RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Buvidal 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Buvidal 24 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Buvidal 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Buvidal 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus

Üks süstel sisaldab 8 mg buprenorfiini

Buvidal 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus

Üks süstel sisaldab 16 mg buprenorfiini

Buvidal 24 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus

Üks süstel sisaldab 24 mg buprenorfiini

Buvidal 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus

Üks süstel sisaldab 32 mg buprenorfiini

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) 8 mg, 16 mg, 24 mg ja 32 mg tugevusega ravimvormid sisaldavad 95,7 mg alkoholi (etanooli) 1 ml-s (10% w/w).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus. Kollakas kuni kollane selge vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Opioidisõltuvuse asendusravi meditsiinilise, sotsiaalse ja psühholoogilise abi raames. Ravi on näidustatud täiskasvanutele ning 16-aastastele ja vanematele noorukitele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Buvidali võivad manustada üksnes tervishoiutöötajad. Ravi peab alustama ja jälgima opioidisõltuvuse ravikogemusega arst. Buprenorfiini väljakirjutamisel ja väljastamisel tuleb järgida nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid, näiteks määrata patsientidele järelkontrolli visiite koos kliinilise jälgimisega vastavalt patsiendi vajadustele. Ravimi kodus kasutamine või isemanustamine patsientide poolt ei ole lubatud.

Ettevaatusabinõud enne ravi alustamist

Ootamatute ärajäämanähtude vältimiseks tuleb ravi Buvidaliga alustada siis, kui kerged kuni keskmised ärajäämanähud on objektiivselt ja selgelt nähtavad (vt lõik 4.4). Arvestada tuleb kasutatud opioidi liiki (s.o pika- või lühitoimeline opioid), viimasest opioidide kasutamisest möödunud aega ning opioidisõltuvuse astet.

• Heroiini või lühitoimelisi opioide kasutavate patsientide puhul ei tohi Buvidali algannust manustada enne, kui viimasest opioidide kasutamisest on möödunud vähemalt 6 tundi.
• Metadoonravi saavatel patsientidel tuleb metadooniannust enne Buvidaliga ravi algust vähendada maksimaalselt 30 mg-ni ööpäevas ja Buvidali ei tohi manustada enne, kui viimasest metadooni annusest on möödunud vähemalt 24 tundi. Buvidal võib metadoonisõltuvuse korral käivitada ärajäämanähud.

Annustamine

Ravi alustamine patsientidel, kes buprenorfiini veel ei kasuta Varem buprenorfiini mittesaanud patsiendid peavad saama keelealuse buprenorfiini 4 mg annuse ning neid tuleb enne Buvidali esimese iganädalase annuse manustamist tund aega jälgida, et teha kindlaks buprenorfiini taluvus.

Buvidali soovitatav algannus on 16 mg, lisaks üks või kaks 8 mg annust vähemalt 1-päevase vahega, et saavutada esimese ravinädala sihtannus 24 mg või 32 mg. Teise ravinädala soovitatav annus on ravi esimesel nädalal manustatud koguannus.

Ravi üks kord kuus manustatava Buvidaliga võib alustada pärast ravi algust üks kord nädalas manustatava Buvidaliga, vastavalt annuste teisendamise tabelile 1, ning pärast patsientide stabiliseerumist iganädalase raviga (neli nädalat või vajaduse korral kauem).

Üleminek buprenorfiini sisaldavatelt keelealustelt ravimitelt Buvidalile Keelealuse buprenorfiiniga ravitud patsiendid võib viia otse üle üks kord nädalas või üks kord kuus manustatavale Buvidalile, alustades päev pärast viimast igapäevast buprenorfiini keelealust raviannust, vastavalt annustamissoovitustele tabelis 1. Pärast üleminekut on annustamisperioodil soovitatav patsiente hoolikamalt jälgida.

Tabel 1. Tavapärased keelealuse buprenorfiini igapäevased raviannused ja Buvidali soovitatavad nädala- ja kuuannused Igapäevane keelealuse Iganädalane Buvidali annus Igakuine Buvidali annus buprenorfiini annus 2...6 mg 8 mg 8...10 mg 16 mg 64 mg 12...16 mg 24 mg 96 mg 18...24 mg 32 mg 128 mg 26…32 mg 160 mg

Patsiendid võib 26…32 mg keelealuselt buprenorfiinilt üle viia üks kord kuus manustatavale Buvidali 160 mg annusele, kui patsienti jälgitakse üleviimisejärgse annustamisperioodi ajal.

Buprenorfiini annus ühes milligrammis võib keelealuste ravimite puhul erineda ja sellega tuleb iga ravimi annustamisel arvestada. Buvidali farmakokineetilisi omadusi on kirjeldatud lõigus 5.2.

Säilitusravi ja annuse kohandamine Buvidali võib manustada kord nädalas või kord kuus. Annuseid võib suurendada ja vähendada ning vahetada vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele ja raviarsti kliinilisele otsusele iganädalase ravimi igakuise vastu ja vastupidi, lähtuvalt tabelis 1 antud soovitustest. Pärast üleminekut vajavad patsiendid lähemat jälgimist. Pikaajalise ravi hindamine põhineb 48. nädala andmetel.

Täiendav annus Plaanivälisel visiidil regulaarsete nädala- ja kuuannuste vahel võib manustada maksimaalselt ühe täiendava Buvidali 8 mg annuse, lähtuvalt patsiendi individuaalsetest ajutistest vajadustest. Maksimaalne nädalaannus patsientidele, kes saavad iganädalast ravi Buvidaliga, on 32 mg ja täiendavalt 8 mg. Maksimaalne kuuannus patsientidele, kes saavad igakuist ravi Buvidaliga, on 160 mg. Vahelejäänud annused Vahelejäänud annuste vältimiseks võib nädalaannuse manustada kuni 2 päeva enne või pärast nädalaravimi manustamise aega, ja kuuannuse võib manustada kuni 1 nädal enne või pärast kuuravimi manustamise aega.

Annuse vahelejätmisel tuleb järgmine annus manustada niipea, kui see on praktiliselt võimalik.

Ravi eesmärgid ja ravi lõpetamine Enne ravi alustamist Buvidaliga, tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid. Ravi katkestamisel Buvidaliga tuleb arvesse võtta selle omaduste prolongeeritult vabanemist ning võib olla soovitav annust järk-järgult vähendada, et ennetada ärajätunähte (vt lõik 4.4). Kui patsient viiakse üle ravile keelealuse buprenorfiiniga, tuleb seda teha üks nädal pärast viimast Buvidali nädalaannust või üks kuu pärast viimast kuuannust, vastavalt soovitustele tabelis 1.

Patsientide erirühmad

Eakad Buprenorfiini ohutus ja efektiivsus üle 65-aastastel eakatel patsientidel ei ole tõestatud. Soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Üldiselt on normaalse neerufunktsiooniga eakate patsientide soovitatav annus samasugune kui normaalse neerufunktsiooniga noorematel täiskasvanud patsientidel. Ent kuna eakatel võib olla vähenenud neeru-/maksafunktsioon, võib olla vajalik annuse kohandamine (vt allpool).

Maksakahjustus Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on mõõdukas maksakahjustus (vt lõik 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidel on buprenorfiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus Buprenorfiini annuse kohandamine neerukahjustusega patsientidel ei ole vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) annustamise puhul soovitatakse olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Lapsed Buprenorfiini ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 16 aasta ei ole tõestatud (vt lõik 4.4). Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Buvidal on mõeldud üksnes subkutaanseks manustamiseks. See tuleb süstida aeglaselt ja täielikult erinevate piirkondade (tuhar, reis, alakõht või õlavars) nahaaluskoesse, eeldusel, et nahaaluskude on piisavalt. Igal alal võib olla mitu süstekohta. Süstekohti tuleb nii iganädalaste kui ka igakuiste süstide puhul roteerida. Iganädalaste süstide puhul tuleb jätta vähemalt 8-nädalane vahe, enne kui varem kasutatud süstekoht uuesti kasutusele võetakse. Igakuise annuse samasse kohta süstimise toetamiseks kliinilised andmed puuduvad. See tõenäoliselt ohutusprobleeme ei põhjusta. Otsus süstida samasse kohta peab lähtuma ka raviarsti kliinilisest hinnangust. Annus tuleb manustada ühe süstena ning seda ei tohi osadeks jaotada. Annust ei tohi manustada intravaskulaarselt (intravenoosselt), intramuskulaarselt ega intradermaalselt (naha sisse) (vt lõik 4.4). Manustamisjuhiseid vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raske hingamispuudulikkus. Raske maksakahjustus. Akuutne alkoholism või delirium tremens.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Manustamine

Buvidali tahtmatu süstimise vältimiseks tuleb olla hoolikas. Annust ei tohi manustada intravaskulaarselt (intravenoosselt), intramuskulaarselt ega intradermaalselt.

Intravaskulaarne, nt intravenoosne süst tekitaks tõsiste kahjustuste riski, sest Buvidal moodustab kehavedelikega kokkupuutel tihke massi, mis võib põhjustada veresoonte vigastusi, ummistusi või tromboemboolia nähte.

Väärkasutamise, kuritarvitamise ja kõrvaletoimetamiste vältimiseks tuleb buprenorfiini väljakirjutamisel ja väljastamisel järgida nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid. Tervishoiutöötajad peavad Buvidali manustama otse patsiendile. Ravimi kodus kasutamine või isemanustamine patsientide poolt ei ole lubatud. Ravi käigus tuleb patsienti kontrollida depooravimi eemaldamise katsete suhtes.

Prolongeeritult vabanevad omadused

Ravimi prolongeeritult vabanevaid omadusi tuleb ravi käigus, sh alustamisel ja lõpetamisel arvesse võtta (vt lõik 4.2). Eeskätt tuleb jälgida samaaegselt teisi ravimeid võtvaid ja/või kaasuvaid haigusi põdevaid patsiente toksilisuse nähtude ja sümptomite, üleannustamise või buprenorfiini annuse suurendamise või vähendamisega seotud ärajäämanähtude suhtes (vt lõigud 4.5 ja 5.2).

Respiratoorne depressioon

Kirjeldatud on mitmeid surmajuhtumeid respiratoorse depressiooni tõttu ning seda eriti juhtudel, kui buprenorfiini manustati koos bensodiasepiinidega (vt lõik 4.5) või kui buprenorfiini ei kasutatud vastavalt ettekirjutusele. Surmajuhtumeid on esinenud ka seoses buprenorfiini manustamisega koos teiste depressantidega, nagu alkohol, gabapentinoidid (nt pregabaliin ja gabapentiin) (vt lõik 4.5) või muud opioidid. Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on hingamispuudulikkus (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma, cor pulmonale, vähenenud hingamisreserv, hüpoksia, hüperkapnia, olemasolev respiratoorne depressioon või küfoskolioos). Buprenorfiin võib lastel ning opioidisõltuvuseta isikutel juhusliku või tahtliku manustamise korral põhjustada rasket, potentsiaalselt surmaga lõppevat respiratoorset depressiooni.

Kesknärvisüsteemi depressioon

Buprenorfiin võib põhjustada uimasust, eriti koosmanustamisel alkoholi või kesknärvisüsteemi depressantidega, nt bensodiasepiinid, trankvillisaatorid, rahustid, gabapentinoidid või hüpnootikumid (vt lõigud 4.5 ja 4.7).

