ATC Kood: L01DC01

Toimeaine: bleomütsiin

Tootja: Medac Gesellschaft für klinische Spezialpräparate mbH

Artikli sisukord

Näidustus: Kombinatsioonis teiste tsütostaatiliste ravimite ja/või kiiritusraviga järgmiste kasvajate raviks: - pea- ja kaelapiirkonna, välissuguelundite ja emakakaela lamerakk-kartsinoom; - Hodgkini lümfoom; - keskmise ja kõrge maliigsusastmega mitte-Hodgkini lümfoom täiskasvanutel; - munandivähk (seminoom ja mitte-seminoom); - pahaloomuliste protsessidega seotud pleuraefusiooni pleuraõõnesisene ravi.

süstelahuse pulber (15000RÜ)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Bleomycin medac ja milleks seda kasutatakse

See ravim sisaldab bleomütsiinsulfaati. See aine kuulub tsütostaatiliste ravimite rühma. Need on kasvajavastased ravimid, mida mõnikord nimetatakse ka keemiaraviks. Need ravimid ründavad vähirakke ja takistavad nende jagunemist.

Bleomycin medacit kasutatakse tavaliselt koos teiste vähivastaste ravimitega või kiiritusraviga. Sellega ravitakse järgnevaid haigusi:

pea- ja kaelapiirkonna, emakakaela ja väliste suguelundite pahaloomulised kasvajad,
Hodgkini tõbi ja mitte-Hodgkini lümfoomid (lümfisõlmede pahaloomulised kasvajad),
munandivähk,
vedeliku kogunemine kopsudes vähi tagajärjel.

2. Mida on vaja teada enne Bleomycin medaci kasutamist

Bleomycin medacit ei tohi manustada

kui olete bleomütsiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Allergiline reaktsioon võib avalduda nahalööbena, sügelusena, hingamisraskusena või näo, huulte, kõri või keele tursena;
kui teil on kopsuinfektsioon või muid probleeme kopsudega;
kui teil on olnud mingeid kopsude kõrvaltoimeid, mis on (võib olla) põhjustatud bleomütsiinist;
kui teil on teleangiektaasataksia (väga harva esinev pärilik haigus, mis põhjustab liikumishäireid ja infektsiooniohtu);
kui te toidate last rinnaga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne kui teile Bleomycin medacit manustatakse, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik, kui teil esineb mõni järgmistest seisunditest:

neeru- või maksahaigus;
kopsuhaigus;
te olete saanud kopsude kiiritusravi või kui te saate kiiritusravi samaaegselt bleomütsiini raviga;
te kasutate hapnikku;
teie vanus on üle 60 eluaasta.

Kui te kuulute mõnda ülalmainitud rühma, võite olla bleomütsiini kopse kahjustavate toimete suhtes tundlikum.

Arst teeb teile tõenäoliselt sagedamini arstlikke läbivaatusi ja/või teie kopsudest röntgenülesvõtteid. Kui teid ravitakse bleomütsiiniga, peab regulaarselt kontrollima kopsutalitlust, et jälgida bleomütsiini võimalikke kahjulikke toimeid kopsudele. Teatage otsekohe oma arstile, kui te köhite ja/või kannatate õhupuuduse all, sest see võib olla bleomütsiini kopse kahjustava toime tunnus.

Nagu teised tsütotoksilised toimeained, võib bleomütsiin kiiresti kasvavate kasvajatega patsientidel vallandada tuumori lüüsi sündroomi. Sobiv toetav ravi ja farmakoloogilised meetmed võivad neid tüsistusi ära hoida või leevendada.

Patsientidel, keda on ravitud samaaegselt bleomütsiini ja teiste tsütostaatikumidega (rakkude kasvu/jagunemist pärssivad ained), on teatatud verevähist (äge müeloidleukeemia) ja sündroomist, mille korral luuüdi ei tooda piisavalt terveid vererakke või trombotsüüte (müelodüsplastiline sündroom).

Muud ravimid ja Bleomycin medac Teatage oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. See kehtib eriti alljärgnevatele ravimitele, sest neil võib olla koostoimeid Bleomycin medaciga:

karmustiin, mitomütsiin-C, tsüklofosfamiid ja metotreksaat (ravim, mida kasutatakse teatud vähivormide, reuma ja raskete nahahaiguste korral); on suurenenud võimalus kopsukahjustuse tekkeks;
vinka-alkaloidid (vinkristiin, vinblastiin; ravimirühm, mida kasutatakse teatud vähivormide korral); võivad tekkida verevarustuse häired sõrmedes, varvastes ja ninas. Väga rasketel juhtudel võib see põhjustada nende kehaosade kudede kärbumist;
tsisplatiin (vähivastane ravim) ja teised neerusid kahjustavad ravimid; võib suureneda bleomütsiini kõrvaltoimete võimalus;
digoksiin (kasutatakse südamehaiguste korral): digoksiini toime võib nõrgeneda;
fenütoiin (kasutatakse epilepsia korral);
elusvaktsiinid; võivad tekkida rasked ja surmaga lõppevad infektsioonid.

Te võite tunda ülalloetletud ravimeid teiste nimede all, sageli nende kaubandusliku nimetuse järgi. Lugege alati hoolikalt ravimi välispakendil olevat teavet või pakendi infolehte, et saada teada, mis toimeainet see ravim sisaldab. Pange tähele, et ülalloetletud ravimid võivad viidata ka teie poolt varasemalt võetud ravimitele või ravimitele, mida te hakkate võtma tulevikus. Teavitage samuti oma arsti:

kui te olete saanud või hakkate saama kiiritusravi rindkere piirkonda; kopsude ja/või naha kõrvaltoimete oht on suurenenud;
kui teile manustatakse hapnikku; kopsukahjustuse oht on suurem, kui te saate hapnikku narkoosi (üldanesteesia) ajal.

Sellegipoolest võib olla lubatud teie ravi Bleomycin medaciga. Teie arst otsustab, mis ravi on teile sobiv.

Rasedus, imetamine ja viljakus Rasedus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Kliinilisi andmeid Bleomycin medaci kohta ei ole piisavalt, et otsustada selle võimaliku kahjulikkuse kohta raseduse ajal. Loomkatsetes oli bleomütsiin siiski loodetele kahjulik. Raseduse ajal, eriti esimese 3 kuu jooksul, tuleb bleomütsiini kasutamist vältida. Kui te rasestute ravi ajal Bleomycin medaciga, peate te rääkima oma arstiga võimalikust ohust sündimata lapsele ning teid peab hoolikalt jälgima. Kui te kaalute rasestumist pärast ravi, peate te enne seda käima geneetilises konsultatsioonis.

