RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Filspari 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks tablett sisaldab 200 mg sparsentaani.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 42 mg laktoosi.

Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Üks tablett sisaldab 400 mg sparsentaani.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 84 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Filspari 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Valge kuni valkjas ovaalse kujuga õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „105“ ja teine külg on sile. Tablettide mõõtmed on ligikaudu 13 mm × 7 mm.

Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Valge kuni valkjas ovaalse kujuga õhukese polümeerikattega tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „021“ ja teine külg on sile. Tablettide mõõtmed on ligikaudu 18 mm × 8 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Filspari on näidustatud primaarse immunoglobuliin A nefropaatia (IgAN) raviks täiskasvanutel, kellel uriiniga eritub valku ≥ 1,0 g ööpäevas (või valgu ja kreatiniini suhe uriinis on ≥ 0,75 g/g, vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ravi sparsentaaniga tuleb alustada annusega 200 mg üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul ja seejärel suurendada säilitusannuseni 400 mg üks kord ööpäevas sõltuvalt taluvusest.

Algannuselt 200 mg üks kord ööpäevas säilitusannuseni 400 mg üks kord ööpäevas tiitrimiseks, on

saadaval 200 mg ja 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

Kui patsiendil on taluvusprobleemid (süstoolne vererõhk ≤ 100 mmHg, diastoolne vererõhk ≤ 60 mmHg, süvenev turse või hüperkaleemia), on soovitatav kohandada samaaegselt tarvitatavaid ravimeid, seejärel tuleb ajutiselt vähendada sparsentaani annust või ravimi kasutamine katkestada (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Kui ravi sparsentaaniga jätkatakse pärast katkestamist, võib kaaluda esmase annustamisskeemi kordamist. Püsiva hüpotensiooni või maksafunktsiooni muutuste tõttu võib kaaluda ravi katkestamist vähendades eelnevalt sparsentaani annust või ilma selleta (vt lõik 4.4).

Vahele jäänud annus Kui annus jääb vahele, siis seda annust ei võeta ja järgmine annus võtta ettenähtud ajal. Kahekordset või lisaannust ei tohi võtta.

Patsientide erirühmad

Eakad Eakatel patsientidel ei soovitata annust kohandada (vt lõik 5.2). Eakate patsientide ravi sparsentaaniga tuleb alustada annusega 200 mg üks kord ööpäevas 14 päeva jooksul. Annuse suurendamist 400 mg säilitusannuseni tuleb teha ettevaatlikult olenevalt taluvusest (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Farmakokineetika andmete põhjal ei ole sparsentaani annuse kohandamine vajalik kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ raskusaste A või Childi-Pugh’ raskusaste B; vt lõik 5.2).

Kliiniline kogemus mõõduka maksakahjustuse korral on piiratud. Seepärast tuleb nendel patsientidel kasutada sparsentaani ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Sparsentaani ei ole uuritud raske maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ raskusaste C) ja seepärast pole ravim nendele patsientidele soovitatav.

Kliiniline kogemus aspartaadi aminotransferaasi (ASAT) / alaniini aminotransferaasi (ALAT) kahekordset normi ülempiiri (upper limit of the normal, ULN) ületavate väärtuste korral on piiratud. Seepärast ei tohi sparsentaaniga ravi alustada patsientidel, kellel on ASAT/ALAT > 2 × ULN (vt lõik 4.4).

Neerukahjustus Annust ei ole vaja kohandada kerge (kroonilise neeruhaiguse (KNH) 2. staadium; hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus [eGFR] 60 kuni 89 ml/min/1,73 m2) või mõõduka (KNH 3a. ja 3b. staadiumid; eGFR 30 kuni 59 ml/min/1,73 m2) neeruhaiguse korral. Farmakokineetika andmete põhjal ei ole võimalik anda soovitusi annuse kohandamise kohta raske neeruhaigusega patsientidel (KNH 4. staadium; eGFR < 30 ml/min/1,73 m2) (vt lõik 5.2). Kliiniline kogemus raske neeruhaigusega patsientidel on piiratud, seepärast ei ole nendel patsientidel sparsentaani kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4).

Sparsentaani ei ole uuritud patsientidel pärast neeru siirdamist, seetõttu tuleb nendel patsientidel sparsentaani kasutada ettevaatusega.

Sparsentaani ei ole uuritud dialüüsravi saavatel patsientidel. Sparsentaaniga ravi alustamine nendel patsientidel ei ole soovitatav. Lapsed Filspari ohutus ja efektiivsus alla 18 aasta vanustel IgAN-iga lastel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Suukaudne.

Tabletid on soovitatav veega tervelt alla neelata, et vältida mõru maitset. Sparsentaani tohib võtta nii koos toiduga kui ka ilma toiduta.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
• Rasedus (vt lõigud 4.4 ja 4.6)
• Kasutamine koos angiotensiini retseptorite blokaatorite (ARB-id), endoteliini retseptorite antagonistide (ERA-d) või reniini inhibiitoritega (vt lõigud 4.4 ja 4.5)

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasestumisvõimelised naised

Ravi sparsentaaniga tohib rasestumisvõimelistel naisel alustada ainult siis, kui raseduse puudumine on kindlaks tehtud ja kasutatakse efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Hüpotensioon

Hüpotensiooni on seostatud reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) inhibiitorite, sealhulgas sparsentaani, kasutamisega. Hüpotensioon võib tekkida sparsentaaniga ravi ajal ja sellest teatatakse sagedamini eakamatel patsientidel (vt lõik 4.8).

Hüpotensiooni riskiga patsientidel tuleb kaaluda muude antihüpertensiivsete ravimite kasutamise lõpetamist või kohandamist ja piisava vedelikutasakaalu säilitamist. Kui hüpotensioon tekib vaatamata sellele, et muud antihüpertensiivsed ravimid on ära jäetud või nende kasutust vähendatud, tuleb kaaluda sparsentaani annuse vähendamist või ravi katkestamist. Mööduv hüpotensiivne reaktsioon ei ole vastunäidustus sparsentaani edasisele kasutamisele; ravi võib jätkata, kui vererõhk on stabiliseerunud.

