20mg

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Flux ja milleks seda kasutatakse

Flux on psühhiaatriliste haiguste ravim (antidepressant, selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor - SSRI). Ravimit kasutatakse depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire ja buliimia (liigsöömine) raviks.

Lapsed (8-aastased ja vanemad) ja noorukid Mõõdukas kuni raske depressioon, kui depressioon ei allu psühhoteraapiale pärast 4...6 seanssi. Mõõduka kuni raske depressiooniga lapsele või noorele inimesele tuleb antidepressante määrata ainult koos samaaegse psühhoteraapiaga.

2. Mida on vaja teada enne Flux’i võtmist

Flux’i ei tohi võtta

• kui olete fluoksetiini või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui te võtate südamepuudulikkuse korral kasutatavat metoprolooli;
• kui te kasutate samaaegselt ravimeid, mis kuuluvad monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorite hulka (need on samuti depressiooniravimid), või kui olete nimetatud ravimeid võtnud hiljuti; ravi Flux’iga tohib alustada alles 2 nädalat pärast pöördumatu toimega MAO inhibiitori ärajätmist ja järgmisel päeval pärast pöörduva toimega MAO inhibiitor ravi lõppu. MAO inhibiitoreid ei tohi võtta 5 nädala jooksul pärast Flux-ravi lõppu. Kui Flux on teile määratud pikaaegselt ja/või suures annuses, peab arst kaaluma pikema vaheaja jätmist ravikuuride vahele.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Flux’i võtmist pidage nõu oma arstiga:

• kui teil on diagnoositud maksa- või neerutalitluse häire
• kui teil on langetõbi
• kui teil on varasemalt esinenud krampe. Krampide tekkel või krampide esinemissageduse suurenemisel tuleb fluoksetiinravi katkestada. Ebastabiilse ravile halvasti alluva krambihäirega/epilepsiaga haigetel tuleb fluoksetiini kasutamisest hoiduda.
• kui te saate elekterkrampravi
• kui teil on olnud veritsushäireid või kui olete rase (vt lõik „Rasedus“)
• kui te kasutate tamoksifeeni

• kui teil on südamehaiguseid
• kui teil on silmahaiguseid
• kui te kasutate naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavaid taimseid preparaate
• kui teil on esinenud meeleolu häireid nagu mania või hüpomania. Nii nagu muude antidepressantide korral, tuleb mania nähtude ilmnemisel fluoksetiinravi katkestada.
• kui teil on suhkurtõbi (vt allpool).

Lapsed ja noorukid Flux’i ei tohi tavaolukorras kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel. Lisaks tuleks silmas pidada, et alla 18-aastastel lastel esineb antud ravimgruppi kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete, nagu näiteks enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulik käitumine (peamiselt vägivaldsus, vastanduv käitumine ja viha), tekkeks. Sellele vaatamata võib arst Flux’i määrata ka alla 18-aastastele patsientidele juhul, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Flux’i välja kirjutanud alla 18-aastasele isikule ning te soovite seetõttu konsultatsiooni, pöörduge uuesti oma arsti poole. Informeerige oma arsti, kui alla 18-aastasel Flux’i kasutajal tekib või süveneb mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest. Lisaks ei ole antud vanusegrupis veel tõestatud Flux’i kasutamise pikaajaline ohutus kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule. Flux’i ei tohi kasutada alla 8-aastaste laste ravimiseks.

Hoiatus diabeetikutele ning südameveresoonkonna häiretega patsientidele Ettevaatlik tuleb olla suhkurtõve korral - vere suhkrusisalduse languse (hüpoglükeemia) oht ravi ajal ja vere suhkrusisalduse suurenemise (hüperglükeemia) oht ravi lõpetamise järgselt. Seetõttu on insuliini ja/või suukaudsete suhkurtõvevastaste ravimite annuste korrigeerimine oluline diabeedihaigetel patsientidel, kellel kasutatakse fluoksetiinravi. Samuti tuleb ettevaatlik olla hüübimishäirete ning südame-veresoonkonna haiguste esinemisel. Ettevaatust samaaegsel liitiumipreparaatide kasutamisel, samuti teiste kesknärvisüsteemi toimivate preparaatide kasutamisel. Ebaselge põhjusega lööbe või teiste allergiliste nähtude esinemisel tuleb fluoksetiinravi lõpetada.

Enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire halvenemine Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või enesetapumõtteid. Need võivad tekkida sagedamini, kui te hakkate võtma esimest korda antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega (tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid vahel kauem).

Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:

• kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
• kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased), keda raviti antidepressandiga.

Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või minge otsekohe haiglasse. Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.

Muud hoiatused Fluoksetiini kasutamisel võib tekkida kaalulangus, kuid enamasti on see proportsionaalne algse kehakaaluga.

Ravimid nagu Flux (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid/ serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid (vt lõik 4). Mõnikord on need sümptomid püsinud pärast ravi lõpetamist. Harvadel juhtudel on kirjeldatud fluoksetiinravi ajal eluohtlikku serotoniinisündroomi ja maliigset neuroleptilist sündroomi. Neile viitavad sümptomid on kehatemperatuuri tõus, lihaste jäikus, jäsemete

tahtmatud kiired korduvad tõmblused, südametegevuse häired, vererõhu kõikumine, psüühilise seisundi muutused segasusest, rahutusest ja ärritusest kuni deliiriumi ja koomani välja. Kirjeldatud sündroomid tekivad sagedamini kombinatsioonis mõne teiste serotoniinsüsteemi mõjutavate ravimite (teiste hulgas L-trüptofaani) ja/või neuroleptiliste ravimite (psühhootiliste häirete vastased ravimid) või triptaanidega (migreeniravimid).

Muud ravimid ja Flux Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Flux võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet (koostoime):

• mõned MAO inhibiitorid (kasutatakse depressiooni ja parkinsonismi raviks) või linesoliidi sisaldavad antibiootikumid. Mitteselektiivseid MAO inhibiitoreid ja A-tüüpi MAO inhibiitoreid (metüültioniinkloriid) ei tohi kasutada koos Flux’iga, sest võib tekkida raskeid või isegi surmaga lõppevaid reaktsioone (serotoniinisündroom) (vt lõik 2). Fluoksetiinravi võib alustada järgmisel päeval pärast ravi lõpetamist pöörduva toimega MAO inhibiitoritega (nt linesoliid, metüültioniinkloriid ehk metüleensinine). Mõnesid B-tüüpi MAO inhibiitoreid (selegeliin) võib kasutada koos Flux’iga eeldusel, et teie arst teid tähelepanelikult jälgib;
• liitiumi ja trüptofaani võtmisel koos Flux’iga suureneb oluliselt serotoniinisündroomi tekkimise oht. Teie arst kontrollib teie seisundit sagedamini;
• fenütoiin (epilepsia ravim): kuna Flux võib mõjutada fenütoiinisisaldust veres, peab teie arst olema ravi alustamisel fenütoiiniga ettevaatlikum ja teid jälgima, kui te kasutate Flux’i;
• tramadool (valuvaigisti), buprenorfiin või triptaanid (migreeniravimid): suureneb vererõhu tõusu oht;
• ravimid, mis võivad mõjutada südamerütmi, nagu IA ja III klassi antiarütmikumid (ravimid, mida kasutatakse ebaregulaarse südametegevuse raviks), antipsühhootikumid (nt fenotiasiin, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, mõned antibiootikumid (sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin), malaaria ravimid (eriti halofantriin), teatud antihistamiinikumid (astemisool, misolastiin, mekitasiin);
• flekainiid, propafenoon ja nebivolool (südamehäirete ravim), karbamasepiin (epilepsia ravim), tritsüklilised antidepressandid (nt imipramiin, desipramiin ja amitriptülliin), atomoksetiin (aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravim), risperidoon (psühhoosi ravim) annuseid võib arstil olla vajalik vähendada, sest koos Flux’iga manustamine võib muuta nende ravimite sisaldust veres;
• tamoksifeen (kasutatakse rinnavähi ravis): sest Flux võib muuta selle ravimi sisaldust veres ja välistada ei saa tamoksifeeni toime nõrgenemist. Teie arst võib kaaluda teistsugust antidepressantravi;
• varfariin, valu- ja põletikuvastased ravimid nagu atsetüülsalitsüülhape, klosapiin (psüühikahäirete ravim) ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad Flux’iga kombineerimisel suurendada verejooksu tekkimise ohtu. Kui te alustate või lõpetate Flux’i kasutamise ajal varfariinravi, peate sellest arsti teavitama;
• Fluxi ja metoprolooli (kasutatakse südamepuudulikkuse raviks) kooskasutamisel võib suureneda metoprolooli kõrvaltoimete, sealhulgas raske bradükardia, tekkerisk;
• ravi ajal Flux’iga ei tohi te hakata kasutama naistepuna sisaldavaid taimseid preparaate, sest see võib kõrvaltoimeid süvendada. Kui te juba võtate naistepuna enne ravi alustamist Flux’iga, lõpetage naistepuna võtmine ja rääkige sellest järgmisel visiidil oma arstile;
• tsüproheptadiini (antihistamiinikum) kooskasutamisel fluoksetiiniga on teatatud üksikutest juhtudest, kui fluoksetiini depressioonivastane mõju on nõrgenenud.

Flux koos toidu, joogi ja alkoholiga Flux’i võib võtta koos toiduga või ilma. Ravi ajal Flux’iga on soovitatav hoiduda alkoholi tarbimisest.

