Diaprel - tablett (80mg)
Artikli sisukord
tablett (80mg)
Pakendi infoleht: teave patsiendile
DIAPREL, 80 mg tabletid
Gliklasiid
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Diaprel ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Diaprel’i võtmist
- Kuidas Diaprel’i võtta
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Diaprel’i säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Diaprel ja milleks seda kasutatakse
Diaprel on suukaudne veresuhkrut alandava toimega sulfonüüluurea rühma ravim.
Diaprel'i kasutatakse II tüüpi diabeedi ehk insuliinsõltumatu diabeedi raviks, kui ainult dieedi, füüsilise koormuse ja kehakaalu vähendamisega ei saavutata veresuhkru sisalduse püsimist õigel tasemel.
Mida on vaja teada enne Diaprel´i võtmist
Ärge võtke Diaprel´i:
- kui olete gliklasiidi või Diaprel'i mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
- kui teil on insuliinsõltuv (I tüüpi) diabeet,
- kui teil on uriinis ketokehi ja suhkrut (see võib tähendada, et teil on diabeetiline ketoatsidoos), diabeetiline prekooma või kooma;
- kui teil on raske maksa või neerukahjustus,
- kui te kasutate samaaegselt seeninfektsioonide vastaseid ravimeid (mikonasool) (vt lõik „Muud ravimid ja Diaprel“),
- kui te toidate last rinnaga (vt lõik „Rasedus ja imetamine”).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Diaprel’i võtmist pidage nõu oma arstiga.
Soovitud veresuhkru taseme saavutamiseks peate te järgima teie arsti poolt määratud raviplaani. See tähendab, et lisaks regulaarsele ravimi võtmisele tuleb jälgida toitumist, tegeleda füüsilise treeninguga ning vajadusel langetada kehakaalu.
Ravi ajal gliklasiidiga on vajalik pidev veresuhkru (ja võimalik, et ka uriinis oleva suhkru) ning glükeeritud hemoglobiini (HbA1c) taseme jälgimine.
Esimeste ravinädalate jooksul võib olla suurenenud risk liiga madala veresuhkru taseme (hüpoglükeemia) tekkeks. Seetõttu on vajalik pidev meditsiiniline jälgimine.
Madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia) võib tekkida:
- kui te sööte ebaregulaarselt või jätate söögikordi vahele,
- kui te nälgite,
- kui te olete alatoitunud,
- kui te muudate oma toitumist,
- kui teie füüsiline aktiivsus on suurenenud ning see ei ole tasakaalus süsivesikute tarbimisega,
- kui te tarvitate alkoholi, eriti koos toidukordade vahelejätmisega,
- kui te kasutate samaaegselt teisi ravimeid või looduslikke ravimeid,
- kui te võtate gliklasiidi liiga suures annuses,
- kui teil esineb teatud hormoonidest tingitud häireid (kilpnäärme, ajuripatsi või neerupealise koore funktsionaalsed häired),
- kui teie neeru või maksafunktsioon on vähenenud.
Madala veresuhkru taseme korral võivad tekkida järgmised sümptomid: peavalu, nälg, iiveldus, oksendamine, väsimus, unehäired, rahutus, agressiivsus, keskendumishäired, vähenenud tähelepanuvõime ja reaktsioonikiirus, depressioon, segasus, kõne- või nägemishäired, värisemine, tundlikkushäired, pearinglus ja abituse tunne.
Võivad ilmneda ka järgnevad sümptomid: higistamine, külm niiske nahk, ärevus, kiire või ebaregulaarne südame rütm, kõrge vererõhk, äkiline tugev valu rinnus, mis võib kiirguda kõrvalolevatesse kehaosadesse (rinnaangiin).
Juhul kui veresuhkru tase langeb veelgi, võib tekkida märkimisväärne segasusseisund (deliirium), areneda krambid, kaduda enesekontroll, hingamine võib olla katkendlik ning südamerütm aeglustunud, võib tekkida teadvuse kaotus.
Enamikel juhtudel kaovad madala veresuhkru sümptomid väga kiiresti, kui te manustate mingil kujul suhkrut (näiteks glükoositabletid, tükisuhkur, magus mahl või tee).
Seega tuleks alati kaasas kanda mingil kujul suhkrut (glükoositabletid, tükisuhkur). Pidage meeles, et suhkruasendajad ei ole efektiivsed. Palun võtke ühendust oma arstiga või minge lähimasse haiglasse, kui suhkru manustamine ei aita või sümptomid tekivad taas.
