Epirubicin teva - süste-/infusioonilahus (2mg 1ml)

ATC Kood: L01DB03
Toimeaine: epirubitsiin
Tootja: Teva Pharma B.V.

Artikli sisukord

EPIRUBICIN TEVA
süste-/infusioonilahus (2mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Epirubicin Teva, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus

Epirubitsiinvesinikkloriid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Epirubicin Teva ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Epirubicin Teva kasutamist
  3. Kuidas Epirubicin Teva’t kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Epirubicin Teva’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Epirubicin Teva ja milleks seda kasutatakse

Ravimrühm

Epirubitsiin kuulub tsütostaatikumide gruppi (ravimid vähiga võitlemiseks).

Epirubitsiin kindlustab selle, et vähirakud ei saa enam edasi kasvada, mille tagajärjel need surevad.

Kasutamine

Epirubitsiini kasutatakse järgmiste haiguste raviks:

  • rinnanäärmevähk;
  • maovähk;
  • epirubitsiinvesinikkloriidi kasutatakse ka intravesikaalselt (põiesiseselt) varajases staadiumis (pindmise) kusepõievähi raviks ja selleks, et aidata vältida operatsioonijärgselt kusepõievähi kordumist.

Epirubitsiini kasutatakse tihti samaaegselt teiste vähivastaste ravimitega (osana niinimetatud polükemoteraapia skeemidest).

Mida on vaja teada enne Epirubicin Teva kasutamist

Teile ei tohi Epirubicin Teva’t manustada:

  • kui olete epirubitsiini, sarnaste ravimite (nimetatakse antratsükliinideks või antratseendioonideks, vt allpool) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui te toidate last rinnaga.

Sõltuvalt manustamisteest EI TOHI Epirubicin Teva’t teile manustada järgmistes olukordades:

Intravenoosne tee (veeni):

  • kui te olete saanud eelnevalt ravi suurtes annustes mõnede teiste vähivastaste ravimitega, kaasa arvatud doksorubitsiini ja daunorubitsiiniga, mis kuuluvad samasse ravimirühma kui Epirubicin Teva (nimetatakse antratsükliinideks). Nendel on sarnased kõrvaltoimed (kaasa arvatud toimed südamele);
  • kui teil on esinenud või esineb praegu südameprobleeme;
  • kui teil on madal vererakkude arv;
  • kui teil on raske maksafunktsiooni häire;
  • kui teil on äge raske infektsioon. Intravesikaalne tee (otse kusepõide):
  • kui vähk on tunginud läbi põieseina;
  • kui teil on kuseteede infektsioon;
  • kui teil on valu või põletik kusepõies;
  • kui teie arstil on raskusi kateetri (toru) viimisel teie kusepõide;
  • kui teil jääb pärast põie tühjendamise püüet põide suures koguses jääkuriini;
  • kui teie uriinis on verd;
  • kui teie kusepõis on kokku tõmbunud.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Epirubicin Teva kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

  • kui te olete eakas või laps, sest teil on suurem risk raskete südame kõrvaltoimete tekkeks. Teie südamefunktsiooni kontrollitakse enne ja pärast ravi epirubitsiiniga.
  • kui teil on minevikus olnud probleeme südamega või kui teil esinevad sellised probleemid praegu. Te peate sellest oma arsti teavitama. Epirubitsiini annust tuleb kohandada. Teie arst kontrollib regulaarselt teie südametegevust.
  • kui teid on eelnevalt ravitud vähivastaste ravimitega (nagu doksorubitsiin või daunorubitsiin, antratseendiooni derivaadid või trastuzumab) või kui te olete saanud kiiritusravi rindkere piirkonda, sest sellisel juhul on suurem risk raskete südame kõrvaltoimete tekkeks. Teavitage sellest oma arsti, sest seda võetakse arvesse teile manustatava epirubitsiini koguannuse määramisel.
  • kui teil on maksa või neeru häire. See võib põhjustada kõrvaltoimete sagenemist. Nii neeru kui maksafunktsiooni kontrollitakse regulaarselt ning vajadusel kohandatakse ravimi annust.
  • kui te soovite saada lapsi. Nii mehed kui naised peavad ravi ajal ja 6 kuud pärast ravi lõppu kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Meestele tuleb soovitada, et nad küsiksid enne ravi informatsiooni sperma säilitamise võimaluse kohta külmutamise teel.
  • kui teil esineb mõni infektsioon või verejooks. Epirubitsiin võib mõjutada luuüdi. Väheneb valgete vereliblede arv teie veres, mille tagajärjel suureneb teie vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes (leukopeenia). Kergemini võivad tekkida verejooksud (trombotsütopeenia). Need kõrvaltoimed on oma olemuselt mööduvad. Valgete vereliblede arvu langus on suurim 10...14 päeva pärast ravimi manustamist ning normaliseerub tavaliselt 21. päevaks pärast manustamist. Arst teeb teile regulaarselt vereanalüüse.
  • kui te olete hiljuti saanud või soovite saada mõnda vaktsineerimist.

Eriline ettevaatus on vajalik ravi ajal Epirubicin Teva’ga:

  • et kontrollida teie vere kusihappesisaldust. Teie arst kontrollib seda.
  • kui teie veresoontes tekib verehüübeid (trombemboolia), mis võivad põhjustada veenipõletikku (tromboflebiit) või kopsuarteri ummistust (kopsuemboolia).
  • kui teil esineb raske põletik või haavandid suus.
  • kui ravimi manustamiskohas tekib põletustunne. See võib tähendada, et epirubitsiin lekib veresoonest välja. Hoiatage sellest oma arsti.

Muud ravimid ja Epirubicin Teva

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate/kasutate või olete hiljuti võtnud/kasutanud või kavatsete võtta/kasutada mis tahes muid ravimeid.

Koostoime tähendab, et koos kasutatavad ravimid võivad mõjutada teineteise toimet ja/või kõrvaltoimeid. Koostoimed võivad tekkida selle lahuse samaaegsel kasutamisel koos järgmiste ravimitega:

  • teiste epirubitsiiniga sarnaste preparaatide (niinimetatud antratsükliinid (näiteks vähivastased ravimid mitomütsiinC, dakarbasiin, daktinomütsiin ja tsüklofosfamiid)) eelnev või samaaegne manustamine, teised ravimid, mis võivad mõjutada südant (näiteks vähivastased

ravimid 5-fluorouratsiil, tsüklofosfamiid, tsisplatiin, taksaanid, trastuzumab); võib suureneda kahjulik toime südamele. Sellisel juhul on vajalik südametegevuse täiendav jälgimine.

  • epirubitsiin võib suurendada kiirituse toimet ning isegi pärast teatud aja möödumist kiiritusravist võib see põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid kiiritatud piikonnas.
  • rifampitsiin (tuberkuloosiravim) ja barbituraadid (ravimid, mida kasutatakse unetuse või epilepsia raviks, näiteks fenobarbitaal); nende ravimite toimel langeb epirubitsiini sisaldus veres, mis võib viia epirubitsiini toime vähenemiseni.
  • paklitakseel ja dotsetakseel (ravimid, mida kasutatakse mõnede vähivormide raviks); kui paklitakseeli manustatakse enne epirubitsiini või dotsetakseeli manustatakse vahetult pärast epirubitsiini, võib suureneda epirubitsiini sisaldus veres, mis võib viia kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemiseni.
  • deksverapamiil (ravim, mida kasutatakse teatud südamehäirete raviks); kasutamisel koos epirubitsiiniga võib see avaldada negatiivset toimet luuüdile.
  • interferoon α2b (ravim, mida kasutatakse mõnede vähivormide ja lümfoomide ning mõnede hepatiidi vormide raviks).
  • kiniin (ravim, mida kasutatakse malaaria ja jalakrampide raviks); kiniin võib kiirendada epirubitsiini jaotumist organismis, mis võib omada negatiivset toimet punastele verelibledele.
  • deksrasoksaan (ravim, mida mõnikord kasutatakse koos doksorubitsiiniga, et vähendada südameprobleemide tekke riski); võib väheneda epirubitsiini organismis püsimise aeg, mille tagajärjel võib väheneda epirubitsiini toime.
  • tsimetidiin (maohappesust vähendav ravim); suureneb epirubitsiini sisaldus veres, mis võib viia kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemiseni.
  • eelnev või samaaegne ravi teiste ravimitega, mis mõjutavad luuüdi (näiteks teised vähiravimid,

sulfoonamiid, klooramfenikool, difenüülhüdantoiin, amidopüriini derivaat, teatud viirusevastased ravimid); vererakkude loome võib olla häiritud.

  • südamepuudulikkust põhjustavad ravimid.
  • maksafunktsiooni mõjutavad ravimid; need võivad mõjutada epirubitsiini lagunemist maksas, mis võib põhjustada epirubitsiini toime vähenemist või kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist.
  • elusvaktsiinid; esineb risk surmaga lõppeva haiguse tekkeks, seetõttu ei ole soovitatav seda kombinatsiooni kasutada.
  • tsüklosporiin (immuunsüsteemi pärssiv ravim); võib tekkida liigne immuunsüsteemi pärssimine.

Epirubicin Teva koos toidu ja joogiga

Te ei tohi midagi juua 12 tundi enne epirubitsiini põiesisest manustamist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

Rasedus ja viljakus

Vähivastaseid ravimeid manustatakse raseduse ajal ainult äärmuslikel juhtudel. Tuleb kaaluda ravist saadavat kasu emale ja võimalikku ohtu veel sündimata lapsele. Loomkatsetes leidis tõestust, et epirubitsiin omab kahjulikku toimet veel sündimata lapsele ning võib põhjustada väärarenguid. Nii mehed kui naised peavad rasestumise vältimiseks kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid meetmeid (antibeebipillid, kondoom) ravi ajal ja 6 kuu jooksul pärast selle ravimi kasutamist.

