RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Gabapentin Accord 100 mg kõvakapslid Gabapentin Accord 300 mg kõvakapslid Gabapentin Accord 400 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kõvakapsel sisaldab 100 mg gabapentiini. Üks kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini. Üks kõvakapsel sisaldab 400 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.

Gabapentin Accord 100 mg kõvakapslid on läbipaistmatu valge/läbipaistmatu valge värvusega, suurusega "3", ligikaudu 15,40 kuni 16,20 mm pikkusega kõvad želatiinkapslid, mille kaanele on trükitud sinise tindiga "G 100" ja mis sisaldavad valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

Gabapentin Accord 300 mg kõvakapslid on läbipaistmatu kollase/läbipaistmatu kollase värvusega, suurusega "1", ligikaudu 18,90 kuni 19,70 mm pikkusega kõvad želatiinkapslid, mille kaanele on trükitud sinise tindiga "G 300" ja mis sisaldavad valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

Gabapentin Accord 400 mg kõvakapslid on läbipaistmatu oranži/läbipaistmatu oranži värvusega, suurusega "0", ligikaudu 21,00 kuni 21,80 mm pikkusega kõvad želatiinkapslid, mille kaanele on trükitud sinise tindiga "G 400" ja mis sisaldavad valget kuni kahvatuvalget pulbrit.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia Partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6- aastastel ning vanematel lastel (vt lõik 5.1).

Partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja 12- aastastel ning vanematel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline neuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ning vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, eraldi alapealkirja all.

Tabel 1 ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda ööpäevas 300 mg kolm korda ööpäevas

Gabapentiiniga ravi lõpetamine Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse ravi lõpetamisel gabapentiiniga seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata. Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas. Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket, ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi.

6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiini ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite plasmakontsentratsiooni.

Perifeerne neuropaatiline valu Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib vaja olla gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmiseks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Manustamisjuhised kõikide näidustuste puhul

Nõrga tervisega patsientidel (nt väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib olla vajadus annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeerne turse ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel vastavalt tabelile 2 ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiin 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel.

Tabel 2 GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas) ≥ 80 900…3600 50…79 600…1800 30…49 300…900 15…29 150b…600 < 15c 150b…300

a Ööpäevane annus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens < 79 ml/min). b Ööpäevane annus 150 mg manustada üle päeva 300 mg-na. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga < 15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min). Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks.

Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on

gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise juhtumeid (vt lõik 4.8).

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente tuleb suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgida ja vajadusel rakendada vastavat ravi. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiiniga ravi katkestamist.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. On teatatud hingamisraskusest, huulte, kõri ja keele tursest ning hüpotooniast, mis vajab erakorralist ravi. Patsientidele tuleb anda juhised katkestada gabapentiini võtmine ja otsida kohe arstiabi, kui neil tekivad anafülaksia tunnused või sümptomid (vt lõik 4.8).

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib ravi ajal gabapentiiniga äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8).

Krambihood Kuigi ei ole teada, et gabapentiiniga ravi lõpetamisel tekiksid krambihood, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole andnud püüded lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, eriti edukaid tulemusi.

Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Ravi ajal gabapentiiniga on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on kirjeldatud ka teadvusekao, segasuse ja vaimsete häirete esinemist. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega. Kasutamine koos opioididega ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes peavad kasutama ravimit koos KNS-i depressantide, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni nähtude suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võib esineda gabapentiini kontsentratsiooni tõus veres. Gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annust tuleb vastavalt vähendada (vt lõik 4.5).

Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati opioidide ja gabapentiini kooskasutamist opioididega seotud surma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud riskisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoorse depressiooniga. Selle raske kõrvaltoime tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus, kes kasutavad samaaegselt KNS depressante ja eakatel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Raskekujuline müasteenia

Raskekujulise müasteeniaga patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega, kuna gabapentiiniga on turuletulekujärgselt teatatud raskekujulise müasteenia ägenemise juhtudest.

Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerset turset ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiini ravi toimet õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet.

Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ning sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste kasutamisel. Teatatud on väärkasutamise ja kuritarvitamise juhtudest. Varasemalt aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning neil patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini määramist tuleb patsiendil väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkimise riski hoolikalt hinnata.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite suhtes, näiteks tolerantsuse tekkimine, annuse suurendamine ja ravimi juurde hankimine.