Madala veresuhkru taseme puhul võivad sümptomid ka puududa, olla vähem märgatavad või areneda väga aeglaselt või te ei märka õigeaegselt, et teie veresuhkru tase on langenud. See võib juhtuda eakate patsientide puhul, kes võtavad teisi ravimeid (näiteks kesknärvisüsteemi toimivaid ravimeid või beeta-blokaatoreid). Stressisituatsioonide puhul (näiteks õnnetused, operatsioonid, palavik jne) võib arst teile ajutiselt määrata insuliinravi.
Kõrge veresuhkru sümptomid (hüperglükeemia) võivad ilmneda, kui gliklasiid ei ole veel piisavalt langetanud veresuhkru taset või kui te pole järginud arsti poolt määratud raviplaani, kui te kasutate naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavaid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Diaprel“) või eriliste stressisituatsioonide puhul. Sümptomiteks võivad olla janu, sage urineerimine, suukuivus, kuiv sügelev nahk, nahainfektsioonid ning vähenenud suutlikkus. Nende sümptomite ilmnemisel peate võtma ühendust oma arsti või apteekriga.
Vereglükoosi tasakaalu häired (madal veresuhkru tase ja kõrge veresuhkru tase) võivad ilmneda, kui gliklasiidi määratakse samaaegselt antibiootikumide rühma kuuluvate ravimitega, mida nimetatakse fluorokinoloonideks, eriti eakatele patsientidele. Sellisel juhul tuletab arst teile meelde glükoositaseme jälgimise olulisust.
Kui teie perekonnas on esinenud või teil on teadaolevalt pärilik glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) defitsiit (punaste vererakkude häire), võib tekkida hemoglobiini taseme langus ja punaste vererakkude lagunemine (hemolüütiline aneemia). Konsulteerige enne selle ravimi võtmist oma arstiga.
Lapsed ja noorukid
Andmete puudumise tõttu ei soovitata Diaprel 80 mg kasutada lastel.
Muud ravimid ja Diaprel
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
Gliklasiidi veresuhkrut alandav toime võib tugevneda ning võivad tekkida madala veresuhkru taseme sümptomid, kui samaaegselt võetakse mõnda järgmistest ravimitest:
- teised veresuhkru taset langetavad ravimid (suukaudsed veresuhkrut langetavad ravimid, GLP1 retseptori inhibiitorid või insuliin),
- antibiootikumid (sulfoonamiidid, klaritromütsiin),
- ravimid, mida kasutatakse kõrge vererõhu või südamepuudulikkuse raviks (beetablokaatorid, AKE inhibiitorid, nagu kaptopriil või enalapriil),
- seeninfektsioonide raviks kasutatavad ravimid (mikonasool, flukonasool),
- mao või kaksteistsõrmikuhaavandite raviks kasutatavad ravimid (Hretseptorite blokaatorid),
- depressiooniravimid (monoamiinioksüdaasi inhibiitorid),
- valuvaigistid või reuma raviks kasutatavad ravimid (fenüülbutasoon, ibuprofeen),
- ravimid, mis sisaldavad alkoholi.
Gliklasiidi veresuhkrut alandav toime võib nõrgeneda ning võivad tekkida kõrge veresuhkru taseme sümptomid, kui samaaegselt võetakse mõnda järgmistest ravimitest:
- kesknärvisüsteemihäirete raviks kasutatavad ravimid (kloorpromasiin),
- põletikku vähendavad ravimid (kortikosteroidid),
- astma raviks või sünnituse ajal kasutatavad ravimid (intravenoosne salbutamool, ritodriin ja terbutaliin),
- rinnanäärme häirete, tugeva menstruaalveritsuse ja endometrioosi raviks kasutatavad ravimid (danasool),
- naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.
Vereglükoosi tasakaalu häired (madal veresuhkru tase ja kõrge veresuhkru tase) võivad ilmneda, kui gliklasiidi võetakse samaaegselt antibiootikumide rühma kuuluvate ravimitega, mida nimetatakse fluorokinoloonideks, eriti eakate patsientide puhul.
Diaprel võib tugevdada verehüübimist vähendavate ravimite (nt varfariin) toimet.
Enne mõne teise ravimi võtmist konsulteerige oma arstiga. Kui te lähete haiglasse, teavitage meditsiinipersonali, et te võtate Diaprel´i.
DIAPREL koos toidu, joogi ja alkoholiga
Diaprel´i võib võtta koos toidu ja mittealkohoolsete jookidega.
Alkoholi tarvitamine ei ole soovitatav, kuna see võib mõjutada kontrolli teie diabeedi üle ettenägematul viisil.
Rasedus ja imetamine
Diaprel’i kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav. Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
Rinnaga toitmise ajal ei tohi te võtta Diaprel’i.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kui teie veresuhkru tase on liiga madal (hüpoglükeemia) või liiga kõrge (hüperglükeemia) või kui teil tekivad nende seisundite tulemusena nägemishäired, siis võib teie keskendumisvõime või reaktsioonikiirus olla halvenenud. Pidage meeles, et te võite ohustada ennast või teisi (näiteks autot juhtides või masinatega töötades).
