Ibandronic acid synthon 50mg - õhukese polümeerikattega tablett (50mg)
Artikli sisukord
õhukese polümeerikattega tablett (50mg)
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Ibandronic acid Synthon 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Ibandroonhape
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
−Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
−Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
−Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
−Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Ibandronic acid Synthon 50 mg ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmist
- Kuidas Ibandronic acid Synthon 50 mg võtta
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Ibandronic acid Synthon 50 mg säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
Mis ravim on Ibandronic acid Synthon 50 mg ja milleks seda kasutatakse
Ibandronic acid Synthon 50 mg sisaldab toimeainena ibandroonhapet. See kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse bisfosfonaatideks.
Ibandronic acid Synthon 50 mg kasutatakse täiskasvanutel ja määratakse teile juhul, kui teil on rinnavähk, mis on levinud luudesse (nimetatakse luu „metastaasid“).
−See aitab ära hoida luumurde.
−See aitab ära hoida ka muid probleeme luudega, mis võivad vajada kirurgilist ravi või radioteraapiat.
Ibandronic acid Synthon 50 mg aitab pidurdada kaltsiumisisalduse langust teie luudes ning seega peatada luude nõrgemaks muutumist.
2 Mida on vaja teada enne Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmist
Ärge võtke Ibandronic acid Synthon 50 mg:
- kui olete ibandroonhappe või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on teatud probleemid söögitoruga, nagu söögitoru kitsenemine või neelamisraskus;
- kui te ei suuda seista või sirgelt istuda vähemalt tund aega (60 minutit) järjest;
- kui teil on või on kunagi olnud veres madal kaltsiumisisaldus.
Ärge võtke seda ravimit, kui midagi eespool loetletust kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmist nõu oma arsti või apteekriga.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Ibandronic acid Synthon 50 mg’i vähiga seotud seisundite raviks saavatel patsientidel on turuletulekujärgselt väga harva teatatud kõrvaltoimest, mida nimetatakse lõualuu osteonekroosiks (luukahjustus lõualuus). Lõualuu otseonekroos võib tekkida ka pärast ravi lõppu.
Tähtis on püüda lõualuu osteonekroosi teket vältida, sest tegemist on valuga kulgeva seisundiga, mida võib olla raske ravida. Lõualuu osteonekroosi tekkeriski vähendamiseks saab rakendada ettevaatusabinõusid.
Enne ravi saamist öelge oma arstile/meditsiiniõele (tervishoiutöötajale), kui:
- teil esineb suuõõne või hammastega seotud probleeme, näiteks halb hammaste tervis, igemehaigus või on plaanis hamba väljatõmbamine;
- te ei saa korrapäraselt hambaravi või teie hambaid ei ole kaua aega kontrollitud;
- olete suitsetaja (sest see võib suurendada riski suuõõne ja hammastega seotud probleemide tekkeks);
- olete eelnevalt saanud ravi bisfosfonaadiga (mida kasutatakse luuhäirete raviks või ennetamiseks);
- võtate ravimeid, mida nimetatakse kortikosteroidideks (näiteks prednisoloon või deksametasoon);
- teil on vähk.
Enne Ibandronic acid Synthon 50 mg’iga ravi alustamist võib arst paluda teil läbida suuõõne ja hammaste kontrolli.
Ravi ajal peate hoidma head suuõõne hügieeni (mis hõlmab regulaarset hammaste puhastamist) ja käima regulaarselt hambaarsti juures kontrollil. Kui kannate proteese, peavad need teile hästi sobima. Kui saate hambaravi või teile tehakse kirurgiline hambaraviprotseduur (nt hamba väljatõmbamine), teavitage oma arsti hambaravist ja öelge hambaarstile, et saate ravi Ibandronic acid Synthon 50 mg’iga.
Võtke otsekohe ühendust oma arsti ja hambaarstiga, kui teil tekivad suuõõne või hammastega seotud probleemid, nagu hammaste liikuvus, valu või turse või mitteparanevad haavandid või eritus, sest need võivad olla lõualuu osteonekroosi nähud.
