Exagon - süstelahus (364,6mg 1ml)
Artikli sisukord
süstelahus (364,6mg 1ml)
PAKENDI INFOLEHT
Exagon, 400 mg/ml süstelahus
- MÜÜGILOA HOIDJA NING, KUI NEED EI KATTU, RAVIMIPARTII VABASTAMISE EEST VASTUTAVA TOOTMISLOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Müügiloa hoidja:
Richter Pharma AG, Feldgasse 19, 4600 Wels, Austria
Partii vabastamise eest vastutav tootja:
Richter Pharma AG, Durisolstrasse 14, 4600 Wels, Austria
VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Exagon, 400 mg/ml süstelahus naatriumpentobarbitaal
TOIMEAINETE JA ABIAINETE SISALDUS
1 ml sisaldab: |
| |
Toimeaine: |
| |
Naatriumpentobarbitaal | 400 mg (vastab 364,6 mg pentobarbitaalile) | |
Abiained: |
| |
Propüleenglükool | 200 mg | |
Etanool (96 %) | 80 mg | |
Bensüülalkohol (E1519) | 20 mg | |
Patentsinine V (E131) | 0,01 mg | |
Selge, sinine lahus. |
| |
4. | NÄIDUSTUS(ED) |
|
Eutanaasia.
VASTUNÄIDUSTUSED
Mitte kasutada anesteesiaks.
Mitte kasutada merikilpkonnadel kehaõõne siseselt, kuna surmaaeg võib võrreldes veenisisese manustamisega ebavajalikult pikeneda.
KÕRVALTOIMED
Süstimisjärgselt võib esineda lihastõmblusi. Veistel võib pentobarbitaali alla soovitusliku annuse manustamise korral ilmneda harvadel juhtudel hingeldamist. Perivaskulaarsel manustamisel võib surm viibida. Perivaskulaarsel või subkutaansel manustamisel võib tekkida kudede ärritus. Intrapulmonaalne manustamine võib põhjustada köhimist, hingeldamist ja hingamisseiskust. Pentobarbitaal võib toime algul erutust esile kutsuda. Premedikatsioon/sedatsioon vähendab oluliselt erutuse tekkeriski toime algul.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
- väga sage (kõrvaltoime(d) ilmnes(id) rohkem kui 1l loomal 10st ravitud loomast)
- sage (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 100st ravitud loomast)
- aegajalt (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 1000st ravitud loomast)
- harv (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 10000st ravitud loomast)
- väga harv (vähem kui 1l loomal 10000st ravitud loomast, kaasa arvatud üksikjuhud)
Kui täheldate ükskõik milliseid kõrvaltoimeid, isegi neid, mida pole käesolevas pakendi infolehes mainitud, või arvate, et veterinaarravim ei toimi, teavitage palun sellest oma veterinaararsti. Võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu.
LOOMALIIGID
Hobune, poni, veis, siga, koer, kass, mink, tuhkur, jänes, küülik, merisiga, hamster, rotid, hiired, kodulinnud, tuvid, linnud, maod, kilpkonnad, sisalikud, konnad.
ANNUSTAMINE LOOMALIIGITI, MANUSTAMISVIIS(ID) JA –MEETOD
Eelistada tuleks veenisisest manustamisviisi ja vastavalt loomaarsti hinnangule tuleb vajaduse korral kasutada piisavatt sedatsiooni. Hobustel ja veistel on premedikatsioon kohustuslik.
Kui veenisisene manustamine on keeruline ja seda saab teha alles sügava sedatsiooni või anesteesia mõju all, võib preparaati manustada intrakardiaalselt.
Alternatiivselt võib ainult väikestel loomadel kasutada intraperitoneaalset manustamist, kuid alles pärast sobivat sedatsiooni.
Intrapulmonaalset manustamist tohib kasutada ainult viimase abinõuna ja üksnes juhul, kui loom on sügavas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud ning ei reageeri preparaadi põhjustatud ärritusele. Seda manustamisviisi võib kasutada üksnes kodulindudel, tuvidel, lindudel, madudel, kilpkonnadel, sisalikel ja konnadel.
Sobiv annus sõltub loomaliigist ja manustamisviisist. Seetõttu on oluline hoolikalt järgida annustamisskeemis kirjeldatud juhiseid.
Lemmikloomadel tuleb veenisisene süst teha pideva süstimiskiirusena kuni looma teadvuse kadumiseni.