Palun küsige nõu oma arstilt, kas te tohite juhtida autot, kui:
- teil on sageli madala veresuhkru taseme episoodid (hüpoglükeemia),
- teil ei teki hoiatavat signaali veresuhkru taseme langemisel (hüpoglükeemia).
Diaprel sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.
Kuidas Diaprel´i võtta
Annustamine
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Arst määrab annuse sõltuvalt teie vere ja võimalik, et ka uriini suhkrusisaldusest. Väliste faktorite (nt kehakaalu langus, elustiili muutus, stress) muutused või veresuhkru väärtuste paranemise korral võib olla vajalik gliklasiidi annuse muutmine.
Soovitatav ööpäevane annus võib varieeruda 1....4 tabletini päevas. Kui soovitatav annus on rohkem kui 1 tablett päevas, tuleb päevane annus jagada kaheks annuseks, 1 annus hommikul ja teine õhtul.
Diaprel on suukaudseks manustamiseks. Võtke tablett hommikusöögi ajal klaasitäie veega (eelistatult iga päev samal ajal). Neelake tabletid alla tervelt. Ärge närige neid. Tableti võtmise järgselt tuleb alati süüa.
Kui te olete üle 65-aasta vana, siis on tavaliseks algannuseks pool tabletti. Nagu mis tahes teise hüpoglükeemilise ravimi korral, peab annus vastama individuaalsele vajadusele.
Juhul kui alustatakse kombinatsioonravi Diaprel’i ja metformiini, alfa-glükosidaasi inhibiitori, tiasolidiindiooni, dipeptidüülpeptidaas-4 inhibiitori, GLP-1 retseptori agonisti või insuliiniga, määrab arst teile iga ravimi vajaliku annuse individuaalselt.
Kui teil on tunne, et teie veresuhkru tase on kõrge hoolimata sellest, et te võtate ravimit nii nagu ette nähtud, võtke ühendust oma arsti või apteekriga.
Kui te võtate Diaprel’i rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga palju tablette, võtke otsekohe ühendust oma arsti või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga. Üleannustamise sümptomiteks on madala veresuhkru taseme (hüpoglükeemia) sümptomid, mida on kirjeldatud lõigus 2. Sümptomeid on võimalik kergendada, kui koheselt süüa suhkrut (4 kuni 6 tükki) või juua magusat jooki, sellele peaks järgnema korralik toidukord. Kui patsient on teadvuseta, võtke otsekohe ühendust arstiga ja kutsuge kiirabi. Sama tuleks teha juhul, kui keegi (näiteks laps) on seda ravimit kogemata sisse võtnud. Teadvuseta patsiendile ei tohi anda süüa ega juua.
Tuleks tagada, et alati on olemas eelnevalt informeeritud inimene, kes saab hädaolukorras kutsuda arsti.
Kui te unustate Diaprel’i võtta
On oluline, et võtaksite seda ravimit iga päev, kuna regulaarne ravi on efektiivsem. Kui te siiski unustate Diaprel´i võtta, siis võtke järgmine annus tavalisel ajal.
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Diaprel’i võtmise
Kuna diabeedi ravi on tavaliselt eluaegne, siis konsulteerige enne selle ravimi võtmise katkestamist oma arstiga. Ravi katkestamine võib põhjustada veresuhkru taseme tõusu (hüperglükeemia), mis suurendab diabeedi komplikatsioonide tekkeriski.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoime on madal veresuhkru tase (hüpoglükeemia). Hüpoglükeemia sümptomiteks on higistamine, kahvatus, tugev näljatunne, halb enesetunne.
Sümptomite ravimata jätmise korral võivad need viia uimasuse, teavusekao ning võimalikult isegi kooma tekkimiseni. Kui hüpoglükeemia episood on tõsine või kestab kaua ning isegi kui seisund suhkru manustamisel vahepeal stabiliseerub, tuleks siiski arstiabi otsida.
Maksa häired
On olnud üksikuid teateid häirunud maksafunktsioonist, mis põhjustab naha ja silmade kollasust. Kui see tekib, võtke otsekohe ühendust oma arstiga. Ravi katkestamisel sümptomid üldjuhul kaovad. Teie arst otsustab, kas ravi katkestamine on vajalik.
Naha kahjustused
On teatatud nahareaktsioonidest, nagu lööve, punetus, sügelemine, villid ja angioödeem (kiire kudede turse teke, nagu silmalaugude, näo-, huulte, keeleturse ning kõriturse, mis võib põhjustada hingamisraskusi). Nahareaktsioonid võivad progresseeruda laialdase villide tekkeni või naha maha koorumiseni. Üksikjuhtudel on teatatud raske ülitundlikkusreaktsiooni (DRESS) sümptomitest: esialgu gripilaadsed sümptomid ja lööve näol, siis ulatuslik nahalööve koos kõrge palavikuga.
