Cisordinol depot - 200mg 1ml

200mg 1ml

ATC Kood: N05AF05
Toimeaine: zuklopentiksool
Tootja: H. Lundbeck A/S

Artikli sisukord

200mg 1ml


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Cisordinol Depot ja milleks seda kasutatakse

Cisordinol Depot sisaldab toimeainet zuklopentiksooli. Cisordinol Depot kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antipsühhootikumideks ehk neuroleptikumideks. Need ravimid avaldavad toimet aju kindlatele piirkondadele ja aitavad korrigeerida teatud keemilisi tasakaaluhäireid ajus, mis põhjustavad haigusnähtusid.

Cisordinol Depot’d kasutatakse skisofreenia ja teiste sarnaste psühhooside raviks.

Teie arst võib teile Cisordinol Depot’d määrata ka mõnel muul põhjusel. Küsimuste tekkimisel pidage nõu oma arstiga.

2. Mida on vaja teada enne Cisordinol Depot kasutamistT

Ärge kasutage Cisordinol Depot’d

  • kui olete zuklopentiksooli või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline (ülitundlik).

  • kui teil esinevad teadvushäired.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Cisordinol Depot kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga kui

  • te põete maksahaigust;
  • teil on esinenud krampe;
  • teil on suhkurtõbi (teie suhkurtõve ravi võib vajada korrigeerimist);
  • teil on orgaaniline ajukahjustus (mis võib olla tingitud mürgistusest alkoholi või orgaaniliste

lahustitega);

  • teil on Parkinsoni tõbi;
  • ravimi tarvitamisel võib esineda fotosensibilisatsioonireaktsioone. Soovitatav on otsest

päikesevalgust vältida;

  • teil esinevad insuldi riskifaktorid (nt suitsetamine, kõrge vererõhk);
  • teil on hüpokaleemia või hüpomagneseemia (liiga vähe kaaliumi või magneesiumi veres) või

geneetiline eelsoodumus nende seisundite tekkeks;

  • te olete põdenud südameveresoonkonna haigusi;
  • te kasutate teisi psühhoosivastaseid ravimeid;
  • teil või kellelgi teisel teie perekonnas on kunagi esinenud veretrombe, sest antipsühhootikume on

seostatud trombide tekkega.

  • teil on vähk

Võivad tekkida liikumishäired, nagu treemor ja lihasspasmid, eriti esimestel päevadel pärast ravi alustamist. Informeerige oma arsti, kuna annust võib olla vaja vähendada. Informeerige oma arsti, kui püsiva liikumisvajaduse sümptomid püsivad, kuna neid sümptomeid saab sobiva ravimiga kontrolli all hoida. Informeerige oma arsti, kui teil tekivad näo ja lõualuu kontrollimatud liigutused, kuna ravi võib olla vaja katkestada.

Ekstrapüramidaalsete sümptomite (nt värisemine, lihasspasmid või liikumishäire), sedatsiooni (unisus), suurenenud süljeerituse ja/või maliigse neuroleptilise sündroomi (haruldane ohtlik reaktsioon, millega kaasneb palavik, lihasjäikus, vererõhu muutused ja kooma) korral võivad tekkida sekundaarse toimena neelamisraskused.

Lapsed ja noorukid Lastel ja noorukitel ei soovitata Cisordinol Depot kasutada. Muud ravimid ja Cisordinol Depot Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teavitage oma arsti või apteekrit sellest, kui te võtate mõnda järgnevalt loetletud ravimitest:

  • tritsüklilised antidepressandid;
  • guanetidiin ja sarnased ravimid (kasutatakse vererõhu langetamiseks);
  • barbituraadid ja sarnased ravimid (põhjustavad unisust);
  • epilepsiaravimid;
  • levodopa ja sarnased ravimid (kasutatakse Parkinsoni tõve raviks);
  • metoklopramiid (kasutatakse seedetrakti häirete raviks);
  • piperasiin (kasutatakse ümarusside ja naaskelsabade organismist eemaldamiseks);
  • memantiin;
  • ravimid, mis põhjustavad vee ja soolade tasakaalu häireid (liiga väike kaaliumi või magneesiumi

sisaldus veres);

  • ravimid, mis teadaolevalt suurendavad Cisordinol Depot sisaldust veres.

Järgmisi ravimeid ei tohi võtta samaaegselt Cisordinol Depot’ga:

  • südametegevust mõjutavad ravimid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid, erütromütsiin,

terfenadiin, astemisool, gatifloksatsiin, moksifloksatsiin, tsisapriid, liitium);

  • muud psühhoosivastased ravimid (nt tioridasiin).

Cisordinol Depot koos alkoholiga Cisordinol Depot võib suurendada alkoholi sedatiivset toimet, muutes teid unisemaks. Cisordinol Depot-ravi ajal soovitatakse alkoholist loobuda. Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase, rääkige sellest oma arstiga. Cisordinol Depot’d tohib raseduse ajal kasutada ainult äärmise vajaduse korral.

Järgmised sümptomid võivad esineda vastsündinutel, kelle emad on kasutanud Cisordinol Depot’d viimasel trimestril (raseduse viimased kolm kuud): värisemine, lihaste jäikus ja/või nõrkus, unisus,

ärritus, hingamisprobleemid ja raskused söötmisel. Kui teie lapsel ilmneb mõni nendest sümptomitest, siis võib teil vajalik olla kontakteeruda arstiga.