Rasedus, imetamine ja viljakus Konsulteerige nii kiiresti kui võimalik oma arstiga, kui te olete rase, kui te võite olla rase või kui te plaanite rasestuda.

Rasedus

Imikutel, kelle emad võtsid raseduse esimeste kuude jooksul fluoksetiini, on mõnikord teatatud sünnidefektide riski suurenemisest, eeskätt südame väärarengutest. Üldpopulatsioonis sünnib südame väärarenguga ligikaudu 1 laps 100-st. Emadel, kes võtsid fluoksetiini, suurenes see näitaja 2 lapseni 100-st. Kui olete rase, võite te koos oma arstiga otsustada, et parem on järk-järgult lõpetada Flux’i võtmine. Sõltuvalt asjaoludest võib teie arst siiski leida, et on parem, kui jätkate Flux’i võtmist.

Pärast arstiga konsulteerimist võib Flux’i võtta raseduse ajal, kuid seda tuleb teha ettevaatusega, mis on eelkõige oluline raseduse lõpus ning vahetult enne sünnitust, sest vastsündinutel on täheldatud järgnevaid kõrvaltoimeid: ärritatavus, värinad, vähene lihastoonus, kauakestev nutt, imemisraskused ja magamisraskused.

Veenduge, et teie ämmaemand ja/või arst teavad, et te saate ravi Flux’iga. Kui raseduse jooksul, eriti viimase 3 kuu jooksul võetakse selliseid ravimeid nagu Flux, võib imikul suureneda risk tõsise seisundi tekkeks, mida nimetatakse persisteeruvaks pulmonaarseks hüpertensiooniks (PPHN); selle puhul laps hingab kiiremini ja tema jume on sinakas. Need sümptomid algavad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul pärast lapse sündimist. Kui see juhtub teie lapsega, peate te otsekohe pöörduma oma ämmaemanda ja/või arsti poole.

Kui võtate Flux’i raseduse lõpus, võib suureneda risk tugevaks vaginaalseks veritsuseks vahetult pärast sünnitamist, eriti kui teil on varasemalt olnud veritsushäireid. Teie arst või ämmaemand peavad nõu andmiseks teadma, et olete võtnud Flux’i.

Imetamine Fluoksetiin ja selle aktiivsed laguproduktid erituvad rinnapiima ja need võivad tekitada väikelapsele kõrvaltoimed. Kui ravi Flux’iga peetakse vajalikuks, tuleb kokkuleppel arstiga kaaluda imetamise lõpetamist. Kui te siiski jätkate rinnaga toitmist, tuleb teile määrata Flux’i väikseim toimiv annus. Palun öelge oma arstile, kui te toidate last rinnaga.

Viljakus Loomuuringutes on näidatud, et fluoksetiin langetab sperma kvaliteeti. Teoreetiliselt võib see mõjuda viljakusele, ent kahjulikku toimet inimese viljakusele siiani siiski täheldatud pole.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Kõik psühhoaktiivsed ravimid võivad mõjutada otsustusvõimet või oskusi. Te ei tohi autot juhtida ega ohtlikke masinaid kasutada, kui te ei ole piisavalt kindel, et ravim ei mõjuta sooritusvõimet.

Flux sisaldab naatriumi See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, st on põhimõtteliselt naatriumivaba.

3. Kuidas Flux’i võtta

Võtke seda ravimit täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud ja eakad patsiendid Depressioon: soovitatav annus on 1 kapsel (20 mg) ööpäevas. Arst jälgib teie ravi ja korrigeerib vajadusel 3...4 nädalat pärast ravi algust annust. Vajadusel võib annust järk-järgult suurendada maksimaalselt 3 kapslini (60 mg) ööpäevas. Annust tuleb suurendada ettevaatusega, et tagada teile väikseim toimiv raviannus. Ravi kestus on vähemalt 6 kuud.

Obsessiiv-kompulsiivne häire: soovitatav annus on 1 kapsel (20 mg) ööpäevas. Vajadusel võib annust järk-järgult suurendada maksimaalselt 3 kapslini (60 mg) ööpäevas. Raviefekt pärast 24-nädalast ravi ei ole enam kindel.

Buliimia: soovitatav annus on 3 kapslit (60 mg) ööpäevas. Raviefekt pärast 3-kuulist ravi ei ole enam

kindel.

Teie arst võib soovituslikku annust vähendada või suurendada. Kuigi suuremate annustega võib soovimatute kõrvaltoimete tõenäosus suureneda, võib arst pärast kolme nädala möödumist kaaluda annuse suurendamist juhul, kui haigus ei allu ravile. Annuseid, mis on suuremad kui 4 kõvakapslit (vastab 80 mg fluoksetiinile), ei ole süstemaatiliselt uuritud.

Lapsed (8-aastased ja vanemad) ja noorukid Mõõdukas kuni raske depressioon: ravi tuleb alustada ja läbi viia kogenud spetsialisti jälgimisel. Algannus on 10 mg ööpäevas. 1...2 nädala pärast võib annust suurendada 20 mg ööpäevas. Väikese kehakaaluga lapsed vajavad ka väiksemaid annuseid.

Manustamisviis Flux’i võib võtta ühe annusena või jagatuna mitmeks üksikannuseks. Ravimit võib võtta koos toiduga või ilma. Neelake kõvakapslid alla piisava koguse vedeliku (eelistatult klaas vett) abil.

Kui ravi lõpetatakse, püsib toimeaine organismis veel nädalaid. Seda tuleb arvesse võtta ravi alustamisel ja lõpetamisel. Enamiku patsientide puhul ei tule annust järk-järgult vähendada.

Maksafunktsiooni häiretega patsiendid Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidele või nendele patsientidele, kes võtavad teisi ravimeid, mis võivad anda koostoimeid Flux’iga, võib olla piisav väiksemate annuste võtmine või ravimi võtmine pikemate ajavahemike järel (nt üks kõvakapsel, mis vastab 20 mg fluoksetiinile, ülepäeviti).

Eakad patsiendid Üldjuhul ei tohiks eakate patsientide ööpäevane annus olla suurem kui kaks kõvakapslit (vastab 40 mg fluoksetiinile). Soovitatav suurim annus on kolm kõvakapslit (vastab 60 mg fluoksetiinile) ööpäevas. Annuseid tuleb suurendada ettevaatlikult.

Kui teil on tunne, et Flux’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Flux’i rohkem, kui ette nähtud Ainult fluoksetiini üleannustamise nähud on tavaliselt kergekujulised. Üleannustamise nähtudeks olid iiveldus, oksendamine, krambid, südame–veresoonkonna häired (asümptomaatilistest rütmihäiretest kuni südameseiskuseni), kopsufunktsiooni häired ja kesknärvisüsteemi nähud agiteeritusest koomani. Ainult fluoksetiini üleannustamine on väga harva lõppenud surmaga. Üleannustamise korral võtke viivitamatult ühendust oma arstiga, kes otsustab edasise tegevuse. Samaaegselt üldtoetavate meetmetega soovitatakse jälgida südametegevust ja elutähtsaid näitajaid. Spetsiifilist antidooti ei teata.

Kui te unustate Flux’i võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Ravimi püsiv sisaldus veres saavutatakse tavaliselt umbes kahenädalase ravi järel. Kui te unustate pärast seda võtta ühe kõvakapsli, ärge võtke neid hiljem lisaks. Tänu sellele, et fluoksetiin püsib kaua vereringes, püsib ka selle sisaldus veres pikka aega muutumatuna.

Kui te lõpetate Flux’i võtmise Kui lõpetate ravi Flux’iga enneaegselt, peate arvestama sellega, et soovitud toimet ei saavutata või haiguse kliiniline pilt halveneb. Seetõttu rääkige oma arstiga, kui soovite ravi katkestada või lõpetada.

Flux’i ärajätmisel tekkinud võõrutusnähud Ravi lõpetamisel tekivad sageli ärajätunähud, eriti kui ravi lõpetatakse järsku. Flux-ravi lõpetamisel

tuleb annuseid vähemalt ühe kuni kahe nädala jooksul järk-järgult vähendada, et võõrutusnähtude risk oleks võimalikult väike. Ärajätunähtudeks on pearinglus, tundlikkushäired (sh paresteesia), unehäired (sh unetus ja hirmuunenäod), jõuetus, agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor ja peavalu. Enamusel inimestest on need sümptomid kerged ja mööduvad iseenesest.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

• Pöörduge kohe oma arsti poole, kui teil tekivad enesevigastamise või enesetapu mõtted.
• Kui teil tekib nahalööve või muu nahareaktsioon või allergilise reaktsioon (näiteks sügelus, huulte/keeleturse või vilisev hingamine/hingeldus), lõpetage kohe Flux’i kasutamine ja pöörduge kohe oma arsti poole.
• Kui te tunnete rahutust ja ei suuda istuda ega seista vaikselt, võib teil olla akatiisia. Flux’i annuse suurendamine võib teie enesetunnet halvendada. Kui te midagi sellist tunnete, võtke ühendust oma arstiga.

Mõnedel patsientidel võivad tekkida:

• serotoniinisündroom (see on sümptomite kombinatsioon, millega kaasneb seletamatu palavik koos kiirenenud hingamise või südamelöökidega, higistamine, lihasjäikus või lihasvärin, segasus, äärmine erutus või unisus);
• nõrkustunne, unisus või segasus [enamasti eakatel inimestel ja vett väljutavaid ravimeid võtvatel (eakatel) inimestel];
• pikaajaline ja valulik erektsioon;
• ärritus ja tugev erutus;
• südameprobleemid, näiteks kiire või ebaregulaarne südametöö, minestamine, kollaps või pearinglus püstitõusmisel, mis võib viidata südame rütmihäiretele.

