Duloxetine accord - gastroresistentne kõvakapsel (30mg)
Artikli sisukord
gastroresistentne kõvakapsel (30mg)
Pakendi infoleht: teave kasutajale
Duloxetine Accord 30 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Duloxetine Accord 60 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Duloksetiin
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Duloxetine Accord ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Duloxetine Accord´i võtmist
- Kuidas Duloxetine Accord´i võtta
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Duloxetine Accord´i säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Duloxetine Accord ja milleks seda kasutatakse
Duloxetine Accord sisaldab toimeainena duloksetiini. Duloxetine Accord tõstab serotoniini ja noradrenaliini tasemeid närvissüsteemis.
Duloxetine Accord´i kasutatakse täiskasvanutel:
•depressiooni raviks;
•generaliseerunud ärevushäire (krooniline ärevuse või närvilisuse tunne) raviks;
•diabeetiliseks neuropaatiliseks valuks nimetatava seisundi raviks (kirjeldatakse tihti põletavana, torkavana, nõelavana, valulikuna või elektrišoki sarnasena). Kahjustatud piirkonnas võib esineda tundlikkuse häireid. Puudutus, soojus, jahe või surve võivad põhjustada valu.
Duloxetine Accord´i toime hakkab enamusel depressiooni ja ärevusega inimestel avalduma 2 nädala jooksul pärast ravi alustamist, kuid enne kui te hakkate end paremini tundma, võib minna 2...4 nädalat. Teavitage arsti, kui pärast seda aega te end paremini ei tunne. Teie arst võib depressiooni või ärevuse tagasituleku vältimiseks jätkata teile Duloxetine Accord´i andmist, kui te ennast juba paremini tunnete.
Diabeetilise neuropaatiaga patsientidel võib kuluda mitu nädalat enne kui nad hakkavad end paremini tundma. Kui te pärast 2 kuud ei tunne end paremini, pidage palun nõu oma arstiga
Mida on vaja teada enne Duloxetine Accord´i võtmist
Ärge võtke Duloxetine Accord´i
- kui olete duloksetiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
- kui te põete maksahaigust
- kui põete rasket neeruhaigust
- kui te kasutate või olete viimase 14 päeva jooksul kasutanud teist depressioonivastast ravimit,
- mida teatakse kui monoamiini oksüdaasi inhibiitorit (MAOI) (vt„Muud ravimid ja Duloxetine
Accord”).
- kui te kasutate fluvoksamiini, mida tavaliselt kasutatakse depressiooni raviks, tsiprofloksatsiini või enoksatsiini, mida kasutatakse teatud põletike raviks
- kui te kasutate duloksetiini sisaldavat ravimit (vt „Muud ravimid ja Duloxetine Accord“)
Kui teil on kõrge vererõhk või südamehaigus, rääkige sellest oma arstiga. Teie arst ütleb teile, kas tohite Duloxetine Accord´i võtta või mitte.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Järgnevalt on toodud põhjused, miks Duloxetine Accord ei pruugi teile ei sobida. Rääkige enne Duloxetine Accord´i võtmist oma arstiga, kui:
- te võtate ravimeid depressiooni raviks (vt lõik „Muud ravimid ja Duloxetine Accord“)
- te võtate taimset ravimit naistepuna ürti (Hypericum perforatum)
- teil on neeruhaigus
- teil on varem esinenud krambihooge
- teil on varem esinenud mania
- teil esineb bipolaarne häire
- teil esineb silmahaigusi näiteks teatud tüüpi glaukoom (silmasisese rõhu tõus)
- teil on varem esinenud veritsushäireid (soodumus nahaaluste verevalumite tekkeks)
- on oht, et teie naatriumi tase on madal (nt kui te võtate diureetikume, eriti, kui te olete eakas)
- teid ravitakse hetkel mingi muu ravimiga, mis võib tekitada maksakahjustusi
- te kasutate teisi duloksetiini sisaldavaid ravimeid (vt „Muud ravimid ja Duloxetine Accord“)
Duloxetine Accord võib põhjustada rahutust või võimatust istuda või paigal seista. Kui teiega nii juhtub, peate sellest arstile rääkima.
Suitsiidimõtted ja depressiooni süvenemine või ärevushäire
Kui Te olete depressioonis ja/või teil esineb ärevushäireid, võib teil mõnikord esineda enesekahjustamise-ja enesetapumõtteid. See võib olla põhjustatud ravi alustamisest antidepressantidega, kuna nende ravimite toime saabumine võtab aega, tavaliselt 2 nädalat, kuid mõnikord ka kauem.
Tõenäoliselt võite Te mõelda järgmisi mõtteid:
- teil on hiljuti olnud enesekahjustamise või enesetapumõtteid
- te olete noor täiskasvanu. Kliinilistest uuringutest on teada, et antidepressantidega ravitavatel alla 25aastastel psühhiaatrilise seisundiga täiskasvanutel esineb suurenenud suitsidaalse käitumise oht.
Kui teil esineb mingil ajahetkel enesekahjustamise-ja enesetapumõtteid, võtke ühendust oma arstiga või minge kohe haiglasse.
Te võite saada ka abi sellest, kui räägite oma depressioonist või ärevushäirest lähedasele sugulasele või sõbrale ning palute tal lugeda käesolevat infolehte. Te võite küsida temalt ka arvamust selle kohta, kas tema arvates on teie depressioon või ärevushäire halvenenud, või kas see isik tunneb muret teie käitumises toimunud muutuste üle.
Lapsed ja alla 18-aastased noorukid
Duloxetine Accord´i ei tohi kasutada raviks lastel ja alla 18-aasta vanustel noorukitel. Samuti peaksite olema teadlik, et kui alla 18-aasta vanune patsient kasutab sellisest klassist ravimeid, siis esineb suurem risk kõrvaltoimete osas, nagu enesetapukatse, suitsidaalsed mõtted ja vaenulikkus (domineerivalt agressioon, opositsionaalne käitumine ja viha). Hoolimata sellest võib arst välja kirjutada Duloxetine Accord´i alla 18-aasta vanustele patsientidele, kui ta arvab seda olevat patsiendi huvides. Juhul, kui teie arst on määranud Duloxetine Accord´i alla 18-aastasele patsiendile ning Te sooviksite selle üle arutleda, siis minge uuesti enda arsti vastuvõtule. Te peaksite informeerima arsti koheselt, kui Duloxetine Accord´i kasutaval alla 18-aastasel patsiendil peaks ilmnema või halvenema mõni eelnimetatud kõrvaltoimetest. Lisaks ei ole veel esitatud pikaajalisi ohutusandmeid selle kohta, mis puudutavad laste ja noorukite kasvamist, täisikka jõudmist ning kognitiivset ja käitumuslikku arengut duloksetiini kasutamise korral.
Muud ravimid ja Duloxetine Accord
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.
Duloxetine Accord´i toimeainet, duloksetiini, kasutatakse ka teistes ravimpreparaatides teiste seisundite raviks:
• diabeetiline neuropaatiline valu, depressioon, ärevus ja kusepidamatus.
Rohkem kui ühe sellise ravimi samaaegset kasutamist tuleks vältida. Küsige oma arstilt, kas te võtate juba teisi ravimeid, mis sisaldavad duloksetiini.
Teie arst otsustab, kas te tohite Duloxetine Accord´i võtta koos teiste ravimitega. Enne arstiga konsulteerimist ärge alustage ega lõpetage ühegi ravimi, ka ilma retseptita müüdavate ravimite ning taimsete preparaatide kasutamist.
Te peate informeerima oma arsti, kui kasutate mõnda järgnevalt loetletud ravimit:
Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d): Te ei tohi Duloxetine Accord´i kasutada kui te võtate või olete hiljuti võtnud (viimase 14 päeva jooksul) teisi depressiooni ravimeid, mida nimetatakse monoamiini oksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI-d). MAOI-d on näiteks moklobemiid (antidepressant) ja linesoliid (antibiootikum). MAOI kooskasutamine paljude teiste retseptiravimitega, kaasaarvatud duloksetiiniga, võib põhjustada tõsiseid või isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid. Pärast MAOI ärajätmist ja enne Duloxetine Accord´i kasutamist peate te ootama vähemalt 14 päeva. Samuti peate pärast Duloxetine Accord´i ärajätmist ootama 5 päeva, enne kui võite võtta MAOI.
Unisust põhjustavad ravimid: nende hulka kuuluvad sellised arsti poolt määratud retseptiravimid nagu bensodiasepiinid, tugevad valuvaigistid, psühhoosivastased ravimid, fenobarbitaal ja antihistamiinikumid.
Ravimid, mis tõstavad serotoniini taset: triptaanid, tramadool, trüptofaan, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid SSRI-d (näiteks paroksetiin ja fluoksetiin), serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid SNRI-d (nt venlafaksiin), tritsüklilised antidepressandid (näiteks klomipramiin, amitriptüliin), petidiin, naistepuna ürt ja MAOI-d (nt moklobemiid ja linesoliid). Need ravimid suurendavad kõrvaltoimete ohtu; kui teil tekib nende ravimite kooskasutamisel Duloxetine Accord´iga ebatavalisi sümptomeid, pöörduge oma arsti poole.
Suukaudsed antikoagulandid või trombotsüütide kokkukleepumist takistavad ravimid: ravimid, mis vedeldavad verd või hoiavad ära verehüübimise. Need ravimid võivad suurendada veritsemise ohtu.
Duloxetine Accord koos toidu, joogi ja alkoholiga
Duloxetine Accord´i võib võtta koos toiduga või ilma. Teil tuleb Duloxetine Accord- ravi ajal olla ettevaatlik alkoholi tarbimisega.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
•Öelge oma arstile, kui te olete Duloxetine Accord- ravi ajal rasestunud või soovite rasestuda. Enne Duloxetine Accord´i kasutamist rääkige oma arstiga võimalikust kasust ja riskidest lootele.
Veenduge, et teie ämmaemand ja/või arst teavad, et kasutate Duloxetine Accord´i. Raseduse ajal võttes võivad sellised ravimid (SSRI-d) suurendada tõsise seisundi tekke võimalust beebil, mida nimetatakse vastsündinu püsivaks pulmonaarseks hüpertensiooniks, mistõttu teie beebi hingab kiiresti ja muutub sinakaks. Need sümptomid tekivad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see peaks juhtuma, peate te otsekohe võtma oma ämmaemanda ja/või arstiga ühendust.