Imetamine Kui te imetate, pidage nõu oma arstiga. Rinnaga toitmise ajal ei tohi Cisordinol Depot’d kasutada, kuna ravim eritub väikestes kogustes rinnapiima.

Fertiilsus Loomkatsed on näidanud, et Cisordinol mõjutab fertiilsust. Palun pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Cisordinol Depot võib põhjustada unisust ja pearinglust, eriti ravi alguses. Sellisel juhul hoiduge autojuhtimisest ning mistahes tööriistade ja masinatega töötamisest, kuni need nähud kaovad.

3. Kuidas Cisordinol Depot`d kasutada

Väike kogus süstelahust tõmmatakse süstlasse ja süstitakse tuharalihasesse. Teie arst otsustab, milline on teile vajalik annus ja kui sageli seda manustada. Ravim vabaneb süstekohast aeglaselt, tagades ravimi püsiva taseme veres süstimiste vahepeal.

Soovitatav annus on:

Täiskasvanud Tavaline annus on 1…2 ml ja süstimiste vaheline intervall 2…4 nädalat. Kui on vaja manustada üle 2 ml, siis kasutatakse selleks soovitatavalt 2 erinevat süstekohta.

Kui te olete ravi saanud Cisordinol tablettidega ja teid viiakse üle Cisordinol Depot süstelahusele, võidakse teil paluda tablettide võtmist jätkata veel mitu päeva pärast esimest süstimist.

Teie arst võib otsustada teile manustavat annust või süstimiste vahelist intervalli aeg-ajalt korrigeerida.

Eakad patsiendid (üle 65 eluaasta) Eakate patsientide puhul kasutatakse tavaliselt väiksemaid annuseid soovitatava annusevahemiku piirides.

Riskigrupi patsiendid Maksahaigusi põdevad patsiendid saavad tavaliselt väiksemaid annuseid soovitatava annusevahemiku piirides. Kasutamine lastel ja noorukitel Lastel ei soovitata Cisordinol Depot’d kasutada.

Kui teil on tunne, et Cisordinol Depot toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Ravi kestus Tähtis on ravimi manustamist regulaarsete intervallidega jätkata, isegi kui te ennast hästi tunnete. Haigus võib püsida kaua aega ja kui te ravi liiga vara lõpetate, võivad haigusnähud tagasi tulla.

Kui te lõpetate Cisordinol Depot` kasutamise Teie arst otsustab millal ravi lõpetatakse. Ravi lõpetamisel tuleb annust järk-järgult vähendada.

Kui te saate Cisordinol Depot’d rohkem kui ette nähtud Ravimit manustab arst/õde. On väga ebatõenäoline, et te saate liiga palju Cisordinol Depot’d, ent kui see peaks juhtuma, võivad ilmneda mõned sümptomid.

Üleannustamise sümptomid võivad olla järgmised:

  • unisus;
  • kooma;
  • ebaharilikud liigutused;
  • krambid;
  • šokk;
  • kõrge või madal kehatemperatuur;
  • südametegevuse muutusi, sealhulgas ebakorrapärast või aeglast südametegevust, on täheldatud

Cisordinol Depot manustamisel üleannustamise korral koos teiste teadaolevalt südametegevust mõjutavate ravimitega.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil peaks tekkima mõni järgnevatest sümptomitest, siis pöörduge viivitamatult oma arsti poole või haiglasse:

Aeg-ajalt (rohkem kui 1 patsiendil 1000-st ja vähem kui 1 patsiendil 100-st):

  • Suu ja keele ebaharilikud liigutused; see võib olla tardiivse düskineesia varajaseks sümptomiks.

Harv (rohkem kui 1 patsiendil 10 000-st ja vähem kui 1 patsiendil 1000-st)

  • Neelamisraskused (vt lõik 2).

Väga harv (vähem kui 1 patsiendil 10 000-st):

  • Kõrge palavik, ebaharilik lihasjäikus ja teadvushäired, eriti kui need esinevad koos higistamise ja kiire südametegevusega; need võivad olla harvaesineva seisundi – maliigse neuroleptilise sündroomi – sümptomiteks. Seda sündroomi on kirjeldatud erinevate antipsühhootikumide kasutamisel;
  • Naha ja silmavalgete kollaseks muutumine, see võib viidata teie maksa kahjustusele ja olla ikterusele iseloomulik.

Järgnevad kõrvaltoimed on rohkem väljendunud ravi alguses ja enamus nendest kaovad tavaliselt ravi jätkumisel.

Väga sage (1 või rohkem 10-st patsiendist):

  • Unisus (somnolentsus), võimetus istuda paigal või liikumatult (akatiisia), tahtmatud liigutused (hüperkineesia), aeglased või vähenenud liigutused (hüpokineesia).
  • Suukuivus.
  • Liikumishäire (ekstrapüramidaalsed sümptomid) – tingitud mõjust ajuosale, mis reguleerib liigutusi, mis võib põhjustada värisemist, lihasspasme või liikumishäireid (vt lõik 2).

