustada silmade erinevat väljanägemist (vt lõik 4.8).

Bimatoprosti/timolooli puhul on esinenud makula ödeemi, sealhulgas tsüstoidset makula ödeemi. Seetõttu tuleb Bimatoprost/Timolol Viatrist kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on afaakia, pseudoafaakia koos rebenenud tagumise läätsekapsliga või teadaolev makula ödeemi risk (nt silmasisene kirurgia, reetina veeniummistused, põletikuline silmahaigus ja diabeetiline retinopaatia). Bimatoprost/Timolol Viatrist tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on äge silmasisene põletik (nt uveiit), sest põletik võib süveneda.

Nahk Kohtades, kus Bimatoprost/Timolol Viatrise lahus puutub korduvalt kokku nahapinnaga, võib tekkida karvakasv. Seetõttu on oluline manustada Bimatoprost/Timolol Viatrist juhiste kohaselt ning vältida selle sattumist põsele või teistele nahapiirkondadele.

Muud haigusseisundid Bimatoprosti/timolooli ei ole uuritud patsientidel, kellel on põletikulised silmahaigused, neovaskulaarne, põletikuline, kinnisenurga glaukoom, kaasasündinud glaukoom või kitsanurga glaukoom.

Uuringutes, kus glaukoomi või silma hüpertensiooniga patsientidele manustati bimatoprosti 0,3 mg/ml, leiti, et silma sagedasem kokkupuude enam kui 1 annuse bimatoprostiga ööpäevas võib

vähendada silmasisest rõhku alandavat toimet. Patsiente, kes kasutavad Bimatoprost/Timolol Viatrist koos teiste prostaglandiini analoogidega, tuleb jälgida silmasisese rõhu muutuste suhtes.

Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab 0,05 mg bensalkooniumkloriidi ühes ml lahuses. Bensalkooniumkloriid võib absorbeeruda pehmetesse kontaktläätsedesse ja muuta nende värvust. Kontaktläätsed tuleb enne ravimi manustamist eemaldada ja need võib tagasi panna 15 minutit pärast manustamist. Bensalkooniumkloriid võib põhjustada silmaärritust, eriti kui patsiendil on kuivsilmsus või sarvkesta (silma eesmine läbipaistev osa) kahjustus. Kui patsient tunneb ravimi kasutamise järgselt silmas ebamugavust, kipitust või valu, tuleb konsulteerida arstiga.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Spetsiifilisi koostoimeuuringuid bimatoprosti/timolooli fikseeritud kombinatsiooniga ei ole tehtud.

Kui oftalmoloogilist beetablokaatori lahust manustatakse koos suukaudsete kaltsiumkanali blokaatorite, guanetidiini, beetaadrenoblokaatorite, parasümpatomimeetikumide, antiarütmikumide (sh amiodaroon) ja digitaalise glükosiididega, võib ilmneda aditiivne toime, mille tagajärjel tekib hüpotensioon ja/või väljendunud bradükardia.

Timolooli ja ensüümi CYP2D6 inhibiitorite (nt kinidiin, fluoksetiin, paroksetiin) samaaegsel kasutamisel on teatatud tugevnenud süsteemsest beetablokeerivast toimest (nt südame löögisageduse vähenemine, depressioon).

Aeg-ajalt on teatatud oftalmoloogiliste beetablokaatorite ja adrenaliini (epinefriin) samaaegsel kasutamisel tekkinud müdriaasist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Bimatoprosti/timolooli fikseeritud kombinatsiooni kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Bimatoprost/Timolol Viatrist ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui see on selgelt näidustatud. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Bimatoprost Kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele suurte, emasloomale toksiliste annuste juures (vt lõik 5.3). Timolool Epidemioloogilistes uuringutes ei ole ilmnenud väärarenguid põhjustavat toimet, kuid beetablokaatorite suukaudsel manustamisel on esinenud emakasisest kasvupeetust. Peale selle on vastsündinul täheldatud beetablokaadi sümptomeid (näiteks bradükardia, hüpotensioon, respiratoorne distress ja hüpoglükeemia), kui beetablokaatoreid on manustatud kuni sünnituseni. Kui Bimatoprost/Timolol Viatrist manustatakse kuni sünnituseni, tuleb vastsündinut esimeste elupäevade jooksul hoolikalt jälgida. Timolooliga tehtud loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust annuste juures, mis on kliiniliselt kasutatavatest oluliselt suuremad (vt lõik 5.3).