Tolerantsus ja opioidide tarvitamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus)

Buprenorfiin on μ-opioidretseptori (müü-opioidretseptori) osaline agonist ning selle krooniline manustamine põhjustab opioidisõltuvust.

Opioidide, sealhulgas buprenorfiini korduval manustamisel võivad tekkida tolerantsus ning füüsiline ja/või psüühiline sõltuvus ja opioidide tarvitamise häire (OTH). Buprenorfiini kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib lõppeda üleannustamise ja/või surmaga. OTH tekkimise risk on suurem patsientidel, kellel on isiklikus või perekonna anamneesis (vanemad või õed-vennad) esinenud sõltuvushäireid (sealhulgas alkoholisõltuvus), praegustel tubakatarbijatel või kellel on varem esinenud vaimse tervise probleeme (nt raske depressioon, ärevus- ja isiksusehäired).

Enne buprenorfiiniga ravi alustamist ja selle ajal tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid ja ravi lõpetamise kava (vt lõik 4.2).

Patsiente tuleb jälgida ravimisõltlastele omase käitumise (nt enneaegne uue retsepti küsimine arstilt) suhtes. See hõlmab ka teiste samaaegselt kasutatavate opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinid) kasutamise üle vaatamist. Patsientidel, kellel ilmnevad opioidide tarvitamisest tingitud tervisehäirete nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda konsultatsiooni sõltuvusravi spetsialistiga. Serotoniinisündroom

Buvidali ja muude serotonergiliste ainete, nt MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantide samaaegne manustamine võib põhjustada serotoniinisündroomi, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik 4.5). Kui ravi teiste serotonergiliste ainetega on kliiniliselt põhjendatud, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida, eelkõige ravi alguses ja annuse suurendamisel. Serotoniinisündroomi sümptomid võivad olla vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus, neuromuskulaarsed häired ja/või seedetrakti sümptomid. Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb olenevalt sümptomite raskusest kaalutleda annuse vähendamist või ravi lõpetamist.

Hepatiit ja maksakahjustuse juhud

Enne ravi alustamist on soovitatav teha maksafunktsiooni analüüsid ning dokumenteerida viirusliku hepatiidi staatus. Viirusliku hepatiidi osas positiivsetel patsientidel, kes saavad samaaegselt teatud ravimeid (vt lõik 4.5) ja/või kellel on välja kujunenud maksafunktsiooni langus, on kõrgem risk maksakahjustuse tekkeks. Soovitatav on maksafunktsiooni regulaarne jälgimine. Ägeda maksakahjustuse juhtudest on buprenorfiini sisaldavate ravimpreparaatide manustamisel opioidisõltuvusega patsientidele teatatud nii kliinilistes uuringutes kui ka turuletulekujärgsetes kõrvaltoimete teadetes. Kõrvalekalded varieeruvad mööduvast asümptomaatilisest maksa transaminaaside aktiivsuse tõusust kuni tsütolüütilise hepatiidi, maksapuudulikkuse, maksanekroosi, hepatorenaalse sündroomi, hepaatilise entsefalopaatia ja surmani. Paljudel juhtudel võivad eelnevad maksaensüümide hälbed, geneetilised haigused, B- või C-hepatiidi infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, anoreksia, samaaegne teiste võimalike hepatotoksiliste ravimite kasutamine ning süstitavate narkootikumide kestev kasutamine omada põhjuslikku või kaasavat rolli. Neid olemasolevaid tegureid tuleb arvesse võtta enne buprenorfiini väljakirjutamist ning ravi ajal. Kui tekib maksakahjustuse kahtlus, on vajalik põhjalikum bioloogiline ja etioloogiline hindamine. Leidudest sõltuvalt võib ravi Buvidaliga katkestada. Vajalik võib olla jälgimine ka väljaspool iganädalast või igakuist ravi. Ravi jätkamise korral tuleb maksafunktsiooni hoolikalt jälgida.

Opioidi ärajätusündroom

Buprenorfiiniga ravi alustamisel tuleb võtta arvesse buprenorfiini kui osalise agonisti profiili. Buprenorfiini sisaldavad ravimid on opioidisõltuvusega patsientidel põhjustanud äkilisi ärajätunähte manustamisel enne äsjasest opioidikasutusest või -väärkasutusest tingitud agonistlike toimete möödumist. Äkiliste ärajätunähtude vältimiseks tuleb ravi alustada siis, kui kerged kuni mõõdukad ärajätunähud on objektiivsed ja selged (vt lõik 4.2). Ravi katkestamine võib põhjustada ärajätusündroomi, mis võib avalduda hiljem.

Maksakahjustus

Buprenorfiini metabolism toimub peamiselt maksas. Mõõduka maksakahjustusega patsiente tuleb jälgida buprenorfiini kõrgenenud tasemetest põhjustatud opioidide ärajäämanähtude, toksilisuse ning üleannustamise nähtude ja sümptomite suhtes. Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on mõõdukas maksakahjustus (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Ravi ajal tuleb maksafunktsiooni regulaarselt jälgida. Buprenorfiini kasutamine on raske maksakahjustusega patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Neerukahjustus

Buprenorfiini metaboliidid kuhjuvad neerukahjustusega patsientidel. Raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) annustamise puhul soovitatakse olla ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

QT pikenemine

Buvidali koosmanustamisel teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega ning manustamisel pika QT sündroomiga patsientidele või muude QT pikenemise riskifaktoritega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Ägeda valu ravi

Ägeda valu raviks pikaajalise Buvidali kasutamise ajal võib olla vajalik kasutada kombineeritult opioide, millel on müü-opioidi retseptori kõrge afiinsus (nt fentanüül), mitte-opioidseid valuvaigisteid ning regionaalanesteesiat. Suukaudsete või intravenoossete lühitoimeliste opioidsete valuravimite (kiiresti vabanev morfiin, oksükodoon või fentanüül) tiitrimine Buvidaliga ravitavatel olevatel patsientidel soovitud valuvastase toime saavutamiseks võib nõuda suuremaid annuseid. Ravi ajal tuleb patsiente jälgida.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Buprenorfiini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 16 aasta ei ole tõestatud (vt lõik 4.2). Kuna andmeid noorukite kohta (vanus 16...17 aastat) on vähe, tuleb selles vanuserühmas patsiente ravi ajal hoolikalt jälgida.

Uneaegne hingamishäire

Opioidid võivad põhjustada uneaegset hingamishäiret sealhulgas tsentraalset uneapnoed ja uneaegset hüpokseemiat. Opioidid suurendavad tsentraalse uneapnoe riski annusest sõltuvalt. Patsientidel, kellel esineb uneapnoe, tuleb kaaluda opioidide koguannuse vähendamist. Ravimirühma toimed

Opioidid võivad põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni.

Opioidid võivad tõsta liikvori rõhku ja see võib põhjustada krambihooge. Seega tuleb opioide kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on peatrauma, intrakraniaalsed kahjustused või muud liikvori rõhu tõusu põhjustavad asjaolud või kellel on anamneesis krambihood.

Opioide tuleb kasutada ettevaatlikult hüpotensiooni, eesnäärme hüpertroofia või ureetra stenoosiga patsientidel.

Opioidi põhjustatud mioos, muutused teadvuse tasemes või muutused haiguse sümptomiks oleva valu tajumisel võivad segada patsiendi seisundi hindamist või varjata kaasuva haiguse diagnoosi või kliinilist kulgu.

Opioide tuleb kasutada ettevaatlikult müksödeemi, hüpotüreoidismi või neerupealise puudulikkusega (nt Addisoni tõbi) patsientidel. On näidatud, et opioidid suurendavad ühissapijuhasisest rõhku ning neid tuleb kasutada sapiteede häiretega patsientidel ettevaatusega.

Lateks

Nõelakaitse koostises ei ole kasutatud looduslikku kummit või lateksit. Siiski ei saa välistada jääkainete esinemist, mistõttu esineb võimalik risk allergiliste reaktsioonide tekkeks lateksi tundlikel inimestel ning seda ei saa välistada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Buvidali koostoimeid ei ole uuritud.

Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatlikult manustamisel koos:

• naltreksooni ja nalmefeeniga: need on opioidide antagonistid, mis võivad blokeerida buprenorfiini farmakoloogilist toimet. Buprenorfiiniga ravi saavatel opioidisõltuvusega patsientidel võib naltreksoon põhjustada äkilisi pikki ja intensiivseid opioidide ärajäämanähte. Naltreksooniga ravi saavatel patsientidel võib naltreksoon buprenorfiini manustamise ravitoimed blokeerida.
• alkohoolsete jookidega või alkoholi sisaldavate ravimitega, kuna alkohol suurendab buprenorfiini sedatiivset toimet (vt lõik 4.7).
• bensodiasepiinidega: see kombinatsioon võib põhjustada surma tsentraalse tekkega respiratoorse depressiooni tõttu. Seetõttu tuleb annuseid piirata ning seda kombinatsiooni vältida, kui esineb väärkasutamise risk. Patsiente tuleb hoiatada, et retseptita bensodiasepiinide omavoliline kasutamine selle ravimiga samal ajal on erakordselt ohtlik, ning et nad võivad kasutada selle ravimiga samaaegselt bensodiasepiine ainult vastavalt arsti juhistele (vt lõik 4.4).
• gabapentinoididega: Buvidal’i samaaegne kasutamine gabapentinoididega (gabapentiin ja pregabaliin) võib põhjustada respiratoorset depressiooni, hüpotensiooni, väljendunud sedatsiooni, koomat või surma. Seetõttu tuleb annuseid piirata ning seda kombinatsiooni vältida, kui esineb väärkasutamise risk. Patsiente tuleb hoiatada, et gabapentinoide võib selle ravimiga samal ajal kasutada üksnes vastavalt arsti juhistele (vt lõik 4.4).
• serotonergiliste ravimitega, nt MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantidega, sest see suurendab serotoniinisündroomi riski, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik4.4).
• muude kesknärvisüsteemi depressantidega: muud opioidide derivaadid (nt metadoon, valuvaigistid, köhavastased ravimid), teatud antidepressandid, sedatiivsed H1-retseptori antagonistid, barbituraadid, anksiolüütikumid peale bensodiasepiinide, antipsühhootikumid, klonidiin ja sarnased ained. Need kombinatsioonid suurendavad kesknärvisüsteemi depressiooni. Vähenenud tähelepanuvõime võib muuta autojuhtimise ning masinate kasutamise ohtlikuks (vt lõik 4.7).
• opioidipõhiste valuvaigistitega: adekvaatne valuvaigistamine võib olla keeruline, manustades opioidide täielikku agonisti patsientidele, kes saavad buprenorfiini. Seetõttu esineb täielike agonistide üleannustamise risk, eriti kui püütakse ületada buprenorfiini osalist agonistlikku toimet või kui buprenorfiini plasmatase väheneb (vt lõik 4.4).
• Buprenorfiin metaboliseerub peamiselt CYP3A4 toimel norbuprenorfiiniks. Koos manustatud indutseerijate või inhibiitorite koostoime on kindlaks tehtud uuringutes, kus kasutati transmukosaalset ja transdermaalset buprenorfiini. Buprenorfiin metaboliseerub UGT1A1 toimel ka buprenorfiin-3β-glükuroniidiks. CYP3A4 inhibiitorid võivad inhibeerida buprenorfiini metabolismi, mille tulemusena buprenorfiini ja norbuprenorfiini C ja AUC suurenevad. Buvidal väldib esmapassaaži toimeid ja CYP3A4 inhibiitoritel (nt proteaasi inhibiitorid, nagu ritonaviir, nelfinaviir või indinaviir, või asoolsed seenevastased ained, nagu ketokonasool või itrakonasool, või

makroliidantibiootikumid) on buprenorfiini metabolismile eeldatavalt väiksem mõju, kui seda manustatakse koos Buvidaliga, võrreldes koosmanustamisega keelealuse buprenorfiiniga. Keelealuselt buprenorfiinilt Buvidalile üleminekul võib olla vajalik patsientide jälgimine, et tagada buprenorfiini piisav tase plasmas. Juba Buvidali saavaid patsiente, kes alustavad ravi CYP3A4 inhibiitoritega, tuleb ravida iganädalase Buvidaliga ning jälgida üleravi nähtude ja sümptomite suhtes. Kui aga patsienti ravitakse korraga Buvidali ja CYP3A4 inhibiitoriga ning ta katkestab ravi CYP3A4 inhibiitoriga, tuleb teda jälgida ärajäämasümptomite osas (vt lõik 4.4).

