RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ertapenem QILU 1 g infusioonilahuse kontsentraadi pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab naatriumertapeneemi koguses, mis vastab 1 g ertapeneemile.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks viaal ligikaudu 100 mg/ml kontsentraati.

INN. Ertapenemum

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) 1 g annus sisaldab ligikaudu 6,0 mEq naatriumi (ligikaudu 137 mg).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber. Valge kuni valkjas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ertapeneemile tundlike või väga tõenäoliselt tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud järgmiste infektsioonide ravi lastel (vanuses 3 kuud kuni 17 aastat) ja täiskasvanutel, kui on vajalik parenteraalne ravi (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• kõhuõõne infektsioon,
• olmetekkene pneumoonia,
• ägedad günekoloogilised infektsioonid,
• diabeediga kaasnevad naha ja pehmete kudede infektsioonid jalal (vt lõik 4.4).

Ennetamine

Plaanilise kolorektaalse operatsioonijärgse haavainfektsiooni ennetamine täiskasvanutel (vt lõik 4.4).

Antibakteriaalsete ravimite kasutamisel tuleb jälgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Ravi Täiskasvanud ja noorukid (13...17-aastased): Ertapenem QILU’i annus on 1 g, manustatuna üks kord ööpäevas intravenoosselt, vt lõik 6.6.

Väikelapsed ja lapsed (3-kuused kuni 12-aastased): Ertapenem QILU’i annus on 15 mg/kg manustatuna 2 korda ööpäevas (ei tohi ületada 1 g/ööpäevas), vt lõik 6.6.

Ennetamine Täiskasvanud: soovitatav annus operatsioonikoha nakkuste ennetamiseks pärast plaanilist kolorektaalset operatsiooni on 1 g intravenoosse üksikannusena, mille manustamine tuleb lõpetada 1 tund enne kirurgilist sisselõiget.

Erirühmad

Lapsed Ertapenemi ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 3 kuu ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Neerukahjustus Ertapenem QILU’i võib kasutada infektsioonide raviks kerge kuni mõõduka neerukahjustusega täiskasvanud patsientidel. Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on > 30 ml/min/1,73 m2, ei ole annuse korrigeerimine vajalik. Ertapeneemi ohutuse ja efektiivsuse kohta raske neerukahjustusega patsientidel on andmed annuse soovitamiseks ebapiisavad. Seetõttu ei tohi ertapeneemi neil patsientidel kasutada (vt lõik 5.2). Neerukahjustusega laste ja noorukite kohta andmed puuduvad.

Hemodialüüs Ertapeneemi kasutamise ohutuse ja efektiivsuse kohta hemodialüüsi saavatel patsientidel on andmed annuse soovitamiseks ebapiisavad. Seetõttu ei tohi ertapeneemi neil patsientidel kasutada.

Maksakahjustus Maksafunktsiooni häirete korral ei ole annuse korrigeerimine vajalik (vt lõik 5.2).

Eakad Ertapenem QILU’i võib kasutada soovitatud annuses, välja arvatud raske neerukahjustuse korral (vt „Neerukahjustus“).

Manustamisviis Veenisisene manustamine: Ertapenem QILU’i manustatakse infusiooni teel 30 minuti jooksul. Üldjuhul on Ertapenem QILU’iga ravi kestus 3...14 päeva, kuid see võib varieeruda sõltuvalt infektsiooni tüübist ja raskusest ning haigustekitaja(te)st. Kliinilise näidustuse korral võib paranemise ilmnemisel üle minna sobivale suukaudsele antibiootikumile.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Ülitundlikkus mõne teise karbapeneemigrupi antibiootikumi suhtes.
• Raske ülitundlikkusreaktsioon (näiteks anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) mõne teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (näiteks penitsilliinide või tsefalosporiinide) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkus Patsientidel, kes on saanud ravi beetalaktaamantibiootikumidega, on kirjeldatud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktilisi reaktsioone). Nende reaktsioonide tekke tõenäosus on suurem inimestel, kes on tundlikud mitmete allergeenide suhtes. Enne ertapeneemravi alustamist tuleb patsienti põhjalikult küsitleda varem esinenud ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide, teiste beetalaktaamantibiootikumide ja teiste allergeenide suhtes (vt lõik 4.3). Allergilise reaktsiooni ilmnemisel ertapeneemi suhtes (vt lõik 4.8) tuleb ravi kohe katkestada. Rasked anafülaktilised reaktsioonid vajavad kohe esmaabi.

Superinfektsioon Ertapeneemi pikaajaline kasutamine võib põhjustada resistentsete mikroorganismide vohamist. Vajalik on patsiendi seisundi korduv hindamine. Superinfektsiooni tekkimisel tuleb rakendada sobivaid meetmeid.

