5mg +25mg

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku infot.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Co-Ramicor 5 mg/25 mg ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Co-Ramicor 5 mg/25 mg kasutamist

3. Kuidas Co-Ramicor 5 mg/25 mg kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Co-Ramicor 5 mg/25 mg säilitada

6. Pakendi sisu ja muu info

1. Mis ravim on Co-Ramicor 5 mg/25 mg ja milleks seda kasutatakse

Co-Ramicor 5 mg/25 mg on kombinatsioon kahest ravimist nimetustega ramipriil ja hüdroklorotiasiid.

Ramipriil kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse AKE inhibiitoriteks (angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid). Ravim toimib järgnevalt:

• vähendab organismis nende ainete tootmist, mis tõstavad vererõhku,
• lõõgastab ja laiendab veresooni,
• lihtsustab südamel vere ringi pumpamist.

Hüdroklorotiasiid kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tiasiiddiureetikumideks ehk vett väljutavateks tablettideks. See ravim suurendab väljutatava vedeliku (uriini) kogust, mille läbi väheneb ka vererõhk. Co-Ramicor 5 mg/25 mg kasutatakse kõrgenenud vererõhku raviks. Kahe toimeaine kombinatsioon aitab teie organismis vererõhku langetada. Neid toimeaineid kasutatakse koos juhul, kui vaid ühe ravimi kasutamine ei aita.

2. Mida on vaja teada enne Co-Ramicor 5 mg/25 mg kasutamist

Co-Ramicor 5 mg/25 mgʼi ei tohi võtta

• kui te olete ramipriili, hüdroklorotiasiidi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui olete allergiline (ülitundlik) Co-Ramicor 5 mg/25 mg sarnaste ravimite suhtes (teised AKE inhibiitorid või sulfoonamiidi derivaadid); Allergia nähtude hulka võivad kuuluda nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid ning huulte, näo, kõri või keele turse.

• kui teil on varem olnud tõsine allergiline reaktsioon nimetusega “angioödeem”, mille nähtudeks on sügelus, nõgeslööve (urtikaaria), punased laigud kätel, jalgadel ja kurgus, kõri ja keele turse, silmade ja huulte turse, hingamis- ja neelamisraskused;
• kui teil viiakse läbi dialüüsravi või muud tüüpi vere puhastamist. Olenevalt kasutatavast masinast ei pruugi Co-Ramicor 5 mg/25 mg teile sobida;
• kui teil on rasked maksaprobleemid;
• kui teie veres on liiga suures koguses soolasid (kaltsium, naatrium, kaalium);
• kui teil on neeruprobleeme, mille puhul on neerude varustamine verega vähenenud (neeruarteri stenoos);
• kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas, nagu kurk) risk;
• kui te olete rase (vt lõik “Rasedus ja imetamine”);
• kui toidate last rinnaga (vt lõik “Rasedus ja imetamine”);
• kui teil on suhkrutõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Ärge võtke Co-Ramicor 5 mg/25 mg juhul, kui eespool nimetatu kehtib teie puhul. Kui te pole milleski kindel, pidage enne Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmist nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Pidage nõu oma arsti või apteekriga enne ravimi võtmist järgmistel juhtudel:

• kui teil on südame-, maksa- või neeruprobleeme;
• kui teie organism on kaotanud rohkesti soolasid või vedelikku, näiteks oksendamise, kõhulahtisuse,

tavalisest intensiivsema higistamise, soolavaese dieedi, pikaaegse diureetikumravi (“veetablettide”) või dialüüsi tõttu;

• kui te saate ravi vähendamaks mesilase või herilase mürgi allergiat (desensibilisatsioon);
• kui hakkate saama anesteetikume. Neid võidakse teile manustada kirurgilise operatsiooni puhul või

hambaravis. Vajalik võib olla Co-Ramicor 5 mg/25 mg ravi katkestada üks päev enne seda. Pidage nõu oma arstiga:

• kui teie veres on rohkesti kaaliumi (vereanalüüside põhjal);
• kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest, võib suureneda angioödeemi (kiire nahaalune turse

näiteks kõri piirkonnas), tõsise allergilise reaktsiooni, risk:

• ratsekadotriil, kõhulahtisuse ravim; ravimid siirikelundi äratõukereaktsiooni vältimiseks ja vähi raviks (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad mTORi inhibiitorite klassi); vildagliptiin, suhkurtõve ravim.
• kui te võtate ravimeid või teil on seisund, mis võib langetada naatriumi taset teie veres. Teie arst võib

suunata teid regulaarselt vereanalüüsile, et kontrollida peamiselt naatriumi taset teie veres, eriti kui olete eakas.

• kui teil tekib nägemise halvenemine või valu silmas. Need võivad olla silma soonkesta vedeliku

kogunemise sümptomid (silma soonkesta efusioon) või suurenenud silmasisese rõhu sümptomid ja need võivad tekkida mõne tunni kuni mõne nädala vältel pärast Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmist; eriti kui teil on allergia penitsilliini või sulfoonamiidi sisaldavate ravimite suhtes.

• kui teil on veresoonte kollageenhaigus, nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus.
• kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen.
• kui teil on olnud nahavähk või kui teil tekib ravi ajal ootamatu nahakahjustus. Hüdroklorotiasiidravi, eriti pikaajaline ravi suurte annustega, võib suurendada teatud liiki naha- ja huulevähi riski (mitte- melanoomne nahavähk). Kaitske Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmise ajal nahka päikese ja UV- kiirgusega kokkupuute eest.

• kui teil on varasemalt pärast hüdroklorotiasiidi võtmist esinenud hingamis- või kopsuprobleeme (sealhulgas põletikku või kopsuvedelikku). Kui teil pärast Co-Ramicor 5 mg/25 võtmist tekib raske õhupuudus või hingamisraskused, pöörduge kohe arsti poole.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus 2.

Lapsed ja noorukid Co-Ramicor 5 mg/25 mg ei soovitata kasutada lastel ega alla 18-aastastel noorukitel, sest ravimit ei ole selles vanuserühmas kunagi kasutatud.

Kui midagi eespool nimetatust kehtib teie kohta (või te pole selles päris kindel), pidage enne Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmist nõu oma arstiga.

Muud ravimid ja Co-Ramicor 5 mg/25 mg Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Kuid mõned ravimid võivad mõjutada ka Co-Ramicor 5 mg/25 mg toimet.

Teatage oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Need võivad Co-Ramicor 5 mg/25 mg toimet nõrgendada: − Ravimid, mida kasutatakse valu ja palaviku leevendamiseks, nt mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin. − Kõrgenenud vererõhu, šoki, südamepuudulikkuse, astma või allergia raviks kasutatavad ravimid, nagu efedriin, noradrenaliin või adrenaliin. Teie arst peab kontrollima teie vererõhku.

Pidage nõu oma arstiga, kui võtate mõnda järgnevalt nimetatud ravimitest, sest nende ravimite võtmisel koos Co-Ramicor 5 mg/25 mg võivad kõrvaltoimed sageneda:

• valu- ja põletikuvastased ravimid (MSPVAd), nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin;
• ravimid, mis võivad vähendada kaaliumi sisaldust teie veres. Siia kuuluvad kõhukinnisuse vastased ravimid, diureetikumid („veetabletid”), amfoteritsiin B (kasutatakse seennakkuste korral) ja AKTH (kasutatakse laboratoorse analüüsi puhul, millega hinnatakse neerupealiste funktsiooni);
• vähivastased ravimid (keemiaravi);
• südamehaiguste ravimid, sh südamerütmi mõjutavad ravimid;
• diureetikumid (“veetabletid”), nagu näiteks furosemiid;
• kaaliumilisandid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvad diureetikumid ja muud ravimid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust teie veres (nt trimetoprim ja kotrimoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks; immunosupressant tsüklosporiin siirikelundite äratõukereaktsioonide vältimiseks ja hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks);
• steroidsed põletikuvastased ravimid, nagu prednisoloon;
• kaltsiumisisaldust suurendavad ravimid;
• allopurinool (kasutatakse kusihappesisalduse vähendamiseks veres);
• prokainamiid (südamerütmi probleemide vastu);
• kolestüramiin (rasvasisalduse vähendamiseks veres);
• karbamasepiin (epilepsia ravis);
• temsiroliimus (kasutatakse vähi ravis);
• siroliimus, everoliimus (siiriku äratõukereaktsiooni ennetamiseks);
• ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse korral);
• vildagliptiin (kasutatakse 2. tüüpi diabeedi raviks).

Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid:

• kui te võtate angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge kasutage Co-Ramicori“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).

Pidage nõu oma arstiga, kui võtate mõnda järgnevalt nimetatud ravimitest. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib mõjutada nende toimet:

• suhkrutõve ravimid, nagu suukaudsed veresuhkrut langetavad ravimid ja insuliin. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib langetada veresuhkrusisaldust. Kontrollige veresuhkrutaset hoolikalt, kui võtate Co-Ramicor 5 mg/25 mg;
• liitium (vaimse tervise probleemide puhul). Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib suurendada liitiumisisaldust veres. Arst peab teie liitiumisisaldust veres hoolikalt kontrollima;
• lihaseid lõõgastavad ravimid;
• kiniin (malaaria ravim);
• joodi sisaldavad ravimid, mida võidakse kasutada, kui teile tehakse haiglas radioloogilisi või röntgenuuringuid;
• penitsilliin (põletikuvastane ravim);
• suu kaudu võetavad verd vedeldavad ravimid (suukaudsed antikoagulandid) nagu varfariin;

Kui eespool nimetatust midagi kehtib teie kohta (või te pole selles päris kindel), pidage enne Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmist nõu oma arstiga.

Analüüsid Pidage enne ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga järgmistel juhtudel:

• kui teil kontrollitakse kõrvalkilpnäärme funktsiooni. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib mõjutada nende laboratoorsete analüüside tulemusi;
• kui olete sportlane ja peate andma dopinguproovi. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib anda positiivse tulemuse.

Co-Ramicor 5 mg/25 mg kasutamine koos toidu ja joogiga Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmine koos alkoholiga võib põhjustada pearinglust või uimasust. Kui soovite teada, kui palju alkoholi võite Co-Ramicor 5 mg/25 mg ravi ajal juua, arutage seda oma arstiga, sest vererõhku alandavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Rasedus Te peate ütlema oma arstile, kui kahtlustate endal rasedust või arvate, et võite rasestuda. Co-Ramicor 5 mg/25 mg ei ole soovitatav raseduse varajases staadiumis ja seda ei tohi kasutada, kui rasedus on kestnud üle 3 kuu, kuna ravim võib kasutamisel pärast 3. raseduskuud last tõsiselt kahjustada Kui te rasestute ravi ajal Co-Ramicor 5 mg/25 mg’iga, öelge otsekohe oma arstile. Planeeritava raseduse korral on ennetavalt vaja üle minna sobivale alternatiivsele ravile.

Imetamine Rinnaga toitmise ajal ei tohi te Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtta. Enne mis tahes ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmise ajal võib tekkida pearinglus. Suurem võimalus selle tekkeks on Co- Ramicor 5 mg/25 mg ravi alguses või annuseid suurendades. Kui nii peaks juhtuma, ei tohi te autot juhtida ega masinatega töötada.

Co-Ramicor 5 mg/25 mg sisaldab naatriumi See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Co-Ramicor 5 mg/25 mg kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Selle ravimi võtmine

• Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal, tavaliselt hommikuti. Co-Ramicor 5 mg/25 mg võib võtta enne või pärast sööki või söögi ajal, sest toit ei mõjuta ravimi imendumist.
• Neelake tabletid alla koos vedelikuga.
• Ärge närige ega purustage tablette.

Kui palju ravimit tuleb võtta

Kõrgenenud vererõhu ravi Teie arst kohandab võtmiseks vajaliku annuse, kuni vererõhk on kontrolli all.

Eakad Teie arst kasutab väiksemat algannust ning kohandab annust järk-järgult.

Kui te kasutate Co-Ramicor 5 mg/25 mg rohkem, kui ette nähtud Teavitage sellest oma arsti või minge kohe lähima haigla vastuvõttu. Ärge sõitke haiglasse ise, vaid laske ennast kellelgi viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimi pakend endaga kaasa - siis arst teab, mida olete võtnud.

Kui te unustate Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtta Kui unustasite annuse võtmata, võtke järgmisel ravimi võtmise ajal tavaline annus. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil peaks tekkima mõni järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, lõpetage kohe Co-Ramicor 5 mg/25 mg võtmine ning pöörduge arsti poole – te võite vajada kiiret arstiabi:

• näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist või hingamist, samuti sügeluse ja lööbe teke. See võib viidata raskele allergilisele reaktsioonile Co-Ramicor 5 mg/25 mg suhtes;
• rasked nahareaktsioonid, nagu lööve, haavandid suus, olemasoleva nahahaiguse ägenemine, punetus, villid või ketendus (nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermolüüs või multiformne erüteem).

Öelge oma arstile otsekohe, kui märkate järgnevat:

• Kiirenenud südametöö, ebaregulaarsed või tugevad südamelöögid (palpitatsioonid), valu rindkeres, pitsitustunne rindkeres või tõsisemad probleemid nagu südameinfarkt ja ajuinsult.
• Hingeldus, köha ja palavik kestusega 2…3 päeva ning näljatunde vähenemine. Need võivad viidata kopsuprobleemidele, sh kopsupõletikule.

• Kergem verevalumite teke, tavalisest kauem kestev verejooks, veritsuse nähud (nt igemete veritsus), lillakad laigud nahal või tavalisest kergem infektsioonide teke, kurguvalu ja palavik, väsimustunne, nõrkus, pearinglus, kahvatus. Need võivad viidata vere või luuüdi probleemidele.
• Tugev kõhuvalu, mis võib kiirguda selga. See võib viidata pankreatiidile (kõhunäärmepõletikule).
• Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, kõhuvalu, iiveldus, naha või silmade kollasus (kollatõbi). Need võivad viidata maksaprobleemidele nagu hepatiit (maksapõletik) või maksakahjustus.

Teised kõrvaltoimed on muuhulgas: Palun öelge oma arstile, kui ükskõik milline järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui mõned päevad. Sage (vähem kui ühel patsiendil 10-st)

• Peavalu, nõrkus või väsimus.
• Pearinglus. Suurem võimalus selle tekkeks on Co-Ramicor 5 mg/25 mg ravi alguses või annuseid tõstes.
• Kuiv ärritav köha või bronhiit.
• Vereanalüüsi tulemustes tavalisest suurem veresuhkrusisaldus. Kui teil on diabeet, võib see süveneda.
• Vereanalüüsi tulemustes tavalisest suurem kusihappe- või rasvasisaldus veres.
• Valulikud, punetavad ja turses liigesed.