Te peate kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid raseduse vältimiseks ravi ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõppu selle ravimiga.

Imetamine Ei ole teada, kas see ravim eritub rinnapiima, kuid võimaluse tõttu, et bleomütsiin on teie lapsele kahjulik, ei tohi ravi ajal Bleomycin medaciga last rinnaga toita. See võib kahjustada teie last.

Viljakus Kui te olete mees, peate küsima nõuannet sperma külmutamise kohta, sest on võimalus püsiva viljatuse tekkeks ravi tagajärjel.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid. See ravim võib põhjustada iiveldust ja oksendamist, mis võib mõjutada teie võimet autot juhtida.

3. Kuidas Bleomycin medacit manustatakse

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te märkate, et Bleomycin medaci toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Annus Soovitatav annus sõltub näidustusest, vanusest, neerufunktsioonist ja teistest kasutatavatest vähivastastest ravimitest. Sellest tuleneb näiteks süstekordade arv (üks või kaks süsti) nädala kohta. Teie arst otsustab bleomütsiini annuse, ravi kestuse ja ravikuuride arvu üle. Need võivad erinevatel patsientidel olla erinevad.

On tõsise ülitundlikkusreaktsiooni oht, mis võib tekkida vahetult pärast ravimi saamist või mõni aeg hiljem, eriti lümfoomiga patsientidel. Seetõttu manustab teie arst teile prooviannuse ja jälgib teie seisundit 4 tundi enne esmakordset ravi alustamist bleomütsiiniga.

Manustamisviis Teie arst manustab teile bleomütsiini infusioonina (tilkinfusioon) või süstena kas veeni või arterisse, naha alla, kopse ümbritsevasse ruumi (intrapleuraalselt), kõhuõõnde (intraperitoneaalselt), lihastesse või otse kasvajasse. Kui teile manustati Bleomycin medacit rohkem, kui ette nähtud Kui teile on manustatud Bleomycin medacit liiga palju, võivad tekkida järgmised sümptomid: vererõhu langus, palavik, kiirenenud südame löögisagedus ja šokk. Kui te kahtlustate üleannustamist, peate otsekohe ütlema oma arstile ja ravi tuleb otsekohe lõpetada.

Kui Bleomycin medacit ei manustatud ettenähtud ajal Kui teil jäi ravim õigel ajal süstimata, võtke palun ühendust oma arstiga, et arutada, kuidas vahelejäänud süst tasa teha.

Kui te lõpetate Bleomycin medaci kasutamise Kui te lõpetate Bleomycin medaci kasutamise järsku ilma oma arstiga nõu pidamata, võivad sümptomid, mis olid enne ravi algust, uuesti tekkida.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tõsised kõrvaltoimed Öelge otsekohe oma arstile, kui teil tekib mis tahes alljärgnev kõrvaltoime:

köha,
õhupuudus,
rägisev või plaksuv heli hingamisel.

Võib osutuda vajalikuks teie ravi peatada.

Teatatud on ka järgmistest kõrvaltoimetest.

Väga sage (võivad tekkida rohkem kui 1 inimesel 10-st)

Pneumoonia (kopsupõletik). See võib põhjustada püsiva kopsukahjustuse ja osutuda surmavaks. Öelge otsekohe oma arstile, kui teil on köha ja/või õhupuudus (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).
Suu limaskesta põletik (stomatiit). Limaskestade põletik või haavandumine võib süveneda samaaegse kiiritusravi korral või teiste limaskesti kahjustavate ravimite samaaegsel kasutamisel. Suu limaskesta põletik on harva tõsine ja taandub tavaliselt pärast ravi lõppu.
Iiveldus, oksendamine, isutus, kehakaalu vähenemine.
Lööve, sügelus ja naha tihkestumine. Sõrmeotste tundlikkus ja paistetus, venitusarmid, hüperpigmentatsioon (suurenenud pigmentatsioon), villid, küünte muutused, naha turse survele tundlikes kohtades, nt küünarnukkidel, juuste väljalangemine, punane kestendav nahk koos palavikuga, nahakahjustused kätel ja jalgadel, nt punetus ja lööve, on harva tõsised ja taanduvad tavaliselt pärast ravi lõpetamist.

Sage (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st)

Tõsised ülitundlikkusreaktsioonid. Need reaktsioonid võivad avalduda kohe või mõnetunnise perioodi möödumisel pärast esimese või teise annuse manustamist. Öelge otsekohe oma arstile, kui teil tekib ootamatult vilistav hingamine, hingamisraskus, silmalaugude, näo või huulte turse, nahalööve või sügelus (eriti kogu keha haarav).
Allergilised reaktsioonid.
Äge hingamispuudulikkus (äge respiratoorse distressi sündroom).
Kopsuemboolia.
Palavik (2 kuni 6 tundi pärast esimest manustamist), valu kasvaja piirkonnas, peavalu.

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st)

Muutused veres, mida võib märgata ootamatu veritsuse ja/või verevalumitena. Need kaovad pärast ravi lõppu.
Valgete vererakkude arvu muutused (seda saab kindlaks teha arsti poolt määratud vereproovis), mida nimetatakse leukopeeniaks (valgete vererakkude arvu vähenemine) ja neutropeeniaks (neutrofiilsete granulotsüütide arvu vähenemine veres).
Verejooks.
Kõhulahtisus.

Harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st)

Neutropeeniline palavik (valgete vererakkude arvu vähenemisest põhjustatud palavik).
Südameatakk, südame veresoonte kahjustus.
On teatatud tõsisest vereringehäirest kehas (šokk), kehatemperatuuri tõusust ja surmast bleomütsiini manustamise tagajärjel kopsu ümbritsevasse ruumi (intrapleuraalne manustamine).
Soovituslikest suuremate annuste manustamisel on teatatud ägeda reaktsiooni tekkest koos kehatemperatuuri tõusu ja tõsiste kõrvaltoimetega südamele ja hingamisele.
Veresoonte kahjustus (nt aju verevarustuse häired, ajuveresoonte põletik ning tõsine neerude ja vere kahjustus (nn hemolüütilis-ureemiline sündroom)), arteriaalne tromboos.
Maksakahjustus.