Lindude puhul tuleb eelistada veenisisest süsti. Kui veenipunktsiooni ei õnnestu sooritada (nt verevalumi, südameveresoonkonna kollapsi tõttu), võib kaaluda intrapulmonaalset manustamist. Lindudel teostatakse intrapulmonaalset süsti kanüüli sisestamisega dorsoventraalsel suunal otse kopsu, selgroo vasakul või paremal küljel (3. või 4. interkostaalsesse segmenti selgroo ja abaluu vahel).
Hobustel, veistel ja sigadel tuleb pentobarbitaali manustada kiire boolusena.
Hobused, ponid
1 ml 4,5...5 kg kehamassi kohta kiire veenisisese boolusena.
Veised
1...2 ml 10 kg kehamassi kohta kiire veenisisese boolusena.
Sead
Manustatavad kogused:
VENA CAVA CRANIALIS: kiire veenisisene boolus
0,1 ml/kg | loomadel kehamassiga | > 30 kg |
0,2 ml/kg | loomadel kehamassiga | < 30 kg |
Marginaalne kõrvaveen: kiire veenisisene boolus 0,1 ml/kg loomadel kehamassiga > 30 kg
0,2 ml/kg loomadel kehamassiga < 30 kg
Vajalik on lahjendamine steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega suhtes 1:1.
Intrakardiaalne manustamine: |
| |
0,1 ml/kg | loomadel kehamassiga | > 30 kg |
0,2 ml/kg | loomadel kehamassiga | < 30 kg |
Manustamisviisid:
Loomad on liigitatud kehamassi ja manustamisviisi alusel:
Põrsad (kuni 8 kg):
Intravenoosne (Vena cava cranialis) või intrakardiaalne manustamine.
Võõrutatud põrsad (8 - 25 kg), kasvavad põrsad (25 - 40 kg), nuumsead (40 – 100 kg):
Intravenoosne (Vena cava cranialis või marginaalne kõrvaveen) või intrakardiaalne manustamine.
Kuldid ja emised (üle 100 kg):
Intravenoosne manustamine (marginaalne kõrvaveen).
Fikseerimine:
Võimalusel tuleb fikseerimisest hoiduda või üritada seda vähendada miinimumini. Kui fikseerimine on vajalik, tuleb kasutada kärsalingu.
Koerad
Intravenoosne manustamine: katkematu süstena (umbes 1,2 ml/sekundis) kuni looma teadvuse kadumiseni, seejärel manustada ülejäänu kiire boolusena:
1 ml 3...5 kg kehamassi kohta.
Intrakardiaalne ja intraperitoneaalne manustamine:
1 ml 3 - 4 kg kehamassi kohta.
Kassid
Intravenoosne manustamine: katkematu süstina kuni looma teadvuse kadumiseni, seejärel manustada ülejäänu kiire boolusena:
1 ml 2...3 kg kehamassi kohta.
Intrakardiaalne ja intraperitoneaalne manustamine:
1 ml 1 kg kehamassi kohta.
Mingid, tuhkrud
1 ml looma kohta intravenooselt.
1 ml looma kohta intrakardiaalselt, süstituna pika kanüüliga (umbes 4 cm) kraniaalselt ja rinnaku kaudaalsest otsast (processus xiphoideus) veidi dorsaalse suunaga.
Küülikud, jänesed, merisead, hamstrid, hiired, rotid
1 ml 1...2 kg kehamassi kohta intravenooselt, intrakardiaalselt. 1 ml 0,5...1 kg kehamassi kohta intraperitoneaalselt.
Kodulinnud, tuvid, linnud
1...2 ml 1 kg kehamassi kohta intravenooselt. 1...2 ml 1 kg kehamassi kohta intrapulmonaalselt.
Maod, kilpkonnad, sisalikud, konnad
Sõltuvalt looma suurusest, süstida 0,5...1 ml rindkereõõnde südame lähedusse; surm peaks saabuma eeldatavalt umbes 5...10 minuti möödudes.
Korki võib läbistada kuni 25 korda.
SOOVITUSED ÕIGE MANUSTAMISE OSAS
Sigadel tuleb lihtsamaks ja valutumaks süstiks marginaalsesse kõrvaveeni lahjendada preparaati steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega, suhtega 1:1. Järgida tuleb veterinaarravimite lahjendamise riiklike juhiseid.