Kui hüpotensioon püsib hoolimata antihüpertensiivsete ravimite ära jätmisest või vähendamisest, tuleb sparsentaani annust vähendada algannuseni, kuni vererõhk stabiliseerub. Sparsentaaniga ravi katkestamist tuleb kaaluda, kui hüpotensiooni sümptomid püsivad veel 2 nädalat pärast annuse vähendamist. Sparsentaani tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kelle süstoolse vererõhu väärtus on ≤ 100 mmHg (vt lõik 4.2). Sparsentaani annust ei tohi suuremaks tiitrida patsientidel, kelle süstoolse vererõhu väärtus on ≤ 100 mmHg (vt lõik 4.2). Neerufunktsiooni kahjustus

RAASi inhibiitoritega, sealhulgas sparsentaaniga, on seostatud seerumi kreatiniinisisalduse mööduvat suurenemist. Seerumi kreatiniinisisalduse mööduv suurenemine võib eelkõige ilmneda ravi alustamisel sparsentaaniga (vt lõik 4.8). Vastava riskiga patsiendil tuleb seerumi kreatiniini- ja kaaliumisisaldust regulaarselt jälgida. Sparsentaani tuleb kasutada ettevaatusega kahepoolse neeruarterite stenoosiga patsientidel.

Kliiniline kogemus patsientidel, kelle eGFR on < 30 ml/min/1,73 m2, on piiratud, mistõttu ei ole nendel patsientidel sparsentaani kasutamine soovitatav (vt lõik 4.2). Vedelikupeetus

Endoteliiniretseptori tüüp A antagonistina (ET R) toimivate ravimitega, sealhulgas sparsentaaniga, on seostatud vedelikupeetust. Vedelikupeetus võib tekkida sparsentaaniga ravi ajal (vt lõik 4.8). Kui vedelikupeetus tekib sparsentaaniga ravimise ajal, on soovitatav ravi diureetikumidega või olemasoleva diureetikumi annuse suurendamine enne sparsentaani annuse kohandamist. Ravi diureetikumidega võib kaaluda patsientidel, kellel on enne sparsentaaniga ravi alustamist vedelikupeetuse tunnused. Sparsentaani ei ole uuritud südamepuudulikkusega patsientidel. Seepärast tuleb südamepuudulikkusega patsientidel kasutada sparsentaani ettevaatusega.

Maksafunktsioon

Sparsentaani kasutamisega seoses on täheldatud ALAT-i või ASAT-i aktiivsuse suurenemist vähemalt 3 korda üle normi ülempiiri (vt lõik 4.8). Samaaegset bilirubiinisisalduse suurenemist rohkem kui 2 korda üle normi ülempiiri või maksapuudulikkuse juhtumeid ei ole sparsentaaniga ravitud patsientidel täheldatud. Seepärast tuleb võimaliku raske hepatotoksilisuse riski vähendamiseks enne ravi alustamist ja seejärel iga kolme kuu järel jätkata aminotransferaaside aktiivsuse ja üldbilirubiini sisalduse jälgimist seerumis.

Patsiente tuleb jälgida maksakahjustuse nähtude suhtes. Kui patsiendil tekib püsiv ebaselge põhjusega kliiniliselt oluline ALAT-i ja/või ASAT-i aktiivsuse suurenemine või kui ALAT-i ja/või ASAT-i aktiivsuse suurenemisega kaasneb bilirubiini suurenemine üle 2 korra üle normi ülempiiri või kui ALAT-i ja/või ASAT-i aktiivsuse suurenemisega kaasnevad maksakahjustuse nähud või sümptomid (nt ikterus), siis tuleb ravi sparsentaaniga katkestada.

Kaaluge sparsentaaniga ravi taasalustamist ainult siis, kui maksaensüümide aktiivsused ja bilirubiini sisaldus taanduvad ravieelsetele väärtustele, ja ainult patsientidel, kellel puuduvad hepatotoksilisuse kliinilised sümptomid. Vältige sparsentaani kasutamise alustamist patsientidel, kellel enne ravi on aminotransferaasi aktiivsus suurenenud (> 2 korda üle normi ülempiiri) (vt lõik 4.2).

Kliiniline kogemus mõõduka maksakahjustuse korral on piiratud. Seepärast tuleb sparsentaani kasutada nendel patsientidel ettevaatusega (vt lõik 4.2).

Reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad Andmed näitavad, et angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, angiotensiin II retseptorite blokaatorid või aliskireen suurendavad hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemise (sealhulgas äge neerupuudulikkus) riski. RAASi kahekordne blokeerimine AKE inhibiitorite ja angiotensiin II retseptorite blokaatorite (osaliselt sparsentaani toimemehhanism) või reniini inhibiitorite kombineeritud kasutamisega ei ole seega soovitatav (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui RAASi kahekordselt blokeerivat ravi peetakse hädavajalikuks, siis on see lubatud ainult spetsialisti järelevalve all ning neerufunktsiooni, elektrolüütide ja vererõhu sagedal jälgimisel.

Hüperkaleemia

Patsientidel, kelle kaaliumisisaldus seerumis on > 5,5 mmol/l, ei tohi ravi alustada. Sarnaselt teiste reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimitega võib sparsentaaniga ravi ajal tekkida hüperkaleemia, eriti neerukahjustuse ja/või südamepuudulikkuse korral. Riskirühma patsientidel on soovitatav hoolikalt jälgida kaaliumisisaldust seerumis. Kui patsiendil tekib kliiniliselt oluline hüperkaleemia, on soovitatav kohandada samaaegselt kasutatavaid ravimeid, annuseid ajutiselt vähendada või ravi katkestada. Kui kaaliumisisaldus seerumis on > 5,5 mmol/l, tuleb kaaluda ravi katkestamist.

Laktoos Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine koos ARB-ide, ERA-de ja reniini inhibiitoritega

Sparsentaani samaaegne kasutamine koos ERA-de, nagu bosentaan, ambrisentaan, matsitentaan, sitaksentaan, ARB-ide, nagu irbesartaan, losartaan, valsartaan, kandesartaan, telmisartaan, või reniini inhibiitoritega, nagu aliskireen, on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Samaaegne kasutamine koos AKE ja mineralokortikoidi retseptori inhibiitoritega

Sparsentaani manustamine koos mineralokortikoidi (aldosterooni) retseptori inhibiitoritega, nagu spironolaktoon ja finerenoon, on eeldatavalt seotud hüperkaleemia suurenenud riskiga.

Andmed puuduvad sparsentaani kasutamise kohta koos AKE inhibiitoritega, nagu enalapriil ja lisinopriil. Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptorite blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamisega on seotud kõrvaltoimete, nagu hüpotensioon ja hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemine (sealhulgas äge neerupuudulikkus), suurema esinemissagedusega võrreldes RAASi ühekordselt blokeeriva toimeaine kasutamisega (vt lõik 5.1). Sparsentaani tuleb koos AKE inhibiitoritega, nagu enalapriil ja lisinopriil, kasutada ettevaatusega ning jälgida tuleb vererõhku, kaaliumi ja neerufunktsiooni (vt lõik 4.4).