• CYP3A4 indutseerijad võivad indutseerida buprenorfiini metabolismi, mille tulemusena buprenorfiini sisaldused vähenevad. Buvidal väldib esmapassaaži toimeid ja CYP3A4 indutseerijatel (nt fenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin või rifampitsiin) on buprenorfiini metabolismile eeldatavalt väiksem mõju, kui neid manustatakse koos Buvidaliga, võrreldes koosmanustamisega keelealuse buprenorfiiniga. Keelealuselt buprenorfiinilt Buvidalile üleminekul võib olla vajalik patsientide jälgimine, et tagada buprenorfiini piisav tase plasmas. Juba Buvidali saavaid patsiente, kes alustavad ravi CYP3A4 inhibiitoritega, tuleb ravida iganädalase Buvidaliga ning jälgida ärajäämanähtude ja sümptomite suhtes. Kui aga patsienti ravitakse korraga Buvidali ja CYP3A4 indutseerijaga ning ta katkestab ravi CYP3A4 indutseerijaga, tuleb teda jälgida üleravi sümptomite suhtes. UGT1A1 inhibiitorid võivad mõjutada buprenorfiini süsteemset kontsentratsiooni.
• monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI): võimalik opioidide toime ägenemine, tulenevalt kogemustest morfiiniga.
• buprenorfiini samaaegne kasutamine antikolinergiliste või antikolinergilise aktiivsusega ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, antihistamiinid, antipsühhootikumid, lihasrelaksandid, parkinsonismivastased ravimid) võib suurendada antikolinergiliste kõrvaltoimete teket.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Buprenorfiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Buprenorfiini võib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui potentsiaalne kasu on suurem kui potentsiaalne oht lootele.

Raseduse lõpus võib buprenorfiin vallandada vastsündinud imikutel respiratoorset depressiooni isegi pärast lühikest manustamisperioodi. Pikaajaline buprenorfiini manustamine raseduse viimase kolme kuu jooksul võib vastsündinul põhjustada võõrutussündroomi (nt hüpertoonia, neonataalne treemor, neonataalne agitatsioon, müokloonus või krambid). Sündroom algab enamasti mõned tunnid kuni mõned päevad pärast sündi.

Buprenorfiini pika poolväärtusaja tõttu tuleb vastsündinut jälgida mitu päeva pärast sünnitust, vältimaks respiratoorset depressiooni või võõrutussündroomi vastsündinul.

Imetamine

Buprenorfiin ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima ja Buvidali tuleb imetamise ajal kasutada ettevaatlikult. Fertiilsus

Buprenorfiini toime kohta inimese viljakusele andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Buprenorfiini toimet loomade viljakusele ei ole täheldatud (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Buprenorfiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, manustatuna opioidisõltuvusega patsientidele. Buprenorfiin võib põhjustada uimasust, pearinglust või

häiritud mõtlemisvõimet, eriti ravi alustamise ning annuse kohandamise ajal. Kasutatuna koos alkoholi või kesknärvisüsteemi depressantidega avaldab see mõju tõenäoliselt veelgi enam (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei tohi selle ravimi kasutamise ajal juhtida autot või töötada ohtlike masinatega, kuni ei ole teada, kuidas see ravim patsienti mõjutab. Raviv tervishoiutöötaja peab andma individuaalse soovituse.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Kõige sagedasemateks buprenorfiiniga seotud kõrvaltoimeteks on peavalu, iiveldus, hüperhidroos, unetus, võõrutussündroom ja valu.

Kõrvaltoimete tabel

Tabelis 2 on esitatud buprenorfiini, sh Buvidaliga seoses teatatud kõrvaltoimed. Kasutatakse järgmisi termineid ja esinemissagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 2. Kõrvaltoimed loetletuna kehasüsteemide järgi Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata

Infektsioonid ja infektsioon süstekoha tselluliit infestatsioonid gripp Vere ja lümfadenopaatia lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi ülitundlikkus häired Ainevahetus- ja isu vähenemine toitumishäired Psühhiaatrilised unetus ärevus hallutsinatsioonid häired agiteeritus eufooriline Närvisüsteemi peavalu unisus häired pearinglus Silma kahjustused pisarakanalihäire Kõrva ja labürindi vertiigo kahjustused Südame häired südamepekslemine Vaskulaarsed vasodilatatsioon häired hüpotensioon

Tabel 2. Kõrvaltoimed loetletuna kehasüsteemide järgi Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Respiratoorsed, köha rindkere ja düspnoe mediastiinumi haigutamine häired astma Seedetrakti häired iiveldus kõhukinnisus Maksa ja sapiteede alaniini häired aminotransferaasi Naha ja lööve makulaarne lööve erüteem nahaaluskoe sügelus kahjustused urtikaaria Lihaste, luustiku ja liigesevalu sidekoe kahjustused seljavalu Neerude ja uriinipeetus kuseteede häired Reproduktiivse düsmenorröa süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja hüperhidroos süstekoha valu põletik süstekohal süstekoha abstsess manustamiskoha ravimi süstekoha sügelus verevalum süstekoha reaktsioonid võõrutussündro süstekoha erüteem süstekohal haavand Uuringud kõrvalekalded

Tabel 2. Kõrvaltoimed loetletuna kehasüsteemide järgi Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Vigastus, mürgistus protseduuri käigus ja protseduuri tekkiv pearinglus tüsistused

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Süstekoha reaktsioonid III faasi topeltpimedas efektiivsuse uuringus täheldati süstekohaga seotud kõrvaltoimeid 36 (16,9%) patsiendil 213-st (5% manustatud süstidest) Buvidali ravirühma patsiendist. Kõige sagedamad kõrvaltoimed olid süstekoha valu (8,9%), süstekoha sügelus (6,1%) ja süstekoha erüteem (4,7%). Süstekoha reaktsioonid olid kõik kerge või keskmise raskusastmega ning suurem osa juhte olid mööduvad.

Buvidali turuletulekujärgselt on teatatud süstekohaga seotud kõrvaltoimete tekkest nagu nagu abstsess, haavandid ja nekroos.

Ravimisõltuvus

Buprenorfiini korduv kasutamine võib põhjustada ravimisõltuvust isegi terapeutiliste annuste korral. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda olenevalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest, annusest ja opioidravi kestusest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Kesknärvisüsteemi depressioonist tingitud respiratoorne depressioon on buprenorfiini üleannustamise puhul esmane sekkumist vajav sümptom, sest see võib põhjustada hingamisseiskuse ning surma. Üleannustamise nähtude hulka võivad kuuluda ka liighigistamine, unisus, amblüoopia, mioos, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine ja/või kõnehäired.

Alustada tuleb üldiste toetavate meetmetega, sealhulgas patsiendi respiratoorse ning kardiaalse staatuse hoolika jälgimisega. Rakendada tuleb hingamisdepressiooni sümptomaatilist ravi ja standardseid intensiivravi võtteid. Tagada tuleb vabad hingamisteed ning abistav või kontrollitud ventilatsioon. Patsient tuleb transportida keskkonda, kus on võimalik kasutada kõiki elustamiseks vajalikke vahendeid. Patsiendi oksendamise korral tuleb jälgida, et ei tekiks oksemasside aspiratsiooni. Soovitatav on kasutada opioidide antagonisti (s.o naloksooni), vaatamata võimalikule tagasihoidlikule toimele, mida see buprenorfiini respiratoorsete sümptomite pööramiseks võib avaldada võrreldes selle mõjuga opioidide täielikule agonistile.

Üleannustamise toime pööramiseks vajaliku ravi kestuse määramisel tuleb arvesse võtta buprenorfiini pikka toimeaega ja Buvidali toimeaine prolongeeritud vabanemist (vt lõik 4.4). Naloksoon võib elimineeruda kiiremini kui buprenorfiin, võimaldades buprenorfiini varasemalt kontrolli all olnud üleannustamise sümptomitel naasta.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, opioidisõltuvuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: N07BC01

Toimemehhanism

Buprenorfiin on opioidide osaline agonist/antagonist, mis seondub ajus opioidide μ- ja κ- (kappa) opioidretseptoritega. Selle toime opioid-säilitusravis tuleneb selle aeglaselt pöörduvatest omadustest μ-opioidretseptori suhtes, mis ajapikku võib minimeerida sõltuvusega patsientide vajadust illegaalsete ainete järele.

Opioidide antagonistide tipptoimeid jälgiti kliinilistes farmakoloogilistes uuringutes opioidisõltuvusega patsientidel.