Enne Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
- kui te olete allergiline mis tahes muude bisfosfonaatide suhtes; − kui teil esineb neelamisraskusi või seedehäireid;
- kui teil esineb kõrge või madal Dvitamiini või mis tahes muude mineraalainete tase;
- kui teil esinevad neerutalitluse häired;
Tekkida võivad söögitoru ärritus, põletik või haavandid, sageli koos selliste sümptomitega nagu tugev valu rindkeres, tugev valu toidu ja/või vedeliku neelamise järgselt, tugev iiveldus või oksendamine, eriti kui te ei joo klaasitäit vett ja/või kui te heidate pikali tunni aja jooksul pärast Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmist. Nende sümptomite tekkimisel lõpetage Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmine ja rääkige sellest otsekohe oma arstile (vt lõigud 3 ja 4).
Lapsed ja noorukid
Ibandronic acid Synthon 50 mg ei tohi kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta.
Muud ravimid ja Ibandronic acid Synthon 50 mg
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See on oluline, kuna Ibandronic acid Synthon 50 mg võib mõjutada teiste ravimite toimet. Samuti mõned teised ravimid võivad omakorda mõjutada Ibandronic acid Synthon 50 mg toimet.
Teavitage kindlasti oma arsti või apteekrit, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:
−kaltsiumi, magneesiumi, rauda või alumiiniumi sisaldavad toidulisandid;
−atsetüülsalitsüülhape ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), näiteks ibuprofeen või naprokseen. See on vajalik sellepärast, et MSPVA-d ja Ibandronic acid Synthon 50 mg võivad põhjustada mao- ja sooleärritust.
−teatud tüüpi süstitavad antibiootikumid, mida nimetatakse „aminoglükosiidideks“, nagu nt gentamütsiin, kuna nii aminoglükosiidid kui Ibandronic acid Synthon 50 mg mõlemad võivad langetada vere kaltsiumisisaldust.
Maohappe sisaldust vähendavad ravimid, nagu tsimetidiin ja ranitidiin, võivad vähesel määral suurendada Ibandronic acid Synthon 50 mg toimet.
Ibandronic acid Synthon 50 mg koos toidu ja joogiga
Ärge võtke Ibandronic acid Synthon 50 mg koos söögi või ükskõik millise muu joogi kui veega, sest koos söögi või joogiga võtmisel ravimi toime väheneb (vt lõik 3).
Võtke Ibandronic acid Synthon 50 mg vähemalt 6 tundi pärast viimast söömist, joomist või ükskõik milliste teiste ravimite või toidulisandite võtmist (nt tooted, mis sisaldavad kaltsiumi (piim), alumiiniumi, magneesiumi ja rauda), v.a vesi. Pärast tableti võtmist oodake vähemalt 30 minutit. Seejärel võite süüa ja juua ning võtta ravimeid või toidulisandeid (vt lõik 3).
Rasedus ja imetamine
Ärge võtke Ibandronic acid Synthon 50 mg, kui olete rase, planeerite rasestuda või imetate. Enne ükskõik millise ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Autojuhtimine ja masinatega töötamine on lubatud, sest eeldatavalt Ibandronic acid Synthon 50 mg ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele. Kui soovite juhtida autot või töötada masinate või mehhanismidega, pidage kõigepealt nõu oma arstiga.
Ibandronic acid Synthon 50 mg sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te talu või ei suuda seedida teatud suhkruid (nt kui teil on galaktoosi talumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäired), rääkige enne selle ravimi võtmist oma arstiga.
Kuidas Ibandronic acid Synthon 50 mg võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võtke tablett sisse vähemalt 6 tundi pärast viimast söömist, joomist või teiste ravimite või toidulisandite võtmist, v.a vesi. Suure kaltsiumisisaldusega vett kasutada ei tohi. Kui esineb kahtlus, et kaltsiumisisaldus kraanivees võib olla kõrge (kare vesi), on soovitatav kasutada madala mineraalide sisaldusega pudelivett.
Teie arst võib Ibandronic Acid Synthon 50 mg võtmise ajal teha teile regulaarselt vereanalüüse. See aitab kontrollida teile manustatava ravimi annuse õigsust.
Ravimi võtmine
Tähtis on Ibandronic Acid Synthon 50 mg võtta õigel ajal ja õigel viisil. See on vajalik sellepärast, et ravim võib põhjustada söögitoru ärritust, põletikku või haavandeid.