KEELUAEG
Mitte kasutada loomadel, keda kavatsetakse tarvitada inimtoiduks või kasutada loomasöödana. Rakendada asjakohased meetmed tagamaks, et selle preparaadiga süstitud loomade korjused või söödavad osad ei satuks toiduahelasse ning neid ei tarvitataks inimtoiduks ega kasutataks loomasöödana.
SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Mitte lasta külmuda.
Hoida valguse eest kaitstult.
Ärge kasutage veterinaarravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.
1:1 lahjendatud sigade marginaalsesse kõrvaveeni veenisisese süstelahuse kõlblikkusaeg: 2 tundi.
ERIHOIATUSED
Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Toime alguses erutuse tekkimise riski vähendamaks tuleb eutanaasiat läbi viia vaikses kohas.
Pentobarbitaali veenisisene manustamine võib mitmel loomaliigil põhjustada erutatust ja veterinaararsti otsusel võib vajaduse korral kasutada piisavat sedatsiooni. Tuleb rakendada meetmeid perivaskulaarse manustamise vältimiseks (nt kasutada veenisisest kateetrit).
Intraperitoneaalne manustamine võib pikendada toime saabumist ning suurendab erutuse tekkimise riski. Intraperitoneaalselt võib ravimit manustada ainult pärast piisavat sedatsiooni. Tuleb rakendada meetmeid põrna või vähese absorptsioonivõimega elunditesse/kudedesse manustamise vältimiseks. See manustamisviis on sobiv ainult väikeimetajatele.
Intrakardiaalset manustamist tohib kasutada ainult juhul, kui loom on tugevas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud.
Intrapulmonaalne manustamine võib pikendada toime saabumist ja suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski (loetletud lõigus „Kõrvaltoimed“) ning seda varianti tuleb hoida juhtudeks, kus teised manustamisviisid ei ole võimalikud. Intrapulmonaalselt võib ravimit manustada ainult kodulindudel, tuvidel, lindudel, madudel, kilpkonnadel, sisalikel ja konnadel. Loomad peavad enne manustamist olema tugevas sedatsioonis, teadvusetud või anesteseeritud. Intrapulmonaalselt ei tohi ravimit manustada teistel loomaliikidel.
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel
Eutaneeritud loomade söömine teiste loomade poolt võib kaasa tuua mürgistuse, anesteesia ja isegi surma. Barbituraadid on korjustes äärmiselt püsivad ja on väga stabiilsed ka küpsetamistemperatuuril.
Pärast selle preparaadi manustamist jääb loom 10 sekundi jooksul lamama. Kui loom ravimi manustamise ajal seisab, peavad preparaadi manustaja ja juuresviibijad vigastuste vältimiseks loomast ohutus kauguses olema.
Hobused, veised
Hobustel ja veistel tuleb eutanaasiaeelse sügava sedatsiooni saavutamiseks kasutada piisavat premedikatsiooni ning vajadusel peab olema võimalik kasutada alternatiivset eutanaasia meetodit.
Sead
Üksikjuhtudel – iseäranis fikseeritud loomade puhul – võib manustamise ajal ilmneda rahutust/erutust, mille tagajärjeks võib olla preparaadi juhuslik paravenoosne manustamine. Kuna ohutu veenisisene süstimine sigadele on raskendatud, on enne pentobarbitaali i.v. manustamist soovituslik piisav sedatsioon. Intrakardiaalset manustamist tohib kasutada ainult juhul kui loom on tugevas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud. Marginaalse kõrvaveeni kaudu manustamist tuleb vähemalt alguses teostada ilma looma fikseerimata. Loomad peavad olema abistaja poolt kindlalt fikseeritud. Kui fikseerimine osutub vajalikuks, tuleb kasutada kärsalingu.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Agressiivse looma eutaneerimisel on soovitatav premedikatsioon lihtsamini manustatava (suukaudne, subkutaanne või intramuskulaarne) rahustiga.
Kuigi premedikatsioon rahustitega võib vereringe aeglustumise tõttu preparaadi toime saabumist pikendada, ei pruugi see olla kliiniliselt märgatav, kuna kesknärvisüsteemi pärssivad ained (opioidid, α2 adrenoretseptorite agonistid, fentotiasiinid jne) võivad samuti pentobarbitaali toimet tugevdada.
Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada, välja arvatud steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega.
Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Pentobarbitaal on tugevatoimeline aine, mis on inimesele toksiline – tuleb eriti hoolikalt vältida juhuslikku allaneelamist või iseendale süstimist. Juhusliku iseendale süstimise välistamiseks hoida süstlanõel korgiga kaetult kuni süstimise hetkeni.