Kliiniline efektiivsus

Buvidali efektiivsus ja ohutus opioidisõltuvuse ravis määrati kindlaks III faasi keskses randomiseeritud topeltpimedas topeltimiteeritud aktiivse kontrollravimiga paindliku annusega uuringus keskmise kuni raske opioidisõltuvusega patsientidel. Selles uuringus randomiseeriti 428 patsienti ühte kahest ravirühmast. Buvidali rühma (n = 213) patsiendid said esimese 12 nädala jooksul iganädalasi süste (16 mg kuni 32 mg) ja seejärel viimase 12 nädala jooksul igakuiseid süste (64 mg kuni 160 mg), samuti kogu raviperioodi vältel igapäevaselt keelealuseid platseebotablette. Keelealuse buprenorfiini/naloksooni rühma patsiendid (n = 215) said esimese 12 nädala jooksul iganädalasi platseebosüste ja viimase 12 nädala jooksul igakuiseid platseebosüste, samuti kogu raviperioodi vältel igapäevaseid keelealuseid buprenorfiini/naloksooni tablette (esimese 12 nädala jooksul 8 mg kuni 24 mg ning viimase 12 nädala jooksul 8 mg kuni 32 mg). Igakuiste süstidega 12 nädala vältel võisid mõlema rühma patsiendid saada vajaduse korral kord kuus ühe täiendava 8 mg Buvidali nädalaannuse. Patsiendid käisid esimese 12 nädala jooksul 12 iganädalasel visiidil ning viimase 12 nädala jooksul 6 visiidil (3 plaanilist kuuvisiiti ja 3 juhuslikku uriinitoksikoloogia visiiti). Igal visiidil hinnati efektiivsuse ja ohutuse tulemusnäitajaid. 428 randomiseeritud patsiendist läbisid 24-nädalase raviperioodi 69,0% (147/213) Buvidali ravirühmast ja 72,6% (156/215) keelealuse buprenorfiini/naloksooni ravirühmast. Uuring vastas mittehalvemuse esmasele tulemusnäitajale illegaalsete opioidide negatiivsete uriiniproovide keskmise protsendi osas Buvidali rühmas 1. kuni 24. ravinädala jooksul võrreldes keelealuse buprenorfiini/naloksooni rühmaga (tabel 3). Buvidali paremus keelealuse buprenorfiini/naloksooniga võrreldes (eelmääratud testimisjärjestus) vastas teisese tulemusnäitaja, opioidinegatiivsete uriiniproovide protsendi kumulatiivse jaotuse funktsioonile (cumulative distribution function, CDF) 4. kuni 24. ravinädala jooksul (tabel 3).

Tabel 3. Efektiivsuse muutujad keskses III faasi randomiseeritud topeltpimedas topeltimiteeritud aktiivse kontrollravimiga paindliku annusega uuringus keskmise kuni raske opioidisõltuvusega patsientidel Efektiivsuse muutuja Statistika Buvidal SL BPN/NX (%)a (95% Illegaalsete opioidide Vähimruutude suhtes negatiivsete keskmine (%) 35,1 (2,48) 28,4 (2,47) 6,7 < 0,001 uriiniproovide protsent (standardviga) Illegaalsete opioidide N 213 215 suhtes negatiivsete uriiniproovide CDF protsent 4. kuni 24. nädalal CDF = kumulatiivse jaotuse funktsioon, CI = usaldusintervall, LS = vähimruudud; SE = standardviga, SL BPN/NX = keelealune buprenorfiin/naloksoon a Erinevus = Buvidal – SL BPN/NX. b p-väärtust kasutati paremuse määramiseks Viidi läbi pikaajaline 48-nädalane avatud III faasi ohutusuuring Buvidali paindliku iganädalase ja igakuise annustamisega. Uuringusse kaasati kokku 227 keskmise kuni raske opioidisõltuvusega patsienti, kellest 190 viidi üle keelealuselt buprenorfiinilt (naloksooniga või ilma) ning 37 patsienti said buprenorfiiniga ravi esmakordselt. 48-nädalase raviperioodi vältel võis patsientidel vahetada Buvidali iganädalasi ja igakuiseid süste ning vahetada ka annust (8 mg kuni 32 mg Buvidali nädalas ning 64 mg kuni 160 mg Buvidali kuus) vastavalt arsti kliinilisele hinnangule. Patsientide puhul, kes toodi üle keelealuselt buprenorfiinilt, oli illegaalsete opioidide suhtes negatiivsete uriiniproovide protsent ravieelselt 78,8% ning 48-nädalase raviperioodi lõpus 84,0%. Varem ravi mittesaanud patsientide puhul oli illegaalsete opioidide suhtes negatiivsete uriiniproovide protsent ravieelselt 0,0% ning 48-nädalase raviperioodi lõpus 63,0%. Kokku läbis 48-nädalase raviperioodi 156 patsienti (68,7%).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Iganädalane Buvidal

Imendumine

Pärast süstimist suureneb buprenorfiini plasmakontsentratsioon maksimaalse plasmakontsentratsioonini (t ) ajalise mediaaniga ligikaudu 24 tundi. Buvidali biosaadavus on täielik ja absoluutne. Neljanda iganädalase annuse ajaks saavutatakse tasakaalukontsentratsioon. Annusevahemikus 8 mg kuni 32 mg täheldatakse kontsentratsiooni annusest sõltuvat suurenemist.

Jaotumine

Buprenorfiini näiv jaotusruumala on ligikaudu 1900 l. Buprenorfiini seondumine valkudega, peamiselt alfa- ja beetaglobuliiniga, on ligikaudu 96%. Biotransformatsioon ja eritumine

Buprenorfiin metaboliseerub oksüdeeruvalt 14-N-dealkülatsiooni teel N-desalküül-buprenorfiiniks (ehk norbuprenorfiiniks) tsütokroom P450 CYP3A4 vahendusel ning põhimolekuli ja dealküülitud metaboliidi glükurokonjugatsiooni teel. Norbuprenorfiin on µ-opioidretseptori agonist, millel on nõrk sisemine aktiivsus.

Buvidali subkutaansel manustamisel on norbuprenorfiini metaboliidi plasmakontsentratsioonid oluliselt madalamad kui keelealuse buprenorfiini manustamisel, põhjuseks metabolismis esmapassaaži vältimine. Buprenorfiini eritumisel Buvidalist piirab eritumiskiirust lõplik poolväärtusaeg vahemikus 3 kuni 5 päeva.

Buprenorfiini glükurokonjugeeritud metaboliidid elimineeritakse väljaheitega (70%) biliaarse ekskretsiooni teel, ülejäänud osa elimineerub uriiniga. Buprenorfiini kogukliirens on ligikaudu 68 l/h.

Patsientide erirühmad

Eakad Farmakokineetilised andmed eakate (> 65 aastat) kohta puuduvad.

Neerukahjustus Eritumine neerude kaudu on buprenorfiini kogukliirensis suhteliselt väheoluline (≈ 30%). Neerufunktsioonist sõltuv annuse kohandamine ei ole vajalik, kuid raske neerukahjustusega patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus Tabelis 4 on esitatud kokkuvõtlikud tulemused kliinilisest uuringust, kus määrati buprenorfiini kontsentratsioon pärast buprenorfiini/naloksooni 2,0/0,5 mg keelealuse tableti manustamist tervetele isikutele ja erineva maksakahjustuse astmega uuritavatele.

Tabel 4. Maksakahjustuse mõju (muutus tervete isikutega võrreldes) buprenorfiini farmakokineetilistele parameetritele pärast keelealuse buprenorfiini/naloksooni (2,0/0,5 mg) manustamist tervetele isikutele ning erineva maksakahjustuse astmega isikutele Farmakokineetiline kerge mõõdukas raske maksakahjustus parameeter maksakahjustus maksakahjustus (Child-Pugh’ klass C) Buprenorfiin C 1,2-kordne tõus 1,1-kordne tõus 1,7-kordne tõus max AUC Sarnane kontrolliga 1,6-kordne tõus 2,8-kordne tõus viimane Üldiselt suurenes buprenorfiini plasmakokontsentratsioon raske maksakahjustusega isikutel ligikaudu 3-kordselt (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4). Lapsed Laste kohta (alla 18-aastased) ei ole farmakokineetilised andmed kättesaadavad. Modelleeritud andmete kohaselt buprenorfiini kontsentratsiooni kohta 16-aastastel noorukitel on neil Buvidali iganädalase ja igakuise manustamise korral C ja AUC täiskasvanutel täheldatud väärtustest väiksemad.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Buprenorfiini äge toksilisus määrati hiirtel ja rottidel pärast suukaudset ja parenteraalset (intravenoosset, intraperitoneaalset) manustamist. Kõrvaltoimed määrati kindlaks buprenorfiini teadaoleva farmakoloogilise toime järgi. Buprenorfiinil täheldati madalat koe- ja biokeemilist toksilisust hagijatel, kes said ühe kuu jooksul subkutaanseid annuseid, reesusahvidel, kes said ühe kuu jooksul suukaudseid annuseid, ja rottidel ja paavianidel, kes said ühe kuu jooksul intramuskulaarseid annuseid.

Teratoloogilistes ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ja küülikutel, kes said intramuskulaarseid annuseid, järeldati, et buprenorfiin ei ole embrüotoksiline ega teratogeenne ega avalda täheldatavaid toimeid võõrutuspotentsiaalile. Rottidel ei tuvastatud kõrvaltoimeid viljakusele ega üldisele reproduktsioonifunktsioonile. Buvidali korduvtoksilisuse uuringud rottidel ja koertel ei näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sojafosfatidüülkoliin Glütserüüldioleaat Veevaba etanool

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kolviga punnkorgiga (fluoropolümeerkattega bromobutüülkummi)1 ml süstel (I tüüpi klaas), millel on nõel (½-tolline, 23 G, 12 mm) ja nõelakaitse (stüreenbutadieenkummi). Süstel on varustatud ohutusseadisega süstimisjärgse nõelatorke vältimiseks. Turvasüstli nõelakaitse võib sisaldada latekskummit.

Pakendi suurused

Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on kolb, nõel, nõelakaitse, ohutusseadis ja 1 kolvivars.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Tähtis teave

• Manustamine peab toimuma nahaaluskoesse
• Vältida tuleb intravaskulaarset, intramuskulaarset ja intradermaalset manustamist.
• Mitte kasutada, kui turvasüstel on katki või pakend kahjustatud.
• Süstli nõelakaitse võib sisaldada kummilateksit, mis võib tekitada lateksile allergilistel isikutel

allergilisi reaktsioone.

• Käsitsege turvasüstlit ettevaatlikult, et vältida nõelatorkeid. Turvasüstlil on nõelakaitseseadis, mis aktiveerub süstimise lõpus. Ärge võtke turvasüstlil korki pealt, enne kui olete valmis süstima. Pärast korgi äravõtmist ärge kunagi üritage seda tagasi panna.
• Visake kasutatud turvasüstel kohe pärast kasutamist ära. Ärge korduskasutage turvasüstlit.

Täielikke kasutusjuhiseid lugege pakendi infolehest.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund Rootsi Telefon: +800 2577 2577 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Buvidal toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus (iganädalane) EU/1/18/1336/001 [8 mg buprenorfiini/0,16 ml] EU/1/18/1336/002 [16 mg buprenorfiini/0,32 ml] EU/1/18/1336/003 [24 mg buprenorfiini/0,48 ml] EU/1/18/1336/004 [32 mg buprenorfiini/0,64 ml]

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.11.2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26.07.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Buvidal 96 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Buvidal 128 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Buvidal 160 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Buvidal 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Üks süstel sisaldab 64 mg buprenorfiini

Buvidal 96 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Üks süstel sisaldab 96 mg buprenorfiini

Buvidal 128 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Üks süstel sisaldab 128 mg buprenorfiini

Buvidal 160 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Üks süstel sisaldab 160 mg buprenorfiini

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus. Kollakas kuni kollane selge vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Opioidisõltuvuse asendusravi meditsiinilise, sotsiaalse ja psühholoogilise abi raames. Ravi on näidustatud täiskasvanutele ning 16-aastastele ja vanematele noorukitele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Buvidali võivad manustada üksnes tervishoiutöötajad. Ravi peab alustama ja jälgima opioidsõltuvuse ravikogemusega arst. Buprenorfiini väljakirjutamisel ja väljastamisel tuleb järgida nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid, näiteks määrata patsientidele järelkontrolli visiite koos kliinilise jälgimisega vastavalt patsiendi vajadustele. Ravimi kodus kasutamine või isemanustamine patsientide poolt ei ole lubatud.