Kui te võtate Duloxetine Accord´i üsna raseduse lõpus, võivad teie lapsel sündides olla mõned sümptomid. Need algavad tavaliselt sündides või mõne päeva jooksul pärast lapse sündi. Nende sümptomite hulka võib kuuluda lõdvad lihased, värisemine, närvilisus, võimetus korralikult toitu imeda, hingamisraskused ja tõmblused. Kui teie lapsel on pärast sündimist
mõni nendest sümptomitest või kui te olete lapse tervisliku seisundi pärast mures, pöörduge oma ämmaemanda ja/või arsti poole, kes oskavad teile nõu anda.
•Öelge oma arstile, kui te toidate last rinnapiimaga. Imetamise ajal ei ole Duloxetine Accord´i kasutamine soovitatav. Te peate konsulteerima arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Duloxetine Accord võib tekitada unisust või uimasust. Ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid või mehhanisme enne, kui te ei tea, kuidas Duloxetine Accord teile mõjub.
Duloxetine Accord sisaldab sahharoosi
Duloxetine Accord sisaldab sahharoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.
Kuidas Duloxetine Accord´i võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu arsti või apteekriga.
Duloxetine Accord on mõeldud suukaudseks kasutamiseks. Kapsel tuleb tervelt alla neelata ja juua peale vett. Ärge purustage ega närige kapslit.
Depressioon ja diabeetiline neuropaatiline valu:
Duloxetine Accord´i tavaline annus on 60 mg üks kord ööpäevas, kuid arst määrab teile teie jaoks sobiva annuse.
Generaliseerunud ärevushäire:
Tavaline Duloxetine Accord´i algannus on 30 mg ööpäevas, pärast mida enamikul patsientidel tõstetakse annus 60 mg-ni ööpäevas. Teie arst määrab teile siiski teie jaoks sobiva annuse. Olenevalt teie ravivastusest Duloxetine Accord´ile võidakse annust kohandada kuni 120 mg-ni ööpäevas.
Duloxetine Accord´i manustamist on kergem meeles pidada siis, kui võtate seda iga päev samal ajal.
Arutage arstiga, kui kaua te peate Duloxetine Accord´i kasutama. Ärge lõpetage Duloxetine Accord´i kasutamist ega muutke oma ravimi annust ilma arsti loata. Teie haiguse sihipärane ravi on paranemiseks oluline. Kui seda mitte ravida, võite haigusest mitte paraneda ja teie seisund võib muutuda palju tõsisemaks ning raskemini ravitavaks.
Kui te võtate Duloxetine Accord´i rohkem kui ette nähtud
Informeerige kohe oma arsti või apteekrit, kui olete Duloxetine Accord´i võtnud rohkem kui arsti poolt määratud. Üleannustamise sümptomid on unisus, kooma, serotoniinisündroom (harvaesinev seisund, mis võib põhjustada suurt õnnetunnet, uimasust, kohmakust, rahutust, joobnud oleku tunnet, palavikku, higistamist või lihasjäikust), tõmblused, oksendamine ja kiire pulss.
Kui te unustate Duloxetine Accord´i võtta
Kui te unustate annuse võtmata, võtke see niipea, kui meenub. Siiski, kui on aeg võtta juba järgmine annus, siis jätke unustatud annus vahele ning võtke ainult üks annus nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, et unustatud annust tasa teha. Ärge võtke Duloxetine Accord´i korraga rohkem, kui on ettekirjutatud.
Kui te lõpetate Duloxetine Accord´i võtmise
ÄRGE LÕPETAGE kapslite võtmist ilma arsti soovituseta isegi siis, kui tunnete ennast paremini. Kui teie arst arvab, et te ei vaja enam Duloxetine Accord´i, siis palub ta teil annust vähendada 2 nädala vältel.
Mõnedel patsientidel, kes on järsku lõpetanud Duloxetine Accord´i võtmise, on esinenud järgmisi sümptomeid:
• pearinglus, nõelatorgete taoline kihelus või elektrošoki-taoline tunne (eriti peas), unehäired (ärevad unenäod, õudusunenäod, võimetus magada), väsimus, unisus, rahutu või erutatud olek, ärevustunne, halb enesetunne (iiveldus) või oksendamine, värinad (treemor), peavalud, lihasvalu, ärritunud olek, kõhulahtisus, liigne higistamine ja peapööritus.
Need sümptomid ei ole tavaliselt tõsised ning kaovad mõne päevaga, kuid kui teil esinevad häirivad sümptomid, küsige nõu oma arstilt.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st)
•peavalu, unine olek
•halb enesetunne (iiveldus), suukuivus
Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st)
•isutus
•uinumisraskused, ärritatud olek, suguiha vähenemine, ärevus, raskendatud või ebaõnnestunud orgasmi saavutamine, ebatavalised unenäod
•pearinglus, loidus, värinad, tuimus, sh naha tuimus või kipitus või torkimistunne
•ähmane nägemine
•tinnitus (helinad kõrvades, mida tegelikult väliskeskkonnas ei ole)
•südamepekslemise tunne
•vererõhu tõus, õhetus
•sagenenud haigutamine
•kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhuvalu, halb enesetunne (oksendamine), kõrvetised või seedehäired, kõhugaasid
•suurenenud higistamine, (sügelev) nahalööve
•lihasvalu, lihaskrambid
•valulik urineerimine, sage urineerimine
•raskused erektsiooni saamisega, ejakulatsiooni muutused
•kukkumised (peamiselt eakatel inimestel), väsimus
•kehakaalu langus
Selle ravimiga ravitavatel depressiooniga lastel ja alla 18-aastastel noorukitel on ravi esmasel alustamisel esinenud mõningast kehakaalu langust. Kehakaalu tõus jõuab vastavusse laste ja noorukite soo ja vanuse järgi teiste eakaaslastega pärast 6-kuud kestnud ravi.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st)
•kõripõletik, mis põhjustab hääle kähedust
•enesetapumõtted, unehäired, hammaste kokkusurumine või krigistamine, desorienteeritus, tegutsemistahte puudus
•lihaste äkilised või tahtmatud tõmblused, rahutuse tunne või võimetus rahulikult paigal seista või istuda, närviline olek, keskendumisraskused, maitsetundlikkuse muutused, võimetus kontrollida oma liigutusi, nt lihaste koordineerimatud või tahtmatud liigutused, rahutute jalgade sündroom, halb une kvaliteet
•suured pupillid (tume silmatera on laienenud), nägemishäired
•pearinglus või “keerlemisetunne” (vertiigo), kõrvavalu
•kiired ja/või ebaregulaarsed südamelöögid
•minestamine, pearinglus, pearinglus või minestamine püstitõusmisel, külmad sõrmed ja/või varbad
•pingetunne kõris, nina verejooks
•veriokse või must tõrvataoline väljaheide, gastroenteriit, röhitsemine, neelamisraskused
•maksapõletik, mis põhjustab kõhuvalu ja naha või silmavalgete kollasust
•öine higistamine, kublaline lööve, külm higi, ülitundlikkus päikesevalgusele, suurenenud kalduvus verevalumite tekkeks
•lihasjäikus, lihastõmblused
•raskused või võimetus urineerida, raskused urineerimise alustamisel, vajadus öösel urineerida, vajadus urineerida sagedamini kui muidu, uriinijoa nõrkus
•ebatavalised tupekaudsed verejooksud, ebakorrapärased menstruatsioonid, sh vererohked, valulikud, ebaregulaarsed või pikad menstruatsioonid, ebatavaliselt vähese vereeritusega või puuduvad menstruatsioonid, valu munandites või munandikotis
•valu rinnus, külmatunne, janu, värisemine, kuumatunne, ebatavaline kõnnak
•kehakaalu tõus
•Duloxetine Accord´i võib tekitada ka selliseid toimed, millest te ise teadlik ei ole, nt maksaensüümide aktiivsuse tõus või kaaliumi, kreatiinfosfokinaasi, suhkru või kolesteroolitaseme tõus veres.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st)
•tõsised allergilised reaktsioonid, mis võivad põhjustada hingamisraskusi või pearinglust koos turses keele või huultega, allergilised reaktsioonid
•kilpnäärme funktsiooni aeglustumine, mis põhjustab väsimust või kehakaalu tõusu
•organismi vedeliku kaotus, madal naatriumitase veres (enamasti eakatel inimestel; selle sümptomid võivad olla pearinglus, nõrkus, segasus, unine või väga väsinud olek, või tunne, et väga halb on olla, tõsisemad sümptomid on minestamine, tõmblused või kukkumine), antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom (SIADH)
•enesetapu käitumine, maania (üliaktiivsus, tormlevad mõtted ja vähenenud unevajadus), hallutsinatsioonid, agressiivsus ja viha
•“Serotoniinisündroom” (harvaesinev reaktsioon, mis võib põhjustada ülimat õnnetunnet, uimasust, kohmakust, rahutust, joobnud olekut, palavikku, higistamist või lihasjäikust), tõmblused
•silmasisese rõhu tõus (glaukoom)
•suupõletik, helepunane veri väljaheites, halb hingeõhk jämesoole põletik (põhjustab kõhulahtisust)
•maksapuudulikkus, naha ja silmavalgete kollasus (ikterus)
•Stevensi-Johnsoni sündroom (raske haigus, mis kulgeb villidega nahal, suus, silmadel ja suguelunditel), tõsised allergilised reaktsioonid, mis põhjustavad näo ja kõriturset (angioödeem)
•lõualihaste kokkutõmbed
•uriini ebaharilik lõhn
•menopausi sümptomid, ebaharilik piima produktsioon rindadest nii meestel kui naistel
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad mõjutada kuni 1 inimest 10000-st)
•naha veresoonte põletik (kutaanne vaskuliit)
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Duloxetine Accord´i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Duloxetine Accord sisaldab
- Toimeaine on duloksetiin.
Iga kapsel sisaldab 30 mg või 60 mg duloksetiini (vesinikkloriidina).