Rasedusest tuleb hoiduda ka juhul, kui teie partnerit ravitakse epirubitsiiniga.

Kui rasestumine leiab aset ravi ajal epirubitsiiniga, on soovitatav geneetiline nõustamine.

Mehed, kes soovivad tulevikus last eostada, peaksid enne epirubitsiinravi alustamist uurima sperma külmutamise võimaluste kohta.

Imetamine

Ei ole teada, kas epirubitsiin eritub rinnapiima. Ravi ajal Epirubicin Teva’ga tuleb rinnaga toitmine katkestada. Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Kuna paljudel inimestel tekib ravi ajal tugev iiveldus või oksendamine, ei ole soovitatav autot juhtida ja masinatega töötada.

Epirubicin Teva sisaldab naatriumi

Ravim sisaldab 3,5 mg (0,154 mmol) naatriumi ühe ml süste- või infusioonilahuse kohta. Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

Kuidas Epirubicin Teva’t kasutada

Epirubicin Teva’t manustatakse ainult sellist tüüpi ravile spetsialiseerunud arsti järelevalve all. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Teile manustatav annus sõltub teil esineva vähi tüübist, teie tervislikust seisundist, teie vanusest, maksafunktsioonist ja teistest ravimitest, mida te võtate.

Manustamine veeni kaudu (intravenoosne manustamine)

Sõltuvalt teie üldisest tervislikust seisundist ja võimalikust eelnevast ravist määratakse kindlaks annustamisskeem, kusjuures arvesse võetakse teie pikkust ja kehakaalu. Kogused annustamisskeemis on väljendatud milligrammides ruutmeetri kehapinna kohta.

Seda ravimit manustatakse süstituna veeni 3...5 minuti jooksul või infusioonina veeni maksimaalselt 30 minuti jooksul.

  1. Kui manustatakse ainult epirubitsiinvesinikkloriidi, ilma teiste vähiravimiteta, on soovitatav annus 60...90 mg/m2 kehapinna kohta. See annus manustatakse ühekordse annusena või jagatuna 2...3 järjestikusele päevale. Seda korratakse iga 21 päeva järel. Kasutamisel kombinatsioonis teiste vähiravimitega vähendatakse seda annust.

Ravimit manustatakse kateetri või vabalt voolava füsioloogilise soolalahuse või glükoosilahuse (suhkrulahuse) infusioonisüsteemi kõrvalliini kaudu.

Suuremaid annuseid võidakse manustada rinnanäärmevähi raviks (100...120 mg/m2 kehapinna kohta).

Manustamine kusepõide (intravesikaalne manustamine)

Ravimit võib manustada kateetri kaudu otse kusepõide (kusepõievähi raviks). Kui seda meetodit kasutatakse, ei tohi te 12 tunni jooksul enne ravi juua ühtegi vedelikku, et uriin ravimit liiga palju ei lahjendaks. Lahjendatud ravimit peab pärast manustamist hoidma kusepõies 1…2 tundi. Te peate aeg- ajalt asendit muutma, et tagada ravimi jõudmine kusepõie kõikidesse osadesse.

Kui te tühjendate põit pärast ravimi manustamist, siis veenduge, et teie uriin ei puutuks kokku teie nahaga. Kui see peaks juhtuma, peske kokkupuutekohta hoolikalt vee ja seebiga, kuid ärge hõõruge.

Epirubitsiini manustamise ajal teeb arst teile vereanalüüse. See on vajalik ravimi toime hindamiseks. Samuti teeb arst teile uuringuid, et kontrollida südametööd. Nii vereanalüüsid kui südamefunktsiooni uuringud tehakse enne ravi alustamist ja ravi ajal epirubitsiiniga.

Kui Epirubicin Teva’t manustati rohkem kui ette nähtud

Kuna seda ravimit manustavad meditsiinitöötajad, ei ole üleannustamise risk tõenäoline. Kui te kahtlustate, et teile on manustatud liiga palju Epirubicin Teva’t, võtke otsekohe ühendust oma arstiga.

Kui te unustate Epirubicin Teva’t kasutada

Kuna seda ravimit manustavad meditsiinitöötajad, siis ei ole tõenäoline, et annus jääb manustamata.

Kui te ei ole kindel, pidage nõu oma arstiga.

Kui te lõpetate Epirubicin Teva kasutamise

Pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rohkem kui 10%-l ravi saanud patsientidest võib oodata kõrvaltoimete arenemist. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on vererakkude moodustumise vähenemine (müelosupressioon), seedetrakti kõrvaltoimed, isutus (anoreksia), juuste väljalangemine (alopeetsia) ja infektsioon.

Muuhulgas võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:

Väga sage: võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10st

  • Vererakkude tootmise vähenemine (luuüdi supressioon; selle tagajärjel tekib valgete vereliblede, punaste vereliblede ja vereliistakute puudus), millega kaasnevad suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes ja aneemia.
  • Juuste väljalangemine (alopeetsia, 60…90% ravijuhtudest. See tähendab ka habemekasvu pidurdumist meestel. Juuste väljalangemine on annusest sõltuv ja enamikul juhtudest pöörduv)
  • Uriini värvuse muutumine punaseks 1 kuni 2 päevaks pärast ravimi manustamist

Sage: võivad esineda kuni 1 inimesel 10st

  • Infektsioon
  • Kuumahood
  • Söögiisu kaotus (isutus), vedelikupuudus
  • Limaskestade põletik (mukosiit; võib esineda 5 kuni 10 päeva pärast ravi alustamist); söögitoru või suuõõne limaskesta põletik (ösofagiit või stomatiit); oksendamine, kõhulahtisus, mis võib põhjustada vedelikupuudust, iiveldus (iiveldus ja oksendamine esinevad sageli esimese 24 tunni jooksul (peaaegu kõigil patsientidel))
  • Punetus infusioonikohas
  • Pärast ravimi manustamist kusepõide on täheldatud kusepõie infektsiooni, mõnikord koos veritsusega, samuti paikseid reaktsioone nagu põletustunne ja sage urineerimisvajadus

Aeg-ajalt: võivad esineda kuni 1 inimesel 100st

  • Verevalumid ja veritsemiskalduvus (tingitud vereliistakute vähesusest (trombotsütopeenia))
  • Punetus piki veeni kulgu (flebiit), veresoonte põletik koos verehüüvete moodustumisega, mis tihti väljendub valulike kõvade mügarikena punetava naha all (tromboflebiit)

Harv: võivad esineda kuni 1 inimesel 1000st

  • Teatud verevähi vormid (äge lümfoidne leukeemia (ALL), äge müeloidne leukeemia (AML)).
  • Raske kiiret tüüpi allergiline reaktsioon (anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon) koos šokiga või ilma, sh nahalööve ja sügelus; palavik ja külmavärinad.
  • Veres kusihappe taseme tõus (hüperurikeemia)
  • Pearinglus
  • Südamefunktsiooni langus, mis põhjustab verepaisu (südame paispuudulikkus), südamepuudulikkus (düspnoe; vedelikupeetus kogu kehas (tursed), maksa laienemine, vedeliku kogunemine kõhuõõnde (astsiit), vedeliku kogunemine kopsudesse (kopsuturse, pleuraefusioonid, südame rütmihäired (galopeeriv rütm)), südamekahjustus (nt kõrvalekalded EKGs, arütmiad, südamelihase haigus (kardiomüopaatia)), südame löögisageduse suurenemine, mis lähtub südame vatsakestest (ventrikulaarne tahhükardia), aeglane südamerütm (bradükardia), impulsi ülekande katkestus südames (AV blokaad, His’i kimbu sääre blokaad).
  • Nahalööve koos väikeste kublakeste tekkega (nõgeslööve) või raskekujuline tugev sügelus (kihelus), punetus piki süsteks kasutatud veeni kulgu.
  • Menstruatsiooni puudumine, spermatosoidide puudus spermas
  • Halb enesetunne, nõrkus, (äärmiselt kõrge) palavik, külmavärinad
  • Muutused teatud ensüümide aktiivsuses (transaminaasid)

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

  • Veremürgistus (sepsis) ja šokk vererakkude tootmise vähenemise tagajärjel (müelosupressioon), kopsupõletik
  • Veritsus, kudede hapnikupuudus
  • Teatud tüüpi närvikahjustus (perifeerne neuropaatia), peavalu
  • Silmapõletik (konjunktiviit või keratiit)
  • Šokk, verehüüvete teke (trombemboolia), sh verehüüvete moodustumine kopsudes (kopsuemboolia, väga harvadel juhtudel lõppenud surmaga)
  • Suu limaskesta erosioonid, suuhaavandid, suuvalu, põletustunne limaskestadel, veritsus suus (suu hemorraagia), suuõõne värvuse muutus (põskede sisepindade pigmenteerumine)
  • Paiksed reaktsioonid, lööve, sügelus, nahamuutused, punetus, õhetus, naha ja küünte muutused (hüperpigmentatsioon), valgustundlikkus (fotosensitiivsus) või allergilised reaktsioonid kiiritusravi puhul (kiirituse tagasilöögireaktsioon)
  • Valkude hulga suurenemine uriinis (proteinuuria) patsientidel, kes said ravi suurtes annustes
  • Paikne valu, sidekoe raskekujuline põletik (tselluliit), rakkude hävimine (kudede nekroos), veeniseinte paksenemine või kõvenemine (fleboskleroos) pärast ravimi juhuslikku süstimist veenist väljapoole
  • Südamevatsakesest iga südamelöögiga väljapumbatava vere koguse vähenemine (asümptomaatiline vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni vähenemine)

Intravesikaalne manustamine (otse kusepõide): Kui Epirubicin Teva’t manustatakse kusepõide, esineb tervet organismi puudutavaid raskeid kõrvaltoimeid ja allergilisi reaktsioone harva.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Epirubicin Teva’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil/karbil pärast „Kõlblik kuni:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2°C…8°C).