Sage (rohkem kui 1 patsiendil 100-st ja vähem kui 1 patsiendil 10-st):

  • Südame kloppimine (tahhükardia), kiirete, jõuliste või ebaregulaarsete südamelöökide tunnetamine (palpitatsioon)
  • Treemor, väänlevad või korduvad liigutused või ebanormaalne kehahoiak tänu pidevatele lihastõmblustele (düstoonia), suurenenud lihaspinge (hüpertoonia), peapööritus, peavalu, naha kihelus-, torkimisetunne või tundetus (paresteesia), tähelepanuhäired, amneesia, ebanormaalne kõnnak
  • Raskused silma lähedal olevatele objektidele pilgu fokusseerimisel (akommodatsioonihäire), nägemishäired
  • Keha stabiilses asendis peapöörituse ja kõikumise tunne (vertigo)
  • Ninahingamise takistus (nasaalne kongestsioon), hingamisraskused või valulik hingamine (düspnoe)
  • Suurenenud süljeeritus (salivaarne hüpersekretsioon), kõhukinnisus, oksendamine, seedimisraskused või ebamugavustunne ülakõhus (düspepsia), kõhulahtisus
  • Urineerimishäired, võimetus urineerida (uriinipeetus), suurenenud uriini hulk (polüuuria)
  • Suurenenud higistamine (hüperhidroos), sügelus (pruritus)
  • Lihasvalu (müalgia)
  • Suurenenud söögiisu, kaalutõus
  • Väsimus, nõrkus (asteenia), üldine halb enesetunne või ebamugavus (vaevus), valu
  • Unetus (insomnia), depressioon, ärevus, närvilisus, ebatavalised unenäod, agiteeritus, vähenenud seksuaaltung (libiido langus)

Aeg-ajalt (rohkem kui 1 patsiendil 1000-st ja vähem kui 1 patsiendil 100-st):

  • Üliaktiivsed või jõulised refleksid (hüperrefleksia), katkendlikud liigutused (düskineesia), parkinsonism, minestus (sünkoop), võimetus lihaste tööd koordineerida (ataksia), kõnehäired, lihaste vaegpingsus (hüpotoonia), krambid, migreen
  • Silma ringikujuline liikumine (okulogüüriline kriis), pupillide laienemine (müdriaas)
  • Ülitundlikkus teatud helisagedustele või raskused igapäevaste helide talumisega (hüperakuusia), kõrvade kumisemine (tinnitus)
  • Kõhuvalu, iiveldus, kõhupuhitus
  • Lööve, reaktsioon naha valgustundlikkuse tõttu (fotosensitiivne reaktsioon), pigmentatsiooni häired, kortsus, läikiv ja kollakas nahk suurenenud rasu sekretsiooni tõttu (seborröa), ekseem või nahapõletik (dermatiit), naha ekseem või põletik (dermatiit), verejooks naha aluskoes, mis on näha naha värvumisena punaseks või punakaslillaks (purpura),
  • Lihaste rigiidsus, võimetus normaalselt suud avada (trismus), kaela väändumine ja pea ebanormaalsed asendid (tortikollis, kõõrkaelsus, kaelakangestus)
  • Söögiisu vähenemine, kaalulangus
  • Madal vererõhk (hüpotensioon), kuumahood
  • Janu, ebanormaalselt madal kehatemperatuur (hüpotermia), palavik (püreksia)
  • Punetus või valulikkus Cisordinol Depot süste kohal
  • Ebanormaalsed maksa funktsiooni testid
  • Seksuaalsed häired (hilinenud ejakulatsioon, erektsiooni probleemid, naistel võib esineda suutmatus orgasmi saada, vaginaalne kuivus (vulvovaginaalne kuivus))
  • Rõhutatud ükskõiksus ümbritsevate suhtes (apaatia), õudusunenäod, suurenenud seksuaaltung (libiido tõus), segasusseisund

Harv (rohkem kui 1 patsiendil 10 000-st ja vähem kui 1 patsiendil 1 000-st)

  • Madal trombotsüütide hulk (trombotsütopeenia), madal valgete vereliblede hulk (neutropeenia), vähenenud valgete vereliblede hulk (leukopeenia), luuüdi kahjustus (agranulotsütoos)
  • Veres prolaktiini taseme tõus (hüperprolaktineemia)
  • Kõrge veresuhkur (hüperglükeemia), glükoosi tolerantsuse häirumine, rasvainete rohkus veres (hüperlipideemia)
  • Ülitundlikkus (hüpersensitiivsus), äge süsteemne ja tõsine allergiline reaktsioon (anafülaktiline reaktsioon)
  • Meestel rinnanäärmete arenemine (günekomastia), ülemäärane piimaproduktsioon (galaktorröa), menstruaaltsükli puudumine (amenorröa), pikaaegne valulik seksuaalse erutumisega mitteseotud suguti erektsioon (priapism)

Ravimite puhul, millel on zuklopentiksooliga (Cisordinol Depot’s sisalduv toimeaine) sarnane toime, on harva kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid:

  • QT-intervalli pikenemine (aeglane südametegevus ja muutus EKG-s).
  • Ebakorrapärane südametegevus (ventrikulaarsed arütmiad vatsakeste virvendus, ventrikulaarne tahhükardia).
  • Torsade de pointes (eritüüpi südame rütmihäire).

Harvadel juhtudel on südame rütmihäired (arütmiad) lõppenud äkksurmaga.

Veretrombid veenides, eriti jalaveenides (sellele viitavad nähud on jala turse, valu ja punetus), mis võivad liikuda veresoontes kopsudesse ja põhjustada valu rindkeres ning hingamisraskusi. Kui te märkate endal mõnda nendest nähtudest, pöörduge kiiresti arsti poole.

Antipsühhootikume kasutanud vanemaealistel dementsusega patsientidel täheldati pisut sagedamini surmajuhte võrreldes nendega, kes ei kasutanud antipsühhootikume. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ise ka teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Cisordinol Depot`d säilitada

Tavaliselt on see ravim arsti või õe käes.

