Epirubicin kabi 2 mgml - süste-/infusioonilahus (2mg 1ml)

ATC Kood: L01DB03
Toimeaine: epirubitsiin
Tootja: Fresenius Kabi Oncology Plc.

Artikli sisukord

EPIRUBICIN KABI 2 MGML
süste-/infusioonilahus (2mg 1ml)


PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

Epirubicin Kabi 2 mg/ml, süste-/infusioonilahus

Epirubitsiinvesinikkloriid

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
  • Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:

MIS RAVIM ON EPIRUBICIN KABI JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

  1. Mis ravim on Epirubicin Kabi ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Epirubicin Kabi kasutamist
  3. Kuidas Epirubicin Kabi’t kasutada
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Epirubicin Kabi’t säilitada
  6. Lisainfo

Epirubitsiin kuulub kasvajavastaste ainete (vähivastaste ravimite) ravimirühma. Seda kasutatakse kas üksi või kombinatsioonis teiste vähivastaste ravimitega.

Epirubicin Kabi 2 mg/ml süste-/infusioonilahust kasutatakse järgmiste haiguste raviks:

  • rinnanäärmevähk
  • maovähk

Epirubicin Kabi 2 mg/ml süste-/infusioonilahust kasutatakse ka intravesikaalselt (kusepõiesiseselt) varajases staadiumis (pindmise) kusepõievähi raviks ja selleks, et aidata vältida operatsioonijärgselt kusepõievähi kordumist.

Epirubicin Kabi 2 mg/ml süste-/infusioonilahust kasutatakse tihti koos teiste vähivastaste ravimpreparaatidega (nn polükemoteraapia raviskeemides).

MIDA ON VAJA TEADA ENNE EPIRUBICIN KABI KASUTAMIST

Ärge kasutage Epirubicin Kabi’t

  • kui te olete allergiline (ülitundlik) epirubitsiini, või teiste sarnaste ravimite (mis kuuluvad ravimrühma, mida nimetatakse antratsükliinideks [nt doksorubitsiin ja daunorubitsiin] või antratseendioonideks) või Epirubicin Kabi mõne koostisosa suhtes;
  • kui teil on tavalisest vähem vererakke, mille põhjuseks on eelnev ravi mõne teise kasvajavastase ravimiga või varasem kiiritusravi. Teie arst kontrollib seda.
  • kui te olete saanud eelnevalt ravi maksimaalses annuses mõnede teiste vähivastaste ravimitega, kaasa arvatud doksorubitsiini ja daunorubitsiiniga, mis kuuluvad samasse ravimirühma kui Epirubicin Kabi (nimetatakse antratsükliinideks). Nendel ravimitel on sarnased kõrvaltoimed (kaasa arvatud toimed südamele).
  • kui teil on esinenud või esineb praegu südameprobleeme
  • kui teil on äge raske infektsioon
  • kui teil on raskeid maksaprobleeme
  • kui te toidate last rinnaga.

Intravesikaalse (otse kusepõide) manustamise puhul ei tohi Epirubicin Kabi’t kasutada juhul:

  • kui vähk on tunginud läbi kusepõieseina
  • kui teil on kuseteede infektsioon
  • kui teil on valu või põletik kusepõies
  • kui teil jääb suures koguses jääkuriini kusepõide pärast katset põit tühjendada
  • kui teie kusepõis on kokkutõmbunud
  • kui teil on uriinis verd
  • kui teil esineb kateteriseerimisel probleeme.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Epirubicin Kabi

  • tuleb tagada, et teie vererakkude arv ei langeks liiga madalale. Teie arst kontrollib seda regulaarselt.
  • kui teil esineb raske põletik või haavandid suus.
  • tuleb kontrollida teie vere kusihappesisaldust. Teie arst kontrollib seda.
  • kui teie maks või neerud ei tööta hästi. See võib põhjustada kõrvaltoimete sagenemist. Nii neeru kui maksafunktsiooni kontrollitakse regulaarselt ning vajadusel kohandatakse ravimi annust.
  • tuleb tagada, et teie süda töötab hästi. Epirubitsiini annust tuleb võibolla kohandada. Teie arst kontrollib seda regulaarselt.
  • kui te olete saanud või saate praegu kiiritusravi rindkere piirkonda või kui te manustate ravimeid, millel võivad olla kõrvaltoimed teie südamele.
  • kui te märkate ebamugavustunnet süstekohas või selle ümbruses infusiooni ajal (võimalik on ravimi imbumine ümbritsevasse koesse). Rääkige sellest otsekohe arstile.
  • kui te soovite saada lapsi. Nii mehed kui naised peavad ravi ajal ja 6 kuud pärast ravi lõppu kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Meestele tuleb soovitada, et nad küsiksid enne ravi informatsiooni sperma säilitamise võimaluse kohta külmutamise teel.
  • kui te olete eakas või laps, sest teil on suurem risk südame raskete kõrvaltoimete tekkeks. Teie südamefunktsiooni kontrollitakse enne ja pärast ravi epirubitsiiniga.
  • kui teid on eelnevalt ravitud vähivastaste ravimitega (nagu doksorubitsiin või daunorubitsiin või antratseendiooni derivaadid) või kui te olete saanud kiiritusravi, sest sellisel juhul on suurem risk südame raskete kõrvaltoimete tekkeks. Teavitage sellest oma arsti, sest seda võetakse arvesse teile manustatava epirubitsiini koguannuse määramisel.
  • kui teil esineb mõni infektsioon või verejooks. Epirubitsiin võib mõjutada luuüdi. Väheneb vere valgeliblede arv veres, mille tagajärjel suureneb teie vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes (leukopeenia). Kergemini võivad tekkida verejooksud (trombotsütopeenia). Need kõrvaltoimed on oma olemuselt mööduvad. Vere valgeliblede arvu langus on suurim 10...14 päeva pärast ravimi manustamist ning normaliseerub tavaliselt 21. päevaks pärast manustamist.
  • kui te olete hiljuti saanud või soovite saada mõnda vaktsineerimist.
  • kui teil on tugev põletik suus, kurgus, söögitorus või seedetraktis.

Kui mõni eespool nimetatud hoiatustest kehtib teie kohta praegu või on kehtinud minevikus, palun pidage nõu oma arstiga.

Kasutamine koos teiste ravimitega

Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid; eriti kui tegemist on mõnega järgmistest ravimitest:

  • tsimetidiin (ravim, mida tavaliselt kasutatakse maohaavandite ja kõrvetiste raviks). Tsimetidiin võib epirubitsiini toimet tugevdada.
  • teised ravimid, mis võivad mõjutada südant, nt teised vähivastased ravimid (nt 5fluorouratsiil, tsüklofosfamiid, tsisplatiin, taksaanid), kaltsiumikanali blokaatorid (kasutatakse kõrgvererõhutõve, rindkerevalu ja ebaregulaarse südamerütmi raviks) või (eelnev) samaaegne kiiritusravi mediastiinumi piirkonda
  • kiniin (ravim, mida kasutatakse malaaria ja jalakrampide raviks)
  • teised ravimid, mis mõjutavad luuüdi, näiteks teised vähiravimid, sulfoonamiid, klooramfenikool (infektsiooni ravim), difenüülhüdantoiin (epilepsia ravim), amidopüriini derivaat (valuvaigisti), retroviirusevastased ravimid (HIV infektsiooni ravimid)
  • teised ravimid, mis võivad mõjutada maksa, nt barbituraadid (epilepsia raviks) või rifampitsiin (tuberkuloosi raviks)
  • paklitakseel ja dotsetakseel (ravimid, mida kasutatakse mõnede vähivormide raviks)
  • interferoon alfa2b (ravim, mida kasutatakse mõnede vähivormide ja lümfoomide ning mõnede hepatiidi vormide raviks)
  • deksrasoksaan (ravim, mida mõnikord kasutatakse koos doksorubitsiiniga, et vähendada südameprobleemide tekke riski)
  • deksverapamiil (ravim, mida kasutatakse teatud südamehäirete raviks)
  • nõrgestatud elusvaktsiinid
  • varasem või samaaegne teiste epirubitsiinisarnaste ravimite manustamine (nn antratsükliinid; nt vähiravim mitomütsiin C, dakarbasiin, daktinomütsiin ja tsüklofosfamiid); teised ravimid, mis võivad mõjutada südant (nt vähiravim 5fluorouratsiil, tsüklofosfamiid, tsisplatiin, taksaanid); südant kahjustav toime võib tugevneda. Sellisel juhul on vajalik südame seisundi täiendav jälgimine.
  • tsüklosporiin (immuunsüsteemi pärssiv ravim); võib tekkida liigne immuunsüsteemi pärssimine.