Seda saate ära hoida toimides alljärgnevalt:
- Võtke tablett sisse kohe pärast ärkamist, enne päeva esimest söömist, joomist või mis tahes ravimite või toidulisandite võtmist.
−Võtke tablett sisse koos klaasitäie veega (ligikaudu 200 ml). Ärge võtke tabletti koos ühegi muu joogiga kui ainult veega.
−Neelake tablett tervelt alla. Ärge tabletti närige, imege ega purustage. Ärge laske tabletil suus lahustuda.
−Pärast tableti võtmist oodake vähemalt 30 minutit. Seejärel võite esimest korda süüa, juua ja võtta mis tahes muid ravimeid või toidulisandeid.
−Jääge tableti võtmise ajaks ning järgnevaks tunniks (60 minutiks) püstiasendisse (istudes või seistes). Vastasel korral võib osa ravimist söögitorru tagasi liikuda.
Kui palju ravimit võtta
Ibandronic Acid Synthon 50 mg tavaannus on üks tablett ööpäevas. Kui teil esineb keskmise raskusega neeruprobleeme, võib arst vähendada teie annuse ühele tabletile ülepäeviti. Kui teil esineb tõsiseid neeruprobleeme, võib arst vähendada teie annuse ühele tabletile nädalas.
Kui te võtate Ibandronic acid Synthon 50 mg rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate kogemata liiga palju tablette, pidage nõu arstiga või minge viivitamatult haiglasse. Enne minekut jooge klaasitäis piima. Ärge kutsuge endal esile oksendamist. Ärge heitke pikali.
Kui te unustate Ibandronic acid Synthon 50 mg võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Juhul kui võtate tabletti üks kord ööpäevas, jätke vahelejäänud annus täielikult vahele. Jätkake järgmisel päeval tableti võtmist nagu tavaliselt.. Kui te võtate tabletti ülepäeviti või kord nädalas, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te lõpetate Ibandronic acid Synthon 50 mg võtmise
Võtke Ibandronic acid Synthon 50 mg nii kaua, kui teie arst teile ütleb. See ravim toimib ainult siis, kui seda pidevalt võtta.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Pidage otsekohe nõu meditsiiniõe või arstiga, kui märkate mõnda järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest – te võite vajada kohest ravi:
Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest):
−iiveldus, kõrvetised ja ebamugavustunne neelamisel (söögitorupõletik).
Aeg-ajalt (võivad esineda vähem kui ühel inimesel sajast):
−tugev kõhuvalu. See võib olla veritseva peensoole algusosa (kaksteistsõrmik) haavandi või maopõletiku (gastriit) sümptom.
Harv (võivad esineda kuni ühel inimesel tuhandest):
−püsiv silmavalu ja –põletik.
−esmakordselt tekkinud valu, nõrkus või ebamugavustunne reies, puusas või kubemes. Need võivad olla võimaliku ebahariliku reieluu murru varajased tunnused.
Väga harv (võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest tuhandest):
−valu või hellus suus või lõualuus. Need võivad olla tõsise lõualuuhaiguse (lõualuu nekroos ehk kärbus) varajased tunnused.
−sügelus, näo, huulte, keele ja kõri turse koos hingamisraskusega. Teil võib olla tekkinud tõsine, potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon.
−rasked nahareaktsioonid
−pidage nõu oma arstiga, kui teil on kõrvavalu, eritis kõrvast ja/või kõrvapõletik. Need võivad olla kõrva luukahjustuse nähud.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
−astmahoog.
Muud võimalikud kõrvaltoimed
Sage (võivad esineda kuni ühel inimesel kümnest):
−kõhuvalu, seedehäired;
−madal kaltsiumisisaldus veres;
−nõrkus.
Aeg-ajalt (võivad esineda vähem kui ühel inimesel sajast):
−valu rinnus;
−naha sügelus või surin (paresteesia);
−gripilaadsed sümptomid, üldine halb enesetunne või valu;
−suukuivus, imelik maitse suus või neelamisraskus;
−aneemia (kehvveresus);
−uurea või kõrvalkilpnäärme hormooni sisalduse tõus veres.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Ibandronic acid Synthon 50 mg säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast lühendit EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Ibandronic acid Synthon 50 mg sisaldab
−Toimeaine on ibandroonhape. Iga tablett sisaldab 56,25 mg ibandroonhappe naatriummonohüdraati, mis vastab 50 mg ibandroonhappele.