Aeg-ajalt (vähem kui ühel patsiendil 100-st)

• Nahalööve, mis võib olla nahapinnast kõrgem.
• Õhetus, minestamine, hüpotensioon (tavalisest madalam vererõhk), eriti kiiresti püsti või istuma tõustes.
• Tasakaaluprobleemid (vertiigo).
• Sügelus ja naha tundlikkuse häired, nagu tuimus, kihelus, torkimistunne, kipitus või “sipelgate jooksu” tunne (paresteesia).
• Maitsetundlikkuse häired või kadu.
• Uneprobleemid.
• Tavalisest enam depressiooni, ärevust, närvilisust või ärrituvust.
• Ninakinnisus, põskkoobaste põletik (sinusiit), hingeldus.
• Igemepõletik (gingiviit), suu turse.
• Punetavad, sügelevad, turses või vesised silmad.
• Helin kõrvades.
• Hägune nägemine.
• Juuste väljalangemine.
• Valu rindkeres.
• Lihasvalu.
• Kõhukinnisus, mao- või soolevalu.
• Seedehäired või iiveldus.
• Tavalisest sagedasem urineerimine päeva jooksul.
• Tavalisest suurem higistamine või janutunne.
• Söögiisu langus või kaotus (anoreksia), näljatunde vähenemine.
• Kiirenenud või ebaregulaarne südametöö.
• Käte ja jalgade turse. See võib viidata vedelikupeetusele organismis.
• Palavik.
• Seksuaalfunktsiooni häired meestel.
• Vereanalüüside tulemustes punavereliblede, valgevereliblede, vereliistakute või hemoglobiini hulk vähenenud.
• Muutused vereanalüüside tulemustes, mis näitavad muutusi maksa, kõhunäärme või neerude töös.
• Vereanalüüside tulemustes kaaliumisisaldus veres tavalisest väiksem.

Väga harv (vähem kui ühel patsiendil 10 000-st)

• Iivelduse, kõhulahtisuse ja kõrvetiste teke.
• Punetav turses keel või suukuivus.
• Vereanalüüside tulemustes kaaliumisisaldus veres tavalisest suurem.
• Äge respiratoorne distress (sümptomid on raske õhupuudus, palavik, nõrkus ja segasus).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Naha- ja huulevähk (mitte-melanoomne nahavähk).

Muud teatatud kõrvaltoimed Palun öelge oma arstile, kui mõni järgnevatest kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kestab kauem kui mõned päevad.

• Keskendumisraskused, rahutus või segasus.
• Külmetumisel sõrmede ja varvaste värvuse muutumine ning ülessoojenemisel torkimisetunne ning valu. See võib olla Raynaud’ fenomen.
• Rinnanäärmete suurenemine meestel.
• Verehüübed.
• Kuulmise häired.
• Silmad on kuivemad kui tavaliselt.
• Objektid paistavad kollakatena.
• Suurenenud silmarõhust tingitud nägemise halvenemine või valu silmades (silma soonkesta vedeliku kogunemise (silma soonkesta efusiooni) või ägeda suletud nurga glaukoomi võimalikud sümptomid).
• Tugev valu silmades, hägune nägemine või halo nägemine valgusallika ümber, peavalu, rohke pisaravoolus või iiveldus ja oksendamine, mis võib olla seisund, mida nimetatakse glaukoomiks.
• Veetustumine.
• Põsepiirkonna turse, valu ja punetus (süljenäärmete põletik).
• Sooleturse nimetusega „intestinaalne angioödeem”, mille sümptomiteks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus.
• Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes.
• Naha raske koorumine või ketendus, sügelus, sõlmelised või muud tüüpi nahareaktsioonid, nagu punetav lööve näo või otsmiku piirkonnas.
• Nahalööve või verevalumid.
• Laigud nahal ja külmad käed-jalad.
• Küüneprobleemid (nt küüne lahtitulek või irdumine küünevallist).
• Lihas-skeleti jäikus või võimetus lõuga liigutada (teetanus).
• Lihasnõrkus või krambid.
• Seksuaaliha vähenemine meestel või naistel.
• Vere ilmumine uriini. See võib viidata neeruprobleemidele (interstitsiaalne nefriit).
• Tavalisest suurem suhkrusisaldus uriinis.
• Vereanalüüside tulemustes avastatud teatud valgevereliblede hulga tõus (eosinofiilia).
• Vereanalüüside tulemustes vererakkude arvu langus veres (pantsütopeenia).
• Vereanalüüside tulemustes muutused soolade nagu naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi ja kloriidide kogustes.
• Uriini kontsentreerumine (tume värvus), iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, segasusseisund ja krambid, mis võivad tuleneda ADH (antidiureetilise hormooni) liignõristusest. Kui teil on need sümptomid, võtke võimalikult kiiresti ühendust oma arstiga.
• Aeglustunud või kahjustunud reaktsioonid.
• Lõhnatunde häired.
• Hingamisraskused või astma süvenemine.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Co-Ramicor 5 mg/25 mg säilitada

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge kasutage Co-Ramicor 5 mg/25 mg pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu info

Mida Co-Ramicor 5 mg/25 mg sisaldab

• Toimeained on ramipriil ja hüdroklorotiasiid. Üks tablett sisaldab 5 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.
• Abiained on hüpromelloos, mikrokristalliline tselluloos, eeltöödeldud tärklis, naatriumvesinikkarbonaat, naatriumstearüülfumaraat.

Kuidas Co-Ramicor 5 mg/25 mg välja näeb ja pakendi sisu Co-Ramicor 5 mg/25 mg on valged piklikud lamedate kaldservadega tabletid, mille mõlemal küljel on poolitusjooned ning ühel küljel on märgistus „R 30“. Poolitusjoon on ainult kergendamaks tableti katki murdmist, et seda oleks kergem neelata, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Al/Al blistrid, mis on pakendatud karpidesse. Pakendis on 30, 60 või 100 tabletti.

HDPE pudelid. Pakendis on 30, 60 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Hexal AG Industriestrasse 25 83607 Holzkirchen Saksamaa

Tootjad Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 D-39179 Barleben Saksamaa

Lek S.A ul. Podlipie 16

95-010 Stryków Poola

Lek S.A. 50C, Domaniewska Str 02-672 Warsaw Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Co-Ramicor 2,5 mg / 12,5 mg, tabletid Co-Ramicor 5 mg / 25 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett Co-Ramicor 2,5 mg / 12,5 mg sisaldab: ramipriili 2,5 mg ja hüdroklorotiasiidi 12,5 mg. Üks tablett Co-Ramicor 5 mg / 25 mg sisaldab: ramipriili 5 mg ja hüdroklorotiasiidi 25 mg.

INN. Ramiprilum, hydrochlorothiazidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. RAVIMVORM

Tablett.

Co-Ramicor 2,5 mg / 12,5 mg on valge piklik lamedate kaldservadega tablett, mille mõlemal küljel on poolitusjooned ning ühel küljel on märgistus „R 15“. Poolitusjoon on ainult kergendamaks tableti katki murdmist, et seda oleks kergem neelata, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Co-Ramicor 5 mg / 25 mg on valge piklik lamedate kaldservadega tablett, mille mõlemal küljel on poolitusjooned ning ühel küljel on märgistus „R 30“. Poolitusjoon on ainult kergendamaks tableti katki murdmist, et seda oleks kergem neelata, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi. See fikseeritud kombinatsioon on näidustatud patsientidele, kelle vererõhk ei ole adekvaatselt kontrollitav ainult ramipriili või ainult hüdroklorotiasiidiga.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annus tuleb määrata konkreetse patsiendi profiili (vt lõik 4.4) ja vererõhuväärtuste alusel. Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi fikseeritud kombinatsiooni kasutamine on tavaliselt soovitatav pärast seda, kui ühe üksikkomponendi annus on patsiendile sobivaks tiitritud.

Ravi Co-Ramicoriga tuleb alustada väikseimate võimalike annustega. Vajaduse korral võib annust järk-järgult suurendada, et saavutada vererõhu sihtväärtus; maksimaalsed lubatud annused on 10 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.