Ettevaatusabinõud enne ravi alustamist

Ootamatute ärajäämanähtude vältimiseks tuleb ravi Buvidaliga alustada siis, kui kerged kuni keskmised ärajäämanähud on objektiivselt ja selgelt nähtavad (vt lõik 4.4). Arvestada tuleb kasutatud opioidi liiki (s.o pika- või lühitoimeline opioid), viimasest opioidide kasutamisest möödunud aega ning opioidisõltuvuse astet.

• Heroiini või lühitoimelisi opioide kasutavate patsientide puhul ei tohi Buvidali algannust manustada enne, kui viimasest opioidide kasutamisest on möödunud vähemalt 6 tundi.
• Metadoonravi saavatel patsientidel tuleb metadooniannust enne Buvidaliga ravi algust vähendada maksimaalselt 30 mg-ni ööpäevas ja Buvidali ei tohi manustada enne, kui viimasest

metadooniannusest on möödunud vähemalt 24 tundi. Buvidal võib metadoonisõltuvuse korral käivitada ärajäämanähud. Annustamine

Ravi alustamine patsientidel, kes buprenorfiini veel ei kasuta Varem buprenorfiini mittesaanud patsiendid peavad saama keelealuse buprenorfiini 4 mg annuse ning neid tuleb enne Buvidali esimese iganädalase annuse manustamist tund aega jälgida, et teha kindlaks buprenorfiini taluvus.

Buvidali soovitatav algannus on 16 mg, lisaks üks või kaks 8 mg annust vähemalt 1-päevase vahega, et saavutada esimese ravinädala sihtannus 24 mg või 32 mg. Teise ravinädala soovitatav annus on ravi esimesel nädalal manustatud koguannus.

Ravi üks kord kuus manustatava Buvidaliga võib alustada pärast ravi algust üks kord nädalas manustatava Buvidaliga, vastavalt annuste teisendamise tabelile 1, ning pärast patsientide stabiliseerumist iganädalase raviga (neli nädalat või vajaduse korral kauem).

Üleminek buprenorfiini sisaldavatelt keelealustelt ravimitelt Buvidalile Keelealuse buprenorfiiniga ravitud patsiendid võib viia otse üle üks kord nädalas või üks kord kuus manustatavale Buvidalile, alustades päev pärast viimast igapäevast buprenorfiini keelealust raviannust, vastavalt annustamissoovitustele tabelis 1. Pärast üleminekut on annustamisperioodil soovitatav patsiente hoolikamalt jälgida.

Tabel 1. Tavapärased keelealuse buprenorfiini igapäevased raviannused ja Buvidali soovitatavad nädala- ja kuuannused Igapäevane keelealuse Iganädalane Buvidali annus Igakuine Buvidali annus buprenorfiini annus 2...6 mg 8 mg 8...10 mg 16 mg 64 mg 12...16 mg 24 mg 96 mg 18...24 mg 32 mg 128 mg 26…32 mg 160 mg

Patsiendid võib 26…32 mg keelealuselt buprenorfiinilt üle viia üks kord kuus manustatavale Buvidali 160 mg annusele, kui patsienti jälgitakse üleviimisejärgse annustamisperioodi ajal.

Buprenorfiini annus ühes milligrammis võib keelealuste ravimite puhul erineda ja sellega tuleb iga ravimi annustamisel arvestada. Buvidali farmakokineetilisi omadusi on kirjeldatud lõigus 5.2.

Säilitusravi ja annuse kohandamine Buvidali võib manustada kord nädalas või kord kuus. Annuseid võib suurendada ja vähendada ning vahetada vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele ja raviarsti kliinilisele otsusele iganädalase ravimi igakuise vastu ja vastupidi, lähtuvalt tabelis 2 antud soovitustest. Pärast üleminekut vajavad patsiendid lähemat jälgimist. Pikaajalise ravi hindamine põhineb 48. nädala andmetel.

Täiendav annus Plaanivälisel visiidil regulaarsete nädala- ja kuuannuste vahel võib manustada maksimaalselt ühe täiendava Buvidali 8 mg annuse, lähtuvalt patsiendi individuaalsetest ajutistest vajadustest. Maksimaalne nädalaannus patsientidele, kes saavad iganädalast ravi Buvidaliga, on 32 mg ja täiendavalt 8 mg. Maksimaalne kuuannus patsientidele, kes saavad igakuist ravi Buvidaliga, on 160 mg. Vahelejäänud annused Vahelejäänud annuste vältimiseks võib nädalaannuse manustada kuni 2 päeva enne või pärast nädalaravimi manustamise aega, ja kuuannuse võib manustada kuni 1 nädal enne või pärast kuuravimi manustamise aega.

Annuse vahelejätmisel tuleb järgmine annus manustada niipea, kui see on praktiliselt võimalik. Ravi eesmärgid ja ravi lõpetamine Enne ravi alustamist Buvidaliga, tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid. Ravi katkestamisel Buvidaliga tuleb arvesse võtta selle omaduste prolongeeritult vabanemist ning võib olla soovitav annust järk-järgult vähendada, et ennetada ärajätunähte (vt lõik 4.4). Kui patsient viiakse üle ravile keelealuse buprenorfiiniga, tuleb seda teha üks nädal pärast viimast Buvidali nädalaannust või üks kuu pärast viimast kuuannust, vastavalt soovitustele tabelis 1.

Patsientide erirühmad

Eakad Buprenorfiini ohutus ja efektiivsus üle 65-aastastel eakatel patsientidel ei ole tõestatud. Soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Üldiselt on normaalse neerufunktsiooniga eakate patsientide soovitatav annus samasugune kui normaalse neerufunktsiooniga noorematel täiskasvanud patsientidel. Ent kuna eakatel võib olla vähenenud neeru-/maksafunktsioon, võib olla vajalik annuse kohandamine (vt allpool).

Maksakahjustus Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on mõõdukas maksakahjustus (vt lõik 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidel on buprenorfiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus Buprenorfiini annuse kohandamine neerukahjustusega patsientidel ei ole vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) annustamise puhul soovitatakse olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed Buprenorfiini ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 16 aasta ei ole tõestatud (vt lõik 4.4). Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Buvidal on mõeldud üksnes subkutaanseks manustamiseks. See tuleb süstida aeglaselt ja täielikult erinevate piirkondade (tuhar, reis, alakõht või õlavars) nahaaluskoesse, eeldusel, et nahaaluskude on piisavalt. Igal alal võib olla mitu süstekohta. Süstekohti tuleb nii iganädalaste kui ka igakuiste süstide puhul roteerida. Iganädalaste süstide puhul tuleb jätta vähemalt 8-nädalane vahe, enne kui varem kasutatud süstekoht uuesti kasutusele võetakse. Igakuise annuse samasse kohta süstimise toetamiseks kliinilised andmed puuduvad. See tõenäoliselt ohutusprobleeme ei põhjusta. Otsus süstida samasse kohta peab lähtuma ka raviarsti kliinilisest hinnangust. Annus tuleb manustada ühe süstena ning seda ei tohi osadeks jaotada. Annust ei tohi manustada intravaskulaarselt (intravenoosselt), intramuskulaarselt ega intradermaalselt (naha sisse) (vt lõik 4.4). Manustamisjuhiseid vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Raske hingamispuudulikkus. Raske maksakahjustus. Akuutne alkoholism või delirium tremens.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Manustamine Buvidali tahtmatu süstimise vältimiseks tuleb olla hoolikas. Annust ei tohi manustada intravaskulaarselt (intravenoosselt), intramuskulaarselt ega intradermaalselt.

Intravaskulaarne, nt intravenoosne süst tekitaks tõsiste kahjustuste riski, sest Buvidal moodustab kehavedelikega kokkupuutel tihke massi, mis võib põhjustada veresoonte vigastusi, ummistusi või tromboemboolia nähte.

Väärkasutamise, kuritarvitamise ja kõrvaletoimetamiste vältimiseks tuleb buprenorfiini väljakirjutamisel ja väljastamisel järgida nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid. Tervishoiutöötajad peavad Buvidali manustama otse patsiendile. Ravimi kodus kasutamine või isemanustamine patsientide poolt ei ole lubatud. Ravi käigus tuleb patsienti kontrollida depooravimi eemaldamise katsete suhtes.

Prolongeeritult vabanevad omadused

Ravimi prolongeeritult vabanevaid omadusi tuleb ravi käigus, sh alustamisel ja lõpetamisel arvesse võtta (vt lõik 4.4). Eeskätt tuleb jälgida samaaegselt teisi ravimeid võtvaid ja/või kaasuvaid haigusi põdevaid patsiente toksilisuse nähtude ja sümptomite, üleannustamise või buprenorfiini annuse suurendamise või vähendamisega seotud ärajäämanähtude suhtes (vt lõigud 4.5 ja 5.2).

Respiratoorne depressioon

Kirjeldatud on mitmeid surmajuhtumeid respiratoorse depressiooni tõttu ning seda eriti juhtudel, kui buprenorfiini manustati koos bensodiasepiinidega (vt lõik 4.5) või kui buprenorfiini ei kasutatud vastavalt ettekirjutusele. Surmajuhtumeid on esinenud ka seoses buprenorfiini manustamisega koos teiste depressantidega, nagu alkohol, gabapentinoidid (nt pregabaliin ja gabapentiin) (vt lõik 4.5) või muud opioidid. Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on hingamispuudulikkus (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma, cor pulmonale, vähenenud hingamisreserv, hüpoksia, hüperkapnia, olemasolev respiratoorne depressioon või küfoskolioos).

Buprenorfiin võib lastel ning opioidisõltuvuseta isikutel juhusliku või tahtliku manustamise korral põhjustada rasket, potentsiaalselt surmaga lõppevat respiratoorset depressiooni.

Kesknärvisüsteemi depressioon Buprenorfiin võib põhjustada uimasust, eriti koosmanustamisel alkoholi või kesknärvisüsteemi depressantidega, nt bensodiasepiinid, trankvillisaatorid, rahustid, gabapentinoidid või hüpnootikumid (vt lõigud 4.5 ja 4.7).

Tolerantsus ja opioidide tarvitamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus)

Buprenorfiin on μ-opioidretseptori (müü-opioidretseptori) osaline agonist ning selle krooniline manustamine põhjustab opioidisõltuvust.

Opioidide, sealhulgas buprenorfiini korduval manustamisel võivad tekkida tolerantsus ning füüsiline ja/või psüühiline sõltuvus ja opioidide tarvitamise häire (OTH). Buprenorfiini kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võib lõppeda üleannustamise ja/või surmaga. OTH tekkimise risk on suurem patsientidel, kellel on isiklikus või perekonna anamneesis (vanemad või õed-vennad) esinenud sõltuvushäireid (sealhulgas alkoholisõltuvus), praegustel tubakatarbijatel või kellel on varem esinenud vaimse tervise probleeme (nt raske depressioon, ärevus- ja isiksusehäired).

