RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibumetin Express 400 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab 400 mg ibuprofeeni.

INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks kapsel sisaldab 83 mg sorbitooli (E420).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapsel.

Läbipaistev helekollane lahus ovaalse kujuga pehmes želatiinkapslis, millel on pikisuunaline liigend. Mõõtmed: 17 x 10 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga alates 40 kg (orienteeruv vanus 12 aastat ja vanemad) Nõrk kuni mõõdukas valu, nagu peavalu, primaarne düsmenorröa (menstruatsioonivalu), hambavalu, lihasevalu, liigesevalu ja ülemiste hingamisteede infektsioonist põhjustatud palaviku lühiajaline sümptomaatiline ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Soovimatuid toimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolliks (vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja noorukid kehakaaluga alates 40 kg (12-aastased ja vanemad) Üks kapsel (400 mg) koos veega. Seejärel üks kapsel (400 mg), mida vajadusel korrata vähemalt 6-tunnise intervalliga. Mitte võtta rohkem kui kolm kapslit (1200 mg) 24 tunni jooksul.

Kui ravimit on noorukitel vaja kauem kui 3 päeva või kui sümptomid süvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga. Kui ravimit on täiskasvanutel vaja üle 3 päeva palaviku ja üle 4 päeva valu korral või kui sümptomid süvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga.

Kui Ibumetin Express’i võetakse vahetult pärast sööki, võib toime algus viibida. Sellisel juhul, ei tohi võtta rohkem Ibumetin Express’i, kui on soovitatud lõigus 4.2 (Annustamine), ega mitte enne, kuni õige uuesti manustamise intervall on möödunud.

Spetsiaalsed patsiendirühmad Eakad Annust ei ole vaja spetsiaalselt kohandada. Siiski on eakatel suurenenud risk kõrvaltoimete tõsiste tagajärgede tekkeks. Kui MSPVA-d peetakse vajalikuks, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ja võimalikult lühikest aega. MSPVA-de ravi ajal tuleb patsienti regulaarselt jälgida seedetrakti veritsuse suhtes. Neeru- või maksafunktsiooni kahjustuse korral, tuleb annust hinnata individuaalselt.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidele tuleb ibuprofeeni annustada ettevaatusega. Annust tuleb hinnata individuaalselt. Annus tuleb hoida võimalikult väiksena ja jälgida neerufunktsiooni (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus Annustamisel maksakahjustusega patsientidele tuleb olla ettevaatlik. Annust tuleb hinnata individuaalselt ja annust tuleb hoida võimalikult väiksena (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.2).

Lapsed See ravim ei ole näidustatud alla 40 kg kehakaaluga noorukitel ja alla 12-aastastele lastele. Selle populatsiooni jaoks on saadaval teised sobivamad ibuprofeeni preparaadid.

Manustamisviis Kiirema toime alguse saavutamiseks võib annuse võtta tühja kõhuga. Tundliku maoga patsientidel on soovitatav võtta ibuprofeeni koos toiduga. Võtke Ibumetin Express koos klaasitäie veega. Ibumetin Express tuleb alla neelata tervelt, mitte närida, purustada, katki teha või imeda, et vältida ebamugavustunnet suuõõnes ja kurguärritust.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Patsiendid, kellel on varem esinenud ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasmid, astma, riniit, angioödeem või urtikaaria) atsetüülsalitsüülhappele või teistele MSPVA-dele.
• Anamneesis seedetrakti veritsus või perforatsioon, mis on seotud eelneva MSPVA raviga.
• Aktiivne või korduv peptiline haavand/verejooks (kaks või enam erinevat tõestatud haavandi või veritsuse juhtu).
• Raske maksa- või neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.4).
• Raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass).
• Tserebrovaskulaarse või muu aktiivse veritsusega patsiendid.
• Patsiendid, kellel on ebaselge vereloome häire.
• Raske dehüdratsiooniga patsiendid (põhjustatud oksendamisest, kõhulahtisusest või ebapiisavast vedeliku tarbimisest).
• Kasutamine raseduse kolmandal trimestril (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised ettevaatusabinõud Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolliks (vt lõik 4.2 ja allpool seedetrakti ja kardiovaskulaarsed toimed). Mis tahes valuvaigistite pikaajalisel kasutamisel võib tekkida peavalu, mida ei tohi ravida ravimi suuremate annustega.