Rasedus ja imetamine

Rasedus

Vähivastaseid ravimeid manustatakse raseduse ajal ainult äärmuslikel juhtudel. Tuleb kaaluda ravist saadavat kasu emale ja võimalikku ohtu veel sündimata lapsele. Loomkatsetes leidis tõestust, et epirubitsiin omab kahjulikku toimet veel sündimata lapsele ning võib põhjustada väärarenguid. Nii mehed kui naised peavad rasestumise vältimiseks kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid meetmeid (antibeebipillid, kondoom) ravi ajal ja 6 kuu jooksul pärast selle ravimi kasutamist.

Rasedusest tuleb hoiduda ka juhul, kui teie partnerit ravitakse epirubitsiiniga.

Kui rasestumine leiab aset ravi ajal epirubitsiiniga, on soovitatav geneetiline nõustamine.

Mehed, kes soovivad tulevikus last eostada, peaksid enne epirubitsiinravi alustamist uurima võimalusi sperma külmutamise kohta.

Rinnaga toitmine

Ravi ajal Epirubicin Kabi’ga tuleb rinnaga toitmine katkestada, sest osa ravimist võib jõuda teie rinnapiima ning kahjustada teie last.

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Epirubitsiini toime kohta autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Epirubitsiin võib aga põhjustada iiveldust ja oksendamist, mis võib ajutiselt mõjutada teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Oluline teave mõningate Epirubicin Kabi koostisainete suhtes

Ravim sisaldab 3,5 mg naatriumi ühe ml süste-/infusioonilahuse kohta. Epirubicin Kabi erinevad pakendi suurused sisaldavad naatriumi järgmises koguses:

  • üks 5 ml viaal lahust sisaldab 17,7 mg naatriumi.
  • üks 25 ml viaal lahust sisaldab 88,5 mg naatriumi.
  • üks 50 ml viaal lahust sisaldab 177,0 mg naatriumi.
  • üks 100 ml viaal lahust sisaldab 354,1 mg naatriumi.

Sellega tuleb arvestada patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

KUIDAS EPIRUBICIN KABI’T KASUTADA

Epirubicin Kabi’t manustatakse teile ainult sellist tüüpi ravile spetsialiseerunud arsti järelevalve all. Enne ravi ja ravi ajal Epirubicin Kabi’ga kontrollib teie arst mitmesuguseid laboratoorseid näitajaid (nt vererakkude arvu, kusihappe taset veres, teie maksafunktsiooni ja neerufunktsiooni) ning jälgib hoolikalt teie südametööd. Südametöö jälgimine kestab edasi mitmeid nädalaid pärast ravi lõpetamist Epirubicin Kabi’ga.

Manustamine süstena või infusioonina veeni.

Iga epirubitsiini annuse määramisel on aluseks teie keha pindala. See arvestatakse välja teie pikkuse ja kehakaalu järgi. Teile manustatav epirubitsiini annus sõltub ka teil esineva vähi tüübist, teie tervislikust seisundist, maksa ja neerude tööst ja teistest ravimitest, mida te võtate.

  1. Ainsa ravimina manustamisel on tavaline annus 60…90 mg/m2 kehapinna kohta. Kui teil on rinnanäärmevähk, võidakse teile manustada suuremaid annuseid (100…120 mg/m2 kehapinna kohta).

Teil vähendatakse annust või lükatakse järgmise annuse manustamine edasi, kui teie veres on vähe vere valgeliblesid, te olete eakas, teil on maksaprobleeme või kui ravimit kasutatakse kombinatsioonis teiste vähiravimitega.

Epirubitsiini manustatakse süstituna veeni 3...5 minuti jooksul. Seda võidakse ka lahjendada glükoosilahuses (suhkrulahus) või naatriumkloriidi lahuses (soolalahus) enne selle aeglast infundeerimist veeni, mis toimub tavaliselt tilkinfusioonina 30 minuti jooksul. Ravimit manustatakse teile tavaliselt iga 3 (või 4) nädala järel.

Nõel peab püsima veenis nii kaua, kui epirubitsiini manustamine kestab. Kui nõel tuleb lahti või nihkub veenist välja või kui lahus jookseb veeni ümbritsevasse koesse (te võite tunda ebamugavust või valu), rääkige sellest otsekohe oma arstile või meditsiiniõele.

Manustamine kusepõide (intravesikaalne manustamine)

Ravimit võib manustada kateetri kaudu otse kusepõide (kusepõievähi raviks). Kui seda meetodit kasutatakse, ei tohi te 12 tunni jooksul enne ravi juua ühtegi vedelikku, et uriin ravimit liiga palju ei lahjendaks.

Annus sõltub kusepõievähi tüübist.

Ravimit peab pärast manustamist hoidma kusepõies 1…2 tundi. Teie peate ennast aeg-ajalt pöörama, et tagada ravimi jõudmine kusepõie kõikidesse osadesse.

Kui te tühjendate põit pärast ravimi manustamist, siis veenduge, et uriin ei satuks teie nahale. Kui see peaks juhtuma, peske seda kohta hoolikalt vee ja seebiga, kuid ärge hõõruge.

Kui Epirubicin Kabi’t manustati rohkem kui ette nähtud

Kuna seda ravimit manustatakse teile haiglas, ei ole üleannustamise risk tõenäoline. Kui teil on siiski mingeid kahtlusi, rääkige sellest oma arstiga.

Kui te unustate Epirubicin Kabi’t kasutada

Epirubicin Kabi’t peab manustama fikseeritud ajakava järgi. Kindlasti pidage kinni kõigist kokkulepitud visiitidest. Kui annus jääb manustamata, tuleb konsulteerida oma arstiga. Teie arst otsustab, millal peab teile manustama epirubitsiini järgmise annuse.

Kui te lõpetate Epirubicin Kabi kasutamise

Kui te lõpetate epirubitsiini kasutamise, siis võib lõppeda toime kasvaja kasvule. Ärge lõpetage ravi epirubitsiiniga enne kui olete konsulteerinud oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Epirubicin Kabi põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekib pärast epirubitsiini manustamist veeni midagi järgnevast:

  • igasugune punetus, valu või paistetus süstekohas. Pärast ravimi kogemata süstimist veeni ümbrusesse võib tekkida koekahjustus.
  • südameprobleemide sümptomid, nt valu rinnus, hingeldus, hüppeliigeste piirkonna turse (need toimed võivad avalduda mitu nädalat pärast ravi lõpetamist Epirubicin Kabi’ga).
  • raske allergiline reaktsioon, mille sümptomite hulka kuuluvad nõrkus, nahalööve, sügelus, palavik, külmavärinad, näoturse ja hingamisraskus või vilisev hingamine. Mõnedel juhtudel võib esineda kollaps.

Need kõrvaltoimed on väga tõsised. Te võite vajada kiiret arstiabi.

Samuti võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:

Kõrvaltoimed võivad esineda järgmiste sagedustega: väga sage (rohkem kui ühel kasutajal 10-st); sage (rohkem kui 1 kasutajal 100-st, kuid vähem kui 1 kasutajal 10-st);

aeg-ajalt (rohkem kui 1 kasutajal 1000-st, kuid vähem kui 1 kasutajal 100-st); harv (rohkem kui 1 kasutajal 10 000-st, kuid vähem kui 1 kasutajal 1000-st); väga harv (vähem kui 1 kasutajal 10 000-st);

teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Väga sage:

  • vererakkude tootmise pidurdumine luuüdis (müelosupressioon)
  • vere valgeliblede arvu vähenemine (leukotsütopeenia)
  • teatud tüüpi vere valgeliblede arvu vähenemine (granulotsütopeenia ja neutropeenia)
  • neutropeenia, millega kaasneb palavik (febriilne neutropeenia)
  • vere punaliblede arvu vähenemine (aneemia)
  • verejooks (hemorraagia) ja kudede hüpoksia (ebapiisav hapnikuga varustatus) müelosupressiooni tagajärjel
  • juuste väljalangemine (alopeetsia), mis on tavaliselt pöörduv
  • meestel habemekasvu puudumine
  • uriin võib muutuda punaseks kuni kaks päeva pärast ravi. See on normaalne ja ei anna põhjust muretsemiseks.

Sage:

  • allergilised reaktsioonid
  • iiveldus
  • oksendamine
  • kõhulahtisus
  • väga suur janu ja kuivustunne (veetustumine)
  • söögiisu kaotus
  • kõhuvalu
  • kuumahood
  • suu limaskestapõletik koos valulike erosiivsete alade, haavandite ja veritsemisega (stomatiit), limaskesta põletik (mukosiit)
  • punetus piki infusiooniks kasutatud veeni kulgu, lokaalne veenipõletik (flebiit)
  • veeniseinade paksenemine (fleboskleroos)
  • kusepõie valulikkus koos valuliku urineerimisega (keemiline tsüstiit), mõnikord verise uriiniga (hemorraagiline tsüstiit) pärast ravimi manustamist kusepõide
  • peavalu, pearinglus (desorientatsioon), perifeersete närvide kahjustus, millele on iseloomulik sipelgate jooksmisetunne, tuimus ja/või valu kätes ja/või jalgades (perifeerne neuropaatia).
  • kui epirubitsiin lekib veenist välja (ekstravasatsioon), võib see viia nahaaluse sidekoe raske põletikuni (tselluliidini), villide tekkimiseni ja paikse kudede kärbumiseni.