Vere häired
On teatatud vererakkude hulga vähenemisest (näiteks trombo-, erütro- ja leukotsüüdid), mis võib põhjustada kahvatust, pikaajalist veritsust, verevalumeid, kurguvalu ning palavikku. Ravi katkestamisel need sümptomid tavaliselt kaovad.
Seedetrakti häired
Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, seedehäired, kõhulahtisus ja kõhukinnisus. Need toimed vähenevad, kui Diaprel 80 mg’i võetakse koos toiduga, nii nagu on soovitatud.
Silma kahjustused
Ravi alustamisel võib esineda lühiajalisi nägemishäireid. See tekib veresuhkru taseme muutuste tõttu.
Teiste sulfonüüluurea preparaatidega seoses on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: suuri vererakkude hulga muutusi ning veresoonte seinte allergilist põletikku, naatriumitaseme langust veres (hüponatreemia), maksakahjustuse sümptomeid (nt ikterus), mis üldjuhul kadusid sulfonüüluureatega ravi katkestamisel, kuid üksikutel juhtudel võivad viia eluohtliku maksakahjustuse tekkeni.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Diaprel´i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast "Kõlblik kuni:". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni kaudu ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Diaprel sisaldab
- Toimeaine on gliklasiid. Iga tablett sisaldab 80 mg gliklasiidi.
- Teised koostisosad on glütserüüldibehenaat, laktoosmonohüdraat, povidoon, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat.
Kuidas Diaprel välja näeb ja pakendi sisu
Diaprel on ümmargune, lame, valge tablett, mille ühel poolel on ristpoolitusjoon. Diaprel on saadaval 60 tabletiga blisterpakendis (PVC/alumiinium).
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Les Laboratoires Servier 50, rue Carnot
92284 Suresnes cedex Prantsusmaa
Tootjad:
Les Laboratoires Servier Industrie 905, route de Saran
45520 Gidy
Prantsusmaa
või
Servier (Ireland) Industries Ltd.
Gorey Road
Arklow - Co. Wicklow
Iirimaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Servier Laboratories OÜ
Rotermanni 8, 10111 Tallinn Tel: +372 664 5040
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2017.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
DIAPREL, 80 mg tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 80 mg gliklasiidi. INN. Gliclazidum
Abiaine: 66,3 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Tablett.
Ümmargune, lame, valge tablett, mille ühel poolel on ristpoolitusjoon.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
II tüüpi diabeedi ehk insuliinsõltumatu diabeedi ravi, kui dieedi, füüsilise koormusega või kehakaalu vähendamisega ei saavutata vere glükoosisisalduse piisavat vähenemist.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
AINULT TÄISKASVANUILE!
Nagu mistahes teise hüpoglükeemilise ravimi korral, peab annus vastama individuaalsele vajadusele. Mööduvate vereglükoosi kõikumiste puhul võib ravimit lühiajaliselt määrata patsientidele, kellel tavaliselt püsib vereglükoosi väärtus normi piires ainult dieediga.
Puuduvad andmed ja kliinilised uuringud ravimi kasutamise kohta lastel ja noorukitel.
Kuni 65-aastased patsiendid.
Algannus: Soovitatav algannus on 1 tablett ööpäevas.
Annuse suurendamine: Annust suurendatakse tavaliselt 1 tableti kaupa, jälgides vere glükoosiväärtusi. Annust võib suurendada 14-päevaste intervallidega.
Säilitusravi: Annus võib olla 1…3 tabletti ööpäevas, erandjuhtudel 4 tabletti. Standardannus on 1 tablett 2 korda ööpäevas.
Kõrge riskiga patsiendid.
Üle 65-aastased patsiendid:
- Ravi alustatakse 0,5 tabletiga ööpäevas.
- Annust võib suurendada, kuni on saavutatud kontroll vereglükoosi väärtuste üle. Pärast igat annuse suurendamist peab seda säilitama vähemalt 14 päeva, kontrollides samal ajal vereglükoosi väärtusi.
Teised kõrge riskiga patsiendid:
Ala- ja ebaregulaarse toitumusega, halvas üldseisundis patsientidel, samuti neeru- või maksapuudulikkuse korral peab ravi alustama minimaalse annusega. Et vältida võimalikke hüpoglükeemilisi reaktsioone, on
annustamise juhendid ülitäpsed (vt lõik 4.4).