Antibiootikumraviga seotud koliit Ertapeneemi puhul on teatatud antibiootilise raviga seotud koliidist ja pseudomembranoossest koliidist, mille raskusaste võib varieeruda kergest haigusvormist eluohtlikuni. Seetõttu tuleb selle diagnoosi võimalusega arvestada patsientidel, kellel tekib pärast antibiootikumide manustamist kõhulahtisus. Kaaluda tuleb ertapenem’iga ravi katkestamist ja Clostridioides difficile vastase spetsiifilise ravi rakendamist. Kasutada ei tohi peristaltikat pärssivaid ravimeid.

Krambihood Kliiniliste uuringute käigus on ertapeneemiga (1 g üks kord ööpäevas) ravitud täiskasvanud patsientidel täheldatud krambihooge ravi jooksul või 14 päeva jooksul pärast ravi. Krambihood ilmnesid kõige sagedamini eakatel patsientidel ja eelnevate kesknärvisüsteemi häiretega (näiteks ajukahjustus või varem esinenud krambihood) ja/või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel. Sarnaseid tähelepanekuid on tehtud ka ravimi turuletulekujärgselt.

Entsefalopaatia Ertapeneemi kasutamisel on teatatud entsefalopaatiast (vt lõik 4.8). Ertapeneemi põhjustatud entsefalopaatia kahtluse korral (nt müokloonus, krambihood, muutunud vaimne seisund, teadvusekaotus) tuleb kaaluda ertapeneemi manustamise lõpetamist. Neerukahjustusega patsientidel on ertapeneemist tingitud entsefalopaatia risk suurem ja selle paranemine võib pikeneda.

Valproehappe samaaegne kasutamine Ertapeneemi ja valproehappe/naatriumvalproaadi samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Suboptimaalne ekspositsioon Olemasolevatele andmetele tuginedes ei saa välistada, et kirurgilistel sekkumistel, mis on pikemad kui 4 tundi, võib üksikutel juhtudel patsiendil tekkida ertapeneemi kontsentratsiooni suboptimaalsuse oht ja järelikult potentsiaalne ravi ebaõnnestumise risk. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik sellistes ebaharilikes olukordades. Kaalutlused patsientide erirühmades kasutamisel Kogemus ertapeneemi kasutamisega raskete infektsioonide ravis on piiratud. Olmetekkese kopsupõletiku ravi kliinilistes uuringutes täiskasvanutel esines ertapeneemiga ravitud hinnatavatest patsientidest raske infektsioon 25%-l (defineeritud pneumoonia raskusastmega > III). Ägedate günekoloogiliste infektsioonide ravi kliinilises uuringus täiskasvanutel oli ertapeneemiga ravitud hinnatavatest patsientidest raske haigus 26%-l (defineeritud kehatemperatuuriga ≥ 39 ℃ ja/või baktereemiaga); kümnel patsiendil oli baktereemia. Kõhuõõne infektsiooni ravi kliinilises uuringus täiskasvanutel oli 30%-l hinnatavatest patsientidest üldperitoniit, 39%-l patsientidest olid infektsioonid (välja arvatud pimesoole infektsioon) maos, kaksteistsõrmiksooles, peensooles, jämesooles või sapipõies; uuringusse kaasatud hinnatavate patsientide hulk, kelle APACHE II skoor oli ≥ 15, oli väga piiratud, ning neil patsientidel ei ole efektiivsust tõestatud.

Ertapeneemi efektiivsus penitsilliinresistentse Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud olmetekkese kopsupõletiku ravis ei ole tõestatud.

Ertapeneemi efektiivsus kaasneva osteomüeliidiga diabeetiliste jalainfektsioonide ravis ei ole tõestatud.

Ertapeneemi kasutamisega on alla kaheaastastel lastel suhteliselt vähe kogemusi. Selles vanuserühmas tuleb eriti hoolikalt kindlaks määrata infektsiooni põhjustava(te) organismi(de) vastuvõtlikkus ertapeneemile. Alla 3 kuu vanuste laste kohta andmeid ei ole.

Naatrium Ravim sisaldab ligikaudu 137 mg naatriumi 1 g annuses, mis on võrdne 6,85%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

P-glükoproteiini või CYP poolt vahendatud ravimi kliirensi pärssimisest tingitud koostoimete teke ei ole tõenäoline (vt lõik 5.2).

Valproehappe samaaegsel kasutamisel karbapeneemidega on teatatud valproehappe taseme langusest allapoole terapeutilist vahemikku. Valproehappe sisalduse langus seerumis võib viia selleni, et krambihood ei ole piisavalt kontrollitud. Seetõttu ei ole ertapeneemi ja valproehappe/naatriumvalproaadi samaaegne kasutamine soovitatav ja kaaluda tuleb alternatiivse antibiootikumi või krambivastase ravi kasutamist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedatel naistel ei ole asjakohaseid ja hästi kontrollitud uuringuid läbi viidud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Ertapeneemi tohib raseduse ajal siiski kasutada vaid juhul, kui oodatav kasulik toime emale ületab võimalikud ohud lootele.