Aeg-ajalt:

  • vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia)
  • tundlikkus või ülitundlikkus valguse suhtes kiiritusravi puhul
  • veenipõletik, millega kaasnevad verehüübed (tromboflebiit)
  • naha ja küünte pigmentatsiooni tugevnemine (hüperpigmentatsioon)
  • nahapunetus
  • peavalu

Harv:

  • tugev ülitundlikkus (anafülaksia) koos šokiga või ilma, sh nahalööve, kihelus (sügelus), palavik ja külmavärinad
  • muutused EKGs
  • kiire südame löögisagedus (tahhükardia)
  • aeglane südame löögisagedus (bradükardia)
  • südame rütmihäire erivormid (AV blokaad ja His’i kimbu sääre blokaad)
  • kolmas südametoon (galopeeriv rütm)
  • südamelihasehaigus (kardiomüopaatia)
  • hingamisraskus (düspnoe)
  • vedelikupeetus (tursed)
  • maksa suurenemine
  • vedeliku kogunemine kõhuõõnde (astsiit)
  • kopsuturse
  • vedeliku kogunemine kopsu ja rindkere vahele (pleura efusioonid)
  • urtikaaria (nõgestõbi) või tugev sügelus (kihelus) ja punetus piki süsteks kasutatud veeni kulgu
  • külmavärinad
  • pearinglus
  • väga kõrge kehatemperatuur (hüperpüreksia)
  • ebamugavustunne (halb enesetunne)
  • nõrkus
  • menstruatsiooni puudumine (amenorröa)
  • spermatosoidide puudumine spermas (azoospermia)
  • maksaensüümide (transaminaaside) aktiivsuse tõus
  • kusihappetaseme tõus veres (hüperurikeemia) vähirakkude kiire lagunemise tulemusel
  • pahaloomuline kasvaja vereloomeorgani koes (sekundaarne äge müeloidne leukeemia), kui ravimit manustatakse kombinatsioonis teiste vähiravimitega
  • söögitoru limaskestapõletik (ösofagiit), suuõõne pigmentatsioon

Esinemissagedus teadmata:

  • võib esineda palavik, infektsioonid, kopsupõletik (pneumoonia), veremürgistus (sepsis) või veremürgistusest tingitud šokiseisund (septiline šokk)
  • veresoone ummistus verehüübega (trombembooliline tüsistus), sh kopsuveresoone ummistus (kopsuemboolia [üksikjuhtudel surmaga lõppenud])
  • uriini muutumine häguseks (proteinuuria)
  • teatud närvikahjustus (perifeerne neuropaatia), peavalu.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

KUIDAS EPIRUBICIN KABI’T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida külmkapis (2°C…8°C). Mitte lasta külmuda. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage Epirubicin Kabi’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale. Apteeker kontrollib seda, kui ravimit valmistatakse ette

teile manustamiseks. Kui lahus on pärast ettevalmistamist hägune, viskab apteeker selle ära ohutul viisil.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

LISAINFO

Mida Epirubicin Kabi sisaldab

  • Toimeaine on epirubitsiinvesinikkloriid. Üks ml süste või infusioonilahust sisaldab 2 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.
  • Abiained on vesinikkloriidhape, naatriumkloriid ja süstevesi.

Kuidas Epirubicin Kabi välja näeb ja pakendi sisu

Epirubicin Kabi sisaldab 10 mg, 50 mg, 100 mg või 200 mg epirubitsiinvesinikkloriidi, mis on klaasist viaalides.

Pakendi suurused: 1 x 5 ml viaal

1 x 25 ml viaal

1 x 50 ml viaal

1 x 100 ml viaal

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Fresenius Kabi Oncology Plc. Lion Court, Farnham Road Bordon, Hampshire GU35 0NF Ühendkuningriik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KBM Pharma OÜ

Tähtvere 4

51007 Tartu

Tel: +372 7338080

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2017.

Järgnev informatsioon on mõeldud ainult meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale:

JUHEND HAIGLATÖÖTAJATELE (Epirubitsiinvesinikkloriid)

TÄHTIS: Enne ravimi määramist lugege ravimi omaduste kokkuvõtet.

INTRAVENOOSNE MANUSTAMINE: Epirubitsiini manustatakse vabalt voolava intravenoosse infusioonina (0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosi lahuses) infusioonisüsteemi kaudu. Tromboosi või perivenoosse ekstravasatsiooni riski minimeerimiseks on infusiooniaeg tavaliselt vahemikus 3 kuni 20 minutit, sõltuvalt annusest ja infusioonilahuse hulgast. Otsene süstetorge ei ole soovitatav, sest esineb risk ekstravasatsiooni tekkeks, mis on võimalik isegi siis, kui nõelast aspireerida tagasi piisavas koguses verd (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Kogu kasutamata lahus tuleb ära visata.

INTRAVESIKAALNE MANUSTAMINE: Epirubitsiin instilleeritakse kateetri kaudu kusepõide, kuhu ravim jääb 1…2 tunniks. Instillatsiooni ajal tuleb patsienti mitmeid kordi pöörata, et kusepõie limaskesta kokkupuude lahusega oleks maksimaalne. Vältimaks lahuse lahjendumist uriiniga, tuleb patsiente teavitada, et nad ei jooks mingit vedelikku 12 tunni jooksul enne instilleerimist. Patsiente tuleb juhendada, et nad peavad pärast instilleerimise lõppu urineerima.

Süstelahuse säilitamine külmas võib viia ravimi geelistumiseni. Geelistunud ravim muutub tagasi kergelt viskoosseks kuni liikuvaks lahuseks pärast rahulikku seismist 2 kuni maksimaalselt 4 tunni jooksul kontrollitud toatemperatuuril (15°C...25°C).

Kaitsemeetmed: kuna see ravim on olemuselt toksiline, kehtivad teie kaitseks järgmised soovitused:

Töötajad peavad olema saanud väljaõppe ravimi õigeks käsitlemiseks ja ettevalmistamiseks.

  • Rasedad töötajad tuleb eemaldada selle ravimi käsitlemiselt.
  • Epirubitsiini käsitlevad töötajad peavad kandma kaitseriietust: prille, kitlit, ühekordseid kindaid ja maske.
  • Ravimi ettevalmistamine peab toimuma selleks ettenähtud töökohas (soovitatavalt tõmbekapiga); tööpindu tuleb kaitsta ühekordselt kasutatava plastvoodriga imava paberlinaga.
  • Kõik ravimi ettevalmistamisel, manustamisel ja koristamisel kasutatavad vahendid, sh kindad tuleb panna kõrge riskiga jäätmekotti tuhastamiseks kõrgel temperatuuril. Mahaloksunud või lekkinud ravimi koristamiseks tuleb seda pinda kõigepealt töödelda lahjendatud naatriumhüpokloriti lahusega (aktiivkloori sisaldusega 1%), eelistatult eelnevalt leotades ja seejärel veega puhtaks pesta.
  • Kõik puhastamisel kasutatud materjalid tuleb hävitada samal viisil nagu eespool kirjeldatud.
  • Kui lahust satub nahale, tuleb kahjustatud piirkonda hoolikalt pesta vee ja seebiga või naatriumbikarbonaadi lahusega. Nahka ei tohi harjaga hõõruda. Kui lahus on sattunud silma, tõmmake kahjustatud silmalaug eemale ja loputage silma suure koguse veega vähemalt

15 minuti jooksul. Seejärel pöörduge arsti poole.

  • Peske käsi iga kord pärast kinnaste äravõtmist.

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Epirubicin Kabi 2 mg/ml, süste-/infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml süste-/infusioonilahust sisaldab 2 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

5 ml viaal sisaldab 10 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

25 ml viaal sisaldab 50 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

50 ml viaal sisaldab 100 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

100 ml viaal sisaldab 200 mg epirubitsiinvesinikkloriidi.

INN. Epirubicinum

Abiaine:

1 ml süste-/infusioonilahust sisaldab 3,5 mg naatriumi.

  • Üks viaal 5 ml lahusega sisaldab 17,7 mg naatriumi.
  • Üks viaal 25 ml lahusega sisaldab 88,5 mg naatriumi.
  • Üks viaal 50 ml lahusega sisaldab 177,0 mg naatriumi.
  • Üks viaal 100 ml lahusega sisaldab 354,1 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus.