Imetamine Timolool Beetablokaatorid erituvad rinnapiima. Samas ei ole tõenäoline, et timolooli sisaldavate silmatilkade terapeutilised annused on piisavad sellise koguse eritumiseks rinnapiima, et see põhjustaks imikul beetablokaadi kliinilisi sümptomeid. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Bimatoprost Ei ole teada, kas bimatoprost eritub inimese rinnapiima, kuid see eritub lakteerivate rottide piima. Imetavad emad ei tohi Bimatoprost/Timolol Viatrist kasutada.

Fertiilsus Puuduvad andmed bimatoprosti/timolooli mõju kohta inimese fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Bimatoprost/Timolol Viatris mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Nagu kõikide silmaravimite puhul, peab patsient ravimi silma tilgutamisest põhjustatud nägemise hägustumise puhul enne auto juhtimist või masinatega töötamist ootama nägemise selginemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Bimatoprost/Timolol Viatris

Ohutusprofiili kokkuvõte Bimatoprosti/timolooli kliinilistes uuringutes teatatud kõrvaltoimed on piirdunud nendega, millest on varem teatatud seoses üksiku toimeainega bimatoprost või timolool. Uusi bimatoprosti/timolooli spetsiifilisi kõrvaltoimeid ei ole kliinilistes uuringutes täheldatud.

Enamik bimatoprosti/timolooli kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimetest olid okulaarsed ja raskuselt kerged ning ükski kõrvaltoime ei olnud tõsine. 12 kuu kliinilistest andmetest lähtuvalt oli kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime konjunktiivi hüpereemia (enamasti minimaalne kuni kerge ning arvatavasti mittepõletikulist päritolu), mis esines ligikaudu 26% patsientidest ja tingis ravi katkestamise 1,5% patsientidest.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Tabel 1 annab ülevaate kliiniliste uuringute ajal või turuletulekujärgsel perioodil bimatoprosti/timolooliga (mitmeannuseline ja üheannuseline) seoses teatatud kõrvaltoimetest (igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed loetletud raskusastme vähenemise järjekorras).

Allpool toodud võimalike kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud, kasutades järgnevat konventsiooni: Väga sage ≥1/10 Sage ≥1/100 kuni <1/10 Aeg-ajalt ≥1/1000 kuni <1/100 Harv ≥1/10 000 kuni <1/1000 Väga harv <1/10 000 Teadmata Esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Tabel 1

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime

Immuunsüsteemi häired Teadmata Ülitundlikkusreaktsioonid, sh allergilise dermatiidi, Psühhiaatrilised häired Teadmata Unetus2, hirmuunenäod2 Närvisüsteemi häired Sage Peavalu

Silma kahjustused Väga sage Konjunktiivi hüpereemia, prostaglandiini analoogide

Südame häired Teadmata Bradükardia Vaskulaarsed häired Teadmata Hüpertensioon

Respiratoorsed, rindkere ja Sage Riniit2 mediastiinumi häired Naha ja nahaaluskoe Sage Silmalau pigmentatsioon2, hirsutism2, naha kahjustused hüperpigmentatsioon (periokulaarne)

Üldised häired ja Teadmata Väsimus manustamiskoha reaktsioonid 1 kõrvaltoimed, mida täheldati ainult bimatoprosti/timolooli üheannuselise preparaadiga 2 kõrvaltoimed, mida täheldati ainult bimatoprosti/timolooli mitmeannuselise preparaadiga

Nagu teised lokaalselt manustatavad silmaravimid, imendub Bimatoprost/Timolol Viatris süsteemsesse vereringesse. Timolooli imendumine võib põhjustada samasuguseid kõrvaltoimeid nagu süsteemsete beetablokaatorite kasutamisel. Süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedus pärast paikset silma manustamist on väiksem kui süsteemsel manustamisel. Süsteemse imendumise vähendamise kohta vt lõik 4.2.

Alljärgnevalt on tabelis 2 toodud täiendavad kõrvaltoimed, mida on täheldatud seoses kummagi toimeainega (bimatoprost või timolool) eraldi ning mis võivad ilmneda ka bimatoprosti/timolooli koosmanustamisel.