Samaaegne kasutamine koos kaaliumilisandite ja kaaliumi säästvate diureetikumidega

Angiotensiin II retseptoritüübi 1 (AT R) antagonistidega ravitavatel patsientidel võib tekkida hüperkaleemia (vt lõik 4.8), mistõttu võib kaaliumilisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide, nagu spironolaktoon, eplerenoon, traimtereen või amiloriid, või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine suurendada hüperkaleemia riski ega ole soovitatav. Muude ravimite mõju sparsentaanile Sparsentaani metaboliseerib peamiselt tsütokroom P450 (CYP)3A.

CYP3A tugevad ja mõõdukad inhibiitorid Sparsentaani manustamine koos itrakonasooliga (CYP3A tugev inhibiitor) suurendas sparsentaani maksimaalset plasmakontsentratsiooni (C ) 1,3 korda ja nullist lõpmatuseni ekstrapoleeritud kõvera alune pindala (AUC ) 2,7 korda. Manustamine koos CYP3A tugeva inhibiitoriga, nagu botsepreviir, 0-inf telapreviir, klaritromütsiin, indinaviir, lopinaviir/ritonaviir, itrakonasool, nefasodoon, ritonaviir, greip ja greibimahl, ei ole soovitatav. Kui CYP3A tugeva inhibiitori kasutamist ei saa vältida, tuleb kaaluda sparsentaaniga ravi katkestamist. Ravi sparsentaaniga võib jätkata pärast CYP3A tugeva inhibiitori kasutamise lõpetamist. Sparsentaani manustamine koos tsüklosporiiniga (CYP3A mõõdukas inhibiitor) suurendas sparsentaani C -i 1,4 korda ja AUC -i 1,7 korda. Manustamisel koos CYP3A mõõduka max 0-inf inhibiitoriga, nagu konivaptaan, flukonasool ja nelfinaviir, tuleb olla ettevaatlik. CYP3A mõõduka

inhibiitori kasutamise korral tuleb patsiente jälgida hüpotensiooni, hüperkaleemia, ödeemi ja/või neerufunktsiooni häirete suhtes. CYP3A indutseerijad Sparsentaan on CYP3A substraat. Sparsentaani samaaegne manustamine koos CYP3A mõõduka indutseerijaga (efavirens) vähendas sparsentaani AUC -i ja C -i vastavalt 62% ja 38%. Sparsentaaniga ravi tõhususe vähenemise võimaluse tõttu ei ole sparsentaani samaaegne manustamine koos CYP3A tugevate indutseerijatega (nt rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja liht-naistepuna) soovitatav. Samaaegsel manustamisel koos CYP3A mõõduka indutseerijaga (nt efavirens, deksametasoon ja fenobarbitaal) tuleb olla ettevaatlik. Kui vajalik on ravi kortikosteroididega, on soovitatav kasutada ravimeid, millel in vivo CYP3A indutseerimise potentsiaal teadaolevalt puudub või on minimaalne (nt budesoniid, prednisoon, prednisoloon, metüülprednisoloon). Maohapet vähendavad ained Populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal ei avalda happesisaldust vähendavate ainete samaaegne kasutamine sparsentaaniga ravi ajal statistiliselt olulist mõju sparsentaani farmakokineetika varieeruvusele. Mao pH-d muutvaid aineid, nagu antatsiidid, prootonpumba inhibiitorid ja histamiin 2-retseptori antagonistid, võib kasutada koos sparsentaaniga.

Sparsentaani mõju teistele ravimitele

CYP ensüümid In vivo sparsentaan nii inhibeeris kui ka indutseeris CYP3A4 ning indutseeris CYP2B6, CYP2C9 ja CYP2C19.

Sparsentaan on CYP3A4 nii mõõdukas inhibiitor kui ka indutseerija. In vivo suurendas sparsentaani 800 mg üksikannuse samaaegne manustamine koos CYP3A4 substraadiga (midasolaam) midasolaami C -i 1,4 korda ja AUC -i 1,6 korda. Sparsentaani mitme 800 mg annuse samaaegne manustamine max 0-inf koos CYP3A4 substraadiga (midasolaam) ei mõjutanud midasolaami süsteemset ekspositsiooni. Sparsentaaniga ravi alustamisel koos ravimitega, mis metaboliseeruvad CYP3A4 toimel (nt alfentaniil, konivaptaan, indinaviir, simvastatiin), on soovitatav olla ettevaatlik. Kui samaaegne manustamine on vältimatu, eriti kitsa terapeutilise indeksiga CYP3A4 substraatide puhul (nt tsüklosporiin, fentanüül ja takroliimus), tuleb patsiente jälgida kõrvaltoimete esinemise osas ja vajalik võib olla nende substraatide annuste kohandamine. Sparsentaan on CYP2B6 nõrk indutseerija. In vivo vähendas sparsentaani mitme 800 mg annuse samaaegne manustamine koos CYP2B6 substraadiga (bupropioon) bupropiooni C -i 32% ja AUC -i 33%. Ravimite puhul, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2B6 toimel, pole annuse 0-inf kohandamine vajalik. Sparsentaani samaaegsel manustamisel koos kitsa terapeutilise indeksiga CYP2B6 substraatidega (nt efavirens) tuleb siiski olla ettevaatlik, kuna see võib vähendada nende ravimite sisaldust plasmas. Sparsentaan on CYP2C9 nõrk indutseerija. In vivo vähendas sparsentaani mitme 800 mg annuse samaaegne manustamine koos CYP2C9 substraadiga (tolbutamiid) tolbutamiidi C -i 9% ja AUC -i 25%. Ravimite puhul, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2C9 toimel, ei ole annuse 0-inf kohandamine vajalik. Sparsentaani samaaegsel manustamisel koos kitsa terapeutilise indeksiga CYP2C9 substraatidega (nt kumariin, varfariin, fenütoiin) tuleb siiski olla ettevaatlik, kuna sparsentaan võib vähendada nende ravimite sisaldust plasmas. Sparsentaan on CYP2C19 mõõdukas indutseerija. In vivo vähendas sparsentaani mitme 800 mg annuse samaaegne manustamine koos CYP2C19 substraadiga (omeprasool) omeprasooli C -i 49% ja AUC -i 60%, mis viitab sellele, et sparsentaan on CYP2C19 mõõdukas indutseerija. CYP2C19 0-inf substraate kasutada ettevaatusega, kuna sparsentaan võib vähendada nende sisaldust plasmas subterapeutiliste väärtusteni. Kui sparsentaani samaaegne manustamine on vajalik, eriti kitsa terapeutilise indeksiga ravimitega (nt S-mefenütoiin, diasepaam), võib olla vajalik nende substraatide annuste kohandamine.