Imetamine Ertapeneem eritub rinnapiima. Kõrvaltoimete tekke võimaluse tõttu ei tohi ravi ajal last rinnaga toita.

Fertiilsus Ertapeneemi toime kohta meeste ja naiste fertiilsusele ei ole asjakohaseid ja kontrollitud uuringuid läbi viidud. Prekliinilised uuringud ei ole näidanud otsest või kaudset kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Ertapenem QILU võib mõjutada patsiendi võimet juhtida autot või käsitseda masinaid. Patsiendid peavad olema informeeritud, et seoses ertapeneemiga on teatatud pearingluse ja unisuse esinemisest (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Täiskasvanud Kliinilistes uuringutes oli ertapeneemiga ravitud patsientide arv kokku üle 2200, kellest enam kui

2150 patsienti said ertapeneemi annuses 1 g. Kõrvaltoimeid (mis uurija hinnangul olid võimalikult, arvatavasti või kindlasti ravimiga seotud) teatati ligikaudu 20%-l ertapeneemiga ravitud patsientidest. Kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi 1,3% patsientidest. Täiendavalt 476 patsienti sai ertapeneemi 1 g üksikannusena enne operatsiooni kliinilises uuringus, milles uuriti operatsioonikoha nakkuste ennetamist pärast kolorektaalset operatsiooni.

Ainult ertapeneemi saanud patsientidel olid kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed ravi ajal ja 14 päeva jooksul pärast ravi: kõhulahtisus (4,8%), infusiooniks kasutatud veeni komplikatsioon (4,5%) ja iiveldus (2,8%).

Ainult ertapeneemi saanud täiskasvanud patsientidel olid kõige sagedasemad ravi ajal ja 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist täheldatud laboratoorsete analüüside kõrvalekalded ja vastavad esinemissagedused järgmised: ALAT-i (4,6%), ASAT-i (4,6%) ja aluselise fosfataasi (3,8%) aktiivsuse ning trombotsüütide arvu (3,0%) suurenemine.

Lapsed (3-kuused kuni 17-aastased) Kliinilistes uuringutes raviti ertapeneemiga kokku 384 patsienti. Üleüldine ohutusprofiil on võrreldav täiskasvanute omaga. Kõrvaltoimetest (mis uurija hinnangul olid võimalikult, arvatavasti või kindlasti ravimiga seotud) teatati ligikaudu 20,8%-l ertapeneemiga ravitud patsiendil. Kõrvaltoimete tõttu lõpetati ravi 0,5%-l patsientidest.

Patsientidel, keda raviti ainult ertapeneemiga, olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks ravi ajal ning kuni 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist: kõhulahtisus (5,2%) ja valu infusioonikohal (6,1%).

Ainult ertapeneemi saanutel olid kõige sagedamad ravi ajal ja 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist täheldatud laboratoorsete analüüside kõrvalekalded ja vastavad esinemissagedused järgmised: neutrofiilide arvu vähenemine (3,0%), ALAT-i (2,9%) ja ASAT-i (2,8%) aktiivsuse suurenemine.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis Ainult ertapeneemi saanud patsientidel täheldati ravi ajal ja 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist järgmisi kõrvaltoimeid.

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja Aeg-ajalt: suuõõne kandidiaas, infestatsioonid kandidiaas, seeninfektsioon, Vere ja lümfisüsteemi Harv: neutropeenia, trombotsütopeenia. häired Immuunsüsteemi häired Harv: allergia. Ainevahetus- ja Aeg-ajalt: isutus. toitumishäired Harv: hüpoglükeemia.

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: unetus, segasus. Teadmata: muutunud Närvisüsteemi häired Sage: peavalu. Aeg-ajalt: peavalu. Silma kahjustused Harv: skleera kahjustus. Südame häired Aeg-ajalt: siinusbradükardia. Vaskulaarsed häired Sage: infusiooniks kasutatud veeni Aeg-ajalt: kuumahood, Respiratoorsed, rindkere Aeg-ajalt: hingeldus, ebamugavustunne ja mediastiinumi häired neelus. Seedetrakti häired Sage: kõhulahtisus, iiveldus, Sage: kõhulahtisus. Maksa ja sapiteede häired Harv: koletsüstiit, kollasus, Naha ja nahaaluskoe Sage: lööve, sügelus. Sage: mähkmedermatiit. kahjustused Aeg-ajalt: erüteem, urtikaaria. Aeg-ajalt: nahapunetus, Lihaste, luustiku ja sidekoe Harv: lihaskramp, õlavalu. kahjustused Teadmata: lihasnõrkus. Neerude ja kuseteede Harv: neerupuudulikkus, äge häired neerupuudulikkus.