Tabel 2

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime

Immuunsüsteemi häired Süsteemsed allergilised reaktsioonid, sh anafülaksia1 Ainevahetus- ja toitumishäired Hüpoglükeemia1

Psühhiaatrilised häired Depressioon1, mälukaotus1, hallutsinatsioonid1 Närvisüsteemi häired Minestamine1, tserebrovaskulaarne atakk1, myasthenia

Silma kahjustused Kornea vähenenud tundlikkus1, diploopia1, ptoos1, soonkesta Südame häired Atrioventrikulaarne blokaad1, südameseiskus1, arütmia1,

Vaskulaarsed häired Hüpotensioon1, Raynaud’ fenomen1, külmad käed ja jalad1 Respiratoorsed, rindkere ja Astma ägenemine2, KOKi ägenemine2, köha1 mediastiinumi häired

Seedetrakti häired Iiveldus1,2, kõhulahtisus1, düspepsia1, suukuivus1, valu Naha ja nahaaluskoe kahjustused Psoriasiformne lööve1 või psoriaasi ägenemine1, nahalööve1

Lihaste, luustiku ja sidekoe Müalgia1 kahjustused Reproduktiivse süsteemi ja Seksuaalfunktsiooni häire1, libiido langus1 rinnanäärme häired

Üldised häired ja Jõuetus1,2 manustamiskoha reaktsioonid Uuringud Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides2 1 kõrvaltoimed, mida täheldati timolooli monoteraapia korral 2 kõrvaltoimed, mida täheldati bimatoprosti monoteraapia korral

Fosfaate sisaldavate silmatilkadega seoses teatatud kõrvaltoimed Tugevalt kahjustatud sarvkestaga patsientidel on väga harva teatatud fosfaate sisaldavate silmatilkade kasutamisega seoses sarvkesta lubjastumisest.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Prostaglandiini analoogide põhjustatud periorbitopaatia (PAP) Prostaglandiini analoogid, sealhulgas Bimatoprost/Timolol Viatris, võivad esile kutsuda periorbitaalseid lipodüstroofilisi muutusi, mis võivad viia silmalau vao süvenemise, ptoosi, enoftalmi, silmalau retraktsiooni, dermatokalaasi vähenemise ja skleera alumise osa liigse paljastumiseni. Muutused on enamasti kerged, võivad tekkida juba üks kuu pärast ravi alustamist Bimatoprost/Timolol Viatrisega ning võivad põhjustada nägemisvälja ahenemist isegi juhul, kui patsient ise seda ei märka. PAP-i seostatakse ka periokulaarse naha hüperpigmentatsiooni või pigmentatsiooni muutuste ning hüpertrihhoosiga. Ravi lõpetamisel või üleminekul muule ravile on täheldatud kõigi muutuste osalist või täielikku taandumist.

Vikerkesta hüperpigmentatsioon Vikerkesta suurenenud pigmentatsioon on tõenäoliselt püsiv. Pigmentatsiooni muutust põhjustab pigem suurenenud melaniinisisaldus melanotsüütides kui melanotsüütide arvu suurenemine. Vikerkesta suurenenud pigmentatsiooni pikaajalised tagajärjed ei ole teada. Bimatoprosti silma manustamisega kaasnevad vikerkesta värvimuutused ei pruugi olla märgatavad mitu kuud kuni aastat. Tavaliselt laieneb pupilli ümbritsev pruun pigmentatsioon kontsentriliselt vikerkesta välisserva suunas ja kogu vikerkest või selle osad muutuvad pruunikamaks. Teadaolevalt ei mõjuta ravi vikerkesta pigmendilaike ega tähne. Vikerkesta hüperpigmentatsiooni esinemissagedus oli bimatoprosti 0,1 mg/ml sisaldusega silmatilkade lahuse 12. kasutuskuul 0,5%. Bimatoprosti 0,3 mg/ml sisaldusega silmatilkade lahuse korral oli esinemissagedus 12. kasutuskuul 1,5% (vt tabel 2 lõigus 4.8) ning see ei suurenenud kolmeaastase ravi järel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Bimatoprosti/timolooli paikne üleannustamine ei ole tõenäoline ega ole seostatav mürgistusega.

Bimatoprost Kui bimatoprosti/timolooli tahtmatult alla neelatakse, võib olla abi järgmisest teabest: kahenädalases suukaudse manustamise uuringus rottidel ja hiirtel ei põhjustanud bimatoprosti annused kuni 100 mg/kg ööpäevas mingit toksilist toimet. Väljendatuna mg/m2 on see annus vähemalt 70 korda suurem kui ühe pudeli bimatoprosti/timolooli ekslik manustamine 10 kg kaaluvale lapsele.