Punane lahus

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Pahaloomuliste kasvajate ravi, sh:

  • Rinnanäärmevähk
  • Maovähk

Intravesikaalne manustamine:

  • Kusepõie papillaarne transitoorrakkkartsinoom
  • In situ kusepõiekartsinoom
  • Pindmise kusepõiekartsinoomi retsidiivide profülaktika pärast transuretraalset resektsiooni.

Intravesikaalsel manustamisel on kasu/riski suhe positiivne ainult neil patsientidel, kellele BCG nõrgestatud elusvaktsiin ei sobi või on vastunäidustatud.

Epirubicin Kabi 2 mg/ml kasutatakse polükemoteraapia raviskeemides.

Annustamine ja manustamisviis

Epirubitsiin on mõeldud ainult intravenoosseks või intravesikaalseks manustamiseks.

Intravenoosne manustamine:

Ravimit on soovitav süstida kateetri kaudu füsioloogilise naatriumkloriidilahuse vabalt voolava intravenoosse infusiooni süsteemi, pärast seda kui on kontrollitud, et nõel on korralikult veenis. See meetod minimeerib ravimi ekstavasatsiooni riski ja kindlustab, et veen on enne ravimi manustamist läbi loputatud füsioloogilise lahusega. Epirubicin Kabi ekstravasatsioon veeni süstimise ajal võib põhjustada tõsiseid koekahjustusi, isegi nekroosi. Ekstravasatsiooni korral tuleb manustamine otsekohe lõpetada. Manustamine väikestesse veenidesse ja korduvad süsted samasse veeni võivad põhjustada venoosset skleroosi.

Tavalised annused:

  1. Kui epirubitsiini kasutatakse monoteraapiana, on soovitatav annus täiskasvanutel 60...90 mg/m2 kehapinna kohta; ravimit tuleb süstida intravenoosselt 3…5 minuti jooksul ja annust korratakse sõltuvalt patsiendi hematomedullaarsest seisundist 21-päevaste intervallidega.

Toksilisuse nähtude tekkimisel, sh tugev neutropeenia/neutropeeniline palavik ja trombotsütopeenia (mis võivad püsida 21. päeval), võib olla vajalik annust kohandada või järgmise annuse manustamist edasi lükata.

Suured annused:

Rinnanäärme kartsinoomi suurte annustega monoteraapias tuleb epirubitsiini manustada järgmise skeemi kohaselt:

Suure annusega ravi korral võib epirubitsiini manustada intravenoosse boolussüstena 3…5 minuti jooksul või infusioonina kestusega kuni 30 minutit.

Rinnanäärmevähk

  1. Varase rinnanäärmevähi adjuvantravis positiivsete lümfisõlmedega patsientidele soovitatakse epirubitsiini intravenoosseid annuseid alates 100 mg/m2 (üksikannusena 1. päeval) kuni 120 mg/m2 (jagatuna kaheks annuseks 1. ja 8. päeval) iga 3...4 nädala järel, kombineerituna intravenoosse tsüklofosfamiidi ja 5-fluorouratsiiliga ning suukaudse tamoksifeeniga.
  2. Patsientidel, kellel eelneva kemo- või radioteraapia tõttu, vanuse tõttu või luuüdi kasvajalise infiltratsiooni korral on luuüdi funktsioon langenud, on soovitatavad väiksemad annused (60...75 mg/m2 tavalise või 105...120 mg/m2 suure annusega ravi jaoks). Ravitsükli jooksul manustatava koguannuse saab jagada 2…3 järjestikuse päeva peale.

Järgnevalt on toodud tavaliselt kasutatavad epirubitsiini annused erinevate kasvajate monoteraapias ja kombinatsioonravis:

Vähi näidustus

Epirubitsiini annus (mg/m)A

 

Monoteraapia

Kombinatsioonravi

Maovähk

60…90

Kusepõie vähk

50 mg/50 ml või 80 mg/50 ml

 

 

(carcinoma in situ)

 

 

Profülaktika: 50 mg/50 ml üks kord

 

 

nädalas 4 nädala jooksul ja seejärel

 

 

üks kord kuus 11 kuu jooksul

 

A Annused on antud üldiselt 1. päevaks või 1., 2. ja 3. päevaks 21-päevaste intervallidega.

Kombineeritud kemoteraapia

Kui epirubitsiini kasutatakse kombinatsioonis teiste kasvajavastaste ravimitega, vähendatakse annust vastavalt. Tavaliselt kasutatavad annused on näidatud eelnevas tabelis.

Maksafunktsiooni kahjustus

Epirubitsiin elimineerub peamiselt maksa ja sapiteede kaudu.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb vähendada annust vastavalt bilirubiini tasemele seerumis järgnevalt:

Seerumi bilirubiin

ASAT (aspartaataminotransferaas)

Annuse vähendamine

1,4…3 mg/100 ml

2…4 korda üle normi ülemise piiri

Annuse vähendamine 50%

> 3 mg/100 ml

> 4 korda üle normi ülemise piiri

Annuse vähendamine 75%

Neerufunktsiooni kahjustus

Mõõdukas neerukahjustus ei ole annuse vähendamise põhjuseks, arvestades sel teel erituva epirubitsiini piiratud kogust. Siiski on soovitatav vähendada annust patsientidel, kellel on seerumi kreatiniini sisaldus > 5 mg/dl.

Intravesikaalne manustamine

Epirubitsiini võib intravesikaalselt manustada pindmise kusepõievähi ravis ja carcinoma in situ ravis. Seda ei tohi sel viisil kasutada invasiivsete tuumorite ravis, mis on penetreerunud läbi kusepõie seina; sellistes olukordades on sobivam süsteemne ravi või kirurgiline sekkumine. Epirubitsiini on samuti edukalt kasutatud intravesikaalselt profülaktilise ravimina retsidiivide vältimiseks pärast pindmiste kasvajate transuretraalset resektsiooni.

Pindmise kusepõievähi raviks on soovitatav järgmine raviskeem, lahjendamiste kohta on informatsioon toodud tabelis allpool:

Kusepõie instillatsioon üks kord nädalas annusega 50 mg/50 ml (lahjendatuna füsioloogilise naatriumkloriidi lahusega või steriilse veega) 8 nädalat.

Lokaalse toksilisuse tekkimisel: soovitav on vähendada annust kuni 30 mg/50 ml.

Carcinoma in situ: kuni 80 mg/50 ml (sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest).

Retsidiivide profülaktikaks: üks kord nädalas annuse 50 mg/50 ml manustamine 4 korda, millele järgneb 11 instillatsiooni sama annusega kuuajaliste vahedega.

PÕIE INSTILLATSIOONILAHUSTE LAHJENDAMISE TABEL

Epirubitsiini

2 mg/ml epirubitsiini

Steriilse süstevee või

Põie installatsiooniks

vajalik annus

süste maht

0,9% steriilse

vajaminev kogumaht

 

 

naatriumkloriidilahuse

 

 

 

kui lahusti maht

 

30 mg

15 ml

35 ml

50 ml

50 mg

25 ml

25 ml

50 ml

80 mg

40 ml

10 ml

50 ml

Lahus peab jääma põide vähemalt 1…2 tunniks. Et vältida ravimi liigset lahjenemist uriiniga, peab patsienti juhendama, et ta ei jooks mingeid jooke 12 tundi enne instillatsiooni. Instillatsiooni ajal peab patsienti aeg-ajalt pöörama ning samuti tuleb teda juhendada mitte urineerima enne instillatsiooni lõppu.

Juhiste saamiseks ravimi lahjendamiseks enne manustamist vt ka lõik 6.6.

Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus epirubitsiini, teiste antratsükliinide või antratseendioonide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
  • Imetamine

Intravenoosne kasutamine:

  • Persisteeriv müelosupressioon
  • Raske maksakahjustus
  • Raske südamelihase puudulikkus (sh IV klassi südamelihase puudulikkus, äge müokardiinfarkt ja varasem südameinfarkt, mis põhjustas III või IV klassi südamelihase puudulikkuse, ägedad põletikulised südamehaigused)
  • Hiljutine südamelihaseinfarkt
  • Rasked südame rütmihäired
  • Varasem ravi epirubitsiini ja/või teiste antratsükliinide või antratsenedioonide maksimaalsete kumulatiivsete annustega (vt lõik 4.4).
  • Ägeda süsteemse infektsiooniga patsiendid
  • Ebastabiilne stenokardia
  • Müokardiopaatia

Intravesikaalne kasutamine:

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • Kuseteede infektsioonid
  • Kusepõiepõletik
  • Hematuuria
  • Invasiivsed tuumorid, mis on penetreerunud läbi kusepõieseina
  • Kateteriseerimise probleemid
  • Jääkuriini suur maht
  • Kontraheerunud kusepõis.

Üldist - Epirubitsiini võib manustada ainult kvalifitseeritud tsütotoksilise ravi kasutamise kogemusega arsti järelevalve all.

Epirubitsiini ei tohi manustada subkutaanselt ega intramuskulaarselt.