Patsientide erirühmad

Diureetilist ravi saavad patsiendid

Kui patsient saab samaaegselt ravi diureetikumidega, peab olema ettevaatlik, sest pärast ravi alustamist võib tekkida hüpotensioon. Enne ravi Co-Ramicoriga peab kaaluma, kas diureetikumi annust on vaja vähendada või diureetiline ravi üldse katkestada.

Kui ravi lõpetamine ei ole võimalik, on soovitatav alustada ravi väikseima võimaliku ramipriili annusega (1,25 mg päevas) sobivas kombinatsioonis. On soovitatav, et hiljem üle minnes ei oleks annus suurem kui 2,5 mg ramipriili / 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.

Neerukahjustusega patsiendid Hüdroklorotiasiidkomponendi tõttu on Co-Ramicor raske neerukahjustuse (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) korral vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid võivad vajada Co-Ramicori annuse vähendamist. Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on vahemikus 30…60 ml/min, tuleks pärast ramipriili monoteraapiat kasutada ramipriili ja hüdroklorotiasiidi fikseeritud kombinatsiooni madalaimat annust. Maksimaalne lubatud annus on 5 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi Co-Ramicoriga alustada vaid hoolika meditsiinilise jälgimise all ning maksimaalsed ööpäevased annused on 2,5 mg ramipriili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi. Raske maksakahjustuse korral on Co-Ramicor vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad Väga eakate ning nõrgestatud patsientide puhul on kõrvaltoimete võimalus suurem, mistõttu neil peavad olema algannused väiksemad ning edasine tiitrimine astmeline.

Lapsed Co-Ramicori ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ebapiisavate ohutuse ja efektiivsuse andmete tõttu.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks.

Soovitatav on võtta Co-Ramicori üks kord ööpäevas, iga päev ühel ja samal ajal, tavaliselt hommikul. Co-Ramicorʼi võib võtta enne või pärast sööki või söögi ajal, sest toit ei mõjuta ravimi biosaadavust (vt lõik 5.2) Co-Ramicorʼi tablett tuleb koos vedelikuga tervelt alla neelata. Tabletti ei tohi närida ega purustada.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või teiste AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorite, hüdroklorotiasiidi, teiste tiasiiddiureetikumide, sulfoonamiidide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Anamneesis angioödeem (kaasasündinud, idiopaatiline või varem AKE inhibiitorite või angiotensiin II retseptorite antagonistidega seoses tekkinud angioödeem).
• Kehavälised ravimeetodid, mille käigus puutub veri kokku negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5).
• Märkimisväärne kahepoolne neeruarterite stenoos või ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos.
• Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).
• Co-Ramicori samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
• Raske neerufunktsiooni kahjustus kreatiniini kliirensiga alla 30 ml/min, dialüüsravi mittesaavatel patsientidel.
• Kliiniliselt oluline elektrolüütide tasakaalu häire, mis võib halvendada järgnevat ravi Co- Ramicoriga (vt lõik 4.4).
• Raske maksafunktsiooni kahjustus, hepaatiline entsefalopaatia.

• Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Co-Ramicoriga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsientide erirühmad Eriti suure hüpotensiooni riskiga patsiendid Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid Patsientidel, kelle reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteem on tugevalt aktiveerunud, on AKE inhibitsioonist tingituna oht ägeda väljendunud vererõhulanguse tekkeks ning neerufunktsiooni halvenemiseks. Seda eelkõige AKE inhibiitori või samaaegselt diureetikumi esmakordsel manustamisel või annust esmakordselt suurendades. Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi märkimisväärset aktiveerumist tuleks oodata ning meditsiiniline järelvalve koos vererõhu jälgimisega on vajalik näiteks järgmistel juhtudel:

• raske hüpertensiooniga patsiendid,
• dekompenseeritud südame paispuudulikkusega patsiendid,
• hemodünaamiliselt olulise vatsakese sisse- või väljavoolu takistusega (nt aordi- või mitraalklapi stenoos) patsiendid,
• ühepoolse neeruarteri stenoosiga patsiendid, kellel teine neer funktsioneerib,
• vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (sh diureetikume võtvad patsiendid),
• maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid,
• suuremahulise kirurgilise operatsiooni korral või kui anesteesia ajal kasutatavad ravimid võivad esile kutsuda hüpotensiooni.

Üldjuhul soovitatakse dehüdratsioon, hüpovoleemia või soolade puudus korrigeerida enne ravi alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel tuleb siiski sellist korrektsiooni hoolikalt kaaluda vedeliku ülekoormuse ohu tõttu).

Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemia riskiga patsiendid Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline jälgimine.

Primaarne hüperaldosteronism Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioon ei ole primaarse hüperaldosteronismi korral valikravi. Kui ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni kasutatakse primaarse hüperaldosteronismiga patsientidel, on vajalik plasma kaaliumisisalduse hoolikas jälgimine.

Eakad patsiendid Vt lõik 4.2. Maksahaigusega patsiendid Diureetilisest ravist (sh hüdroklorotiasiidist) tingitud elektrolüütide tasakaalu häired võivad maksahaigusega patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat.

Kirurgilised protseduurid Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor (nt ramipriil) tuleks võimalusel üks päev enne operatsiooni ära jätta.

Neerufunktsiooni jälgimine Neerufunktsiooni tuleb hinnata enne ravi algust, ravi ajal ning annuseid kohandada eelkõige esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikas jälgimine on vajalik neerufunktsiooni kahjustusega patsientide korral (vt lõik 4.2). On risk neerufunktsiooni kahjustuse tekkeks, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast neerusiirdamist või renovaskulaarse haigusega patsientidel, sh hemodünaamiliselt olulise unilateraalse neeruarteri stenoosiga patsientidel.

Neerukahjustus Neeruhaigusega patsientidel võivad tiasiidid põhjustada ureemiat. Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võivad ilmneda toimeaine kumulatiivsed mõjud. Kui ilmneb neerukahjustuse süvenemine,

mis peegeldub mittevalgulise lämmastiku tõusuna, on vajalik ravi hoolikas ümberhindamine ning tuleb kaaluda diureetilise ravi katkestamist (vt lõik 4.3). Neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min) tuleb vältida aliskireeni kasutamist koos AKE inhibiitorite (sh ramipriil-hüdroklorotiasiid) või ARB-dega (vt lõik 4.5).

Elektrolüütide tasakaalu häired Nagu iga diureetilist ravi saava patsiendi puhul tuleb teatud ajavahemike järel perioodiliselt määrata elektrolüütide sisaldust seerumis. Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) võivad põhjustada vedeliku või elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpokaleemia, hüponatreemia ja hüpokloreemiline alkaloos). Kuigi tiasiiddiureetikumide kasutamisega võib kaasneda hüpokaleemia, võib samaaegne ravi ramipriiliga diureetikumidest tingitud hüpokaleemiat vähendada. Hüpokaleemia risk on suurim maksatsirroosiga patsientidel, kiire diureesiga patsientidel, patsientidel, kes saavad ebapiisavalt elektrolüüte ning patsientidel, kes saavad samaaegset ravi kortikosteroidide või AKTH-ga (vt lõik 4.5). Esimest korda tuleks kaaliumi sisaldust seerumis määrata esimesel nädalal pärast ravi algust. Kui kaaliumisisaldus on väike, tuleb ravi korrigeerida. Tekkida võib lahjendushüponatreemia. Naatriumitaseme langus võib alguses olla asümptomaatiline ning seetõttu on hädavajalik regulaarne kontroll. Eakatel ja tsirroosiga patsientidel on vajalik sagedasem kontroll.