Timolool Süsteemse timolooli üleannustamise sümptomid on bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm, peavalu, pearinglus, õhupuudustunne ja südameseiskus. Neerukahjustusega patsientidel tehtud uuring näitas, et timolool ei ole kergesti dialüüsitav.

Üleannustamise korral peab ravi olema sümptomaatiline ja toetav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained, glaukoomivastased preparaadid ja miootikumid, beetablokaatorid. ATC-kood: S01ED51

Toimemehhanism Bimatoprost/Timolol Viatris sisaldab kahte toimeainet: bimatoprosti ja timolooli. Need kaks komponenti vähendavad silmasisest rõhku teineteist täiendavate toimemehhanismide kaudu ja kombineeritud toime tulemusel tekib täiendav silmasisese rõhu langus võrreldes kummagi preparaadi eraldi manustamisega. Bimatoprost/Timolol Viatrise toime avaldub kiiresti.

Bimatoprost on tugevatoimeline silmasisest rõhku langetav toimeaine. See on sünteetiline prostamiid, mis ei toimi ühegi tuntud prostaglandiini retseptori kaudu ning on struktuurilt sarnane prostaglandiin F -le (PGF ). Bimatoprost jäljendab selektiivselt hiljuti biosünteesitud ainete – prostamiidide 2α 2α toimeid. Samas prostamiidi retseptori struktuur ei ole veel kindlaks tehtud. Bimatoprost vähendab inimesel silmasisest rõhku, suurendades vedeliku väljavoolu läbi trabekulaarvõrgustiku ja suurendades uveoskleraalset väljavoolu. Timolool on mitteselektiivne beeta - ja beeta -adrenoretseptori blokaator, millel ei ole olulist sisemist sümpatomimeetilist, otsest kardiodepressiivset ega lokaalset anesteetilist (membraane stabiliseerivat) toimet. Timolool langetab silmasisest rõhku, vähendades vesivedeliku moodustumist. Täpne toimemehhanism ei ole selge, kuid tõenäoline on endogeensest beetaadrenergilisest stimulatsioonist tingitud suurenenud tsüklilise AMPi sünteesi pärssimine. Kliiniline efektiivsus Bimatoprost/Timolol Viatrise silmasisest rõhku alandav toime on vähemalt samaväärne mõlema preparaadi, bimatoprosti (üks kord ööpäevas) ja timolooli (kaks korda ööpäevas) koosmanustamisel saadava toimega. Bimatoprosti/timolooli puudutavad saadaolevad avaldatud andmed viitavad sellele, et õhtune annustamine võib silmasisese rõhu alandamisel olla hommikusest manustamisest efektiivsem. Sellegipoolest tuleb hommikuse või õhtuse annustamise kaalumisel võtta arvesse patsiendi ravisoostumuse tõenäosust.

Lapsed Bimatoprosti/timolooli ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat ei ole tõestatud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Bimatoprost/Timolol Viatris

Bimatoprosti ja timolooli plasmakontsentratsioonid määrati ristuuringus, kus võrreldi monoteraapiaid bimatoprosti/timolooli raviga tervetel uuritavatel. Erinevate komponentide süsteemne imendumine oli minimaalne ja seda ei mõjutanud koosmanustamine ühes ravimvormis.

Kahes kaksteist kuud kestnud uuringus, kus mõõdeti süsteemset imendumist, ei täheldatud kummagi komponendi kuhjumist.

Bimatoprost Bimatoprost läbib in vitro hästi inimese korneat ja skleerat. Pärast okulaarset manustamist on bimatoprosti süsteemne ekspositsioon väga madal ning akumulatsiooni aja jooksul ei toimu. Üks kord ööpäevas ühe tilga 0,03% bimatoprosti silma manustamise järel kahe nädala jooksul ilmnes maksimaalne kontsentratsioon veres 10 minutit pärast annuse manustamist ja vähenes 1,5 tunni jooksul pärast manustamist allapoole määratavat taset (0,025 ng/ml). Keskmised C ja AUC väärtused olid 7. ja 14. päeval sarnased, vastavalt ligikaudu 0,08 ng/ml ja 0,09 ng•h/ml, mis näitas, et ravimi tasakaalukontsentratsioon saavutati esimese annustamisnädala jooksul. Bimatoprost jaotub mõõdukalt keha kudedes ja süsteemne jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonil oli inimesel 0,67 l/kg. Inimese veres leidub bimatoprosti peamiselt plasmas. Bimatoprost seondub plasmavalkudega ligikaudu 88% ulatuses.