Transporterid Sparsentaan on P-gp nõrk inhibiitor. In vivo suurendas sparsentaani mitme 800 mg annuse samaaegne manustamine koos P-gp substraadiga (digoksiin) digoksiini C -i 1,6 korda ja AUC -i 1,2 korda. Sparsentaan võib tõsta P-gp substraatide sisaldust plasmas. Kui sparsentaani 0-inf kasutatakse koos kitsa terapeutilise indeksiga ravimitega (nt dabigatraan), tuleb jälgida patsientidel kõrvaltoimete esinemist ja vajalik võib olla nende substraatide annuste kohandamine. Sparsentaani mitme 800 mg annuse samaaegne manustamine koos rosuvastatiiniga suurendas rosuvastatiini (BCRP, Breast Cancer Resistance Protein – rinnavähi resistentsusvalgu substraat) C -i 1,6 korda ja vähendas AUC -i 5%, mis viitab sellele, et sparsentaan ei mõjuta BCRP substraatide biosaadavust. BCRP reguleeritavate transportprotsesside keerukus paljudes erinevates kudedes võib põhjustada täheldatud neutraalset kogutoimet AUC-le. Sparsentaani manustamine ei avaldanud mõju kreatiniini (OAT2 (Organic Anion Transporter 2 – orgaaniliste anioonide transporter2), OCT2 (Organic Cation Transporter 2 – orgaaniliste katioonide transporter 2), MATE1 ja MATE2K (Multidrug And Toxin Extrusion protein 1/2K – mitmete ravimite ja toksiinide transportvalk 1/2K) substraat), 6-beeta-hüdroksükortisooli (OAT3 substraat (Organic Anion Transporter 3 – orgaaniliste anioonide transporter 3)) ega sapphapete (BSEP (Bile Salt Export Pump – sapphapete soolade transportvalk) substraat) sisaldusele seerumis. Samaaegne manustamine koos 800 mg sparsentaaniga vähendas pitavastatiini (OATP1B1 ja OATP1B3 (Organic Anion Transporting Polypeptide 1B1/1B3 – orgaaniliste anioonide transportpolüpeptiid 1B1/1B3) substraat) C -i 19% ja AUC -i 30%, mis viitab sellele, et sparsentaan ei ole OATP1B1 ega OATP1B3 inhibiitor. Sparsentaani kombineerimisel BCRP, OAT2, OCT2, MATE1, MATE2K, OAT3, BSEP, OATP1B1 ja OATP1B3 substraatidega ei ole annuse kohandamine vajalik.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised

Ravi sparsentaaniga tohib rasestumisvõimelistel naisel alustada ainult siis, kui raseduse puudumine on kindlaks tehtud. Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ravi ajal ning kuni 1 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist.

Rasedus

Sparsentaani kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Filspari on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Imetamine

Füüsikalis-keemilised andmed viitavad, et sparsentaan eritub rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Sparsentaani ei tohi kasutada rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus

Andmed sparsentaani mõju kohta inimese fertiilsusele puuduvad. Loomkatsed ei näidanud isas- ega emaslooma fertiilsuse kahjustamist (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Filspari võib mõjutada kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Sparsentaani toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid tuleb arvesse võtta, et sparsentaani võtmisel võib tekkida pearinglus (vt lõik 4.8). Pearinglusega patsiendid ei tohi autot juhtida ega masinaid käsitseda, kuni sümptomid on taandunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed oli hüpotensioon (10,8%), hüperkaleemia (9,6%), pearinglus (7,8%), ja perifeersed tursed (5,4%). Kõige sagedamini teatatud raske kõrvaltoime oli äge neerukahjustus (0,9%).

Kõrvaltoimete koondtabel

Kroonilise neeruhaigusega, sealhulgas IgAN-iga ja FSGS-iga, populatsioonis sparsentaanile eksponeeritud patsientide (N = 446) 2. ja 3. faasi aktiivse kontrollrühmaga kliinilistes uuringutes teatatud kõrvaltoimed on järjestatud alltoodud tabelis MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse alusel: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

Tabel 1. Kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Väga sage S age Aeg-ajalt

Vere ja lümfisüsteemi - aneemia häired Ainevahetus- ja hüperkaleemia - toitumishäired

Närvisüsteemi häired pearinglus - Vaskulaarsed häired hüpotensioon ortostaatiline hüpotensioon -

Neerude ja kuseteede neerukahjustus - häired äge neerukahjustus Üldised häired ja perifeerne turse - manustamiskoha väsimus reaktsioonid Uuringud vere kreatiniinisisalduse - a Aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine hõlmab alaniini aminotransferaasi aktiivsuse, aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse, gammaglutamüüli transferaasi aktiivsuse ja maksaensüümide aktiivsuse suurenemise eelistermineid. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Hemoglobiini langus Uuringus PROTECT teatati kõrvaltoimena aneemiast või hemoglobiini sisalduse langusest 2 (1%) sparsentaaniga ravitud uuritaval võrreldes 4 (2%) irbesartaaniga ravitud osalejaga. Kokkuvõttes teatati mis tahes ajahetkel ravi järel täheldatud hemoglobiinisisaldusest ≤ 9 g/dl sparsentaani ravirühmas 7 (3%) uuritaval ja irbesartaani ravirühmas 4 (2%) uuritaval. Languse põhjuseks peetakse osaliselt hemodilutsiooni. Ravi katkestamist aneemia tõttu ei esinenud.

Maksaga seotud kõrvaltoimed Uuringus PROTECT esines sparsentaani rühmas kokku 6 (3%) uuritaval ja irbesartaani rühmas 4 (2%) uuritaval maksa transaminaaside aktiivsuse suurenemine, mis ületas normi ülempiiri 3 korda ilma üldbilirubiini sisalduse suurenemiseta, pärast uuringuravimi võtmist vastavalt 168 kuni 407 päeva. Kõik juhtumid olid mitterasked ja asümptoomsed, enamik oli intensiivsuselt kerged või mõõdukad, kõik olid pöörduvad ja on tuvastatud transaminaaside aktiivsuse suurenemise või selle soodustamise muid võimalikke põhjuslikke tegureid. Maksakahjustuse kliinilisi sümptomeid ei täheldatud. Sparsentaani rühmas lõpetati uuringuravimi manustamine 3 uuritaval, kellel tekkisid ravi taasalustamisel uuesti kõrvaltoimed, samas kui 2 uuritaval ei põhjustanud sparsentaaniga ravi uuesti alustamine maksaensüümide aktiivsuse korduvat suurenemist. Äge neerukahjustus Uuringus PROTECT teatati ägedast neerukahjustusest kõrvaltoimena 4 (2%) uuritaval sparsentaani rühmas ja 3 (1%) uuritaval irbesartaani rühmas. Neljal (2%) sparsentaani saanud uuritaval teatati raskest ägedast neerukahjustusest; kõik juhud olid pöörduvad. Ükski raske neerukahjustusega uuritav ei vajanud dialüüsi. Sparsentaani rühmas lõpetati 3 uuritaval uuringuravimi manustamine.