Enne buprenorfiiniga ravi alustamist ja selle ajal tuleb patsiendiga kokku leppida ravi eesmärgid ja ravi lõpetamise kava (vt lõik 4.2).

Patsiente tuleb jälgida ravimisõltlastele omase käitumise (nt enneaegne uue retsepti küsimine arstilt) suhtes. See hõlmab ka teiste samaaegselt kasutatavate opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinid) kasutamise üle vaatamist. Patsientidel, kellel ilmnevad opioidide tarvitamisest tingitud tervisehäirete nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda konsultatsiooni sõltuvusravi spetsialistiga. Serotoniinisündroom

Buvidali ja muude serotonergiliste ainete, nt MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantide samaaegne manustamine võib põhjustada serotoniinisündroomi, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik 4.5). Kui ravi teiste serotonergiliste ainetega on kliiniliselt põhjendatud, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida, eelkõige ravi alguses ja annuse suurendamisel. Serotoniinisündroomi sümptomid võivad olla vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus, neuromuskulaarsed häired ja/või seedetrakti sümptomid. Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb olenevalt sümptomite raskusest kaalutleda annuse vähendamist või ravi lõpetamist

Hepatiit ja maksakahjustuse juhud

Enne ravi alustamist on soovitatav teha maksafunktsiooni analüüsid ning dokumenteerida viirusliku hepatiidi staatus. Viirusliku hepatiidi osas positiivsetel patsientidel, kes saavad samaaegselt teatud ravimeid (vt lõik 4.5) ja/või kellel on välja kujunenud maksafunktsiooni langus, on kõrgem risk maksakahjustuse tekkeks. Soovitatav on maksafunktsiooni regulaarne jälgimine. Ägeda maksakahjustuse juhtudest on buprenorfiini sisaldavate ravimpreparaatide manustamisel opioidisõltuvusega patsientidele teatatud nii kliinilistes uuringutes kui ka turuletulekujärgsetes kõrvaltoimete teadetes. Kõrvalekalded varieeruvad mööduvast asümptomaatilisest maksa transaminaaside aktiivsuse tõusust kuni tsütolüütilise hepatiidi, maksapuudulikkuse, maksanekroosi, hepatorenaalse sündroomi, hepaatilise entsefalopaatia ja surmani. Paljudel juhtudel võivad eelnevad maksaensüümide hälbed, geneetilised haigused, B- või C-hepatiidi infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, anoreksia, samaaegne teiste võimalike hepatotoksiliste ravimite kasutamine ning süstitavate narkootikumide kestev kasutamine omada põhjuslikku või kaasavat rolli. Neid olemasolevaid tegureid tuleb arvesse võtta enne buprenorfiini väljakirjutamist ning ravi ajal. Kui tekib maksakahjustuse kahtlus, on vajalik põhjalikum bioloogiline ja etioloogiline hindamine. Leidudest sõltuvalt võib ravi Buvidaliga katkestada. Vajalik võib olla jälgimine ka väljaspool iganädalast või igakuist ravi. Ravi jätkamise korral tuleb maksafunktsiooni hoolikalt jälgida.

Opioidi ärajätusündroom

Buprenorfiiniga ravi alustamisel tuleb võtta arvesse buprenorfiini kui osalise agonisti profiili. Buprenorfiini sisaldavad ravimid on opioidisõltuvusega patsientidel põhjustanud äkilisi ärajätunähte manustamisel enne äsjasest opioidikasutusest või -väärkasutusest tingitud agonistlike toimete möödumist. Äkiliste ärajätunähtude vältimiseks tuleb ravi alustada siis, kui kerged kuni mõõdukad ärajätunähud on objektiivsed ja selged (vt lõik 4.2). Ravi katkestamine võib põhjustada ärajätusündroomi, mis võib avalduda hiljem. Maksakahjustus

Buprenorfiini metabolism toimub peamiselt maksas. Mõõduka maksakahjustusega patsiente tuleb jälgida buprenorfiini kõrgenenud tasemetest põhjustatud opioidide ärajäämanähtude, toksilisuse ning üleannustamise nähtude ja sümptomite suhtes. Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on mõõdukas maksakahjustus (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Ravi ajal tuleb maksafunktsiooni regulaarselt jälgida. Buprenorfiini kasutamine on raske maksakahjustusega patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus

Buprenorfiini metaboliidid kuhjuvad neerukahjustusega patsientidel. Raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) annustamise puhul soovitatakse olla ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 5.2). QT pikenemine

Buvidali koosmanustamisel teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega ning manustamisel pika QT sündroomiga patsientidele või muude QT pikenemise riskifaktoritega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Ägeda valu ravi

Ägeda valu raviks pikaajalise Buvidali kasutamise ajal võib olla vajalik kasutada kombineeritult opioide, millel on müü-opioidi retseptori kõrge afiinsus (nt fentanüül), mitte-opioidseid valuvaigisteid ning regionaalanesteesiat. Suukaudsete või intravenoossete lühitoimeliste opioidsete valuravimite (kiiresti vabanev morfiin, oksükodoon või fentanüül) tiitrimine Buvidaliga ravitavatel olevatel patsientidel soovitud valuvastase toime saavutamiseks võib nõuda suuremaid annuseid. Ravi ajal tuleb patsiente jälgida.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Buprenorfiini ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 16 aasta ei ole tõestatud (vt lõik 4.2). Kuna andmeid noorukite kohta (vanus 16...17 aastat) on vähe, tuleb selles vanuserühmas patsiente ravi ajal hoolikalt jälgida.

Uneaegne hingamishäire

Opioidid võivad põhjustada uneaegset hingamishäiret sealhulgas tsentraalset uneapnoed ja uneaegset hüpokseemiat. Opioidid suurendavad tsentraalse uneapnoe riski annusest sõltuvalt. Patsientidel, kellel esineb uneapnoe, tuleb kaaluda opioidide koguannuse vähendamist.

Ravimirühma toimed

Opioidid võivad põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni.

Opioidid võivad tõsta liikvori rõhku ja see võib põhjustada krambihooge. Seega tuleb opioide kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on peatrauma, intrakraniaalsed kahjustused või muud liikvori rõhu tõusu põhjustavad asjaolud või kellel on anamneesis krambihood. Opioide tuleb kasutada ettevaatlikult hüpotensiooni, eesnäärme hüpertroofia või ureetra stenoosiga patsientidel.

Opioidi põhjustatud mioos, muutused teadvuse tasemes või muutused haiguse sümptomiks oleva valu tajumisel võivad segada patsiendi seisundi hindamist või varjata kaasuva haiguse diagnoosi või kliinilist kulgu.

Opioide tuleb kasutada ettevaatlikult müksödeemi, hüpotüreoidismi või neerupealise puudulikkusega (nt Addisoni tõbi) patsientidel.

On näidatud, et opioidid suurendavad ühissapijuhasisest rõhku ning neid tuleb kasutada sapiteede häiretega patsientidel ettevaatusega.

Lateks

Nõelakaitse koostises ei ole kasutatud looduslikku kummit või lateksit. Siiski ei saa välistada jääkainete esinemist, mistõttu esineb võimalik risk allergiliste reaktsioonide tekkeks lateksi tundlikel inimestel ning seda ei saa välistada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Buvidali koostoimeid ei ole uuritud.

Buprenorfiini tuleb kasutada ettevaatlikult manustamisel koos:

• naltreksooni ja nalmefeeniga: need on opioidide antagonistid, mis võivad blokeerida buprenorfiini farmakoloogilist toimet. Buprenorfiiniga ravi saavatel opioidisõltuvusega patsientidel võib naltreksoon põhjustada äkilisi pikki ja intensiivseid opioidide ärajäämanähte. Naltreksooniga ravi saavatel patsientidel võib naltreksoon buprenorfiini manustamise ravitoimed blokeerida.
• alkohoolsete jookidega või alkoholi sisaldavate ravimitega, kuna alkohol suurendab buprenorfiini sedatiivset toimet (vt lõik 4.7).
• bensodiasepiinidega: see kombinatsioon võib põhjustada surma tsentraalse tekkega respiratoorse depressiooni tõttu. Seetõttu tuleb annuseid piirata ning seda kombinatsiooni vältida, kui esineb väärkasutamise risk. Patsiente tuleb hoiatada, et retseptita bensodiasepiinide omavoliline kasutamine selle ravimiga samal ajal on erakordselt ohtlik, ning et nad võivad kasutada selle ravimiga samaaegselt bensodiasepiine ainult vastavalt arsti juhistele (vt lõik 4.4).
• gabapentinoididega: Buvidal’i samaaegne kasutamine gabapentinoididega (gabapentiin ja pregabaliin) võib põhjustada respiratoorset depressiooni, hüpotensiooni, väljendunud sedatsiooni, koomat või surma. Seetõttu tuleb annuseid piirata ning seda kombinatsiooni vältida, kui esineb väärkasutamise risk. Patsiente tuleb hoiatada, et gabapentinoide võib selle ravimiga samal ajal kasutada üksnes vastavalt arsti juhistele (vt lõik 4.4).
• serotonergiliste ravimitega, nt MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite, serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorite või tritsükliliste antidepressantidega, sest see suurendab serotoniinisündroomi riski, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik4.4).
• muude kesknärvisüsteemi depressantidega: muud opioidide derivaadid (nt metadoon, valuvaigistid, köhavastased ravimid), teatud antidepressandid, sedatiivsed H1-retseptori antagonistid, barbituraadid, anksiolüütikumid peale bensodiasepiinide, antipsühhootikumid, klonidiin ja sarnased ained. Need kombinatsioonid suurendavad kesknärvisüsteemi depressiooni. Vähenenud tähelepanuvõime võib muuta autojuhtimise ning masinate kasutamise ohtlikuks (vt lõik 4.7).
• opioidipõhiste valuvaigistitega: adekvaatne valuvaigistamine võib olla keeruline, manustades opioidide täielikku agonisti patsientidele, kes saavad buprenorfiini. Seetõttu esineb täielike agonistide üleannustamise risk, eriti kui püütakse ületada buprenorfiini osalist agonistlikku toimet või kui buprenorfiini plasmatase väheneb (vt lõik 4.4).
• Buprenorfiin metaboliseerub peamiselt CYP3A4 toimel norbuprenorfiiniks. Koos manustatud indutseerijate või inhibiitorite koostoime on kindlaks tehtud uuringutes, kus kasutati transmukosaalset ja transdermaalset buprenorfiini. Buprenorfiin metaboliseerub UGT1A1 toimel ka buprenorfiin-3β-glükuroniidiks. CYP3A4 inhibiitorid võivad inhibeerida buprenorfiini metabolismi, mille tulemusena buprenorfiini ja norbuprenorfiini C ja AUC suurenevad. Buvidal väldib esmapassaaži toimeid ja CYP3A4 inhibiitoritel (nt proteaasi inhibiitorid, nagu ritonaviir, nelfinaviir või indinaviir, või asoolsed seenevastased ained, nagu ketokonasool või itrakonasool, või makroliidantibiootikumid) on buprenorfiini metabolismile eeldatavalt väiksem mõju, kui seda manustatakse koos Buvidaliga, võrreldes koosmanustamisega keelealuse buprenorfiiniga. Keelealuselt buprenorfiinilt Buvidalile üleminekul võib olla vajalik patsientide jälgimine, et tagada buprenorfiini piisav tase plasmas. Juba Buvidali saavaid patsiente, kes alustavad ravi CYP3A4 inhibiitoritega, tuleb ravida iganädalase Buvidaliga ning jälgida üleravi nähtude ja sümptomite suhtes. Kui aga patsienti ravitakse korraga Buvidali ja CYP3A4 inhibiitoriga ning ta katkestab ravi CYP3A4 inhibiitoriga, tuleb teda jälgida ärajäämasümptomite osas (vt lõik 4.4).

