Näidustus: Arteriaalne hüpertensioon. Südamepuudulikkus. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel (vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on 35% või väiksem).

tablett (20mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on EnaHEXAL ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne EnaHEXALi võtmist

3. Kuidas EnaHEXALi võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas EnaHEXALi säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on EnaHEXAL ja milleks seda kasutatakse

Enalapriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor ja teda kasutatakse kõrgvererõhutõve (arteriaalse hüpertensiooni), südamepuudulikkuse ravis ning sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimiseks vasaku vatsakese düsfunktsiooniga asümptomaatilistel patsientidel.

2. Mida on vaja teada enne EnaHEXALi võtmist

EnaHEXALi ei tohi võtta

• kui olete enalapriili ja teiste AKE inhibiitorite või selle ravimi mis tahes koostisosade suhtes allergiline;
• kui teil on AKE inhibiitorite kasutamisel tekkinud näo-, keele- ja kaelaturse (angioneurootiline turse);
• kui teil esineb pärilik angioneurootiline turse või teil on varem mõnel teisel ebaselgel põhjusel angioneurootilist turset esinenud;
• kui te olete võtnud või võtate sakubitriili/valsartaani, mis on pikaajalise (kroonilise) südamepuudulikkuse ravim täiskasvanutel, sest suureneb angioödeemi (kiire turse tekkimine naha all ja sellises piirkonnas, nagu kurk) risk;
• kui te olete rase;
• kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne EnaHEXALi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui te olete dehüdreeritud ravi tõttu diureetikumidega (uriini eritumist soodustavad ravimid), dialüüsi, soolavaese dieedi, oksendamise või kõhulahtisuse tõttu. Sellisel juhul on teil oht vererõhu ülemääraseks languseks (hüpotensiooniks);
• kui teil on muud südame ja veresoonte haigused, nagu südame isheemiatõbi (stenokardia), aju verevarustuse häired, probleemid südameklappidega, aordi ahenemine või südamelihase haigus, mida kutsutakse kardiomüopaatiaks;
• kui teil on probleemid neerudega või neeruarteri ahenemine (stenoos);
• kui teil on olnud neerusiirdamine;

• kui teil on probleemid maksaga;
• kui teil on diagnoositud kollageenhaigus;
• kui te manustate siirdatud organi äratõukereaktsiooni pärssivaid preparaate, allopurinooli või prokaiinamiidi;
• kui te saate desensibiliseerivat ravi, nt mesilase või herilase mürgi vastu;
• kui teil on vajalik hemodialüüs high-flux-dialüsaatoriga, või viiakse läbi madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaat absorbendiga;
• kui teil on suhkurtõbi;
• kui teil on tekkinud püsiv kuiv köha varasemal AKE inhibiitorite kasutamisel;
• kui teile plaanitakse teha kirurgilist operatsiooni või saate anesteetikumi (isegi hambaarsti juures). Enne seda peate informeerima oma arsti, et kasutate EnaHEXALi;
• kui te võtate kaaliumi sisaldavaid toidulisandeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid;
• kui te võtate liitiumi, mida kasutatakse teatud psühhiaatriliste haiguste raviks;
• kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest, võib suureneda angioödeemi (kiire nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas), tõsise allergilise reaktsiooni, risk: ratsekadotriil, kõhulahtisuse ravim; ravimid siirikelundi äratõukereaktsiooni vältimiseks ja vähi raviks (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus ja muud ravimid, mis kuuluvad mTORi inhibiitorite klassi); vildagliptiin, suhkurtõve ravim.
• kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid. aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaaliumi) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „EnaHEXALi ei tohi võtta“.

Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). EnaHEXALi ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik „Rasedus, imetamine ja viljakus”).

Muud ravimid ja EnaHEXAL Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. See kehtib ka taimsete ravimite kohta. EnaHEXAL võib muuta osade ravimite toimet ja osad ravimid võivad mõjutada EnaHEXALi toimet. Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid.

Eriti oluline on öelda oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

• angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „EnaHEXALi ei tohi võtta” ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”);
• teisi vererõhku alandavaid ravimeid, nagu beetablokaatoreid või vett väljaviivaid tablette (diureetikume);
• kaaliumilisandeid (sealhulgas soolaasendajad), kaaliumi säästvaid diureetikume ja muid ravimeid, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust teie veres (nt trimetoprim ja kotrimoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks; immunosupressant tsüklosporiin siirikelundite äratõukereaktsioonide vältimiseks ja hepariin, mida kasutatakse vere vedeldamiseks trombide tekke vältimiseks);
• diabeediravimeid (sealhulgas suu kaudu võetavad diabeediravimid ja insuliin);
• liitiumi (teatud tüüpi depressiooni raviks kasutatav ravim);
• depressiooniravimeid, mida nimetatakse tritsüklilisteks antidepressantideks;
• psüühikahäirete ravimeid, mida nimetatakse antipsühhootikumideks;
• teatud köha ja külmetuse ravimeid ning kaalu langetavaid ravimeid, mis sisaldavad sümpatomimeetilisi aineid;
• teatud valu- ja liigesepõletiku vastaseid ravimeid, sealhulgas kullaravi;

• mTORi inhibiitoriga (nt temsiroliimus, siroliimus, everoliimus) koosmanustamine võib suurendada angioödeemiks nimetatava allergilise reaktsiooni tekkeriski;
• mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, kaasa arvatud COX-2 inhibiitoreid (ravimid, mis vähendavad põletikku ja mida võib kasutada valu leevendamiseks);
• atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin);
• verehüüvete lahustamiseks kasutatavaid ravimeid (trombolüütikumid);
• alkoholi.

Kui te ei ole kindel, kas midagi eespool loetletust kehtib teie kohta, pidage enne EnaHEXALi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

EnaHEXAL koos toidu, joogi ja alkoholiga Alkoholi toimel tugevneb AKE inhibiitorite hüpotensiivne (vererõhku langetav) toime.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Enalapriil on raseduse ajal vastunäidustatud. AKE inhibiitorid võivad põhjustada loote ja vastsündinu haigestumist ning surma, kui neid manustatakse rasedatele. Rasedust plaanivad naised ei tohi AKE inhibiitoreid (sealhulgas enalapriil) kasutada.

Viljakus Viljakas eas naised peavad olema teadlikud võimalikust riskist ja AKE inhibiitoreid (sealhulgas enalapriil) tohib manustada ainult pärast hoolikat nõustamist ning individuaalsete riskide ja kasu kaalumist.

Imetamine Informeerige oma arsti kui te toidate last rinnaga või planeerite alustada lapse rinnaga toitmist. Vastsündinute (esimestel nädalatel peale sündi) ja eriti enneaegsete laste imetamine ei ole EnaHEXALi võtmise ajal soovitatav. Vanemate laste puhul peab arst teid nõustama imetamise ajal EnaHEXALi võtmisest tuleneva kasu ja riskide osas võrreldes teiste ravidega.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Reaktsioonid ravimile on indiviiditi erinevad. Võib väheneda reageerimiskiirus, millega tuleb arvestada liikluses, masinatega töötamisel või ohtlikes töösituatsioonides. EnaHEXAL sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas EnaHEXALi võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

EnaHEXALi võib manustada sõltumata söögiajast, piisava koguse (umbes 1 klaas) vedelikuga.