- Teised koostisosad on:
Kapsli sisu: suhkrusfäärid (sisaldavad maisitärklist ja sahharoosi), hüpromelloos 2910 (E464), krospovidoon (tüüp B), talk, sahharoos, karboksümetüületüültselluloos, povidoon, titaandioksiid (E171), makrogool (E1521), polüsorbaat 80 (E433) (Lisateavet sahharoosi kohta vt lõik 2). Kapsli kest (30 mg): želatiin, titaandioksiid (E171), naatriumlaurüülsulfaat, indigokarmiin (E132). Kapsli kest (60 mg): želatiin, titaandioksiid (E171), naatriumlaurüülsulfaat, indigokarmiin (E132), kollane raudoksiid (E172).
Söödav tint (30 mg): šellak (E904), propüleenglükool, kollane raudoksiid (E172).
Söödav tint (60 mg): šellak (E904), propüleenglükool, kaaliumhüdroksiid, titaandioksiid (E171).
Kuidas Duloxetine Accord välja näeb ja pakendi sisu
Duloxetine Accord on gastroresistentne kõvakapsel. Iga kapsel sisaldab duloksetiinvesinikkloriidi pelleteid, mida ümbritseb kate, et kaitsta neid maohappe eest.
Duloxetine Accord on saadaval 30 mg ja 60 mg tugevusena.
30 mg kapslid on läbipaistmatu sinise kapslikaanega ja läbipaistmatu valge kapslikehaga, suurusega 3 (15,80 ± 0,40 mm) kõvad želatiinkapslid, mille kaanel on märgistus “H” ja kehal “191”, täidetud valge kuni kahvatuvalgete pelletitega.
60 mg kapslid on läbipaistmatu sinise kapslikaanega ja läbipaistmatu rohelise kapslikehaga, suurusega 3 (19,30 ± 0,40 mm) kõvad želatiinkapslid, mille kaanel on märgistus “H” ja kehal “192”, täidetud valge kuni kahvatuvalgete pelletitega.
Duloxetine Accord on saadaval:
30 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 7, 10, 14, 28, 28x1, 30, 90, 98, 98x1 ja 100 kapslid. 60 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 14, 28, 28x1, 30, 90, 98, 98x1 ja 100 kapslid.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Accord Healthcare Limited
Sage house, 319 Pinner Road, North Harrow Middlesex, HA1 4HF
Ühendkuningriik
Tootjad:
Pharmadox Healthcare Ltd.
KW20A Kordin Industrial Park, Paola
PLA 3000, Malta
Hetero Malta Ltd.
KW20A Corradino Industrial Estate, Paola
PLA 3000, Malta
Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2015.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Duloxetine Accord, 30 mg gastroresistentsed kõvakapslid
Duloxetine Accord, 60 mg gastroresistentsed kõvakapslid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga kapsel sisaldab 30 mg duloksetiini (vesinikkloriidina).
Iga kapsel sisaldab 60 mg duloksetiini (vesinikkloriidina).
INN. Duloxetinum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Iga 30 mg kapsel sisaldab 96,25 mg sahharoosi.
Iga 60 mg kapsel sisaldab 192,49 mg sahharoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Gastroresistentne kõvakapsel.
30 mg: läbipaistmatu sinise kapslikaanega ja läbipaistmatu valge kapslikehaga, suurusega 3 (15,80 ± 0,40 mm) kõvad želatiinkapslid, mille kaanel on märgistus “H” ja kehal “191”, täidetud valge kuni kahvatuvalgete pelletitega.
60 mg: läbipaistmatu sinise kapslikaanega ja läbipaistmatu rohelise kapslikehaga, suurusega 3 (19,30
± 0,40 mm) kõvad želatiinkapslid, mille kaanel on märgistus “H” ja kehal “192”, täidetud valge kuni kahvatuvalgete pelletitega.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Depressioon.
Diabeetiline perifeerne neuropaatiline valu.
Generaliseerunud ärevushäire.
Duloksetiin on näidustatud täiskasvanutele.
Lisainformatsiooni saamiseks vt lõik 5.1.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Depressioon
Algannus ja soovitatav säilitusannus on 60 mg üks kord ööpäevas, koos toiduga või ilma. Kliinilistes uuringutes on ohutuse seisukohalt hinnatud annuseid, mis on suuremad kui 60 mg üks kord ööpäevas kuni maksimaalselt 120 mg-ni ööpäevas. Siiski pole saadud mingeid kliinilisi tõendeid selle kohta, et esialgsele soovitatavale annusele mitteallunud patsientidele võiks toimida annuse suurendamine.
Tavaliselt tekib ravivastus 2...4 ravinädala järel.
Pärast antidepressiivse toime saavutamist soovitatakse retsidiivi profülaktikaks jätkata ravi mitme kuu jooksul. Duloksetiinile allunud patsientidel, kellel on anamneesis korduvaid depressiooni episoode, võib kaaluda edasist pikaajalist ravi annusega 60...120 mg ööpäevas.
Generaliseerunud ärevushäire
Soovitatav algannus generaliseerunud ärevushäirega patsientidele on 30 mg üks kord ööpäevas koos toiduga või ilma. Ebapiisava ravivastusega patsientidel tuleb annust suurendada kuni 60 mg-ni ööpäevas, mis on tavapärane säilitusannus enamikele patsientidele.
Kaasuva depressiooniga patsientidel tuleb kasutada algannusena ja säilitusannusena 60 mg üks kord ööpäevas (vt eespool toodud annustamise soovitusi).
Kliinilistes uuringutes on annused kuni 120 mg ööpäevas osutunud efektiivseteks ning neid on hinnatud ohutuse seisukohalt. Patsientidel, kellel esineb ebapiisav ravivastus annusele 60 mg, tuleb kaaluda annuse suurendamist kuni 90 mg või 120 mg-ni. Annuse suurendamine peab põhinema kliinilisel ravivastusel ja taluvusel.
Pärast ravivastuse saavutamist soovitatakse retsidiivi vältimiseks ravi jätkata mitme kuu jooksul.
Diabeetiline perifeerne neuropaatiline valu
Algannus ja soovitatav säilitusannus on 60 mg üks kord ööpäevas, koos toiduga või ilma. Kliinilistes uuringutes on ohutuse seisukohalt hinnatud annuseid, mis on suuremad kui 60 mg üks kord ööpäevas kui maksimaalse annuseni 120 mg ööpäevas, manustatuna kaheks võrdseks annuseks jagatuna.
Duloksetiini kontsentratsioon plasmas näitab suurt individuaalset varieeruvust (vt lõik 5.2). Seega võib 60 mg suurusele annusele mitteallunud patsientidele toimida annuse suurendamine.
Ravivastust tuleb hinnata 2 kuu järel. Kui esialgne ravivastus on ebapiisav, on pärast seda ravitoime lisandumine ebatõenäoline.
Ravist saadavat kasu peab regulaarselt hindama (vähemalt iga kolme kuu tagant) (vt lõik 5.1).
Eripopulatsioonid
Eakad
Ainult vanuse põhjal ei ole annuse kohandamine vajalik. Siiski, nagu kõigi ravimite kasutamisel, peab eakate ravimine toimuma ettevaatusega, eriti 120 mg Duloxetine Accord´i puhul ööpäevas depressiooni või generaliseerunud ärevushäire ravis, mille kohta on kliinilised andmed piiratud (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Maksakahjustus
Duloxetine Accord´i ei tohi kasutada patsiendid, kes põevad maksapuudulikkust põhjustavat maksahaigust (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Neerukahjustus
Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 30...80 ml/min) ei ole vaja annust kohandada. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens <30 ml/min, vt lõik 4.3) ei tohi Duloxetine Accord´i kasutada.
Lapsed
Duloksetiini ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel depressiooni raviks, kuna puuduvad piisavad andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).
Duloksetiini efektiivsust ja ohutust generaliseerunud ärevushäire ravis 7...17-aastastel lastel ei ole uuritud. Praegu saadaolevaid andmeid on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2.
Duloksetiini efektiivsust ja ohutust diabeetilise perifeerse neuropaatilise valu ravis ei ole uuritud. Andmed puuduvad.
Ravi lõpetamine
Tuleb vältida järsku ärajätmist. Duloxetine Accord-ravi lõpetamisel tuleb annust järk-järgult vähendada ühe-kuni kahenädalase perioodi jooksul, et vähendada ärajätunähtude riski (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui annuse vähendamise ajal või peale ravi lõppu ilmnevad talumatuse sümptomid, siis võib jätkata eelnevalt määratud annuse võtmist. Hiljem võib arst jätkata annuse vähendamist, kuid see peab toimuma veelgi aeglasemalt.
Manustamisviis
Suukaudne. Mitte purustada ega närida. Neelata tervelt.
Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Duloxetine Accord´i samaaegne kasutamine mitteselektiivsete, pöördumatu toimega monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI-dega) on vastunäidustatud (vt lõik 4.5).
Maksakahjustust põhjustav maksahaigus (vt lõik 5.2).
Duloxetine Accord´i ei tohi kasutada kombinatsioonis fluvoksamiini, tsiprofloksatsiini ega enoksatsiiniga (st tugevate CYP1A2 inhibiitoritega), sest see kombinatsioon põhjustab duloksetiini kõrgemat kontsentratsiooni plasmas (vt lõik 4.5).
Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min) (vt lõik 4.4).
Duloxetine Accord´iga ravi alustamine on vastunäidustatud ravile allumatu hüpertensiooniga patsientidele, kuna see võib esile kutsuda potentsiaalse ohu hüpertensiivse kriisi tekkeks (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Mania ja krambid
Duloxetine Accord´i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on anamneesis mania või bipolaarse meeleoluhäire diagnoos ja/või krambid.
Müdriaas
Seoses duloksetiiniga on täheldatud müdriaasi, mistõttu tuleb olla ettevaatlik Duloxetine Accord´i väljakirjutamisel kõrgenenud silmasisese rõhu või ägeda kitsa nurga glaukoomi ohuga patsientidele.
Vererõhk ja südame löögisagedus
Mõnede patsientide puhul on vererõhu tõusu ja kliiniliselt olulist hüpertensiooni seostatud duloksetiiniga. Selle põhjuseks võib olla duloksetiini noradrenergiline efekt. Duloksetiini puhul on teatatud hüpertensiivse kriisi juhtudest, eriti nendel patsientidel, kellel on eelnevalt esinenud hüpertensioon. Seetõttu soovitatakse patsientidel, kellel on diagnoositud arteriaalne hüpertensioon ja/või mõni muu kardiovaskulaarne haigus, regulaarselt jälgida vererõhku, eriti esimese ravikuu jooksul. Duloksetiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kelle seisund võib halveneda südame löögisageduse kiirenemise või vererõhu tõusu korral. Ettevaatlik peab olema ka juhul, kui duloksetiini kasutatakse koos ravimitega, mis võivad mõjutada selle metabolismi (vt lõik 4.5). Patsientidel, kellel esineb püsiv vererõhu tõus duloksetiini kasutamise ajal, tuleb kaaluda annuse vähendamist või ravi järk-järgulist lõpetamist (vt lõik 4.8). Ravile allumatu hüpertensiooniga patsientidel ei tohi duloksetiinravi alustada (vt lõik 4.3).