Kui hoiate ravimit kodus, kehtivad järgmised nõuded: Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampulle välispakendis valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Cisordinol Depot sisaldab

  • Toimeaine on zuklopentiksooldekanoaat.

1 milliliiter (ml) Cisordinol Depot süstelahust sisaldab 200 mg zuklopentiksooldekanoaati.

  • Abiaine on vedel taimeõli (keskmise ahelaga triglütseriidid).

Kuidas Cisordinol Depot välja näeb ja pakendi sisu Cisordinol Depot 200 mg/ml süstelahus on värvitust klaasist 1 ml (200 mg) ampullides, 1 ja 10 tk pakendis. Cisordinol Depot on läbipaistev kollakas õlilahus, praktiliselt osakestevaba. Ampullid on eelnevalt märgistatud ühe murdmiskohaga. Murdmiskoht on märgistatud värviliselt.

Avamine: Hoia ampulli vasakus käes pöidla ja kõverdatud nimetissõrme vahel. Hoia ampulli selliselt, et värviline osa on suunatud ülespoole (joonis 1). Võta ampulli kumer osa parema käe pöidla ja kõverdatud nimetissõrme vahele. Pöial peaks katma ampulli tipu. Vajuta oma parema pöidlaga, samal ajal vasaku käega mõõduka ja pideva jõuga vastu surudes, ampull endast eemale suunatud ja käsi teineteisest kaugemale või lähemale liigutamata.

Joonis 1 Müügiloa hoidja ja tootja H. Lundbeck A/S Ottiliavej 9 DK-2500 Valby Taani

Müügiloa hoidja esindaja Eestis Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Swixx Biopharma OÜ tel: +372 640 1030 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2026.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cisordinol Depot, 200 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 200 mg zuklopentiksooldekanoaati. INN. Zuclopentixolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

200 mg/ml: Läbipaistev kollakas õlilahus, praktiliselt osakestevaba.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia jt psühhooside säilitusravi, eriti kui sümptomitena esinevad hallutsinatsioonid, meelepetted ja mõtlemishäired koos agiteerituse, rahutuse, vaenulikkuse ja agressiivsusega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Annus ja süstete vaheline intervall määratakse individuaalselt vastavalt patsiendi seisundile, et saavutada maksimaalne psühhootiliste sümptomite pärssimine minimaalsete kõrvaltoimetega. Zuklopentiksooldekanoaat 200 mg/ml Säilitusravis on tavaline annus 200...400 mg (1...2 ml) iga 2...4 nädala järel.

Mõned patsiendid võivad vajada suuremaid annuseid või lühemaid manustamisintervalle. Kui on vaja manustada üle 2 ml, siis kasutada selleks kahte erinevat süstekohta.

Üleminekul suukaudselt zuklopentiksoolilt või lihasesse süstitavalt zuklopentiksoolatsetaadilt säilitusravile zuklopentiksooldekanoaadiga, tuleb järgida alltoodud juhiseid.

1) Üleminek suukaudselt zuklopentiksoolilt zuklopentiksooldekanoaadile:

x mg suukaudset ravimit ööpäevas vastab 8x mg dekanoaadile iga 2 nädala järel. x mg suukaudset ravimit ööpäevas vastab 16x mg dekanoaadile iga 4 nädala järel.

Suukaudse zuklopentiksooli manustamist tuleb jätkata 1 nädala jooksul pärast esimest süstet, kuid vähendatud annuses.

2) Üleminek zuklopentiksoolatsetaadilt zuklopentiksooldekanoaadile:

Samaaegselt (viimase) zuklopentiksoolatsetaadi (100 mg) süstega manustada lihasesse 200…400 mg (1…2 ml) zuklopentiksooldekanoaati (200 mg/ml) ja korrata manustamist iga 2 nädala järel. Vajalik võib olla suuremate annuste või lühemate manustamisintervallide kasutamine.

Zuklopentiksoolatsetaadi ja zuklopentiksooldekanoaadi võib ühte süstlasse kokku segada ja manustada ühe süstena.

Patsientidel, kes viiakse üle teistelt depooravimitelt zuklopentiksooldekanoaadile, peab annuse määramisel lähtuma järgmisest suhtest: 200 mg zuklopentiksooldekanoaati on võrdne 25 mg flufenasiindekanoaadi, 40 mg cis(Z)-flupentiksooldekanoaadi või 50 mg haloperidooldekanoaadiga.

Järgnevalt määratakse zuklopentiksooldekanoaadi annused ja manustamisintervall patsiendi individuaalsest ravivastusest lähtuvalt.

Eakad Eakatel kasutatakse tavaliselt väiksemaid annuseid soovitatava annusevahemiku piirides.

Lapsed Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata Cisordinol Depot’d lastel kasutada.

Neerufunktsiooni häired Neerufunktsiooni häirega patsientidele võib Cisordinol Depot’d manustada tavalistes annustes.

Maksafunktsiooni häired Maksafunktsiooni häirete korral on soovitatav väikseim annus ja võimalusel ravimi plasmakontsentratsiooni määramine.