Hoida ja transportida külmas.

Mitte lasta külmuda.

Pärast esmast avamist tuleb ravim kasutada ära otsekohe.

Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on järgmine:

Viaflo (mitte-PVC) kott

Külmkapp

Toatemperatuur

 

2°C…8°C

15°C...25°C, muutuv valgus

0,9% NaCl süstelahus

28 päeva

14 päeva

5% glükoosi süstelahus

28 päeva

28 päeva

 

 

 

Polüpropüleenist süstal

Külmkapp

Toatemperatuur

 

2°C…8°C

15°C...25°C, muutuv valgus

0,9% NaCl süstelahus

28 päeva

14 päeva

Süstevesi

28 päeva

7 päeva

Lahjendamata

28 päeva

14 päeva

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C.

Süstelahuse säilitamine külmas võib viia ravimi geelistumiseni. Geelistunud ravim muutub kergelt viskoosseks kuni liikuvaks lahuseks pärast rahulikku seismist 2 kuni maksimaalselt 4 tunni jooksul kontrollitud toatemperatuuril (15°C...25°C).

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Epirubicin Teva sisaldab

  • Toimeaine on epirubitsiinvesinikkloriid; 1 ml sisaldab 2 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
  • Teised koostisosad (abiained) on naatriumkloriid, vesinikkloriidhape ja süstevesi.

Kuidas Epirubicin Teva välja näeb ja pakendi sisu

Epirubicin Teva on selge punast värvi süste- või infusioonilahus. Ravim on saadaval klaasist süsteviaalides, mis sisaldavad 5 ml (10 mg), 10 ml (20 mg), 25 ml (50 mg), 75 ml (150 mg) või 100 ml (200 mg) süste- või infusioonilahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

Teva Pharma B.V.

Computerweg 10

3542 DR Utrecht Holland

Tootja:

Pharmachemie B.V.

Swensweg 5

PO Box 552

2003 RN Haarlem,

Holland

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Belgia:

EPIRUBICINE TEVA 2 mg/ml

Taani:

Epirubicin Teva solution for injection or infusion

Soome:

Epirubicin Teva 2 mg/ml injektio/infuusioneste, liuos

Prantsusmaa:

EPIRUBICINE TEVA CLASSICS 2 mg/ml, solution injectable ou pour perfusion

Saksamaa:

Epi Teva 2 mg/ml Injektionslösung oder Infusionslösung

Kreeka:

Epirubicin HCl / PCH, ενέσιµο διάλυµα ή διάλυµα για έγχυση 2 mg/ml

Ungari:

Epirubicin-Teva 2mg/ml oldatos injekció vagy infúzió

Itaalia:

Epirubicina Teva 2 mg/ml soluzione iniettabile o per infusione

Luksemburg:

EPIRUBICINE TEVA 2 mg/ml

Holland:

Epirubicine HCl Pharmachemie 2 mg/ml oplossing voor injectie of intraveneuze

 

infusie

Norra:

Epirubicin Teva 2 mg/ml injeksjons/infusjonsvæske, oppløsning

Portugal:

Epirrubicina Teva Solução injectável ou para perfusão

Sloveenia:

Epirubicin Teva 2 mg/ml, raztopina za injiciranje ali infundiranje

Hispaania:

Epirubicina Teva 2mg/ml solución para inyección ó perfusión EFG

Rootsi:

Epirubicin Teva 2 mg/ml injektions/infusionsvätska, lösning

Ühendkuningriik:

Epirubicin 2mg/ml solution for injection or infusion

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Teva Eesti esindus UAB Sicor Biotech Eesti filiaal Hallivanamehe 4

11317 Tallinn

Tel: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2017.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

EPIRUBICIN TEVA SÜSTE- VÕI INFUSIOONILAHUSE VALMISTAMISE JUHEND

Enne Epirubicin Teva ettevalmistamist kas süstimiseks või infusiooniks on oluline läbi lugeda kogu käesoleva juhendi sisu.

KOOSTIS

Epirubicin Teva 2 mg/ml süste- või infusioonilahus. Abiained:

naatriumkloriid

vesinikkloriidhape, pH kohandamiseks süstevesi

SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis (2°C…8°C)

Hoida ja transportida külmas

Mitte lasta külmuda

Keemiline ja füüsikaline stabiilsus on järgmine:

Viaflo (mitte-PVC) kott

Külmkapp

Toatemperatuur

 

2°C…8°C

15°C...25°C, muutuv valgus

0,9% NaCl süstelahus

28 päeva

14 päeva

5% glükoosi süstelahus

28 päeva

28 päeva

 

 

 

Polüpropüleenist süstal

Külmkapp

Toatemperatuur

 

2°C…8°C

15°C...25°C, muutuv valgus

0,9% NaCl süstelahus

28 päeva

14 päeva

Süstevesi

28 päeva

7 päeva

Lahjendamata

28 päeva

14 päeva

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C.

Süstelahuse säilitamine külmas võib viia ravimi geelistumiseni. Geelistunud ravim muutub kergelt viskoosseks kuni liikuvaks lahuseks pärast rahulikku seismist 2 kuni maksimaalselt 4 tunni jooksul kontrollitud toatemperatuuril (15°C...25°C).

PAKENDI ISELOOMUSTUS JA SISU

Epirubicin Teva on saadaval värvitus I tüüpi klaasist viaalis, mis on varustatud bromobutüülkummist korgi, alumiiniumkatte ja äramurtava kaanega, milles on vastavalt 5 ml, 10 ml, 25 ml, 75 ml ja 100 ml süste- või infusioonilahust.

Igas karbis on üks viaal.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

SOBIMATUS

Vältida tuleks pikemaajalist kontakti leeliseliste lahustega, kuna see võib põhjustada hüdrolüüsi. Epirubicin Teva’t ei tohi segada hepariiniga võimaliku sademe tekke tõttu.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud 0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosi lahus või steriilne vesi.

SOOVITUSED OHUTUKS KÄSITSEMISEKS

Infusioonilahust tohivad ette valmistada ainult selleks vastava väljaõppe saanud meditsiinitöötajad aseptilistes tingimustes.

Infusioonilahuse valmistamine peab toimuma selleks ettenähtud aseptilisel alal.

Epirubicin Teva’ga töötavad isikud peavad kandma kaitsekindaid, kaitseprille ja maski.

Epirubicin Teva ei sisalda säilitusaineid ning on seetõttu sobiv ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt tsütostaatikumidele esitatud nõuetele. Vt lisaks „Hävitamine“.

Mahavalgunud või välja imbunud ravimit saab inaktiveerida 1% naatriumhüpokloriti lahuse või lihtsalt fosfaatpuhverlahusega (pH >8), kuni lahus on värvusetuks muutunud. Kõik puhastusvahendid tuleb hävitada vastavalt juhendile lõigus „Hävitamine“.

Rasedad naised peavad vältima kontakti tsütostaatiliste ainetega.

Väljaheide ja okse tuleb ära koristada ettevaatusega.

Katkise mahuti käsitsemisel tuleb kasutada samu ettevaatusabinõusid kui saastunud jäätmete korral. Saastunud jäätmeid tuleb säilitada vastavates erimärgistatud jäätmekonteinerites. Vt lõik „Hävitamine“.

LAHUSE ETTEVALMISTAMINE

Epirubitsiin on mõeldud ainult intravenoosseks või intravesikaalseks manustamiseks.

Ettevalmistamine intravenoosseks manustamiseks

Epirubicin Teva’t võib lahjendada 0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosi lahusega ning manustada intravenoosselt. Lahus tuleb valmistada vahetult enne kasutamist.

Lahjendatud lahuse kontsentratsioon peab olema 0,6…1,6 mg/ml.

Punast lahust, mis peab olema selge ja läbipaistev, on soovitav süstida kateetri kaudu füsioloogilise naatriumkloriidilahuse või 5% glükoosilahuse vabalt voolava intravenoosse infusiooni süsteemi, kestusega kuni 30 minutit (sõltuvalt annusest ja infusiooni mahust). Nõel peab olema korralikult veenis. See meetod vähendab tromboosi ja ekstavasatsiooni riski, mis võib viia tõsise tselluliidi ja nekroosini. Ekstravasatsiooni korral tuleb manustamine otsekohe lõpetada. Manustamine väiksesse veeni ja korduv manustamine samasse veeni võib põhjustada venoosset skleroosi.

Suure annusega ravi korral võib epirubitsiini manustada intravenoosse boolussüstena 3…5 minuti jooksul või infusioonina kestusega kuni 30 minutit.

Ettevalmistamine intravesikaalseks manustamiseks

Intravesikaalseks manustamiseks tuleb Epirubicin Teva lahjendada 0,9% naatriumkloriidilahusega või steriilse veega. Lahjendatud lahuse kontsentratsioon peab olema 0,6…1,6 mg/ml.

Kusepõie instillatsioonilahuse lahjendamise tabel

Epirubitsiinvesinikkloriidi

2 mg/ml

Steriilse süstevee või

Põie

vajalik annus

epirubitsiinvesinikkloriidi

0,9% steriilse

instillatsiooniks

 

süste maht

naatriumkloriidilahuse

vajaminev

 

 

kui lahusti maht

kogumaht

30 mg

15 ml

35 ml

50 ml

50 mg

25 ml

25 ml

50 ml

80 mg

40 ml

10 ml

50 ml

HÄVITAMINE

Kasutamata ravim, kõik ettevalmistamisel ning manustamisel kasutatud materjalid või materjalid, mis olid epirubitsiinvesinikkloriidiga kontaktis, tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Epirubicin Teva, 2 mg/ml süste- või infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 2 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

  • Üks 5 ml viaal sisaldab 10 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
  • Üks 10 ml viaal sisaldab 20 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
  • Üks 25 ml viaal sisaldab 50 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
  • Üks 75 ml viaal sisaldab 150 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
  • Üks 100 ml viaal sisaldab 200 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

INN. Epirubicinum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 3,5 mg naatriumi.