Rasedus, sünnitusjärgsed Harv: abort. ja perinataalsed seisundid Reproduktiivse süsteemi ja Harv: genitaalne veritsus. rinnanäärme häired Üldised häired ja Aeg-ajalt: ekstravasatsioon, Sage: valu infusiooni manustamiskoha asteenia/väsimus, palavik, kohal. reaktsioonid turse/paistetus, valu rinnus. Aeg-ajalt: põletus-, Uuringud Biokeemia Sage: ALAT-i, ASAT-i ja aluselise Sage: ALAT-i ja ASAT-i Verepilt Sage: trombotsüütide arvu suurenemine. Sage: neutrofiilide arvu Uriini analüüs Aeg-ajalt: bakterite, leukotsüütide, Muu Aeg-ajalt: positiivne Clostridioides Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puudub spetsiifiline informatsioon ertapeneemi üleannustamise ravi kohta. Ertapeneemi üleannustamine on ebatõenäoline. Ravimi intravenoosne manustamine ööpäevases annuses 3 g 8 päeva vältel ei põhjustanud tervetel täiskasvanud vabatahtlikel olulise mürgistuse teket. Kliinilistes uuringutes ei põhjustanud ööpäevas kuni 3 g tahtmatu manustamine täiskasvanutel kliiniliselt olulisi kõrvaltoimeid. Laste uuringutes ei põhjustanud toksilisust ühekordne intravenoosne (i.v.) annus 40 mg/kg kuni maksimaalselt 2 g .

Üleannustamise korral tuleb siiski ravi Ertapenem QILU’iga lõpetada ja rakendada üldtoetavat ravi senikaua, kui ravim on neerude kaudu organismist eritunud.

Ertapeneem on teatud määral hemodialüüsitav (vt lõik 5.2), samas puuduvad andmed hemodialüüsi kasutamise kohta üleannustamise raviks.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Üldised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid; ATC- kood: J01DH03

Toimemehhanism Ertapeneem pärsib bakteriraku seina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele. Escherichia coli puhul on afiinsus suurim penitsilliini siduvate valkude 2 ja 3 suhtes.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Sarnaselt teistele beetalaktaamantibiootikumidele on prekliinilistes farmakokineetika/farmakodünaamika uuringutes näidatud, et kõige paremaks efektiivsuse näitajaks on aeg, mille jooksul ertapeneemi plasmakontsentratsioon püsib kõrgemal minimaalsest nakkuslike organismide kasvu pärssivast kontsentratsioonist (minimum inhibition concentration, MIC).

Resistentsuse mehhanism Ertapeneemile tundlikel liikidel täheldati Euroopas teostatud uuringutes resistentsust aeg-ajalt. Resistentsetel isolaatidel täheldati mõningatel, kuid mitte kõigil juhtudel, resistentsust teiste karbapeneemi grupi ravimite suhtes. Ertapeneem on enamike beetalaktamaaside, sealhulgas penitsillinaaside, tsefalosporinaaside ja laiendatud spektriga beetalaktamaaside hüdrolüüsi suhtes stabiilne, kuid mitte metallobeetalaktamaasidele. Metitsilliintundlikud stafülokokk ja enterokokk on resistentsed ertapeneemi suhtes tänu penitsilliini siduvate valkude kui sihtmärgi tundetusele; P. aeruginosa ja teised mittekäärivad bakterid on üldiselt resistentsed, tõenäoliselt tänu piiratud penetratsioonile ja aktiivsele väljavoolule.

Enterobakteritel on resistentsus ebaharilik ja ertapeneem on üldiselt toimiv laiendatud spektriga beetalaktamaaside vastu. Kuid resistentsust võib täheldada laiendatud spektriga beetalaktamaaside või teiste tugevate beetalaktamaaside (näiteks AmpC-tüüp) juuresolekul, kui läbilaskvus on vähenenud ühe või enama välismembraani poriini kaotusest või tulenevalt väljavoolu ülesregulatsioonist. Resistentsus võib tekkida ka omandades beetalaktamaase, mis on olulise karbapeneemi hüdrolüüsiva toimega (näiteks IMP ja VIM metallobeetalaktamaasid või KPC-tüüp), kuid seda esineb harva.

Ertapeneemi toimemehhanism on erinev teiste antibiootikumide, nagu kinoloonide, aminoglükosiidide, makroliidide ja tetratsükliinide omast. Ertapeneemi ja nende ainete vahel ei esine sihtmärgipõhist

ristresistentsust. Siiski võivad mikroorganismid olla resistentsed rohkem kui ühe ravimirühma suhtes, kui mehhanism on või hõlmab mitteläbilaskvust teatud ühenditele ja/või ravimi väljavoolupumpa.