Teatud seisunditega patsientide puhul on vajalik ettevaatus:

• süsteemne erütematoosne lupus (SLE) kui ka sidekoehaiguse segavorm aseptilise meningiidi suurenenud riski tõttu (vt lõik 4.8).
• kaasasündinud porfüriini ainevahetuse häire (nt äge intermitteeriv porfüüria).
• seedetrakti häired või krooniline põletikuline soolehaigus, kuna need seisundid võivad süveneda (haavandiline koliit, Crohni tõbi, vt lõik 4.8).

• hüpertensioon või südamepuudulikkus (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

• neerukahjustus, kuna neerufunktsioon võib veelgi halveneda (vt lõigud 4.3 ja 4.8).
• maksakahjustus (vt lõik 4.3 ja 4.8).
• vahetult pärast suuremat operatsiooni.
• heinapalaviku, ninapolüüpide, kroonilisi obstruktiivseid hingamisteede haigustega patsiendidhäireid või kellel on anamneesis allergilisi reaktsioone, kuna neil on suurenenud risk allergiliste reaktsioonide tekkeks. Need võivad ilmneda astmahoogude (nn analgeetiline astma), Quincke ödeemi või urtikaariana.

Infektsiooni sümptomite varjamine Ibuprofeen võib varjata infektsiooni sümptomeid, mis võib viia sobiva ravi alustamise edasilükkamiseni ja halvendada seeläbi infektsiooni tulemust. Seda on täheldatud bakteriaalselt omandatud kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui ibuprofeeni manustatakse palaviku või infektsiooniga seotud valu leevendamiseks, on soovitatav infektsiooni jälgimine. Haiglavälises keskkonnas peab patsient pöörduma arsti poole, kui sümptomid püsivad või süvenevad.

Toimed seedetraktile Ibuprofeeni kasutamine koos mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega, sealhulgas selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega, suurendab kõrvaltoimete riski ja seda tuleb vältida (vt lõik 4.5).

Eakad Eakatel on MSPVA-de kõrvaltoimete sagedus suurem, eriti seedetrakti veritsuse ja perforatsiooni korral, mis võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Seedetrakti veritsus, haavandid ja perforatsioon MSPVA-de kasutamisega seoses on teatatud surmag lõppeda võivatest seedetrakti veritsutest, haavandumistest või perforatsioonidest, mis võivad tekkida mis tahes ajal ravi käigus, koos hoiatavate sümptomite ja varem esinenud seedetrakti häiretega või ilma nendeta.

Kui ibuprofeeni saavatel patsientidel tekib seedetrakti veritsus või haavandumine, tuleb ravi katkestada.

Seedetrakti veritsuse, haavandumise või perforatsiooni risk on suurem MSPVA-de annuste suurendamisel patsientidel, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud hemorraagia või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), ja eakatel patsientidel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima saadaoleva annusega. Nendel patsientidel ja ka patsientidel, kes vajavad samaaegselt väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet (ASA) või teisi ravimeid, mis võivad suurendada seedetrakti riski (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombineeritud ravi magu kaitsvate ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti toksilisus, eriti eakad, peavad teatama kõigist ebatavalistest kõhu sümptomitest (eriti seedetrakti veritsus), eriti ravi algstaadiumis. Ettevaatlik peab, kui patsient tarvitab samaaegselt ravimeid, mis võivad suurendada haavandite või veritsuse riski, nt suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid, nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibeerivad ained, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

MSPVA-sid tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), kuna nende seisund võib halveneda (vt lõik 4.8).