On teada, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada hüpomagneseemiat.

Hüperkaleemia AKE inhibiitorid (sh ramipriil) võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Hüperkaleemia riskiteguriteks on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, hüpoaldosteronism, vanus (> 70 aasta), diabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südamepuudulikkus, metaboolne atsidoos ja kaaliumisäästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine või teiste ravimite kasutamine, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust seerumis (nt hepariin, trimetoprim või kotrimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid). Kaaliumilisandite (sh soolaasendajad), kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumisisaldust suurendavate ravimite kasutamine, eriti neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib põhjustada seerumi kaaliumisisalduse olulist suurenemist. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel tuleb kaaliumisäästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5). Hüponatreemia Mõnedel ramipriiliga ravitud patsientidel on täheldatud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (Syndrome of Inappropriate Anti-diuretic Hormone, SIADH) ja sellest tulenevat hüponatreemiat. Eakatel ja teistel patsientidel, kellel on oht hüponatreemia tekkeks, on soovitatav regulaarselt jälgida naatriumitaset vereseerumis.

Hepaatiline entsefalopaatia Diureetilisest ravist (sh hüdroklorotiasiidist) tingitud elektrolüütide tasakaalu häired võivad maksahaigusega patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Hepaatilise entsefalopaatia tekke korral tuleb ravi otsekohe katkestada.

Hüperkaltseemia Hüdroklorotiasiid stimuleerib kaltsiumi tagasiimendumist neerudest ning võib tekitada hüperkaltseemiat. See võib mõjutada kõrvalkilpnäärme funktsiooni teste.

Angioödeem AKE inhibiitoreid (sh ramipriili) saavatel patsientidel on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8).

AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast ramipriili/hüdroklorotiasiidi annust. Ravi ramipriili/hüdroklorotiasiidiga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamishäirega või ilma) suurenenud riski (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik. Angioödeemi korral tuleb ramipriil-hüdroklorotiasiid ravi katkestada. Kohe tuleb alustada erakorralist ravi. Patsienti tuleb jälgida vähemalt 12…24 tundi ning haiglast koju lubada alles pärast sümptomite täielikku taandumist. AKE inhibiitoreid, sh ramipriil-hüdroklorotiasiid, saavatel patsientidel on teatatud intestinaalsest angioödeemist (vt lõik 4.8). Neil patsientidel tekkis kõhuvalu (koos iivelduse või oksendamisega või ilma). Intestinaalse angioödeemi sümptomid möödusid pärast ravi lõpetamist AKE-inhibiitoritega.

Anafülaktilised reaktsioonid densensibilisatsiooni ajal AKE inhibitsiooni korral on putukamürgist ja teistest allergeenidest tingitud anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tekke tõenäosus ja raskusaste suurem. Enne desensibilisatsiooni tuleks kaaluda ravi Co-Ramicoriga ajutist katkestamist.

Neutropeenia/agranulotsütoos Harva on täheldatud neutropeeniat/agranulotsütoosi ning teatatud on ka luuüdi supressioonist. Võimaliku leukopeenia tuvastamiseks on soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu. Sagedasem kontroll on soovitav ravi alguses ning neerufunktsiooni kahjustuse korral, kaasuva kollageenhaiguse (nt erütematoosne luupus või skleroderma) puhul ning kõigil, keda ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis mõjutavad verepilti (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Silma soonkesta efusioon, äge müoopia ja teisene suletud nurga glaukoom Sulfoonamiidid või sulfoonamiidi derivaadid võivad põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mille tulemuseks on silma soonkesta efusioon koos nägemisvälja defektiga, mööduv müoopia ja äge suletud nurga glaukoom. Sümptomid hõlmavad ägeda algusega nägemisteravuse halvenemist või silmavalu ja tekivad tavaliselt tundide või nädalatega pärast ravi algust. Ravimata äge suletudnurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemise kaotust. Esmane ravi on hüdroklorotiasiidravi lõpetamine nii kiiresti kui võimalik. Kui silmasisest rõhku ei saada kontrolli alla, tuleb kaaluda kohest ravi ravimitega või kirurgilist ravi. Suletudnurga glaukoomi riskitegurite hulka võivad kuuluda anamneesis olevad allergiad sulfoonamiidide või penitsilliini suhtes. Etnilised erinevused Mustanahalistel patsientidel on AKE inhibiitoritega seotud angioödeemi tekkerisk suurem. Nagu teiste AKE inhibiitorite puhul võib ramipriil mustanahalistel patsientidel langetada vererõhku vähem tõhusalt, seda tõenäoliselt seetõttu, et mustanahaliste kõrgvererõhuhaigete seas on sagedamini madala reniinitasemega seotud hüpertensiooni.

Sportlased Hüdroklorotiasiid võib anda positiivse dopingutesti tulemuse.

Metaboolsed ja endokriinsed toimed Tiasiidravi võib halvendada glükoosi tolerantsust. Suhkurtõvega patsientidel võib olla vaja insuliini või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annuseid kohandada. Tiasiidravi ajal võib avalduda latentne diabeet.

Tiasiiddiureetilise raviga on seostatud kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse tõusu. Teatud patsientidel võib tiasiidravi ajal tekkida hüperurikeemia või avalduda podagra.

AKE-inhibiitorite võtmise ajal on teatatud köha tekkest. Köha on iseloomult mitteproduktiivne, püsiv ning laheneb pärast ravi lõppu. AKE inhibiitoritest tingitud köhaga tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Mitte-melanoomne nahavähk Kahes Taani riiklikul vähiregistril põhinevas epidemioloogilises uuringus tuvastati suureneva kumulatiivse kokkupuute korral hüdroklorotiasiidiga mitte-melanoomse nahavähi (basaalrakk- kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom) riski suurenemine, mille tekkemehhanism võib olla hüdroklorotiasiidi fotosensibiliseeriv toime. Hüdroklorotiasiidi võtvaid patsiente peab teavitama mitte-melanoomse nahavähi riskist ja soovitama neil regulaarselt kontrollida nahka uute kahjustuste suhtes ja kõikidest kahtlastest nahakahjustustest kohe teatada. Nahavähi riski minimeerimiseks peab patsiente juhendama võtma võimalikke ennetusmeetmeid, nt piirama kokkupuudet päikesevalguse ja UV-kiirgusega ning kasutama kokkupuute korral asjakohaseid kaitsevahendeid. Kahtlaseid nahakahjustusi peab kohe uurima, sh tegema biopsiamaterjali histoloogilise uuringu. Patsientide puhul, kellel on varem esinenud mitte- melanoomne nahavähk, peab hüdroklorotiasiidravi jätkamist hoolikalt kaaluma (vt ka lõik 4.8).

Äge respiratoorne toksilisus Hüdroklorotiasiidi võtmise järgselt on väga harva teatatud ägeda respiratoorse toksilisuse, sealhulgas ägeda respiratoorse distressi sündroomi rasketest juhtudest. Kopsuturse tekib tavaliselt mõne minuti kuni mõne tunni jooksul pärast hüdroklorotiasiidi võtmist. Alguses on sümptomiteks düspnoe, palavik, kopsufunktsiooni halvenemine ja hüpotensioon. Kui kahtlustatakse ägeda respiratoorse distressi sündroomi diagnoosi, tuleb Co-Ramicor ära jätta ja määrata asjakohane ravi. Hüdroklorotiasiidi ei tohi manustada patsientidele, kellel on pärast hüdroklorotiasiidi võtmist tekkinud ägeda respiratoorse distressi sündroom.