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st)

Tuumori lüüsi sündroom (kasvajate kiirele lagunemisele järgnev seisund).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid, sh laiaulatuslik infektsioon (sepsis).
Vererakkude arvu äärmuslik vähenemine (pantsütopeenia).
Punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia).
Valu lihastes ja jäsemetes.
Ebanormaalsed seemnerakud (aneuploidsed spermatosoidid) keemiaravi ajal bleomütsiiniga ja pärast seda.
Naha kõvastumine.
Madal vererõhk.
Veresoonte ummistus.
Verevarustuse vähenemine sõrmedes, varvastes ja ninaotsas (Raynaud’ sündroom).
Kihelus, sügelus või torkimistunne ilma põhjuseta (paresteesia).
Puutetundlikkuse ebanormaalne suurenemine (hüperesteesia).
Valu süstekohas.
Veresoonte põletik (tromboflebiit).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Bleomycin medacit säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Teie arst ja/või haiglaapteeker vastutavad Bleomycin medaci õige säilitamise, kasutamise ja hävitamise eest. Seda tuleb hoida originaalpakendis. Hoida külmkapis (2 C...8 C).

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist Manustamiskõlblikuks muudetud viaalis on keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2 C...8 °C ja 72 tunni jooksul temperatuuril 25 °C.

Pärast lahjendamist Lahjendatult klaaspudelis ja polüpropüleenist süstlas on keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril 25 °C.

Mikrobioloogilises saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 C...8 °C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale. Ärge kasutage seda ravimit, kui te märkate, et ravim või viaal on nähtavalt rikutud, nt märgatavad pulbrikoogi värvi muutused, viaali, korgi või alumiiniumsulguri kahjustused.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Bleomycin medac sisaldab Toimeaine on bleomütsiinsulfaat. See ravim ei sisalda muid koostisaineid.

Üks 10 ml viaal sisaldab 15 000 RÜ (Ph. Eur.) bleomütsiinsulfaati. 1 mg kuiva pulbrit vastab vähemalt 1500 RÜ (Ph. Eur.).

Kuidas Bleomycin medac välja näeb ja pakendi sisu Bleomycin medac on valge kuni kollakasvalge pulber.

Bleomycin medac on müügil karbis, milles on 1 või 10 viaali (I tüüpi klaasist).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja medac Gesellschaft für klinische Spezialpräparate mbH Theaterstr. 6 22880 Wedel Saksamaa tel: +49 4103 8006-0 faks: +49 4103 8006-100

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega: Bulgaaria Блеомицин медак 15 000 IU (Ph. Eur.), прах за инжекционен разтвор Eesti Bleomycin medac 15 000 RÜ süstelahuse pulber Holland Bleomedac, poeder voor oplossing voor injectie 15000 IU (Ph. Eur.) Leedu Bleomycin medac 15000 TV milteliai injekciniam tirpalui Läti Bleomycin medac 15000 SV pulveris injekciju šķīduma pagatavošanai Poola Bleomedac Slovakkia Bleomedac 15000 IU Sloveenia Bleomicin medac 15000 i.e. (Ph. Eur.), prašek za raztopino za injiciranje Tšehhi Bleomedac

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2023. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Manustamisviis Intramuskulaarne ja subkutaanne süst: lahustage vajalik annus maksimaalselt 5 ml sobivas lahustis, nt 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses. Kui süstekoht muutub valusaks, võib lahusele lisada süstitavat lokaalanesteetikumi (1 % lidokaiini lahus).

Intravenoosne manustamine: lahustage vajalik annus 5...1000 ml 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses ja süstige aeglaselt või lisage jooksvale infusioonile.

Intraarteriaalne manustamine: kasutatakse aeglast infusiooni 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahusega.

Intrapleuraalne süst: lahustage 60 x 103 RÜ 100 ml 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses.

Lokaalsed/intratumoraalsed süstid: bleomütsiin lahustatakse 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses kontsentratsioonini 1...3 x 103 RÜ/ml.

Tsütostaatiliste ravimite ettevalmistamisel ja manustamisel on nõutav tavapärane ettevaatus. Kasvajavastaste ravimpreparaatide ohutu käitlemise ja hävitamise alast teavet lugege asjakohastest juhenditest. Ravimit peab ette valmistama spetsiaalse väljaõppega personal. Rasedaid tuleb hoiatada, et nad väldiksid tsütotoksiliste ainete käsitlemist. Ravimi ettevalmistamine peab toimuma aseptilistes tingimustes selleks ettenähtud kohas. Selles piirkonnas on keelatud suitsetamine, söömine või joomine. Kaitsemeetmete hulka kuuluvad kinnaste, maski, kaitseprillide ja kaitseriiete kasutamine. Soovitatav on kasutada laminaarõhuvooluga kappi. Manustamise ajal peab kandma kindaid. Jäätmekäitlustoimingutes peab arvestama ravimi tsütotoksilist iseloomu. Peab vältima otsekontakti naha, silmade ja limaskestadega. Otsese kokkupuute korral tuleb otsekohe pesta rohke veega. Naha puhastamiseks võib kasutada seepi. Eritisi ja okset peab käsitlema ettevaatlikult.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bleomycin medac, 15 000 RÜ süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 10 ml viaal sisaldab 15 000 RÜ (Ph.Eur.) bleomütsiinsulfaati. 1 mg kuiva pulbrit vastab vähemalt 1500 RÜ (Ph.Eur.).

1 Ü (USP) vastab 1000 RÜ-le (Ph.Eur.).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber. Valge või kollakasvalge paakunud pulber pitseeritud viaalides.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kombinatsioonis teiste tsütostaatiliste ravimite ja/või kiiritusraviga järgmiste kasvajate raviks:

pea- ja kaelapiirkonna, välissuguelundite ja emakakaela lamerakk-kartsinoom;
Hodgkini lümfoom;
keskmise ja kõrge maliigsusastmega mitte-Hodgkini lümfoom täiskasvanutel;
munandivähk (seminoom ja mitte-seminoom);
pahaloomuliste protsessidega seotud pleuraefusiooni pleuraõõnesisene ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Hoiatus Kõigi ravinäidustuste korral on annustamise ühikud antud rahvusvahelistes ühikutes (RÜ) ja mitte milligrammides. Mõnede haiglate ravijuhistes võib ühikuna olla kasutusel „mg“ „ühikute“ (Ü või RÜ) asemel. See mg väärtus viitab mg-aktiivsusele, mitte mg kuivainele, sest need peegeldavad erinevaid väärtusi. Soovitatav on eirata annustamist mg-ühikutes ja tegelikult kasutada annustamist rahvusvahelistes ühikutes (RÜ), nagu on kirjeldatud asjakohaste ravinäidustuste juures käesolevas ravimi omaduste kokkuvõttes. Palun pange tähele, et 1 mg kuivainele vastab vähemalt 1500 RÜ (vt ka lõik 2). Siinkohal soovitus rangelt seda kurssi mitte kasutada, sest erinevused mg-aktiivsuse ja mg kuivaine vahel võivad põhjustada üleannustamist. Seda ravimpreparaati tohib seetõttu välja kirjutada ainult rahvusvahelistes ühikutes (RÜ).