Patsiendid, kes tarvitavad teisi hüpoglükeemilisi ravimeid:
Nagu kõikide hüpoglükeemiliste sulfoonamiidide puhul, võib ka seda ravimit asendada ilma mingi üleminekuajata. Pika toimeajaga sulfonüüluurea (nt kloorpropamiid) asendamisel antud ravimiga peab patsienti jälgima mitmeid nädalaid, et vältida ravimite toime võimalikust kattumisest tingitud hüpoglükeemiat.
Lapsed
Diaprel’i efektiivsus ja ohutus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Andmed laste kohta puuduvad.
Vastunäidustused
See ravim on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- Ülitundlikkus gliklasiidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või teiste sulfonüüluurea preparaatide või sulfoonamiidide suhtes;
- I tüüpi diabeet;
- Diabeetiline prekooma, diabeetiline ketoatsidoos;
- Raskekujuline maksa või neerupuudulikkus: sellisel juhul on soovitatav insuliinravi;
- Ravi mikonasooliga (vt lõik 4.5);
- Rinnaga toitmine (vt lõik 4.6).
Hüpoglükeemia:
Ravi tuleb määrata ainult juhul, kui patsient sööb regulaarselt (k.a hommikusööki). On oluline, et süsivesikute tarbimine oleks regulaarne, sest söögikorra hilinemisel, toidu ebapiisava koguse või süsivesikute vähese sisalduse korral toidus suureneb hüpoglükeemia oht. Hüpoglükeemia tekib sagedamini vähese kalorsusega toidu söömisel, pärast pikka ja pingutavat füüsilist koormust, alkoholi tarvitamist või kombineeritud ravi korral teiste hüpoglükeemiliste preparaatidega.
Sulfonüüluureapreparaatide kasutamisel on tekkinud hüpoglükeemiat (vt lõik 4.8), mis mõnedel juhtudel on kulgenud raskelt ja pikaajaliselt. Vajalik võib olla hospitaliseerimine ning glükoosi manustamist võib olla vajalik jätkata mitmeid päevi.
Hüpoglükeemiaohu vähendamiseks on vajalik hoolikas haigete ja ravimiannuse valik, samuti arusaadava informatsiooni edastamine patsiendile.
Hüpoglükeemia ohtu suurendavad tegurid:
- patsiendi keeldumine koostööst või (peamiselt eakate puhul) suutmatus arsti korraldustest kinni pidada;
- alatoitlus, ebaregulaarsed söögikorrad, söögikordade vahelejätmine, nälgimine või järsud muutused toidu koostises;
- füüsilise koormuse ja süsivesikute tarbimise tasakaalustamatus;
- neerupuudulikkus;
- raskekujuline maksapuudulikkus;
- Diaprel’i üleannustamine;
- teatud endokriinsed häired: kilpnäärmehaigused, hüpopituitarism ja neerupealiste puudulikkus;
- mõne teise ravimi samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5).
Neeru- ja maksapuudulikkus: neeru- ja maksapuudulikkusega patsientidel võib gliklasiidi farmakokineetika ja/või farmakodünaamika muutuda. Hüpoglükeemia kestus võib nendel patsientidel pikeneda, seepärast tuleb rakendada vastavaid ettevaatusabinõusid.
Informatsioon patsiendile
Patsiendile ja tema lähedastele tuleb selgitada hüpoglükeemia riskifaktoreid sellest tulenevate kaebustega, haiguse ravi ja põhjusi, mis viivad hüpoglükeemia tekkeni. Patsiendile tuleb selgitada, kui tähtis on järgida toitumissoovitusi, tegeleda regulaarselt füüsilise koormusega ja mõõta regulaarselt vere glükoosisisaldust.
Puudulik vere glükoositaseme kontroll: antidiabeetilisi ravimeid saavatel patsientidel võivad järgmised faktorid mõjutada vereglükoosi tasakaalu: naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid (vt lõik 4.5), palavik, trauma, infektsioon või operatsioon. Mõnel juhul on vajalik insuliini manustamine.
Mis tahes suukaudse antidiabeetilise ravimi, sealhulgas gliklasiidi hüpoglükeemiline toime nõrgeneb paljudel patsientidel aja möödudes. Tekib sekundaarne insuliinresistentsus, mis erineb esmasest resistentsusest, kus ravi ei anna tulemust juba esmasel kasutamisel. Enne sekundaarse resistentsuse diagnoosimist tuleb mõelda, kas ravimi annus on piisav ja toitumisrežiim adekvaatne.
Düsglükeemia:
Diabeetikutel, eriti eakatel, kes saavad samaaegselt ravi fluorokinoloonidega, on teatatud vere glükoositasakaalu häiretest sealhulgas hüpoglükeemiast ja hüperglükeemiast. Seetõttu on soovitatav hoolikas vere glükoosisisalduse jälgimine kõikidel patsientidel, kes saavad samaaegselt Diaprel´i ja fluorokinoloone.