Neerukahjustus
Raske neerukahjustusega hemodialüüsravi saavatel patsientidel (kreatiniini kliirens <30 ml/min) on duloksetiini plasmakontsentratsioon tõusnud. Raske neerukahjustusega patsientide kohta vt lõik 4.3. Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientide kohta vt informatsiooni lõigust 4.2.
Serotoniinisündroom
Sarnaselt teiste serotoninergiliste ainetega võib ka duloksetiin-ravi ajal tekkida potentsiaalselt eluohtlik seisund, serotoniinisündroom, eriti kaasuva ravi korral teiste serotoninergiliste ainetega (sh SSRI-d, SNRI-d, tritsüklilised antidepressandid või triptaanid), serotoniini metabolismi mõjutavate ainetega, nt MAOI-d, või antipsühhootikumide või teiste dopamiiniantagonistidega, mis võivad mõjutada serotoninergilist mediaatorsüsteemi (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Serotoniinisündroomi sümptomid võivad väljenduda vaimse seisundi muutustes (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed kõrvalekalded (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired) ja/või seedetraktinähud (nt iiveldus, oksendamine, diarröa).
Kui samaaegne ravi duloksetiini ja teiste serotoniinergiliste ainetega, mis võivad mõjutada serotoniini ja/või dopaminergilisi neurotransmitterite süsteeme, on kliiniliselt põhjendatud, on soovitatav patsienti eriti ravi algul ja annuse suurendamisel hoolikalt jälgida.
Naistepuna ürt
Duloxetine Accord´i ja naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavate taimsete preparaatide samaaegsel kasutamisel võib kõrvaltoimeid esineda sagedamini.
Suitsiid
Depressioon ja generaliseerunud ärevushäire: Depressiooniga kaasneb suitsidaalsete mõtete tekke, enesekahjustamise ja suitsiidi (suitsidaalse käitumise) suurenenud risk. See risk püsib kuni märkimisväärse remissioonini. Kuna ravi esimeste nädalate jooksul ei pruugi kohe paranemist ilmneda, tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuni tekivad paranemise ilmingud. Varases paranemise staadiumis antidepressantidega võib suitsiidi risk suureneda.
Ka teiste psühhiaatriliste seisundite puhul, mille raviks Duloxetine Accord´i määratakse, võib kaasneda suitsidaalsete episoodide riski suurenemine. Lisaks võivad need seisundid kaasneda raske depressiooniga. Seega tuleb muude psühhiaatriliste seisunditega patsientide ravi puhul järgida samasuguseid ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsiente ravides.
Patsiendid, kellel esineb anamneesis suitsidaalseid olukordi või kes avaldavad enne ravi algust märkimisväärselt suitsiidimõtteid, on teatavasti enim ohustatud suitsiidimõtteist või suitsidaalsest käitumisest, mistõttu neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Psühhiaatriliste häirete korral läbi viidud antidepressantide platseebokontrolliga kliiniliste uuringute meta-analüüs tõestas, et alla 25-aastastel patsientidel esines antidepressantide puhul suurem suitsidaalse käitumise risk kui platseebo patsientidel.
Üksikjuhtudel on duloksetiinravi ajal ja vahetult pärast ravi lõppu täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8).
Patsientide ja eriti riskipatsientide raviga peab kaasnema tähelepanelik jälgimine, eriti ravi alguses ning annuse muutmiste järel. Patsiendid (ning patsiendi lähedased) peavad olema teadlikud sellest, et on vajalik jälgida igasugust kliinilist halvenemist, suitsidaalse käitumise või mõtete tekkimist ja ebaharilikke muutusi käitumises ning vajadusel otsima viivitamatult meditsiinilist abi.
Diabeetiline perifeerne neuropaatiline valu: Nagu ka teiste samalaadse farmakoloogilise toimega ravimite (antidepressantide) puhul, on üksikjuhtudel duloksetiinravi ajal ja vahetult pärast ravi lõppu täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist. Depressiooni korral esineva suitsidaalsuse riskifaktorite kohta vt eespoolt. Patsientidele tuleb öelda, et nad teavitaksid koheselt arsti oma murettekitavatest mõtetest või tunnetest.
Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel
Duloxetine Accord´i ei tohi raviks kasutada lastel ja alla 18-aasta vanustel noorukitel. Kliinilistes uuringutes täheldati antidepressantidega ravitud laste ja noorukite seas rohkem suitsidaalset käitumist (enesetapukatsed ja suitsidaalsed mõtted) ja vaenulikkust (domineerivalt agressiivsus, vastandav käitumine ja viha) kui platseeborühmas. Kui kliinilise vajaduse järgi tehakse siiski otsus ravida, peab patsienti suitsidaalsete sümptomite suhtes hoolikalt jälgima (vt lõik 5.1). Lisaks ei ole veel esitatud pikaajalisi ohutusandmeid selle kohta, mis puudutavad laste ja noorukite kasvamist, sugulist küpsemist ning kognitiivset ja käitumuslikku arengut (vt lõik 4.8).
Veritsus
Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (SSRI-dega) ja serotoniini/noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoritega (SNRI-dega), sh duloksetiiniga, on esinenud haiguslikke veritsusi, nt ekhümoose, purpurit ja gastrointestinaalset veritsust. Antikoagulante ja/või trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid ravimeid (nt MSPVA-d või atsetüülsalitsüülhape (ASA)) kasutavate ja veritsustele kalduvate patsientide puhul soovitatakse olla eriti tähelepanelik.
Hüponatreemia
Duloxetine Accord´i manustamisel on teatatud hüponatreemia tekkimisest, sh juhud, kus seerumi naatriumisisaldus on langenud alla 110 mmol/l. Hüponatreemia võib olla põhjustatud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomist (SIADH). Enamik juhtumitest on esinenud eakatel patsientidel, eriti kui hiljutises anamneesis on olnud või kaasuvad soodustavad faktorid vedelike tasakaaluhäireteks. Eriti ettevaatlik peab olema suurenenud hüponatreemia riskiga patsientide puhul, nagu näiteks vanurite, tsirroosiga või dehüdreeritud patsientide või diureetikumidega ravitavate patsientide puhul.
Ravi lõpetamine
Sageli võib pärast ravi lõpetamist esineda ärajätunähtusid, eriti ravi järsul lõpetamisel (vt lõik 4.8). Ravi järsul lõpetamisel täheldati kliinilistes uuringutes kõrvaltoimeid ligikaudu 45% Duloxetine Accord´iga ravitud ja 23 % platseebot saanud patsientidest. SSRI-dega ja SNRI-dega ilmnenud ärajätunähtude esinemise risk võib olla põhjustatud mitmetest faktoritest, sealhulgas ravi kestusest ja annuse suurusest ning annuse vähendamise tempost. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on toodud lõigus 4.8. Üldiselt on need kõrvaltoimed kerged kuni mõõdukad, kuid siiski mõnedel patsientidel võivad need kujuneda raskeks. Need kõrvaltoimed ilmnevad tavaliselt ravi lõpetamise paaril esimesel päeval, kuid väga harva on teatatud sellistest sümptomitest, kui patsient on tahtmatult annuse vahele jätnud. Üldiselt on need sümptomid ise mööduvad ning tavaliselt taanduvad kahe nädala jooksul, kuigi mõnedel inimestel võivad kesta kauem (2...3 kuud või rohkem). Seetõttu soovitatakse ravi lõpetamisel duloksetiini annust järk-järgult vähendada mitte vähem kui kahe nädala jooksul, vastavalt patsiendi vajadustele (vt lõik 4.2)
Eakad
Kliinilised andmed Duloxetine Accord 120 mg ööpäevas kasutamise kohta depressiooniga ja generaliseerunud ärevushäirega eakatel patsientidel on piiratud. Seetõttu peab eakate ravimine maksimaalse annusega toimuma ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Akatiisia/psühhomotoorne rahutus
Duloksetiini kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või piinav rahutuse tunne ning pidev liikumisvajadus, millega kaasneb võimetus istuda või paigal seista. Seda võib kõige tõenäolisemalt esineda paari esimese ravinädala jooksul. Patsientidele, kellel esineb selliseid sümptomeid, võib annuse suurendamine olla kahjulik.
Ravimid, mis sisaldavad duloksetiini
Duloksetiini turustatakse erinevate nimetuste ja näidustustega (nii diabeetilise neuropaatilise valu, depressiooni ja generaliseerunud ärevushäire raviks ja stress-kusepidamatuse puhul). Nende ravimite samaaegset kasutamist tuleb vältida.
Hepatiit/suurenenud maksaensüümide aktiivsus
Duloksetiinravi ajal on täheldatud maksakahjustuste juhte, sealhulgas tõsist maksaensüümide
aktiivsuse suurenemist (>10 korda üle normi), hepatiiti ja ikterust (vt lõik 4.8). Enamik neist ilmnes esimeste ravikuude jooksul. Maksakahjustuse vorm oli domineerivalt hepatotsellulaarne. Duloksetiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, keda ravitakse teiste ravimitega seoses maksakahjustusega.
Sahharoos
Duloxetine Accord gastroresistentsed kõvakapslid sisaldavad sahharoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik fruktoositalumatus, glükoosi-galaktoosi imendumishäire või sahharoosi- isomaltaasi puudulikkus, ei tohi seda ravimit kasutada.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d): Duloksetiini ei tohi kasutada kombinatsioonis mitteselektiivsete pöördumatu toimega monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI-dega) ning vähemalt 14 päeva pärast MAOI ravi lõppu, kuna esineb serotoniinisündroomi oht. Vastavalt duloksetiini poolväärtusajale ei tohi MAOI ravi alustada varem kui vähemalt 5 päeva pärast Duloxetine Accord-ravi lõppu (vt lõik 4.3).