Murdepunktid

EUCAST MIC murdepunktid on järgmised:

• Enterobakterid: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• Streptococcus pneumoniae: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• Haemophilus influenzae: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• M. catarrhalis: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• Gramnegatiivsed anaeroobid: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• Grampositiivsed anaeroobid: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• Viridans rühma streptokokid: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l
• Liikidega mitteseotud murdepunktid: S ≤ 0,5 mg/l ja R > 0,5 mg/l

(NB! Stafülokokkide tundlikkus ertapeneemile on järeldatud metitsilliini tundlikkuse põhjal ning A, B, C ja G rühma streptokokkide tundlikkus on järeldatud bensüülpenitsilliini tundlikkuse põhjal.)

Arste tuleb teavitada sellest, et nad võtaksid võimalusel arvesse kohalikke MIC murdepunkte.

Mikrobioloogiline tundlikkus Teatud tüvede resistentsuse esinemissagedus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul ning soovitatav on järgida kohalikke resistentsusandmeid, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Euroopa Liidus on esinenud infektsioonide puhanguid karbapeneemresistentsete mikroorganismide tõttu. Järgnev on vaid ligikaudne informatsioon tõenäosuse kohta, kas mikroorganism on ertapeneemile tundlik või mitte.

Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid Metitsilliintundlikud stafülokokid (sealhulgas Staphylococcus aureus)* Streptococcus agalactiae* Streptococcus pneumoniae*† Streptococcus pyogenes Gramnegatiivsed aeroobid Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli* Haemophilus influenzae* Haemophilus parainfluenzae Klebsiella oxytoca Klebsiella pneumoniae* Moraxella catarrhalis* Morganella morganii Proteus mirabilis* Proteus vulgaris Serratia marcescens

Anaeroobid Clostridium spp (välja arvatud C. difficile)* Eubacterium spp* Fusobacterium spp* Peptostreptococcus spp* Porphyromonas asaccharolytica* Prevotella spp* Liigid, millel omandatud resistentsus võib olla probleemiks Grampositiivsed aeroobid Metitsilliinresistentsed stafülokokid +# Anaeroobid Bacteroides fragilis ja liigid B. fragilis grupis* Loomupäraselt resistentsed organismid Grampositiivsed aeroobid Corynebacterium jeikeium Enterokokid, sealhulgas Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium Gramnegatiivsed aeroobid Aeromonas spp Acinetobacter spp Burkholderia cepacia Pseudomonas aeruginosa Stenotrophomonas maltophilia Anaeroobid Lactobacillus spp Muud Chlamydia spp Mycoplasma spp Rickettsia spp Legionella spp * Kliinilistes uuringutes on aktiivsus rahuldavalt näidatud. † Ertapeneemi efektiivsus penitsilliinresistentse Streptococcus pneumoniae poolt tekitatud olmetekkese pneumoonia ravis ei ole kindlaks määratud. + Mõnedes liikmesriikides on omandatud resistentsuse sagedus > 50%. # Metitsilliinresistentsed stafülokokid (sealhulgas metitsilliinresistentsed S. aureuse tüved) on alati resistentsed beetalaktaamantibiootikumide suhtes. Informatsioon kliinilistest uuringutest

Efektiivsus laste uuringutes Primaarselt hinnati ertapeneemi ohutust lastel ja sekundaarselt efektiivsust randomiseeritud mitme keskusega võrdlusuuringus 3-kuustel kuni 17-aastastel lastel.

Ravijärgsel visiidil soodsa kliinilise vastuse hinnangu saanud patsientide osakaal kliinilises muudetud ravikavatsusega populatsioonis on näidatud allpool:

Haigus† Vanuse vahemik n/m % n/m % Olmetekkene kopsupõletik 3...23 kuud 31/35 88,6 13/13 100,0

Haigus Vanuse vahemik n/m % n/m % Kõhuõõne infektsioonid 2...12 aastat 28/34 82,4 7/9 77,8 Ägedad vaagnapiirkonna 13...17 aastat 25/25 100,0 8/8 100,0 infektsioonid † Siia hulka kuuluvad 9 patsienti ertapeneemi rühmas (7 olmetekkese kopsupõletikuga ja 2 kõhuõõne infektsioonidega), 2 patsienti tseftriaksooni rühmas (2 olmetekkese kopsupõletikuga) ja 1 patsient kõhuõõne infektsiooniga tikartsilliini/ klavulanaadi kombinatsiooni rühmas teisese baktereemiaga uuringuga liitumisel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Plasmakontsentratsioonid Ertapeneemi keskmine plasmakontsentratsioon pärast 1 g ühekordset intravenoosset manustamist 30 minutit kestnud veeniinfusiooni teel tervetele noortele täiskasvanutele (25…45-aastased) oli pool tundi pärast infusiooni lõppu 155 mikrogrammi/ml (C ), 12 tunni möödudes 9 mikrogrammi/ml ja 24 tunni pärast 1 mikrogramm/ml. Ertapeneemi kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suureneb täiskasvanutel annusevahemikus 0,5...2 g peaaegu proportsionaalselt annusega.