  • Üks viaal 5 ml lahusega sisaldab 17,7 mg naatriumi.
  • Üks viaal 10 ml lahusega sisaldab 35,4 mg naatriumi.
  • Üks viaal 25 ml lahusega sisaldab 88,5 mg naatriumi.
  • Üks viaal 75 ml lahusega sisaldab 265,5 mg naatriumi.
  • Üks viaal 100 ml lahusega sisaldab 354,1 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahus.

Selge punane lahus.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Pahaloomuliste kasvajate ravi, sh:

  • rinnanäärmevähk
  • maovähk

Intravesikaalne manustamine:

  • kusepõie papillaarne transitoorrakkkartsinoom
  • in situ kusepõiekartsinoom
  • pindmise kusepõiekartsinoomi retsidiivide profülaktika pärast transuretraalset resektsiooni.

Intravesikaalsel manustamisel on kasu-riski suhe positiivne ainult neil patsientidel, kellele BCG nõrgestatud elusvaktsiin ei sobi või on vastunäidustatud.

Epirubitsiini võib kasutada polükemoteraapia raviskeemides.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine - intravenoosne manustamine

Punast lahust, mis peab olema selge ja läbipaistev, on soovitav süstida kateetri kaudu füsioloogilise naatriumkloriidilahuse või 5% glükoosilahuse vabalt voolava intravenoosse infusiooni süsteemi, kestusega kuni 30 minutit (sõltuvalt annusest ja infusiooni mahust). Nõel peab olema korralikult veenis. See meetod vähendab tromboosi ja ekstavasatsiooni riski, mis võib viia tõsise tselluliidi ja nekroosini. Ekstravasatsiooni korral tuleb manustamine otsekohe lõpetada. Manustamine väiksesse veeni ja korduv manustamine samasse veeni võib põhjustada venoosset skleroosi.

Tavaline annus (maovähk)

  1. Kui epirubitsiinvesinikkloriidi kasutatakse monoteraapiana, on soovitatav annus täiskasvanutel 60...90 mg/m2 kehapinna kohta. Epirubitsiinvesinikkloriidi tuleb manustada intravenoosselt 3…5 minuti jooksul. See annus manustatakse üksikannusena või jaotatakse 2-3 järjestikusele päevale. Seda korratakse 21-päevaste intervallidega.

Annustamisskeemi puhul tuleb arvestada patsiendi hematomedullaarse seisundiga.

Toksilisuse ilmingute tekkimisel, sh neutropeenia/neutropeeniline palavik ja trombotsütopeenia (mis võib püsida 21 päeva), võib olla vajalik annust kohandada või järgmist manustamist edasi lükata.

Kombineeritud kemoteraapia

Kui epirubitsiinvesinikkloriidi kasutatakse kombinatsioonis teiste kasvajavastaste ravimitega, vähendatakse annust vastavalt. Tavaliselt kasutatav annus maovähi puhul on 50 mg/m.

Suur annus (rinnanäärmevähk)

Rinnanäärmevähi suurte annustega monoteraapias tuleb epirubitsiini manustada järgmise skeemi kohaselt:

Suure annusega ravi korral võib epirubitsiini manustada intravenoosse boolussüstena 3…5 minuti jooksul või infusioonina kestusega kuni 30 minutit.

  1. Varase rinnanäärmevähi adjuvantravis positiivsete lümfisõlmedega patsientidele soovitatakse epirubitsiinvesinikkloriidi intravenoosseid annuseid alates 100 mg/m2 (üksikannusena 1. päeval) kuni 120 mg/m2 (jagatuna kaheks annuseks 1. ja 8. päeval) iga 3...4 nädala järel, kombineerituna intravenoosse tsüklofosfamiidi ja 5-fluorouratsiiliga ning suukaudse tamoksifeeniga.
  2. Patsientidel, kellel eelneva kemo- või radioteraapia tõttu, vanuse tõttu või luuüdi kasvajalise infiltratsiooni korral on luuüdi funktsioon langenud, on soovitatavad väiksemad annused (60...75 mg/m2 tavalise või 105...120 mg/m2 suure annusega ravi jaoks). Ravitsükli jooksul manustatava koguannuse saab jagada 2…3 järjestikuse päeva peale.

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid

Eakatel on soovitatav annust vähendada.

Lapsed

Epirubitsiini ohutust ja efektiivsust lastel ei ole tõestatud.

Maksafunktsiooni kahjustus

Epirubitsiin elimineerub peamiselt maksa kaudu. Maksafunktsiooni häire korral tuleb annust vähendada järgnevalt, et vältida üldise toksilisuse suurenemist:

Seerumi bilirubiin

ASAT (aspartaataminotransferaas)

Annuse vähendamine

1,4…3 mg/100 ml

2…4 korda üle normi ülemise piiri

Annuse vähendamine 50%

> 3 mg/100 ml

> 4 korda üle normi ülemise piiri

Annuse vähendamine 75%

Neerufunktsiooni kahjustus

Mõõdukas neerupuudulikkus ei ole annuse vähendamise põhjuseks, arvestades piiratud epirubitsiini kogust, mis eritub sel teel. Siiski on soovitatav annust vähendada raske neerupuudulikkusega patsientidel (seerumi kreatiniini sisaldus > 450 µmol/l).

Annustamine - intravesikaalne manustamine

Juhiste saamiseks ravimi lahjendamiseks enne manustamist vt ka lõik 6.6.

Epirubitsiini võib intravesikaalselt manustada pindmise kusepõievähi ravis, carcinoma in situ ravis ja retsidiivide profülaktikas pärast transuretraalset resektsiooni. Seda ei tohi intravesikaalselt manustada invasiivsete tuumorite ravis, mis on penetreerunud läbi põie seina, sellistes olukordades on sobivam süsteemne ravi või kirurgiline sekkumine.

Kasutusel on erinevad annustamisskeemid. Järgnevat saab kasutada juhisena:

  • Pindmine kusepõievähk: kusepõie instillatsioon üks kord nädalas annusega 50 mg/50 ml (lahjendatuna füsioloogilise naatriumkloriidi lahusega või steriilse veega) 8 nädalat. Lokaalse toksilisuse tekkimisel (keemiline tsüstiit) on soovitav annust vähendada kuni 30 mg/50 ml.
  • Carcinoma in situ: kuni 80 mg/50 ml (sõltuvalt patsiendi taluvusest).
  • Retsidiivide profülaktika pärast transuretraalset resektsiooni: üks kord nädalas annuse

50 mg/50 ml manustamine 4 korda, millele järgneb 11 instillatsiooni sama annusega kuuajaliste vahedega.

Põie instillatsioonilahuste lahjendamise tabel

Epirubitsiin-

2 mg/ml epirubitsiin-

Steriilse süstevee või

Põie instillatsiooniks

vesinikkloriidi

vesinikkloriidi

0,9% steriilse

vajaminev kogumaht

vajalik annus

süste maht

naatriumkloriidilahuse

 

 

 

kui lahusti maht

 

30 mg

15 ml

35 ml

50 ml

50 mg

25 ml

25 ml

50 ml

80 mg

40 ml

10 ml

50 ml

Lahus peab jääma põide vähemalt 1…2 tunniks. Et vältida ravimi liigset lahjenemist uriiniga, peab patsienti juhendama, et ta ei jooks mingeid jooke 12 tundi enne instillitsiooni. Instillitsiooni ajal peab patsienti aeg-ajalt pöörama ning samuti tuleb teda juhendada mitte urineerima enne instillitsiooni lõppu.

Manustamisviis

Epirubitsiin on mõeldud ainult intravenoosseks või intravesikaalseks manustamiseks. Epirubitsiini ei tohi manustada subkutaanselt ega intramuskulaarselt.

Intravesikaalseks manustamiseks peab ravimit lahjendama (vt lõik 6.6).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus epirubitsiinvesinikkloriidi, lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või teiste antratsükliinide või antratseendioonide suhtes.

Imetamine.

Intravenoosne kasutamine

  • püsiv müelosupressioon
  • raske maksakahjustus
  • raske südamepuudulikkus (sh 4. staadiumi südamelihase puudulikkus, äge müokardiinfarkt ja eelnev müokardiinfarkt, mis viis 3. või 4. staadiumi südamelihase puudulikkuse tekkeni, ägedad põletikulised südamehaigused)
  • hiljutine müokardiinfarkt
  • rasked südame rütmihäired
  • eelnev ravi epirubitsiinvesinikkloriidi ja/või teiste antratsükliinide või antratseendioonide maksimaalsete kumulatiivsete annustega (vt lõik 4.4)
  • ägedate süsteemsete infektsioonidega patsiendid
  • ebastabiilne stenokardia
  • kardiomüopaatia.

Intravesikaalne kasutamine

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • kuseteede infektsioonid
  • kusepõiepõletik
  • hematuuria
  • invasiivsed tuumorid, mis on penetreerunud läbi kusepõie seina
  • kateteriseerimise probleemid
  • jääkuriini suur maht
  • kontraheerunud kusepõis.

Üldine - Epirubitsiini võib manustada ainult kvalifitseeritud tsütotoksilise ravi kasutamise kogemusega arsti järelevalve all.

Epirubitsiini ei tohi manustada subkutaanselt või intramuskulaarselt.

Esialgne ravi nõuab mitmete laboratoorsete parameetrite ja südame funktsiooni algväärtuste hoolikat kontrolli.