Duloxetine Accord´i ei soovitata kasutada koos selektiivsete pöörduva toimega MAOI-dega, nt moklobemiidiga (vt lõik 4.4). Antibiootikum linesoliid on pöörduva toimega mitte-selektiivne MAOI ning seda ei tohi kasutada patsientidel, keda ravitakse duloksetiiniga (vt lõik 4.4)
- CYP1A2 inhibiitorid: kuna CYP1A2 osaleb duloksetiini metabolismis, siis duloksetiini kasutamine kombinatsioonis tugevate CYP1A2 inhibiitoritega põhjustab tõenäoliselt duloksetiini plasmakontsentratsiooni tõusu. Tugev CYP1A2 inhibiitor fluvoksamiin (100 mg üks kord ööpäevas) vähendas duloksetiini kliirensit plasmast ligikauduumbes 77% võrra ja suurendas AUC0-T 6-kordselt. Seetõttu ei tohi Duloxetine Accord´i manustada koos tugevate CYP1A2 inhibiitoritega nagu fluvoksamiin (vt lõik 4.3).
KNS ravimid: Peale selles lõigus kirjeldatud juhtude ei ole duloksetiini ja teiste KNS-le toimivate ravimite koosmanustamisest tulenevaid ohte süstemaatiliselt hinnatud. Seega soovitatakse olla eriti tähelepanelik Duloxetine Accord´i manustamisel kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ravimite või ainete, sh alkoholiga, ning sedatiivsete preparaatidega (nt bensodiasepiinid, morfinomimeetikumid, antipsühhootikumid, fenobarbitaal, sedatiivse toimega antihistamiinikumid).
Serotoninergilised ained: Harvadel juhtudel on samaaegselt SSRI/SNRI-sid ja serotoninergilise aineid kasutavatel patsientidel täheldatud serotoniinisündroomi. Duloxetine Accord´i manustamisel koos serotoninergiliste ainete, nt SSRI-dega, SNRI-dega, tritsükliliste antidepressantide, nt klomipramiini või amitriptülliiniga, MAO- inhibiitoritega nagu moklobemiid või linesoliid, naistepuna ürdiga (Hypericum perforatum) või triptaanidega, tramadooli, petidiini ja trüptofaaniga soovitatakse olla eriti tähelepanelik (vt lõik 4.4).
Duloksetiini mõju teistele ravimitele
CYP1A2 abil metaboliseeruvad ravimid: Duloksetiini samaaegne manustamine (60 mg kaks korda ööpäevas) ei mõjutanud oluliselt CYP1A2 substraadi teofülliini farmakokineetikat.
CYP2D6 abil metaboliseeruvad ravimid: Duloksetiin on mõõdukas CYP2D6 inhibiitor. Kui duloksetiini manustati kaks korda päevas 60 mg koos CYP2D6 substraadi desipramiini ühekordse annusega, siis desipramiini kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenes kolmekordselt. Duloksetiini manustamine (40 mg kaks korda ööpäevas) samaaegselt tolterodiiniga (2 mg kaks korda ööpäevas) suurendab tolterodiini tasakaalukontsentratsiooni AUC-d 71% võrra, kuid ei mõjuta tema aktiivse 5-hüdroksüül-metaboliidi farmakokineetikat, mistõttu annuse kohandamine ei ole vajalik. Ettevaatus on eriti vajalik siis, kui Duloxetine Accord´i kasutatakse samaaegselt kitsa terapeutilise indeksiga (nagu flekainiid, propafenoon ja metoprolool) ja peamiselt CYP2D6 abil metaboliseeruvate ravimitega (risperidoon, tritsüklilised antidepressandid [TTA’d] nagu nortriptüliin, amitriptüliin ja imipramiin).
Suukaudsed kontratseptiivid ja teised steroidid: In vitro uuringud on näidanud, et duloksetiin ei indutseeri CYP3A katalüütilist aktiivsust. Spetsiifilisi in vivo ravimkoostoime uuringuid ei ole läbi viidud.
Antikoagulandid ja antitrombootilised ained: Farmakodünaamilisele koostoimele põhineva võimaliku verejooksuohu tõttu tuleb olla ettevaatlik duloksetiini kombineerimisel suukaudsete antikoagulantide või antitrombootiliste ainetega. Peale selle on duloksetiini koosmanustamisel varfariiniga ravitud patsientidel teatatud INR tõusudest. Igatahes ei tekitanud duloksetiini ja varfariini koosmanustamine tasakaalukontsentratsiooni tingimustes (ühe osana farmakoloogilisest uuringust, mis viidi läbi tervete vabatahtlikega), algväärtusega võrreldes INR kliiniliselt olulist muutust, ega ka muutusi R-või S- varfariini farmakokineetikas.
Teiste ravimite mõju duloksetiinile
Antatsiidid ja H2 antagonistid: Pärast duloksetiini 40 mg suukaudse annuse manustamist koos alumiiniumit ja magneesiumit sisaldavate antatsiidide või famotidiiniga ei ole täheldatud olulist duloksetiini imendumise kiiruse või ulatuse muutust.
CYP1A2 indutseerijad:
Populatsiooni farmakokineetilised analüüsid on näidanud, et suitsetajatel on peaaegu 50 % võrra madalam duloksetiini plasmakontsentratsioon kui mittesuitsetajatel.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilsus
Duloksetiin ei mõjutanud meeste fertiilsust ning toimeid naistele täheldati ainult annustes, mis põhjustasid emale toksilisust.
Rasedus
Duloksetiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele duloksetiini süsteemse ekspositsiooni (AUC) puhul, mis jäävad allapoole maksimaalsest kliinilisest ekspositsioonist (vt lõik 5.3).
Võimalik risk inimesele ei ole teada.
Epidemioloogilised andmed on näidanud, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse hilisstaadiumis, võib suurendada vastsündinu püsiva pulmonaarse hüpertensiooni (PPHN) tekkeriski. Kuigi ühtki kliinilist uuringut SNRI ravi seosest PPHN-ile ei ole läbi viidud, ei saa duloksetiini puhul seda riski välistada, võttes arvesse sarnast toimemehhanismi (serotoniini tagasihaarde inhibeerimine). Nii nagu teiste serotonergiliste ravimite puhul, võib ka duloksetiin põhjustada vastsündinul ärajätunähte, kui ema on ravimit kasutanud vähe aega enne sünnitust. Duloksetiiniga täheldatud ärajätunähtude hulka võivad kuuluda hüpotoonia, treemor, närvilisus, toitumisraskused, respiratoorne distress ja krambid. Enamik juhtudest on ilmnenud sündimisel või mõne päeva jooksul pärast sündi.
Duloxetine Accord´i tohib raseduse ajal kasutada ainult sel juhul, kui loodetav kasu emale ületab võimaliku ohu lootele. Naistele tuleb öelda, et nad teavitaksid arsti, kui nad on rasestunud või kavatsevad rasestuda ravi ajal.
Imetamine
Uuringu põhjal, kus osales 6 lakteerivat patsienti, kes oma lapsi ei imetanud, leiti, et duloksetiin eritub väga väheses koguses rinnapiima. Arvatav päevane imiku annus mg/kg kohta on 0,14% ema annusest (vt lõik 5.2). Kuna duloksetiini ohutus imikutele ei ole teada, siis ei soovitata Duloxetine Accord´i imetamise ajal kasutada.
Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Duloxetine Accord´i kasutamisega võivad kaasneda sedatsioon ja pearinglus. Patsiente tuleb hoiatada, et kui nad tunnevad sedatsiooni või pearinglust, peavad nad vältima potentsiaalselt ohtlikke tegevusi nagu autojuhtimine ja masinate käsitsemine.
Kõrvaltoimed
a. Ohutusprofiili kokkuvõte
Duloxetine Accord´iga ravitud patsientidel olid kõige sagedamini registreeritud kõrvaltoimeteks iiveldus, peavalu, suukuivus, unisus ja pearinglus. Siiski enamus sagedastest kõrvaltoimetest olid kerged kuni mõõdukad, algasid tavapäraselt ravi algfaasis ning ravi jätkumisel enamasti vaibusid.
b. Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte
Tabelis 1 on esitatud kõrvaltoimed, mida vaadeldi spontaansetest raporteerimistest ja platseebo- kontrolliga kliinilistest uuringutest.