Manustamisviis Cisordinol Depot’d süstitakse lihasesse tuharapiirkonna ülemises välimises neljandikus. Kui on vaja manustada üle 2 ml, siis kasutada selleks kahte erinevat süstekohta. Lokaalne taluvus on hea.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjusel tekkinud teadvushäired (nt mürgistuse tõttu alkoholi, barbituraatide või opiaatidega), kooma.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ekstrapüramidaalsed reaktsioonid võivad tekkida eriti esimesel paaril päeval pärast ravimi süstimist ja ravi alguses. Enamikel juhtudel saab kõrvaltoimeid edukalt kontrollida annust vähendades ja/või kasutades parkinsonismivastaseid ravimeid. Parkinsonismivastaste ravimite kasutamist rutiinse profülaktikana ei soovitata. Parkinsonismivastased ravimid ei leevenda tardiivse düskineesia nähtusid, pigem võivad neid tugevdada. Soovitatav on annuse vähendamine või võimalusel zuklopentiksoolravi lõpetamine. Püsiva akatiisia korral võib kasutada bensodiasepiini või propranolooli.

Düsfaagia võib tekkida sekundaarselt ekstrapüramidaalsete sümptomite, aga ka sialorröa, sedatsiooni ja maliigse neuroleptilise sündroomi korral ning võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi, nagu aspiratsioonipneumoonia ja lämbumine.

Neuroleptikumide kasutamisel võib tekkida maliigne neuroleptikumisündroom (hüpertermia, lihasjäikus, teadvushäired, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on seda suurem, mida tugevatoimelisem on ravim. Patsientidel olemasoleva orgaanilise ajukahjustuse või vaimse arengu peetusega, samuti opiaate ja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on sündroom sagedamini lõppenud surmaga.

Ravi: Neuroleptikumi ärajätmine. Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavad meetmed. Võib manustada dantroleeni ja bromokriptiini.

Sümptomid võivad püsida üle nädala pärast suukaudse neurolepikumi ärajätmist. Depooravimitega seotud sümptomid püsivad mõnevõrra kauem.

Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peab zuklopentiksooldekanoaadi kasutamisel ettevaatlik olema orgaanilise ajukahjustuse, krambiseisundite ja raske maksahaiguse korral.

Nagu on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite puhul, võib ka zuklopentiksooldekanoaat muuta patsiendi tundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib diabeetikute puhul vajalik olla antidiabeetilise ravi korrigeerimine.

Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravi saavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida ning võimalusel säilitusannust vähendada.

Sarnaselt teiste antipsühhootikumide rühma kuuluvate ravimitega võib zuklopentiksooldekanoaat põhjustada QT-intervalli pikenemist. Püsiva QT-intervalli pikenemise korral võib suureneda risk maliigsete arütmiate tekkeks. Seetõttu tuleb zuklopentiksooldekanoaati ettevaatusega kasutada vastava eelsoodumusega isikutel (hüpokaleemia, hüpomagneseemia või geneetiline eelsoodumus) ja patsientidel, kellel on anamneesis kardiovaskulaarsed häired, nt QT-intervalli pikenemine, väljendunud bradükardia (<50 lööki minutis), hiljuti esinenud äge müokardiinfarkt, kompenseerimata südamepuudulikkus või südame rütmihäired. Samaaegset ravi teiste antipsühhootikumidega tuleks vältida (vt lõik 4.5).

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid välja selgitada zuklopentiksooldekanoaatravi alustamise eelselt ning ravi ajal , samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Antipsühhootikumide, sh zuklopentiksooldekanoaadi kasutamisel on kirjeldatud leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoosi teket. Pikatoimelisi depoo-antipsühhootikume tuleb ettevaatlikult kasutada kombinatsioonis teiste ravimitega, millel on teadaolev müelosupressiivne toime, sest vajaduse korral ei saa neid kiiresti organismist eemaldada. Eakad Tserebrovaskulaarsed häired Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes dementsusega patsientidel on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordset suurenemist. Riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Riski suurenemist ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide puhul. Zuklopentiksooldekanoaati tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esinevad insuldi riskifaktorid.

Eakad on eriti altid ortostaatilise hüpotensiooni tekkele.

Suremuse tõus dementsusega vanemaealistel patsientidel Kahest jälgimisuuringust saadud andmed näitavad, et antipsühhootikume saavatel dementsusega eakatel on suremuse risk tõusnud võrreldes ravi mittesaanutega. Riski täpse suuruse hindamiseks on andmed ebapiisavad ning suurenenud riski põhjus ei ole teada. Zuklopentiksooldekanoaat pole registreeritud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.

Parkinsoni tõve korral tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Ravimi kasutamisel võib tekkida fotosensibilisatsiooni reaktsioon ja seepärast on soovitatav vältida otsest päikesevalgust.

Ravi lõpetamisel alandage annust järk-järgult.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine Zuklopentiksooldekanoaat võib tugevdada alkoholi sedatiivset toimet ning barbituraatide jt kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite toimet.

Neuroleptikumid võivad suurendada või vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet; väheneb guanetidiini jt sarnase toimega ravimite vererõhku langetav toime.

Samaaegsel liitiumi manustamisel suureneb neurotoksiline toime.

Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid pärsivad teineteise metabolismi.

Zuklopentiksooldekanoaat võib vähendada levodopa ja adrenomimeetikumide toimet.

Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegne kasutamine suurendab ekstrapüramidaalhäirete riski.

Kuna zuklopentiksool metaboliseerub osaliselt CYP2D6 vahendusel, võib seda ensüümi teadaolevalt pärssivate ravimite samaaegne kasutamine viia zuklopentiksooli kliirensi aeglustumiseni.