Hüperkaleemia Uuringus PROTECT teatati hüperkaleemiast kõrvaltoimena 20 (10%) sparsentaaniga ravitaval uuritaval võrreldes 16 (8%) irbesartaaniga ravitava uuritavaga. Kõik juhtumid olid sparsentaaniga ravitud uuritavatel mitterasked, enamik juhtumeid olid intensiivsuselt kerged kuni mõõdukad ning kõik olid pöörduvad. Hüperkaleemia tõttu ei olnud vaja ravi katkestada. Hüperkaleemia risk on suurem madala eGFR-iga patsientidel.

Hüpotensioon Sparsentaaniga ravi ajal teatati hüpotensioonist. Uuringus PROTECT teatati süstoolsest vererõhust <= 100 mmHg või süstoolse vererõhu vähenemisest üle 30 mmHg sparsentaaniga ravitavas rühmas vastavalt 12% ja 10% uuritavatest ning irbesartaaniga ravitavas rühmas vastavalt 11% ja 10% uuritavatest. Sparsentaaniga ravitavate uuritavate hulgas olid ainult 15 uuritavat (7,4%) ≥ 65-aastased. Hüpotensioonist teatati 20-l (11%) alla 65-aastasel uuritaval ja 6-l (40%) 65…74-aastasel uuritaval.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sparsentaani on tervetele uuritavatele manustatud annustes kuni 1600 mg/ööpäevas annust limiteeriva mürgistuse tunnusteta. Patsiente, kes kogevad üleannustamist (tõenäoliselt kogevad hüpotensiooni nähte ja sümptomeid), tuleb tähelepanelikult jälgida ja rakendada asjakohast sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: reniin-angiotensiinsüsteemi toimivad ained, ATC-kood: C09XX01

Toimemehhanism

Sparsentaan on nii endoteliini kui ka angiotensiini retseptori antagonist.

See on üks molekul, mis toimib nii ET R-i kui ka AT R-i suure afiinsusega antagonistina. Endoteliin 1 ET R-i kaudu ja angiotensiin II AT R-i kaudu vahendavad protsesse, mis viivad IgAN-i A 1 progresseerumiseni hemodünaamiliste toimete ja mesangiaalrakkude proliferatsiooni,

proinflammatoorsete ja profibrootiliste mediaatorite ekspressiooni ja aktiivsuse suurenemise, podotsüütide kahjustuste ja oksüdatiivse stressi kaudu. Sparsentaan inhibeerib ET R-i ja AT R-i aktiveerimist ja seega vähendab proteinuuriat ning aeglustab neeruhaiguse progresseerumist. Farmakodünaamilised toimed Tervete uuritavatega läbi viidud randomiseeritud positiivse- ja platseebokontrolliga uuringus põhjustas sparsentaan QTcF-i kerge pikenemise – 800 mg maksimaalne toime oli 8,8 ms (90% usaldusvahemik: 5,9; 11,8) ja 1600 mg annuse maksimaalne toime oli 8,1 ms (5,2; 11,0). Tervetel uuritavatel läbi viidud täiendavas uuringus, kus sparsentaani ekspositsioon ületas inimese puhul soovitatavat maksimaalset annust rohkem kui 2 korda, oli maksimaalne mõju 8,3 (6,69…9,90) ms. Seega on ebatõenäoline, et sparsentaanil on kliiniliselt oluline mõju QT pikenemisele.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Sparsentaani, mitteimmunosupressiivse ravimi efektiivsust ja ohutust on IgAN-iga patsientidel hinnatud uuringus PROTECT.

PROTECT on randomiseeritud topeltpime (110 nädalat) teise toimeainega kontrollitud mitmekeskuseline ülemaailmne III faasi uuring IgAN-iga patsientidel. Uuringusse kaasati patsiendid vanuses ≥ 18 aastat, sealhulgas 15 (7,4%) sparsentaaniga ravitud patsienti vanuses ≥ 65 aastat, kelle eGFR oli ≥ 30 ml/min/1,73 m2 ja ööpäevane proteinuuria ≥ 1,0 g/ööpäevas. Enne uuringusse kaasamist võtsid patsiendid AKE inhibiitori ja/või ARB-i maksimaalselt talutavat annust vähemalt 3 kuud. AKE inhibiitoriga ja/või ARB-iga ravi katkestati enne sparsentaaniga alustamist. Välistati patsiendid, kelle kaaliumi väärtus ravi algul ületas 5,5 mmol/l.

Kokku randomiseeriti 404 patsienti ja nad võtsid sparsentaani (n = 202) või irbesartaani (n = 202). Ravi alustati 200 mg sparsentaaniga üks kord ööpäevas või 150 mg irbesartaaniga üks kord ööpäevas. Taluvuse korral tiitriti 14 päeva pärast annus soovitatava sparsentaani annuseni 400 mg üks kord ööpäevas või irbesartaani annuseni 300 mg üks kord ööpäevas. Annuse taluvus oli määratletud kui süstoolne vererõhk > 100 mmHg ja diastoolne vererõhk > 60 mmHg kahe nädala pärast ning kõrvaltoimete (nt süvenev turse) või laborileidude puudumine (nt seerumi kaalium > 5,5 mEq/l [5,5 mmol/l]). RAASi või endoteliini süsteemi inhibiitorite kasutamine oli uuringu ajal keelatud. Muude antihüpertensiivsete ainete klasside kasutamine oli lubatud, kui need olid vajalikud sihtvererõhu saavutamiseks. Ravi immunosupressiivsete ainetega oli uuringu ajal lubatud uurija äranägemisel.

eGFR-i ja proteinuuria väärtused ravi algul olid ravirühmades võrreldavad. Üldpopulatsiooni keskmine (standardhälve; SD) eGFR oli 57 (24) ml/min/1,73 m2 ja uriini valgu/kreatiniini (UP/C) suhte mediaan oli 1,24 g/g (kvartiilihaare: 0,83; 1,77). Keskmine vanus oli 46 aastat (vahemikus 18...76 aastat); 70% olid mehed, 67% valged, 28% asiaadid, 1% mustanahalised või afroameeriklased ja 3% muust rassist.