Bleomütsiini tohib kasutada ainult kasvajavastaste ravimite kasutamisele spetsialiseerunud arsti rangeima järelevalve all, eelistatult sellise ravi kogemusega haiglas.

Bleomütsiini võib manustada intravenoosselt, intramuskulaarselt, intrapleuraalselt, intraperitoneaalselt, intraarteriaalselt või subkutaanselt. Mõnikord võib olla näidustatud lokaalne manustamine otse tuumorisse.

Annus ja süstetevahelised intervallid sõltuvad näidustusest, manustamisviisist, patsiendi vanusest ja seisundist. Annust on soovitatav kohandada patsiendi kehapinnale.

Lamerakk-kartsinoom

Intramuskulaarse või intravenoosse süstena 10...15 x 10³ RÜ/m² üks või kaks korda nädalas. Ravi võib jätkata sellele järgnevatel nädalatel või, mis on sagedasem, 3...4-nädalaste intervallidega, kuni kumulatiivse koguannuseni 400 x 10³ RÜ.
Intravenoosse infusioonina kestusega 6...24 tundi 10...15 x 10³ RÜ/m² ööpäevas 4...7 järjestikusel päeval iga 3...4 nädala järel. Kõige usaldusväärsem näitaja individuaalse maksimaalse talutava annuse hindamisel on stomatiidi teke.

Munandivähk

Intramuskulaarse või intravenoosse süstena 10...15 x 10³ RÜ/m² üks kuni kaks korda nädalas. Ravi võib jätkata sellele järgnevatel nädalatel või, mis on sagedasem, 3...4-nädalaste intervallidega kuni kumulatiivse koguannuseni 400 x 10³ RÜ.
Intravenoosse infusioonina kestusega 6...24 tundi 10...15 x 10³ RÜ/m² ööpäevas 5...6 järjestikusel päeval iga 3...4 nädala järel. Kõige usaldusväärsem näitaja individuaalse maksimaalse talutava annuse hindamisel on stomatiidi teke.

Pahaloomulised lümfoomid (Hodgkini, mitte-Hodgkini)

Monoteraapiana kasutades on soovitatav annus 5...15 x 10³ RÜ üks kuni kaks korda nädalas, kuni koguannuseni 225 x 10³ RÜ.

Lümfoomipatsientidel tuleb anafülaktilise reaktsiooni suurenenud riski tõttu ravi alustada väiksemate annustega (nt 2 x 10³ RÜ). Kui 4-tunnise jälgimise jooksul ei teki ägedat reaktsiooni, võib jätkata tavalise annustamisskeemiga.

Pahaloomuliste protsessidega seotud pleuraefusiooni pleuraõõnesisene ravi Bleomütsiini monoteraapia üksikannusega kuni 60 x 10³ RÜ intrapleuraalselt. Detailsemaid juhiseid leiab kirjandusest.

Pärast pleuraõõne dreneerimist manustatakse läbi drenaažinõela või kanüüli 60 x 10³ RÜ bleomütsiini, mis on lahustatud 100 ml 0,9 %-lises (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses. Drenaažinõel või kanüül eemaldatakse pärast manustamist. Vajaduse korral võib manustamist korrata. Koguannuse (kehapindala, neerufunktsioon, kopsufunktsioon) arvutamisel tuleb arvestada, et imendub ligikaudu 45 % Bleomycin medacist. Kombineeritud ravi Detailsemad raviskeemid, mida kasutatakse spetsiifilistel näidustustel, võib leida kirjandusest.

Bleomütsiini kasutamisel kombineeritud ravis võib vajalik olla annust kohandada.

Bleomütsiini kasutamisel kombineerituna kiiritusraviga suureneb limaskestade kahjustuse risk. Sel põhjusel võib olla vajalik bleomütsiini annust vähendada. Bleomütsiini kasutatakse tihti mitut ravimit sisaldavates kemoteraapia skeemides (nt lamerakk- kartsinoomi, munandivähi ja lümfoomi ravis). Sarnase toksilisusega ravimite kombineeritud raviskeemi valimisel ja annustamisel tuleb arvestada bleomütsiini toksilisust limaskestale.

Eakad Bleomütsiini koguannust tuleb eakatel patsientidel vähendada järgnevalt.

Vanus (aastates) Koguannus (RÜ) Annus nädalas (RÜ)

≥ 80 100 x 10³ RÜ 15 x 10³ RÜ 70...79 150...200 x 10³ RÜ 30 x 10³ RÜ 60...69 200...300 x 10³ RÜ 30...60 x 10³ RÜ < 60 400 x 10³ RÜ 30...60 x 10³ RÜ

Lapsed Kuni ei ole saadaval rohkem informatsiooni, tohib lastele bleomütsiini manustada vaid erandjuhtudel ja spetsiaalsetes keskustes. Annustamisel tuleb lähtuda täiskasvanutele soovitatavatest annustest, mis on kohandatud kehapindalale ja kehakaalule.

Neerukahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel, eriti kui kreatiniini kliirens on < 35 ml/min, on bleomütsiini eliminatsioon aeglustunud. Kuigi puuduvad spetsiaalsed annuse kohandamise juhised sellistele patsientidele, on soovitatud järgnevat. Mõõduka neerupuudulikkusega patsiendid (GFR 10 kuni 50 ml/min) peavad saama 75 % tavalisest annusest manustatuna tavaliste intervallidega ja raske neerupuudulikkusega patsiendid (GFR väiksem kui 10 ml/min) peavad saama 50 % tavalisest annusest manustatuna tavaliste intervallidega. Patsientidel, kellel GFR on suurem kui 50 ml/min, ei ole annuse kohandamine vajalik.

Manustamisviis

Intramuskulaarne ja subkutaanne süste Lahustada vajalik annus maksimaalselt 5 ml-s sobivas lahustis, nt 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses. Kui süstekohal tekib valu, võib lahusele lisada süstitavat lokaalanesteetikumi (1 % lidokaiini lahus).

Intravenoosne manustamine Lahustada vajalik annus 5...1000 ml-s 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses ja süstida aeglaselt või lisada infusioonile. Intraarteriaalne manustamine Kasutada aeglast infusiooni 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahusega.