• CYP3A4 indutseerijad võivad indutseerida buprenorfiini metabolismi, mille tulemusena buprenorfiini sisaldused vähenevad. Buvidal väldib esmapassaaži toimeid ja CYP3A4 indutseerijatel (nt fenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin või rifampitsiin) on buprenorfiini metabolismile eeldatavalt väiksem mõju, kui neid manustatakse koos Buvidaliga, võrreldes koosmanustamisega keelealuse buprenorfiiniga. Keelealuselt buprenorfiinilt Buvidalile üleminekul võib olla vajalik patsientide jälgimine, et tagada buprenorfiini piisav tase plasmas. Juba Buvidali saavaid patsiente, kes alustavad ravi CYP3A4 inhibiitoritega, tuleb ravida iganädalase Buvidaliga ning jälgida ärajäämanähtude ja sümptomite suhtes. Kui aga patsienti ravitakse korraga Buvidali ja CYP3A4 indutseerijaga ning ta katkestab ravi CYP3A4 indutseerijaga, tuleb teda jälgida üleravi sümptomite suhtes. UGT1A1 inhibiitorid võivad mõjutada buprenorfiini süsteemset kontsentratsiooni.
• monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI): võimalik opioidide toime ägenemine, tulenevalt kogemustest morfiiniga.
• buprenorfiini samaaegne kasutamine antikolinergiliste või antikolinergilise aktiivsusega ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, antihistamiinid, antipsühhootikumid, lihasrelaksandid, parkinsonismivastased ravimid) võib suurendada antikolinergiliste kõrvaltoimete teket.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Buprenorfiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Buprenorfiini võib kasutada raseduse ajal ainult juhul, kui potentsiaalne kasu on suurem kui potentsiaalne oht lootele. Raseduse lõpus võib buprenorfiin vallandada vastsündinud imikutel respiratoorset depressiooni isegi pärast lühikest manustamisperioodi. Pikaajaline buprenorfiini manustamine raseduse viimase kolme kuu jooksul võib vastsündinul põhjustada võõrutussündroomi (nt hüpertoonia, neonataalne treemor, neonataalne agitatsioon, müokloonus või krambid). Sündroom algab enamasti mõned tunnid kuni mõned päevad pärast sündi.

Buprenorfiini pika poolväärtusaja tõttu tuleb vastsündinut jälgida mitu päeva pärast sünnitust, vältimaks respiratoorset depressiooni või võõrutussündroomi vastsündinul.

Imetamine

Buprenorfiin ja selle metaboliidid erituvad rinnapiima ja Buvidali tuleb imetamise ajal kasutada ettevaatlikult.

Fertiilsus

Buprenorfiini toime kohta inimese viljakusele andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Buprenorfiini toimet loomade viljakusele ei ole täheldatud (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Buprenorfiin mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet, manustatuna opioidisõltuvusega patsientidele. Buprenorfiin võib põhjustada uimasust, pearinglust või häiritud mõtlemisvõimet, eriti ravi alustamise ning annuse kohandamise ajal. Kasutatuna koos alkoholi või kesknärvisüsteemi depressantidega avaldab see mõju tõenäoliselt veelgi enam (vt lõigud 4.4 ja 4.5). Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei tohi selle ravimi kasutamise ajal juhtida autot või töötada ohtlike masinatega, kuni ei ole teada, kuidas see ravim patsienti mõjutab. Raviv tervishoiutöötaja peab andma individuaalse soovituse.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Kõige sagedasemateks buprenorfiiniga seotud kõrvaltoimeteks on peavalu, iiveldus, hüperhidroos, unetus, võõrutussündroom ja valu.

Kõrvaltoimete tabel

Tabelis 2 on esitatud buprenorfiini, sh Buvidaliga seoses teatatud kõrvaltoimed. Kasutatakse järgmisi termineid ja esinemissagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 2. Kõrvaltoimed loetletuna kehasüsteemide järgi Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata

Infektsioonid ja infektsioon süstekoha tselluliit infestatsioonid gripp Vere ja lümfadenopaatia lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi ülitundlikkus häired Ainevahetus- ja isu vähenemine toitumishäired Psühhiaatrilised unetus ärevus hallutsinatsioonid häired agiteeritus eufooriline Närvisüsteemi peavalu unisus häired pearinglus Silma kahjustused pisarakanalihäire Kõrva ja labürindi vertiigo kahjustused Südame häired südamepekslemine Vaskulaarsed vasodilatatsioon häired hüpotensioon Respiratoorsed, köha rindkere ja düspnoe mediastiinumi haigutamine häired astma Seedetrakti häired iiveldus kõhukinnisus

Tabel 2. Kõrvaltoimed loetletuna kehasüsteemide järgi Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Maksa ja sapiteede alaniini häired aminotransferaasi Naha ja lööve makulaarne lööve erüteem nahaaluskoe sügelus kahjustused urtikaaria Lihaste, luustiku ja liigesevalu sidekoe kahjustused seljavalu Neerude ja uriinipeetus kuseteede häired Reproduktiivse düsmenorröa süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja hüperhidroos süstekoha valu põletik süstekohal süstekoha abstsess manustamiskoha ravimi süstekoha sügelus verevalum süstekoha reaktsioonid võõrutussündro süstekoha erüteem süstekohal haavand Uuringud kõrvalekalded Vigastus, mürgistus protseduuri käigus ja protseduuri tekkiv pearinglus tüsistused Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Süstekoha reaktsioonid III faasi topeltpimedas efektiivsuse uuringus täheldati süstekohaga seotud kõrvaltoimeid 36 (16,9%) patsiendil 213-st (5% manustatud süstidest) Buvidali ravirühma patsiendist. Kõige sagedamad kõrvaltoimed olid süstekoha valu (8,9%), süstekoha sügelus (6,1%) ja süstekoha erüteem (4,7%).

Süstekoha reaktsioonid olid kõik kerge või keskmise raskusastmega ning suurem osa juhte olid mööduvad. Buvidali turuletulekujärgselt on teatatud süstekohaga seotud kõrvaltoimete tekkest nagu nagu abstsess, haavandid ja nekroos.

Ravimisõltuvus

Buprenorfiini korduv kasutamine võib põhjustada ravimisõltuvust isegi terapeutiliste annuste korral. Ravimisõltuvuse risk võib varieeruda olenevalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest, annusest ja opioidravi kestusest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitussüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Kesknärvisüsteemi depressioonist tingitud respiratoorne depressioon on buprenorfiini üleannustamise puhul esmane sekkumist vajav sümptom, sest see võib põhjustada hingamisseiskuse ning surma. Üleannustamise nähtude hulka võivad kuuluda ka liighigistamine, unisus, amblüoopia, mioos, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine ja/või kõnehäired.

Alustada tuleb üldiste toetavate meetmetega, sealhulgas patsiendi respiratoorse ning kardiaalse staatuse hoolika jälgimisega. Rakendada tuleb hingamisdepressiooni sümptomaatilist ravi ja standardseid intensiivravi võtteid. Tagada tuleb vabad hingamisteed ning abistav või kontrollitud ventilatsioon. Patsient tuleb transportida keskkonda, kus on võimalik kasutada kõiki elustamiseks vajalikke vahendeid. Patsiendi oksendamise korral tuleb jälgida, et ei tekiks oksemasside aspiratsiooni. Soovitatav on kasutada opioidide antagonisti (s.o naloksooni), vaatamata võimalikule tagasihoidlikule toimele, mida see buprenorfiini respiratoorsete sümptomite pööramiseks võib avaldada võrreldes selle mõjuga opioidide täielikule agonistile.

Üleannustamise toime pööramiseks vajaliku ravi kestuse määramisel tuleb arvesse võtta buprenorfiini pikka toimeaega ja Buvidali toimeaine prolongeeritud vabanemist (vt lõik 4.4). Naloksoon võib elimineeruda kiiremini kui buprenorfiin, võimaldades buprenorfiini varasemalt kontrolli all olnud üleannustamise sümptomitel naasta.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, opioidisõltuvuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: N07BC01

Toimemehhanism

Buprenorfiin on opioidide osaline agonist/antagonist, mis seondub ajus opioidide μ- ja κ- (kappa) opioidretseptoritega. Selle toime opioid-säilitusravis tuleneb selle aeglaselt pöörduvatest omadustest μ-opioidretseptori suhtes, mis ajapikku võib minimeerida sõltuvusega patsientide vajadust illegaalsete ainete järele.

Opioidide antagonistide tipptoimeid jälgiti kliinilistes farmakoloogilistes uuringutes opioidisõltuvusega patsientidel. Kliiniline efektiivsus

Buvidali efektiivsus ja ohutus opioidisõltuvuse ravis määrati kindlaks III faasi keskses randomiseeritud topeltpimedas topeltimiteeritud aktiivse kontrollravimiga paindliku annusega uuringus keskmise kuni raske opioidisõltuvusega patsientidel. Selles uuringus randomiseeriti 428 patsienti ühte kahest ravirühmast. Buvidali rühma (n = 213) patsiendid said esimese 12 nädala jooksul iganädalasi süste (16 mg kuni 32 mg) ja seejärel viimase 12 nädala jooksul igakuiseid süste (64 mg kuni 160 mg), samuti kogu raviperioodi vältel igapäevaselt keelealuseid platseebotablette. Keelealuse buprenorfiini/naloksooni rühma patsiendid (n = 215) said esimese 12 nädala jooksul iganädalasi platseebosüste ja viimase 12 nädala jooksul igakuiseid platseebosüste, samuti kogu raviperioodi vältel igapäevaseid keelealuseid buprenorfiini/naloksooni tablette (esimese 12 nädala jooksul 8 mg kuni 24 mg ning viimase 12 nädala jooksul 8 mg kuni 32 mg). Igakuiste süstidega 12 nädala vältel võisid mõlema rühma patsiendid saada vajaduse korral kord kuus ühe täiendava 8 mg Buvidali nädalaannuse. Patsiendid käisid esimese 12 nädala jooksul 12 iganädalasel visiidil ning viimase 12 nädala jooksul 6 visiidil (3 plaanilist kuuvisiiti ja 3 juhuslikku uriinitoksikoloogia visiiti). Igal visiidil hinnati efektiivsuse ja ohutuse tulemusnäitajaid. 428 randomiseeritud patsiendist läbisid 24-nädalase raviperioodi 69,0% (147/213) Buvidali ravirühmast ja 72,6% (156/215) keelealuse buprenorfiini/naloksooni ravirühmast. Uuring vastas mittehalvemuse esmasele tulemusnäitajale illegaalsete opioidide negatiivsete uriiniproovide keskmise protsendi osas Buvidali rühmas 1. kuni 24. ravinädala jooksul võrreldes keelealuse buprenorfiini/naloksooni rühmaga (tabel 3). Buvidali paremus keelealuse buprenorfiini/naloksooniga võrreldes (eelmääratud testimisjärjestus) vastas teisese tulemusnäitaja, opioidinegatiivsete uriiniproovide protsendi kumulatiivse jaotuse funktsioonile (cumulative distribution function, CDF) 4. kuni 24. ravinädala jooksul (tabel 3).