Proteinuuria esmane analüüs tehti 36 nädalat pärast ligikaudu 280 uuritava randomiseerimist, et välja selgitada, kas ravi mõju efektiivsuse peamisele tulemusnäitajale – UP/C suhte muutusele 36. nädalal võrreldes ravi algusega – on statistiliselt oluline. Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja, mis oli UP/C suhte muutus ravi algusega võrreldes, 36. nädalal. UP/C geomeetriline keskmine 36. nädalal oli 0,62 g/g sparsentaani rühmas versus 1,07 g/g irbesartaani rühmas. 36. nädalal oli ravi algusega võrreldes UP/C suhte vähimruutude geomeetriline keskmine protsentuaalne muutus sparsentaani rühmas –49,8% (95% usaldusvahemik [confidence interval, CI]: –54,98; –43,95) versus –15,1% (95% usaldusvahemik: –23,72; –5,39) irbesartaani rühmas (p < 0,0001). Lõplikus analüüsis näidati sparsentaani kiiret ja püsivat proteinuuriavastast ravitoimet 2 aasta jooksul, kusjuures UP/C geomeetriline keskmine oli 110. nädalal 0,64 g/g sparsentaani rühmas versus 1,09 g/g irbesartaani rühmas, mis tähendab, et keskmine vähenemine võrreldes ravi algusega oli 43% (95% usaldusvahemik: –49,75; –34,97), irbesartaani kasutamise puhul aga ainult 2,8% (95% usaldusvahemik: –15,84; 8,70). Proteinuuria vähenemine oli sparsentaaniga järjekindlalt jälgitav juba nii varakult kui 4. nädalal ja jätkus 110. nädalani (joonis 1).

Joonis 1. Uriini valgu/kreatiniini suhte protsentuaalne muutus võrreldes ravi algusega visiidi järgi (PROTECT)

Märkused. UP/C suhte korrigeeritud vähimruutude geomeetriline keskmine muutus ravi algusega võrreldes põhines longitudinaalse korduvmõõtmise mudelil, mis oli stratifitseeritud skriininguvisiidi eGFR-i ja proteinuuria järgi, ja mis on esitatud protsentuaalse muutusena koos vastava 95% usaldusvahemikuga. Analüüs sisaldas UP/C andmeid topeltpimedast perioodist kõigi patsientide kohta, kes randomiseeriti ja kes said vähemalt 1 annuse uuringuravimit. Ravi alguse väärtus oli määratletud kui viimane olemasolev väärtus enne ravimi kasutamise algust, sh ravimi kasutamise alguses. Lühendid: CI = usaldusvahemik; eGFR = hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus; UP/C = uriini valgu/kreatiniini suhe. Hinnanguline glomerulaarfiltratsiooni kiirus (eGFR) Kinnitava analüüsi ajal oli eGFR-i 2 aasta pikaajalise muutuse paranemine (alates 6. nädalast) sparsentaani rühmas irbesartaaniga võrreldes 1,1 ml/min/1,73 m2 aastas (95% usaldusvahemik: 0,07; 2,12; p = 0,037) ja eGFR-i 2 aasta kogukalde vastav paranemine alates ravi algusest oli 1,0 ml/min/1,73 m2 aastas (95% usaldusvahemik: –0,03; 1,94; p = 0,058). eGFR-i absoluutne muutus 2 aasta lõpuks võrreldes ravi algusega oli –5,8 ml/min/1,73 m2 (95% usaldusvahemik: –7,38; –4,24) sparsentaani rühmas versus –9,5 ml/min/1,73 m2 (95% usaldusvahemik: –11,17; –7,89) irbesartaani rühmas. Sparsentaani ja irbesartaani rühma vahel esineva interkurrentsete haigusseisundite tekke erinevuse käsitlemiseks viidi läbi post-hoc analüüs, mis hõlmas kõiki vaatlusandmeid pärast ravi katkestamist või sümptomaatilise immunosupressiivse ravi alustamist. eGFR-i 2 aasta pikaajalise muutuse paranemine (alates 6. nädalast) oli sparsentaani rühmas irbesartaaniga võrreldes parem: 1,3 ml/min/1,73 m2 aastas (95% usaldusvahemik: 0,33; 2,31; p = 0,0087) ja eGFR-i 2 aasta kogumuutuse vastav paranemine alates ravi algusest oli 1,2 ml/min/1,73 m2 aastas (95% usaldusvahemik: 0,21; 2,13; p = 0,0168). eGFR-i absoluutne muutus 2 aasta lõpuks võrreldes ravi algusega oli –6,1 ml/min/1,73 m2 (95% usaldusvahemik: –7,65; –4,54) sparsentaani rühmas versus –9,9 ml/min/1,73 m2 (95% usaldusvahemik: –11,54; –8,31) irbesartaani rühmas.

Täiendav teave Kahes suures randomiseeritud, kontrollrühmaga uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) on uuritud AKE inhibiitori kasutamist koos angiotensiin II retseptori blokaatoriga. Uuring ONTARGET tehti patsientidel, kellel oli anamneesis kardiovaskulaarne või tserebrovaskulaarne haigus või kellel esines 2. tüüpi diabeet koos organikahjustuste tunnustega. Uuring VA NEPHRON-D tehti patsientidel, kellel oli 2. tüüpi diabeet ja diabeetiline nefropaatia. Need uuringud ei näidanud monoteraapiaga võrreldes olulist soodsat mõju neeru- ja/või

enlaautnestorp esimksek esilirteemoeg edutuurmihäV )IC %59( sutuum Irb N= Spar N=

kardiovaskulaarsetele tulemustele ega suremusele, samal ajal täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist. Võttes arvesse sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi, on need tulemused asjakohased ka teiste AKE inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori blokaatorite kohta. Seega ei tohi diabeetilise nefropaatiaga patsientidel AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid samaaegselt kasutada. Uuringu ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) eesmärgiks oli testida aliskireeni kasulikkust lisamisel AKE inhibiitori või angiotensiin II retseptorite blokaatoritega standardravile patsientidel, kellel oli 2. tüüpi diabeet ja krooniline neerukahjustus, kardiovaskulaarne haigus või mõlemad. Uuring lõpetati kõrvaltoimete suurenenud riski tõttu enneaegselt. Kardiovaskulaarne surm ja insult olid aliskireeni rühmas arvuliselt mõlemad sagedasemad kui platseeborühmas ning kõrvaltoimetest ja huvipakkuvatest rasketest kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas. Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Filspariga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta immuunglobuliin A nefropaatia ravi korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast 400 mg sparsentaani ühekordset suukaudset annust on mediaanaeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni ligikaudu 3 tundi.

Pärast 400 mg sparsentaani ühekordset suukaudset annust on geomeetriline keskmine C ja AUC vastavalt 6,97 μg/ml ja 83 μg*h/ml. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 7 päeva jooksul ja soovitatava annuse juures ekspositsiooni akumuleerumist ei toimu. Pärast 400 mg sparsentaani annuse manustamist üks kord ööpäevas on püsiv geomeetriline keskmine C ja AUC vastavalt 6,47 μg/ml ja 63,6 μg*h/ml. max Toidu mõju 400 mg ja väiksemate annuste korral ei olnud suure rasvasisaldusega toidu mõju sparsentaani ekspositsioonile kliiniliselt oluline. Sparsentaani tohib võtta nii koos toiduga kui ka ilma toiduta.