Samaaegne memantiini kasutamine suurendab antagonistlikku toimet.

Antipsühhootilise raviga seotud QT-intervalli pikenemist võib potentseerida teiste QT-intervalli oluliselt pikendavate ravimite samaaegne manustamine. Selliste ravimite samaaegset manustamist tuleb vältida. Vastavateks ravimirühmadeks on:

  • IA ja III klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid)
  • mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin)
  • mõned makroliidid (nt erütromütsiin)
  • mõned antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool)
  • mõned kinoloonantibiootikumid (nt gatifloksatsiin, moksifloksatsiin)

Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ning vältida tuleb ka teisi ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad oluliselt QT-intervalli (nt tsisapriid, liitium).

Samuti tuleb ettevaatusega kasutada ravimeid, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid (nt tiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia) ja suurendavad zuklopentiksooldekanoaadi plasmakontsentratsiooni, kuna need võivad suurendada QT-intervalli pikenemise ja maliigsete arütmiate riski (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Zuklopentiksooldekanoaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab teoreetilise ohu lootele.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikume (kaasaarvatud zuklopentiksool) saanud vastsündinul on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalreaktsioonid ja/või ärajätu nähud, mis võivad varieeruda raskuse ja kestvuse poolest pärast sünnitust. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest. Sellest tulenevalt on vaja vastsündinuid hoolikalt jälgida Loomadel teostatud uuringud on näidanud reproduktiivsust kahjustavat toimet (vt lõik 5.3).

Imetamine

Kuna zuklopentiksool eritub rinnapiima madalates kontsentratsioonides, ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel tõenäoline selle mõju imikule. Lapseni jõuab annus, mis moodustab alla 1% ema annusest (mg/kg baasil). Rinnaga toitmist võib zuklopentiksoolravi ajal jätkata, kuid imikut tuleb jälgida, eriti esimese 4 nädala jooksul pärast sündi.

Fertiilsus Inimestel on kõrvaltoimetena kirjeldatud hüperprolaktineemiat, galaktorröad, amenorröad, erektsiooni- ja ejakulatsioonihäireid (vt lõik 4.8). Nendel kõrvaltoimetel võib olla negatiivne mõju naiste ja/või meeste seksuaalfunktsioonile ja fertiilsusele.

Kui tekib kliiniliselt oluline hüperprolaktineemia, galaktorröa, amenorröa või seksuaalfunktsiooni häire, tuleb kaaluda annuse vähendamist (kui võimalik) või ravi lõpetamist. Toimed on ravi lõpetamise järgselt pöörduvad.

Zuklopentiksooli manustamine isastele ja emastele rottidele oli seotud veidi hilinenud paaritumisega. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Cisordinol Depot on sedatiivse toimega ravim. Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib väheneda tähelepanu- ja keskendumisvõime ning patsiente tuleb hoiatada, et see võib mõjutada nende autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad. Kõrvaltoimete sagedus ja raskus on enam väljendunud ravi alguses, vähenedes ravi jätkumisel.

Esinemissagedused pärinevad kirjandusest ja spontaansetest raportitest. Esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere- ja lümfisüsteemi häired Harv Trombotsütopeenia, neutropeenia, Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkus, anafülaktiline reaktsioon. Endokriinsüsteemi häired Harv Hüperprolaktineemia. Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Söögiisu suurenemine, kaalutõus. Psühhiaatrilised häired Sage Unetus, depressioon, ärevus, närvilisus, Närvisüsteemi häired Väga sage Somnolentsus, akatiisia, hüperkineesia,

Silma kahjustused Sage Akommodatsioonihäired, nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Peapööritus. Südame häired Sage Tahhükardia, südamepekslemine. Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, kuumahood. Respiratoorsed, rindkere ja Sage Ninakinnisus, hingeldus. mediastiinumi häired Seedetrakti häired Väga sage Suukuivus. Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Ebanormaalsed maksa funktsiooni testid. Naha ja nahaaluskoe Sage Suurenenud higistamine, sügelus. kahjustused Aeg-ajalt Lööve, valgustundlikkusreaktsioon, Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Lihasvalu. kahjustused Aeg-ajalt Lihaste rigiidsus, trismus (mälumislihaste Neerude ja kuseteede häired Sage Urineerimishäired, uriinipeetus, Rasedus, sünnitusjärgsed ja Teadmata Ravimi ärajätu sündroom vastsündinul (vt perinataalsed seisundid lõik 4.6). Reproduktiivse süsteemi ja Aeg-ajalt Ejakulatsioonihäired, erektiilne rinnanäärme häired düsfunktsioon, orgasmi saavutamise Üldised häired ja Sage Asteenia, kurnatus, halb enesetunne, valu manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Janu, süstekoha reaktsioon, *Düsfaagia võib tekkida sekundaarselt nii ekstrapüramidaalsete sümptomite kui ka sialorröa, sedatsiooni ja maliigse neuroleptilise sündroomi korral ning võib viia eluohtlike tüsistusteni, nagu aspiratsioonipneumoonia ja lämbumine. Nagu ka teiste antipsühhootikumide ravimrühma kuuluvate ravimite puhul, on zuklopentiksooldekanoaadi kasutamisel harva tekkinud QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarsed arütmiad – vatsakeste virvendus, ventrikulaarne tahhükardia, torsade de pointes ja ebaselge põhjusega äkksurm (vt lõik 4.4).