Kui epirubitsiini manustatakse pideva infusioonina, tuleb seda eelistatult teha tsentraalse venoosse kateetri kaudu.

Enne ravi alustamist epirubitsiiniga peavad patsiendid olema tervenenud eelneva tsütotoksilise ravi poolt põhjustatud ägeda toksilisuse nähtudest (nt stomatiit, mukosiit, neutropeenia, trombotsütopeenia ja generaliseerunud infektsioonid).

  1. Kuigi ravi epirubitsiinvesinikkloriidi suurte annustega (nt ≥ 90 mg/m2 iga 3 kuni 4 nädala järel) põhjustab üldiselt sarnaseid kõrvaltoimeid kui standardannuste korral täheldatud (< 90 mg/m2 iga 3 kuni 4 nädala järel), võib neutropeenia ja stomatiidi/mukosiidi raskusaste suureneda. Ravi epirubitsiinvesinikkloriidi suurte annustega nõuab erilist tähelepanelikkust avaldunud müelosupressioonist tingitud võimalike kliiniliste tüsistuste suhtes.

Südame funktsioon – Kardiotoksilisus on antratsükliinravi risk, mis võib avalduda varajaste (st ägedate) või hiliste (st hilinenud) juhtudena.

Siia kuuluvad püsiv QRS-voltaaži vähenemine, süstoolse intervalli pikenemine üle normväärtuste (PEP/LVET) ja vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni vähenemine. Tsütostaatilistest ravimitest põhjustatud südamepuudulikkuse varajane kliiniline diagnoos näib olevat äärmiselt oluline digitaalise preparaatide, diureetikumide või perifeersete vasodilataatorite ravi, madala naatriumisisaldusega dieedi ja piisava voodirežiimiga edu saavutamisel. Seetõttu on epirubitsiinravi saavatel patsientidel väga tähtis jälgida südant ja südamefunktsiooni hindamisel on soovitav kasutada mitteinvasiivseid meetodeid.

Varajased (st ägedad) juhud. Epirubitsiini varajane kardiotoksilisus seisneb peamiselt siinustahhükardia ja/või elektrokardiogrammi (EKG) kõrvalekallete tekkes, nagu mittespetsiifilised ST-T laine muutused. On teatatud ka tahhüarütmiatest, sh enneaegsetest ventrikulaarsetest kontraktsioonidest, ventrikulaarsest tahhükardiast ja bradükardiast, aga ka atrioventrikulaarsest ja His’i kimbu sääre blokaadist. Need toimed ei ennusta tavaliselt järgneva hilise kardiotoksilisuse kujunemist, omavad harva kliinilist tähtsust ja üldiselt ei anna põhjust epirubitsiinravi katkestamiseks.

Hilised (st hilinenud) juhud. Hilinenud kardiotoksilisus areneb tavaliselt epirubitsiini ravikuuri lõpus või 2 kuni 3 kuud pärast ravi lõpetamist, kuid teatatud on veelgi hilisematest juhtudest (mitu kuud kuni aastat pärast ravi lõpetamist). Hilinenud kardiomüopaatia avaldub vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF) vähenemisena ja/või südame paispuudulikkuse (CHF) nähtude ja sümptomitena, nagu düspnoe, kopsuturse, tursed, kardiomegaalia ja hepatomegaalia, oliguuria, astsiit, pleura efusioon ja galopeeriv rütm. Eluohtlik CHF on antratsükliinidest tingitud kardiomüopaatia kõige raskem vorm ja väljendab ravimi annust piiravat kumulatiivset toksilisust.

  1. Risk CHF kujunemiseks suureneb kiiresti epirubitsiinvesinikkoriidi kumulatiivse koguannuse suurenemisel üle 900 mg/m2 või väiksema kumulatiivse annuse ületamisel patsientidel, kes said kiiritusravi mediastiinumi piirkonda; seda kumulatiivset annust tohib ületada ainult äärmise ettevaatusega (vt lõik 5.1).

Enne ravi epirubitsiiniga tuleb patsientidel hinnata südame funktsiooni ja jälgida seda ravi käigus (EKG; ehhokardiograafia või väljutusfraktsiooni nukleaarse mõõtmise (radionukleiidangiograafia) kaudu), et minimeerida riski raske südamekahjustuse tekkeks. Riski saab vähendada, kui ravikuuri jooksul jälgitakse regulaarselt LVEF ja funktsiooni kahjustuse esimeste nähtude ilmnemisel katkestatakse ravi epirubitsiiniga kohe. Sobiv kvantitatiivne meetod südame funktsiooni korduvaks hindamiseks (LVEF hindamine) on mitmeväravaline radionukleiidangiograafia (MUGA) või ehhokardiograafia (ECHO). Soovitatav on ravieelne kardiaalse seisundi hindamine EKG ja kas MUGA skaneerimise või ECHO abil, eeskätt suurenenud kardiotoksilisuse riskifaktoritega patsientidel. Teostada tuleb LVEF korduvat hindamist MUGA või ECHO abil, eeskätt antratsükliinide suurte kumulatiivsete annuste korral. Hindamiseks kasutatav tehnika peab jääma kogu jälgimise ajal samaks.

  1. Riski tõttu kardiomüopaatia tekkeks tohib epirubitsiinvesinikkloriidi kumulatiivset annust 900 mg/m2 ületada ainult äärmise ettevaatusega.
  2. Epirubitsiinvesinikkloriidi maksimaalse kumulatiivse annuse määramisel tuleb arvesse võtta mistahes samaaegset ravi potentsiaalselt kardiotoksiliste ravimitega. Nii tavaliste kui suurte epirubitsiinvesinikkloriidi annuste korral võib kumulatiivset annust 900…1000 mg/m2 ületada vaid äärmise ettevaatusega. Selle taseme ületamisel suureneb tublisti risk pöördumatu südame paispuudulikkuse tekkeks.

Südametoksilisuse riskifaktorite hulka kuuluvad aktiivne või varjatud kardiovaskulaarne haigus, eelnev või samaaegne mediastiinumi/perikardi piirkonna kiiritusravi, eelnev ravi teiste antratsükliinide või antratseendioonidega ja teiste südame kontraktiilsust pärssivate ravimite või kardiotoksiliste ravimite (nt trastuzumab) samaaegne kasutamine (vt lõik 4.5). Risk on suurem eakatel. Patsientidel, kes on saanud trastuzumabi monoteraapiana või kombinatsioonis antratsükliinidega, nagu epirubitsiin, on täheldatud südamepuudulikkust (New York Heart Association [NYHA] klass II...IV). See võib olla mõõdukas kuni raske ja seda on seostatud surmaga.

Trastuzumabi ja antratsükliine, nagu epirubitsiin, ei tohi kasutada samaaegselt kombinatsioonis, välja arvatud hästi kontrollitud kliinilise uuringu tingimustes koos südametöö jälgimisega. Patsientidel, kes on eelnevalt saanud raviks antratsükliine, on samuti kardiotoksilisuse risk trastuzumab-raviga, kuigi see risk on väiksem kui trastuzumabi ja antratsükliinide samaaegse kasutamise korral.

Kuna trastuzumabi poolväärtusaeg on ligikaudu 28-38 päeva, võib trastuzumabi leiduda vereringes kuni 27 nädalat pärast trastuzumab-ravi lõppemist. Patsientidel, kes saavad antratsükliine, nagu epirubitsiin, pärast trastuzumab-ravi lõppemist, võib olla suurenenud risk kardiotoksilisuse tekkeks. Võimaluse korral peaksid arstid vältima antratsükliinidel põhinevat ravi kuni 27 nädala jooksul pärast trastuzumab-ravi lõppemist. Kui antratsükliine, nagu epirubitsiin, kasutatakse, tuleb patsiendi südamefunktsiooni hoolikalt jälgida.

Kui pärast epirubitsiin-ravi tekib trastuzumab-ravi ajal sümptomaatiline südamepuudulikkus, tuleb seda ravida selleks mõeldud standardravimitega.

Südame funktsiooni tuleb eriti rangelt jälgida patsientidel, kes saavad suuri kumulatiivseid annuseid ja riskifaktoritega patsientidel. Suurem kardiotoksilisuse risk on ka eakatel, lastel ja patsientidel, kellel on anamneesis südamehaigus.

Sõltumata südame riskifaktorite olemasolust võib epirubitsiini kardiotoksilisus siiski esineda ka väiksema kumulatiivse annuse korral.

On tõenäoline, et epirubitsiini ja teiste antratsükliinide või antratseendioonide toksilisus on aditiivne.

Hematoloogiline toksilisus – Nagu teiste tsütotoksiliste ainete korral, võib epirubitsiin põhjustada müelosupressiooni. Enne iga epirubitsiini ravitsüklit ja iga tsükli ajal tuleb hinnata hematoloogilist profiili, sh diferentseeritud valgevereliblede (WBC) hulka. Epirubitsiini hematoloogilise toksilisuse peamiseks avalduseks on annusest sõltuv pöörduv leukopeenia ja/või granulotsütopeenia (neutropeenia), mis on selle ravimi kõige sagedasemaks ägedaks annust piiravaks toksilisuseks. Leukopeenia ja neutropeenia on üldiselt raskemad suurte annustega raviskeemide korral, saavutades madalaima taseme enamikul juhtudest 10. kuni 14. päeval pärast ravimi manustamist; see on tavaliselt mööduv ning WBC/neutrofiilide arv taastub enamikul juhtudest normaalse väärtuseni 21. päevaks. Võivad esineda ka trombotsütopeenia ja aneemia. Raske müelosupressiooni kliinilisteks tagajärgedeks on palavik, infektsioon, sepsis/septitseemia, septiline šokk, verejooks, kudede hüpoksia või surm.