Hüpertensioon Tavaline algannus on 5 mg enalapriilmaleaati 1 kord ööpäevas. Kui vererõhk ei normaliseeru selle annusega, võib annust suurendada 10 mg enalapriilmaleaadini ööpäevas. Ajaintervall annuse suurendamise vahel ei tohiks olla lühem kui 3 nädalat. Maksimaalne enalapriilmaleaadi ööpäevane annus on 40 mg.

Südamepuudulikkus ja vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon Enalapriilmaleaati võib manustada ainsa ravimina või täiendavalt olemasolevale diureetikum- ja digitaalisravile. Algannus on 2,5 mg enalapriilmaleaati 1 kord päevas (hommikuti). Annust võib suurendada järkjärguliselt, sõltuvalt individuaalsest reageerimisest ravile. Reeglina on säilitusannuseks 5...10 mg enalapriilmaleaati ööpäevas, maksimaalne annus 20 mg enalapriilmaleaati ööpäevas, mida ei tohiks ületada.

Annustamine mõõduka neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens 30-60 ml/min) ja eakatele patsientidele (üle 65 eluaasta) Algannus on 2,5 mg enalapriilmaleaati; reeglina on säilitusannuseks 5…10 mg ööpäevas. Maksimumannust 20 mg ööpäevas ei tohiks ületada.

Raskekujulise neerupuudulikkusega haige (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) ja dialüüsravi Algannus on 2,5 mg enalapriilmaleaati ööpäevas. Hemodialüüsi saavad patsiendid peaksid nimetatud annuse võtma pärast dialüüsi. Säilitusannuseks on 5 mg ööpäevas. Maksimumannust 10 mg enalapriilmaleaati ööpäevas ei tohiks ületada.

Kui teil on tunne, et EnaHEXALi toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate EnaHEXALi rohkem kui ette nähtud Enalapriili üleannustamisel võivad tekkida nõrkus, pearinglus, higistamine, nägemishäired, uimasus, minestus, oksendamine, krambid, neerutalitluse häired, raske hüpotensioon (vererõhu langus), bradükardia (südamerütmi aeglustumine).

Üleannustamise nähtude ilmnemisel konsulteerige arstiga.

Kui te unustate EnaHEXALi võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate EnaHEXALi võtmise Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed võivad esineda järgmiste esinemissagedustega: Väga sage (esineb rohkem kui 1-l patsiendil 10-st) Sage (esineb 1 kuni 10 patsiendil 100-st) Aeg-ajalt (esineb 1 kuni 10 patsiendil 1 000-st) Harv (esineb 1 kuni 10 patsiendil 10 000-st) Väga harv (esineb vähem kui 1 patsiendil 10 000-st) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Väga sage:

• hägune nägemine
• pearinglus
• köha
• iiveldus
• nõrkustunne (asteenia)

Sage:

• peavalu

• depressioon
• vererõhu langus (hüpotensioon), sh vererõhu langus pikali asendist püsti tõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon)
• minestus
• valu rinnus
• südame rütmihäired
• valu südamepiirkonnas (stenokardia)
• kiirenenud südame löögisagedus (tahhükardia)
• hingeldus
• kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsmismeele muutused
• lööve
• ülitundlikkus/angioneurootiline ödeem
• väsimus
• suurenenud kaaliumi sisaldus veres (hüperkaleemia)
• kreatiniini tõus veres

Aeg-ajalt:

• aneemia, sh aplastiline ja hemolüütiline (teatud kehvveresuse tüübid)
• liiga madal veresuhkru sisaldus (hüpoglükeemia)
• segasus, unisus, unetus, närvilisus, tundlikkuse häired, nagu nõelatorketunne nahal (paresteesiad), peapööritus
• madal vererõhk püsti tõusmisel, südamepekslemine, südameatakk või insult/ajuinfarkt
• tugev nohu
• kurguvalu ja hääle kähedus
• bronhospasm/ bronhiaalastma
• soolesulgus, kõhunäärmepõletik
• oksendamine
• seedehäired
• kõhukinnisus, söögiisu kadu, maoärritus, suukuivus, maohaavand
• liigne higistamine
• kihelus
• nõgestõbi
• juuste väljalangemine
• neerufunktsiooni halvenemine
• neerupuudulikkus
• valkude suurenenud eritumine uriiniga
• impotentsus
• lihaskrambid
• õhetus
• kõrvade kumisemine
• halb enesetunne
• palavik
• uurea tõus veres
• vähenenud naatriumi sisaldus veres (hüponatreemia)
• kõrvakohin (tinnitus)

Harv:

• vere valgeliblede arvu vähenemine (neutropeenia)
• hemoglobiini vähenemine, hematokriti langus
• trombotsüütide vähenemine (võib põhjustada ninaverejooksu või igemete veritsust)
• väga tõsine verehäire (valgeliblede arvu vähenemine), millega kaasnevad kõrge palavik, tugev kurguvalu ja haavandid suus (agranulotsütoos)
• luuüdi depressioon
• kõikide vererakkude hulga vähenemine (pantsütopeenia)
• lümfisõlmede suurenemine
• autoimmuunhaiguse teke
• ebanormaalsed unenäod, unehäired

• Raynaud’sündroom (sõrmede ja varvaste valu, esmalt muutuvad need valkjaks, siis sinakaks ja lõpuks punakaks)
• pneumoonia teatud vormid (kopsu infiltraadid, allergiline alveoliit/eosinofiilne pneumoonia)
• nina limaskesta põletik (riniit)
• suu limaskesta põletik (stomatiit/aftoosne haavandumine), keele põletik
• maksapuudulikkus
• maksapõletik (hepatiit)
• sapiteede sulgus kollasusega (kolestaas)
• tõsised naha- ja limaskesta reaktsioonid (multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, eksfoliatiivne dermatiit, toksiline epidermaalne nekrolüüs, pemfigus, erütroderma). Nahareaktsioonidega võivad kaasneda palavik, serooskestade põletik (serosiit), veresoonte põletik (vaskuliit), lihasvalu/-põletik, liigesvalu/-põletik, antinukleaarsete antikehade arvu suurenemine, erütrotsüütide settereaktsiooni kiirenemine, lööve ja valgeliblede arvu suurenemine (eosinofiilia ja leukotsütoos), lööve, valgustundlikkus või teised nahareaktsioonid.
• uriinierituse vähenemine
• rindade suurenemine meestel
• maksaensüümide või bilirubiini sisalduse tõus veres

Väga harv:

• peensoole angioödeem

Teadmata:

• antidiureetilise hormooni puuduliku sekretsiooni sündroom (SIADH)
• on teatatud sümptomite kompleksist, mille hulka võivad kuuluda: palavik, serosiit, vaskuliit, müalgia/müosiit, artralgia/artriit, positiivsed tuumavastased antikehad (ANA), kiirenenud settereaktsioon, eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda löövet, valgustundlikkust või teisi dermatoloogilisi nähte.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas EnaHEXALi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida EnaHEXAL sisaldab

• Toimeaine on enalapriilmaleaat.
• Abiained on magneesiumstearaat, laktoos, maisitärklis, talk, naatriumvesinikkarbonaat, hüdroksüpropüültselluloos, punane raudoksiid, kollane raudoksiid.

Kuidas EnaHEXAL välja näeb ja pakendi sisu EnaHEXAL 10 mg, tabletid Ovaalsed, kaksikkumerad, punakaspruunid, poolitusjoonega tabletid, mille ühel küljel on märgistus

“EN 10”.