Kui teil tekib mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest, võtke kohe ühendust oma arstiga.

Allpool on toodud loetelus täiskasvanutel ja lastel fluoksetiinravi ajal täheldatud kõrvaltoimed.

Mõned nimetatud kõrvaltoimetest on teiste SSRI-de puhul sageli esinevad. Esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni ≤ 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni ≤ 1/1000). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed järjestatud raskuse vähenemise alusel.

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: vereliistakute arvu vähesus veres, valgeliblede arvu langemine veres

Immuunsüsteemi häired Harv: anafülaktiline reaktsioon, seerumtõbi

Endokriinsüsteemi häired Harv: liigne vedeliku tarbimine

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: vähenenud isu, sh isutus Harv: madal soolade sisaldus organismis

Psühhiaatrilised häired Väga sage: unetus, sh liigvarane ärkamine, uinumisraskused, öised ärkamised Sage: ärevus, närvilisus, rahutus, pingetunne, libiido vähenemine või kadu, unehäired, ebanormaalsed unenäod (sh õudusunenäod)

Aeg-ajalt: muutunud enese tajumine, kõrgendatud meeleolu, häirunud mõtlemine, häirunud orgasm, hammaste kiristamine, suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine, segasus, kogelemine, agressiivsus Harv: hüpomania, mania, hallutsinatsioonid, vaenulikkus, paanikahood

Närvisüsteemi häired Väga sage: peavalu Sage: tähelepanuhäired, pearinglus, maitsetundlikkuse häire, unitõbi, unisus, lihasvärin Aeg-ajalt: rahutus, tahtmatud ehk sundliigutused, liigutuste kooskõlastuse ja tasakaalu säilitamise häire, tasakaaluhäired, lihaste äkksundliigutus, mälu halvenemine Harv: krambid, tugev mootorne rahutus, tahtele allumatud liigutused, serotoniinisüdroom (ravimitest indutseeritud erinevate kliiniliste avalduste kompleks, mis on tingitud serotoniini üleküllusest kesknärvisüsteemis)

Silma kahjustused Sage: hägune nägemine Aeg-ajalt: pupillide laienemine

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: kohin kõrvus

Südame häired Sage: südame pekslemine, pikenenud QT-intervall EKG-l Harv: südame rütmihäired (ventrikulaarne arütmia, sh torsade de pointes)

Vaskulaarsed häired Sage: nahaõhetus, sh kuumahood Aeg-ajalt: vererõhu langus Harv: veresoontepõletik, veresoonte laienemine

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: haigutamine Aeg-ajalt: pikendatud/raskendatud väljahingamine, ninaverejooks Harv: kurgupõletik, probleemid kopsudega

Seedetrakti häired Väga sage: kõhulahtisus, iiveldus Sage: oksendamine, seedehäire, suukuivus Aeg-ajalt: neelamishäire, seedetrakti verejooks (sh kõige sagedamini igemete veritsemine, veriokse, veri väljaheites, verejooks pärakust, verine kõhulahtisus, veriroe ja verejooks maohaavandist) Harv: söögitoru valu Maksa- ja sapiteede häired Harv: maksapõletik

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve, urtikaaria (nõgestõbi), sügelus, liighigistamine Aeg-ajalt: juuste hõrenemine, suurenenud kalduvus verevalumite tekkele, külm higi Harv: näo- ja kõriturse, täppverevalumid, valgustundlikkusreaktsioon, veritähn, rasked villilised nahareaktsioonid

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage: liigesevalu Aeg-ajalt: lihastõmblused Harv: lihasevalu

Neerude ja kuseteede häired Sage: sage urineerimine

Aeg-ajalt: valulik urineerimine Harv: uriini peetus, urineerimishäire

Reproduktiivsüsteemi ja rinnanäärme häired Sage: günekoloogiline verejooks, erektsioonihäired, ejakulatsioonihäired Aeg-ajalt: seksuaalfunktsiooni häired Harv: eritis rindadest, rinnanäärmete kasv, iseeneslik valulik erektsioon Teadmata: tugev vaginaalne veritsus vahetult pärast sünnitust (sünnitusjärgne hemorraagia), vt rohkem teavet lõik 2 „Rasedus“

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: väsimus, sh kurnatus Sage: närviline tunne, värinad Aeg-ajalt: üldine halb enesetunne, ebatavaline enesetunne, külmatunne, kuumatunne Harv: limaskestade veritsus

Uuringud Sage: kehakaalu vähenemine Harv: transaminaaside sisalduse suurenemine, gamma-glutamüültransferaasi sisalduse suurenemine

Enesetapp/suitsiidimõtted või kliinilise seisundi halvenemine On teatatud suitsiidimõtete (enesetapumõtete) ja suitsidaalse (enesetapu) käitumise juhtudest fluoksetiinravi ajal või varsti pärast ravi katkestamist.

Luumurrud Fluoksetiini tüüpi ravimite võtmisel on peamiselt 50-aastastel ja vanematel patsientidel suurenenud riski luumurdude tekkeks.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel (8-18 aastat) Flux võib aeglustada kasvu või edasi lükata sugulist küpsemist. Enesetapuga seonduvat käitumist (enesetapukatsed ja -mõtted), maniakaalseid reaktsioone, ninaverejooksu ning vaenulikkust on sagedamini täheldatud lastel ja noorukitel kui täiskasvanutel. Ravi jätkudes enamik neist kõrvaltoimetest tõenäoliselt kaob.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada http://www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Flux’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave Mida Flux sisaldab

• Toimeaine on fluoksetiin. Üks Flux 20 mg kõvakapsel sisaldab 22,4 mg fluoksetiinvesinikkloriidi (vastab 20 mg fluoksetiinile).
• Teised koostisosad on dimetikoon, želatiin, eelželatiniseeritud maisitärklis, kollane raudoksiid

(E172), patentsinine V (E131) ja titaandioksiid (E171).

Kuidas Flux välja näeb ja pakendi sisu Flux kõvakapslid on helerohelised kõvakapslid. Flux on saadaval pakendites, mis sisaldavad 28 ja 56 kõvakapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 39179 Barleben Saksamaa

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen. Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Flux 20 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 22,4 mg fluoksetiinvesinikkloriidi (vastab 20 mg fluoksetiinile). INN. Fluoxetinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel Helerohelised kõvakapslid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Depressioon Obsessiiv-kompulsiivne häire Bulimia nervosa: fluoksetiin on näidustatud täiendava ravina psühhoteraapiale, et vähendada söömishoogusid ja ülemäärast tungi langetada kehakaalu.

Lapsed (8-aastased ja vanemad) ja noorukid Mõõdukas kuni raske depressioon, mis ei ole allunud 4...6 psühhoteraapia seansile. Antidepressante tohib kasutada mõõduka kuni raske depressiooniga lastel või noorukitel ainult samaaegselt psühhoteraapiaga.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Depressioon Täiskasvanud ja eakad: soovitatav ööpäevane annus on 20 mg. Annust tuleb täpsustada ja vajadusel kohandada 3...4 nädala jooksul pärast ravi algust ning hiljem, kui see on kliiniliselt vajalik. Kuigi suuremate annuste kasutamisel on võimalikud sagedasemad kõrvaltoimed, võib mõnedel patsientidel, kes ei reageeri ravile annusega 20 mg, seda suurendada kuni maksimaalse annuseni 60 mg (vt lõik 5.1). Annuseid korrigeeritakse ettevaatlikult, lähtuvalt patsiendi individuaalsetest vajadustest, et säilitada patsiendile väikseim efektiivne annus. Depressiooniga patsientide ravi peaks kestma vähemalt 6 kuud, et kindlustada sümptomite kadumine.

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Täiskasvanud ja eakad Soovitatav ööpäevane annus on 20 mg. Kuigi suuremate annuste kasutamisel on võimalikud sagedasemad kõrvaltoimed, võib mõnedel patsientidel, kes ei reageeri 2 nädala möödumisel ravile annusega 20 mg, seda järk-järgult suurendada kuni maksimaalse annuseni 60 mg. Kui 10 nädala jooksul paranemist ei täheldata, tuleb fluoksetiinravi vajadus ümber hinnata. Hea ravivastuse saavutamisel võib ravi jätkata individuaalselt kohandatud annustega. Süstemaatilisi

uuringuid fluoksetiinravi pikkuse kohta ei ole tehtud ning seetõttu on ravile reageerivatel patsientidel ravi jätkamise vajadus üle 10 nädala põhjendatud, sest OKH on krooniline haigus. Annuseid tuleb kohandada ettevaatlikult, lähtuvalt patsiendi individuaalsest vajadusest, et säilitada patsiendile väikseim efektiivne annus. Ravivajadus tuleb perioodiliselt üle hinnata. Mõned klinitsistid soovitavad farmakoteraapiale hästi reageerivatele patsientidele paralleelselt ka käitumuslikku psühhoteraapiat. Pikaajalise ravi (üle 24 nädala) efektiivsust ei ole OKH puhul näidatud.

Bulimia nervosa Täiskasvanud ja eakad: soovitatav annus on 60 mg ööpäevas. Pikaajalise ravi (üle 3 kuu) efektiivsust bulimia nervosa korral näidatud ei ole.