Hingamisteede häired Ettevaatus on vajalik, kui ibuprofeeni manustatakse patsientidele, kes põevad või kellel on anamneesis bronhiaalastma, krooniline riniit või allergilised haigused, kuna on teatatud, et ibuprofeen põhjustab nendel patsientidel bronhospasmi, urtikaariat või angioödeemi.

Rasked nahakõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reaction, SCAR) Seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud rasketest nahakõrvaltoimetest (SCAR), sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) ja äge

generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis

võivad olla eluohtlikud või surmavad (vt lõik 4.8). Enamik reaktsioonidest tekkis esimese kuu jooksul. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, siis tuleb ibuprofeeni kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivset ravi. Erandkorras võivad tuulerõuged olla tõsiste naha ja pehmete kudede nakkuslike tüsistuste põhjus. Tuulerõugete infektsiooni korral on soovitatav vältida ibuprofeeni kasutamist.

Kardiovaskulaarne ja tserebrovaskulaarne toime Enne ravi alustamist tuleb olla ettevaatlik patsientidel, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või

südamepuudulikkus, kuna seoses MSPVA raviga on teatatud vedelikupeetusest, hüpertensioonist ja tursetest. Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib

olla vähesel määral seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) suurenenud riskiga. Üldiselt ei näita epidemioloogilised uuringud, et ibuprofeeni väikese annuse (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) kasutamine oleks seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude suurenenud riskiga.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III), väljakujunenud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida alles pärast hoolikat kaalumist ning suurte annuste (2400 mg ööpäevas) kasutamist tuleb vältida. Pikaajalise ravi alustamist patsientidel, kellel on kardiovaskulaarsete tüsistuste riskifaktorid (nt

hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine), eriti kui on vaja kasutada suuri ibuprofeeni annuseid (2400 mg ööpäevas) tuleb enne hoolikalt kaaluda.

Ibumetin Express’iga ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni põhjustatud kardiovaskulaarsed sümptomid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja võivad viia müokardiinfarkti tekkeni.

Muud tähelepanekud Raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktiline šokk) on täheldatud väga harva. Esimeste ülitundlikkusreaktsiooni nähtude ilmnemisel pärast ibuprofeeni võtmist/manustamist tuleb ravi katkestada. Spetsialistid peavad algatama meditsiiniliselt nõutavad meetmed vastavalt sümptomitele. Ibuprofeen võib ajutiselt pärssida trombotsüütide funktsiooni (trombotsüütide agregatsiooni). Seetõttu tuleb patsiente, kellel on hüübimishäired hoolikalt jälgida.

Ibumetin Express’i pikaajalisel manustamisel on vajalik maksafunktsiooni, neerufunktsiooni ja verepildi regulaarne jälgimine.

Mis tahes tüüpi valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude korral võib neid süvendada. Kui on kahtlus või selline olukord esineb, tuleb pöörduda arsti poole ja ravi katkestada. Ravimite liigtarbimise peavalu (MOH, medication overuse headache) diagnoosimist tuleb kaaluda patsientidel, kellel on regulaarsest peavalu vastaste ravimite kasutamisest hoolimata (või selle tõttu) sagedased või igapäevased peavalud.

Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspärane tarbimine, eriti mitme valuvaigistava toimeaine kombinatsiooni korral, põhjustada püsivat neerukahjustust, millega kaasneb neerupuudulikkuse oht (analgeetiline nefropaatia). See risk võib suureneda füüsilise koormuse korral, mis on seotud soolakaotuse ja dehüdratsiooniga.

MSPVA-de samaaegsel kasutamisel alkoholiga võivad sageneda toimeainega seotud kõrvaltoimed, eriti seedetrakti või kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimed.

On tõendeid selle kohta, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi, võivad mõjutada ovulatsiooni ja mõjutada naiste viljakust. See on ravi katkestamisel pöörduv (vt lõik 4.6).