Intrapleuraalne süste Lahustada 60 x 10³ RÜ 100 ml-s 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses.

Lokaalsed/intratumoraalsed süsted Bleomütsiin lahustatakse 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses kontsentratsioonini 1...3 x 10³ RÜ/ml lahuses.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Äge kopsuinfektsioon või raske kopsufunktsiooni kahjustus.
Bleomütsiinist tingitud kopsu toksilisus või kopsufunktsiooni kahjustus, mis võib viidata bleomütsiiniga seotud kopsu toksilisusele.
Teleangiektaasataksia.
Imetamine.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Bleomütsiiniga ravitavatel patsientidel tuleb regulaarselt hinnata kopsufunktsiooni ja teha iga nädal rindkere röntgenülesvõtteid. Seda tuleb teha kuni 4 nädalat pärast ravi lõppemist ja patsiente tuleb kliiniliselt jälgida kuni ligikaudu 8 nädalat. Samaaegse rindkere kiiritusravi korral tuleb kopsu uuringut või rindkere röntgenülesvõtet võimaluse korral teha sagedamini. Kopsufunktsiooni uuring, eriti süsinikmonooksiidi difusiooni ja vitaalkapatsiteedi mõõtmine võimaldab sageli varakult diagnoosida kopsu toksilisust.

Teadmata põhjusega köha, düspnoe või basaalsete räginate tekkimisel või kui rindkere ülesvõte näitab difuusset retikulaarset tihenemist, tuleb otsekohe lõpetada bleomütsiini manustamine, kuni bleomütsiini toksilisus on võimalike põhjuste seast välja lülitatud. Soovitav on antibiootikumide ja vajadusel kortikosteroidide manustamine (nt intramuskulaarselt 100 mg hüdrokortisoonnaatriumsuktsinaati üks kord ööpäevas viie päeva jooksul, millele järgneb 10 mg prednisolooni 2 korda ööpäevas). Juhul kui kopsukahjustus on tekkinud bleomütsiini tagajärjel, ei või bleomütsiini rohkem manustada (vt lõik 4.3).

Bleomütsiini kopsutoksilisus näib olevat annusest sõltuv ja see suureneb märgatavalt koguannuse 400 x 10³ RÜ ületamisel. Koguannuseid üle 400 x 10³ RÜ tuleb manustada suure ettevaatusega.

Kuigi bleomütsiini toksilisus kopsudele tõuseb järsult alates koguannusest 400 x 10³ RÜ, võib see avalduda ka märkimisväärselt väiksema annuse juures, eriti eakatel patsientidel, maksa- või neerufunktsiooni langusega patsientidel, varasema kopsuhaiguse korral, eelneva kopsude kiiritusravi korral ja hapnikravi saavatel patsientidel. Neil juhtudel esineb kopsu toksilisuse risk. Bleomütsiiniga ravi saanud patsientidele ei tohi kopsufunktsiooni uuringut teha 100 % hapnikuga. Kopsufunktsiooni uuringul on soovitatav kasutada 21 % hapnikku.

Kui operatsiooni ajal manustatakse hapnikku, on bleomütsiiniga ravi saanud patsientidel selle ravimi toime tõttu kopsukoele suurem risk kopsu toksilisuse tekkeks. Pikaajaline ekspositsioon väga suurtes kontsentratsioonides hapnikule on tuntud kopsukahjustuse põhjus, kuid pärast bleomütsiini manustamist võib kahjustus tekkida isegi väiksemate hapniku kontsentratsioonide juures kui tavaliselt ohutuks peetavad kontsentratsioonid. Seetõttu on operatsiooni ajal optimaalne manustada väikseima kontsentratsiooniga hapnikku (FIO2), mis tagab adekvaatse oksügenisatsiooni (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Kopsuvähiga patsientidel tuleb bleomütsiini kasutada äärmise ettevaatusega, kuna neil patsientidel on suurenenud kopsu toksilisuse esinemissagedus. Tundlikkus bleomütsiini suhtes suureneb eakatel inimestel. Kopsu toksilisust on aeg-ajalt täheldatud ka väiksemaid annuseid saavatel noortel patsientidel.

Kuna 2/3 manustatud bleomütsiini annusest eritub muutumatul kujul uriiniga, on eritumise kiirus suuresti seotud neerufunktsiooniga. Kui neerufunktsiooni häirega patsientidele manustatakse tavalisi annuseid, suurenevad plasmakontsentratsioonid olulisel määral.

Seda ravimit ei tohi manustada rasedatele või rinnaga toitvatele naistele. Loomkatsed on näidanud, et sarnaselt enamusele tsüstostaatikumidele võib bleomütsiin omada teratogeenset ja mutageenset toimet. Seetõttu peavad nii mees- kui naissoost patsiendid kuni kuus kuud pärast ravi lõpetamist kasutama efektiivset rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.6).

Bleomütsiini ja teiste kasvajavastaste ainetega samaaegset ravi saanud patsientidel on teatatud ägedast müeloidleukeemiast ja müelodüsplastilisest sündroomist.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Digoksiin On teatatud digoksiini toime vähenemise juhtudest, mis olid tingitud suukaudse biosaadavuse vähenemisest kombineeritud kasutamisel koos bleomütsiiniga.

Fenütoiin ja fosfofentoiin On teateid fenütoiini taseme langusest kombineeritud kasutamisel koos bleomütsiiniga. Krampide ägenemise risk, mis on tingitud tsütotoksilise ravimi tõttu fenütoiini imendumise vähenemisest seedimisel või toksilisuse suurenemise või tsütotoksilise ravimi efektiivsuse kadumise risk fenütoiini metabolismi suurenemise tõttu maksas. Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav.

Vinka-alkaloidid Munandivähiga patsientidel, kes saavad kombineeritud ravi bleomütsiini ja vinka-alkaloididega, on kirjeldatud Raynaud’ tõve meenutavat sündroomi: perifeersete kehaosade isheemiat, mis võib viia nekroosi tekkeni (sõrmed, varbad, nina).

Elusvaktsiinid Elusvaktsiinidega immuniseerimine (nt kollapalaviku vaktsiin) immunosupressiivse kemoteraapia ajal on põhjustanud raskeid ja fataalseid infektsioone. Risk on suurem patsientidel, kes on juba immunosupresseeritud põhihaiguse tõttu. Tuleb kasutada inaktiveeritud vaktsiini, kui see on olemas (poliomüeliit). Seda kombinatsiooni ei tohi kasutada.