Laboratoorsed uuringud: glükoosisisaldust veres ja uriinis peab regulaarselt jälgima. Glükolüseeritud hemoglobiini regulaarne määramine on vajalik plasma glükoositaseme pikemaajaliseks hindamiseks.
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi (G6PD) defitsiidiga patsientidel võib ravi sulfonüüluureatega viia hemolüütilise aneemia tekkeni. Kuna gliklasiid kuulub keemiliselt sulfonüüluureate rühma, siis tuleks seda G6PD-defitsiidiga patsientidel kasutada ettevaatusega ning kaaluda alternatiivset ravi mitte sulfonüüluurea preparaatidega.
Laktoosi sisalduse tõttu ei ole Diaprel’i soovitatav manustada patsientidele harvaesineva päriliku galaktoosi talumatuse, laktaasi puuudulikkuse või glükoos/galaktoos imendumishäirete korral.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Hüpoglükeemia riski suurendavad ravimid
Vastunäidustatud kombinatsioon:
- Mikonasool (süsteemne, suukaudse geelina): suureneb hüpoglükeemia oht kuni kooma tekkimiseni.
Ebasoovitavad kombinatsioonid:
- Fenüülbutasoon (süsteemne): sulfonüüluureate hüpoglükeemiline toime tugevneb (plasmavalkude sidumise ja/või nende eliminatsiooni vähenemine).
Soovitatav on kasutada teisi põletikuvastaseid ravimeid või kontrollida sagedamini vere glükoosisisaldust. Vajadusel kohaldage gliklasiidi annust põletikuvastase ravi ajal ja järgselt.
- Etanool: Suurenenud hüpoglükeemiline toime (kompensatoorsete mehhanismide pärssimine), mis
suurendab hüpoglükeemilise kooma tekkeriski.
Vältida alkohoolsete jookide tarbimist ja alkoholi sisaldavaid ravimeid.
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:
Järgnevate ravimite toimel võib vere glükoosisisaldust vähendav toime tugevneda ja mõnel juhul tekkida hüpoglükeemia: teised antidiabeetilised ravimid (insuliin, akarboos, metformiin, tiasolidiindioonid, dipeptidüülpeptidaas-4 inhibiitorid, GLP-1 retseptori agonistid), beeta-adrenoblokaatorid, flukonasool, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (kaptopriil, enalapriil), H2-histamiinretseptorite blokaatorid, MAO-inhibiitorid, sulfoonamiidid, klaritromütsiin ja mittesteroidsed põletikuvastased ained.
Hüperglükeemia riski suurendavad ravimid
Ebasoovitav kombinatsioon:
- Danasool: soodustab suhkrutõve kujunemist. Kui on vajalik ravimi kasutamine, tuleb patsienti hoiatada ja rõhutada uriini ja vere glükoosisisalduse jälgimise tähtsust. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine danasoolravi ajal ja pärast seda.
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:
- Kloorpromasiini (neuroleptikum) suurte annuste (>100 mg kloorpromasiini ööpäevas) kasutamine suurendab plasma glükoositaset (väheneb insuliini sekretsioon).
Patsienti tuleb vastavalt hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise vajadust. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine neuroleptikumravi ajal ja pärast seda.
- Glükokortikoidid (süsteemsed ja lokaalsed: liigesesisesed, naha ja rektaalsed preparaadid) ja tetrakosaktiid võivad suurendada plasma glükoositaset, viies ketoosi tekkimiseni (väheneb süsivesikute taluvus).
Patsienti tuleb vastavalt hoiatada ja rõhutada vere glükoosisisalduse jälgimise vajadust, eriti ravi alguses. Võib osutuda vajalikuks antidiabeetilise ravimi annuse korrigeerimine glükokortikoidravi ajal ja pärast seda.
- Ritodriin, salbutamool, terbutaliin (intravenoosselt): vere glükoosisisaldus võib suureneda seoses agonistliku toimega beeta2retseptoritele. Vajalik on jälgida patsiendi vere glükoosisisaldust ning vajadusel lülituda insuliinravile.
- Naistepunaürti (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid:
Naistepuna ürti sisaldavad ravimid vähendavad gliklasiidi kontsentratsiooni. Tuleb rõhutada vere glükoositaseme jälgimise vajalikkust.
Järgmised ravimid võivad põhjustada düsglükeemiat
Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
- Fluorokinoloonid: Diaprel 80 mg´i samaaegsel kasutamisel fluorokinolooniga tuleb patsienti hoiatada düsglükeemia riskist ja rõhutada vere glükoosisalduse jälgimise olulisust.
Tähelepanu nõudev kombinatsioon
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
- Antikoagulantravi (varfariin): sulfonüüluuread võivad kaasuva ravi ajal tugevdada antikoagulantide toimet. Vajalik võib olla kohandada antikoagulandi annust.