EnaHEXAL 20 mg, tabletid Ovaalsed, kaksikkumerad, oranžid, poolitusjoonega tabletid, mille ühel küljel on märgistus “EN 20”.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Al/Al blistrid, 30, 60 või 100 tk pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: HEXAL AG Industriestrasse 25 D-83607 Holzkirchen Saksamaa

Tootjad: Salutas Pharma GmbH, Saksamaa või Lek SA, 50 C Domaniewska Str., 02-672 Warsaw, Poola või Lek Pharmaceuticals d.d., Trimlini 2D, 9220 Lendava, Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPRPARAADI NIMETUS

EnaHEXAL 10 mg, tabletid EnaHEXAL 20 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 10 või 20 mg enalapriilmaleaati. INN. Enalaprilum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1

3. RAVIMVORM

Tablett.

EnaHEXAL 10 mg, tabletid Ovaalsed, kaksikkumerad, punakaspruunid, poolitusjoonega tabletid, mille ühel küljel on märgistus “EN 10”.

EnaHEXAL 20 mg, tabletid Ovaalsed, kaksikkumerad, oranžid, poolitusjoonega tabletid, mille ühel küljel on märgistus “EN 20”.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Südamepuudulikkus. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel (vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on 35% või väiksem).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annus määratakse individuaalselt, lähtudes patsiendi seisundist (vt lõik 4.4) ja vererõhu allumisest ravile.

Hüpertensioon Sõltuvalt hüpertensiooni raskusastmest ja patsiendi seisundist (vt allpool) on algannus 5 mg kuni 20 mg. EnaHEXALi võetakse üks kord ööpäevas. Kerge hüpertensiooni puhul on soovitatav algannus 5 mg kuni 10 mg ööpäevas. Tugevalt aktiveeritud reniin-angiotensiin-aldoseteroon-süsteemiga patsientidel (näiteks renovaskulaarne hüpertensioon, soolade ja/või vedelikupuudus, kardiaalne dekompensatsioon või raske hüpertensioon) võib algannuse manustamine kutsuda esile tugeva vererõhu languse. Sellistel juhtudel on soovitatavaks algannuseks 5 mg või vähem ning ravi tuleb alustada meditsiinilise järelevalve all.

Kui eelnevalt on saadud ravi suurtes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski. Selliste patsientide puhul soovitatakse

ravi alustada 5 mg või väiksema annusega. Võimaluse korral on soovitatav diureetilise ravi ärajätmine 2...3 päeva enne EnaHEXALi manustama hakkamist. Jälgida neerufunktsiooni ja kaaliumisisaldust.

Tavaline säilitusannus on 20 mg ööpäevas. Maksimaalne säilitusannus on 40 mg ööpäevas.

Südamepuudulikkus/vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravis kasutatakse EnaHEXALi täiendava ravimina diureetikumidele ja vajaduse korral digitaalisele või beeta-blokaatoritele. Sümptomaatilise südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooni korral on algannus 2,5 mg. Ravi tuleb alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, et määrata kindlaks ravimi algtoime vererõhule. Kui ravi algul sümptomaatilist hüpotensiooni ei teki (või pärast selle efektiivset ravimist), tuleb EnaHEXALi annust järk-järgult suurendada kuni tavalise säilitusannuseni 20 mg, mida manustatakse kas korraga või kaheks annuseks jaotatuna, olenevalt ravimi taluvusest patsiendi poolt. Annuse tiitrimist soovitatakse läbi viia 2...4 nädala jooksul. Maksimaalne annus on 40 mg ööpäevas, mida manustatakse kaheks annuseks jaotatuna.

Soovitatav EnaHEXALi annuste tiitrimine südamepuudulikkuse/vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga patsientidel:

Nädal Annus,

1. nädal 1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg päevas*

2. nädal 10 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna

3. ja 4. nädal 20 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna

* neerufunktsiooni langusega või diureetikume võtvate patsientide puhul tuleb järgida ettevaatusabinõusid (vt lõik 4.4).

Enne ja pärast EnaHEXAL-ravi alustamist tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni (vt lõik 4.4), kuna on kirjeldatud hüpotensiooni ja (harvem) kaasuva neerupuudulikkuse teket. Diureetikume saavatel patsientidel tuleb võimaluse korral nende annust vähendada enne EnaHEXAL -ravi alustamist. Pärast EnaHEXALi esimese annuse manustamist ilmnev hüpotensioon on tavaliselt mööduv ega takista edasist ravi. Samuti tuleb jälgida kaaliumisisaldust seerumis ja neerufunktsiooni.

Annustamine neerupuudulikkuse korral Enalapriili manustamise intervalle tuleb tavaliselt pikendada ja/või annust vähendada.

Kreatiniini kliirens (CrCl) Algannus, ml/min mg ööpäevas 30<CrCl<80 5...10 10<CrCl≤30 2,5 CrCl≤10 2,5 mg dialüüsipäeval* * vt lõik 4.4.

Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust korrigeerida sõltuvalt vererõhu vastusest.

Eakad Annuste määramisel tuleb eakate patsientide puhul lähtuda neerufunktsioonist (vt lõik 4.4).

Lapsed EnaHEXALi kliinilise kasutamise kogemused hüpertensiooniga lastel on piiratud (vt lõik 4.4, 5.1 ja 5.2).

Tablette neelata oskavatele lastele määratakse annus individuaalselt, arvestades patsiendi seisundit ja vererõhu alluvust ravile. Soovitatavaks algannuseks on 20...50 kg kehakaaluga patsientidele 2,5 mg ja

≥50 kg kehakaaluga patsientidele 5 mg. EnaHEXALi manustatakse üks kord päevas. Annus tuleb kohandada vastavalt patsiendi vajadustele. Maksimaalne ööpäevane annus on 20...50 kg kehakaaluga patsientidele 20 mg ja ≥50 kg kehakaaluga patsientidele 40 mg (vt lõik 4.4).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata EnaHEXALi kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle glomerulaarfiltratsioon on <30 ml/min/1,73 m2 .

Manustamisviis Suu kaudu. Toit ei mõjusta EnaHEXALi imendumist.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või mõne teise AKE-inhibiitori või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Varasema AKE inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioneurootiline ödeem. Pärilik või idiopaatiline angioödeem. Rasedus (vt lõigud 4.4 ja 4.6). Samaaegne kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga. Ravi EnaHEXALiga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt ka lõigud 4.4 ja 4.5). EnaHEXALi samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatliline hüpotensioon Tüsistumata hüpertensiooniga patsientidel esineb sümptomaatilist hüpotensiooni harva. Hüpertensiooniga patsientidel, kes saavad EnaHEXALi on sümptomaatilise hüpotensiooni teke tõenäolisem patsientidel, kelle veremaht on vähenenud - nt diureetilise ravi järgselt, pärast keedusoola piiramist toidus, dialüüsi, kõhulahtisust või oksendamist (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on täheldatud südamepuudulikkusega patsientidel, kaasneva neerupuudulikkusega või ilma. Sagedamini võib see esineda südamepuudulikkuse raskemate vormidega haigetel, kelle ravis kasutatakse suurtes annustes lingudiureetikume, kellel esinevad hüponatreemia või neerufunktsiooni kahjustus. Neil patsientidel tuleb ravi alustada meditsiinilise järelvalve all ja patsiente tuleb alati hoolikalt jälgida, kui EnaHEXALi ja/või diureetikumi annust kohandatakse. Sama kehtib ka stenokardia või ajuveresoonkonna isheemiliste haiguste korral, kui väljendunud hüpotensioon võib põhjustada ägedat müokardiinfarkti või ajuinfarkti. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient asetada lamavasse asendisse ja vajadusel manustada veeni füsioloogilist lahust. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele kasutamisele, mida saab tavaliselt teha probleemideta, kui eelnevalt on vererõhku tõstetud veremahu suurendamise teel.