Ravi tohib alustada pärast mitmete laboratoorsete analüüside ja südamefunktsiooni hoolikat ravieelset kontrolli.

Kui epirubitsiini manustatakse pideva infusioonina, tuleb seda eelistatult teha tsentraalse veenikanüüli kaudu.

Enne ravi alustamist epirubitsiiniga peavad patsiendid olema piisavalt paranenud eelneva tsütotoksilise ravi ägedast toksilisusest (nt stomatiit, neutropeenia, trombotsütopeenia ja generaliseerunud infektsioonid).

  1. Kuigi ravi epirubitsiini suurte annustega (nt ≥90 mg/m2 iga 3…4 nädala järel) põhjustab kõrvaltoimeid, mis üldiselt sarnanevad standardannuste (<90 mg/m2 iga 3…4 nädala järel) puhul esinevate kõrvaltoimetega, võib neutropeenia ja stomatiit/mukosiit kulgeda siiski raskemalt. Ravi epirubitsiini suurte annustega nõuab erilist tähelepanu ulatuslikust müelosupressioonist tingitud võimalike kliiniliste tüsistuste suhtes.

Südamefunktsioon - antratsükliinravi risk on kardiotoksilisus, mis võib avalduda varajaste (st akuutne) või hiliste (st hilinenud) tüsistustena.

Siia kuuluvad QRS-voltaaži vähenemine, süstoolse intervalli (PEP/LVET) pikenemine üle normi piiride ja vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni vähenemine. Tsütostaatikumide poolt põhjustatud südamepuudulikkuse varane diagnoosimine on ilmselt hädavajalik, et ravi digitaalise preparaatide, diureetikumide, perifeersete vasodilataatorite ja vähese soolasisaldusega dieediga ning piisava voodirežiimiga oleks edukas. Epirubitsiinravi saavate patsientide kardiaalne jälgimine on seega äärmiselt tähtis; soovitatav on hinnata südame funktsiooni mitteinvasiivsete tehnikate abil.

Varajased (st akuutsed) tüsistused. Epirubitsiini varajane kardiotoksilisus seisneb peamiselt siinustahhükardia ja/või EKG kõrvalekallete, nt mittespetsiifiliste ST-T segmendi muutuste tekkes. Samuti on teatatud tahhüarütmiast, sh enneaegsetest vatsakeste kontraktsioonidest, ventrikulaarsest tahhükardiast ja bradükardiast, nagu ka atrioventrikulaarsest ja His’i kimbu sääre blokaadist. Need toimed ei ennusta tavaliselt edasist hilise kardiotoksilisuse arenemist, omavad harva kliinilist tähtsust ja üldiselt ei loeta neid põhjuseks epirubitsiinravi lõpetamiseks.

Hilised (st kaug-) tüsistused. Hiline kardiotoksilisus areneb tavaliselt epirubitsiinravi lõpupoole või 2…3 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist, kuid on teatatud veelgi hilisematest tüsistustest (mitu kuud kuni aastat pärast ravi lõpetamist). Hiline kardiomüopaatia avaldub vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni (LVEF) vähenemisena ja/või südame paispuudulikkuse (SPP) nähtude ja sümptomitena nagu hingeldus, kopsuturse, perifeerne turse, kardiomegaalia ja hepatomegaalia, oliguuria, astsiit, pleuraefusioon ja galopeeriv rütm. Antratsükliinide poolt põhjustatud kardiomüopaatia kõige raskem vorm on eluohtlik SPP, mis väljendab ravimi annust piiravat kumulatiivset toksilisust.

  1. SPP tekkerisk suureneb kiiresti koos epirubitsiini kumulatiivse koguannuse suurenemisega üle 900 mg/m2 või kui patsient on saanud kiiritusravi mediastiinumi piirkonda, siis ka väiksema

kumulatiivse annuse puhul; seda kumulatiivset annust tohib ületada ainult äärmise ettevaatusega (vt lõik 5.1).

Enne kui patsiendil alustatakse epirubitsiinravi, tuleb hinnata südamefunktsiooni ning raske südamekahjustuse tekkeriski minimeerimiseks tuleb patsienti jälgida kogu ravi jooksul. Riski saab vähendada, kui jälgida regulaarselt LVEF ning esimeste funktsiooni kahjustuse nähtude puhul koheselt lõpetada ravi epirubitsiiniga. Valikmeetod südamefunktsiooni korduvaks hindamiseks on LVEF mõõtmine mitmeväravalise radionukleiidangiograafia (MUGA) või ehhokardiograafia (ECHO) abil. Soovitatav on ravieelne kardiaalse seisundi hindamine EKG ja kas MUGA skaneerimise või ECHO abil, eeskätt suurenenud kardiotoksilisuse riskifaktoritega patsientidel. Teostada tuleb LVEF korduvat hindamist MUGA või ECHO abil, eeskätt antratsükliinide suurte kumulatiivsete annuste korral. Hindamiseks kasutatav tehnika peab jääma kogu jälgimise ajal samaks.

  1. Kardiomüopaatia riski tõttu tohib epirubitsiini kumulatiivset annust 900 mg/m2 ületada vaid äärmise ettevaatusega.
  2. Epirubitsiini maksimaalse kumulatiivse annuse määramisel tuleb arvesse võtta mistahes samaaegset ravi ravimitega, millel on võimalik kardiotoksiline toime. Nii epirubitsiini tavapäraste kui ka suurte annuste kasutamisel tohib kumulatiivset annust 900…1000 mg/m2 ületada ainult äärmise ettevaatusega. Selle taseme ületamisel suureneb tugevasti risk pöördumatu südame paispuudulikkuse tekkeks.

Kardiotoksilisuse riskiteguriteks on aktiivne või latentne kardiovaskulaarne haigus, eelnev või samaaegne kiiritusravi mediastiinumi/perikardi piirkonnas, varasem ravi teiste antratsükliinide või antratsenedioonidega ja samaaegne ravi teiste ravimitega, mis võivad vähendada südame kontraktiilsust või kardiotoksiliste ravimitega (nt trastuzumabiga) (vt lõik 4.5).

Riskifaktoritega patsientidel, kes saavad suuri kumulatiivseid annuseid, peab südamefunktsiooni jälgimine olema eriti range. Eakatel patsientidel, lastel ja anamneesis südamehaigusega patsientidel on kardiotoksilisuse risk samuti suurem. Kuid epirubitsiini kardiotoksilisus võib esineda ka väiksemate kumulatiivsete annuste juures vaatamata sellele, kas südame riskitegureid esineb või mitte.

Arvatakse, et epirubitsiini ja teiste antratsükliinide või antratsenedioonide toksilisus on aditiivne.

Hematoloogiline toksilisus - Sarnaselt teistele tsütotoksilistele ainetele võib ka epirubitsiin põhjustada müelosupressiooni. Enne igat epirubitsiini ravikuuri ja ravi ajal tuleb hinnata hematoloogilist profiili, sh valgevere (WBC) diferentsiaalvalem. Epirubitsiini hematoloogiline toksilisus avaldub peamiselt annusest sõltuva pöörduva leukopeenia ja/või granulotsütopeeniana (neutropeeniana), mis on selle

ravimi kõige sagedasem annust piirav akuutne toksilisus. Leukopeenia ja granulotsütopeenia on üldiselt raskemad suuremate annustega raviskeemide puhul, saavutades minimaalsed väärtused 10…14 päeva pärast ravimi manustamist, mis on tavaliselt pöördub ja vere valgeliblede/neutrofiilide hulk normaliseerub 21. päevaks. Samuti võivad esineda trombotsütopeenia ja aneemia. Raske müelosupressiooni tagajärgedeks on palavik, infektsioon, sepsis/septitseemia, septiline šokk, hemorraagia, kudede hüpoksia või surm.

Sekundaarne leukeemia - Antratsükliinide, sh epirubitsiiniga ravitud patsientidel on teatatud sekundaarsest leukeemiast koos preleukeemilise faasiga või ilma. Sekundaarset leukeemiat esineb sagedamini, kui selliseid ravimeid manustatakse kombineeritult DNA-d kahjustavate vähivastaste ainetega, kombineeritult kiiritusraviga, juhul kui patsiendid on varem saanud tugevat ravi tsütotoksiliste ravimitega või kui antratsükliinide annuseid on suurendatud. Sellistel leukeemiatel võib olla 1…3-aastane peiteaeg (vt lõik 5.1).

Seedetrakt - Epirubitsiin on emeetikum. Mukosiit/stomatiit tekib üldjuhul kiiresti pärast ravimi manustamist ja raskel juhul võib mõne päevaga progresseeruda limaskesta haavandumiseks. Enamik patsiente paraneb sellest kõrvaltoimest kolmandaks ravinädalaks.