Ööpäevase annuse 0,5...2 g korduva veenisisese manustamise järgselt ei teki täiskasvanutel ertapeneemi kuhjumist organismis.

Ertapeneemi keskmine plasmakontsentratsioon pärast ühte 30-minutilist intravenoosset infusiooni annuses 15 mg/kg (kuni maksimaalse annuseni 1 g) 3...23-kuustel patsientidel oli 103,8 mikrogrammi/ml (C ) 0,5 tundi pärast manustamist (infusiooni lõpetamist), 13,5 mikrogrammi/ml 6 max tundi pärast manustamist ja 2,5 mikrogrammi/ml 12 tundi pärast manustamist. Ertapeneemi keskmine plasmakontsentratsioon pärast ühte 30-minutilist intravenoosset infusiooni annuses 15 mg/kg (kuni maksimaalse annuseni 1 g) 2...12-aastastel patsientidel oli 113,2 mikrogrammi/ml (C ) 0,5 tundi pärast manustamist (infusiooni lõpetamist), 12,8 mikrogrammi/ml 6 max tundi pärast manustamist ja 3,0 mikrogrammi/ml 12 tundi pärast manustamist. Ertapeneemi keskmine plasmakontsentratsioon pärast ühte 30-minutilist intravenoosset infusiooni annuses 20 mg/kg (kuni maksimaalse annuseni 1 g) 13...17-aastastel patsientidel oli 170,4 mikrogrammi/ml (C ) 0,5 tundi pärast manustamist (infusiooni lõpetamist), 7,0 mikrogrammi/ml max 12 tundi pärast manustamist ja 1,1 mikrogrammi/ml 24 tundi pärast manustamist. Ertapeneemi keskmine plasmakontsentratsioon pärast ühte 30-minutilist intravenoosset infusiooni annuses 1 g kolmel patsiendil vanuses 13...17-eluaastat oli 155,9 mikrogrammi/ml (C ) 0,5 tundi pärast manustamist (infusiooni lõpetamist) ja 6,2 mikrogrammi/ml 12 tundi pärast manustamist. Jaotumine Ertapeneem seondub ulatuslikult plasmavalkudega. Tervetel noortel täiskasvanutel (25…45-aastastel) väheneb plasmakontsentratsiooni suurenemisel ertapeneemi seonduvus plasmavalkudega ligikaudu 95%-lt (plasmakontsentratsioon < 50 mikrogrammi/ml) ligikaudu 92%-ni plasmakontsentratsiooni 155 mikrogrammi/ml korral (keskmine kontsentratsioon, mis saavutatakse 1 g veenisisese infusiooni lõpuks). Ertapeneemi jaotusruumala (V ) on täiskasvanutel ligikaudu 8 liitrit (0,11 liitrit/kg) ja ligikaudu

0,2 liitrit/kg 3-kuustel kuni 12-aastastel patsientidel ja ligikaudu 0,16 liitrit/kg 13...17-aastastel patsientidel.

Ertapeneemi kontsentratsioonid nahavilli vedelikus 1 g veenisisese manustamise kolmandal päeval näitasid täiskasvanutel suhet 0,61 nahavilli vedeliku AUC ja plasma AUC vahel.

In vitro uuringutest on ilmnenud, et ertapeneemi toime valkudega tugevalt seotud ravimite (varfariin, etünüülöstradiool ja noretindroon) seotusele valkudega on väike. Pärast 1 g ertapeneemi manustamist muutus ertapeneemi maksimaalse kontsentratsiooni ajal seonduvus < 12%. In vivo vähendas probenetsiid (500 mg iga 6 tunni järel) ertapeneemi seotud fraktsiooni plasmas 1 g veenisisese ühekordse annuse manustamise lõpus ligikaudu 91%-lt ligikaudu 87%-ni. Arvatakse, et nende muutuste toime on mööduv. Kliiniliselt oluliste koostoimete esinemine ertapeneemi ja teiste ravimite vahel on ebatõenäoline.

In vitro uuringutest on ilmnenud, et ertapeneem ei inhibeeri digoksiini või vinblastiini P-glükoproteiini poolt vahendatud transporti, samuti ei ole ertapeneem P-glükoproteiini vahendatud transpordi substraat.

Biotransformatsioon Tervetel noortel täiskasvanutel (23…49-aastased) koosneb plasma radioaktiivsus pärast 1 g radioloogiliselt märgistatud ertapeneemi veeniinfusiooni valdavalt (94%) ertapeneemist. Ertapeneemi põhimetaboliit on avatud ringiga derivaat, mis moodustub beetalaktaamtsükli dehüdropeptidaas-I poolt vahendatud hüdrolüüsil.