Mõnedel normaalse või madala vererõhuga südamepuudulikkusega patsientidel võib EnaHEXAL tingida süsteemse vererõhu edasist langust. See toime on ootuspärane ega ole tavaliselt ravi katkestamise põhjus. Kui hüpotensioon muutub sümptomaatiliseks, võib olla vaja annust vähendada ja/või katkestada ravi diureetikumi ja/või EnaHEXALiga.

Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia Sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tuleb vasaku vatsakese väljavoolu takistusega patsientidele manustada AKE inhibiitoreid ettevaatlikult ning vältida nende kasutamist kardiogeense šoki ja hemodünaamiliselt märkimisväärselt väljendunud takistuse puhul.

Neerufunktsiooni kahjustus Neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens <80 ml/min) tuleb enalapriili algannust kohandada vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2) ja seejärel vastavalt patsiendi ravivastusele. Nende patsientide tavakäsitlusse kuulub pidev kaaliumi ja kreatiniini sisalduse jälgimine.

Enalapriiliga seoses on kirjeldatud neerupuudulikkuse teket, peamiselt raske südamepuudulikkusega patsientidel või olemasoleva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsientidel. Haiguse viivitamatul äratundmisel ja ravimisel on enalapriiliga seoses tekkinud neerupuudulikkus üldiselt pöörduv.

Uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemist seerumis on esinenud ka mõnedel hüpertensiivsetel patsientidel, kellel puudub neeruhaigus anamneesis, kuid samaaegselt enalapriiliga kasutatakse diureetikumi. Vajalik võib olla enalapriili annuse vähendamine ja/või diureetilise ravi ärajätmine. Sellises olukorras tuleb arvestada neeruarteri stenoosi võimalusega (vt lõik 4.4 Renovaskulaarne hüpertensioon).

Renovaskulaarne hüpertensioon Risk hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks on suurem, kui AKE inhibiitorit manustatakse kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ainukest toimivat neeru varustava neeruarteri stenoosiga patsiendile. Neerufunktsiooni kadumine võib tekkida vaid väikeste kreatiniinisisalduse muutuste korral. Sellistel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise jälgimise tingimustes ja väikeste annustega, neid ettevaatlikult tiitrides ja neerufunktsiooni jälgides.

Neerusiirdamine Hiljuti siirdatud neeruga patsientide puhul EnaHEXALi kasutamise kogemused puuduvad. Seetõttu ei ole ravi EnaHEXALiga soovitatav.

Maksapuudulikkus Harvadel juhtudel on AKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikteruse või hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ja (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel tekib nahakollasus või märkimisväärne maksaensüümide sisalduse suurenemine, tuleb AKE-inhibiitorite manustamine lõpetada ja teostada vastavat järelkontrolli.

Neutropeenia/agranulotsütoos AKE inhibiitoreid saavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeeniat/agranulotsütoosi, trombotsütopeeniat ja aneemiat. Normaalse neerufunktsiooniga ja ilma muude komplitseerivate asjaoludeta patsientidel tekib neutropeenia harva. Enalapriili tuleb kasutada eriti ettevaatlikult kollageen-vaskulaarse haigusega patsientidel, immuunsupressiivset ravi saavatel patsientidel, allopurinooli või prokaiinamiidi saavatel või nende komplitseerivate faktorite kombinatsiooniga patsientidel, eriti kui neil on varasem neerufunktsiooni langus. Osal neist patsientidest tekkisid tõsised infektsioonid, mis mõnel juhul ei reageerinud intensiivsele antibakteriaalsele ravile. Kui sellisele patsiendile määratakse enalapriili, soovitatakse perioodiliselt jälgida vere valgeliblede arvu ja patsiente tuleb juhendada teavitama igasugustest infektsioonitunnustest. Ülitundlikkus/angioödeem Ravi jooksul AKE inhibiitoritega, sh enalapriiliga, võib tekkida näo, jäsemete, huulte, keele, häälekõri ja/või kõri angioneurootiline ödeem. See võib ilmneda igal ajal ravi kestel. Sellistel juhtudel tuleb ravi enalapriiliga koheselt lõpetada ja tagada haige pidev järelevalve kuni sümptomite täieliku kadumiseni. Isegi kui turse haarab ainult keele, ilma respiratoorse distressita, võib haige vajada pikemaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav.

Angioödeemiga seotud kõri- või keeletursest tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud väga harva. Kui tursest on haaratud keel, häälepaelad või kõri, tekib suurema tõenäosusega hingamisteede obstruktsioon, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri on tursest haaratud, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede obstruktsiooni, tuleb haigele otsekohe manustada naha alla adrenaliini 1:1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml) ja/või hoida hingamisteed vabad.

AKE inhibiitoreid saavatel mustanahalistel patsientidel on kirjeldatud suurema sagedusega angioödeemi võrreldes mitte-mustanahalistega.

Patsientidel, kellel on anamneesis angioödeem, mis pole seotud AKE inhibiitorite kasutamisega, on suurem risk angioödeemi tekkeks AKE inhibiitorite kasutamisel (vt ka lõik 4.3).

AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast EnaHEXALi annust. Ravi EnaHEXALiga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi (nt hingamisteede või keele turse koos hingamishäirega või ilma) suurenenud riski (vt lõik 4.5). Ravi alustamisel ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga patsiendil, kes juba võtab AKE inhibiitorit, tuleb olla ettevaatlik.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibilisatsioonil kiletiivaliste mürgi suhtes Harva on kiletiivaliste mürgi suhtes desensibiliseerivat ravi ajal AKE inhibiitoriga ravitud patsientidel ilmnenud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone hoiti ära katkestades AKE inhibiitori ajutiselt enne iga desensibilisatsiooni.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL afereesi ajal Harva on patsientidel, kes saavad ravi AKE inhibiitoritega, väikese tihedusega lipoproteiini (LDL) afereesi ajal dekstraansulfaadiga tekkinud eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone. Neid reaktsioone hoiti ära katkestades AKE inhibiitori ajutiselt enne iga afereesi.

Hemodialüüsitavad haiged Anafülaktoidseid reaktsioone on kirjeldatud patsientidel, keda on dialüüsitud kasutada high-flux membraane (näit AN 69®) ja kes said samaaegselt ravi AKE inhibiitoriga. Nende patsientide puhul tuleb kaaluda dialüüsi teist tüüpi membraanide abil või vererõhu ravi teise klassi preparaadiga.

Hüpoglükeemia Suukaudseid diabeediravimeid manustavaid või insuliinravi saavaid diabeediga patsiente, kes alustavad AKE inhibiitori kasutamist, tuleb õpetada ennast hoolikalt jälgima hüpoglükeemia suhtes, eriti kombineeritud ravi esimestel kuudel (vt lõik 4.5).