Maksafunktsioon - Epirubitsiin elimineerub peamiselt hepatobiliaarse süsteemi kaudu. Enne epirubitsiinravi ja selle ajal tuleb kontrollida üldbilirubiini ja ASAT taset seerumis. Bilirubiini või ASAT kõrgenenud väärtustega patsientidel võib ravimi kliirens olla aeglasem ja see võib suurendada ravimi üldist toksilisust. Neile patsientidele on soovitatavad väiksemad annused (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Raske maksakahjustusega patsientidele ei tohi epirubitsiini manustada (vt lõik 4.3).

Neerufunktsioon - enne ravi ja ravi jooksul tuleb kontrollida kreatiniini sisaldust seerumis. Annuse kohandamine on vajalik, kui patsiendi kreatiniini väärtus seerumis on > 5 mg/dl (vt lõik 4.2).

Kõrvaltoimed süstekohal - ravimi süstimisel väiksesse veresoonde või korduval süstimisel samasse veeni võib tagajärjeks olla fleboskleroos. Soovitatavast manustamisprotseduurist kinnipidamine vähendab riski flebiidi/tromboflebiidi tekkeks süstekohal (vt lõik 4.2).

Ekstravasatsioon - Epirubitsiini ekstravasatsioon intravenoosse süste ajal võib põhjustada lokaalset valu, rasket koekahjustust (vesikatsioon, raske tselluliit) ja nekroosi. Kui epirubitsiini intravenoosse manustamise ajal tekivad ekstravasatsiooni nähud või sümptomid, tuleb ravimi infusioon otsekohe lõpetada. Patsiendil saab valu vähendada piirkonna mahajahutamisega ja 24 tunni jooksul külmana hoidmisega. Patsienti tuleb järgneval ajaperioodil hoolikalt jälgida, sest nekroos võib tekkida mitu nädalat pärast ekstravasatsiooni; tuleb konsulteerida plastilise kirurgiga võimaliku ekstsisiooni suhtes.

Muud - Sarnaselt teistele tsütostaatikumidele on ka epirubitsiini kasutamisega samaaegselt teatatud tromboflebiidist ja trombemboolia fenomenist, sh kopsuemboolia (mis mõnel juhul lõppes surmaga).

Tuumorilahustussündroom - Epirubitsiin võib põhjustada hüperurikeemiat puriinide ulatusliku katabolismi tõttu, millega kaasneb neoplastiliste rakkude kiire lagunemine (tuumorilahustus- sündroom). Seetõttu tuleb pärast esialgset ravi kontrollida kusihappe, kaaliumi, kaltsiumfosfaadi ja kreatiniini taset veres. Hüdreerimine, uriini alkaliseerimine ja ennetav ravi allopurinooliga hüperurikeemia ärahoidmiseks võib minimeerida tuumorilahustussündroomi võimalikke tüsistusi.

Immuunsust pärssiv toime/suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonide suhtes - Elusvaktsiinide või nõrgestatud elusvaktsiinide manustamisel keemiaravimite, sh epirubitsiini tõttu langenud immuunsusega patsientidele võivad tulemuseks olla tõsised või surmaga lõppevad infektsioonid (vt lõik 4.5).

Reproduktiivne süsteem - Epirubitsiin võib põhjustada genotoksilisust. Nii mehed kui naised, kes saavad raviks epirubitsiini, peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit. Patsientidele, kes soovivad pärast ravi lõpetamist saada lapsi, tuleb soovitada geneetiku konsultatsiooni, kui see on kättesaadav ja sobiv.

Täiendavad hoiatused ja ettevaatusabinõud muude manustamisteede korral

Intravesikaalne manustamistee - Epirubitsiini manustamine võib põhjustada keemilise tsüstiidi sümptomeid (nt düsuuria, polüuuria, noktuuria, stranguuria, hematuuria, ebamugavustunne kusepõies, kusepõie seina nekroos) ja kusepõie konstriktsiooni. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kateteriseerimisprobleemidele (nt ureetrite obstruktsioon massiivse intravesikaalse tuumori tõttu).

Intraarteriaalne manustamine - Epirubitsiini intraarteriaalne manustamine (kateetrikaudne arteriaalne embolisatsioon primaarse hepatotsellulaarse kartsinoomi või maksa metastaaside lokaalse või regionaalse ravi korral) võib põhjustada (lisaks süsteemsele toksilisusele, mis on kvalitatiivselt sarnane sellele, mis esineb pärast epirubitsiini intravenoosset manustamist) lokaliseeritud või piirkondlikke tüsistusi, milleks on mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandid (arvatavasti ravimi refluksi tõttu maoarterisse) ja sapijuhade ahenemine kuni ravimindutseeritud skleroseeriva kolangiidini. See manustamistee võib viia perfuseeritud kudede laiaulatusliku nekroosini.

See ravim sisaldab 3,5 mg naatriumi ühe ml süste- või infusioonilahuse kohta. Sellega tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Epirubitsiini kasutatakse peamiselt kombinatsioonis teiste tsütotoksiliste ravimitega. Aditiivne toksilisus võib esineda eeskätt seoses luuüdi/hematoloogiliste ja seedetrakti toimetega (vt lõik 4.4). Epirubitsiini kasutamine kombinatsioonis muude potentsiaalselt kardiotoksiliste keemiaravimitega, samuti teiste kardioaktiivsete ainete (nt kaltsiumikanali blokaatorid) samaaegne kasutamine nõuab südamefunktsiooni jälgimist kogu ravi jooksul.

Epirubitsiin metaboliseeritakse peamiselt maksas. Samaaegse ravi poolt põhjustatud maksafunktsiooni muutused võivad mõjutada epirubitsiini metabolismi, farmakokineetikat, ravitoimet ja/või toksilisust (vt lõik 4.4).

Antratsükliine, sh epirubitsiini ei tohi manustada kombinatsioonis teiste kardiotoksiliste ainetega, välja arvatud juhul kui patsiendi südamefunktsiooni jälgitakse hoolikalt. Patsientidel, kes saavad antratsükliine pärast ravi lõpetamist teiste kardiotoksiliste ainete, eeskätt pika poolväärtusajaga ravimitega nagu trastuzumab, võib samuti olla suurem risk kardiotoksilisuse tekkeks. Trastuzumabi poolväärtusaeg on ligikaudu 28,5 ööpäeva ja see võib vereringes persisteerida kuni 24 nädalat. Seetõttu tuleb arstidel, võimalusel, hoiduda antratsükliinipõhisest ravist kuni 24 nädala jooksul pärast trastuzumab-ravi lõpetamist. Kui antratsükliine on varem juba kasutatud, on soovitatav südamefunktsiooni hoolikas jälgimine.

Patsiente, kes saavad raviks epirubitsiini, ei tohi vaktsineerida elusvaktsiinidega. Surmatud või inaktiveeritud vaktsiine võib manustada, kuid nende vaktsiinide puhul võib ravivastus olla nõrgenenud.

Ravimid, mis indutseerivad ensüümi tsütokroom P450 (nt rifampitsiin ja barbituraadid), võivad suurendada epirubitsiini metabolismi, põhjustades selle efektiivsuse vähenemist.

  1. Kui enne epirubitsiini 100 mg/m2 manustamist iga 3 nädala järel manustati 400 mg tsimetidiini kaks korda ööpäevas, viis see epirubitsiini AUC suurenemiseni 50% võrra ja epirubitsinooli AUC suurenemiseni 41% võrra (viimase p<0,05). 7-deoksü-doksorubitsinool-aglükooni AUC ja maksa verevool ei vähenenud, seega ei ole tulemused selgitatavad tsütokroom P450 aktiivsuse vähenemisega.

Epirubitsiinravi ajaks tuleb katkestada ravi tsimetidiiniga.

Paklitakseel suurendab muutumatu epirubitsiini ja selle metaboliitide kontsentratsiooni plasmas, kui paklitakseeli manustatakse enne epirubitsiini. Metaboliidid ei ole siiski aktiivsed ega toksilised. Ühes uuringus oli hematoloogiline toksilisus suurem, kui paklitakseeli manustati enne epirubitsiini võrreldes manustamisega pärast epirubitsiini. Paklitakseeli või dotsetakseeli samaaegne manustamine ei mõjutanud epirubitsiini farmakokineetikat, kui epirubitsiini manustati enne taksaani.

Seda kombinatsiooni võib kasutada, kui neid kahte ravimit manustatakse ajalise intervalliga. Epirubitsiini ja paklitakseeli infusioonide vahele tuleb jätta vähemalt 24-tunnine intervall.

Deksverapamiil võib muuta epirubitsiini farmakokineetikat ja võimalik, et suurendab selle pärssivat toimet luuüdile.

  1. Eelnev deksrasoksaani suurte annuste (900 mg/m2 ja 1200 mg/m) manustamine võib suurendada epirubitsiini süsteemset kliirensit ja selle tagajärjel võib AUC väheneda.