Tabel 1: Kõrvaltoimed
Esinemise sagedus: Väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras
Väga sage | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv |
Infektsioonid ja infestatsioonid |
|
|
| |
|
| Larüngiit |
|
|
Immuunsüsteemi häired |
|
|
| |
|
|
| Anafülaktiline |
|
|
|
| reaktsioon |
|
|
|
| Ülitundlikkus- |
|
|
|
| häire |
|
Endokriinsüsteemi häired |
|
|
| |
|
|
| Hüpotüreoidism |
|
Ainevahetus- ja toitumishäired |
|
|
| |
| Vähenenud | Hüperglükeemia | Veetustumine |
|
| söögiisu | (peamiselt | Hüponatreemia |
|
|
| täheldatud | SIADH |
|
|
| diabeetikutel) |
|
|
Psühhiaatrilised häired |
|
|
| |
| Unetus | Suitsidaalsed | Suitsidaalne |
|
| Agiteeritus | mõtted 5,7 | käitumine 5,7 |
|
| Libiido langus | Unehäired | Mania |
|
| Ärevus | Bruksism | Hallutsinat- |
|
| Orgasmi häired | Orienteerumis- | sioonid |
|
| Ebatavalised | häired | Agressioon ja |
|
| unenäod | Apaatia | viha |
|
Närvisüsteemi häired |
|
|
| |
Peavalu | Pearinglus | Müokloonus | Serotoniini- |
|
Unisus | Letargia | Akatiisia | sündroom |
|
| Treemor | Närvilisus | Krambid |
|
| Paraesteesia | Tähelepanuhäired | Psühhomotoorne |
|
|
| Düsgeusia | rahutus |
|
|
| Düskineesia | Ekstrapüramidaal |
|
|
| Rahutute jalgade | sümptomid |
|
|
| sündroom |
|
|
|
| Une halb |
|
|
kvaliteet
Silma kahjustused
| Hägune nägemine | Müdriaas | Glaukoom |
|
|
| Nägemishäired |
|
|
Kõrva ja labürindi kahjustused |
|
|
| |
| Tinnitus | Vertiigo |
|
|
|
| Kõrvavalu |
|
|
Südame häired |
|
|
|
|
| Palpitatsioonid | Tahhükardia |
|
|
|
| Supra- |
|
|
|
| ventrikulaarne |
|
|
|
| arütmia, |
|
|
|
| peamiselt kodade |
|
|
|
| fibrillatsioon |
|
|
Vaskulaarsed häired |
|
|
| |
| Vererõhu tõus | Minestus | Hüpertensiivne |
|
| Õhetamine | Hüpertensioon 3,7 | kriis 3,6 |
|
|
| Ortostaatiline |
|
|
|
| hüpotensioon |
|
|
|
| Perifeerne |
|
|
|
| külmatunne |
|
|
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired |
|
| ||
| Haigutamine | Pitsitus kurgus |
|
|
|
| Epistaksis |
|
|
Seedetrakti häired |
|
|
|
|
Iiveldus | Kõhukinnisus | Gastro- | Stomatiit |
|
Suukuivus | Kõhulahtisus | intestinaalne | Hematokeesia |
|
| Kõhuvalu | verejooks | Halb hingeõhk |
|
| Oksendamine | Gastroenteriit | Mikroskoopiline |
|
| Düspepsia | Eruktatsioon | koliit |
|
| Kõhupuhitus | Gastriit |
|
|
|
| Düsfaagia |
|
|
Maksa ja sapiteede häired |
|
|
| |
|
| Hepatiit | Maksa- |
|
|
| Maksaensüümide | puudulikkus |
|
|
| aktiivsuse tõus | Ikterus |
|
|
| (ALAT, ASAT, |
|
|
|
| alkaliinfosfataas) |
|
|
|
| Äge |
|
|
|
| maksakahjustus |
|
|
Naha ja nahaaluskoe kahjustused |
|
|
| |
| Suurenenud | Öine higistamine | Stevensi- | Kutaanne |
| higistamine | Urtikaaria | Johnsoni | vaskuliit |
| Lööve | Kontaktdermatiit | sündroom |
|
|
| Külm higi | Angioneurootilin |
|
|
| Valgustundlikkus | e turse |
|
|
| reaktsioonid |
|
|
|
| Suurenenud |
|
|
|
| kalduvus |
|
|
|
| verevalumite |
|
|
|
| tekkele |
|
|
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused |
|
|
| |
| Lihas-skeleti valu | Lihasjäikus | Mälumislihaste |
|
| Lihaste kramp | Lihastõmblused | spasm |
|
Neerude ja kuseteede häired |
|
|
| |
| Düsuuria | Kusepeetus | Ebanormaalne |
|
| Sage | Pakitsustunne | uriini lõhn |
|
| urineerimine | Öine |
|
|
|
| urineerimine |
|
|
|
| Noktuuria |
|
|
|
| Polüuuria |
|
|
|
| Uriinijoa nõrkus |
|
|
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired |
|
| ||
| Erektsioonihäire | Günekoloogiline | Menopausi |
|
| Ejakulatsiooni | verejooks | sümptomid |
|
| häired | Menstruatsiooni- | Galaktorröa |
|
| Hilinenud | häired | Hüper- |
|
| ejakulatsioon | Seksuaalsed | prolaktineemia |
|
|
| häired |
|
|
|
| Munandite valu |
|
|
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid |
|
| ||
| Kukkumised | Valu rinnus |
|
|
| Väsimus | Ebanormaalne |
|
|
|
| enesetunne |
|
|
|
| Külmatunne |
|
|
|
| Janu |
|
|
|
| Külmavärinad |
|
|
|
| Halb enesetunne |
|
|
|
| Kuumatunne |
|
|
|
| Kõnnaku häired |
|
|
Uuringud |
|
|
| |
| Kehakaalu langus | Kehakaalu tõus | Vere kolesterooli- |
|
|
| Vere kreatiniin- | taseme tõus |
|
|
| fosfokinaasi tõus |
|
|
|
| Vere |
|
|
|
| kaaliumisisalduse |
|
|
|
| tõus |
|
|
- Pärast ravi lõpetamist on teatatud ka krampide ja tinnituse juhtudest.
- Ortostaatilise hüpotensiooni ja minestuse juhtudest on põhiliselt teatatud ravi alguses. 3 Vt lõik 4.4
- Vaenulikkuse ja viha esinemise juhtudest on teatatud kohe ravi alguses või pärast ravi lõpetamist. 5 Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest on teatatud duloksetiinravi ajal või kohe peale duloksetiinravi lõpetamist (vt lõik 4.4)
- Eeldatav esinemissagedus on saadud turuletulekujärgsetest ohutusjärelvalve raportitest; platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud.
- Platseebost statistiliselt oluliselt mitte erinev.
- Kukkumised on sagedasemad eakatel (üle 65-aastastel)
- Oodatav sagedus põhineb kliinilistel uuringutel.
c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Duloksetiinravi lõpetamisel (eriti järsul) esineb tavaliselt ärajätunähtusid. Pearinglus, tundehäired (sealhulgas paresteesia või elektrišoki-taoline tunne, eriti peas), unehäired (sealhulgas unetus ja ärevad unenäod), väsimus, unisus, agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor, peavalu, lihasvalu, ärrituvus, kõhulahtisus, liighigistamine ja peapööritus on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed.
Üldiselt SSRI-de ja SNRI-de puhul on need kõrvaltoimed kerged kuni mõõdukad ja ise mööduvad, kuid siiski mõnedel patsientidel võivad need olla rasked ja/või kesta kauem. Seetõttu soovitatakse ravi lõpetamisel järk-järgult duloksetiini annust vähendada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Duloksetiini kolme kliinilise uuringu 12 nädalat kestnud akuutses faasis ilmnesid duloksetiinravi saavatel diabeetilise neuropaatilise valuga patsientidel väikesed, kuid statistiliselt olulised tühja kõhu
puhused veresuhkru kõrgenemised. HbA1c näitajad olid nii duloksetiini kui ka platseebot saanud patsientidel stabiilsed. Nende uuringute jätku-faasis, mis kestis kuni 52 nädalat, esines HbA1c taseme tõusu nii duloksetiini kui ka rutiinse raviga gruppides, kuid keskmine tõus oli 0,3% suurem duloksetiiniga ravitud patsientide grupis. Duloksetiiniga ravitud patsientidel esines ka vähest tühja kõhu puhust veresuhkru kõrgenemist ja üldkolesterooli tõusu, samal ajal kui laboratoorsed testid näitasid vähest langust rutiinset ravi saanud patsientide grupis.
Südame löögisageduse järgi korrigeeritud QT-intervallil ei olnud erinevust duloksetiini ja platseebot saanud patsientide võrdluses. QT, PR, QRS või QTcB intervallide osas ei täheldatud mingit kliiniliselt olulist erinevust platseebot ja duloksetiini saanud patsientide vahel.
d. Lapsed
Kliinilises uuringus raviti duloksetiiniga kokku 509 depressiooni diagnoosiga ning 241 generaliseerunud ärevushäire diagnoosiga last vanuses 7...17 aastat. Üldiselt oli duloksetiini kõrvaltoimete profiil lastel ja noorukitel sarnane täiskasvanutel nähtuga.
Kokku 467 lapsel, kes randomiseeriti algselt kliinilises uuringus saama duloksetiini, esines 10. nädalaks 0,1 kg kehakaalu langus võrreldes 0,9 kg keskmise langusega platseebot saanud 353 lapse grupis. Hiljem, nelja kuni kuue kuu pikkuse jätkuva ravi jooksul, esines patsientidel keskmine tendents paranemisele oodatava kehakaalu algväärtuse protsentiili suunas, mis põhines vanuse ja sooga sobitatud eakaaslaste populatsiooni andmetel.
Kuni 9 kuud kestnud uuringus täheldati duloksetiiniga ravitud lastel üldise pikkuse protsentiili vähenemist 1% (2 % vähenemine lastel (7...11-aastased) ja 0,3 % suurenemine noorukitel (12...17- aastased) (vt lõik 4.4).
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
On teatatud üleannustamise juhtudest, kasutamisel kas üksinda või kombinatsioonis teiste ravimitega, kus duloksetiini annus oli 5400 mg. Mõned teated on letaalsetest juhtudest, peamiselt on tegemist olnud teiste ravimitega segatud üleannustega, kuid ka ainult duloksetiiniga ligikaudu 1000 mg annuse puhul. Üleannustamise tunnused ja sümptomid (kas ainult duloksetiini või kombinatsioonis teiste ravimitega) on unisus, kooma, serotoniinisündroom, krambid, oksendamine ja tahhükardia.
Spetsiifilist antidooti duloksetiinile ei ole teada, kuid kui järgneb serotoniinisündroom, tuleb alustada vastavat ravi (nagu nt küproheptadiini abil ja/või temperatuuri kontrolliga). Tuleb tagada vabad hingamisteed. Soovitatakse jälgida südame ja teisi elulisi funktsioone ning rakendada sobivaid sümptomaatilisi ja toetavaid meetmeid. Peatselt pärast ravimi sissevõtmist või sümptomaatilistel patsientidel võib näidustatud olla maoloputus. Imendumise vähendamiseks võib kasu olla aktiivsöe manustamisest. Kuna duloksetiinil on suur jaotusruumala, siis diureesi forsseerimisest, hemoperfusioonist ja verevahetusest tõenäoliselt abi ei ole.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Teised antidepressandid
ATC-kood: NO6AX21
Toimemehhanism
Duloksetiin on kombineeritud serotoniini (5-HT) ja noradrenaliini (NA) tagasihaarde inhibiitor. Ta inhibeerib vähesel määral dopamiini tagasihaaret ning omab mitteolulist afiinsust histaminergiliste, dopaminergiliste, kolinergiliste ja adrenergiliste retseptorite suhtes. Duloksetiin suurendab loomadel annusest sõltuvalt serotoniini ja noradrenaliini ekstratsellulaarset taset erinevates aju piirkondades.