Dehüdreeritud noorukitel on neerukahjustuse oht.

Ravimpreparaat sisaldab sorbitooli. Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Atsetüülsalitsüülhape (madal annus) Ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav kõrvaltoimete suurenemise tõttu.

Eksperimentaalsed andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt inhibeerida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid manustatakse samaaegselt. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimine kliinilisele olukorrale on ebaselge, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse kardioprotektiivset toimet. Ibuprofeeni aeg-ajalt kasutamisel ei peeta tõenäoliseks kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Teised MSPVA-d, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 inhibiitorid Mitme MSPVA samaaegne kasutamine võib sünergilise toime tõttu suurendada seedetrakti haavandumise ja veritsuse riski. Seetõttu tuleb vältida ibuprofeeni samaaegset kasutamist teiste MSPVA-dega (vt lõik 4.4).

Digoksiin, fenütoiin, liitium On tõendeid nende ravimite plasmasisalduse võimaliku tõusu kohta, kui neid manustatakse koos ibuprofeeniga. Õige kasutamise korral (maksimaalne annus 4 päeva jooksul) ei ole liitiumi, digoksiini või fenütoiini plasmakontsentratsioonide jälgimine tavaliselt vajalik.

Kortikosteroidid Kortikosteroidid võivad suurendada seedetrakti haavandumise või veritsuse riski (vt lõik 4.4).

Trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) Seedetrakti veritsuse oht on suurem (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, nt varfariin ja tiklopidiin, toimet (vt lõik 4.4).

Probenetsiid ja sulfiinpürasoon Probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist.

Diureetikumid, AKE inhibiitorid, beetaretseptori blokaatorid ja angiotensiin-II antagonistid MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad patsiendid) võib AKE inhibiitori, beetaretseptori blokaatori või angiotensiin-II antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibeerivate ravimite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sealhulgas äge neerupuudulikkus, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb seda kombinatsiooni manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ja pärast samaaegse ravi alustamist tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist ning seda perioodiliselt. Kaaliumi säästvad diureetikumid Kaaliumisäästvate diureetikumide samaaegne kasutamine võib suurendada hüperkaleemia riski.

Kolestüramiin Samaaegne ravi kolestüramiini ja ibuprofeeniga põhjustab ibuprofeeni pikenenud ja vähenenud (25%) imendumist. Ravimeid tuleb manustada vähemalt ühe tunnise intervalliga.

Metotreksaat Ibuprofeeni manustamine 24 tunni jooksul enne või pärast metotreksaadi manustamist võib põhjustada metotreksaadi kontsentratsiooni tõusu ja selle toksilise toime tugevnemist.

Tsüklosporiin Risk, et tsüklosporiin põhjustab neerukahjustusi, suureneb, kui seda manustatakse samaaegselt teatud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega. Seda toimet ei saa välistada ka tsüklosporiini ja ibuprofeeni kombinatsiooni puhul. Samaaegsel manustamisel tuleb hoolikalt jälgida neerufunktsiooni.

Takroliimus Ibuprofeeni ja takroliimuse koosmanustamisel suureneb nefrotoksilisuse risk.

Zidovudine HIV-positiivsetel hemofiiliahaigetel, kes saavad samaaegset ravi zidovudiini ja ibuprofeeniga, on tõendeid suurenenud hemartroosi ja hematoomi tekkeriski kohta. MSPVA-de kasutamisel koos zidovudiiniga suureneb hematopoeetilise toksilisuse risk.

Aminoglükosiidid MSPVA-d võivad aeglustada aminoglükosiidide eritumist ja suurendada nende toksilisust.

Sulfonüüluuread Kliinilised uuringud on näidanud koostoimeid mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite ja suukaudsete hüpoglükeemiliste ainete (sulfonüüluurea) vahel. Kuigi ibuprofeeni ja sulfonüüluureate vahelisi koostoimeid ei ole veel kirjeldatud, on mõlema ravimi samaaegsel kasutamisel soovitatav ettevaatusabinõuna kontrollida vere glükoosisisaldust.