Jaotumine

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal on jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonil 61,4 l. Sparsentaan seondub ulatuslikult (> 99%) inimese plasmavalkudega, eelistatavalt albumiiniga ja mõõdukalt α1-happelise glükoproteiiniga.

Biotransformatsioon

Sparsentaani metaboliseerib peamiselt CYP3A4, vähesel määral ka CYP2C8, 2C9 ja 3A5. Inimese plasmas esineb ravim domineerivalt lähteühendina, moodustades ligikaudu 90% ringlevast koguradioaktiivsusest. Väike hüdroksüülitud metaboliit oli ainuke metaboliit plasmas, mis vastutas > 1% koguradioaktiivsuse eest (ligikaudu 3%). Sparsentaani peamine metaboolne rada oli oksüdeerimine ja dealküleerimine ning inimese roojas, plasmas ja uriinis tuvastati 9 metaboliiti.

Eritumine

Sparsentaani kliirens on ajast sõltuv. Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal on näiv kliirens 3,88 l/h, tõustes püsiolekus 5,11 l/h.

Sparsentaani poolestusaegtasakaalukontsentratsioonil on hinnanguliselt 9,6 tundi.

Jälgides sparsentaani radiomärgistatud 400 mg üksikannust, tuvastati 10-päevase kogumisvahemiku jooksul 82% annustatud radioaktiivsuse eritumine organismist: 80% rooja kaudu, sellest 9% muutmatult, ja 2% uriini kaudu, millest tähtsusetu kogus oli muutumatul kujul. Lineaarsus/mittelineaarsus

Sparsentaani C ja AUC suurenesid pärast 200 mg kuni 1600 mg üksikannuse manustamist vähem max kui proportsionaalselt. Sparsentaanil oli 400 mg või 800 mg igapäevase annuse manustamise järel tasakaalukontsentratsioonil ajast sõltuv farmakokineetika ilma C -i akumuleerumiseta ja vähenenud AUC-ga. Patsientide erirühmad Eakad Populatsiooni farmakokineetiline analüüs ei näidanud vanuse olulist mõju sparsentaani plasmakontsentratsioonile. Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.2). Sparsentaani pole uuritud patsientidel vanuses > 75 aastat.

Maksakahjustus Spetsiaalses maksakahjustuse uuringus oli süsteemne ekspositsioon sparsentaani 400 mg üksikannuse järel algselt kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ A või Childi-Pugh’ B raskusastmed) sarnane normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annust vaja kohandada. Sparsentaani tuleb mõõduka maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Andmeid raske maksakahjustusega patsientide kohta ei ole saadaval ja seepärast ei ole sparsentaan nendele patsientidele soovitatav (Childi-Pugh’ C raskusaste) (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus Kerge (kreatiniini kliirens 60...89 ml/min), mõõduka (kreatiniini kliirens 30...59 ml/min) ja raske (kreatiniini kliirens 15...29 ml/min) kroonilise neeruhaigusega patsientidel tehtud populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal puudus neerukahjustusel kliinilist tähendust omav mõju farmakokineetikale võrreldes normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens ≥ 90 ml/min). Neeruhaiguse lõppstaadiumis (kreatiniini kliirens < 15 ml/min) patsientide kohta ei ole andmed kättesaadavad.

Piiratud saadaolevate andmete põhjal ei ole võimalik anda soovitusi annuse kohandamise kohta raske neeruhaigusega patsientidel (eGFR < 30 ml/min/1,73 m2, vt lõik 4.2). Sparsentaani ei ole uuritud raske neeruhaigusega või dialüüsravi saavatel patsientidel, mistõttu ei ole sparsentaani kasutamine nendele patsientidele soovitatav. Siiratud neeruga patsientidel ei ole sparsentaani uuritud, mistõttu tuleb selles patsientide populatsioonis kasutada sparsentaani ettevaatusega (vt lõik 4.2). Muud patsientide erirühmad Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitab, et vanusel, sool või rassil ei ole kliiniliselt olulist toimet sparsentaani farmakokineetikale.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsioonitoksilisuse ja noorlooma arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Järgmised kõrvaltoimed ei ilmnenud kliinilistes uuringutes, kuid tekkisid loomkatsetes raviannustele sarnaste annuste manustamisel loomadele ning need võivad olla kliinilisel kasutamisel olulised.

Rottide ja küülikute embrüofetaalse arengu uuringutes täheldati mõlemal liigil arengutoksilisust. Rottidel täheldati annusest sõltuvat teratogeenset toimet kraniofatsiaalsete väärarengute, luustiku häirete, suurenenud embrüofetaalsete surmade ja loodete kaalu vähenemisena kõigi sparsentaani annuste korral, mida uuriti 8 korda ja 13 korda suurema ekspositsiooni juures kui inimestel 800 mg/ööpäevas ja 400 mg/ööpäevas annusega saavutatav AUC. Küülikutel ei esinenud loote väärarenguid ega toimeid embrüofetaalsele elujõulisusele ega loote kasvule, kuid ligikaudu 0,1-kordse ja 0,2-kordse inimestel 800 mg/ööpäevas ja 400 mg/ööpäevas annusega saavutatava AUC juures suurenes luustikuvariatsioonide hulk (täiendavad roided kaelaosas). Pre-ja postnataalse arengu uuringus rottidel täheldati toksilist toimet emasloomale, sealhulgas surma, inimestel 800 mg/ööpäevas ja 400 mg/ööpäevas annusega saavutatavast AUC-st ligikaudu 8 korda ja 13 korda suurema ekspositsiooni juures ja toksilist toimet emasloomale ligikaudu 2 korda ja 3 korda suurema ekspositsiooni juures. Rotipoegade surmad suurenesid ja kasv vähenes inimestel 800 mg/ööpäevas ja 400 mg/ööpäevas annusega saavutatavast AUC-st ligikaudu 8 korda ja 13 korda suurema ekspositsiooni juures.

Uuringud noorloomadel Noorloomade uuringud rottidel näitasid, et üldised toksikoloogilised kõrvaltoimed ei ilmnenud annuseni kuni 10 mg/kg/ööpäevas ja reproduktsioonitoksilisust isastel või emastel ei ilmnenud kuni annuseni 60 mg/kg/ööpäevas, kui annustamist alustati 14. sünnijärgsel päeval (võrdväärne lapsega vanuses 1 aastat). Vaskulaarne toksilisus ilmnes annustel ≥ 3 mg/kg/ööpäevas, kui annustamist alustati 7. sünnieelsel päeval (võrdväärne vastsündinuga).