Pentobarbitaali süsteemne imendumine (sh imendumine naha või silmade kaudu) põhjustab sedatsiooni, uinumist ja hingamise pärssumist.
Pentobarbitaali kontsentratsioon preparaadis on selline, et ka väga väikeste koguste nagu 1 ml juhuslikul süstimisel iseendale või allaneelamisel, võib tekitada täiskasvanud inimesel tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. 1 g naatriumpentobarbitaali annus (vastab 2,5 ml preparaadile) on teadaolevalt inimestele surmav olnud.
Vältida preparaadi otsest kontakti naha ja silmadega, sh käega silma puudutamist.
Preparaadi käsitsemisel kandke sobivaid kaitsekindaid – pentobarbitaal võib imenduda läbi naha ja limaskestade.
See preparaat võib põhjustada ka silmade ja naha ärritust ning samuti ka ülitundlikkusreaktsioone (pentobarbitaali ja bensüülalkoholi sisalduse tõttu). Inimesed, kes on pentobarbitaali või ravimi teiste koostisosade suhtes ülitundlikud, peaksid kokkupuudet selle veterinaarravimiga vältima.
Seda veterinaarravimit tohib kasutada üksnes teise spetsialisti juuresolekul, kes saab juhusliku preparaadiga kokkupuute korral abistada. Kui abistavatel isikutel puudub meditsiiniline haridus, tuleb neile anda juhised preparaadiga seotud riskide kohta.
Preparaadiga kokkupuute korral tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
Nahk – pesta kohe veega ja seejärel korralikult vee ja seebiga. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Silmad - loputada kohe rohke puhta veega. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Allaneelamise korral – loputada suud. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti. Hoida end soojas ning puhata.
Juhuslik süstimine iseendale – otsida VIIVITAMATULT arstiabi (võtta pakendi infoleht endaga kaasa), teavitada meditsiiniasutusi barbituraadimürgitusest. Mitte jätta patsienti järelvalveta.
MITTE JUHTIDA sõidukit, sest võib tekkida sedatsioon.
Preparaat on tuleohtlik. Hoida seda süüteallikatest eemal. Mitte suitsetada.
Arstile: anda viivitamatut abi hingamis- ja südamefunktsiooni säilitamiseks. Tõsise mürgistuse korral võib olla vajalik rakendada meetmed imendunud barbituraatide eritumise suurendamiseks. Teostage sümptomaatilist ja toetavat ravi.
Muud ettevaatusabinõud
Teisese mürgistuse riski tõttu ei tohi eutaneeritud looma sööta teistele loomadele, vaid tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele viisil, et teistel loomadel puuduks juurdepääs korjusele.
Tiinus ja laktatsioon
Veterinaarravimi ohutust tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil ei ole uuritud. Kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.
Annuse arvutamisel tuleb arvesse võtta tiinete loomade suuremat kehamassi. Võimaluse korral tuleks preparaati manustada intravenoosselt. Loodet tohib emaslooma kehast eemaldada (nt uurimise eesmärgil) 25 minutit pärast seda kui emaslooma surm on kinnitatud. Sellisel juhul tuleb loodet elumärkide suhtes eraldi uurida ja vajadusel eraldi eutaneerida.
Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid)
Preparaadi juhuslikul manustamisel loomale, keda ei soovita eutaneerida, tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid hingamisteede avatuna hoidmiseks ja südametöö toetamiseks. Manustada tuleks hapnikku ja kasutada analeptikume.
ERINÕUDED ETTEVAATUSABINÕUDE OSAS KASUTAMATA JÄÄNUD PREPARAADI VÕI NENDE JÄÄTMETE, KUI NEID TEKIB, HÄVITAMISEL
Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.
PAKENDI INFOLEHE VIIMASE KOOSKÕLASTAMISE KUUPÄEV
November 2018
LISAINFO
Pakendi suurused: 100 ml, 5 x 100 ml
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Lisaküsimuste tekkimisel veterinaarravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Exagon, 400 mg/ml süstelahus
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab: |
|
Toimeaine: |
|
Naatriumpentobarbitaal | 400 mg (vastab 364,6 mg pentobarbitaalile) |
Abiained: |
|
Propüleenglükool | 200 mg |
Etanool (96 %) | 80 mg |
Bensüülalkohol (E1519) | 20 mg |
Patentsinine V (E131) | 0,01 mg |
Abiainete täielik loetelu on esitatud lõigus 6.1.