Nefrotoksilised ained, nt tsisplatiin Tsisplatiini poolt indutseeritud neerukahjustus võib aeglustada bleomütsiini kliirensit. Bleomütsiini ja tsisplatiiniga ravi saanud patsientidel on teatatud suurenenud kopsu toksilisuse juhtudest, mis mõnedel juhtudel on olnud fataalsed.

Hapnik Hapniku manustamine anesteesia ajal võib põhjustada kopsufibroosi. Bleomütsiiniga ravi saanud patsientidel on suurenenud risk kopsu toksilisuseks, kui operatsiooni ajal manustatakse puhast hapnikku. Operatsiooni ajal ja postoperatiivsel perioodil on soovitatav hapniku kontsentratsiooni vähendada (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Kiiritusravi Samaaegne kiiritusravi võib tõsta kopsu ja naha toksilisuse avaldumise riski. Eelnev või samaaegne rindkere kiiritusravi on tähtis riskifaktor, mis võib tõsta kopsude toksilisuse juhtude esinemissagedust ja raskust. Samaaegsel manustamisel koos teiste kopsudele toksiliste toimeainetega, nt karmustiin, mitomütsiin-C, tsüklofosfamiid ja metotreksaat on teatatud kopsu toksilisuse riski suurenemist.

Tsüklosporiin, takroliimus Esineb liigne immunosupressioon koos lümfoproliferatsiooni riskiga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Bleomütsiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Loomkatsetele ja ravimi farmakoloogilisele tõhususele tuginedes on võimalik embrüo ja loote kahjustuse risk. Bleomycin medacit ei tohi seetõttu kasutada raseduse ajal, eriti esimese trimestri jooksul, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab ravi bleomütsiiniga. Kui rasedus tekib ravi ajal, tuleb patsienti informeerida riskidest sündimata lapsele ja jälgida teda hoolikalt. Tuleb kaaluda geneetilise konsultatsiooni võimalust. Geneetilist konsultatsiooni soovitatakse ka patsientidele, kes soovivad saada lapsi pärast ravi lõppu.

Kontratseptsioon meestel ja naistel Nii mees- kui naissoost patsiendid peavad kasutama adekvaatset rasestumisvastast meetodit kuni kuus kuud pärast ravi lõpetamist.

Imetamine Ei ole teada, kas bleomütsiin/metaboliidid erituvad rinnapiima. Võimaliku väga tugeva kahjustava toime tõttu lapsele on Bleomycin medac rinnaga toitmise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Fertiilsus Võimaliku pöördumatu infertiilsuse tõttu pärast ravi bleomütsiiniga tuleb enne ravi alustamist soovitada sperma säilitamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mõned kõrvaltoimed, nagu iiveldus, oksendamine ja väsimus, võivad kaudselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Sarnaselt suuremale osale tsüstostaatilistele ravimitele võib bleomütsiin põhjustada nii ägedat kui ka hilinenud toksilist toimet. Ägedad sümptomid: isutus, väsimus, iiveldus ja palavik.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Tabelis esitatud esinemissagedused põhinevad järgmisel konventsioonil. Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi klass Esinemissagedus ja kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Teadmata Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Immuunsüsteemi häired Sage Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage Närvisüsteemi häired Teadmata Südame häired Harv Vaskulaarsed häired Harv

Organsüsteemi klass Esinemissagedus ja kõrvaltoimed Respiratoorsed, rindkere ja Väga sage mediastiinumi häired Interstitsiaalne pneumoonia, kopsufibroos Seedetrakti häired Väga sage Maksa ja sapiteede häired Harv Naha ja nahaaluskoe Väga sage kahjustused Flagellatiivne dermatiit, hüperpigmentatsioon, naha hüpertroofia, Lihaste, luustiku ja sidekoe Teadmata kahjustused Müalgia, jäsemevalu, skleroderma Reproduktiivse süsteemi ja Teadmata rinnanäärme häired Spermatosoidide anomaaliad Üldised häired ja Väga sage manustamiskoha reaktsioonid Paikne turse (sõrmeotsad ja survetundlikud kohad) Uuringud Väga sage Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Vere ja lümfisüsteemi häired Bleomütsiinil ei näi olevat olulist luuüdi pärssivat toimet. Võib tekkida kerge trombotsütopeenia, mis möödub kiiresti pärast ravi lõppu. Põhjuseks on trombotsüütide kasutamise suurenemine, mitte trombotsüütide tootmise vähenemine.

Immuunsüsteemi häired Ligikaudu 1 %-l patsientidest, peamiselt lümfoomi diagnoosiga patsientidel, on täheldatud kliinilisele anafülaksiale sarnanevaid raskeid ülitundlikkus-/idiosünkraatilisi reaktsioone. Anafülaktilised reaktsioonid võivad tekkida kohe või mitu tundi hiljem, ja tavaliselt tekivad need pärast esimest või teist annust. Sümptomid on hüpotensioon, vaimne segasus, palavik, külmavärinad, vilisev hingamine ja see võib olla fataalne. Ravi on sümptomaatiline ja hõlmab plasmamahu suurendamist, vasopressiivsete ainete, antihistamiinikumide ja kortikosteroidide manustamist.

Vaskulaarsed häired Suurte algannustega ravitud Hodgkini tõvega patsientidel on kirjeldatud hüpotensiooni episoode. Võib tekkida arteriaalne hüpotensioon ja veenioklusioon. Veresoonte kahjustus (nt südame infarkt, südame isheemiatõbi, aju verevarustuse häired, aju veresoonte põletik, hemolüütilis-ureemiline sündroom, Raynaud’ sündroom).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Kõige raskem kõrvaltoime on interstitsiaalne pneumoonia, mis võib tekkida ravi ajal bleomütsiiniga või mõnel juhul pärast ravi lõppu. Interstitsiaalne pneumoonia tekib ligikaudu 10 % bleomütsiiniga ravitavatest patsientidest. Bleomütsiini põhjustatud pneumoonia võib üksikjuhtudel viia kopsufibroosi kujunemiseni ja on olnud surma põhjuseks ligikaudu 1 % bleomütsiiniga ravitud patsientidest. Toksilisuse risk kopsudele suureneb koos koguannusega. Eakatel patsientidel, rindkere kiiritusravi saanud patsientidel või hapnikravi saavatel patsientidel võib toksilisus kopsudele tekkida juba väga väikese koguannuse korral. Arvatakse, et patsientidel, kellele manustati bleomütsiini enne operatsiooni, oli suurenenud risk kopsu toksilisuse kujunemiseks. Soovitatav on vähendada manustatava hapniku kontsentratsiooni operatsiooni ajal ja pärast operatsiooni, kui kasutusel on suurema kontsentratsiooniga hapnik kui 21 % (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Kopsus tekivad vaskulaarsed muutused, mis mõjutavad osaliselt veresoonte seinte elastsust. Teadmata põhjusega köha, düspnoe, basaalsete räginate tekkimisel või kui rindkere ülesvõte näitab difuusset retikulaarset tihenemist, on iga sümptom neist põhjuseks lõpetada bleomütsiini manustamine, kuni bleomütsiini toksilisus on võimaliku põhjusena välistatud. Bleomütsiinist tingitud kopsu toksilisusele puudub spetsiifiline ravi. Mõnel juhul on kirjeldatud positiivset toimet pärast kortikosteroidravi.