Järsu zuklopentiksool dekanoaadi ravi lõpetamisega võivad kaasneda ärajätu sümptomid. Kõige sagedasemad sümptomid on iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, ninavoolus, higistamine, müalgiad, paresteesiad, unetus, rahutus, ärevus ja agiteeritus. Patsiendid võivad kogeda ka peapööritust, vahelduvalt kuuma ja külma tunnet ja treemorit. Üldiselt ilmnevad sümptomid 1. kuni 4. ärajätu päeval ja kaovad 7-14 päeva pärast.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Selle ravimvormi puhul ei ole üleannustamine tõenäoline.

Sümptomid Somnolentsus, kooma, liikumishäired, krambid, šokk, hüpertermia/hüpotermia.

Üleannustamise korral koos teadaolevalt südamele mõjuvate ravimitega manustamisel on tekkinud EKG muutused, QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes, südameseiskus ja ventrikulaarsed arütmiad.

Ravi Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Rakendada hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteemi toetavaid meetmeid. Adrenaliini ei tohi kasutada, kuna selle tagajärjel võib vererõhk veelgi langeda. Krambiraviks võib kasutada diasepaami ja ekstrapüramidaalhäirete korral biperideeni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antipsühhootilised ained, tioksanteeni derivaadid, ATC-kood: N05AF05

Toimemehhanism Zuklopentiksool on tioksanteenirühma neuroleptikum.

Neuroleptikumide antipsühhootiline toime põhineb nende dopamiini- ja arvatavasti ka serotoniiniretseptorite blokeerimisel. Zuklopentiksoolil on in vitro suur afiinsus nii dopamiini D - kui D - retseptorite, samuti  -adrenoretseptorite ja 5-HT -retseptorite suhtes, kuid puudub afiinsus koliinergiliste 1 2 muskariiniretseptorite suhtes. Zuklopentiksoolil on nõrk afiinsus histamiini- (H -) retseptorite suhtes ning puudub  -adrenoretseptoreid blokeeriv toime. In vivo on zuklopentiksoolil suurem afiinsus D -retseptorite kui D -retseptorite suhtes. Kõigis neuroleptilise (dopamiiniretseptoreid blokeeriva) aktiivsuse käitumuslikes katsetes on tõestust leidnud, et zuklopentiksool on tugevatoimeline neuroleptikum. In vivo testmudelitel on leitud korrelatsioon dopamiini D -retseptorite suhtes in vitro esineva afiinsuse ja keskmiste ööpäevaste suukaudsete antipsühhootiliste annuste vahel. Sarnaselt enamike teiste neuroleptikumidega põhjustab zuklopentiksool plasma prolaktiinitaseme tõusu. Farmakoloogilised uuringud on näidanud, et zuklopentiksooldekanoaadi õlilahus tagab pikemaajalise neuroleptilise toime ning ravimi annus, mis on vajalik toime tagamiseks pikema ajal vältel, on oluliselt väiksem depooravimi kasutamisel kui zuklopentiksooli igapäevasel suukaudsel manustamisel. Depoopreparaadi kasutamisel võib saavutada neuroleptilise toime ilma väljendunud sedatsioonita. Samuti ei ole tõenäoline depooravimi koostoime anesteetikumidega. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Zuklopentiksoodekanoaati kasutatakse krooniliste psühhooside säilitusraviks. Positiivseid tulemusi on saadud ka hüperaktiivsete ja agressiivsete vaimse puudega patsientide ravis. Zuklopentiksooldekanoaat kutsub esile mööduva annusest sõltuva sedatsiooni. Kui patsient viiakse säilitusravile zuklopentiksooldekanoaadiga üle suukaudselt zuklopentiksoolilt või lihasesse manustatavalt zuklopentiksoolatsetaadilt, ei ole sedatsioon probleemiks. Tolerantsus sedatsiooni suhtes tekib kiiresti.

Zuklopentiksooldekanoaat on eriti sobiv agiteeritud, rahutute, vaenulike või agressiivsete patsientide puhul.

Zuklopentiksooldekanoaati võib kasutada pideva ravina, eriti patsientidel, kes ei usalda neile määratud suukaudseid ravimvorme. Seega hoiab zuklopentiksooldekanoaat ära haiguse sagedased retsidiivid, mis on tingitud suukaudsele ravile mitteallumisest.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Zuklopentiksooli esterdamisel dekaanhappega muudetakse zuklopentiksool lipofiilseks ühendiks zuklopentiksooldekanoaadiks, mis õlis lahustatuna ja lihasesse manustatuna difundeerub aeglaselt ümbritsevasse koevedelikku, kus see kiiresti hüdrolüüsub ja vabastab aktiivse zuklopentiksooli.

Lihasesse manustamise järgselt saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 3...7 päeva jooksul. Poolväärtusaeg on 3 nädalat (peegeldab ravimi vabanemist depoost). Tasakaalukontsentratsioon plasmas saavutatakse u 3 kuud kestnud korduva manustamise järgselt.

Jaotumine Jaotusruumala (V ) on u 20 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98…99%. d  Biotransformatsioon Zuklopentiksool metaboliseerub sulfoksüdatsiooni, külgahela N-dealküülimise ja konjugatsiooni teel glükuroonhappega. Metaboliidid on inaktiivsed. Zuklopentiksooli sisaldus ajus jt kudedes on suurem kui metaboliitidel.