Ärajätunähud Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist või annuse vähendamist gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Kõige sagedamini teatatud nähtudeks on ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Ärajätunähtude esinemine võib viidata ravimisõltuvusele. Näidustusest olenemata on soovitatav gabapentiiniga ravi katkestada või annust vähendada järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul (vt lõik 4.2).

Rasked naha kõrvaltoimed Gabapentiini raviga seoses on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reaction, SCAR), sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ning ravimilööve eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (drug rash with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi määramisel tuleb patsiendile nahareaktsioonide nähtusid ja sümptomeid selgitada ning ravi ajal nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravi (vastavalt vajadusele). Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, nagu SJS, TEN või DRESS, ei tohi sellel patsiendil ravi gabapentiiniga enam kunagi alustada.

Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N = 12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad samaaegset ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS-i depressiooni sümptomite suhtes, nagu unisus, sedatsioon ning hingamise pärssimine, ja gabapentiini või opioidi annust vastavalt vähendada.

Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etünüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu probenetsiidiga koosmanustamisel.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist tsimetidiiniga koosmanustamisel ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Rasestumisvõimelistele naistele ja eriti rasestuda planeerivatele ning rasedatele naistele tuleb anda erialast nõu võimaliku riski kohta lootele, mida põhjustavad epileptilised hood ja epilepsiaravi. Epilepsiaravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi ravi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada läbimurdehoogude teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavatest epilepsiavastastest ravimitest tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul. Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimesel platsentaarbarjääri.

Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes pregabaliini, lamotrigiini ja pregabaliini või lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks.

Gabapentiiniga kokku puutunud naiste vastsündinutel oli vähe tõendeid madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise suurenenud riski kohta, kuid puudusid surnultsündimise, gestatsiooniaja väikese kehakaalu, 5. minuti madala Apgari skoori ja vastsündinu mikrotsefaalia suurema riski kohta. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu ärajätusündroomist. Gabapentiini ja opioidide samaaegne manustamine raseduse ajal võib suurendada vastsündinu ärajätusündroomi tekke riski.Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub rinnapiima. Et ravimi toime rinnapiimaga toidetavale lapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tohib kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes toime fertiilsusele puudus (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged kuni mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja esinemissageduse alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.

Turuletulekujärgselt teatatud täiendavad reaktsioonid on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis esinemissagedusega „Teadmata“ (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusnakkus Sage Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata Ainevahetus- ja toitumishäired Sage anoreksia, söögiisu suurenemine Aeg-ajalt hüperglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Harv hüpoglükeemia (kõige sagedamini esineb diabeediga patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Sage Aeg-ajalt agiteeritus Teadmata hallutsinatsioonid, suitsiidimõtted, ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage tundlikkusehäired, nagu paresteesia, hüpesteesia, koordinatsioonihäired, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvusekadu Teadmata teised liikumishäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired, nagu amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage vertiigo Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, nohu Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, kollatõbi Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage Teadmata angioödeem, multiformne erüteem, alopeetsia, ravimilööve eosinofiilia Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus, raskekujulise müasteenia ägenemine Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage Aeg-ajalt generaliseerunud turse

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Teadmata äkksurmadest, kuid nende põhjuslikku seost gabapentiini raviga ei ole Uuringud Sage vere valgeliblede arvu vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage juhuslik vigastus, luumurd, abrasioon Aeg-ajalt kukkumine * Pärast lühi- ja pikaajalise ravi katkestamist või annuse vähendamist gabapentiiniga on täheldatud ärajätunähtude esinemist. Ärajätunähud võivad ilmneda vahetult pärast ravi katkestamist või annuse vähendamist, tavaliselt 48 tunni jooksul (vt lõik 4.4). Ravi ajal gabapentiiniga on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4). Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega.

Hingamisteede infektsioonide, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, kahelinägemine, ebaselge kõne, unisus, teadvusekadu, letargia ja kerge kõhulahtisus. Need sümptomid möödusid kõikidel patsientidel täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Gabapentiini üleannustamine, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võib põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs siiski näidustatud.

Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutuvus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, gabapentinoidid; ATC-kood: N02BF01

Toimemehhanism Mitmete epilepsia loomkatsete alusel on teada, et gabapentiin siseneb kergelt ajju ning väldib krambihoogude teket. Gabapentiinil puudub afiinsus nii GABA kui ka GABA retseptorite suhtes ning see ei muuda ka GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitterite retseptoritega ajus ning ei mõjuta ka naatriumikanaleid. Gabapentiinil on kõrge afiinsus voltaaž-sõltuvates kaltsiumikanalites α2δ (alfa-2-delta) alaühiku suhtes ning arvatakse, et seondumine α2δ alaühikuga on gabapentiini krambivastase toime põhjuseks loomadel. Ulatuslik skriining ei ole tuvastanud ühtki teist ravimi märklauda kui α2δ. Tõendid mitmetest prekliinilistest mudelitest viitavad, et gabapentiini farmakoloogiline aktiivsus tuleneb seondumisest α2δ-ga, vähendades erutuse neurotransmitterite vabanemist KNS-s. Taoline aktiivsus võib olla gabapentiini krambivastase toime põhjuseks. Ei ole teada kas gabapentiini krambivastane toime inimestel põhineb samadel mehhanismidel.

Gabapentiini toime ilmneb ka mitmetes prekliinilistes valumudelites loomadel. Gabapentiini spetsiifiline seondumine α2δ alaühikuga tekitab erinevaid toimeid, mille tõttu ilmneb loomadel ravimi analgeetiline toime. Gabapentiini analgeetiline toime võib ilmneda nii seljaaju tasandil kui ka kõrgemates ajuosades vastasmõju tõttu alanevate valu juhteteedega. Nende prekliiniliste teadmiste vastavus ravimi kliinilisele toimele inimesel on teadmata.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete krambihoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiini grupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid mitte statistiliselt olulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis).

Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis.

Ravivastus (≥ 50% paranemine) ravi ja vanuse järgi MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin p-väärtus < 6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362 6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144 *Modifitseeritud ravikavatsusega (modified intent to treat, MITT) populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad krambihoogude päevikud 28 päeva kohta nii ravieelses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 mikrogrammi/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ega efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Kokkuvõte gabapentiini keskmistest (% CV) püsiseisundi farmakokineetilistest parameetritest pärast manustamist iga kaheksa tunni järel

Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N = 7) (N = 14) (N = 14)

C (μg/ml) 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) max t (h) 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) max T (h) 5,2 (12) 10,8 (89) 10,6 (41) 1/2 AUC μg•hr/ml) 24,8 (24) 34,5 (34) 51,4 (27) (0-8) Ae% (%) NA NA 47,2 (25) 34,4 (37) C = maksimaalne püsiseisundi plasmakontsentratsioon. max t = aeg C -i saavutamiseni. max max T = eliminatsiooni poolväärtusaeg. 1/2 AUC = püsiseisundi plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast (0-8) annustamist. Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist. NA = ei ole teada. Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast minimaalsest püsiseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni. Eritumine Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg ei sõltu annusest ja on keskmiselt 5...7 tundi. Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga. Gabapentiini saab hemodialüüsi abil plasmast eemaldada. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2). Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon > 5-aastastel lastel oli üldiselt samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta. Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat C -i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae%, Cl/F, V /F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i, nagu Cl d R ja t ) saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini 1/2 tasakaalukontsentratsioon plasmas on etteennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakk- kasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg ööpäevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg ööpäevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal, need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning olid samasugused kontrollgrupiga. Nende isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuse riskile inimestel on ebaselge.

Mutagenees Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro ega in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta).

Teratogeensus Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg ööpäevas, ja rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg ööpäevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg ööpäevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg ööpäevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg ööpäevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg ööpäevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad on ebapiisavad, et välistada sellise toime riski inimestele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu: maisitärklis, kopovidoon (E1201),

poloksameer 407, magneesiumstearaat (E470b).

Kapsli kest: želatiin, naatriumlaurüülsulfaat, titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172) (400 mg kõvakapslid) kollane raudoksiid (E172) (300 mg ja 400 mg kõvakapslid).

Trükivärv kapslite kestal: šellak (E904), propüleenglükool (E1520), kontsentreeritud ammoniaagilahus indigokarmiini alumiiniumlakk (E132).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Blistrid. Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida pudel tihedalt suletuna.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kapslid on pakendatud PVC/PVdC-alumiiniumblistrisse, alumiinium-alumiiniumblistrisse või HDPE pudelisse.

Pakendi suurused PVC/PVdC-alumiiniumblister ja alumiinium-alumiiniumblister: 20, 30, 50, 60, 84, 90, 98, 100, 200, 500 ja 1000 kapslit. HDPE pudel: 100 ja 500 kapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Accord Healthcare B.V. Winthontlaan 200 3526 KV Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBRID

100 mg: 922016 300 mg: 922116 400 mg: 922216

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.11.2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026