Seedetrakti häired Enamikul patsientidest (kuni 50 % patsientidest), kes läbisid täieliku ravikuuri bleomütsiiniga, tekkis limaskesta või naha kahjustus (vt lõigu 4.8 alalõik Naha ja nahaaluskoe kahjustused). Limaskestade haavandumist võib potentseerida bleomütsiini kombineerimine kiiritusraviga või teiste limaskestadele toksilist toimet omavate ravimitega. Seedetrakti kõrvaltoimed, nagu iiveldus, oksendamine, söögiisu kaotus, kehakaalu vähenemine ja limaskestade põletik (mukosiit, stomatiit) võivad tekkida peamiselt suurte annuste juures. Võib kasutada antiemeetilisi ravimeid. Stomatiit on harva raske ja tavaliselt möödub pärast ravi lõppu. Söögiisu kadumine ja kehakaalu vähenemine on sagedased ja võivad jätkuda pikka aega pärast ravi lõppu.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Enamikul patsientidest (kuni 50 % patsientidest), kes läbisid täieliku ravikuuri bleomütsiiniga, tekkis naha või limaskesta kahjustus (vt lõigu 4.8 alalõik Seedetrakti häired). Need kõrvaltoimed tekivad tavaliselt teisel või kolmandal ravinädalal ja on tavaliselt, kuid mitte alati, pöörduvad. Flagellatiivne pigmentatsioon on naha lokaliseeritud hüperpigmentatsiooni vorm, mis tekib 8…38 % bleomütsiiniga ravitud patsientidest. Kahjustused sõltuvad annuse suurusest ja avalduvad lineaarse kiheleva hüperpigmentatsiooni alana. Sõrmeotste paksenemine, hüperkeratoos, punetus, tundlikkus ja turse, erüteem ning eksanteem peamiselt kätel ja jalgadel, striiad, villid, küünte muutused, tursed rõhutundlikel kohtadel, nagu küünarnukid, ja juuste väljalangemine on harva rasked ning tavaliselt mööduvad pärast ravi lõppu. Bleomütsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud ka skleroderma juhtudest. Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Keemiaravi ajal bleomütsiiniga ja vahetult pärast seda võivad tekkida aneuploidsed spermatosoidid.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid 2…6 tundi pärast esimest süstet võib tekkida palavik (vt lõigu 4.8 alalõik Immuunsüsteemi häired). Kestva palaviku korral võib osutuda vajalikuks manustada palavikku alandavaid ravimeid. Järgnevatel süstetel palaviku tekkesagedus väheneb. Pärast intravenoosset manustamist võib tekkida tromboflebiit infusioonikohas, pärast intravenoosset või intrakavitaarset manustamist võib tekkida valu süstekohas või tuumori piirkonnas.

Kui bleomütsiini kasutatakse osana kombineeritud kemoteraapia raviskeemist, tuleb teiste sarnase toksilisusega tsütostaatiliste ravimite valikul ja annustamisel arvestada bleomütsiini toksilisusega. Teiste tsütostaatiliste ravimite manustamisel võivad osutuda vajalikuks modifikatsioonid ja annuste muutmine.

Pärast soovitatavast suuremate annuste intravenoosseid süsteid on teatatud hüperpüreksia ja kardiorespiratoorse kollapsiga avaldunud ägedatest reaktsioonidest. Pärast bleomütsiini intrakavitaarset manustamist on harva teatatud hüpotensioonist, hüperpüreksiast ja ravimist tingitud surmajuhtumitest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Spetsiifiline antidoot puudub. Üleannustamisele järgnevad ägedad reaktsioonid väljenduvad hüpotensiooni, palaviku, kiirenenud pulsi ja šoki üldiste sümptomitena. Ravi on sümptomaatiline, koos kopsufunktsiooni ja hematoloogiliste parameetrite täpse jälgimisega. Hingamisteede komplikatsioonide korral tuleb patsienti ravida kortikosteroidide ja laia toimespektriga antibiootikumidega. Tavaliselt ei ole üleannustamisele järgnenud kopsureaktsioonid (fibroos) pöörduvad, välja arvatud juhul, kui need on diagnoositud varases staadiumis. Bleomütsiin ei ole dialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised tsütotoksilised antibiootikumid, ATC-kood: L01DC01.

Bleomütsiin kuulub tsütotoksiliste antibiootikumide rühma: see on tsütostaatilise toimega struktuurselt seotud leeliseliste vesilahustuvate glükopeptiid-antibiootikumide segu. Bleomütsiini toimemehhanism seisneb DNA üksik- ja topeltahelatesse tungimises ja nende rebestamises, mis pärsib raku jagunemist, kasvu ja DNA sünteesi. Vähemal määral mõjutab bleomütsiin ka RNA ja valgu sünteesi. Kõige tundlikumad on rakud G2 ja M faasis. Bleomütsiini koeselektiivsuse tähtsaim tegur on erinevus intertsellulaarses inaktivatsioonis. Minimaalse bleomütsiini hüdrolüüsimise võimega skvamoosrakud on bleomütsiini suhtes väga tundlikud. Sensitiivsetes kudedes, nagu ka tavalistes neoplastilistes kudedes, produtseeritakse tihti kromosoomide ebanormaalsusi, nt fragmentatsioone, kromatiidivahesid ja translokatsioone.

Kõrgema diferentseeritusega tuumorid reageerivad tavaliselt paremini kui anaplastilised. Bleomütsiini ensümaatiline lagundamine toimub peamiselt plasmas, maksas ja teistes organites ning vähemal määral nahas ja kopsudes.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Bleomütsiini manustatakse parenteraalselt. Pärast intrapleuraalset või intraperitoneaalset manustamist imendub bleomütsiin süsteemselt. Pärast intrapleuraalset manustamist imendub vereringesse ligikaudu 45 %. 15 x 10³ RÜ intramuskulaarsel manustamisel inimestele saavutati 30 minuti jooksul maksimaalne plasmakontsentratsioon 1 RÜ/ml. Pärast 15 x 10³ RÜ/m² intravenoosset manustamist inimestele saavutati maksimaalne plasmakontsentratsioon 1...10 RÜ/ml. Bleomütsiini kestva infusiooni korral annuses 30 x 10³ RÜ ööpäevas 4...5 päeva jooksul saavutati püsiv plasmakontsentratsioon 1...3 RÜ/ml juures.