Muu Tundlikkusreaktsioonid võivad tekkida nii allergilise või bronhiaalastma olemasolul kui ka puudumisel. Teatatud on süsteemse erütematoosluupuse ägenemise või aktiveerumise võimalusest. Co-Ramicor sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, mis tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid Kehavälised ravitoimingud, mille käigus puutub veri kokku negatiivselt laetud pindadega, nagu dialüüs või hemofiltratsioon teatud kõrgvoolutusmembraanidega (nt polüakrülonitiriilmembraanid) ning väikese tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga seoses suurenenud riskiga raskete anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleks kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani või muu klassi antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE- inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga

AKE-inhibiitorite ja teiste RAAS süsteemi mõjutavate ravimite samaaegset kasutamist on seostatud suurema hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni muutuste esinemisega võrreldes monoteraapiaga. Patsientidel, kes tarvitavad ramipriili/hüdroklorotiasiidi koos teiste RAAS süsteemi mõjutavate ravimitega, on soovitatav jälgida vererõhku, neerufunktsiooni ja elektrolüütide sisaldust (vt lõik 4.4). Neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min) tuleb vältida AKE inhibiitorite (sh ramipriil- hüdroklorotiasiid) või ARB-de kasutamist koos aliskireeniga (vt lõik 4.4).

II tüüpi diabeediga patsientidel on vastunäidustatud AKE inhibiitorite (sh ramipriil-hüdroklorotiasiid) või ARB-de kasutamine koos aliskireeniga (vt lõik 4.3).

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid ja teised seerumi kaaliumisisaldust suurendavad ravimid (sh angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin, hepariin, trimetoprim ja kotrimoksasool): Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel Co-Ramicoriga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka Co-Ramicori manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole Co-Ramicori kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui kooskasutamine on näidustatud, tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatlikult ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollides.

Tsüklosporiin: AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin: AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Antihüpertensiivsed ained (nt diureetikumid) ning teised ained, mis võivad vererõhku langetada (nt nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, äge alkoholitarbimine, baklofeen, alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): tuleb arvestada hüpotensiooni riski suurenemisega (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).

Vasopressoorsed sümpatomimeetikumid ja teised ained (epinefriin), mis võivad ramipriili antihüpertensiivset toimet vähendada: soovitatav on jälgida vererõhku. Peale selle võib hüdroklorotiasiid nõrgendada vasopressoorsete sümpatomimeetikumide toimet.

Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained, mis võivad vererakkude arvu muuta: hematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus on suurenenud (vt lõik 4.4). Liitiumisoolad: liitiumi eritumine võib AKE inhibiitorite mõjul väheneda ning seeläbi suureneda liitiumi toksilisus. Liitiumi sisaldust seerumis tuleb jälgida. Samaaegne tiasiiddiureetikumide kasutamine võib suurendada riski liitiumi toksilisuse tekkeks ning võimendada AKE inhibiitorite toimel juba suurenenud liitiumi toksilisuse riski. Seetõttu ei soovitata liitiumi kasutada samaaegselt ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooniga.

Antidiabeetilised ravimid, sh insuliin: tekkida võivad hüpoglükeemilised reaktsioonid. Hüdroklorotiasiid võib diabeediravimite toimet nõrgendada. Seetõttu on eriti oluline kombinatsioonravi alguses vere glükoosisisaldust hoolikalt jälgida.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja atsetüülsalitsüülhape: oodatav on Co-Ramicori vererõhku langetava toime vähenemine. Peale selle võib samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega suurendada neerufunktsiooni halvenemise riski ning hüperkaleemia ohtu.

Suukaudsed antikoagulandid: antikoagulatiivne toime võib väheneda hüdroklorotiasiidiga samaaegsel kasutamisel.

Kortikosteroidid, AKTH, amfoteritsiin B, karbenoksoloon, lagritsa suured kogused, lahtistid (pikaajalisel kasutamisel) ning teised kaliureetikumid või plasmas kaaliumisisaldust vähendavad ained: suurenenud hüpokaleemia risk.

Digitaalise preparaadid, QT-intervalli pikendavad toimeained ja antiarütmikumid: elektrolüütide tasakaaluhäirete (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia) olemasolul võib rütmihäireid soodustav toksilisus suureneda või arütmiavastane toime väheneda.

Metüüldopa: võimalik on hemolüüsi teke.

Kolestüramiin või teised enteraalselt manustatavad ioonivahetajad: hüdroklorotiasiidi imendumine väheneb. Sulfoonamiiddiureetikume tuleks võtta vähemalt üks tund enne või neli kuni kuus tundi pärast neid ravimeid.

Kuraare tüüpi lihaslõõgastid: lihaseid lõõgastava toime võimalik tugevnemine ja pikenemine.

Kaltsiumisoolad ja plasmas kaltsiumisisaldust suurendavad ravimid: samaaegse hüdroklorotiasiidi manustamise korral on oodata seerumis kaltsiumi sisalduse tõusu. Seetõttu tuleb kaltsiumi sisaldust hoolikalt jälgida.

Karbamasepiin: hüponatreemia risk tingitud aditiivsest toimest hüdroklorotiasiidiga.

Joodi sisaldavad kontrastained: diureetikumidest (sh hüdroklorotiasiidist) põhjustatud dehüdratatsiooni korral on suurenenud risk ägeda neerukahjustuse tekkeks, seda eelkõige joodi sisaldavate kontrastainete märkimisväärsete annuste manustamisel.

Penitsilliin: hüdroklorotiasiid väljutatakse distaalsete neerutorukeste kaudu, mistõttu väheneb penitsilliini eritumine.

Kiniin: hüdroklorotiasiid vähendab kiniini eritumist. Ravimid, mis suurendavad angioödeemi tekkimise riski AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõik 4.3 ja 4.4). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Ramipriil- hüdroklorotiasiid on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3). AKE inhibiitorite kasutamine raseduse ajal võib põhjustada loote või vastsündinu haigestumist või surma. Kirjandusest on teada mõnikümmend juhtu.

Pikaajaline kokkupuude ravimiga raseduse teisel ja kolmandal trimestril võib olla toksiline nii lootele (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju luustumise aeglustumine) kui ka vastsündinule (neonataalne neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). Lisaks on AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril seostatud sünnidefektide riski võimaliku suurenemisega.

Raseduse diagnoosimisel tuleb AKE inhibiitorite kasutamine lõpetada niipea kui võimalik ning regulaarselt jälgida loote arengut. Rasestuda planeerivad naised ei tohi AKE inhibiitorieid kasutada (sh ramipriil-hüdroklorotiasiid). Viljakas eas naised peavad olema teadlikud võimalikest riskidest ja AKE inhibiitoreid tuleb manustada ainult pärast hoolikat nõustamist ning individuaalse riski ja kasulikkuse suhte hindamist.

Hüdroklorotiasiid võib pikaajalisel kasutamisel raseduse kolmandal trimestril põhjustada fetoplatsentaarset isheemiat ning kasvupeetuse ohtu. Peale selle on teatatud harvadest hüpoglükeemia ja trombotsütopeenia juhtudest vastsündinutel seoses ravimi kasutamisega enne raseduse lõppu. Hüdroklorotiasiid võib vähendada plasmamahtu ning samuti uteroplatsentaarset verevoolu.

Imetamine Ramipriil/hüdroklorotiasiid on imetamise ajal vastunäidustatud.

Ramipriil ja hüdroklorotiasiid erituvad rinnapiima sellises koguses, et mõju imikule on tõenäoline, kui imetavale emale manustada terapeutilistes annustes ramipriili ja hüdroklorotiasiidi.