Kinoloonantibiootikumid Loomkatsed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada kinoloonantibiootikumidega seotud krampide riski. MSPVA-sid ja kinoloone kasutavatel patsientidel võib olla suurem risk krampide tekkeks.

Mifepristoon Pärast mifepristooni manustamist ei tohi MSPVA-sid kasutada 8...12 päeva jooksul, kuna MSPVA-d võivad vähendada mifepristooni toimet.

CYP2C9 inhibiitorid Ibuprofeeni ja CYP2C9 inhibiitorite samaaegne kasutamine võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Vorikonasooli ja flukonasooli (CYP2C9 inhibiitorid) uuringus on näidatud, et S(+)-ibuprofeeni ekspositsioon suurenes ligikaudu 80...100%. Tugevate CYP2C9 inhibiitorite samaaegsel kasutamisel tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suuri annuseid manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib kahjustada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et pärast prostaglandiinide sünteesi inhibiitori kasutamist raseduse alguses suureneb raseduse katkemise, südame väärarengute ja gastroskiisi oht. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb koos annuse ja ravi kestusega.

Loomadel on prostaglandiinide sünteesi inhibiitori manustamine suurendanud implantatsioonieelset ja - järgset kaotust ning embrüo-loote letaalsust. Lisaks on teatatud mitmesuguste väärarengute, sealhulgas kardiovaskulaarsete väärarengute esinemissageduse suurenemisest loomadel, kellele manustati organogeneetilise perioodi jooksul prostaglandiinide sünteesi inhibiitorit.

Alates 20. rasedusnädalast võib Ibumetin Express’i kasutamine põhjustada oligohüdramnioneid, mis tulenevad loote neerufunktsiooni häiretest. See võib ilmneda vahetult pärast ravi alustamist ja on tavaliselt pärast ravi katkestamist pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi ibuprofeeniga teisel trimestril, millest enamik juhtudest taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja

teisel trimestril ibuprofeeni manustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes soovib rasestuda või seda kasutatakse raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Alates 20. rasedusnädalast tuleb pärast raseda mõnepäevast kokkupuudet ibuprofeeniga kaaluda loote sünnieelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Ibuprofeeni kasutamine tuleb katkestada, kui leitakse oligohüdramnion või arterioosjuha ahenemine. Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
• neerufunktsiooni häired (vt eespool);

emale ja vastsündinule raseduse lõpus:

• veritsusaja võimalik pikenemine, agregatsioonivastane toime, mis võib ilmneda isegi väga väikeste annuste korral;
• emaka kontraktsioonide pärssimine, mis põhjustab sünnituse edasilükkumist või pikenemist.

Seetõttu on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud.

Imetamine Ibuprofeen ja selle metaboliidid võivad erituda rinnapiima väga väikestes kontsentratsioonides. Kuna seni ei ole teadaolevaid kahjulikke toimeid imikutele, ei ole soovitatavas annuses lühiajalise kasutamise korral imetamist tavaliselt vaja katkestada.

Fertiilsus On tõendeid selle kohta, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi, võivad kahjustada naiste viljakust mõju tõttu ovulatsioonile. See on ravi katkestamisel pöörduv (vt lõik 4.4).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kellel esineb ibuprofeeni võtmise ajal pearinglust, uimasust, peapööritust või nägemishäireid, peavad vältima autojuhtimist ja masinatega töötamist. See märkus kehtib suuremal määral koos alkoholiga (vt lõik 4.4). Ibuprofeeni ühekordne või lühiajaline kasutamine ei vaja tavaliselt erilisi ettevaatusabinõusid .