In vitro uuringutest inimese maksa mikrosoomidega on ilmnenud, et ertapeneem ei inhibeeri kuue põhilise CYP isovormi (1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4) poolt vahendatud metabolismi.

Eritumine Pärast 1 g radioloogiliselt märgistatud ertapeneemi veenisisest manustamist tervetele noortele täiskasvanutele (23…49-aastased) leiti ligikaudu 80% ravimist uriinis ja 10% roojas. Uriinis leiduvast 80%-st ligikaudu 38% eritus muutumatul kujul ja ligikaudu 37% avatud ringiga metaboliidina.

Tervetel noortel täiskasvanutel (18…49-aastased) ja 13...17-aastastel patsientidel, kellele manustati 1 g ertapeneemi veeni, oli keskmine plasma poolväärtusaeg ligikaudu 4 tundi. Keskmine plasma poolväärtusaeg on 3-kuustel kuni 12-aastastel lastel ligikaudu 2,5 tundi. Ertapeneemi keskmine kontsentratsioon uriinis on üle 984 mikrogrammi/ml 0...2 tunni jooksul pärast manustamist ja üle 52 mikrogrammi/ml 12...24 tundi pärast manustamist. Erirühmad

Sugu Ertapeneemi plasmakontsentratsioonid on meestel ja naistel sarnased.

Eakad Pärast 1 g ja 2 g veenisisest manustamist on ertapeneemi plasmakontsentratsioonid tervetel eakatel inimestel (≥ 65-aastased) veidi kõrgemad (vastavalt ligikaudu 39% ja 22%) kui noortel täiskasvanutel (< 65-aastased). Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik, välja arvatud raske neerukahjustuse korral.

Lapsed Pärast intravenoosset annustamist 1 g üks kord ööpäevas on 13...17-aastaste patsientide ja täiskasvanute ertapeneemi plasmakontsentratsioonid sarnased.

Pärast annust 20 mg/kg (kuni maksimaalselt annuseni 1 g) on 13...17-aastaste patsientide

farmakokineetilised näitajad üldiselt sarnased tervete noorte täiskasvanute omadega. Et hinnata farmakokineetilisi andmeid, nagu kõik patsiendid oleksid saanud 1 g annuse, teisendati farmakokineetilised andmed 1 g annusele, eeldades lineaarsust. Tulemuste võrdlus näitab, et ertapeneemi annus 1 g üks kord ööpäevas on 13...17-aastastel patsientidel farmakokineetiliselt profiililt sarnane täiskasvanute omaga. AUC-i, infusiooni lõpetamise ja manustamise intervalli keskpunkti kontsentratsiooni suhtarvud (13...17-aastased/täiskasvanud) olid vastavalt 0,99; 1,20 ja 0,84.

Plasma kontsentratsioonid manustamise intervalli keskpunktis pärast ühte 15 mg/kg ertapeneemi intravenoosset annustamist 3-kuustel kuni 12-aastastel patsientidel on sarnane plasma kontsentratsioonidega manustamise intervalli keskpunktis pärast annustamist 1 g üks kord ööpäevas täiskasvanutel (vt lõik „Plasmakontsentratsioonid“). Ertapeneemi plasma kliirens (ml/min/kg) 3-kuustel kuni 12-aastastel patsientidel on ligikaudu 2 korda kiirem kui täiskasvanutel. 15 mg/kg annuse juures olid AUC ja plasma kontsentratsioonid manustamise intervalli keskpunktis 3-kuustel kuni 12-aastastel patsientidel sarnased noorte tervete täiskasvanute omadega, kes said ertapeneemi intravenoosselt 1 g.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole ertapeneemi farmakokineetikat uuritud. Kuna ertapeneem metaboliseerub maksas vaid vähesel määral, ei tohiks maksafunktsiooni häired mõjutada ravimi farmakokineetikat. Seetõttu ei ole maksakahjustuse korral annuse kohandamine vajalik.