Ramipriil Ramipriili kasutamise kohta imetamise ajal ei ole piisavalt andmeid, seetõttu tuleks eelistada alternatiivseid ravimeid, mille imetamisaegne ohutusprofiil on paremini teada, seda eelkõige vastsündinu või enneaegse lapse toitmisel rinnaga.

Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiid eritub rinnapiima. Tiasiidide kasutamist rinnaga toitmise ajal on seostatud laktatsiooni vähenemise ning isegi lakkamisega imetavatel emadel. Tekkida võib ülitundlikkus sulfoonamiidtüüpi toimeainete suhtes, hüpokaleemia ning tuumikterus. Mõlemast toimeainest tingitud võimalike tõsiste kõrvaltoimete tõttu imikule tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või lõpetada ravi, arvestades ravi tähtsust emale.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhulangusest tingitud nähud nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi keskendumis- ja reaktsioonivõimet ning seetõttu põhjustada riski olukordades, kus need võimed on eriti olulised (nt käsitsedes mehhanisme või juhtides sõidukit). See võib eelkõige juhtuda ravi alguses või preparaatide vahetamisel. Pärast esimest annust ning edasisel annuste suurendamisel ei ole soovitatav mõned tunnid sõidukit juhtida ja käsitseda mehhanisme.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi ohutusprofiil sisaldab kõrvaltoimeid, mis tekivad diureesi suurenemisest tingitud hüpotensiooni ja/või vedelikupuuduse tõttu. Ramipriil võib esile kutsuda püsiva kuiva köha, samas kui hüdroklorotiasiid võib halvendada glükoosi, lipiidide ja kusihappe metabolismi. Mõlemad toimeained mõjutavad kaaliumi sisaldust plasmas. Tõsiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad muuhulgas angioödeem või anafülaktiline reaktsioon, neeru- või maksakahjustus, pankreatiit, rasked nahareaktsioonid ja neutropeenia/agranulotsütoos.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgmiselt:

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata klass Hea-, mitte-melanoomne pahaloomulised ja nahavähk (basaalrakk- täpsustamata kartsinoom ja kasvajad (sh tsüstid lamerakk-kartsinoom) ja polüübid) Vere ja Vere valgeliblede Luuüdi puudulikkus, lümfisüsteemi häired arvu vähenemine, neutropeenia sh Endokriinsüsteemi Antidiureetilise häired hormooni liignõristuse Immuunsüsteemi Anafülaktilised või häired anafülaktoidsed Ainevahetus- ja Diabeedi Anoreksia, söögiisu Kaaliumisisalduse Naatriumisisalduse toitumishäired ebapiisav kontroll, vähenemine, veres tõus veres vähenemine veres, Psühhiaatrilised Depressiivsus, Segasusseisund, häired apaatia, ärevus, rahutus, tähelepanu Närvisüsteemi Peavalu, Vertiigo, paresteesia, Ajuisheemia, sh häired pearinglus treemor, isheemiline insult ja

Silma kahjustused Nägemishäired, sh Ksantopsia, Kõrva ja labürindi Tinnitus Kuulmise kahjustus kahjustused Südame häired Müokardi isheemia, Müokardiinfarkt Vaskulaarsed häired Hüpotensioon, Raskest Respiratoorsed, Mitteproduktiivne Sinusiit, düspnoe, Ägeda Bronhospasm, sh astma rindkere ja ärritusköha, ninalimaskesta turse respiratoorse ägenemine, allergiline mediastiinumi bronhiit distressi sündroom alveoliit, häired (vt lõik 4.4) mittekardiogeenne Seedetrakti häired Seedetrakti põletik, Oksendamine, Pankreatiit (AKE Maksa ja sapiteede Kolestaatiline või Äge maksapuudulikkus, häired tsütolüütiline hepatiit kolestaatiline ikterus, Naha ja nahaaluskoe Angioödeem: väga Toksiline epidermolüüs, kahjustused erandlikult võib Stevensi-Jonhsoni

Lihaste, luustiku ja Lihasvalu Liigesevalu, sidekoe kahjustused lihasspasmid, Neerude ja Neerukahjustus, sh Olemasoleva kuseteede häired äge proteinuuria

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Mitte-melanoomne nahavähk: Epidemioloogiliste uuringute andmete põhjal on täheldatud kumulatiivsest annusest sõltuvat seost hüdroklorotiasiidi kasutamise ja mitte-melanoomse nahavähi tekke vahel (vt ka lõik 4.4 ja 5.1).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

AKE inhibiitorite üleannustamisega seotud sümptomid on perifeerne vasodilatatsioon (väljendunud hüpotensiooni, šokiga), bradükardia, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, südame rütmihäired, teadvuse häired (sh kooma), tserebraalsed krambid, pareesid ja paralüütiline iileus. Eelsoodumusega patsientidel (nt eesnäärme hüperplaasiaga) võib hüdroklorotiasiidi üleannustamisega seoses tekkida äge uriini retentsioon.

Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovitatavad ravimeetmed on primaarne detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ning meetmed hemodünaamika stabiliseerimiseks, sh alfa-1-adrenergiliste agonistide või angiotensiin II (angiotensiinamiidi) manustamine. Ramipriili aktiivne metaboliit ramiprilaat on üldisest vereringest hemodialüüsi teel halvasti eemaldatav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konventeeriva ensüümi inhibiitorid ja diureetikumid, ATC-kood: C09BA05.

Toimemehhanism

Ramipriil Eelravimi ramipriili aktiivne metaboliit ramiprilaat pärsib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I (sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm; kininaas II). Plasmas ja kudedes katalüüsib see ensüüm angiotensiin I konversiooni aktiivseks vasokonstriktoriks angiotensiin II, kuid samuti aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustumist. Angiotensiin II tekke vähenemine ning bradükiniini lõhustumise pärssimine viivad vasodilatatsiooni tekkeni. Et angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni sekretsiooni vähenemist. Keskmine ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli väiksem mustanahaliste (afro-kariibi) hüpertensiivsete patsientide (tavaliselt madala reniinitasemega hüpertensiivne populatsioon) seas kui mittemustanahaliste patsientide seas.

Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiid on tiasiiddiureetikum. Tiasiiddiureetikumide vereõhku langetava toime mehhanism ei ole täielikult teada. See pärsib naatriumi ja kloriidi tagasiimendumist distaalses tuubulis. Nende ioonide renaalse eritumise tõusuga kaasneb diureesi tõus (seoses vee osmootse sidumisega). Suureneb kaaliumi ja magneesiumi eritumine, kusihappe eritumine väheneb. Hüdroklorotiasiidi antihüpertensiivse toime võimalikud mehhanismid on: naatriumi tasakaalu muutused, rakuvälise vedelikuhulga ja plasmamahu langus, neerude vaskulaarse resistentsuse muutus ning samuti vähenenud vastusreaktsioon norepinefriinile ja angiotensiini II-le.