Keskkonnariski hindamine

Sparsentaaniga tehtud uuringute järeldused näitavad, et sparsentaani ei ole püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline (persistent, bioaccumulative and toxic, PBT) ega väga püsiv ja väga bioakumuleeruv (very persistent and very bioaccumulative, vPvB). Sparsentaani ettenähtud kasutamine ei ohusta eeldatavalt reoveepuhasteid, pinnavett, põhjavett, setteid ega maismaad (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti tuum

Mikrokristalliline tselluloos Laktoos Naatriumtärklisglükolaat (A-tüüp) Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Õhuke polümeerikate Polü(vinüülalkohol) Makrogool Talk Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) purk, mis on suletud lastekindla polüpropüleenist korgiga.

Pakend suurusega 30 õhukese polümeerikattega tabletti või mitmikpakend, mis sisaldab 90 (3 pakendit, igas 30 tabletti) õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Vifor France 100–101 Terrasse Boieldieu Tour Franklin La Défense 8 92042 Paris La Défense Cedex Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/23/1788/001 EU/1/23/1788/002 EU/1/23/1788/003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19. aprill 2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress Vifor France 100–101 Terrasse Boieldieu Tour Franklin La Défense 8 92042 Paris La Défense Cedex Prantsusmaa

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

• Riski minimeerimise lisameetmed

Enne Filspari kasutamist peab müügiloa hoidja igas liikmesriigis riigi pädeva asutusega kokku leppima õppeprogrammi sisus ja vormis, sealhulgas kommunikatsioonivahendid, levitamise meetodid ja muud programmi üksikasjad.

Müügiloa hoidja tagab, et igas liikmesriigis, kus Filsparit turustatakse, on kõigil patsientidel, kes eeldatavalt hakkavad Filsparit kasutama, juurdepääs järgmistele õppematerjalidele.

Patsiendi kaart:

• Filspari kasutamisega seotud teratogeense riski kirjeldus.
• Juhis mitte võtta Filsparit raseduse või rasestumise planeerimise korral.

• Soovitus rasestumisvõimelistele naistele kasutada efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid.

• Juhis rasedustesti tegemiseks enne Filspari kasutamise alustamist.
• Juhis võtta arstiga kohe ühendust raseduse või selle kahtluse korral.
• Juhis jälgida regulaarselt maksafunktsiooni (seerumi aminotransferaaside aktiivsus ja

üldbilirubiin).

• Ravimist põhjustatud maksakahjustuste nähud või sümptomid ja millal pöörduda

tervishoiutöötaja poole.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid sparsentaan

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg sparsentaani.

3. ABIAINED

See ravim sisaldab laktoosi. Vt lisateavet infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

30 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Vifor France 100–101 Terrasse Boieldieu Tour Franklin La Défense 8 92042 Paris La Défense Cedex Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/23/1788/001 – 30 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Filspari 200 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PURGI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

sparsentaan

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg sparsentaani.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosi. Vt lisateavet infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

30 õhukese polümeerikattega tabletti.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Vifor France

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/23/1788/001 – 30 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

sparsentaan

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg sparsentaani.

3. ABIAINED

See ravim sisaldab laktoosi. Vt lisateavet infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

30 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Vifor France 100–101 Terrasse Boieldieu Tour Franklin La Défense 8 92042 Paris La Défense Cedex Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/23/1788/002 – 30 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Filspari 400 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP (MITMIKPAKEND) – 90 (3 PAKENDIT, IGAS 30 TABLETTI) ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTI (RIIGIPÕHISE TEABEGA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

sparsentaan

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg sparsentaani.

3. ABIAINED

See ravim sisaldab laktoosi. Vt lisateavet infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

Mitmikpakend: 90 (3 pakendit, igas 30 tabletti) õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Vifor France 100–101 Terrasse Boieldieu Tour Franklin La Défense 8 92042 Paris La Défense Cedex Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/23/1788/003 – 90 õhukese polümeerikattega tabletti (3 pakendit, igas 30 tabletti)

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Filspari 400 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

SISEKARP, MITMIKPAKENDI OSA (RIIGIPÕHISE TEABETA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

sparsentaan

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg sparsentaani.

3. ABIAINED

See ravim sisaldab laktoosi. Vt lisateavet infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

30 õhukese polümeerikattega tabletti Mitmikpakendi osa. Mitte eraldi müügiks.

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Vifor France 100–101 Terrasse Boieldieu Tour Franklin La Défense 8 92042 Paris La Défense Cedex Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/23/1788/003 – 90 õhukese polümeerikattega tabletti (3 pakendit, igas 30 tabletti)

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Filspari 400 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PURGI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Filspari 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid

sparsentaan

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 400 mg sparsentaani.

3. ABIAINED

Sisaldab laktoosi. Vt lisateavet infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tablett

30 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Vifor France

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/23/1788/002 – 30 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/23/1788/003 – 90 õhukese polümeerikattega tabletti (3 pakendit, igas 30 tabletti)

13. PARTII NUMBER

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

Lk 4 (tagaosa) Lk 1 (esiosa)

Raviasutus:_______________________________________ Patsiendi kaart − Filspari

Ravimi väljakirjutanud arsti nimi:______________________ Ravimi väljakirjutanud arsti telefoninumber:______________ See kaart sisaldab olulist ohutusteavet, mida peate Filspariga ravi Lisateavet Filspari kohta lugege patsiendi infolehelt. Kui teil on Kandke seda kaarti alati kaasas ja näidake seda kõikidele teid küsimusi ravi kohta, siis pidage nõu oma arstiga. ravivatele arstidele. Lk 2 (sees vasakul) Lk 3 (sees paremal) Rasedus Maksafunktsiooni jälgimine Ärge võtke Filsparit raseduse või raseduse planeerimise ajal. Teie arst kontrollib enne ravi ja regulaarselt ravi ajal, kas teie maks Filspari võib kahjustada sündimata last. töötab korralikult ja vajaduse korral lõpetab teie ravi Filspariga. Rasestumisvastased vahendid Kui rasestumine on võimalik, siis kasutage Filspari võtmise ajal ja Märgid sellest, et teie maks ei pruugi korralikult töötada: 1 kuu jooksul pärast ravi lõpetamist usaldusväärset rasestumis- iiveldus (soov oksendada), oksendamine, palavik (kõrge vastast vahendit (kontratseptsiooni). kehatemperatuur), valu kõhus, ikterus (naha või silmavalgete Pidage selles osas nõu oma arstiga. muutumine kollaseks), tumedat värvi uriin, nahasügelus, loidus või Rasedustest sümptomid (liigese- ja lihasevalu koos palavikuga). Kui olete rasestumisvõimeline naine, siis palub arst teil enne Kui märkate mõnda nendest nähtudest, siis teatage sellest kohe Filspari võtmise alustamist teha rasedustesti. arstile.