Täiskasvanud – kõik näidustused Soovitatud annust võib nii suurendada kui vähendada. Annuseid üle 80 mg ööpäevas ei ole süstemaatiliselt hinnatud.

Fluoksetiini võib manustada ühekordse või jagatud annusena kas söögi ajal või söögikordade vahel.

Pärast ravi katkestamist püsib toimeaine organismis veel mitu nädalat. Seda peab ravi alustamisel ja lõpetamisel arvestama.

Kapslid ja vedelad ravimvormid on võrdse biosaadavusega.

Lapsed (8-aastased ja vanemad) ja noorukid (mõõdukas kuni raske depressioon) Ravi tuleb alustada ja läbi viia kogenud spetsialisti jälgimisel. Algannus on 10 mg ööpäevas. Annuseid tuleb kohandada ettevaatlikult, lähtuvalt patsiendi individuaalsest vajadusest, et hoida patsienti väikseimal toimival annusel.

1...2 nädala pärast võib annust suurendada 20 mg ööpäevas. Kliiniliste uuringute kogemused 20 mg ööpäevas ületavate annustega on vähesed. Üle 9 nädala kestva ravi kohta on andmed piiratud.

Väikese kehakaaluga lapsed Kuna väikese kehakaaluga lastel tekib suurem plasmakontsentratsioon, saavutatakse ravitoime väiksemaid annuseid kasutades (vt lõik 5.2).

Ravile reageerivate laste puhul tuleb üle 6 kuu kestva ravi vajadus üle vaadata. Kui 9 nädalaga ravitoimet ei täheldata, tuleb ravi üle vaadata. Eakad Eakatel tuleb annuse suurendamisel ettevaatlik olla ning ööpäevane annus ei tohi üldiselt ületada 40 mg. Maksimaalne soovitatav annus on 60 mg ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid Maksafunktsiooni häirega patsientide puhul on soovitatav kasutada väiksemat annust või pikema intervalliga manustamist (nt 20 mg üle päeva) (vt lõik 5.2). Sama kehtib juhul, kus samaaegselt kasutatakse ravimeid, mis võivad anda koostoimeid fluoksetiiniga (vt lõik 4.5).

Fluxi ärajätmisel tekkinud võõrutusnähud Ravi ei ole soovitatav järsku katkestada. Ravi lõpetamisel Fluxiga tuleb annuseid vähemalt ühe kuni kahe nädala jooksul järk-järgult vähendada, et võõrutusnähtude risk oleks võimalikult väike (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Kui annuse vähendamisel või ravi katkestamisel tekivad talumatud sümptomid, võiks kaaluda eelnevalt kasutatud annusele tagasiminekut. Edasi võib arst annust uuesti vähendada, kuid veelgi aeglasemalt.

Manustamisviis Suukaudne.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Fluoksetiin on vastunäidustatud kombinatsioonis pöördumatute mitteselektiivsete monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (nt iproniasiid) (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Fluoksetiin on vastunäidustatud kombinatsioonis südamepuudulikkuse korral kasutatava metoprolooliga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel Kliinilistes katsetes esines antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsiidikäitumist (enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust, vastanduvat käitumist ja viha). Fluoksetiini tohib 8...18-aastastel lastel ja noorukitel kasutada ainult mõõduka kuni raske depressiooni raviks ja mitte muudel näidustustel. Kui kliiniline seisund siiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti suitsidaalse käitumise sümptomite tekke osas hoolikalt jälgida. Lisaks ei ole küllaldaselt ohutusalast teavet ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvamisele, küpsemisele ja kognitiivsele, emotsionaalsele ning käitumuslikule arengule (vt lõik 5.3).

19-nädalases kliinilises uuringus täheldati fluoksetiiniga ravitud lastel ja noorukitel pikkuse- ja kaaluiibe vähenemist (vt lõik 4.8). Ei ole teada, kas see puudutab ka normaalset täiskasvanu pikkuse saavutamist. Välistada ei saa ka puberteedi hilinemist (vt lõigud 5.3 ja 4.8). Ravi ajal ja pärast ravi fluoksetiiniga tuleb jälgida kasvu ja puberteedi ealist arengut (pikkus, kehakaal, Tanneri skaala). Kui üks neist aeglustub, tuleb pediaatriga konsulteerida.

Lastega läbi viidud uuringutes teatati sageli mania ja hüpomania tekkest (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb lapsi regulaarselt mania/hüpomania sümptomite suhtes jälgida. Kui patsient läheb üle maniakaalsesse faasi, tuleb fluoksetiini kasutamine lõpetada.

On väga oluline, et ravimit välja kirjutav arst kaaluks hoolikalt raviga seonduvat kasu ja riski suhet lapse/nooruki ja/või tema vanematega.

Lööve ja allergilised reaktsioonid Registreeritud on löövet, anafülaktoidseid reaktsioone ja progresseeruvaid süsteemseid (nahka, neerusid, maksa või kopse haaravaid) reaktsioone. Lööbe või teiste allergilist tüüpi reaktsioonide ilmnemisel, mida ei ole võimalik ühegi muu etioloogiaga seostada, tuleb fluoksetiinravi katkestada. Krambid Krambid on antidepressantide kasutamisega kaasuv risk. Seetõttu tuleb sarnaselt teiste antidepressantidega fluoksetiini määrata krambi anamneesiga patsientidele ettevaatusega. Krampide tekkel või krambihoogude sagenemisel tuleb fluoksetiinravi katkestada. Ebastabiilse krambistaatuse/epilepsiaga patsientidel tuleb fluoksetiini kasutamisest hoiduda, kontrollitud epilepsia korral tuleb patsiente hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Mania Mania/hüpomania anamneesiga patsientide ravimisel antidepressantidega tuleb olla ettevaatlik. Sarnaselt teiste antidepressantidega tuleb ka ravi fluoksetiiniga katkestada, kui patsient läheb üle maniakaalsesse faasi.

Seksuaalfunktsiooni häired Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d)/ serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) võivad põhjustada seksuaalfunktsiooni häirete sümptomeid (vt lõik 4.8). Teatatud on pikaajalise seksuaalfunktsiooni häire juhtudest, mille korral sümptomid on vaatamata SSRI/SNRI kasutamise lõpetamisele püsinud.

Maksa-/neerufunktsioon Fluoksetiin metaboliseerub peamiselt maksas ja eritub neerude kaudu. Märkimisväärse maksafunktsioon häirega patsientidel on soovitatav kasutada väiksemat annust või vahelduvat ööpäevast annustamist. Fluoksetiini manustamisel annuses 20 mg ööpäevas 2 kuu jooksul raske, dialüüsi vajava neerupuudulikkusega (GFR <10 ml/min) patsientidele, ei täheldatud normaalse neerufunktsiooniga kontrollgrupiga võrreldes fluoksetiini ega norfluoksetiini plasmakontsentratsioonides muutusi.

Tamoksifeen Tugevatoimelise CYP2D6 inhibiitorina võib fluoksetiin põhjustada tamoksifeeni ühe tähtsaima aktiivse metaboliidi - endoksifeeni kontsentratsiooni vähenemist. Seepärast tuleb ravi ajal tamoksifeeniga võimalusel fluoksetiini manustamist vältida (vt lõik 4.5).

Südamehaigused Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud QT-intervalli pikenemise ja ventrikulaarse arütmia, sh torsade de pointes'i tüüpi rütmihäire juhtudest (vt lõigud 4.5, 4.8 ja 4.9).

Fluoksetiini tuleb kasutada ettevaatusega kaasasündinud pika QT sündroomiga patsientidel ja neil, kelle pereanamneesis on pikenenud QT või mõni muu arütmia teket soodustav kliiniline seisund (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia, bradükardia, äge müokardiinfarkt või dekompenseeritud südamepuudulikkus) või kui fluoksetiini kontsentratsioon seerumis on tõusnud (nt maksakahjustuse puhul) või kasutamine koos ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT pikenemist ja/või torsade de pointes’i (vt lõik 4.5). Stabiilse südamehaigusega patsientide puhul tuleb enne ravi alustamist kaaluda EKG tegemist. Kui ravi ajal fluoksetiiniga tekivad südamerütmihäire tunnused, tuleb ravi katkestada ja teha EKG.

Kaalulangus Fluoksetiini kasutavatel patsientidel võib esineda kaalulangus, kuid enamasti on see proportsionaalne algse kehakaaluga.

Diabeet Diabeedihaigetel võib ravi SSRI-ga muuta veresuhkru kontrolli. Ravi ajal fluoksetiiniga võib tekkida hüpoglükeemia ja pärast ravi hüperglükeemia. Insuliini ja/või suukaudsete diabeediravimite annuseid tuleb vajadusel korrigeerida.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite) suurenenud ohuga, mis püsib kuni märkimisväärse remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda. Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks fluoksetiini kasutatakse. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu depressiooniga patsientide ravimisel.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo- kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis suure riskiga patsientide, põhjalik järelevalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke), suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda

sellistel juhtudel kohe arsti poole.

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus Fluoksetiini kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või ahastust tekitav rahutus ja vajadus ennast pidevalt liigutada, millega võib kaasneda võimetus rahulikult istuda või seista. See tekib kõige suurema tõenäosusega ravi esimestel nädalatel. Selliste sümptomite ilmnedes võib annuse suurendamine olla kahjulik.