Köha Mõnikord tekib AKE inhibiitorite kasutamise ajal köha. Tüüpiline köha on kuiv, püsiv ja kaob pärast ravi lõppu. AKE inhibiitoritest tingitud köha tuleks arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel. Kirurgia/anesteesia Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotensiooni esilekutsuvaid aineid, blokeerib enalapriil angiotensiin II tekke reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui hüpotensiooni tekke põhjuseks on eeltoodud mehhanism, saab seda korrigeerida veremahu suurendamisega.

Hüperkaleemia AKE-inhibiitorid (sh enalapriil) võivad põhjustada hüperkaleemiat, sest need inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Normaalse neerutalitlusega patsientidel ei ole see toime oluline. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70 eluaasta), suhkurdiabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südamepuudulikkus, metaboolne atsidoos ja kaaliumisäästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine või teiste ravimite kasutamine, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust seerumis (näiteks hepariin, trimetoprim või ko-trimoksasool ehk trimetoprim/sulfametoksasool ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid). Kaaliumilisandite (sh soolaasendajad), kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kasutamine neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib põhjustada seerumi kaaliumisisalduse olulist suurenemist. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. AKE inhibiitoreid manustavatel patsientidel tuleb kaaliumi säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptori

blokaatoreid kasutada ettevaatlikult ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust ja neerutalitlust (vt lõik 4.5).

Liitium Liitiumi ja enalapriili kombinatsioon ei ole üldjuhul soovitatav (vt lõik 4.5).

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse halvenemise (sh ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Lapsed Kogemus tõhususe ja ohutuse osas hüpertensiivsetel alla 6 aasta vanustel lastel on piiratud; teiste näidustuste puhul kogemus puudub. Piiratud farmakokineetilised andmed on saadaval üle 2 kuu vanuste laste kohta (vt ka lõigud 4.2 , 5.1 ja 5.2). EnaHEXALi ei soovitata lastele muude näidustuste puhul peale hüpertensiooni.

EnaHEXAL ei ole soovitatav vastsündinutele ja pediaatrilistele patsientidele, kelle glomerulaarfiltratsioon on < 30 ml/min/1,73 m2, sest selle kohta puuduvad andmed (vt lõik 4.2)

Etnilised erisused Nagu teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite puhul, on enalapriil vererõhu langetamisel ilmselt vähem tõhus mustanahalistel võrreldes mittemustanahalistega; tõenäoliselt on see tingitud väikese reniinisisaldusega seisundite suuremast levimusest mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide hulgas.

EnaHEXAL sisaldab laktoosi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. EnaHEXALi üks tablett sisaldab vähem kui 200 mg laktoosi.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad AKE inhibiiotorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeniga Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Ravimid, mis suurendavad angioödeemi tekkimise riski AKE inhibiitorite kasutamine koos sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõik 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine ratsekadotriili, mTOR-i inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja vildagliptiiniga võib põhjustada angioödeemi suurenenud riski (vt lõik 4.4).

Kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumilisandid ja teised seerumi kaaliumisisaldust suurendavad ravimid

Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb tavaliselt normi piiresse, võib mõnel enalapriiliga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse märkimisväärset suurenemist. Ettevaatlik tuleb olla ka enalapriili manustamisel koos teiste seerumi kaaliumisisaldust suurendavate ravimitega, nagu trimetoprim ja kotrimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool), sest trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumi säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Seetõttu ei ole enalapriili kombinatsioon eelmainitud ravimitega soovitatav. Kui kooskasutamine on näidustatud, tuleb neid ravimeid kasutada ettevaatlikult ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollides.

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid) Eelnev ravi suurte diureetikumi annustega võib põhjustada ringleva veremahu vähenemise ja hüpotensiooniriski enalapriili alustamisel (vt lõik 4.4). Hüpotensiivset toimet saab vähendada katkestades diureetikumi, suurendades veremahtu või soola tarbimist või alustades ravi enalapriili väiksema annusega.

Teised hüpertensioonivastased ained Nende ainete samaaegne kasutus võib suurendada enalapriili hüpotenisoovset toimet. Nitroglütseriini ja teiste nitraatidevõi muude vasodilataatorite samaaegne kasutus võib vererõhku veelgi alandada.

Liitium Liitiumi ja AKE inhibiitori samaaegsel kasutusel on kirjeldatud pöörduvat liitiumi seerumisisalduse ja toksilisuse suurenemist. Tiasiiddiureetikumide samaaegne kasutus võib veelgi suurendada liitiumisisaldust ja suurendada liitiumi toksilisuse riski koosmanustamisel AKE inhibiitoriga. Enalapriili ei ole soovitatav kasutada koos liitiumiga, kuid kui selline kombinatsioon osutub vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida seerumi liitiumisisaldust (vt lõik 4.4).

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootikumid Teatud anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide samaaegsel kasutusel AKE inhibiitoritega võib ilmneda vererõhu suurem langus (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd) kaasa arvatud selektiivsed tsüklooksügenaas-2 (COX-2) inhibiitorid Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA), sealhulgas selektiivsete tsüklooksügeneesi inhibiitorite (COX-2 inhibiitorid) kasutamine võib vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite antihüpertensiivset toimet. Seetõttu võib angiotensiin-II retseptorite antagonistide või AKE-inhibiitorite toime MSPVA-de (sh COX-2 inhibiitorite) manustamise tõttu väheneda. MSPVA-de (sh COX-2 inhibiitorite) ja angiotensiin-II retseptorite antagonistide või AKE inhibiitorite koosmanustamine avaldab aditiivset seerumi kaaliumisisaldust suurendavat toimet ning võib põhjustada neerufunktsiooni häireid. Need toimed on tavaliselt pöörduva iseloomuga. Harvadel juhtudel võib tekkida äge neerupuudulikkus, seda eelkõige neerufunktsiooni häirega patsientidel (eriti eakatel või dehüdreeritud patsientidel, sh diureetikume saavatel patsientidel). Seetõttu tuleks seda kombinatsiooni kasutada ettevaatusega neerufunktsioonikahjustusega patsientidel. Patsiendid peaksid olema piisavalt hüdreeritud, samuti tuleks kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kombinatsioonravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal. Imetajate rapamütsiinimärklaud (mTOR) inhibiitorid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi mTOR-i inhibiitoritega (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) võib olla suurenenud angioödeemi tekkimise risk (vt lõik 4.4).

Kullapreparaadid Süstitavat kullapreparaati (naatriumaurotiomalaati) ja samaaegselt AKE inhibiitorit (sh enalapriili) saavatel patsientidel on harva kirjeldatud nitritoidseid reaktsioone (mille sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Neprilüsiini inhibiitorid

Patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi AKE inhibiitori ja neprilüsiini inhibiitoriga (nt sakubitriil, ratsekadotriil), võib olla suurenenud risk angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.4). Enalapriili samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna samaaegne neprilüsiini ja AKE inhibeerimine võib suurendada angioödeemi riski. Ravi sakubitriili/valsartaaniga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast enalapriili annust. Ravi enalapriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast viimast sakubitriili/valsartaani annust (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüperensiivset toimet.

Diabeediravimid Epidemioloogilistes uuringutes on selgunud, et AKE inhibiitorite ja diabeedivastaste preparaatide (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ained) samaaegne manustamine võib põhjustada vere glükoosisisaldust vähendavat toimet koos hüpoglükeemia riskiga. See fenomen näis sagedamini ilmnevat kombineeritud ravi esimeste nädalate jooksul ja neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Alkohol Alkohol suurendab AKE inhibiitorite hüpotensiivset toimet

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütikumid ja beeta-blokaatorid Enalapriili võib ohutult manustada koos atsetüülsalitsüülhappega (kardioloogilises annuses), trombolüütiliste ainetega ja beeta-blokaatoritega.