Neerukahjustus Pärast 1 g ertapeneemi ühekordset veenisisest manustamist täiskasvanutele on kogu ertapeneemi (seotud ja seondumata) ning seondumata ertapeneemi AUC kerge neerukahjustusega patsientidel (Cl 60...90 ml/min/1,73 m2) ja tervetel vabatahtlikel (25...82-aastastel) sarnane. Kogu ertapeneemi ja cr seondumata ertapeneemi AUC on mõõduka neerukahjustuse korral (Cl 31...59 ml/min/1,73 m2) suurenenud vastavalt ligikaudu 1,5 ja 1,8 korda võrreldes tervete inimestega. Raske neerukahjustusega patsientidel (Cl 5...30 ml/min/1,73 m2) on kogu ertapeneemi ja seondumata ertapeneemi AUC cr suurenenud ligikaudu 2,6 ja 3,4 korda võrreldes tervetega. Kogu ertapeneemi ja seondumata ertapeneemi AUC on hemodialüüsi vajavatel patsientidel dialüüside vahepeal suurenenud vastavalt ligikaudu 2,9 ja 6,0 korda võrreldes tervete vabatahtlikega. Pärast 1 g ertapeneemi ühekordset veenisisest manustamist vahetult enne hemodialüüsi on ligikaudu 30% annusest tuvastatav hiljem dialüsaadis. Neerukahjustusega laste kohta andmeid ei ole. Andmed ertapeneemi ohutuse ja efektiivsuse kohta raske neerukahjustusega või hemodialüüsi vajavatel patsientidel on ebapiisavad soovitamaks sobivat annust. Seetõttu ei tohi ertapeneemi neil patsientidel kasutada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Suurtes annustes ertapeneemi saanud rottidel täheldati küll neutrofiilide arvu vähenemist, kuid seda leidu ei peetud oluliseks. Pikaajalisi loomkatseid ertapeneemi kartsinogeense potentsiaali hindamiseks ei ole läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumvesinikkarbonaat (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Ertapeneemi manustamiskõlblikuks muutmiseks või manustamiseks ei tohi kasutada glükoosi sisaldavaid lahusteid ega infusioonilahuseid.

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Manustamiskõlblikuks muudetud ravim Manustamiskõlblikuks muudetud lahus tuleb kohe ära kasutada. Lahjendatud lahuse (ligikaudu 1 mg/ml ja 20 mg/ml) kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul temperatuuril 25 ˚C või 24 tunni jooksul temperatuuril 2 ˚C kuni 8 ˚C (külmkapis). Lahus tuleb ära kasutada 4 tunni jooksul pärast külmkapist väljavõtmist. Ertapenem QILU ei tohi lasta külmuda.

Kui manustamiskõlblikuks muutmise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ˚C.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20 ml I tüüpi klaasist viaalid, mis on varustatud klorobutüülkummist punnkorgi ja alumiiniumist eemaldatava kattega.

Ravim on 1 või 10 viaaliga pakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamisjuhend

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahused tuleb kohe pärast valmistamist lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega.

Veenisisese lahuse valmistamine Ertapenem QILU tuleb enne manustamist manustamiskõlblikuks muuta ning seejärel lahjendada.

Täiskasvanud ja noorukid (13...17-aastased) Manustamiskõlblikuks muutmine Ertapenem QILU’i 1 g viaali sisu muuta manustamiskõlblikuks 10 ml süstevees või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses, et saada infusioonilahuse kontsentraat (100 mg/ml). Pulbri

lahustamiseks loksutada korralikult (vt lõik 6.4.).

Lahjendamine 50 ml lahusti kott: 1 g annuse saamiseks lisada manustamiskõlblikuks muudetud viaali sisu kohe 50 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega kotti; või

50 ml lahusti viaal: 1 g annuse saamiseks eemaldada 10 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust 50 ml viaalist ja visata see minema. Lisada manustamiskõlblikuks muudetud Ertapenem QILU’i 1 g viaali sisu 50 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega viaali.

Infusioon Infundeerida 30 minuti jooksul.

Lapsed (3-kuused kuni 12-aastased) Manustamiskõlblikuks muutmine Ertapenem QILU’i 1 g viaali sisu muuta manustamiskõlblikuks 10 ml süstevees või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses, et saada infusioonilahuse kontsentraat (100 mg/ml). Pulbri lahustamiseks loksutada korralikult (vt lõik 6.4.).

Lahjendamine Lahusti kott: lõpliku kontsentratsiooni saamiseks, mis on 20 mg/ml või vähem, viia manustamiskõlblikuks muudetud lahust mahus, mis vastab 15 mg/kg kehakaalule (ei tohi ületada 1 g ööpäevas) 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega kotti; või

Lahusti viaal: lõpliku kontsentratsiooni saamiseks, mis on 20 mg/ml või vähem viia manustamiskõlblikuks muudetud lahust mahus, mis vastab 15 mg/kg kehakaalule (ei tohi ületada 1 g ööpäevas) 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega viaali.

Infusioon Infundeerida 30 minuti jooksul.

Tõestatud on Ertapenem QILU’i sobivus naatriumhepariini ja kaaliumkloriidi sisaldavate veenisiseste lahustega.

Kui pakend seda võimaldab, tuleb manustamiskõlblikuks muudetud lahuseid enne manustamist kontrollida sademe esinemise ja värvuse muutuse suhtes. Ertapenem QILU’i lahuste värvus varieerub värvitust helekollaseni. Värvivariatsioonid selles vahemikus ei mõjuta ravimi toimet. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

QILU PHARMA SPAIN S.L.. Paseo de la Castellana 40, planta 8 Madrid – 28046 Hispaania

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1145924

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.03.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026