Ühes uuringus leiti, et dotsetakseel võib suurendada epirubitsiini metaboliitide kontsentratsiooni plasmas, kui seda manustatakse vahetult pärast epirubitsiini.

Kiniin võib kiirendada epirubitsiini esmast jaotumist verest kudedesse ja võib omada toimet epirubitsiini jaotumisele punaverelibledes.

Interferoon alfa-2b samaaegne manustamine võib põhjustada nii epirubitsiini lõpliku poolväärtusaja kui üldise kliirensi vähenemist.

Tuleb meeles pidada võimalust, et hematopoees võib märgatavalt häiruda, kui patsient on eelnevalt saanud ravi ravimitega, mis mõjutavad luuüdi (st tsütostaatikumid, sulfoonamiidid, klooramfenikool, difenüülhüdantoiin, amidopüriini derivaadid, retroviirusevastased ained).

Epirubitsiini kardiotoksilisust potentseerivad teatud kiiritusravi meetodid ja eelnev või samaaegne teiste antratsükliini derivaatide (nt mitomütsiin C, dakarbasiin, daktinomütsiin ja võimalik, et ka tsüklofosfamiid) või teiste kardiotoksiliste ravimite (nt 5-fluorouratsiil, tsüklofosfamiid, tsisplatiin, taksaanid) kasutamine. Epirubitsiin võib tugevdada kiiritusravi toimet mediastiinumi piirkonda.

Kui epirubitsiini kasutatakse samaaegselt teiste südamepuudulikkust põhjustada võivate ravimitega, nt kaltsiumikanali blokaatoritega, tuleb südame funktsiooni jälgida kogu ravikuuri jooksul.

Samaaegne kasutamine koos tsüklosporiiniga võib põhjustada ülemäärast immunosupressiooni.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

(vt lõik 5.3)

Fertiilsuse kahjustus

Epirubitsiin võib põhjustada inimese spermatosoidis kromosomaalseid kahjustusi,. Epirubitsiinravi saavad mehed peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast meetodit ja võimalusel küsima lisainformatsiooni sperma konserveerimise osas tulenevalt potentsiaalsest riskist pöördumatu viljatuse tekkeks. Meessoost patsientidel, kes saavad raviks epirubitsiini, ei ole soovitatav eostada last ravi ajal ja 6 kuu jooksul pärast ravi.

Epirubitsiin võib menopausieelses eas naistel põhjustada amenorröad või enneaegset menopausi. Naised ei tohi ravi ajal epirubitsiiniga rasestuda. Mehed ja naised peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast meetodit ravi ajal ja 6 kuu jooksul pärast ravi lõppu.

Rasedus

Loomkatsete andmetel võib epirubitsiin kahjustada loodet, kui seda manustatakse rasedale naisele. Kui epirubitsiini kasutatakse raseduse ajal või kui patsient rasestub selle ravimi kasutamise ajal, tuleb

patsienti teavitada võimalikust kahjulikust toimest lootele ja kasutada tsütostaatilisi aineid ainult range näidustuse olemasolul ning juhul kui võimalik kasu emale kaalub üles võimalikud kõrvaltoimete riskid reproduktsioonile.

Rasedatel ei ole uuringuid läbi viidud. Epirubitsiini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul kui võimalik kasu õigustab võimalikku riski lootele.

Imetamine

Ei ole teada, kas epirubitsiin eritub inimese rinnapiima. Kuna paljud ravimid, sh teised antratsükliinid erituvad inimese rinnapiima ja kuna esineb võimalus epirubitsiini tõsiste kõrvaltoimete tekkeks rinnaga toidetaval imikul, peab ema lõpetama lapse rinnaga toitmise enne selle ravi alustamist.

Toime reaktsioonikiirusele

Epirubitsiini toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole süstemaatiliselt hinnatud. Epirubitsiin võib põhjustada iivelduse ja oksendamise episoode, mis võivad ajutiselt kahjustada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Ravi ajal epirubitsiiniga on täheldatud ja teatatud järgmistest kõrvaltoimetest järgmiste esinemissagedustega: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni ≤1/100); harv (≥1/10 000 kuni ≤1/1000); väga harv (≤1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimete teket on oodata rohkem kui 10% ravitud patsientidest. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on müelosupressioon, seedetrakti kõrvaltoimed, isutus, juuste väljalangemine, infektsioon.

Organsüsteemi klass

Esinemis-

Kõrvaltoimed

 

sagedus

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage

Infektsioon

 

Teadmata

Septiline šokk, sepsis, pneumoonia

Hea-, pahaloomulised ja

Harv

Äge lümfotsütaarne leukeemia, äge müeloidnene

täpsustamata kasvajad

 

leukeemia

(sealhulgas tsüstid ja polüübid)

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

Väga sage

Müelosupressioon (leukopeenia,

 

 

granulotsütopeenia ja neutropeenia, aneemia ja

 

 

febriilne neutropeenia)

 

Aeg-ajalt

Trombotsütopeenia

 

Teadmata

Hemorraagia ja kudede hüpoksia

 

 

müelosupressiooni tagajärjel.

Immuunsüsteemi häired

Harv

Anafülaksia (anafülaktilised/anafülaktoidsed

 

 

reaktsioonid koos šokiga või ilma, sh nahalööve,

 

 

kihelus, palavik ja külmavärinad), allergilised

 

 

reaktsioonid pärast intravesikaalset manustamist.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage

Anoreksia, dehüdratsioon

 

Harv

Hüperurikeemia (vt lõik 4.4 )

Närvisüsteemi häired

Harv

Pearinglus

 

Teadmata

Perifeerne neuropaatia (suurte annuste korral),

 

 

peavalu

Silma kahjustused

Teadmata

Konjunktiviit, keratiit

Südame häired

Harv

Südame paispuudulikkus, (düspnoe; ödeem,

 

 

hepatomegaalia, astsiit, kopsuturse, pleura-

 

 

efusioonid, galopeeriv südamerütm)

 

 

kardiotoksilisus (nt EKG-s kõrvalekalded,

 

 

arütmiad, kardiomüopaatia), ventrikulaarne

 

 

tahhükardia, bradükardia, AV-blokaad, His’i

 

 

kimbu sääre blokaad.

Vaskulaarsed häired

Sage

Kuumahood

 

Aeg-ajalt

Flebiit, tromboflebiit

 

Teadmata

Šokk, trombemboolia, sh kopsuemboolia

Seedetrakti häired

Sage

Mukosiit, ösofagiit, stomatiit, oksendamine,

 

 

kõhulahtisus, iiveldus, mis võib põhjustada

 

 

söögiisu kadu ja kõhuvalu.

Naha ja nahaaluskoe

Väga sage

Alopeetsia

kahjustused

Harv

Urtikaaria, kihelus, lokaalsed erütematoossed

 

 

reaktsioonid piki süsteks kasutatud veeni kulgu.

 

Teadmata

Lokaalne toksilisus, lööve, sügelus,

 

 

nahamuutused, erüteem, õhetus, naha ja küünte

 

 

hüperpigmentatsioon, fotosensitiivsus, kiiritatud

 

 

naha ülitundlikkus (kiirituse taastekke reaktsioon)

Neerude ja kuseteede häired

Väga sage

Uriini värvumine punaseks 1 kuni 2 päeva pärast

 

 

manustamist

 

Teadmata

Proteinuuria patsientidel, kes said raviks suuri

 

 

annuseid

Reproduktiivse süsteemi ja

Harv

Amenorröa, azoospermia

rinnanäärme häired

 

 

Üldised häired ja

Sage

Erüteem infusioonikohas

manustamiskoha reaktsioonid

Harv

Halb enesetunne, asteenia, palavik,

 

 

külmavärinad, hüperpüreksia

Uuringud

Harv

Transaminaaside aktiivsuse muutused

 

Teadmata

Vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni

 

 

asümptomaatiline vähenemine

Vigastus, mürgistus ja

Sage

Pärast intravesikaalset manustamist on täheldatud

protseduuri tüsistused

 

keemilist tsüstiiti, mõnikord hemorraagilist (vt

 

 

lõik 4.4).

 

 

 

Intravesikaalne manustamine:

 

 

Pärast intravesikaalset instillatsiooni imendub toimeainest tagasi vaid väike kogus, mistõttu raskeid süsteemseid ravimi kõrvaltoimeid ja allergilisi reaktsioone esineb harva. Sageli on teatatud lokaalsetest reaktsioonidest nagu põletustunne ja sage urineerimine (pollakisuuria). Aeg-ajalt on teatatud bakteriaalsest või keemilisest tsüstiidist (vt lõik 4.4). Need kõrvaltoimed on enamasti pöörduvad.