Farmakodünaamilised toimed

Ramipriil Ramipriili manustamine põhjustab olulist perifeerse arteriaalse resistentsuse langust. Üldiselt ei teki suuri muutusi neerude plasmaperfusioonis ega glomerulaarfiltratsiooni kiiruses. Ramipriili manustamisel hüpertensiooniga patsientidele alaneb vererõhk nii lamades kui püstiasendis, kuid südamelöögisagedus kompensatoorselt ei kiirene. Enamusel patsientidest ilmneb ühekordse annuse vererõhku langetav toime 1…2 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne toime saavutatakse tavaliselt 3…6 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi. Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ramipriilravi korral ilmneb tavaliselt 3...4 nädalaga. Antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, kestes 2 aastat. Ramipriili järsk ärajätmine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ning liigset vererõhu tõusu. Hüdroklorotiasiid Hüdroklorotiasiidi puhul on diureesi algus 2 tunni pärast ning maksimaalne toime saabub ligikaudu 4 tunni pärast, toime kestab ligikaudu 6...12 tundi. Antihüpertensiivne toime saabub 3…4 päeva möödudes ning kestab kuni ühe nädala pärast ravi katkestamist. Vererõhku langetava toimega kaasneb filtratsiooni fraktsiooni, neeru vaskulaarse resistentsuse ning plasma reniini aktiivsuse vähene suurenemine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi koosmanustamine Kliinilistes uuringutes langetas kombinatsioon vererõhku enam kui mõlema komponendi eraldi manustamine. Eeldatavasti reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokaadi tõttu kaldub ramipriili ja hüdroklorotiasiidi koosmanustamine vähendama nende diureetikumidega seostatavat kaaliumikadu. AKE inhibiitorite ja tiasiiddiureetikumi kombinatsioon tekitab sünergilise toime ning vähendab ainult diureetikumidest põhjustatud hüpokaleemia riski.

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas

Mitte-melanoomne nahavähk Epidemioloogiliste uuringute andmete põhjal on täheldatud kumulatiivset annusest sõltuvat seost hüdroklorotiasiidi kasutamise ja mitte-melanoomse nahavähi tekke vahel. Üks uuring hõlmas populatsiooni, milles oli 71 533 basaalrakk-kartsinoomi juhtu ja 8629 lamerakk-kartsinoomi juhtu, mis olid sobitatud vastavalt 1 430 833 ja 172 462 kontroll-isikuga. Hüdroklorotiasiidi suure kasutatud koguannuse (kumulatiivne annus ≥ 50 000 mg) kohandatud šansside suhe basaalrakk-kartsinoomi tekkeks oli 1,29 (95% usaldusvahemik: 1,23...1,35) ja lamerakk-kartsinoomi tekkeks oli 3,98 (95% usaldusvahemik: 3,68...4,31). Nii basaalrakk-kartsinoomi kui ka lamerakk-kartsinoomi tekke korral täheldati selget seost ravimi kumulatiivse kasutatud annusega. Teises uuringus täheldati võimalikku seost huulevähi ja hüdroklorotiasiidiga kokkupuute vahel: 633 huulevähi juhtu sobitati üldpopulatsiooni 63 067 kontroll-isikuga. Uuringus tuvastati kumulatiivsest annusest sõltuv seos hüdroklorotiasiidi kasutamise ja huulevähi vahel kohandatud šansside suhtega 2,1 (95% usaldusvahemik: 1,7...2,6), suuremate kumulatiivsete annuste kasutamisel (~ 25 000 mg) šansside suhtega 3,9 (3,0...4,9) ja suurimate kumulatiivsete annustega (~ 100 000 mg) šansside suhtega 7,7 (5,7...10,5) (vt ka lõik 4.4).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ramipriil

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub ramipriil seedetraktist kiiresti, maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ühe tunniga. Uriini analüüsi põhjal on imendumise ulatus vähemalt 56% ning toidu olemasolu seedetraktis ei mõjuta seda märkimisväärselt. Aktiivse metaboliidi ramiprilaadi biosaadavus on 45% pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset manustamist. Ramiprilaadi (ainuke ramipriili aktiivne metaboliit) maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 2…4 tundi pärast ramipriili manustamist. Ramiprilaadi püsitasakaalu plasmakontsentratsioonid, üks kord päevas manustamisel ramipriili tavaannuste juures, saavutatakse ligikaudu neljandal ravipäeval.

Jaotumine Ramipriil seondub seerumivalkudega ligikaudu 73% ulatuses ning ramiprilaat ligikaudu 56% ulatuses.

Biotransformatsioon

Ramipriil metaboliseeritakse praktiliselt täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks, diketopiperasiinhappeks ja ramipriili ning ramiprilaadi glükuroniidideks.

Eritumine Metaboliidid väljutatakse peamiselt neerude kaudu. Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad polüfaasiliselt. Tugeva ning küllastava seondumise tõttu AKE-ga ja aeglase dissotsiatsiooni tõttu ensüümist on ramiprilaadi terminaalne eliminatsioonifaas pikenenud väga madalate plasmakontsentratsioonide juures. Pärast korduvaid ramipriili ühekordsete annuste manustamist päevas olid ramiprilaadi efektiivsed poolväärtusajad 13…17 tundi 5…10 mg annuse juures ning 1,25…2,5 mg annuste juures pikemad. Erinevus tuleneb ensüümi küllastumisvõimest ramiprilaadi sidumisel. Ramipriili ühekordse suukaudse annuse manustamisel ei olnud ramipriil ning selle metaboliidid rinnapiimas sedastatavad. Korduvate annuste toime ei ole siiski teada.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2) Ramiprilaadi eritumine neerude kaudu on neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vähenenud ning ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalselt seotud kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on ramiprilaadi plasmakontsentratsiooni tõus, mis langeb aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga isikutel.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2) Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oli ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud maksa esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu ning ramipriili sisaldus plasmas suurenes. Ramiprilaadi maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ei erine neil patsientidel siiski oluliselt normaalse maksafunktsiooniga patsientide omadest.

Hüdroklorotiasiid

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub seedetraktist ligikaudu 70% hüdroklorotiasiidist. Hüdroklorotiasiidi maksimaalne sisaldus plasmas saavutatakse 1,5…5 tunniga.

Jaotumine Hüdroklorotiasiid seondub plasmavalkudega 40% ulatuses. Biotransformatsioon Hüdroklorotiasiid metaboliseerub minimaalselt maksas.

Eritumine Hüdroklorotiasiid eritatakse peaaegu täielikult (> 95%) muutumatul kujul neerude kaudu, 50…70% ühekordsest suukaudsest annusest väljutatakse 24 tunniga. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5…6 tundi.

Patsientide erirühmad Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2) Hüdroklorotiasiidi eritumine neerude kaudu on neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vähenenud ning hüdroklorotiasiidi renaalne kliirens on proportsionaalselt seotud kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on hüdroklorotiasiidi plasmakontsentratsiooni tõus, mis langeb aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga isikutel.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2) Maksatsirroosiga patsientidel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetika märkimisväärselt muutunud. Südamepuudulikkusega patsientidel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetikat uuritud.

Ramipriil ja hüdroklorotiasiid

Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta ravimi üksikkomponentide biosaadavust.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Hiirtele ja rottidele ei ole ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonil ägedat toksilist aktiivsust annuses kuni 10 000 mg/kg. Rottidel ja ahvidel läbi viidud korduvannustega uuringutes täheldati vaid elektrolüütide tasakaalu häireid. Mutageensuse ja kartsinogeensuse riski ei ole ravimikombinatsioonil uuritud, kuna üksikkomponentidel ei ole uuringute põhjal riski täheldatud. Rottidel ja küülikutel läbi viidud reproduktsiooni uuringud näitasid, et kombinatsioon on teatud määral toksilisem kui üksikkomponendid eraldi, kuid ükski uuring ei viidanud kombinatsiooni teratogeensele toimele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Hüpromelloos Mikrokristalliline tselluloos Preželatiniseeritud tärklis Naatriumvesinikkarbonaat Naatriumstearüülfumaraat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

36 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blistrid, mis on pakendatud karpidesse. Pakend sisaldab: 30, 60 või 100 tabletti.

HDPE pudelid. Pakend sisaldab: 30, 60 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Hexal AG Industriestrasse 25

D-83607 Holzkirchen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Co-Ramicor 2,5 mg /12,5 mg, tabletid: 426303 Co-Ramicor 5 mg / 25 mg, tabletid: 430003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 5.12.2003 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.11.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2024