Kui silma manustatud ravim jõuab süsteemsesse ringesse, on bimatoprost peamine tsirkuleeriv vorm veres. Seejärel toimub bimatoprosti oksüdatsioon, N-deetülatsioon ja glükuronidatsioon, mille käigus moodustub hulk eri metaboliite.

Bimatoprost elimineeritakse peamiselt renaalse ekskretsiooni teel. Kuni 67% tervetele vabatahtlikele intravenoosselt manustatud annusest eritus uriiniga, 25% annusest eritus väljaheitega. Veenisisese manustamise järel määratud eliminatsiooni poolväärtusaeg oli ligikaudu 45 minutit, vere kogukliirens oli 1,5 l/h/kg.

Ravimi omadused eakatel Pärast bimatoprosti manustamist 2 korda ööpäevas oli keskmine AUC väärtus eakatel (65-aastased või vanemad) 0,0634 ng•h/ml, mis on oluliselt kõrgem kui noortel tervetel täiskasvanutel – 0,0218 ng•h/ml. Kuna ravimi süsteemne ekspositsioon pärast okulaarset manustamist oli väga madal nii eakatel kui ka noortel uuritavatel, ei ole see leid kliiniliselt oluline. Aja jooksul ei akumuleerunud bimatoprost veres ning ohutusprofiil oli vanematel ja noorematel patsientidel sarnane. Timolool Pärast silmatilkade 0,5% lahuse inimesele silma manustamist kaeoperatsiooni ajal oli timolooli maksimaalne kontsentratsioon vesivedelikus 1 tund pärast annustamist 898 ng/ml. Osa annusest imendus süsteemsesse ringesse, kus see metaboliseerus kiiresti maksas. Timolooli plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 4 kuni 6 tundi. Timolool metaboliseerub osaliselt maksas. Timolool ning selle metaboliidid erituvad neerude kaudu. Timolool ei seondu plasmas ulatuslikult.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Bimatoprost/Timolol Viatris Bimatoprosti/timolooli korduval manustamisel okulaarse toksilisuse uuringutes ei ilmnenud erilisi ohte inimesele. Ravimi üksikkomponentide okulaarse ja süsteemse ohutuse profiil on hästi määratletud.

Bimatoprost Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Uuringud närilistel näitasid liigispetsiifilist aborti süsteemse sisalduse puhul, mis oli 33...97 korda suurem kui inimestel pärast okulaarset manustamist.

Ahvidel, kellele manustati bimatoprosti okulaarselt kontsentratsioonides ≥ 0,03% ööpäevas ühe aasta jooksul, suurenes vikerkesta pigmentatsioon ja ilmnesid pöörduvad annusest sõltuvad periokulaarsed

toimed, mida iseloomustas väljapaistev ülemine ja/või alumine sulcus lacrimalis’e ja palpebraalse fissuuri laienemine. Suurenenud vikerkesta pigmentatsioon näib olevat põhjustatud suurenenud melaniini produktsioonist melanotsüütides ja mitte melanotsüütide arvu suurenemisest. Periokulaarse toimega seoses ei ole leitud funktsionaalseid ega mikroskoopilisi muutusi ja periokulaarsete muutuste tekkemehhanism ei ole teada.

Timolool Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Bensalkooniumkloriid Naatriumkloriid Dinaatriumfosfaatheptahüdraat Sidrunhappe monohüdraat Vesinikkloriidhape või naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks) Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat Pärast esmast avamist: 4 nädalat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Valged väikese tihedusega polüetüleenist pudelid tumesinise võltsimiskindla suure tihedusega polüetüleenist keeratava korgi ja valge väikese tihedusega polüetüleenist tilgutiga. Iga pudel on täidetud mahuni 3 ml.

Saadaval on järgmised pakendid: pappkarp, mis sisaldab ühte või kolme lahuse pudelit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris Limited Damastown Industrial Park Mulhuddart Dublin 15 DUBLIN

Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

947317

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.09.2017 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.04.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2024