Sekundaarne leukeemia – Antratsükliinidega, sh epirubitsiiniga ravitud patsientidel on teatatud sekundaarsest leukeemiast koos preleukeemilise faasiga või ilma. Sekundaarne leukeemia on sagedasem, kui selliseid ravimeid manustatakse kombinatsioonis DNA-d kahjustavate antineoplastiliste ainetega, kombinatsioonis kiiritusraviga, siis kui patsiendid on eelnevalt saanud tugevat ravi tsütotoksiliste ainetega või kui antratsükliinide annuseid on suurendatud. Nendel leukeemiatel võib olla 1- kuni 3-aastane peiteperiood (vt lõik 5.1).

Seedetrakt – Epirubitsiinil on emeetiline toime. Mukosiit/stomatiit ilmneb üldiselt varsti pärast ravimi manustamist ja raskel juhul võib see mõne päevaga progresseeruda limaskesta haavandumiseks. Enamik patsientidest paraneb sellest kõrvaltoimest kolmandaks ravinädalaks.

Maksafunktsioon – Epirubitsiini peamine eliminatsioonitee on hepatobiliaarne süsteem. Enne ravi algust epirubitsiiniga ja ravi ajal tuleb hinnata seerumi üldbilirubiini, alkaalse fosfataasi, ALAT ja ASAT aktiivsust. Patsientidel, kellel on bilirubiini või ASAT aktiivsuse tõus, võib ravimi kliirens olla aeglustunud ja üldine toksilisus suurenenud. Neil patsientidel on soovitatav kasutada väiksemaid annuseid (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidele ei tohi epirubitsiini manustada (vt lõik 4.3).

Neerufunktsioon – Enne ravi algust ja ravi ajal tuleb hinnata kreatiniini sisaldust seerumis. Patsientidel, kellel kreatiniini tase seerumis on > 5 mg/dl, on vajalik annust kohandada (vt lõik 4.2).

Toimed süstekohal – Kui süste on tehtud väikesesse veresoonde või kui on süstitud korduvalt samasse veeni, võib tagajärjeks olla fleboskleroos. Soovitatud manustamisprotseduurist kinnipidamine võib minimeerida riski flebiidi/tromboflebiidi tekkeks süstekohas (vt lõik 4.2).

Ekstravasatsioon – Intravenoosse süste ajal toimuv ekstravasatsioon võib põhjustada lokaalset valu, raskeid koekahjustusi (vesikatsioon, raske tselluliit) ja nekroosi. Kui epirubitsiini intravenoosse manustamise ajal tekivad ekstravasatsiooni nähud või sümptomid, tuleb ravimi infusioon otsekohe lõpetada. Antratsükliinide kõrvaltoimena esinevat ekstravasatsiooni saab vältida või vähendada kohese spetsiifilise raviga, nt deksrasoksaan (kasutamist vt vastavast infolehest). Patsiendil saab valu vaigistada, kui piirkonda jahutatakse ja hoitakse seda jahutatuna, kasutades hüaluroonhapet ja DMSO- d. Erineva edukusega on kasutatud lokaalset infiltreerimist kortikosteroididega koos naatriumbikarbonaadi lahusega (8,4%) või ilma, hüaluroonhapet ja dimetüülsulfoksiidi ning külmakottide lokaalset manustamist. Järgneva perioodi jooksul tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuna nekroos võib ilmneda mitu nädalat pärast ekstravasatsiooni; tuleb konsulteerida plastilise kirurgiga võimaliku ekstsisiooni suhtes.

Muud – Nagu teiste tsütotoksiliste ainete korral on ka epirubitsiini kasutamisel teatatud ajaliselt kokkulangevast tromboflebiidist ja trombemboolia fenomenist, sh kopsuembooliast (mõnedel juhtudel letaalsest).

Tuumori lüüsi sündroom – Epirubitsiin võib põhjustada hüperurikeemiat ulatusliku puriinide lagundamise tõttu, millega kaasneb ravimitest tingitud neoplastiliste rakkude kiire lagunemine (tuumori lüüsi sündroom). Pärast esialgset ravi tuleb hinnata kusihappe, kaaliumi, kaltsiumfosfaadi ja kreatiniini taset veres. Hüdreerimine, uriini alkaliseerimine ja ennetav ravi allopurinooliga hüperurikeemia ärahoidmiseks võib minimeerida tuumori lüüsi sündroomi võimalikke tüsistusi.

Immunosupresseerivad toimed/suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes – Elus- või nõrgestatud elusvaktsiinide manustamine patsientidele, kelle immuunsus on langenud kemoterapeutikumide, sh epirubitsiini tõttu, võib põhjustada tõsiseid või surmaga lõppevaid infektsioone (vt lõik 4.5). Epirubitsiini saavatel patsientidel tuleb elusvaktsiinidega vaktsineerimist vältida. Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib manustada; siiski võib ravivastus nende vaktsiinide puhul olla vähenenud.

Reproduktiivsüsteem – Epirubitsiin võib põhjustada genotoksilisust. Mehed ja naised, keda ravitakse epirubitsiiniga, peavad kasutama sobivat rasestumisvastast vahendit. Patsientidele, kes soovivad saada lapsi pärast ravi lõpetamist, tuleb soovitada geneetiku konsultatsiooni, kui see on sobiv ja kättesaadav (vt lõik 4.6).

Naatrium – See ravim sisaldab 3,5 mg (0,154 mmol) naatriumi ühe milliliitri süste- või infusioonilahuse kohta. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Täiendavad hoiatused ja ettevaatusabinõud teiste manustamisviiside korral

Intravesikaalne manustamine – Epirubitsiini manustamine võib põhjustada keemilise tsüstiidi sümptomeid (nt düsuuria, polüuuria, nüktuuria, stranguuria, hematuuria, ebamugavustunne kusepõies, kusepõie seina nekroos) ja kusepõie konstriktsioone. Erilist tähelepanu peab pöörama kateteriseerimise probleemidele (nagu kusiti obstruktsioon massiivsete intravesikaalsete tuumorite tõttu).

Intraarteriaalne manustamine – Epirubitsiini intraarteriaalne manustamine (arteriaalne embolisatsioon kateetri kaudu hepatotsellulaarse vähi või maksa metastaaside lokaalse või piirkondliku ravi eesmärgil) võib põhjustada (lisaks süsteemsele toksilisusele, mis on kvalitatiivselt sarnane pärast epirubitsiini intravenoosset manustamist täheldatuga) lokaalseid või piirkondlikke juhte, sh mao- ja kaksteistsõrmiku haavandeid (mis on tõenäoliselt tingitud ravimite tagasivoolust maoarterisse) ja sapiteede kitsenemist ravimi poolt indutseeritud skleroseeriva kolangiidi tõttu. See manustamisviis võib viia infiltreerunud kudede laialdase nekroosini.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Epirubitsiini kasutatakse peamiselt kombinatsioonis teiste tsütotoksiliste ravimitega. Aditiivne toksilisus võib ilmneda eriti luuüdi/hematoloogiliste ja seedetrakti kõrvaltoimete osas (vt lõik 4.4). Epirubitsiini kasutamisel kombinatsioonis teiste potentsiaalselt kardiotoksiliste ravimite kemoteraapiaga, samuti teiste südant mõjutavate ühendite (nt kaltsiumikanali blokaatorid) samaaegsel kasutamisel on nõutav südame töö jälgimine kogu ravi jooksul.

Epirubitsiin metaboliseeritakse ulatuslikult maksas. Samaaegse ravi poolt põhjustatud maksa funktsiooni muutused võivad mõjutada epirubitsiini metabolismi, farmakokineetikat, ravitoimet ja/või toksilisust (vt lõik 4.4).

Antratsükliine, sh epirubitsiini ei tohi manustada kombinatsioonis teiste kardiotoksiliste ainetega, välja arvatud juhul kui patsiendi südame funktsiooni jälgitakse hoolikalt. Ka pärast ravi lõpetamist

teiste kardiotoksiliste ainetega, eriti pika poolväärtusajaga ainetega, nagu trastuzumab, võib antratsükliine saavatel patsientidel esineda suurem risk kardiotoksilisuse tekkeks. Trastuzumabi poolväärtusaeg on ligikaudu 28-38 ööpäeva ja see võib püsida vereringes kuni 27 nädalat. Seetõttu peavad arstid võimaluse korral vältima antratsükliinil põhinevat ravi kuni 27 nädalat pärast ravi lõpetamist trastuzumabiga. Kui antratsükliine kasutatakse enne seda aega, on soovitatav hoolikalt jälgida südame funktsiooni.

Epirubitsiini saavatel patsientidel tuleb vältida vaktsineerimist elusvaktsiinidega. Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib manustada; siiski võib vastus nendele vaktsiinidele olla vähenenud.

Ravimid, mis indutseerivad ensüümi tsütokroom P450 (nt rifampitsiin ja barbituraadid), võivad suurendada epirubitsiini metabolismi, põhjustades selle efektiivsuse vähenemist.

  1. Kui enne epirubitsiinvesinikkloriidi 100 mg/m2 manustamist iga 3 nädala järel manustati 400 mg tsimetidiini kaks korda ööpäevas, viis see epirubitsiini AUC suurenemiseni 50% võrra ja epirubitsinooli AUC suurenemiseni 41% võrra (viimase p<0,05). 7-deoksü-doksorubitsinool- aglükooni AUC ja maksa verevool ei vähenenud, seega ei ole tulemused selgitatavad tsütokroom P450 aktiivsuse vähenemisega.

Ravi ajal epirubitsiiniga tuleb ravi tsimetidiiniga lõpetada.

Paklitakseeli manustamine enne epirubitsiini võib põhjustada muutumatu epirubitsiini ja selle metaboliitide kontsentratsiooni suurenemist plasmas, viimased ei ole siiski ei toksilised ega aktiivsed. Ühes uuringus oli hematoloogiline toksilisus suurem, kui paklitakseeli manustati enne epirubitsiini, võrreldes manustamisega pärast epirubitsiini.