Tsüklosporiin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel koos tsüklosporiiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Hepariin AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamisel hepariiniga võib tekkida hüperkaleemia. Soovitatav on jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Lapsed Koostoimete uuringuid on teostatud vaid täiskasvanutel.

EnaHEXAL sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Enalapriil on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3). AKE inhibiitorid võivad põhjustada loote ja vastsündinu haigestumist ning surma, kui neid manustatakse rasedatele. Üleilmses kirjanduses on teatatud mitmekümnest juhust. AKE inhibiitorite kasutamist raseduse teisel ja kolmandal trimestril on seostatud loote ning vastsündinu kahjustustega, sealhulgas hüpotensiooni, vastsündinute koljuluude hüpoplaasia, anuuria, pöörduva või pöördumatu neerupuudulikkuse ja surmaga. Samuti on teatatud oligohüdramnioni esinemisest, eeldatavalt loote neerutalitluse häire tõttu. Oligohüdroamnioni on selles osas seostatud loote jäsemete kontraktuuride, näokolju deformatsioonide ja hüpoplastiliste kopsude tekkega. Samuti on teatatud enneaegsusest, emakasisesest kasvupeetusest ja avatud arterioosjuhast, kuigi ei ole selge, kas nende põhjuseks oli kokkupuude AKE inhibiitoritega. Lisaks on AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril seostatud sünnidefektide võimaliku suurenenud riskiga.

Raseduse kindlakstegemisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega katkestada niipea kui võimalik ja loote arengut regulaarselt jälgida. Rasedust plaanivad naised ei tohi AKE inhibiitoreid (sealhulgas enalapriil) kasutada.

Fertiilsus Viljakas eas naised peavad olema teadlikud võimalikust riskist ja AKE inhibiitoreid (sealhulgas enalapriil) tohib manustada ainult pärast hoolikat nõustamist ning individuaalsete riskide ja kasu kaalumist.

Imetamine Piiratud farmakokineetilised andmed näitavad ravimi väga väikest kontsentratsiooni rinnapiimas (vt lõik 5.2). Kuigi need kontsentratsioonid tunduvad olevat kliiniliselt ebaolulised, ei soovitata EnaHEXALi kasutada rinnaga toitmise ajal enneaegsetel imikutel ja esimestel nädalatel pärast sünnitust, sest esineb hüpoteetiline risk kardiovaskulaarsete ja renaalsete toimete tekkeks ning puudub piisav kliiniline kogemus. Suuremate imikute puhul võib EnaHEXALi kasutamist rinnaga toitmise ajal kaaluda juhul, kui ravi on emale vajalik ja last jälgitakse võimalike kõrvaltoimete suhtes.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autot juhtides või masinatega töötades tuleb arvestada, et aegajalt võib ilmneda pearinglus või nõrkus.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kogemuse käigus on seoses enalapriiliga teatatud järgmistest kõrvaltoimetest esinemissagedusega:

Väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000 kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt: aneemia (mh aplastiline ja hemolüütiline) Harv: neutropeenia, hemoglobiini vähenemine, hematokriti vähenemine, trombotsütopeenia, agranulotsütoos, luuüdi depressioon, pantsütopeenia, lümfadenopaatia, autoimmuunhaigused.

Endokriinsüsteemi häired Teadmata: antidiureetilise hormooni puuduliku sekretsiooni sündroom (SIADH). Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: hüpoglükeemia (vt lõik 4.4).

Psühhiaatrilised häired Sage: depressioon Aeg-ajalt: segasus, närvilisus, unetus Harv: ebatavalised unenäod, unehäired

Närvisüsteemi häired Väga sage: pearinglus Sage: peavalu, minestamine, maitsetundlikkuse muutused Aeg-ajalt: unisus, paresteesia, vertiigo

Silma kahjustused Väga sage: hägune nägemine.

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: tinnitus

Südame häired

Sage: valu rinnus, südamerütmi muutused, stenokardia, tahhükardia Aeg-ajalt: südamepekslemine, müokardiinfarkt või ajuinsult*, tõenäoliselt sekundaarsena liigsest hüpertensioonist suure riskiga patsientidel (vt lõik 4.4)

Vaskulaarsed häired Sage: hüpotensioon (sealhulgas ortostaatiline hüpotensioon) Aeg-ajalt: õhetus, ortostaatiline hüpotensioon Harv: Raynaud’ sündroom

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiiniumi häired Väga sage: köha. Sage: düspnoe. Aeg-ajalt: rinorröa, kurgu valu ja hääle kähedus, bronhospasm/astma. Harv: kopsuinfiltraadid, riniit, allergiline alveoliit/eosinofiilne pneumoonia.

Seedetrakti häired Väga sage: iiveldus. Sage: kõhulahtisus, kõhuvalu Aeg-ajalt: soolesulgus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, düspepsia, kõhukinnisus, anoreksia, maoärritus, suukuivus, maohaavand. Harv: stomatiit/aftoosne haavandumine, glossiit. Väga harv: peensoole angioödeem.

Maksa- ja sapiteede häired Harv: maksapuudulikkus, hepatiit – hepatotsellulaarne või kolestaatiline, hepatiit mh nekroos, kolestaas (sh ikterus).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve, ülitundlikkus/angioneurootiline ödeem: on teatatud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilisest ödeemist (vt lõik 4.4). Aeg-ajalt: higistamine, kihelus, nõgestõbi, alopeetsia. Harv: multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, eksfoliatiivne dermatiit, toksiline epidermaalne nekrolüüs, pemfigus, erütroderma. Teadmata: On teatatud sümptomite kompleksist, mis võib sisaldada ühte või mitut järgnevat sümptomit: palavik, serosiit, vaskuliit, müalgia/müosiit, artralgia/artriit, positiivsed tuumavastased antikehad (ANA), kiirenenud settereaktsioon, eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda löövet, valgustundlikkust või teisi dermatoloogilisi nähte. Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Aeg-ajalt: lihaskrambid

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: neeru talitlushäire, neerupuudulikkus, valkkusesus. Harv: kusevähesus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Aeg-ajalt: impotentsus. Harv: günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: asteenia. Sage: väsimus. Aeg-ajalt: halb enesetunne, palavik.

Uuringud Sage: hüperkaleemia, kreatiniinisisalduse suurenemine seerumis. Aeg-ajalt: uureasisalduse suurenemine seerumis, hüponatreemia.

Harv: maksaensüümide sisalduse suurenemine, bilirubiinisisalduse suurenemine seerumis.

* Kliinilistes uuringutes olid esinemissagedused võrreldavad platseeborühmas ja aktiivse ravi kontrollrühmades täheldatuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Andmeid üleannustamisest inimesel on vähe. Siiani on kõige enam väljendunud sümptomitena kirjeldatud olulist hüpotensiooni, mis tekib umbes kuus tundi pärast tablettide sissevõtmist, kui tekivad reniin-angiotensiin süsteemi blokaad ja stuupor. AKE inhibiitori üleannustamisega seotud sümptomite hulka kuuluvad vereringešokk, elektrolüütide häired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Teatatud on seerumi enalaprilaadi sisaldusest, mis ületas 100 ja 200 korda tavalise terapeutilise annuse manustamise järgselt saavutatavat sisaldust pärast vastavalt 300 mg ja 440 mg enalapriili manustamist.