RAVIMVORM
Süstelahus.
Selge, sinine lahus.
KLIINILISED ANDMED
.Loomaliigid
Hobune, poni, veis, siga, koer, kass, mink, tuhkur, küülik, jänes, merisiga, hamster, rotid, hiired, kodulinnud, tuvid, linnud, maod, kilpkonnad, sisalikud, konnad.
.Näidustused, määrates kindlaks vastavad loomaliigid
Eutanaasia.
.Vastunäidustused
Mitte kasutada anesteesiaks.
Mitte kasutada merikilpkonnadel kehaõõne siseselt, kuna surmaaeg võib võrreldes veenisisese manustamisega ebavajalikult pikeneda.
.Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Toime alguses erutuse tekkimise riski vähendamaks tuleb eutanaasiat läbi viia vaikses kohas.
Pentobarbitaali veenisisene manustamine võib mitmel loomaliigil põhjustada erutatust ja veterinaararsti otsusel võib vajaduse korral kasutada piisavat sedatsiooni. Tuleb rakendada meetmeid perivaskulaarse manustamise vältimiseks (nt kasutada veenisisest kateetrit).
Intraperitoneaalne manustamine võib pikendada toime saabumist ning suurendab erutuse tekkimise riski. Intraperitoneaalselt võib ravimit manustada ainult pärast piisavat sedatsiooni. Tuleb rakendada
meetmeid põrna või vähese absorptsioonivõimega elunditesse/kudedesse manustamise vältimiseks. See manustamisviis on sobiv ainult väikeimetajatele.
Intrakardiaalset manustamist tohib kasutada ainult juhul, kui loom on tugevas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud.
Intrapulmonaalne manustamine võib pikendada toime saabumist ja suurendada lõigus 4.6 märgitud kõrvaltoimete tekkimise riski ning seda varianti tuleb hoida juhtudeks, kus teised manustamisviisid ei ole võimalikud. Intrapulmonaalselt võib ravimit manustada ainult kodulindudel, tuvidel, lindudel, madudel, kilpkonnadel, sisalikel ja konnadel. Loomad peavad enne manustamist olema tugevas sedatsioonis, teadvusetud või anesteseeritud. Intrapulmonaalselt ei tohi ravimit manustada teistel loomaliikidel.
.Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel
Eutaneeritud loomade söömine teiste loomade poolt võib kaasa tuua mürgistuse, anesteesia ja isegi surma. Barbituraadid on korjustes äärmiselt püsivad ja on väga stabiilsed ka küpsetamistemperatuuril.
Pärast selle preparaadi manustamist jääb loom 10 sekundi jooksul lamama. Kui loom ravimi manustamise ajal seisab, peavad preparaadi manustaja ja juuresviibijad vigastuste vältimiseks loomast ohutus kauguses olema.
Hobused, veised
Hobustel ja veistel tuleb eutanaasiaeelse sügava sedatsiooni saavutamiseks kasutada piisavat premedikatsiooni ning vajadusel peab olema võimalik kasutada alternatiivset eutanaasia meetodit.
Sead
Üksikjuhtudel – iseäranis fikseeritud loomade puhul – võib manustamise ajal ilmneda rahutust/erutust, mille tagajärjeks võib olla preparaadi juhuslik paravenoosne manustamine. Kuna ohutu veenisisene süstimine sigadele on raskendatud, on enne pentobarbitaali i.v. manustamist soovituslik piisav sedatsioon. Intrakardiaalset manustamist tohib kasutada ainult juhul kui loom on tugevas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud. Marginaalse kõrvaveeni kaudu manustamist tuleb vähemalt alguses teostada ilma looma fikseerimata. Loomad peavad olema abistaja poolt kindlalt fikseeritud. Kui fikseerimine osutub vajalikuks, tuleb kasutada kärsalingu.
Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Pentobarbitaal on tugevatoimeline aine, mis on inimesele toksiline – tuleb eriti hoolikalt vältida juhuslikku allaneelamist või iseendale süstimist. Juhusliku iseendale süstimise välistamiseks hoida süstlanõel korgiga kaetult kuni süstimise hetkeni.
Pentobarbitaali süsteemne imendumine (sh imendumine naha või silmade kaudu) põhjustab sedatsiooni, uinumist ja respiratoorset depressiooni.