SSRI-ravi lõpetamisel ilmnevad sümptomid Ravi lõpetamisel tekivad sageli ärajätunähud, eriti kui ravi lõpetatakse järsku (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes tekkisid ravi lõpetamise järgselt kõrvalnähud ligikaudu 60% patsientidest nii fluoksetiinravi grupis kui ka platseebogrupis. Oma olemuselt olid need kõrvaltoimed 17% fluoksetiinigrupi ja 12% platseebogrupi patsientidest rasked.

Ärajätunähtude tekke risk võib sõltuda mitmetest teguritest, sealhulgas ravi kestusest, ravimi annusest ja annuse vähendamise kiirusest. Kõige sagedamini on kirjeldatud pearinglust, tundlikkushäireid (sh paresteesia), unehäireid (sh unetus ja hirmuunenäod), jõuetust, agiteeritust või ärevust, iiveldust ja/või oksendamist, treemorit ja peavalu. Need sümptomid on üldjuhul kerged kuni mõõdukad, kuid mõnel patsiendil võib nende intensiivsus olla äge. Need tekivad tavaliselt esimestel päevadel pärast ravi lõpetamist. Sümptomid kaovad tavaliselt ise, ilma ravi vajamata, 2 nädala jooksul, kuid mõnedel patsientidel võivad kesta ka kauem (2...3 kuud ja enam). Seetõttu on soovitatav ravi Fluxiga lõpetada järk-järgult, vastavalt patsiendi vajadustest lähtuvalt vähemalt 1...2 nädala jooksul (vt lõik 4.2 „Fluxi ärajätmisel tekkinud võõrutusnähud“).

Verejooksud SSRI-dega on seostatud nahasiseseid verejookse, nagu ekhümoosid ja purpur. Fluoksetiinravi ajal on ekhümoose registreeritud harva. Teisi verejookse (nt günekoloogilisi, seedetrakti või muud tüüpi naha või limaskestade verejookse) on harva kirjeldatud. SSRI-sid kasutavate patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik eriti juhul, kui samaaegselt tarvitatakse suukaudseid hüübimisvastaseid ravimeid ja ravimeid, mis teadaolevalt mõjutavad trombotsüütide talitlust (nt atüüpilised neuroleptikumid nagu klosapiin, fenotiasiinid, enamus tritsüklilisi antidepressante, atsetüülsalitsüülhape, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), või teisi ravimeid, mis suurendavad veritsusriski. Samuti tuleb ettevaatlik olla patsientide puhul, kellel on anamneesis verejookse (vt lõik 4.5).

SSRI-d/SNRI-d võivad tõsta sünnitusjärgse hemorraagia riski (vt lõigud 4.6, 4.8). Müdriaas Fluoksetiiniga seoses on teatatud müdriaasist; seega tuleb fluoksetiini määramisel kõrgenenud silmasisese rõhuga ja ägeda kitsanurga glaukoomi riskiga patsientidele olla ettevaatlik.

Elekterkrampravi (EKR). Fluoksetiinravil olevatel patsientidel on EKR foonil täheldatud kestvaid krambihooge, seetõttu on vajalik ettevaatus.

Serotoniinisündoom või maliigse neuroleptilise sündroomi laadne seisund Harvadel juhtudel on teatatud serotoniinisündoomi või maliigse neuroleptilise sündroomi laadsest seisundist fluoksetiinravi ajal, eriti kui seda on manustatud koos teiste serotoninergiliste ravimitega (sh L-trüptofaan ja buprenorfiin) ja/või neuroleptikumidega. Kuna nimetatud sündroomid võivad olla potentsiaalselt eluohtlikud, tuleb nendele viitavate nähtude (mida iseloomustavad paljud sümptomid, nt hüpertermia, rigiidsus, müokloonus ja autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus võimalike kiirete muutustega elulistes näitajates, psüühika muutused, k.a segasus, ärrituvus, ülierutuvus, mis võivad progresseeruda deliiriumi ja koomani) ilmnemise korral fluoksetiinravi katkestada ja alustada toetava sümptomaatilise raviga.

Pöördumatud mitteselektiivsed monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (nt iproniasiid) SSRI-t ja pöördumatut mitteselektiivset monoamiini oksüdaasi inhibiitorit (MAOI) kasutanud patsientide puhul on teatatud üksikutest rasketest ja aeg-ajalt surmaga lõppenud reaktsioonidest.

Antud juhtudel esinesid serotoniinisündroomi sümptomitega sarnanevad sümptomid (mida võidakse pidada maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks (või seisundit sellena diagnoosida)). Antud reaktsiooniga patsiendid võivad saada abi tsüproheptadiini või dantroleeni manustamisest. Fluoksetiini ja MAOI koostoime sümptomite hulka kuuluvad hüpertermia, jäikus, müokloonus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus ja eluliste näitajate kiire kõikumine, vaimse seisundi muutused, sh segadus, ärrituvus ja äärmine erutatus, mis progresseerub deliiriumi ja koomani. Seetõttu on fluoksetiin vastunäidustatud kombinatsioonis pöördumatu mitteselektiivse MAOI-ga (vt lõik 4.3).

Kuna MAOI toime kestab kaks nädalat, võib fluoksetiinravi alustada alles 2 nädalat pärast pöördumatu mitteselektiivse MAOI tarvitamise lõpetamist.

Samuti peab enne ravi alustamist pöördumatu mitteselektiivse MAOI-ga olema fluoksetiini tarvitamise lõpetamisest möödunud vähemalt 5 nädalat.

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, st on põhimõtteliselt naatriumivaba.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Poolväärtusaeg Farmakodünaamilisi või farmakokineetilisi ravimitevahelisi koostoimeid arvestades tuleb meeles pidada, et nii fluoksetiinil kui norfluoksetiinil on pikk poolväärtusaeg (vt lõik 5.2) (nt kui minnakse üle fluoksetiinilt mõnele teisele antidepressandile).

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Pöördumatud mitteselektiivsed monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (nt iproniasiid) Vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Südamepuudulikkuse korral kasutatav metoprolool Metoprolooli kõrvaltoimete hulka võib kuuluda bradükardia, mis võib olla rohkem väljendunud, sest fluoksetiin aeglustab selle metabolismi (vt lõik 4.3).

Mittesoovitatavad kombinatsioonid

Tamoksifeen Kirjanduses on teatatud CYP2D6 inhibiitorite ja tamoksifeeni farmakokineetilisest koostoimest, mis väljendub tamoksifeeni ühe või enama aktiivse vormi, st endoksifeeni plasmasisalduse 65...75%-lises vähenemises. Osades uuringutes on teatatud mõningate SSRI-dest antidepressantide samaaegsel kasutamisel tamoksifeeni tõhususe vähenemisest. Kuna tamoksifeeni nõrgenenud toimet ei saa välistada, peaks tugevate CYP2D6 inhibiitorite (sh fluoksetiini) koosmanustamist võimaluse korral vältima (vt lõik 4.4). Alkohol Uuringutes ei suurendanud fluoksetiin alkoholisisaldust veres ega mõjutanud alkoholi toimeid. SSRI-de ja alkoholi kombineerimine ei ole siiski soovitatav.

MAOI-A, sh linesoliid ja metüültioniinkloriid (metüleensinine) Risk serotoniinisündroomi, sh kõhulahtisuse, tahhükardia, higistamise, treemori, segaduse või kooma tekkeks. Kui antud toimeainete ja fluoksetiini samaaegset kasutamist ei ole võimalik vältida, peab patsiendi kliinilist seisundit hoolikalt jälgima ning koosmanustatavaid aineid tuleb alguses manustama väikseimates soovitatavates annustes (vt lõik 4.4).

Mekvitasiin Mekvitasiini kõrvaltoimete (nt QT-intervalli pikenemine) tekkerisk võib olla suurenenud, sest fluoksetiin pärsib selle metabolismi.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid

Fenütoiin Samaaegsel kasutamisel fluoksetiiniga on täheldatud veres fenütoiini sisalduse muutusi. Üksikutel juhtudel on esinenud mürgistusnähtusid. Samal ajal kasutatava ravimi annust peab tiitrima ettevaatlikult ja jälgima patsiendi kliinilist seisundit.

Serotoninergilised ravimid (sh liitium, tramadool, buprenorfiin, triptaanid, trüptofaan, selegiliin (MAOI-B), harilik naistepuna (Hypericum perforatum)) SSRI-de ja serotoninergilise toimega ravimite samaaegsel kasutamisel on teatatud kerge serotoniinisündroomi juhtudest. Seetõttu peab fluoksetiini ja antud ravimite samaaegsel tarvitamisel olema ettevaatlik ning patsiendi seisundit hoolikamalt ja sagedamini jälgima (vt lõik 4.4).

QT-intervalli pikenemine Fluoksetiini ja teiste QT-intervalli pikendavate ravimite farmakokineetilisi ja farmakodünaamilisi uuringuid ei ole läbi viidud. Välistada ei saa fluoksetiini ja antud ravimite liittoimet. Seetõttu peab fluoksetiini ja QT-intervalli pikendavate ravimite (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, antipsühhootikumid (nt fenotiasiini derivaadid, pimosiid, haloperidool), tritsüklilised antidepressandid, teatud antibakteriaalsed ained (nt sparfloksatsiin, moksifloksatsiin, erütromütsiin IV, pentamidiin), malaariavastased ravimid (eriti halofantriin), teatud antihistamiinikumid (astemisool, misolastiin)) kooskasutamisel olema ettevaatlik (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 4.9).