Soovitatav üleannustamise ravi on füsioloogilise lahuse veenisisene infusioon. Kui tekib hüpotensioon, tuleks patsient panna “šoki” asendisse. Kui võimalik, võib kaaluda ka angiotensiin II infusiooni ja/või katehhoolamiinide veenisisest manustamist. Kui sissevõtmisest on möödunud vähe aega, võtta kasutusele abinõud enalapriilmaleaadi eliminatsiooniks (näiteks oksendamine, maoloputus, adsorbentide ja naatriumsulfaadi manustamine). Enalaprilaati saab üldisest vereringest elimineerida hemodialüüsi abil (vt lõik 4.4 ) Raviresistentse bradükardia puhul on näidustatud südamestimulaatori kasutus. Elulisi näitajaid, seerumi elektrolüüte ja kreatiniini kontsentratsiooni tuleb pidevalt jälgida.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA02

Enalapriilmaleaat on enalapriili maleaatsool, mis on kahe aminohappe – L-alaniini ja L-proliini – derivaat. Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) on peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I muutumist vasopressoorseks angiotensiin II-ks. Pärast imendumist hüdrolüüsitakse enalapriil enalaprilaadiks, mis inhibeerib AKE-d. AKE inhibeerimise tagajärjel väheneb angiotensiin II sisaldus plasmas, mis põhjustab plasma reniini aktiivsuse suurenemise (blokeerides reniini vabanemise negatiivse tagasiside) ja aldosterooni sekretsiooni vähenemise. AKE on identne kininaas II-ga. Seega võib enalapriil samuti blokeerida ka tugeva vasopressoorse peptiidi bradükiniini lagunemist. Siiski vajab selle osa enalapriili terapeutilistes toimetes veel selgitamist.

Toimemehhanism Kuigi arvatakse, et enalapriil langetab vererõhku eeskätt reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi supressiooni kaudu, avaldab enalapriil hüpertensioonivastast toimet ka nendel kõrge vererõhuga patsientidel, kellel on väike reniini aktiivsus.

Farmakodünaamilised toimed Enalapriili manustamine kõrge vererõhuga patsientidele alandab nii lamavas kui ka püstises asendis mõõdetud vererõhku, kuid ei suurenda märkimisväärselt südame löögisagedust.

Sümptomaatilist posturaalset hüpotensiooni esineb harva. Mõni patsient võib optimaalseks vererõhu langetamiseks vajada mitmenädalast ravi. Ravi järsku lõpetamist enalapriiliga ei ole seostatud vererõhu kiire tõusuga. AKE aktiivsuse efektiivne inhibeerimine toimub tavaliselt 2...4 tundi pärast enalapriili ühekordse annuse suukaudset manustamist. Hüpertensioonivastane toime algas tavaliselt ühe tunni möödudes, maksimaalne vererõhu langus saavutati 4…6 tundi pärast manustamist. Toime kestus sõltub annusest. Siiski on näidatud, et soovitatavas annuses püsib hüpertensioonivastane ja hemodünaamiline toime vähemalt 24 tundi.

Hemodünaamika uuringutes essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel kaasnes vererõhu langusega perifeerse arteriaalse vastupanu vähenemine koos südame väljutusmahu suurenemisega ja südame löögisageduse vähese muutusega või ilma selleta. Enalapriili manustamise järel esines renaalse verevoolu suurenemine, glomerulaarfiltratsiooni kiirus ei muutunud. Naatriumi- või veepeetuse kohta tõendid puudusid. Siiski suurenes glomerulaarfiltratsiooni kiirus patsientidel, kellel see oli enne ravi väike.

Lühiajalistes kliinilistes uuringutes neeruhaigusega suhkruhaigetel ja mittesuhkruhaigetel patsientidel täheldati pärast enalapriili manustamist albuminuuria ning IgG uriiniga eritumise ja uriini valgusisalduse vähenemist.

Manustamisel koos tiasiidi tüüpi diureetikumiga oli enalapriili vererõhku langetav toime vähemalt aditiivne. Enalapriil võib vähendada või vältida tiasiidide indutseeritud hüpokaleemia tekkimist.

Südamepuudulikkusega patsientidel, kes saavad ravi digitaalise ja diureetikumidega, oli ravi enalapriiliga (suukaudne või intravenoosne) seotud perifeerse vastupanu vähenemise ja vererõhu langusega. Südame väljutusmaht suurenes, samas kui südame löögisagedus (mis on südamepuudulikkusega patsientidel tavaliselt suurenenud) vähenes. Samuti vähenes pulmonaalne kapillaarne kiilurõhk. Koormustaluvus ja südamepuudulikkuse raskusaste mõõdetuna New Yorgi Südameassotsiatsiooni kriteeriumide alusel paranesid. Need toimed püsisid pideva ravi ajal.

Kerge kuni mõõduka südamepuudulikkusega patsientidel pidurdas enalapriil progresseeruvat kardiaalset dilatatsiooni/suurenemist ja südamepuudulikkust, mida näitasid vasaku vatsakese lõppdiastoolse ning süstoolse mahu vähenemine ja väljutusfraktsiooni paranemine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus SOLVD Prevention vaadeldi asümptomaatilise vasaku vatsakese talitlushäirega (LVEF < 35%) populatsiooni. 4228 patsienti randomiseeriti saama kas platseebot (n = 2117) või enalapriili (n = 2111). Platseeborühmas tekkis 818 patsiendil südamepuudulikkus või nad surid (38,6%) võrreldes 630 patsiendiga enalapriilirühmas (29,8%) (riski vähenemine: 29%; 95% CI; 21…36%; p < 0,001). 518 patsienti platseeborühmas (24,5%) ja 434 patsienti enalapriilirühmas (20,6%) surid või hospitaliseeriti uue või süvenenud südamepuudulikkuse tõttu (riski vähenemine: 20%; 95% CI; 9…30%; p < 0,001). Mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus (uuring SOLVD Treatment) vaadeldi süstoolse talitlushäire (väljutusfraktsioon < 35%) tõttu tekkinud sümptomaatilise kongestiivse südamepuudulikkusega populatsiooni. 2569 konventsionaalset südamepuudulikkuse ravi saavat patsienti randomiseeriti saama kas platseebot (n = 1284) või enalapriili (n = 1285). Platseeborühmas esines 510 surmajuhtu (39,7%) võrreldes 452 surmajuhuga enalapriilirühmas (35,2%) (riski vähenemine: 16%; 95% CI; 5…26%; p < 0,0036). Platseeborühmas esines 461 kardiovaskulaarset surmajuhtu võrreldes 399 juhuga enalapriilirühmas (riski vähenemine 18%, 95% CI, 6…28%, p < 0,002), peamiselt progresseeruva südamepuudulikkuse tõttu tekkinud surmajuhtude arvu vähenemise tõttu (251 platseeborühmas võrreldes 209 juhuga enalapriilirühmas, riski vähenemine 22%, 95% CI, 6…35%). Vähem patsiente suri või hospitaliseeriti südamepuudulikkuse raskenemise tõttu (736 platseeborühmas ja 613 enalapriilirühmas; riski vähenemine: 26%; 95% CI; 18…34%; p < 0,0001). Uuringus SOLVD kokku vähendas enalapriil vasaku vatsakese talitlushäirega patsientidel müokardiinfarkti riski 23% võrra (95% CI, 11…34%; p < 0,001) ja hospitaliseerimise riski ebastabiilse stenokardia tõttu 20% võrra (95% CI, 9…29%; p < 0,001).