4.8 Kõrvaltoimed

Järgmiste kõrvaltoimete loetelu sisaldab kõiki ibuprofeeniga ravi ajal teatavaks saanud kõrvaltoimeid, samuti neid, mis on saadud reumahaigete suurte annuste pikaajalise ravi ajal. Esitatud sagedused, mis ulatuvad väljapoole väga harva esinevaid teateid, viitavad lühiajalisele ööpäevasele kasutamisele suukaudsete ravimvormide puhul maksimaalselt 1200 mg ibuprofeeni ja suposiidide puhul maksimaalselt 1800 mg.

Ravimi järgmiste kõrvaltoimete puhul tuleb arvestada, et need on valdavalt annusest sõltuvad ja varieeruvad individuaalselt.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on oma olemuselt gastrointestinaalsed. Eriti eakatel võivad tekkida peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti verejooks, mis mõnikord lõppevad surmaga (vt lõik 4.4). Pärast manustamist on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitus, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, meleeniat, hematemeesi, haavandilist stomatiiti, koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti.

Seoses MSPVA raviga on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg päevas) võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) vähese suurenenud riskiga (vt lõik 4.4).

Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest ja need võivad hõlmata järgmist:

a) Mittespetsiifilised allergilised reaktsioonid ja anafülaksia

b) Hingamisteede reaktiivsus, mis hõlmab bronhospasmi, astmat, astma ägenemist või düspnoed c) Erinevad nahareaktsioonid, nt sügelus, urtikaaria, angioödeem ja harva eksfoliatiivsed ja bulloossed dermatoosid (sealhulgas toksiline epidermaalne nekrolüüs ja multiformne erüteem). Patsienti tuleb juhendada, et ta pöörduks viivitamatult arsti poole ja lõpetaks Ibumetin Express’i võtmise, kui ilmneb mõni ülalkirjeldatud sümptomitest.

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Sageduskategooriad põhinevad järgmisel kokkuleppel: väga sage (≥1/10), sage ( 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt ( 1/1000 kuni

<1/100), harv ( 1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Seoses MSPVA-de kasutamisega on kirjeldatud

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Vereloome häired (aneemia, leukopeenia,

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid urtikaaria ja sügelusega

Psühhiaatrilised häired Väga harv Psühhootilised häired, depressioon.

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt Kesknärvisüsteemi häired, nagu peavalu, Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Harv Tinnitus, kuulmiskahjustus.

Südame häired Väga harv Südamepekslemine, südamepuudulikkus, Vaskulaarsed häired Väga harv Arteriaalne hüpertensioon, vaskuliit. Seedetrakti häired Sage Seedetrakti häired, nagu düspepsia, püroos, Maksa ja sapiteede häired Väga harv Maksafunktsiooni häired, maksakahjustus, eriti Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Erinevad nahalööbed. Neerude ja kuseteede häired Harv Samuti võivad tekkida neerukoe kahjustused

Uuringud Harv Hemoglobiinisisalduse langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Noorukitel ja täiskasvanutel ei ole annusele reageerimise mõju selge. Üleannustamise poolväärtusaeg on 1,5...3 tundi.

Sümptomid Enamikul patsientidest, kes on manustanud kliiniliselt olulisi MSPVA-sid, ei teki rohkem kui iiveldust, oksendamist, epigastilist valu või harvem kõhulahtisust. Võimalik on ka tinnitus, peavalu ja seedetrakti veritsus. Tõsisema mürgistuse korral ilmneb toksilisus kesknärvisüsteemis, mis väljendub pearingluse, unisuse, aeg-ajalt agitatsiooni ja desorientatsiooni või koomana. Mõnikord tekivad patsientidel krambid. Tõsise mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos ja protrombiiniaeg/INR võib pikeneda, tõenäoliselt tsirkuleerivate hüübimisfaktorite toime häirimise tõttu. Pikaajaline kasutamine soovitatavast suuremates annustes või üleannustamine võib põhjustada neerude tubulaarset atsidoosi või hüpokaleemiat. Võib tekkida äge neerupuudulikkus ja maksakahjustus. Astmahaigetel on võimalik astma ägenemine.