Farmakodünaamilised toimed
Duloksetiin normaliseeris valuläve mitmetes neuropaatilise ja põletikulise valu prekliinilistes mudelites ja vähendas reaktsiooni valule püsiva valu mudelis. Duloksetiini valu pärssiv toime tuleneb usutavasti valu pärssivate alanevate juhteteede stimuleerimisest kesknärvisüsteemis.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Depressioon
Duloxetine Accord´i uuriti kliinilises programmis, mis hõlmas 3158 patsienti (1285 patsiendiaastat), kes vastasid depressiooni DSM-IV kriteeriumidele. Duloxetine Accord´i soovitusliku annuse (60 mg üks kord ööpäevas) efektiivsus leidis tõestust kõigis kolmes depressiooniga täiskasvanud ambulatoorsete patsientidega läbi viidud randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrolliga, fikseeritud annuse akuutses uuringus. Üldiselt on Duloxetine Accord´i ööpäevaste annuste 60...120 mg efektiivsus tõestatud depressiooniga täiskasvanud ambulatoorsete patsientidega läbi viidud seitsmest randomiseeritud, topeltpimedast, platseebo-kontrolliga, fikseeritud annuse akuutsest uuringust kokku viies uuringus
Võttes aluseks 17 hinnangupunktiga Hamiltoni depressiooniskaala (HAM-D) punktisumma paranemise, tõestati Duloxetin Accord´i statistilist paremust platseeboga võrreldes (sh nii depressiooni emotsionaalsete kui somaatiliste sümptomite osas). Duloxetine Accord´il olid platseeboga võrreldes ka statistiliselt oluliselt suuremad ravivastuse ja remissiooni määrad. Ainult väikesel osal kesksetesse kliinilistesse uuringutesse lülitatud patsientidest esines raske depressioon (uuringu alguses HAM- D>25).
Ühes retsidiivi preventsiooni uuringus randomiseeriti patsiendid, kes olid saavutanud ravivastuse avatud uuringus 12-nädalasele akuutsele ravile Duloxetin Accord´iga 60 mg üks kord ööpäevas, rühmadesse, milles manustati järgneva 6 kuu jooksul kas Duloxetine Accord´i 60 mg üks kord ööpäevas või platseebot. Retsidiivini kulunud aja põhjal ilmnes, et Duloxetine Accord 60 mg üks kord ööpäevas omas statistiliselt oluliselt paremat tulemust esmase tulemusnäitaja –depressiooni retsidiivi profülaktika –osas kui platseebo (p=0,004). Retsidiivide esinemissagedus 6-kuulise topeltpimeda jälgimisperioodi jooksul oli duloksetiini ja platseebo rühmas vastavalt 17% ja 29%.
52 nädalat kestnud platseebokontrolliga topeltpimeda ravi jooksul oli duloksetiiniga ravitud korduva depressiooniga patsientidel oluliselt pikem sümptomitevaba periood (p<0,001) võrreldes platseebot saanud patsientidega. Kõik patsiendid olid eelnevalt saavutanud ravivastuse avatud duloksetiini ravis (28...34 nädala jooksul) annuses 60...120 mg ööpäevas. 52-nädalase platseebokontrolliga topeltpimeravi faasi jooksul taastekkisid depressiooni sümptomid 14,4% duloksetiiniga ravitud ja 33,1% platseebot saanud patsientidest (p<0,001).
Duloxetine Accord´i toimet vaadeldi uuringus, mille käigus manustati seda annuses 60 mg üks kord päevas eakatele depressiivsetele patsientidele (≥65 aastat); see näitas duloksetiiniga ravitud patsientide puhul võrreldes platseeboga statistiliselt olulist erinevust HAMD 17 skoori vähenemisel. Duloxetine Accord´i 60 mg üks kord päevas annuse taluvus eakate patsientide puhul oli võrreldav noorematel täiskasvanutel täheldatuga. Siiski, kliinilised andmed eakate patsientide ravivastuse kohta maksimaalsele annusele (120 mg päevas) on piiratud ning seetõttu on soovitav selle populatsiooni ravimisel olla ettevaatlik.
Generaliseerunud ärevushäire
Duloxetine Accord´i statistiliselt oluline paremus platseeboga võrreldes, leidis tõestust viies uuringus, mille hulka kuulusid neli randomiseeritud, topeltpimedat, platseeboga kontrollitud akuutset uuringut ja retsidiivide profülaktika uuring täiskasvanud generaliseerunud ärevushäirega patsientidel.
Duloxeine Accord´il täheldati statistiliselt olulist paremust platseeboga võrreldes, mõõdetuna Hamiltoni ärevusskaala (HAM-A) üldskoori paranemise ja Sheehani võimetusskaala (SDS) üldise funktsionaalse kahjustuse skoori alusel. Platseeboga võrreldes olid Duloxetine Accord´il ka suuremad ravivastuse ja remissiooni määrad. Duloxetine Accord´il esinesid HAM-A üldskoori paranemise osas venlafaksiiniga võrreldavad efektiivsusnäitajad.
Retsidiivide profülaktika avatud uuringusse randomiseeriti patsiendid, kellel esines ravivastus 6- kuulisele akuutsele Duloxetine Accord-ravile, saama järgmise 6 kuu jooksul kas Duloxetine Accord´i või platseebot. Retsidiivide profülaktikas, mõõdetuna retsidiivini kulunud aja järgi, ilmnes Duloxetine Accord´il 60...120 mg üks kord ööpäevas statistiliselt oluline paremus platseeboga (p<0,001) võrreldes. Retsidiivi esinemissagedus 6-kuulise topeltpimeda jälgimisperioodi jooksul oli Duloxetine Accord´i puhul 14% ja platseebo puhul 42%.
Üks kord päevas manustatavate Duloxetine Accord´i 30...120 mg annuste (kohandatud annus) efektiivsust hinnati eakatel (>65-aastased) generaliseerunud ärevushäirega patsientidel uuringus, kus näidati duloksetiiniga ravitud patsientide HAM-A koguskoori statistiliselt olulist paranemist võrreldes platseeboga. Üks kord päevas manustatavate Duloxetine Accord´i 30...120 mg annuste efektiivsus eakatel generaliseerunud ärevushäirega patsientidel oli sarnane nooremate patsientidega läbi viidud uuringutes nähtuga. Kuid eakatel patsientidel on andmed maksimaalse annuse (120 mg päevas) kasutamise kohta piiratud, seetõttu on selle annuse kasutamisel vajalik ettevaatus.
Diabeetiline perifeerne neuropaatiline valu
Duloxetine Accord´i efektiivsust diabeetilise neuropaatilise valu ravimina uuriti kahes randomiseeritud, 12 -nädalases, topeltpimedas, platseeboga kontrollitud, fikseeritud annusega kliinilises uuringus, milles osalesid täiskasvanud (vanuses 22...88 aastat), kes olid kannatanud diabeetilise neuropaatilise valu all vähemalt 6 kuud. Patsiendid, kes vastasid depressiooni diagnostilistele kriteeriumidele, arvati nendest uuringutest välja. Esmane tulemusnäitaja oli 24-tunnine keskmine valu nädalas, mille jaoks andmed koguti patsientide poolt igapäevaselt täidetud päeviku alusel 11-punktilisel Likert’i skaalal.
Mõlemas uuringus, kus manustati Duloxetine Accord´i 60 mg üks kord ööpäevas ja 60 mg kaks korda ööpäevas, vähendas ravim platseeboga võrreldes oluliselt valu. Mõnede patsientide puhul oli toime märgatav esimesel ravinädalal. Kahe aktiivse ravigrupi vahel ei täheldatud olulist keskmise paranemise erinevust. Vähemalt 30% valu vähenemine registreeriti umbes 65%-l duloksetiini ravi saanud patsientidest, võrreldes 40%-ga platseebot saanud patsientidel. Vastavad arvud vähemalt 50% valu vähenemise puhul olid vastavalt 50 % ja 26%. Kliinilise ravivastuse määra (50%-line või suurem valu leevendamine) analüüsiti selle järgi, kas patsient koges ravi jooksul unisust. Nende
patsientide seas, kellel ei ilmnenud unisust, täheldati kliinilist ravivastust 47%-l duloksetiini saanud patsientidest ja 27%-l platseebot saanud patsientidest. Kliinilise ravivastuse määrad duloksetiini saanud patsientidel, kellel ilmnes unisus, oli 60% ja platseebot saanud patsientidel oli see 30%. Patsiendid, kes 60 ravipäeva järel ei täheldanud 30%-list valu vähenemist, ei oleks tõenäoliselt seda ka edasise ravi jätkumise järel saavutanud.
Avatud pikaajalises uuringus püsis valu vähenemine patsientidel, kes reageerisid esialgsele 8- nädalasele ravile Duloxetine Accord´iga annuses 60 mg üks kord ööpäevas, järgneva 6 kuu jooksul, mida mõõdeti muutuse järgi valuküsimustiku (Brief Pain Inventory, BPI) 24-tunni keskmise valu skaalal.
Lapsed
Duloksetiini ei ole uuritud alla 7-aastastel patsientidel.
800 depressiooni põdeva patsiendiga vanuses 7...17 aastat viidi läbi kaks randomiseeritud topeltpimedat paralleelset uuringut (vt lõik 4.2). Need kaks uuringut hõlmasid platseeborühma ja toimeaine (fluoksetiin) kontrollrühmaga 10-nädalast akuutravi, millele järgnes 6 kuud kestnud laiendatud ravi. Duloksetiinirühm (30...120 mg) ega kontrollrühm (fluoksetiin 20...40 mg) ei erinenud statistiliselt platseebost üldskoori osas algväärtusest kuni lõpptulemuseni laste depressiooni hindamisskaalal. Võrreldes fluoksetiini saavate patsientidega, oli ravi lõpetamine kõrvaltoimete tõttu
suurem duloksetiini võtvatel patsientidel ning seda peamiselt iivelduse tõttu. 10-nädalase akuutravi perioodil teatati suitsidaalsest käitumistest (duloksetiiniga 0/333 [0%], fluoksetiiniga 2/225 [0,9%], platseeboga 1/220 [0,5%]). Kogu 36 uuringunädala jooksul, 333-st algselt duloksetiinile randomiseeritud patsiendist 6-l ja 225-st algselt fluoksetiinile randomiseeritud patsiendist 3-l esines suitsidaalset käitumist (ekspositsioonile kohandatud juhud olid duloksetiini puhul 0,039 juhtu patsiendiaasta kohta ja fluoksetiini puhul 0,026 juhtu). Lisaks ühel patsiendil, kes oli platseebolt duloksetiinile üle viidud, esines duloksetiini võtmise ajal suitsidaalset käitumist.