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski suurenemise tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Lapsed Kogemused ravimi kasutamise kohta üle 6-aastastel hüpertensiivsetel lastel on piiratud. Kliinilises uuringus, milles osales 110 hüpertensiivset last vanuses 6…16 aastat kehakaaluga ≥ 20 kg ja glomerulaarfiltratsiooni kiirusega > 30 ml/min/1,73 m2, said patsiendid kehakaaluga < 50 kg 0,625 mg, 2,5 mg või 20 mg enalapriili päevas ja patsiendid kehakaaluga ≥ 50 kg said 1,25 mg, 5 mg või 40 mg enalapriili päevas. Enalapriili manustamine üks kord päevas langetas minimaalset vererõhku annusest sõltuvalt. Enalapriili hüpertensioonivastase efektiivsuse annusest sõltuvus oli ühesugune kõigis alarühmades (vanuse, Tanneri staadiumi, soo, rassi alusel). Samas näis, et väikseimad uuritud annused, 0,625 mg ja 1,25 mg, mis vastavad keskmisel4 annusele 0,02 mg/kg üks kord ööpäevas, ei taganud püsivat hüpertensioonivastast toimet. Maksimaalne uuritud annus oli 0,58 mg/kg (kuni 40 mg) üks kord ööpäevas. Lastel täheldatud kõrvaltoimete profiil ei erine täiskasvanutel täheldatust.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudselt manustatav enalapriil imendub kiiresti. Enalapriili maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub ühe tunni jooksul. Uriiniproovide põhjal imendub suukaudselt manustatavast enalapriilitabletist enalapriili ligikaudu 60% ulatuses. Suukaudse enalapriili imendumist ei mõjuta toidu olemasolu seedetraktis.

Pärast imendumist hüdrolüüsitakse suukaudselt manustatud enalapriil kiiresti ja ulatuslikult enalaprilaadiks, mis on tugev angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor. Enalaprilaadi maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub ligikaudu 4 tundi pärast enalapriilitableti suukaudset manustamist. Efektiivne poolväärtusaeg enalaprilaadi akumuleerumiseks pärast suukaudse enalapriili hulgiannuseid on 11 tundi. Normaalse neerutalitlusega isikutel saavutati enalaprilaadi tasakaaluseisundi seerumkontsentratsioonid pärast 4-päevast ravi.

Jaotumine Ravi seisukohalt olulises kontsentratsioonivahemikus ei ületa inimese plasmavalkudega seonduva enalapriili hulk 60%.

Biotransformatsioon Peale enalaprilaadiks muutmise puuduvad tõendid enalapriili olulise metabolismi kohta.

Eritumine Enalaprilaadi eritumine toimub peamiselt neerude kaudu. Peamised komponendid uriinis on enalaprilaat (ligikaudu 40% annusest) ja muutumata kujul olev enalapriil (ligikaudu 20%).

Neerukahjustus Neerupuudulikkusega patsientidel on ekspositsioon enalapriilile ja enalaprilaadile suurem. Pärast üks kord päevas 5 mg manustamist oli kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens 40…60 ml/min) patsientidel enalaprilaadi tasakaaluseisundi AUC ligikaudu kaks korda suurem kui normaalse neerutalitlusega patsientidel. Raske neerukahjustuse (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) korral suurenes AUC ligikaudu 8 korda. Antud neerukahjustuse raskusastme korral on enalapriilmaleaadi korduva annustamise järel enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg pikenenud ja tasakaaluseisundi saabumine hilineb (vt lõik 4.2). Hemodialüüsi teel on enalapriili võimalik süsteemsest vereringest eemaldada. Dialüüsi kliirens on 62 ml/min.

Lapsed ja noorukid Hulgiannuste farmakokineetiline uuring viidi läbi 40 hüpertensiivsel mees- ja naissoost lapspatsiendil vanuses 2 kuud kuni ≤ 16 aastat pärast 0,07…0,14 mg/kg enalapriilmaleaadi suukaudset manustamist päevas. Enalaprilaadi farmakokineetikas lastel ei olnud suuri erinevusi võrreldes täiskasvanute varasemate andmetega. Andmed näitavad AUC suurenemist (normaliseerituna annuse alusel kehakaalu kohta) koos vanusega, siiski ei täheldata AUC suurenemist, kui andmed on normaliseeritud keha pindala alusel. Tasakaaluseisundis oli enalaprilaadi akumuleerumise keskmine efektiivne poolväärtusaeg 14 tundi.

Imetamine Peale 20 mg enalapriili ühekordset manustamist 5 sünnitanud naisele leiti, et keskmine suurim enalapriili kontsentratsioon piimas oli 1,7 mikrogrammi/l (vahemik 0,54 kuni 5,9 mikrogrammi/l) 4 kuni 6 tundi peale manustamist. Keskmine suurim enalaprilaadi kontsentratsioon oli 1,7 mikrogrammi/l (vahemik 1,2 kuni 2,3 mikrogrammi/l); tippkontsentratsioonid ilmnesid erinevatel aegadel 24 tunni jooksul. Kasutades tippkontsentratsioonide andmeid piimas, on eeldatav maksimaalne kogus, mille rinnapiimatoidul olev imik võib rinnapiima kaudu saada, 0,16% ema kaalule kohaldatud annusest. Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili 10 mg ööpäevas 11 kuu jooksul, oli enalapriili tippkontsentratsioon rinnapiimas 2 mikrogrammi/l 4 tundi pärast manustamist ja enalaprilaadi tippkontsentratsioon oli 0,75 mikrogrammi/l ligikaudu 9 tundi pärast manustamist. Enalapriili ning enalaprilaadi koguhulk, mõõdetuna rinnapiimas 24 tunni jooksul, oli vastavalt 1,44 mikrogrammi/l ja 0,63 mikrogrammi/l. Enalaprilaadi sisaldus rinnapiimas polnud tuvastatav (< 0,2 mikrogrammi/l) 4 tunni möödudes ühekordsest 5 mg enalapriili manustamisest ühel emal ning ühekordsest 10 mg enalapriili manustamisest kahel emal; enalapriili sisaldust ei määratud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Konventsionaalsed farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliiniliste uuringute andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Reproduktiivse toksilisuse uuringud näitasid, et enalapriilil ei olnud toimet rottide fertiilsusele ega reproduktiivsele käitumisele ja see ei olnud teratogeenne. Uuringutes, milles emastele rottidele manustati ravimit enne paaritamist ja kogu tiinuse jooksul, esines imetamise ajal järglaste surma suurem esinemissagedus. On näidatud, et enalapriil läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.. On näidatud, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid kui ravimirühm on fetotoksilised (põhjustavad loote kahjustusi ja/või surma), kui neid manustati raseduse teisel või kolmandal trimestril.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Magneesiumstearaat

Laktoos Maisitärklis Talk Naatriumvesinikkarbonaat Hüdroksüpropüültselluloos Punane raudoksiid Kollane raudoksiid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Al/Al blistrid, 30 tk, 60 tk või 100 tk pakendis

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

HEXAL AG Industriestrasse 25 D-83607 Holzkirchen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EnaHEXAL 10 mg: 344501 EnaHEXAL 20 mg: 344601

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.03.2001 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2023