Pentobarbitaali kontsentratsioon preparaadis on selline, et ka väga väikeste koguste nagu 1 ml juhuslikul süstimisel iseendale või allaneelamisel, võib tekitada täiskasvanud inimesel tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. 1 g naatriumpentobarbitaali annus (vastab 2,5 ml preparaadile) on teadaolevalt inimestele surmav olnud.
Vältida preparaadi otsest kontakti naha ja silmadega, sh käega silma puudutamist.
Preparaadi käsitsemisel kanda sobivaid kaitsekindaid – pentobarbitaal võib imenduda läbi naha ja limaskestade.
See preparaat võib põhjustada ka silmade ja naha ärritust ning samuti ka ülitundlikkusreaktsioone (pentobarbitaali ja bensüülalkoholi sisalduse tõttu). Inimesed, kes on pentobarbitaali või ravimi teiste koostisosade suhtes ülitundlikud, peaksid kokkupuudet selle veterinaarravimiga vältima.
Seda veterinaarravimit tohib kasutada üksnes teise spetsialisti juuresolekul, kes saab juhusliku preparaadiga kokkupuute korral abistada. Kui abistavatel isikutel puudub meditsiiniline haridus, tuleb neile anda juhised preparaadiga seotud riskide kohta.
Preparaadiga kokkupuute korral tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
Nahk – pesta kohe veega ja seejärel korralikult vee ja seebiga. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Silmad - loputada kohe rohke puhta veega. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Allaneelamise korral – loputada suud. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti. Hoida end soojas ning puhata.
Juhuslik süstimine iseendale – otsida VIIVITAMATULT arstiabi (võtta pakendi infoleht endaga kaasa), teavitada meditsiiniasutusi barbituraadimürgitusest. Mitte jätta patsienti järelvalveta.
MITTE JUHTIDA sõidukit, sest võib tekkida sedatsioon.
Preparaat on tuleohtlik. Hoida seda süüteallikatest eemal. Mitte suitsetada.
Arstile: anda viivitamatut abi hingamis- ja südamefunktsiooni säilitamiseks. Tõsise mürgistuse korral võib olla vajalik rakendada meetmed imendunud barbituraatide eritumise suurendamiseks. Teostage sümptomaatilist ja toetavat ravi.
Muud ettevaatusabinõud
Sekundaarse mürgistuse riski tõttu ei tohi eutaneeritud looma sööta teistele loomadele, vaid tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele viisil, et teistel loomadel puuduks juurdepääs korjusele.
.Kõrvaltoimed (sagedus ja tõsidus)
Süstimisjärgselt võib esineda lihastõmblusi. Veistel võib pentobarbitaali alla soovitusliku annuse manustamise korral ilmneda harvadel juhtudel hingeldamist. Perivaskulaarsel manustamisel võib surm viibida. Perivaskulaarsel või subkutaansel manustamisel võib tekkida kudede ärritus. Intrapulmonaalne manustamine võib põhjustada köhimist, hingeldamist ja hingamisseiskust. Pentobarbitaal võib toime algul erutust esile kutsuda. Premedikatsioon/sedatsioon vähendab oluliselt erutuse tekkeriski toime algul.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
.Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
- väga sage (kõrvaltoime(d) ilmnes(id) rohkem kui 1l loomal 10st ravitud loomast)
- sage (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 100st ravitud loomast)
- aegajalt (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 1000st ravitud loomast)
- harv (rohkem kui 1l, kuid vähem kui 10l loomal 10000st ravitud loomast)
- väga harv (vähem kui 1l loomal 10000st ravitud loomast, kaasa arvatud üksikjuhud)
Veterinaarravimi ohutust tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil ei ole uuritud. Kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.
Annuse arvutamisel tuleb arvesse võtta tiinete loomade suuremat kehamassi. Võimaluse korral tuleks preparaati manustada intravenoosselt. Loodet tohib emaslooma kehast eemaldada (nt uurimise eesmärgil) 25 minutit pärast seda kui emaslooma surm on kinnitatud. Sellisel juhul tuleb loodet elumärkide suhtes eraldi uurida ja vajadusel eraldi eutaneerida.
.Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Agressiivse looma eutaneerimisel on soovitatav premedikatsioon lihtsamini manustatava (suukaudne, subkutaanne või intramuskulaarne) rahustiga.