Üleannustamine

Epirubitsiini akuutne üleannustamine põhjustab rasket müelosupressiooni (peamiselt leukopeenia ja trombotsütopeenia), seedetrakti toksilisi toimeid (peamiselt mukosiit) ja ägedaid kardiaalseid tüsistusi. Antratsükliinide puhul on mitmeid kuid kuni aastaid pärast ravi lõpetamist täheldatud latentset südamepuudulikkust (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Südamepuudulikkuse nähtude tekkimisel tuleb patsiente ravida vastavalt tavapärastele juhistele.

Ravi:

Sümptomaatiline. Epirubitsiin ei ole dialüüsitav.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Antratsükliinid ja sarnased ained.

ATC-kood: L01DB03

Epirubitsiini toimemehhanism on seotud selle võimega seonduda DNA-ga. Eksperimentaalsed uuringud rakukultuurides on näidanud, et epirubitsiin tungib kiirelt rakku, lokaliseerub tuumas ning pärsib nukleiinhappe sünteesi ja mitoosi. Epirubitsiini aktiivsust on tõestatud paljude eksperimentaalsete kasvajate suhtes, kaasa arvatud leukeemiad L1210 ja P388, sarkoom SA180 (tihked ja astsiitilised vormid), melanoom B16, rinnanäärmevähk, Lewis’i kopsukartsinoom ja jämesoolekartsinoom 38. Lisaks on näidatud toimet ka atüümilistele paljastele hiirtele transplanteeritud inimese kasvajate vastu (melanoom, rinnanäärme-, kopsu-, prostata- ja munasarjakartsinoom).

Farmakokineetilised omadused

  1. Normaalse maksa- ja neerufunktsiooniga patsientidel järgib epirubitsiini plasmatase pärast intravenoosset annust 60...150 mg/m2 tri-eksponentsiaalselt vähenevat kõverat väga kiire esimese faasi ja aeglase terminaalse faasiga keskmise poolväärtusajaga ligikaudu 40 tundi. Need annused on farmakokineetilise lineaarsuse piirides nii plasma kliirensi kui metabolismi mõistes. Peamisteks kindlakstehtud metaboliitideks on epirubitsinool (13-OH epirubitsiin) ja epirubitsiini ning epirubitsinooli glükuroniidid.

4’-O-glükuronisatsioon eristab epirubitsiini doksorubitsiinist ning see võib selgitada ka epirubitsiini kiiremat eliminatsiooni ja vähenenud toksilisust. Peamise metaboliidi, 13-OH derivaadi (epirubitsinool) plasmatasemed on alati väiksemad muutumatul kujul oleva ravimi plasmatasemetest ning on praktiliselt rööpsed.

Epirubitsiin eritub peamiselt maksa kaudu; plasma kliirensi suured väärtused (0,9 l/min) viitavad, et aeglase eliminatsiooni põhjuseks on peamiselt laialdane jaotumine kudedesse. Ligikaudu 9…10% manustatud annusest eritub 48 tunni jooksul uriiniga.

Eritumine sapiga on eliminatsiooni peamine tee, ligikaudu 40% manustatud annusest on määratav sapis 72 tunni jooksul.

Ravim ei läbi hematoentsefaalbarjääri.

Prekliinilised ohutusandmed

Pärast epirubitsiini korduvat manustamist olid rottidel, küülikutel ja koertel märklaudorganiteks hemolümfopoeesi süsteem, seedetrakt, neerud, maks ja reproduktiivorganid. Testitud liikidel oli epirubitsiin ka kardiotoksiline.

Ravim, nagu teisedki antratsükliinid, oli rottidel genotoksiline ja kartsinogeenne.

Epirubitsiin oli rottidel embrüotoksiline. Rottidel ja küülikutel ei esinenud väärarenguid, kuid sarnaselt teistele antratsükliinidele ja tsütotoksilistele ravimitele tuleb epirubitsiini lugeda potentsiaalselt teratogeenseks.

Paikse taluvuse uuringus rottide ja hiirtega leiti, et epirubitsiini ekstravasatsioon põhjustab koenekroosi.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Vesinikkloriidhape, pH kohandamiseks

Naatriumkloriid

Süstevesi

Sobimatus

Vältida tuleks pikaajalist kontakti leeliselise pH-ga lahustega, kuna see põhjustab ravimi hüdrolüüsi.

Epirubicin Kabi’t ei tohi segada hepariiniga keemilise sobimatuse tõttu, mis põhjustab sademe teket, kui ravimid on teatud vahekorras.

Epirubicin Kabi’t tohib kasutada koos teiste vähivastaste ravimitega, kuid seda ei ole soovitatav segada teiste ravimitega.

Kõlblikkusaeg

Avamata viaalid: 18 kuud

Epirubicin Kabi süstelahus ei sisalda säilitusaineid ega bakteriostaatilisi aineid. Seetõttu on viaalid ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks ja kogu kasutamata jäänud ravim tuleb ära visata.

Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb ravim ära kasutada otsekohe pärast kummikorgi esmast läbimist. Kui seda ei kasutata otsekohe, vastutab preparaadi kasutuseelse aja ja säilitamistingimuste eest kasutaja.

Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C…8°C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Süstelahuse säilitamine külmas võib viia ravimi geelistumiseni. Geelistunud ravim muutub tagasi kergelt viskoosseks kuni liikuvaks lahuseks pärast rahulikku seismist 2 kuni maksimaalselt 4 tunni jooksul kontrollitud toatemperatuuril (15°C...25°C).

Pakendi iseloomustus ja sisu

Selge värvitu I tüüpi vormitud klaasist 5 ml, 25 ml, 50 ml või 100 ml viaal, millel on fluoropolümeerkattega bromobutüülkummist kork ja alumiiniumpolüpropüleenist äramurtav kaas.

Pakendi suurused: 1 x 5 ml viaal

1 x 25 ml viaal

1 x 50 ml viaal

1 x 100 ml viaal

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

INTRAVENOOSNE MANUSTAMINE. Epirubitsiini manustatakse vabalt voolava intravenoosse infusioonina (0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosi lahus) infusioonisüsteemi kaudu. Tromboosi või perifeerse ekstravasatsiooni riski minimeerimiseks on infusiooniaeg tavaliselt vahemikus 3 kuni 20 minutit, sõltuvalt annusest ja infusioonilahuse hulgast. Otsene süstetorge ei ole soovitatav, sest esineb risk ekstravasatsiooni tekkeks, mis on võimalik isegi siis, kui nõelast aspireerida tagasi piisavas koguses verd (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Kogu kasutamata lahus tuleb ära visata.

INTRAVESIKAALNE MANUSTAMINE: Epirubitsiin instilleeritakse kateetri kaudu kusepõide, kuhu ravim jääb 1…2 tunniks. Instillatsiooni ajal tuleb patsienti mitmeid kordi pöörata, et kusepõie limaskesta kokkupuude lahusega oleks maksimaalne. Vältimaks lahuse lahjendumist uriiniga, tuleb patsiente teavitada, et nad ei jooks mingit vedelikku 12 tunni jooksul enne instilleerimist. Patsiente tuleb juhendada, et nad peavad pärast instilleerimise lõppu urineerima.

Kaitsemeetmed: kuna see ravim on olemuselt toksiline, kehtivad teie kaitseks järgmised soovitused:

Töötajad peavad olema saanud väljaõppe ravimi õigeks käsitlemiseks ja ettevalmistamiseks.

  • Rasedad töötajad tuleb eemaldada selle ravimi käsitlemiselt.
  • Epirubitsiini käsitlevad töötajad peavad kandma kaitseriietust: prille, kitlit, ühekordseid kindaid ja maske.
  • Ravimi ettevalmistamine peab toimuma selleks ettenähtud töökohas (soovitatavalt tõmbekapiga); tööpindu tuleb kaitsta ühekordselt kasutatava plastvoodriga imava paberlinaga.
  • Kõik ravimi ettevalmistamisel, manustamisel ja koristamisel kasutatavad vahendid, sh kindad tuleb panna kõrge riskiga jäätmekotti tuhastamiseks kõrgel temperatuuril. Mahaloksunud või lekkinud ravimi koristamiseks tuleb seda pinda kõigepealt töödelda lahjendatud naatriumhüpokloriti lahusega (aktiivkloori sisaldusega 1%), eelistatult eelnevalt leotades ja seejärel veega puhtaks pesta.
  • Kõik puhastamisel kasutatud materjalid tuleb hävitada samal viisil nagu eespool kirjeldatud.
  • Kui lahust satub nahale, tuleb kahjustatud piirkonda hoolikalt pesta vee ja seebiga või naatriumbikarbonaadi lahusega. Nahka ei tohi harjaga hõõruda. Kui lahus on sattunud silma, tõmmake kahjustatud silmalaug eemale ja loputage silma suure koguse veega vähemalt

15 minuti jooksul. Seejärel pöörduge arsti poole.

  • Peske käsi iga kord pärast kinnaste äravõtmist.

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Oncology Plc. Lion Court, Farnham Road Bordon, Hampshire GU35 0NF Ühendkuningriik

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.02.2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 04.04.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2017