Rasedus
Gliklasiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed), kuigi on mõned andmed teiste sulfonüüluureapreparaatide kohta.
Loomkatsetes puudus gliklasiidil teratogeenne toime (vt lõik 5.3).
Ettevaatusena on parem vältida gliklasiidi kasutamist raseduse ajal.
Kontroll suhkrutõve üle peaks olema saavutatud enne viljastumist, et vähendada kontrollimata diabeediga seotud kaasasündinud väärarengute tekkimise ohtu.
Suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid ei ole sobivad, insuliin on esimese valiku ravim suhkrutõve raviks raseduse ajal. On soovitatav suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid asendada insuliiniga enne plaanitavat rasedust või võimalikult vara raseduse avastamisel.
Imetamine
Ei ole teada, kas gliklasiid või selle metaboliidid erituvad rinnapiima. Vastsündinul tekkida võiva hüpoglükeemia ohu tõttu on rinnaga toitmise ajal gliklasiidi kasutamine vastunäidustatud. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada.
Fertiilsus
Toimet fertiilsusele või reproduktiivsusele isastel ja emastel rottidel ei ole täheldatud (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Diaprel ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kui siiski peab patsient tundma hüpoglükeemia tunnuseid ning olema ettevaatlik autojuhtimisel või liikuvate
mehhanismidega töötamisel, seda eriti ravi alguses.
Kõrvaltoimed
Vastavalt gliklasiidi kasutamise kogemusele, on teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest:
Kõige sagedasem gliklasiidi kõrvaltoime on hüpoglükeemia.
Ravi Diaprel’iga võib põhjustada hüpoglükeemiat, kui söögikorrad on ebaregulaarsed või kui söögikord jäetakse vahele. Hüpoglükeemia võimalikeks tunnusteks on peavalu, tugev näljatunne, iiveldus, oksendamine, roidumus, unehäired, agiteeritus, agressiivsus, keskendumisvõime vähenemine, teadvushäired ja reageerimisvõime aeglustumine, depressioon; segasusseisund, kõne- ja nägemishäired, kõnevõime kaotus, lihastõmblused, halvatus, tundlikkushäired, pearinglus, jõuetus, enesekontrolli kaotus, deliirium, krambid, pindmine hingamine, bradükardia, uimasus ja teadvusekaotus kuni koomani või letaalse tagajärjeni.
Adrenergilise vasturegulatsiooni tõttu võib tekkida ka higistamine, külm-niiske nahk, erutatus, tahhükardia, hüpertensioon, südamepekslemine, stenokardia ja südame rütmihäired.
Tavaliselt taanduvad hüpoglükeemia tunnused süsivesikute (suhkur) söömisel. Suhkruasendajad toimet ei oma. Kogemused teiste sulfonüüluurea preparaatidega on näidanud, et hüpoglükeemia võib taastekkida ka siis, kui esialgne ravi oli tulemuslik.
Raske või pikaajalise hüpoglükeemia korral, isegi siis, kui süsivesikute (suhkru) manustamisega saavutati esialgne positiivne tulemus, tuleb haige hospitaliseerida, jälgida ja vajadusel alustada medikamentoosse raviga.
Seedetraktihäirete (kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus, ja –kinnisus) tekkimisest on võimalik hoiduda või viia see miinimumini, kui ravimit võtta hommikusöögi ajal.
Järgnevaid kõrvaltoimeid on esinenud harva:
Naha ja nahaaluskoe kahjustused: punetus, sügelus, nõgestõbi, angioödeem, erüteem, makulopapuloosne lööve, villiline lööve (nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs) ja üksikjuhtudel ravimist põhjustatud nahalööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS).
Veri ja lümfisüsteemi häired: Hematoloogilisi kõrvaltoimeid esineb harva: aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, granulotsütopeenia. Need kõrvaltoimed mööduvad pärast ravi lõpetamist.
Maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine (AST, ALT, ALP), hepatiit (üksikjuhud). Kolestaatilise ikteruse korral tuleb ravi katkestada.
Need kõrvaltoimed on ravi lõpetamisel taandunud.
Silma kahjustused: Mööduvad nägemishäired võivad esineda ravi alguses vere glükoosisisalduse muutuse tõttu.
Ravimirühmale omased toimed:
Sulfonüüluurea preparaatidega seoses on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: erütrotsütopeeniat, agranulotsütoosi, hemolüütilist aneemiat, pantsütopeeniat, allergilist vaskuliiti, hüponatreemiat, maksaensüümide aktiivsuse suurenemist, isegi maksafunktsiooni häireid (nt kolestaas ja ikterus) ja hepatiiti, mis taandus pärast sulfonüüluurea preparaadi võtmise lõpetamist või üksikjuhtudel viis eluohtliku maksakahjustuseni.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sulfonüüluurea preparaatide üleannustamine põhjustab hüpoglükeemiat.