Eritumine Zuklopentiksooli eliminatsiooni poolväärtusaeg (T ) on u 20 tundi ja keskmine süsteemne kliirens (Cl) ligikaudu 0,86 l/min. Zuklopentiksool eritub peamiselt väljaheite, kuid teatud määral ka uriiniga (u 10%). Vaid 0,1% annusest eritub muutumatul kujul uriiniga, mis tähendab, et ravimi eritumine neerude kaudu on ebaoluline.

Zuklopentiksool eritub väikestes kogustes rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas nii suukaudse zuklopentiksooli kui zuklopentiksooldekanoaadi manustamisel oli u 0,29.

Lineaarsus Ravimi kineetika on lineaarne. Keskmine süstimiseelne tasakaalukontsentratsioon plasmas 200 mg zuklopentiksooldekanoaadi manustamisel iga 2 nädala järel on u 10 ng/ml (25 nmol/l).

Eakad Ravimi farmakokineetilised näitajad ei sõltu patsiendi vanusest. Neerufunktsiooni häired Ülaltoodud eritumisandmete põhjal võib eeldada, et neerupuudulikkus ei mõjuta tõenäoliselt ravimi plasmataset.

Maksafunktsiooni häired Andmed puuduvad.

Polümorfism In vivo uuring on näidanud, et teatud osa metabolismist allub sparteiini/debrisokiini oksüdatsiooni geneetilisele polümorfismile (CYP2D6).

Farmakokineetika / farmakodünaamika seos

Süstimiseelset plasmakontsentratsiooni 2,8...12 ng/ml (7...30 nmol/l) ja maksimaalse-minimaalse plasmakontsentratsiooni muutust <2,5 loetakse edukaks säilitusraviks kerge ja keskmise raskusega skisofreenia korral. Farmakokineetiliselt võrdub zuklopentiksooldekanoaadi annus 200 mg 2 korda nädalas või 400 mg 4 korda nädalas zuklopentiksooli ööpäevase suukaudse annusega 25 mg.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus Zuklopentiksoolil on madal ägeda mürgistuse potentsiaal.

Krooniline toksilisus Kroonilise mürgistuse uuringutes ei täheldatud ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikke toimeid.

Reproduktsioonitoksilisus Kolme põlvkonna uuringus rottidel täheldati hilinenud paaritumist. Pärast paaritumist puudus toime fertiilsusele. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra. Loomadel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes ei ole täheldatud embrüotoksilise ega teratogeense toime ilminguid. Rottidel teostatud peri-/postnataalses uuringus täheldati annuste 5…15 mg/kg ööpäevas manustamisel surnultsündinute arvu suurenemist, rotipoegade elulemuse vähenemist ja arengupeetust. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada ning on võimalik, et toime rotipoegadele oli tingitud nende hooletussejätmisest emasloomade poolt, kellele manustati zuklopentiksooli annustes, mis kutsusid emasloomal esile mürgistuse.

Mutageensus ja kartsinogeensus Zuklopentiksoolil puudub mutageenne või kartsinogeenne potentsiaal. Rottidel teostatud onkogeensusuuringus, mille käigus manustati zuklopentiksooli annuses 30 mg/kg ööpäevas 2 aasta kestel, täheldati rinnanäärme adenokartsinoomide, pankrease adenoomide ja kartsinoomide (emasloomadel) ning kilpnäärme kartsinoomide esinemissageduse statistiliselt mitteolulist suurenemist. Nimetatud kasvajate esinemissageduse vähene suurenemine on sagedaseks leiuks D - antagonistide kasutamisel, mis suurendavad prolaktiini sekretsiooni. Füsioloogiliste erinevuste tõttu rottide ja inimeste vahel prolaktiini osas on nende leidude kliiniline tähtsus ebaselge, kuid ravimit ei peeta onkogeenseks inimestel. Lokaalne kahjustus Neuroleptikumide (sh zuklopentiksooli) vesilahuste süstimisel on täheldatud lokaalse lihaskahjustuse teket. Lihaskahjustus on palju väljendunum neuroleptikumi vesilahuse kui zuklopentiksoolatsetaadi ja zuklopentiksooldekanoaadi õlilahuse manustamise järgselt.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Keskmise ahelaga triglütseriidid.

6.2 Sobimatus

Zuklopentiksooldekanoaati tohib segada ainult zuklopentiksoolatsetaadiga, mis mõlemad on lahustatud keskmise ahelaga triglütseriidides.

Zuklopentiksooldekanoaati ei tohi segada depoovormidega, mis on lahustatud seesamiõlis, kuna see muudab nende preparaatide farmakokineetilisi omadusi.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampulle välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstelahus (200 mg/ml), 1 ml värvitus klaasampullis, 1 tk või 10 tk pakendis. Ampullid on eelnevalt märgistatud ühe murdmiskohaga. Murdmiskoht on märgistatud värviliselt.

Avamine: Hoia ampulli vasakus käes pöidla ja kõverdatud nimetissõrme vahel. Hoia ampulli selliselt, et värviline osa on suunatud ülespoole (joonis 1). Võta ampulli kumer osa parema käe pöidla ja kõverdatud nimetissõrme vahele. Pöial peaks katma ampulli tipu. Vajuta oma parema pöidlaga, samal ajal vasaku käega mõõduka ja pideva jõuga vastu surudes, ampull endast eemale suunatud ja käsi teineteisest kaugemale või lähemale liigutamata.

Joonis 1

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

H. Lundbeck A/S Ottiliavej 9 DK-2500 Valby Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER

227598

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8.12.1992 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.10.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.