Jaotumine Pärast parenteraalset manustamist jaotub bleomütsiin peamiselt nahas, kopsudes, neerudes, kõhukelmes ja lümfis. Luuüdis on kontsentratsioon väike. Ajukelmete terviklikkuse korral ei läbi

bleomütsiin hematoentsefaalbarjääri. Jaotusruumala on ligikaudu 17,5 l/m². Bleomütsiin läbib platsentat.

Plasma proteiinidega bleomütsiin praktiliselt ei seondu.

Biotransformatsioon Biotransformatsioon ei ole täielikult teada. Bleomütsiin inaktiveeritakse ensümaatilise lõhustamise teel bleomütsiini hüdrolüüsimise abil peamiselt plasmas, maksas ja teistes organites ning märgatavalt vähemal määral nahas ja kopsudes.

Eritumine Pärast intravenoosset manustamist boolussüstena on puhastumine kiire ja eliminatsioon toimub kahes faasis. Lühikesele algfaasile (t ; 24 min) järgneb pikem terminaalne faas (t ; 2...4 tundi). Pärast intravenoosset boolussüstet annuses 15 x 10³ RÜ/m² on maksimaalne kontsentratsioon plasmas 1...10 mikrogrammi/ml. Pärast pidevat i.v. infusiooni võib eliminatsiooni poolväärtusaeg tõusta ligikaudu 9 tunnini. Ligikaudu 2/3 manustatud bleomütsiini kogusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Eritumise kiirus on tugevasti mõjutatud neerufunktsioonist. Neerufunktsiooni häiretega patsientidele tavalisi annuseid manustades suureneb kontsentratsioon plasmas tunduvalt. Bleomütsiin ei ole hästi dialüüsitav.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilistele omadustele tuginedes on bleomütsiinil mutageenne, kartsinogeenne ja teratogeenne toime, mida saab demonstreerida vastavates katsetes. Kliiniliselt olulistel ekspositsiooni tasemetel on bleomütsiinil eeldatavalt inimesele mutageenne toime. Reproduktsioonitoksilisuse osas on täheldatud erinevaid toimeid hiirtel ja rottidel. Küülikutel teratogeensust ei täheldatud. Hiirtel olid emassugurakud bleomütsiini tsütotoksilisele ja mutageensele toimele tundlikumad kui isassugurakud. Inimese luuüdi rakkudes täheldati kromosomaalseid häireid. Sellest tulenev mõju inimese embrüonaalsele/fetaalsele arengule ei ole teada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub.

6.2 Sobimatus

Bleomütsiini lahuseid ei tohi keemilis-farmatseutilise või füüsikalise sobimatuse tõttu segada lahustega, mille koostises on asendamatud aminohapped, riboflaviin, askorbiinhape, deksametasoon, aminofülliin, furosemiid, karindatsilliin, tsefalotiinnaatrium, terbutaliin, hüdrokortisoon, karbenitsilliin, naftsilliin, bensüülpenitsilliin, tsefasoliin, metotreksaat ja mitomütsiin. Sulfhüdrüül-tüüpi ained (nt glutatioon) elimineerivad bleomütsiini toime. Kuna bleomütsiin moodustab kahe- ja kolmevalentsete katioonidega kelaaditekiti, ei tohi seda segada lahustega, mille koostises on selliseid ioone (eriti vask). Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist

Manustamiskõlblikuks muudetult viaalis on keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud 24 tunni jooksul

temperatuuril 2 C...8 °C ja 72 tunni jooksul temperatuuril 25 °C. Pärast lahjendamist Lahjendatult klaaspudelis ja polüpropüleenist süstlas on keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril 25 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 C....8 °C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 C...8 °C). Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist/lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi värvitust klaasist 10 ml viaalid, suletud butüülkummist korgiga, mis on kaetud alumiiniumkattega (sisemine kate) ja polüpropüleeniga (roheline pealiskate).

Pakendi suurus: 1 või 10 viaali. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud ravim tuleb hävitada.

Intravenoosne süste Lahustage viaali sisu 5...10 ml-s 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses.

Intravenoosne infusioon Lahustage viaali sisu 200...1000 ml-s 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses.

Intramuskulaarne ja subkutaanne süste Lahustage bleomütsiin 15 000 RÜ viaali sisu 1…5 ml-s 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses. Kui süstekoht muutub valusaks, võib lahusele lisada süstimiseks sobivat lokaalanesteetikumi.

Intraarteriaalne manustamine Kasutatakse aeglast infusiooni koos 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahusega.

Intrapleuraalne manustamine 60 x 10³ RÜ bleomütsiini lahustatakse 100 ml-s 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses.

Lokaalsed/intratumoraalsed süsted Bleomütsiin lahustatakse 0,9 % (9 mg/ml) naatriumkloriidi lahuses kontsentratsioonini 1…3 x 10³ RÜ/ml. Ohutu käsitlemine Tsütostaatiliste ravimite ettevalmistamisel ja manustamisel on nõutav tavapärane ettevaatus. Kasvajavastaste ravimpreparaatide ohutu käitlemise ja hävitamise alast teavet lugege asjakohastest juhenditest. Ravimit peab ette valmistama spetsiaalse väljaõppega personal. Rasedaid tuleb hoiatada, et nad väldiksid tsütotoksiliste ainete käsitlemist. Ravimi ettevalmistamine peab toimuma aseptilistes tingimustes selleks ettenähtud kohas. Selles piirkonnas on keelatud suitsetamine, söömine või joomine. Kaitsemeetmetena tuleb kanda kindaid, maski, kaitseprille ja kaitseriietust. Soovitatav on tõmbekapi kasutamine. Manustamise ajal tuleb kanda kindaid. Jäätmete käitlemise protseduuride ajal

tuleb arvestada selle aine tsütotoksilise olemusega. Tuleb vältida otsest kontakti naha, silmade ja limaskestadega. Kui otsene kontakt on toimunud, tuleb otsekohe põhjalikult veega loputada. Naha puhastamiseks võib kasutada seepi. Eritisi ja oksemasse tuleb käsitleda ettevaatusega.