Hemostaasi mõjutavad ravimid (erineva toimemehhanismiga suukaudsed antikoagulandid, antiagregandid, sh aspiriin ja MSPVA-d) Suurenenud veritsusrisk. Jälgima peab patsiendi kliinilist seisundit ja suukaudsete antikoagulantide kasutamise korral ka INR-i väärtust. Fluoksetiinravi ajal ja pärast selle kasutamise lõpetamist võib osutuda vajalikuks ravimi annuse kohandamine (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Tsüproheptadiin Kooskasutamisel tsüproheptadiiniga on teatatud üksikutest juhtudest, kui fluoksetiini depressioonivastane mõju on nõrgenenud.

Hüponatreemiat põhjustavad ravimid Hüponatreemia on fluoksetiini kõrvaltoime. Kooskasutamine teiste hüponatreemiat põhjustavate ravimitega (nt diureetikumid, desmopressiin, karbamasepiin ja okskarbasepiin) võib suurendada selle tekkeriski (vt lõik 4.8). Krambiläve alandavad ravimid Krambihood on fluoksetiini kõrvaltoime. Kooskasutamine teiste krambiläve alandavate ravimitega (nt tritsüklilised antidepressandid, teised SSRI-d, fenotiasiinid, butürofenoonid, meflokviin, klorokviin, bupropioon, tramadool) võib suurendada selle tekkeriski.

Teised ravimid, mida metaboliseeritakse CYP2D6 poolt Fluoksetiin on ensüümi CYP2D6 tugev inhibiitor. Seetõttu võib ravi teiste antud ensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavate ravimitega viia ravimite koostoimeni, eriti kitsa terapeutilise indeksiga ravimite (nt flekainiid, propafenoon ja nebivolool), titreeritud ravimite ning atomoksetiini, karbamasepiini, tritsükliliste antidepressandite ja risperidooni puhul. Antud ravimite tarvitamist peab alustama võimalikult väikese annusega või annust vastavalt vähendama. See võib kehtida ka siis, kui fluoksetiini on tarvitatud viimase 5 nädala jooksul.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus Loomuuringute andmed näitavad, et fluoksetiin võib mõjutada sperma kvaliteeti (vt lõik 5.3). Inimeste haigusjuhtude kirjeldustes on mõningate SSRI-de puhul näidatud pöörduvat mõju sperma kvaliteedile. Inimese viljakust mõjutavat toimet pole siiani täheldatud.

Rasedus Mõned epidemioloogilised uuringud viitavad suurenenud riskile kardiovaskulaarsete väärarengute tekkeks seoses fluoksetiini kasutamisega raseduse esimese trimestri jooksul. Toimemehhanism on teadmata. Andmed näitavad, et pärast emapoolset fluoksetiini manustamist on üldine risk kardiovaskulaarse väärarenguga lapse sünnitamiseks 2/100 piires võrreldes selliste väärarengute oodatava esinemissagedusega üldpopulatsioonis, mis on ligikaudu 1/100.

Epidemioloogilised andmed näitavad, et SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse hilises staadiumis, võib suurendada riski persisteeriva pulmonaarse hüpertensiooni (PPHN) tekkeks vastsündinul. Täheldatud risk oli ligikaudu 5 juhtu 1000 raseduse kohta. Üldpopulatsioonis esineb 1 kuni 2 PPHN juhtu 1000 raseduse kohta.

Fluoksetiini tohib raseduse ajal kasutada ainult sellisel juhul, kui naise kliiniline seisund nõuab ravi fluoksetiiniga ja on õigustatud võimalik risk lootele. Raseduse ajal tuleb vältida ravi järsku katkestamist (vt lõik 4.2). Ettevaatus on vajalik, kui fluoksetiini kasutatakse raseduse ajal, eriti juhul, kui seda kasutatakse raseduse hilises faasis või vahetult enne sünnitust, sest vastsündinutel on kirjeldatud selliseid toimeid nagu ärritatavus, treemor, hüpotoonia, pidev nutmine, imemisraskused või unehäired. Need sümptomid võivad viidata kas serotoninergilisele sündroomile või ärajätunähtudele. Nende sümptomite avaldumisaeg ja kestus võivad olla sõltuvad fluoksetiini ja tema peamise metaboliidi, norfluoksetiini, pikkadest poolväärtusaegadest, vastavalt 4…6 päeva ja 4…16 päeva.

Vaatlusandmed näitavad sünnitusjärgse hemorraagia kõrgenenud riski (vähem kui 2-kordne) pärast kokkupuudet SSRI-de/SNRI-dega kuu aja jooksul enne sünnitust (vt lõigud 4.4, 4.8).

Imetamine Teadaolevalt erituvad fluoksetiin ja selle aktiivne metaboliit rinnapiima. Rinnapiimatoidul imikutel on täheldatud kõrvatoimeid. Kui peetakse vajalikuks ravi fluoksetiiniga, tuleks mõelda imetamise lõpetamisele, kui aga imetamist siiski jätkatakse, tuleks kasutada väikseimat fluoksetiini annust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Fluoksetiinil ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kuigi fluoksetiin teadaolevalt ei avalda tervetel vabatahtlikel psühhomotoorsele võimekusele mõju, võib iga psühhotroopne ravim sellegipoolest mõjutada otsustusvõimet või oskusi. Patsientidele tuleb soovitada, et nad hoiduksid auto juhtimisest ja ohtlike masinate kasutamisest, kuni nad on kindlad, et nende tegutsemisvõime ei ole häiritud.

4.8 Kõrvaltoimed

a) Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini on teatatud peavalu, iivelduse, unetuse, väsimuse ja kõhulahtisus tekkest. Soovimatute toimete tugevus ja sagedus võivad ravi jooksul väheneda ja ei ole üldiselt ravi lõpetamise põhjuseks.

b) Kõrvaltoimete loetelu

Allpool on toodud loetelus täiskasvanutel ja lastel fluoksetiinravi ajal täheldatud kõrvaltoimed. Allpool toodud loetelus on kliinilistes uuringutes (n = 9297) täheldatud ja spontaansete kõrvaltoimete teatiste abil registreeritud kõrvaltoimed. Mõned nimetatud kõrvaltoimetest on teiste SSRI-de puhul sageli esinevad. Esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni ≤ 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni ≤ 1/1000). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed järjestatud raskuse vähenemise alusel.

Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: trombotsütopeenia, neutropeenia, leukopeenia

Immuunsüsteemi häired Harv: anafülaktiline reaktsioon, seerumtõbi

Endokriinsüsteemi häired Harv: antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: vähenenud isu1 Harv: hüponatreemia

Psühhiaatrilised häired Väga sage: unetus2 Sage: ärevus, närvilisus, rahutus, pingetunne, vähenenud libiido3, unehäired, ebanormaalsed unenäod4 Aeg-ajalt: depersonalisatsioon, kõrgendatud meeleolu, eufooria, häirunud mõtlemine, häirunud orgasm5, bruksism (hammaste kiristus), suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine6, segasus, düsfeemia (kogelemine), agressiivsus Harv: hüpomania, mania, hallutsinatsioonid, agiteeritus, paanikahood

Närvisüsteemi häired Väga sage: peavalu Sage: tähelepanuhäired, pearinglus, düsgeusia, letargia, somnolentsus7, treemor Aeg-ajalt: psühhomotoorne hüperaktiivsus, düskineesia, ataksia, tasakaaluhäired, müokloonus, mälu halvenemine Harv: krambid, akatiisia, bukoglossaalne sündroom (tahtmatud liigutused), serotoniinisündroom

Silma kahjustused Sage: hägune nägemine Aeg-ajalt: müdriaas

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: tinnitus

Südame häired Sage: palpitatsioonid, pikenenud QT-intervall (QTcF ≥ 450 msek)8 Harv: ventrikulaarne arütmia, sh torsade de pointes Vaskulaarsed häired Sage: nahaõhetus9 Aeg-ajalt: hüpotensioon Harv: vaskuliit, vasodilatatsioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: haigutamine Aeg-ajalt: düspnoe, epistaksis (ninaverejooks) Harv: farüngiit, probleemid kopsudega (erineva histopatoloogiaga põletikulised protsessid ja/või fibroos) 10

Seedetrakti häired Väga sage: diarröa, iiveldus Sage: oksendamine, düspepsia, suukuivus Aeg-ajalt: düsfaagia, seedetrakti verejooks11 Harv: ösofageaalne valu

Maksa- ja sapiteede häired Harv: idiosünkraatiline hepatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: lööve12, urtikaaria, pruritus, hüperhidroos Aeg-ajalt: alopeetsia, suurenenud kalduvus verevalumite tekkele, külm higi Harv: angioödeem, ekhümoos, valgustundlikkusreaktsioon, purpura, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs (Lyelli sündroom)

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage: artralgia Aeg-ajalt: lihastõmblused Harv: müalgia

Neerude ja kuseteede häired Sage: sage urineerimine13 Aeg-ajalt: düsuuria Harv: uriini retentsioon, urineerimishäire

Reproduktiivsüsteemi ja rinnanäärme häired Sage: günekoloogiline verejooks14, erektsioonihäired, ejakulatsioonihäired15 Aeg-ajalt: seksuaalfunktsiooni häired Harv: galaktorröa, hüperprolaktineemia, priapism Teadmata: sünnitusjärgne hemorraagia* * Sellest kõrvaltoimest on teatatud SSRI/SNRI rühma ravimite puhul (vt lõigud 4.4, 4.6).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: väsimus16 Sage: närviline tunne, värinad Aeg-ajalt: üldine halb enesetunne, ebatavaline enesetunne, külmatunne, kuumatunne Harv: limaskestade veritsus