Kuigi premedikatsioon rahustitega võib vereringe aeglustumise tõttu preparaadi toime saabumist pikendada, ei pruugi see olla kliiniliselt märgatav, kuna kesknärvisüsteemi pärssivad ained (opioidid, α2 adrenoretseptorite agonistid, fentotiasiinid jne) võivad samuti pentobarbitaali toimet tugevdada.
.Annustamine ja manustamisviis
Eelistada tuleks veenisisest manustamisviisi ja vastavalt loomaarsti hinnangule tuleb vajaduse korral kasutada piisavat sedatsiooni. Hobustel ja veistel on premedikatsioon kohustuslik.
Kui veenisisene manustamine on keeruline ja seda saab teha alles sügava sedatsiooni või anesteesia mõju all, võib preparaati manustada intrakardiaalselt.
Alternatiivselt võib ainult väikestel loomadel kasutada intraperitoneaalset manustamist, kuid alles
pärast piisavat sedatsiooni.
Intrapulmonaalset manustamist tohib kasutada ainult viimase abinõuna ja üksnes juhul, kui loom on sügavas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud ning ei reageeri preparaadi põhjustatud ärritusele. Seda manustamisviisi võib kasutada üksnes kodulindudel, tuvidel, lindudel, madudel, kilpkonnadel, sisalikel ja konnadel.
Sobiv annus sõltub loomaliigist ja manustamisviisist. Seetõttu on oluline hoolikalt järgida annustamisskeemis kirjeldatud juhiseid.
Lemmikloomadel tuleb veenisisene süst teha pideva süstimiskiirusega kuni looma teadvuse kadumiseni.
Lindude puhul tuleb eelistada veenisisest süsti. Kui veenipunktsiooni ei õnnestu sooritada (nt verevalumi, südameveresoonkonna kollapsi tõttu), võib kaaluda intrapulmonaalset manustamist. Lindudel teostatakse intrapulmonaalset süsti kanüüli sisestamisega dorsoventraalsel suunal otse kopsu, selgroo vasakul või paremal küljel (3. või 4. interkostaalsesse segmenti selgroo ja abaluu vahel).
Hobustel, veistel ja sigadel tuleb pentobarbitaali manustada kiire boolusena.
Sigadel tuleb lihtsamaks ja valutumaks süstiks marginaalsesse kõrvaveeni lahjendada preparaati steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega, suhtega 1:1. Järgida tuleb veterinaarravimite lahjendamise riiklike juhiseid.
Hobused, ponid
1 ml 4,5...5 kg kehamassi kohta kiire veenisisese boolusena.
Veised
1...2 ml 10 kg kehamassi kohta kiire veenisisese boolusena.
Sead
Manustatavad kogused:
VENA CAVA CRANIALIS: kiire veenisisene boolus
0,1 ml/kg | loomadel kehamassiga | > 30 kg |
0,2 ml/kg | loomadel kehamassiga | < 30 kg |
Marginaalne kõrvaveen: kiire veenisisene boolus
0,1 ml/kg | loomadel kehamassiga | > 30 kg |
0,2 ml/kg | loomadel kehamassiga | < 30 kg |
Vajalik on lahjendamine steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega suhtes 1:1.
Intrakardiaalne manustamine: |
| |
0,1 ml/kg | loomadel kehamassiga | > 30 kg |
0,2 ml/kg | loomadel kehamassiga | < 30 kg |
Manustamisviisid:
Loomad on liigitatud kehamassi ja manustamisviisi alusel:
Põrsad (kuni 8 kg):
Intravenoosne (Vena cava cranialis) või intrakardiaalne manustamine.
Võõrutatud põrsad (8 - 25 kg), kasvavad põrsad (25 - 40 kg), nuumsead (40 - 100kg):
Intravenoosne (Vena cava cranialis või marginaalne kõrvaveen) või intrakardiaalne manustamine.
Kuldid ja emised (üle 100 kg):
Intravenoosne manustamine (marginaalne kõrvaveen).
Fikseerimine:
Võimalusel tuleb fikseerimisest hoiduda või üritada seda vähendada miinimumini. Kui fikseerimine on vajalik, tuleb kasutada kärsalingu.
Koerad
Intravenoosne manustamine: katkematu süstena (umbes 1,2 ml/sekundis) kuni looma teadvuse kadumiseni, seejärel manustada ülejäänu kiire boolusena:
1 ml 3...5 kg kehamassi kohta.
Intrakardiaalne ja intraperitoneaalne manustamine:
1 ml 3...4 kg kehamassi kohta.