Ravi Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav ning hõlmama vabade hingamisteede säilitamist ning südame- ja elutähtsate näitajate jälgimist kuni stabiliseerumiseni. Kaaluda aktiivsöe suukaudset manustamist 1 tunni jooksul pärast potentsiaalselt toksilise koguse allaneelamist patsiendi poolt. Kui krambid on sagedased või pikaajalised, tuleb neid ravida intravenoosse diasepaami või lorasepaamiga. Astma korral manustada bronhodilataatoreid.

Spetsiifilist antidooti ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained; propioonhappe derivaadid, ATC-kood: M01AE01.

Toimemehhanism Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane ravim (MSPVA), mis on näidanud oma efektiivsust prostaglandiinide sünteesi pärssimise kaudu põletiku standard loommudelites. Inimestel vähendab ibuprofeen põletikust põhjustatud valu, turseid ja palavikku. Lisaks pärsib ibuprofeen pöörduvalt ADP- ja kollageeni-indutseeritud trombotsüütide agregatsiooni.

Farmakodünaamilised toimed Eksperimentaalsed andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt pärssida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid manustatakse samaaegselt. Mõned

farmakodünaamika uuringud näitavad, et kui ibuprofeeni 400 mg üksikannuseid võeti 8 tunni jooksul enne või 30 minuti jooksul pärast koheselt vabastava atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) manustamist, vähenes atsetüülsalitsüülhappe toime tromboksaani tekkele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimine kliinilisele olukorrale on ebaselge, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse kardioprotektiivset toimet. Ibuprofeeni juhusliku kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet ei peeta tõenäoliseks (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub ibuprofeen seedetraktist kiiresti. T saavutatakse ligikaudu 30 minutit pärast suukaudset manustamist. Jaotumine Farmakokineetiline uuring näitas, et keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutati kiiremini ühe 400 mg ibuprofeeni pehmekapsliga (32,5 minutit) kui kahe ibuprofeeni 200 mg tabletiga (90 minutit). See uuring näitas ka, et pehmest kapslist pärit ibuprofeenil on sama imendumiskiirus kui tablettidel, seega peetakse mõlemat ravimit terapeutiliselt samaväärseks.

Eritumine Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi.

Ibuprofeen metaboliseerub maksas kaheks metaboliidiks, millel puudub farmakoloogiline aktiivsus. Ibuprofeen ja selle metaboliidid on osaliselt konjugeeritud glükuroonhappega. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu ja eritub peamiselt uriiniga, 90% konjugeeritud inaktiivsete metaboliitide kujul glükuroonhappega ja 10% muutumatul kujul. Eritumine lõpeb ligikaudu 24 tundi pärast viimast manustatud annus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeeni subkrooniline ja krooniline toksilisus loomkatsetes koosnes peamiselt kahjustustest ja haavanditest seedetraktis. In vitro ja in vivo uuringud ei näidanud kliiniliselt olulisi tõendeid ibuprofeeni mutageense toime kohta. Rottidel ja hiirtel tehtud uuringutes ei leitud ibuprofeeni kantserogeenset toimet. Ibuprofeen põhjustas ovulatsiooni pärssimist küülikutel ja kahjustas implantatsiooni erinevatel loomaliikidel (küülik, rott, hiir). Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Pärast emale toksiliste annuste manustamist esines rottide järglastel väärarenguid (nt vatsakeste vaheseina defekte) sagedamini. Loomkatsetes on täheldatud, et mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamine, mis teadaolevalt inhibeerivad prostaglandiinide sünteesi, võib suurendada düstookia ja hilinenud sünnituse esinemissagedust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Makrogool 600 Kaaliumhüdroksiid (E525) Puhastatud vesi

Kapsli kest: Želatiin Vedel sorbitool (mittekristalluv) (E420) Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25C.

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/Alumiinium blister pakendid.

Pakendi suurused: 10, 20, 40 pehmekapslid.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orifarm Healthcare A/S Energivej 15 5260 Odense S Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1139124

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.01.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2026