Uuringud Sage: kehakaalu vähenemine Harv: transaminaaside sisalduse suurenemine, gamma-glutamüültransferaasi sisalduse suurenemine

1 sh anoreksia 2 sh liigvarane ärkamine, uinumisraskused, öised ärkamised 3 sh libiido kadumine 4 sh õudusunenäod 5 sh anorgasmia 6 sh õnnestunud enesetapp, suitsidaalne depressioon, tahtlik enesevigastamine, enesevigastamise mõtted, suitsidaalne käitumine, suitsiidimõtted, enesetapukatse, surmaga seotud mõtted, enesevigastamine. Antud sümptomid võivad olla seotud juba esineva haigusega 7 sh hüpersomnia, sedatsioon 8 põhineb kliiniste uuringute EKG mõõtmistulemustel 9 sh kuumad hood 10 sh atelektaas, interstitsiaalne kopsuhaigus, pneumoniit 11 sh kõige sagedamini igemete veritsemine, hematemees, hematoskeesia, verejooks pärakust, verine kõhulahtisus, meleena ja verejooks maohaavandist 12 sh punetus, eksfoliatiivne lööve, kuumalööve, lööve, punetav lööve, follikulaarne lööve, generaliseerunud lööve, makulaarne lööve, makulopapuloosne lööve, morbilliformne lööve, papuloosne lööve, sügelev lööve, vesikulaarne lööve, nabapiirkonna punetav lööve 13 sh pollakisuuria 14 sh emakakaela hemorraagia, emaka düsfunktsioon, veritsus emakast, verejooks suguelunditest, menometrorraagia, menorraagia, metrorraagia, polümenorröa, menopausijärgne verejooks, verejooks emakast, verejooks tupest 15 sh ejakulatsiooni puudumine, ejakulatsioonihäire, enneaegne seemnepurse, pikenenud ejakulatsiooniaeg, retrograadne seemnepurse 16 sh asteenia

c) Osade kõrvaltoimete kirjeldus

Enesetapp/suitsiidimõtted või kliinilise seisundi halvenemine On teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtudest fluoksetiinravi ajal või varsti pärast ravi katkestamist (vt lõik 4.4).

Luumurrud Peamiselt 50-aastastel ja vanematel patsientidel tehtud epidemioloogilised uuringud näitavad SSRI-sid ja tritsüklilisi antidepressante saavate patsientide suurenenud riski luumurdude tekkeks. Riski põhjustav mehhanism on teadmata.

Fluoksetiinravi katkestamisega seoses täheldatud võõrutussümptomid Fluoksetiini võtmise lõpetamine põhjustab sageli võõrutussümptomeid. Pearinglus, tajuhäired (sh paresteesia), unehäired (sh insomnia ja intensiivsed unenäod), asteenia, agiteeritus või ärevus, iiveldus ja/või oksendamine, treemor ja peavalu on kõige sagedamini registreeritud reaktsioonid. Need nähud on üldiselt kerged ja mööduvad iseenesest, kuid mõnedel patsientidel võivad olla tugevalt väljendunud ja/või pikaajalised (vt lõik 4.4). Seetõttu soovitatakse siis, kui ravi fluoksetiiniga enam ei vajata, annust järk-järgult vähendada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

d) Lapsed ja noorukid (vt lõigud 4.4 ja 5.1) Selles populatsioonis on täheldatud teisi, spetsiifilisi kõrvaltoimeid, mida on kirjeldatud allpool. Lastel tehtud kliinilistes uuringutes täheldati suitsiidiga seotud käitumist (suitsiidikatsed ja -mõtted) ja vaenulikkust antidepressante saavatel lastel ja noorukitel sagedamini võrreldes platseebot saanutega. Teatati ka maanilistest reaktsioonidest, sh mania ja hüpomania esinemisest (2,6% fluoksetiinravil patsientidest vs. 0% platseebot saanud kontrollrühmast), mis oli enamikul juhtudel ravi lõpetamise põhjuseks. Neil patsientidel ei olnud varem hüpomania/mania episoode olnud.

Kliinilise kasutamisega seoses on teateid üksikutest kasvupeetuse juhtudest (vt ka lõik 5.1).

Lastel tehtud kliinilistes uuringutes registreeriti sageli ninaverejooksu ja ravi fluoksetiiniga seostati leelisfosfataasi sisalduse vähenemisega.

Seoses kliinilise kasutamisega lastel on teatatud üksikutest kõrvaltoime juhtudest, mis võivad viidata sugulise küpsemise hilinemisele või seksuaalsele düsfunktsioonile (vt ka lõik 5.3).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Ainult fluoksetiinist põhjustatud üleannustamise juhud on tavaliselt oma kulult kerged. Üleannustamise sümptomid võivad olla iiveldus, oksendamine, krambid, kardiovaskulaarsed häired alates asümptomaatilisest arütmiast kuni südame seiskumiseni, kopsufunktsiooni häired ja KNS seisundi muutused alates erutusest koomani. Ainult fluoksetiini üleannusest põhjustatud surmajuhtumeid on olnud äärmiselt harva. Soovitatav on jälgida südame ja teisi elulisi funktsioone, koos üldise sümptomaatilise ja toetava raviga. Spetsiifilist antidooti ei ole teada.

Ravi Forsseeritud diurees, dialüüs, hemoperfusioon ja verevahetus on tõenäoliselt väheefektiivsed. Aktiveeritud söe manustamine koos sorbitooliga võib osutuda oksendamise esilekutsumisest või maoloputusest efektiivsemaks. Üleannustamise korral tuleb arvestada ka võimalusega, et tegemist on mitme ravimi koosmanustamisega. Pikemaajalist meditsiinilist jälgimist võivad vajada patsiendid, kes on manustanud liigses koguses tritsüklilist antidepressanti ning on samaaegselt või hiljuti kasutanud

fluoksetiini.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid; ATC-kood: N06AB03

Toimemehhanism Fluoksetiin on selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitor ja sellel põhineb tõenäoliselt ka tema toimemehhanism. Fluoksetiinil ei ole peaaegu mingit afiinsust teiste retseptorite, nagu alfa-1-, alfa-2- ja beeta-adrenergiliste, serotoninergiliste, dopaminergiliste, histaminergiliste (H1), muskariini ega GABA retseptorite suhtes.

Kliiniline ohutus ja efektiivus Depressioon Depressiooniga patsientidel on läbi viidud kliinilised uuringud, milles on võrreldud platseebot ja toimeainet saanud ravirühmi. Mõõtmine Hamiltoni depressiooni hindamisskaala (HAM-D) abil näitas, et fluoksetiin on platseebost märkimisväärselt tõhusam. Nendes uuringutes kutsus fluoksetiin esile tunduvalt suuremal määral ravivastuseid (määratletud kui HAM-D skoori 50% vähenemine) ja remissioone võrreldes platseeboga.

Ravivastuse sõltuvus annusest Depressiooniga patsientidel läbiviidud fikseeritud annusega uuringud näitasid ühtlast annuse- ravivastuse kõverat, mis välistab oletuse, et soovituslikest suuremad annused on tõhusamad. Siiski on kliiniline kogemus näidanud, et annuse suuremaks tiitrimisest võib mõnede patsientide puhul kasu olla.

Obsessiiv-kompulsiivne häire Lühiajalised uuringud (alla 24 nädala) näitasid, et fluoksetiin on palju efektiivsem kui platseebo. Ravitoime ilmnes annusega 20 mg ööpäevas, kuid suuremate annuste (40 mg või 60 mg ööpäevas) korral oli ravivastus parem. Pikaajalistes uuringutes (kolme lühiajalise uuringu pikendatud faas ja ägenemise ennetamise uuring) ei ole tõhusust tõestatud. Bulimia nervosa DSM-III-R-i bulimia nervosa kriteeriumile vastavate ambulatoorsete patsientidega läbiviidud lühiajalistes uuringutes ilmnes, et fluoksetiini annused 60 mg ööpäevas olid söömis- ja oksendamishoogude vähendamise osas tunduvalt tõhusamad kui platseebo. Pikaajalise tõhususe kohta siiski järeldusi teha ei saa.

Premenstruaalne meeleoluhäire DSM-IV järgi premenstruaalse meeleoluhäire (PMMH) diagnostilisele kriteeriumile vastavate patsientidega on läbi viidud kaks platseebokontrolliga uuringut. Nendesse kaasati patsiendid, kellel esinesid sedavõrd rasked sümptomid, et need häirisid sotsiaalset ja kutsealast tegevust ning inimestevahelisi suhteid. Suukaudseid kontratseptiive kasutavaid patsiente uuringusse ei võetud. Esimeses uuringus, milles manustati kuue menstruaaltsükli vältel pidevalt 20 mg fluoksetiini ööpäevas, täheldati paranemist tõhususe esmaste näitajate (ärrituvus, ärevus ja düsfooria) osas. Teises uuringus, milles manustati annuseid vahelduvalt ainult luteaalfaaside vältel (20 mg ööpäevas 14 päeva jooksul) kolme menstruaaltsükli vältel, täheldati paranemist tõhususe esmaste näitajate (Daily Record of Severity of Problemsi skoor) osas. Lõplikke järeldusi ravi kestuse ja tõhususe kohta nende uuringute alusel siiski teha ei saa.