Kassid
Intravenoosne manustamine: katkematu süstena kuni looma teadvuse kadumiseni, seejärel manustada ülejäänu kiire boolusena:
1 ml 2...3 kg kehamassi kohta.
Intrakardiaalne ja intraperitoneaalne manustamine:
1 ml 1 kg kehamassi kohta.
Mingid, tuhkrud
1 ml looma kohta intravenooselt.
1 ml looma kohta intrakardiaalselt, süstituna pika kanüüliga (umbes 4 cm) kraniaalselt ja rinnaku kaudaalsest otsast (processus xiphoideus) veidi dorsaalse suunaga.
Küülikud, jänesed, merisead, hamstrid, hiired, rotid
1 ml 1...2 kg kehamassi kohta intravenooselt, intrakardiaalselt. 1 ml 0,5...1 kg kehamassi kohta intraperitoneaalselt.
Kodulinnud, tuvid, linnud
1...2 ml 1 kg kehamassi kohta intravenooselt. 1...2 ml 1 kg kehamassi kohta intrapulmonaalselt.
Maod, kilpkonnad, sisalikud, konnad
Sõltuvalt looma suurusest, süstida 0,5...1 ml rindkereõõnde südame lähedusse; surm peaks saabuma eeldatavalt umbes 5...10 minuti möödudes.
Korki võib läbistada kuni 25 korda.
. Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel
Preparaadi juhuslikul manustamisel loomale, keda ei soovita eutaneerida, tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid hingamisteede avatuna hoidmiseks ja südametöö toetamiseks. Manustada tuleks hapnikku ja kasutada analeptikume.
. Keeluaeg (-ajad)
Mitte kasutada loomadel, keda kavatsetakse tarvitada inimtoiduks või kasutada loomasöödana. Rakendada asjakohased meetmed tagamaks, et selle preparaadiga süstitud loomade korjused või söödavad osad ei satuks toiduahelasse ning neid ei tarvitataks inimtoiduks ega kasutataks loomasöödana.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakoterapeutiline rühm: ained loomade eutanaasiaks, barbituraadid
ATCvet kood: QN51AA01
.Farmakodünaamilised omadused
- Pentobarbitaal on barbituurhappe derivaatide rühma kuuluv narkootiline aine. Veenisiseselt süstituna on LD50 koertel ja kassidel ligikaudu 40...60 mg/kg.
Loomadele manustatakse eutanaasiaks äärmiselt suuri annuseid. Soojaverelistel loomadel on koheseks toimeks teadvuse kadumine, millele järgneb sügav anesteesia ja sellele järgneb surm. Hingamine seiskub ja sellele järgneb kiiresti südametegevuse lakkamine.
Kõigusoojastel loomadel võib surma saabumine sõltuvalt imendumiskiirusest ja ravimi metabolismist pikeneda.
.Farmakokineetilised andmed
Pentobarbitaali jaotumine organismis on küllaltki ühtlane. Suurimaid kontsentratsioone on leitud maksas, kumuleerumist rasvkoesse ei ole täheldatud.
Pentobarbitaal läbib platsentaarbarjääri ja eritub ka piima.
Teadaolevalt on eliminatsiooni poolväärtusaeg väiksematel mäletsejatel umbes 1 tund, kassidel 2...7,5 tundi ja koertel 7...12,5 tundi.
FARMATSEUTILISED ANDMED
.Abiainete loetelu
Bensüülalkohol (E1519)
Patentsinine V (E131)
Etanool (96 %)
Propüleenglükool
Süstevesi
.Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada, välja arvatud steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega.
.Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 2 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.
1:1 lahjendatud sigade marginaalsesse kõrvaveeni veenisisese süstelahuse kõlblikkusaeg: 2 tundi.
.Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Mitte lasta külmuda.
Hoida valguse eest kaitstult.
.Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Pappkarbis II tüüpi läbipaistvast klaasviaal, suletud bromobutüülist punnkorgiga ja kaetud alumiiniumkattega.
Pakendi suurused: 1 x 100 ml, 5 x 100 ml.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6.Erinõuded ettevaatusabinõude osas kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud jäätmete hävitamisel
Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.
MÜÜGILOA HOIDJA
Richter Pharma AG
Feldgasse 19
4600 Wels
Austria
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 18.03.2014
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.11.2018
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
November 2018
MÜÜGI, TARNIMISE JA/VÕI KASUTAMISE KEELD
Ei rakendata.