Paklitakseeli või dotsetakseeli samaaegne manustamine ei mõjutanud epirubitsiini farmakokineetikat, kui epirubitsiini manustati enne taksaani.

Seda kombinatsiooni võib kasutada, kui kasutada kahe toimeaine diferentseeritud manustamist. Epirubitsiini ja paklitakseeli infusioone tohib teostada, jättes 2 toimeaine manustamise vahele vähemalt 24-tunnise intervalli.

Deksverapamiil võib muuta epirubitsiini farmakokineetikat ja võimalik, et suurendab selle pärssivat toimet luuüdile.

Ühes uuringus leiti, et dotsetakseel võib suurendada epirubitsiini metaboliitide kontsentratsiooni plasmas, kui seda manustatakse vahetult pärast epirubitsiini.

Kiniin võib kiirendada epirubitsiini esmast jaotumist verest kudedesse ja võib omada toimet epirubitsiini punaverelibledele jaotumisele.

Interferoon α-2b samaaegne manustamine võib põhjustada nii epirubitsiini lõpliku poolväärtusaja kui üldise kliirensi vähenemist.

Tuleb tähele panna võimalust, et hematopoees võib märgatavalt häiruda (eelneva) ravi korral ravimitega, mis mõjutavad luuüdi (st tsütostaatikumid, sulfoonamiid, klooramfenikool, difenüülhüdantoiin, amidopüriini derivaat, retroviirusevastased ained).

  1. Eelnev deksrasoksaani suurte annuste (900 mg/m2 ja 1200 mg/m) manustamine võib suurendada epirubitsiini süsteemset kliirensit ja selle tagajärjel võib AUC väheneda.

Patsientidel, kes saavad antratsükliini ja deksrasoksaani kombinatsioonravi, võib tekkida müelosupressiooni suurenemine.

Epirubitsiini kardiotoksilisust potentseerivad teatud kiiritusravi meetodid ja eelnev või samaaegne teiste antratsükliini derivaatide (nt mitomütsiin-C, dakarbasiin, daktinomütsiin ja võimalik, et ka tsüklofosfamiid) või teiste kardiotoksiliste ravimite (nt 5-fluorouratsiil, tsüklofosfamiid, tsisplatiin, taksaanid) kasutamine. Epirubitsiin võib tugevdada kiiritusravi toimet mediastiinumi piirkonda.

Kui epirubitsiini kasutatakse samaaegselt teiste südamepuudulikkust põhjustada võivate ravimitega, nt kaltsiumikanali blokaatoritega, tuleb südame funktsiooni jälgida kogu ravikuuri jooksul.

Samaaegne kasutamine koos tsüklosporiiniga võib põhjustada ülemäärast immunosupressiooni.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

(Vt lõik 5.3)

Fertiilsus

Epirubitsiin võib inimese spermatosoidides põhjustada kromosoomide kahjustust. Epirubitsiinravi saavad mehed peavad kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid ja kui see on sobiv ja kättesaadav, peavad pöörduma spetsialisti poole konsultatsiooniks sperma säilitamise suhtes, kuna on olemas võimalus ravi poolt põhjustatud pöördumatu viljatuse tekkeks. Epirubitsiinravi saavatel meessoost patsientidel on soovitav mitte eostada last ravi ajal ja kuni 6 kuu jooksul pärast ravi lõppu. Epirubitsiin võib põhjustada menopausieelses eas naistel amenorröad või enneaegset menopausi. Mehed ja naised peavad kasutama efektiivset kontratseptsiooni meetodit ravi ajal ja 6 kuu jooksul pärast ravi lõppu.

Rasedus

Fertiilses eas naisi tuleb nõustada, et nad väldiks ravi ajal rasestumist ning kasutaks efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

Loomkatsete andmetest nähtub, et epirubitsiini manustamine rasedale naisele võib põhjustada lootekahjustusi. Kui epirubitsiini kasutatakse raseduse ajal (eriti esimesel trimestril) või kui patsient rasestub ravimi võtmise ajal, tuleb patsienti teavitada potentsiaalsest riskist lootele ning tsütostaatilisi ravimeid tohib kasutada vaid rangel näidustusel ja juhul kui potentsiaalset kasu emale on kaalutud reproduktsiooni kõrvaltoimete riskidega.

Rasedatel naistel ei ole uuringuid läbi viidud. Epirubitsiini tohib raseduse ajal kasutada vaid siis, kui potentsiaalne kasu õigustab potentsiaalset kahju lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas epirubitsiin eritub inimese rinnapiima. Kuna paljud ravimid, sh teised antratsükliinid, erituvad inimese rinnapiima ja epirubitsiini tõsiste kõrvaltoimete võimaluse tõttu imikutele, peavad emad lõpetama rinnaga toitmise enne selle ravimi võtmist.

Toime reaktsioonikiirusele

Epirubitsiini toimet autojuhtimise või masinate käsitsemise võimele ei ole süstemaatiliselt hinnatud. Epirubitsiin võib siiski põhjustada iivelduse- ja oksendamise episoode, mis võivad ajutiselt kahjustada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Ravi ajal epirubitsiiniga on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, millest on teatatud järgmiste esinemissagedustega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni ≤1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Rohkem kui 10%-l ravitud patsientidest võib oodata kõrvaltoimete arenemist. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on müelosupressioon, seedetrakti kõrvaltoimed, anoreksia, alopeetsia, infektsioon.

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja

Sage

Infektsioon

infestatsioonid

Teadmata

Septiline šokk (võib esineda müelosupressiooni

 

 

tulemusel), sepsis, pneumoonia

Hea-, pahaloomulised

Harv

Äge lümfotsüütleukeemia, äge müelogeenne

ja täpsustamata

 

leukeemia koos preleukeemilise faasiga või ilma,

kasvajad (sealhulgas

 

patsientidel, keda on ravitud epirubitsiini ja DNA-d

tsüstid ja polüübid)

 

kahjustavate antineoplastiliste ainete

 

 

kombinatsiooniga. Neil leukeemiatel on lühike (1…3-

 

 

aastane) peiteperiood.

Vere ja lümfisüsteemi

Väga sage

Müelosupressioon (leukopeenia, granulotsütopeenia

häired

 

ja neutropeenia, aneemia ja febriilne neutropeenia)

 

Aeg-ajalt

Trombotsütopeenia

 

Teadmata

Verejooks ja kudede hüpoksia müelosupressiooni

 

 

tagajärjel

Immuunsüsteemi

Harv

Anafülaksia (anafülaktilised/anafülaktoidsed

häired

 

reaktsioonid koos nahalööbe, kiheluse, palaviku ja

 

 

külmavärinatega kulgeva šokiga või ilma)

Ainevahetus- ja

Sage

Anoreksia, dehüdratsioon

toitumishäired

 

 

Harv

Hüperurikeemia (vt lõik 4.4)

Närvisüsteemi häired

Harv

Pearinglus

 

Teadmata

Perifeerne neuropaatia (suurte annuste korral),

 

 

peavalu

Silma kahjustused

Teadmata

Konjunktiviit, keratiit

Südame häired

Harv

Südame paispuudulikkus (vt lõik 4.4), (düspnoe;

 

 

tursed, hepatomegaalia, astsiit, kopsuturse, pleura

 

 

efusioonid, galopeeriv rütm), kardiotoksilisus (nt

 

 

EKG kõrvalekalded, rütmihäired, kardiomüopaatia),

 

 

ventrikulaarne tahhükardia, bradükardia, AV blokaad,

 

 

His’i kimbu sääre blokaad

Vaskulaarsed häired

Sage

Kuumahood, fleboskleroos

 

Aeg-ajalt

Flebiit, tromboflebiit

 

Teadmata

Šokk, trombemboolia, sh kopsuemboolia

 

 

(üksikjuhtudel letaalse lõppega)

Seedetrakti häired

Sage

Mukosiit (võib tekkida 5 kuni 10 päeva pärast ravi

 

 

alustamist), ösofagiit, stomatiit, oksendamine,

 

 

kõhulahtisus, mis võib viia dehüdratsioonini, iiveldus

 

 

(iiveldus ja oksendamine esinevad sageli esimese 24

 

 

tunni jooksul (peaaegu kõigil patsientidel)

 

Teadmata

Suu limaskesta erosioon, suu haavandumine, suuvalu,

 

 

põletustunne limaskestal, suu verejooks, bukaalne

 

 

pigmentatsioon

Naha ja nahaaluskoe

Väga sage

Alopeetsia (60...90%-l ravitud juhtudest. Siia kuulub

kahjustused

 

vähene habemekasv meestel. Alopeetsia on annusest

 

 

sõltuv ja enamikul juhtudest pöörduv)

 

Harv

Urtikaaria, kihelus, lokaalsed erütematoossed

 

 

reaktsioonid piki veeni kulgu, mida kasutati süste

 

 

tegemiseks

 

Teadmata

Lokaalne toksilisus, lööve, sügelus, naha muutused,

 

 

erüteem, kuumahood, naha ja küünte muutused

 

 

(hüperpigmentatsioon), valgustundlikkus, kiiritatud

 

 

naha ülitundlikkus (kiirituse taastekke reaktsioon)

 

 

 

Neerude ja kuseteede

Väga sage

Uriini värvumine punaseks 1 kuni 2 päevaks pärast

häired

 

manustamist

 

Teadmata

Proteinuuria patsientidel, keda raviti suurte annustega

Reproduktiivse

Harv

Amenorröa, azoospermia

süsteemi ja

 

 

rinnanäärme häired

 

 

Üldised häired ja

Sage

Erüteem infusioonikohas

manustamiskoha

Harv

Halb enesetunne, asteenia, palavik, külmavärinad,

reaktsioonid

 

hüperpüreksia

 

Teadmata

Lokaalne valu, raske tselluliit, kudede nekroos pärast

 

 

juhuslikku paravenoosset süstet

Uuringud

Harv

Transaminaaside aktiivsuse muutused

 

Teadmata

Vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni

 

 

asümptomaatiline vähenemine

 

 

 

Vigastus, mürgistus ja

Sage

Pärast intravesikaalset manustamist on täheldatud

protseduuri tüsistused

 

keemilist tsüstiiti, mis on mõnikord hemorraagiline

 

 

(vt lõik 4.4).