272 generaliseerunud ärevushäirega patsiendil vanuses 7...17 aastat viidi läbi randomiseeritud topeltpime platseebo-kontrolliga uuring. Uuring hõlmas 10-nädalast platseebo-kontrolliga akuutravifaasi, millele järgnes 18-kuud kestnud pikendatud ravi periood. Selles uuringus kasutati paindlikku annustamisskeemi, mis võimaldas annuse aeglasemat suurendamist 30 mg-lt üks kord ööpäevas kuni suuremate annusteni (maksimaalselt 120 mg üks kord ööpäevas). 10-nädalase ravi järel täheldati duloksetiin-ravi statistiliselt oluliselt suuremat GAD sümptomite paranemist, mõõdetuna GAD PARS raskusastmete skaalal (keskmine erinevus duloksetiin ja platseebo vahel oli 2,7 punkti [95% usaldusvahemik 1,3...4,0]). Toime püsimist ei ole hinnatud. 10-nädalase akuutravifaasi ajal kõrvaltoimete tõttu ravi katkestamises kahe grupi –duloksetiini ja platseebo –vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei olnud. Kahel platseebogrupist pärast akuutravi faasi duloksetiini gruppi üle viidud patsiendil esines pikendatud ravi faasi ajal duloksetiini võtmisega seoses suitsidaalset käitumist. Üldise kasu/riski suhte kokkuvõte on selles vanusegrupis veel tegemata (vt ka lõigud 4.2 ja 4.8).
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Duloxetine Accord´iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta depressiooni, diabeetilise neuropaatilise valu ja generaliseerunud ärevushäire näidustuse korral. Teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2
Farmakokineetilised omadused
Duloksetiini manustatakse üksiku enantiomeerina. Duloksetiin metaboliseeritakse suurel määral oksüdatiivsete ensüümide (CYP1A2 ja polümorfse CYP2D6) poolt, millele järgneb konjugatsioon. Duloksetiini farmakokineetikale on omane suur individuaalne varieeruvus (tavaliselt 50...60%), mis oleneb osaliselt soost, vanusest, suitsetamisharjumusest ja CYP2D6 metaboliseerimistasemest.
Imendumine: Duloksetiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi ning CMAX saabub 6 tundi pärast manustamist. Absoluutne suukaudne biosaadavus on 32...80% (keskmiselt 50%). Toit pikendab maksimaalse kontsentratsiooni saabumise aega 6 tunnilt 10 tunnini ning vähendab vähesel määral imendumise ulatust (ligikaudu 11%). Need muutused ei oma kliinilist tähendust.
Jaotumine: Duloksetiin seondub ligikaudu 96% ulatuses inimese plasmavalkudega. Duloksetiin seondub nii albumiini kui alfa-1 happelise glükoproteiiniga. Neeru-või maksakahjustus ei mõjuta valkudega seonduvust.
Biotransformatsioon: Duloksetiin metaboliseerub suurel määral ning metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. Nii tsütokroom P450-2D6 kui 1A2 katalüüsivad kahe peamise metaboliidi 4- hüdroksüduloksetiini glükuroniidkonjugaadi ja 5-hüdroksü, 6-metoksüduloksetiini sulfaatkonjugaadi moodustumist. Vastavalt in vitro uuringutele peetakse duloksetiini tsirkuleerivaid metaboliite farmakoloogiliselt inaktiivseteks. Duloksetiini farmakokineetikat ei ole eraldi uuritud CYP2D6 madala aktiivsusega patsientidel. Piiratud andmed viitavad sellele, et duloksetiini tase plasmas on neil patsientidel kõrgem.
Eritumine: Duloksetiini eliminatsiooni poolväärtusaeg jääb vahemikku 8...17 tundi (keskmiselt 12 tundi). Pärast veenisisest manustamist on duloksetiini plasmakliirens vahemikus 22...46l/h (keskmiselt 36l/h). Pärast suukaudset annust on duloksetiini plasmakliirens 33...261 l/h (keskmiselt 101l/h).
Eripopulatsioonid
Sugu: Meeste ja naiste vahel on tuvastatud farmakokineetilised erinevused (naistel on plasmakliirens ligikaudu 50% väikesem). Kuna kliirensi määr meestel ja naistel osaliselt kattub, siis soopõhised farmakokineetilised erinevused ei õigusta annuse vähendamist naistel.
Vanus: Nooremate ja eakate (≥65-aastaste) naiste võrdlemisel on täheldatud farmakokineetilisi erinevusi (eakatel AUC ligikaudu 25% võrra suurem ja poolväärtusaeg lligikaudu 25% võrra pikem), kuid need erinevused ei ole sedavõrd suured, et õigustada annuse kohandamist. Üldine soovitus on ettevaatusega ravida eakaid (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Neerukahjustus: Neeruhaiguse lõppjärgus (ESRD), dialüüsravi saavatel patsientidel olid duloksetiini CMAX ja AUC väärtused kaks korda suuremad kui tervetel. Kerge või mõõduka neerupuudulikkusega patsientidelt on saadud vähe andmeid duloksetiini farmakokineetika kohta.
Maksakahjustus: Keskmise raskusega maksahaigus (Child Pugh B klass) mõjutas duloksetiini farmakokineetikat. Keskmise raskusega maksahaigust põdevatel patsientidel oli duloksetiini plasmakliirens 79% väiksem, lõppfaasi poolväärtusaeg 2,3 korda pikem ja AUC 3,7 korda suurem kui tervetel. Kerge või raske maksapuudulikkusega patsientidel ei ole duloksetiini ja tema metaboliitide farmakokineetikat uuritud.
Rinnaga toitvad emad: Duloksetiini olemust uuriti 6 imetaval emal, kes olid vähemalt 12 nädalat tagasi sünnitanud. Duloksetiin on rinnapiimas avastatav ja püsikontsentratsioon rinnapiimas on ligikaudu üks neljandik võrreldes plasmatasemega. Duloksetiini kogus rinnapiimas on ligikaudu 7µg/ööpäevas 40 mg kaks korda ööpäevas manustamise puhul. Imetamine ei mõjutanud duloksetiini farmakokineetikat.
Lapsed: Duloksetiini farmakokineetikat 7...17-aastastel depressiooniga lastel, 20...120 mg ööpäevas ühekordse suukaudse manustamise järgselt, iseloomustati populatsiooni mudelanalüüsi abil, mis põhines 3 uuringu andmetel. Mudeli järgi ennustatud duloksetiini tasakaalukontsentratsioon plasmas lastel oli enamasti samas kontsentratsiooni vahemikus kui täiskasvanutel.
Prekliinilised ohutusandmed
Rottidel läbi viidud standardsete testide seerias puudus duloksetiinil genotoksiline toime, samuti ei olnud ta kartsinogeenne. Siiski tuvastati kartsinogeensuse uuringus roti maksas mitme tuumaga rakke, kusjuures muid histopatoloogilisi muutusi ei avastatud. Selle tekkemehhanism ja kliiniline tähendus ei ole teada. Emashiirtel, kes said duloksetiini 2 aasta jooksul, tõusis hepatotsellulaarsete adenoomide ja kartsinoomide esinemissagedus, mida täheldati ainult suurte annuste (144 mg/kg/ööpäevas) korral, kuid see tulenes arvatavasti maksa mikrosomaalse ensüümi induktsioonist. Hiirtelt saadud andmete tähendus inimesele ei ole teada. Emasrottidel, kellele manustati duloksetiini (45mg/kg/ööpäevas) enne paaritumisperioodi ja selle ajal ning tiinuse varajasel perioodil, täheldati toidutarbimise ja kehakaalu vähenemist, östraaltsükli katkemist, elussündide indeksi ja järglaste elulemuse langust ning järglaste kasvupeetust, kusjuures süsteemselt ringleva aine tase ei olnud hinnanguliselt suurem kui maksimaalne kliiniline AUC. Küülikutega läbi viidud embrüotoksilisuse uuringus täheldati maksimaalsest kliinilisest tasemest madalama süsteemselt ringleva aine taseme korral kardiovaskulaarsete ja skeleti väärarendite suurenenud esinemissagedust. Ühes teises uuringus, milles testiti duloksetiini suuremat annust teise soolana, ei tuvastatud mingeid väärarendeid. Rottidega teostatud prenataalse/postnataalse toksilisuse uuringutes kutsus duloksetiin järglastel esile ebasoodsaid toimeid käitumisele, kusjuures tsirkuleeriva aine tase jäi allapoole maksimaalset kliinilist ekspositsiooni (AUC-d).
Uuringud noorte rottidega näitasid mööduvat toimet neurokäitumisele, samuti vähenes oluliselt kehakaal ja toidu tarbimine; esines maksa ensüümide induktsiooni ja hepatotsellulaatset vakuolatsiooni annuse juures 45 mg/kg/ööpäevas. Noortel rottidel täheldatud duloksetiini üldine toksilisuse profiil oli sarnane täiskasvanud rottide omaga. Ööpäevased annused 20 mg/kg ei mõjutanud kõrvaltoimete taset.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Kapsli sisu:
Suhkrusfäärid (sisaldavad maisitärklist ja sahharoosi)
Hüpromelloos 2910 (E464)
Krospovidoon (tüüp B)
Talk
Sahharoos
Karboksümetüületüültselluloos
Povidoon
Titaandioksiid (E171)
Makrogool (E1521)
Polüsorbaat 80 (E433)
30 mg kapsli kest:
Želatiin Titaandioksiid (E171) Naatriumlaurüülsulfaat Indigokarmiin (E132)
60 mg kapsli kest:
Želatiin Titaandioksiid (E171) Naatriumlaurüülsulfaat Indigokarmiin (E132)
Kollane raudoksiid (E172)
30 mg tint (söödav):
Šellak (E904) Propüleenglükool Kollane raudoksiid (E172)
60 mg tint (söödav):
Šellak (E904) Propüleenglükool Kaaliumhüdroksiid Titaandioksiid (E171)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Alumiinium-Alumiinium blister.
Duloxetine Accord on saadaval:
30 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 7, 10, 14, 28, 28x1, 30, 90, 98, 98x1 ja 100 kapslid. 60 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 14, 28, 28x1, 30, 90, 98, 98x1 ja 100 kapslid.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Accord Healthcare Limited
Sage house, 319 Pinner Road, North Harrow Middlesex, HA1 4HF
Ühendkuningriik
MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
30 mg: 887015
60 mg: 887115
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.10.2015
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
oktoober 2015