Mõõdukalt väljendunud hüpoglükeemiat, mille puhul ei esine teadvuskadu või neuroloogilisi nähte, saab täielikult kõrvaldada süsivesikute manustamisega ja/või piisava dieediga. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida, kuni ohu möödumiseni.
Võimalikud on ka rasked hüpoglükeemilised reaktsioonid kooma, krampide või teiste neuroloogiliste häiretega, mis on eluohtlikud ja nõuavad haige viivitamatut hospitaliseerimist.
Kui on diagnoositud või kahtlustatakse hüpoglükeemilist koomat, tuleb haigele viivitamatult manustada veeni 50 ml kontsentreeritud glükoosi (20 kuni 30%). Sellele peab järgnema pidev infusioon lahjema glükoosilahusega (10%), mis säilitab vere glükoositaset üle 100 mg/dl. Patsienti peab hoolikalt jälgima vähemalt 48 tundi. Olenevalt patsiendi seisundist otsustab arst edasise jälgimise vajalikkuse üle.
Gliklasiidi kliirens plasmas võib maksahaigetel olla aeglustunud. Dialüüsist abi ei ole, kuna gliklasiid on suurel määral valkudega seondunud.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Sulfoonamiidid, uurea derivaadid; ATC-kood: A10BB09
Toimemehhanism
Gliklasiid on suukaudne suhkrutõveravim, mis erineb teistest sulfoonüüluurea preparaatidest, sisaldades endotsüklilise N-sidemega heterotsüklilist ringi.
Gliklasiid alandab vere glükoositaset, stimuleerides insuliini sekretsiooni Langerhansi saarekeste beetarakkudest.
Farmakodünaamilised toimed
Toime insuliini sekretsioonile
Gliklasiid potentseerib II tüüpi suhkrutõve korral oluliselt insuliini sekretsiooni esimeses (varases) faasis vastusena glükoosi plasmasisalduse suurenemisele, samuti suureneb insuliini sekretsioon teises (hilises) faasis. Vastusena toidu või glükoosi indutseeritud stimulatsioonile suureneb insuliini sekretsioon märkmisväärselt.
Hemovaskulaarsed omadused:
Gliklasiid vähendab mikrotrombooside teket kahe mehhanismi kaudu, mis mõjutavad komplikatsioonide teket diabeedi puhul:
Farmakokineetilised omadused
- Osaline trombotsüütide adhesiooni ja agregatsiooni pärssimine koos trombotsüütide aktivatsioonimarkerite vähenemisega (beetatromboglobuliin, tromboksaan B2);
- Toime veresoonte endoteeli fibrinolüütilisele aktiivsusele (TPA aktiivsuse tõus).
Imendumine
Gliklasiidi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ligikaudu 6 tundi pärast manustamist ning säilib 6...12 tunni vältel.
Individuaalsed erinevused on minimaalsed.
Gliklasiid imendub seedetraktist täielikult. Söömine imendumist ei mõjuta.
Jaotumine
Ligikaudu 95% ravimist seondub plasmavalkudega. Jaotusruumala on 30 liitrit.
Biotransformatsioon
Gliklasiid metaboliseerub peamiselt maksas ja eritub neerude kaudu: uriinis võib leida alla 1% muutumatust toimeainest. Aktiivseid metaboliite plasmas leitud ei ole.
Eritumine
Gliklasiidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 12 kuni 20 tundi.
Lineaarsus/mitte-lineaarsus
Annuse kuni 120 mg ja kontsentratsiooni kõvera-aluse pindala suhe on lineaarne.
Eripopulatsioonid
Eakad
Kliiniliselt märkimisväärseid farmakokineetilisi muutusi eakatel ei ole täheldatud.
Prekliinilised ohutusandmed
Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Puuduvad pikaajalised kartsinogeensuse uuringud. Loomkatsetel ei ole täheldatud teratogeenseid toimeid, kuid esines väiksema sünnikaaluga poegi, kui emasloomadele oli manustatud 25 korda suuremaid annuseid inimese maksimaalsest annusest. Loomkatsetes ei täheldatud pärast gliklasiidi manustamist toimet fertiilsusele ja paljunemisvõimele.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Glütserüüldibehenaat, laktoosmonohüdraat, povidoon, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat.
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Pakendi iseloomustus ja sisu
60 tabletti blisterpakendis (PVC/alumiinium).
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
LES LABORATOIRES SERVIER 50, rue Carnot
92284 Suresnes cedex Prantsusmaa
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev:25.10.1996
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 5.02.2013
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
märts 2017