Lapsed ja noorukid Depressioon (lapsed ja noorukid) 8-aastastel ja vanematel lastel ning noorukitel on läbi viidud platseebokontrolliga uuringuid. Kahes lühiajalises keskses uuringus on näidatud, et annuses 20 mg on fluoksetiin platseebost tunduvalt

tõhusam, mida mõõdeti CDRS-R-i (Childhood Depression Rating Scale-Revised) koguskooridega ja CGI-I (Clinical Global Impression of Improvement) skooriga. Mõlemas uuringus vastasid patsiendid mõõduka kuni raske depressiivse häire (MDD) kriteeriumitele (DSM-III või DSM-IV) kolmel erineval seisundi hindamisel, mille viisid läbi praktiseerivad lastepsühhiaatrid. Fluoksetiini uuringutes võis tõhusus sõltuda patsientide valikulisest kaasamisest (need, kes ei olnud 3...5-nädalase ajavahemiku jooksul spontaanselt paranenud ja kellel depressioon püsis ka osutatud suure tähelepanu tingimustes). Kauem kui 9 nädalat kestva ravi tõhususe ja ohutuse kohta ei ole piisavalt andmeid. Üldiselt oli fluoksetiini tõhusus tagasihoidlik. Ravivastuste määras (CDRS-R-i skoori 30%-lise langusena määratletud esmane tulemusnäitaja) ilmnes statistiliselt oluline erinevus ühes kahest kesksest uuringust (58% fluoksetiinil vs. 32% platseebol; p = 0,013 ja 65% fluoksetiinil vs. 54% platseebol; p = 0,093). Nendes kahes uuringus oli CDRS-R-i keskmine absoluutne muutus algväärtuselt lõppväärtuseni 20 fluoksetiinil vs. 11 platseebol, p = 0,002; ja 22 fluoksetiinil vs. 15 platseebol, p < 0,001.

Mõju kasvule (lapsed ja noorukid) vt lõigud 4.4 ja 4.8. Kliinilises uuringus fluoksetiiniga ravitud lastel oli pärast 19-nädalast ravi keskmiselt 1,1 cm võrra väiksem pikkuskasv (p = 0,004) ja 1,1 kg võrra väiksem kaaluiive (p = 0,008) kui platseebot saanud lastel. Retrospektiivses sobitatud kontrollrühmaga vaatlusuuringus, kus fluoksetiini kasutamise kestus oli keskmiselt 1,8 aastat, ei ilmnenud fluoksetiinravi saanud laste kasvus erinevusi võrreldes neile sobitatud ravimit mittesaanud laste oodatava pikkuskasvuga (0,0 cm, p = 0,9673).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Fluoksetiin imendub suukaudsel manustamisel hästi. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saavutub 6...8 tundi pärast ravimi manustamist.

Jaotumine Fluoksetiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega (95%) ja jaotub laialdaselt (jaotusruumala: 20…40 l/kg). Plasma püsikontsentratsioon saabub pärast mitmenädalast kasutamist. Püsikontsentratsioon pikaajalise manustamise järel on samasugune nagu pärast 4...5-nädalast kasutamist.

Biotransformatsioon Fluoksetiinil on mittelineaarne farmakokineetiline profiil, mida mõjutab esmane maksapassaaž. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub üldjuhul 6...8 tundi pärast manustamist. Fluoksetiini metaboliseeritakse ulatuslikult polümorfse ensüümi CYP2D6 abil. Fluoksetiin metaboliseeritakse peamiselt maksas desmetüülimise teel aktiivseks metaboliidiks norfluoksetiiniks (desmetüülfluoksetiiniks). Eritumine Fluoksetiini eritumise poolväärtusaeg on 4…6 ööpäeva, norfluoksetiinil 4…16 ööpäeva. Pikkade poolväärtusaegade tõttu püsib ravim organismis 5...6 nädalat pärast kasutamise lõpetamist. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu (umbes 60%). Fluoksetiin eritub rinnapiima.

Riskirühmad

Eakad Tervetel eakatel on farmakokineetilised parameetrid samasugused kui noorematel.

Lapsed ja noorukid Lastel on keskmine fluoksetiini kontsentratsioon ligikaudu kaks korda suurem kui noorukitel ja keskmine norfluoksetiini kontsentratsioon 1,5 korda suurem. Tasakaalukontsentratsioon plasmas sõltub kehakaalust ja on suurem väiksema kehakaaluga lastel (vt lõik 4.2). Nagu täiskasvanutelgi, kuhjusid fluoksetiin ja norfluoksetiin pärast mitmekordset suukaudset manustamist suurel määral, tasakaalukontsentratsioon saavutati pärast 3...4-nädalast igapäevast manustamist.

Maksapuudulikkus Maksapuudulikkuse (alkohoolne tsirroos) korral on fluoksetiini ja norfluoksetiini poolväärtusajad

pikenenud vastavalt 7 ja 12 päevani. Kaaluda tuleb väiksemat või harvemini manustatavat annust.

Neerupuudulikkus Pärast ühekordse fluoksetiiniannuse manustamist ei erinenud kerge, mõõduka ega täieliku (anuuria) neerupuudulikkusega patsientide farmakokineetilised näitajad tervete uuritavate omadest. Siiski võib pärast korduvat manustamist täheldada plasma suuremat tasakaalukontsentratsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

In vitro katsetest või loomuuringutest ei ole saadud tõendeid kartsinogeensuse, mutageensuse või sigimisvõime kahjustuse kohta.

Täiskasvanud loomadel läbiviidud uuringud Rottide kahte põlvkonda hõlmanud reproduktsiooniuuringus ei põhjustanud fluoksetiin kõrvaltoimeid rottide paaritumiskäitumises ega viljakuses, ei olnud teratogeenne ning ei mõjutanud järglaste kasvu, arengut ega reproduktiivseid parameetreid. Fluoksetiini toiduga manustatavate annuste kontsentratsioonid vastasid ligikaudu 1,5, 3,9 ja 9,7 mg-le kg kehakaalu kohta. Isastel hiirtel, kellele manustati toiduga 3 kuu vältel fluoksetiini igapäevaselt annustes, mis vastasid ligikaudu 31 mg/kg, täheldati munandi kaalu vähenemist ja spermatogeneesi halvenemist. Samas ületas manustatud annus ka maksimaalselt talutavat annust (MTD – ingl maximum-tolerated dose), kuna täheldati ka olulisi toksilisuse nähte.

Noorloomade uuringud CD-rottidel tehtud noorloomade toksikoloogilistes uuringutes põhjustas sünnijärgse perioodi 21. kuni 90. päeval annuses 30 mg/kg ööpäevas manustatud fluoksetiinvesinikkloriid pöördumatut munandite degeneratsiooni ja nekroosi, munandimanuste epiteliaalset vakuolisatsiooni, emassuguelundite ebaküpsust ja inaktiivsust ning viljakuse vähenemist. Isas- (10 mg ja 30 mg/kg ööpäevas) ja emasrottidel (30 mg/kg ööpäevas) hilines suguküpsus. Nende leidude tähtsus inimesele on teadmata. Rottidel, kes said 30 mg/kg, täheldati võrreldes kontrollrühma isenditega ka reieluu lühenemist ja skeletilihaste degeneratsiooni, nekroosi ja regeneratsiooni. Loomadel annusega 10 mg/kg/päevas saavutatud plasmasisaldus oli ligikaudu 0,8...8,8 korda (fluoksetiin) ja 3,6...23,2 korda (norfluoksetiin) suurem võrreldes tavaliselt lastel täheldatava sisaldusega. Loomadel annusega 3 mg/kg/päevas saavutatud plasmasisaldus oli ligikaudu 0,04...0,5 korda (fluoksetiin) ja 0,3...2,1 korda (norfluoksetiin) suurem võrreldes tavaliselt lastel täheldatava sisaldusega. Noortel hiirtel läbi viidud uuring näitas, et serotoniini transporteri inhibeerimine takistab luutekke suurenemist, mida kinnitavad ka kliinilised leiud. Nimetatud toime pöörduvust ei ole kindlaks tehtud. Teises noorhiirtega läbi viidud katses (raviti 4...21. sünnijärgse päevani) näidati, et serotoniini transporteri inhibeerimisel oli pikaajaline mõju hiirte käitumisele. Puudub teave selle toime pöörduvuse kohta. Leiu kliinilist tähtsust ei ole kindlaks tehtud. Täiskasvanud loomadel läbi viidud uuringud 2 põlvkonda hõlmanud rottide paljunemisuuringus ei mõjutanud fluoksetiin rottide paaritumist ega viljakust, ei olnud teratogeenne ja ei mõjutanud järglaste kasvu, arengut ega viljakusega seotud näitajaid. Toiduga manustatud annuste kontsentratsioon võrdus ligikaudu 1,5 mg, 3,9 mg ja 9,7 mg fluoksetiini kg kehamassi kohta.

Isastel hiirtel, kellele manustati toidu sees 3 kuu vältel fluoksetiini, mille annus võrdus ligikaudu 31 mg/kg, oli vähenenud munandite kaal ja esines hüpospermatogenees. Samas ületas antud annus maksimaalse talutava annuse, sest esinesid märkimisväärsed mürgistusnähud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Eelželatiniseeritud maisitärklis

Dimetikoon Želatiin Kollane raudoksiid (E172) Patentsinine V (E131) Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Originaalpakend sisaldab 28 või 56 kõvakapslit blisterpakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1189525

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

25.02.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar 2025