Intravesikaalne manustamine

Kuna pärast intravesikaalset instillatsiooni imendub tagasi ainult väike kogus toimeainet, esineb nii raskeid süsteemseid kõrvaltoimeid kui ka allergilisi reaktsioone harva. Sageli on teatatud lokaalsetest reaktsioonidest, nagu põletustunne ja sage urineerimine (pollakisuuria). Juhuti on teatatud bakteriaalsest või keemilisest tsüstiidist (vt lõik 4.4). Need kõrvaltoimed on enamasti pöörduvad.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Epirubitsiini äge üleannustamine võib põhjustada rasket müelosupressiooni (peamiselt leukopeenia ja trombotsütopeenia), toksilisi toimeid seedetraktile (peamiselt mukosiit) ja ägedaid kardiaalseid komplikatsioone. Selle perioodi jooksul on vajalik vereülekanne, samuti isoleerimine steriilsesse ruumi. Antratsükliinide kasutamisel on latentset südamepuudulikkust täheldatud mitu kuud kuni mitu aastat pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Kui tekivad südamepuudulikkuse nähud, tuleb patsiente ravida vastavalt tavapärastele juhistele.

Ravi:

Sümptomaatiline. Epirubitsiin ei ole dialüüsitav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antratsükliinid ja sarnased ained.

ATC-kood: L01DB03

Epirubitsiini toimemehhanism on seotud selle võimega moodustada komplekse DNA-ga. Eksperimentaalsed uuringud rakukultuurides on näidanud, et epirubitsiin tungib kiirelt rakku, lokaliseerub tuumas ning pärsib nukleiinhappe sünteesi ja mitoosi. Epirubitsiini aktiivsust on tõestatud paljude eksperimentaalsete kasvajate suhtes, kaasa arvatud leukeemiad L1210 ja P388, sarkoom SA 180 (soliidsed ja astseetilised vormid), melanoom B16, rinnanäärmevähk, Lewis’i kopsukartsinoom ja jämesoolekartsinoom 38. Lisaks näidati toimet ka atüümilistele paljastele hiirtele

transplanteeritud inimese kasvajate vastu (melanoom, rinnanäärme-, kopsu-, prostata- ja munasarjakartsinoom).

Farmakokineetilised omadused

  1. Normaalse maksa- ja neerufunktsiooniga patsientidel järgib epirubitsiini plasmatase pärast intravenoosset annust 60...150 mg/m2 epirubitsiinvesinikkloriidi tri-eksponentsiaalselt vähenevat kõverat väga kiire esimese faasi ja aeglase terminaalse faasiga keskmise poolväärtusajaga ligikaudu 40 tundi. Need annused on farmakokineetilise lineaarsuse piirides nii plasma kliirensi kui metabolismi mõistes. Jaotumise uuringud rottidel näitasid, et epirubitsiin ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Epirubitsiini kõrged plasmakliirensi väärtused (0,9 l/min) ja aeglane eliminatsioon viitavad suurele jaotusruumalale.

Biotransformatsioon

Kõige olulisemateks kindlaks tehtud metaboliitideks on epirubitsinool (13-OH epirubitsiin), epirubitsiini ning epirubitsinooli glükuroniidid. 4’-O-glükuronisatsioon eristab epirubitsiini doksorubitsiinist ning see võib selgitada ka epirubitsiini kiiremat eliminatsiooni ja vähenenud toksilisust. Kõige olulisema metaboliidi, epirubitsinooli, plasmatasemed on alati väiksemad muutumatul kujul oleva ravimi plasmatasemetest ning on praktiliselt rööpsed.

Eritumine

Ligikaudu 9…10% manustatud annusest eritub 48 tunni jooksul uriiniga. Epirubitsiin eritub peamiselt maksa kaudu, ligikaudu 40% manustatud annusest on määratav sapist 72 tunni jooksul. Maksafunktsiooni häire põhjustab suuremaid plasmakontsentratsioone ja nõuab annuse vähendamist.

Prekliinilised ohutusandmed

Pärast epirubitsiini korduvat manustamist olid rottidel, küülikutel ja koertel märklaudorganiteks hemolümfopoeesi süsteem, seedetrakt, neerud, maks ja reproduktiivsed elundid. Epirubitsiin oli samuti rottidel, küülikutel ja koertel kardiotoksiline.

Epirubitsiin, nii nagu teised antratsükliinid, on osutunud rottidel mutageenseks, genotoksiliseks, embrüotoksiliseks ja kartsinogeenseks.

Rottidel läbi viidud peri- ja postnataalsed uuringud näitavad kõrvaltoimeid järglastel kliiniliste annuste kasutamisel. Ei ole teada, kas epirubitsiin eritub rinnapiima.

Rottidel või küülikutel väärarenguid ei täheldatud, kuid nagu teisigi antratsükliine ja tsütotoksilisi ravimeid, tuleb epirubitsiini pidada potentsiaalselt teratogeenseks.

Loomkatsed näitavad, et epirubitsiinil on soodsam terapeutiline indeks ning väiksem süsteemne ja kardiotoksilisus kui doksorubitsiinil.

Paikse taluvuse uuringus rottidel ja hiirtel leiti, et epirubitsiini ekstravasatsioon põhjustab koenekroosi.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Vesinikkloriidhape, pH kohandamiseks

Süstevesi

Sobimatus

Vältida tuleks pikemat kontakti leeliseliste lahustega, kuna see võib põhjustada hüdrolüüsi. Epirubicin Teva’t ei tohi segada hepariiniga võimaliku sademe tekke tõttu.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Epirubicin Teva’t võib lahjendada 0,9% naatriumkloriidi- või 5% glükoosilahusega ning manustada intravenoosselt. Intravesikaalsel manustamisel tuleb preparaati lahjendada 0,9% naatriumkloriidilahusega või steriilse veega.

Keemilis-füüsikaline stabiilsus on järgmine:

Viaflo (mitte-PVC) kott

Külmkapp

Toatemperatuur

 

2…8°C

15...25°C, muutuv valgus

0,9% NaCl süstelahus

28 päeva

14 päeva

5% glükoosi süstelahus

28 päeva

28 päeva

 

 

 

Polüpropüleen süstal

Külmkapp

Toatemperatuur

 

2…8°C

15...25°C, muutuv valgus

0,9% NaCl süstelahus

28 päeva

14 päeva

Süstevesi

28 päeva

7 päeva

Lahjendamata

28 päeva

14 päeva

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2…8°C.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C…8°C).

Hoida ja transportida külmas.

Mitte lasta külmuda.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi ja säilitamist pärast avamist vt lõik 6.3.

Süstelahuse säilitamine külmas võib viia ravimi geelistumiseni. Geelistunud ravim muutub kergelt viskoosseks kuni liikuvaks lahuseks pärast rahulikku seismist 2 kuni maksimaalselt 4 tunni jooksul kontrollitud toatemperatuuril (15...25°C).

Pakendi iseloomustus ja sisu

Epirubicin Teva on saadaval värvitus I tüüpi klaasist viaalis, mis on varustatud bromobutüülkummist korgi, alumiiniumkatte ja äramurtava kaanega, milles on vastavalt 5 ml, 10 ml, 25 ml, 75 ml ja 100 ml süste- või infusioonilahust.

Iga karp sisaldab ühte viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Infusioonilahust tohivad ette valmistada ainult selleks vastava väljaõppe saanud meditsiinitöötajad aseptilistes tingimustes.

Infusioonilahuse valmistamine peab toimuma selleks ettenähtud aseptilisel alal.

Epirubicin Teva’ga töötavad isikud peavad kandma kaitsekindaid, kaitseprille ja maski.

Epirubicin Teva’t võib lahjendada 0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosi lahusega ning manustada intravenoosselt. Lahus tuleb valmistada vahetult enne kasutamist. Intravesikaalseks manustamiseks tuleb ravimit lahjendada 0,9% naatriumkloriidilahusega või steriilse veega. Lahjendatud lahuse kontsentratsioon peab olema 0,6…1,6 mg/ml.

Epirubicin Teva ei sisalda säilitusaineid ning on seetõttu sobiv ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt tsütostaatikumidele esitatud nõuetele. Vt lisaks „Hävitamine“.

Mahavalgunud või välja imbunud ravimit saab inaktiveerida 1% naatriumhüpokloriti lahuse või lihtsalt fosfaatpuhverlahusega (pH >8), kuni lahus on värvusetuks muutunud. Kõik puhastusvahendid tuleb hävitada vastavalt juhendile lõigus „Hävitamine“.

Rasedad naised peavad vältima kontakti tsütostaatiliste ainetega.

Väljaheide ja okse tuleb ära koristada ettevaatusega.

Katkise mahuti käsitsemisel tuleb kasutada samu ettevaatusabinõusid kui saastunud jäätmete korral. Saastunud jäätmeid tuleb säilitada vastavates erimärgistatud jäätmekonteinerites. Vt lõik „Hävitamine“.

Hävitamine

Kasutamata ravim, kõik ettevalmistamisel ning manustamisel kasutatud materjalid või materjalid, mis olid epirubitsiinvesinikkloriidiga kontaktis, tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Teva Pharma B.V.

Computerweg 10

3542 DR Utrecht

Holland

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.02.2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 29.08.2012

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2017