Tabel 3. Efektiivsuse muutujad keskses III faasi randomiseeritud topeltpimedas topeltimiteeritud aktiivse kontrollravimiga paindliku annusega uuringus keskmise kuni raske opioidisõltuvusega patsientidel Efektiivsuse muutuja Statistika Buvidal SL BPN/NX (%)a (95% Illegaalsete opioidide Vähimruutude suhtes negatiivsete keskmine (%) 35,1 (2,48) 28,4 (2,47) 6,7 < 0,001 uriiniproovide protsent (standardviga) Illegaalsete opioidide N 213 215 suhtes negatiivsete uriiniproovide CDF protsent 4. kuni 24. nädalal CDF = kumulatiivse jaotuse funktsioon, CI = usaldusintervall, LS = vähimruudud; SE = standardviga, SL BPN/NX = keelealune buprenorfiin/naloksoon a Erinevus = Buvidal – SL BPN/NX. b p-väärtust kasutati paremuse määramiseks Viidi läbi pikaajaline 48-nädalane avatud III faasi ohutusuuring Buvidali paindliku iganädalase ja igakuise annustamisega. Uuringusse kaasati kokku 227 keskmise kuni raske opioidisõltuvusega patsienti, kellest 190 viidi üle keelealuselt buprenorfiinilt (naloksooniga või ilma) ning 37 patsienti said buprenorfiiniga ravi esmakordselt. 48-nädalase raviperioodi vältel võis patsientidel vahetada Buvidali iganädalasi ja igakuiseid süste ning vahetada ka annust (8 mg kuni 32 mg Buvidali nädalas ning 64 mg kuni 160 mg Buvidali kuus) vastavalt arsti kliinilisele hinnangule.

Patsientide puhul, kes toodi üle keelealuselt buprenorfiinilt, oli illegaalsete opioidide suhtes negatiivsete uriiniproovide protsent ravieelselt 78,8% ning 48-nädalase raviperioodi lõpus 84,0%. Varem ravi mittesaanud patsientide puhul oli illegaalsete opioidide suhtes negatiivsete uriiniproovide protsent ravieelselt 0,0% ning 48-nädalase raviperioodi lõpus 63,0%. Kokku läbis 48-nädalase raviperioodi 156 patsienti (68,7%).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Igakuine Buvidal

Imendumine

Pärast süstimist suureneb buprenorfiini plasmakontsentratsioon maksimaalse plasmakontsentratsioonini (t ) ajalise mediaaniga 6...10 tundi. Buvidali biosaadavus on täielik ja absoluutne. Neljanda igakuise annuse ajaks saavutatakse tasakaalukontsentratsioon. Annusevahemikus 64 mg kuni 160 mg täheldatakse kogu plasmakontsentratsiooni annusest sõltuvat suurenemist.

Jaotumine

Buprenorfiini näiv jaotusruumala on ligikaudu 1900 l. Buprenorfiini seondumine valkudega, peamiselt alfa- ja beetaglobuliiniga, on ligikaudu 96%.

Biotransformatsioon ja eritumine

Buprenorfiin metaboliseerub oksüdeeruvalt 14-N-dealkülatsiooni teel N-desalküül-buprenorfiiniks (ehk norbuprenorfiiniks) tsütokroom P450 CYP3A4 vahendusel ning põhimolekuli ja dealküülitud metaboliidi glükurokonjugatsiooni teel. Norbuprenorfiin on µ-opioidretseptori agonist, millel on nõrk sisemine aktiivsus.

Buvidali subkutaansel manustamisel on norbuprenorfiini metaboliidi plasmakontsentratsioonid oluliselt madalamad kui keelealuse buprenorfiini manustamisel, põhjuseks metabolismis esmapassaaži vältimine.

Buprenorfiini eritumisel Buvidalist piirab eritumiskiirust lõplik poolväärtusaeg vahemikus 19 kuni 25 päeva.

Buprenorfiini glükurokonjugeeritud metaboliidid elimineeritakse väljaheitega (70%) biliaarse ekskretsiooni teel, ülejäänud osa elimineerub uriiniga. Buprenorfiini kogukliirens on ligikaudu 68 l/h. Patsientide erirühmad

Eakad Farmakokineetilised andmed eakate (> 65 aastat) kohta puuduvad.

Neerukahjustus Eritumine neerude kaudu on buprenorfiini kogukliirensis suhteliselt väheoluline (≈ 30%). Neerufunktsioonist sõltuv annuse kohandamine ei ole vajalik, kuid raske neerukahjustusega patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Maksakahjustus Tabelis 4 on esitatud kokkuvõtlikud tulemused kliinilisest uuringust, kus määrati buprenorfiini kontsentratsioon pärast buprenorfiini/naloksooni 2,0/0,5 mg keelealuse tableti manustamist tervetele isikutele ja erineva maksakahjustuse astmega uuritavatele.

Tabel 4. Maksakahjustuse mõju (muutus tervete isikutega võrreldes) buprenorfiini farmakokineetilistele parameetritele pärast keelealuse buprenorfiini/naloksooni (2,0/0,5 mg) manustamist tervetele isikutele ning erineva maksakahjustuse astmega isikutele Farmakokineetiline kerge mõõdukas raske maksakahjustus parameeter maksakahjustus maksakahjustus (Child-Pugh’ klass C) Buprenorfiin C 1,2-kordne tõus 1,1-kordne tõus 1,7-kordne tõus max AUC Sarnane kontrolliga 1,6-kordne tõus 2,8-kordne tõus viimane Üldiselt suurenes buprenorfiini plasmakokontsentratsioon raske maksakahjustusega isikutel ligikaudu 3-kordselt (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4). Lapsed Laste kohta (alla 18-aastased) ei ole farmakokineetilised andmed kättesaadavad. Modelleeritud andmete kohaselt buprenorfiini kontsentratsiooni kohta 16-aastastel noorukitel on neil Buvidali iganädalase ja igakuise manustamise korral C ja AUC täiskasvanutel täheldatud väärtustest väiksemad.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Buprenorfiini äge toksilisus määrati hiirtel ja rottidel pärast suukaudset ja parenteraalset (intravenoosset, intraperitoneaalset) manustamist. Kõrvaltoimed määrati kindlaks buprenorfiini teadaoleva farmakoloogilise toime järgi.

Buprenorfiinil täheldati madalat koe- ja biokeemilist toksilisust hagijatel, kes said ühe kuu jooksul subkutaanseid annuseid, reesusahvidel, kes said ühe kuu jooksul suukaudseid annuseid, ja rottidel ja paavianidel, kes said ühe kuu jooksul intramuskulaarseid annuseid.

Teratoloogilistes ja reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel ja küülikutel, kes said intramuskulaarseid annuseid, järeldati, et buprenorfiin ei ole embrüotoksiline ega teratogeenne ega avalda täheldatavaid toimeid võõrutuspotentsiaalile. Rottidel ei tuvastatud kõrvaltoimeid viljakusele ega üldisele reproduktsioonifunktsioonile. Buvidali korduvtoksilisuse uuringud rottidel ja koertel ei näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sojafosfatidüülkoliin Glütserüüldioleaat N-metüülpürrolidoon

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kolviga punnkorgiga (fluoropolümeerkattega bromobutüülkummi) 1 ml süstel (I tüüpi klaas), millel on nõel (½-tolline, 23 G, 12 mm) ja nõelakaitse (stüreenbutadieenkummi). Süstel on varustatud ohutusseadisega süstimisjärgse nõelatorke vältimiseks. Turvasüstli nõelakaitse võib sisaldada latekskummit.

Pakendi suurused

Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on kolb, nõel, nõelakaitse, ohutusseadis ja 1 kolvivars.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Tähtis teave

• Manustamine peab toimuma nahaaluskoesse
• Vältida tuleb intravaskulaarset, intramuskulaarset ja intradermaalset manustamist.
• Mitte kasutada, kui turvasüstel on katki või pakend kahjustatud.
• Süstli nõelakaitse võib sisaldada kummilateksit, mis võib tekitada lateksile allergilistel isikutel allergilisi reaktsioone.
• Käsitsege turvasüstlit ettevaatlikult, et vältida nõelatorkeid. Turvasüstlil on nõelakaitseseadis, mis aktiveerub süstimise lõpus. Ärge võtke turvasüstlil korki pealt, enne kui olete valmis süstima. Pärast korgi äravõtmist ärge kunagi üritage seda tagasi panna.
• Visake kasutatud turvasüstel kohe pärast kasutamist ära. Ärge korduskasutage turvasüstlit.

Täielikke kasutusjuhiseid lugege pakendi infolehest.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund Rootsi Telefon: +800 2577 2577 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Buvidal toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus (igakuine) EU/1/18/1336/005 [64 mg buprenorfiini/0,18 ml] EU/1/18/1336/006 [96 mg buprenorfiini/0,27 ml] EU/1/18/1336/007 [128 mg buprenorfiini/0,36 ml] EU/1/18/1336/009 [160 mg buprenorfiini/0,45 ml]

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.11.2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 26.07.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress Rechon Life Science AB Soldattorpsvägen 5 Limhamn 216 13 Rootsi

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 8 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, etanool (veevaba)

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Üks kord nädalas Ainult ühekordseks kasutamiseks

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 8 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

8 mg/0,16 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 16 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, etanool (veevaba)

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord nädalas

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 16 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

16 mg/0,32 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 24 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 24 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, etanool (veevaba)

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord nädalas

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/003

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 24 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

24 mg/0,48 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 32 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, etanool (veevaba)

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord nädalas

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/004

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 32 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

32 mg/0,64 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 64 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, N-metüülpürrolidoon

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord kuus

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/005

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 64 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

64 mg/0,18 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 96 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 96 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, N-metüülpürrolidoon

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord kuus

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/006

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 96 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

96 mg/0,27 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 128 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 128 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, N-metüülpürrolidoon

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord kuus

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/007

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 128 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

128 mg/0,36 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND Süstel

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Buvidal 160 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks süstel sisaldab 160 mg buprenorfiini

3. ABIAINED

Abiained: sojafosfatidüülkoliin, glütserüüldioleaat, N-metüülpürrolidoon

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus Pakend sisaldab 1 süstlit, millel on ohutusseadis ja 1 kolvivars

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte VAID subkutaanseks kasutamiseks Ainult ühekordseks kasutamiseks Üks kord kuus

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Mitte hoida külmkapis või lasta külmuda

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Camurus AB Rydbergs torg 4 SE-224 84 Lund, Rootsi

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1336/009

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTEL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Buvidal 160 mg toimeainet prolongeeritult vabastav süstelahus buprenorfiin s.c.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

160 mg/0,45 ml

6. MUU