−Teised koostisosad on
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, krospovidoon (E1202), mikrokristalliline tselluloos (E460), kolloidne veevaba ränidioksiid (E551), naatriumstearüülfumaraat.
Tableti kate: polüvinüülalkohol, makrogool/PEG 3350, talk (E553b) ja titaandioksiid (E171).
Kuidas Ibandronic acid Synthon 50 mg välja näeb ja pakendi sisu
Ibandroonhappe tabletid on valged kuni valkjad piklikud tabletid, mille ühel küljel on märgistus “I9BE” ja teisel küljel “50”.
Tabletid on saadaval blisterpakendites:
1, 7, 10, 14, 20, 21, 28, 30, 42, 50, 56, 60, 84, 90, 100, 126, 168 või 210 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja: Synthon BV Microweg 22, 6545 CM Nijmegen
Holland
Tootjad:
Synthon BV
Microweg 22,
6545 CM Nijmegen
Holland
Synthon Hispania SL
Castelló 1, Polígono Las Salinas 088830 Sant Boi de Llobregat Hispaania
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Ungari | Ibandronsav Synthon 50mg |
Läti | Ibandronic acid Synthon 50 mg apvalkotās tabletes |
Leedu | Ibandronic acid Synthon 50 mg, plėvele dengtos tabletes |
Holland | Ibandroninezuur Synthon 50 mg, filmohulde tabletten |
Poola | Ibandronic acid Sandoz |
Rumeenia | Acid ibandronic Glenmark 50 mg comprimate filmate |
Sloveenia | Ibandronska kislina Synthon 50 mg filmsko obložene tablete |
Infoleht on viimati uuendatud juunis 2016.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Ibandronic acid Synthon 50 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg ibandroonhapet (ibandroonhappe naatriummonohüdraadina).
INN. Acidum ibandronicum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Sisaldab 54 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Valged kuni valkjad, piklikud, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega 9 mm, mille ühel küljel on märgistus “I9BE” ja teisel küljel “50”.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Ibandroonhape on näidustatud luukahjustuste (patoloogilised luumurrud, radioteraapiat või kirurgilist ravi vajavad tüsistused luudes) profülaktikaks rinnavähi ja luumetastaasidega täiskasvanud patsientidel.
Annustamine ja manustamisviis
Ibandronic acid Synthon 50 mg-ravi tohib alustada ainult vähktõve ravi kogemustega arst.
Annustamine
Soovitatav annus on üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas.
Maksakahjustus
Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).
Neerukahjustus
Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≥50 ja <80 ml/min ) patsientide puhul ei ole annuse kohandamine vajalik.
Keskmise raskusega neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≥30 ja <50 ml/min) patsientidele soovitatakse manustada üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett ülepäeviti (vt lõik 5.2).
Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) patsientidele, manustatakse
soovitatud annusena üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett üks kord nädalas. Vt annustamisjuhiseid eespool.
Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).
Lapsed
Ibandroonhappe ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad (vt lõigud 5.1 ja 5.2).
Manustamisviis
Suukaudseks manustamiseks.
Ibandroonhappe tablette võetakse hommikul tühja kõhuga (vähemalt 6 tundi söömata) enne esimest söögi-ja joogikorda. Samuti tuleb enne ibandroonhappe tablettide võtmist vältida teiste ravimite ja toidulisandite (sh kaltsium) võtmist. Sööma tohib hakata alles vähemalt 30 minuti möödumisel tableti võtmisest. Vett tohib juua kogu ibandroonhapperavi ajal (vt lõik 4.5). Suure kaltsiumisisaldusega vett kasutada ei tohi. Kui esineb kahtlus, et kaltsiumisisaldus kraanivees võib olla kõrge (kare vesi), on soovitatav kasutada madala mineraalide sisaldusega pudelivett.
4.3 Vastunäidustused | |
- | Ülitundlikkus ibandroonhappe või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. |
- | Hüpokaltseemia. |
- Tabletid neelatakse alla tervelt koos klaasitäie veega (180...240 ml). Ravimi võtmise ajal peab patsient seisma või sirgelt istuma.
- Pärast ibandroonhappe võtmist ei tohi patsient 60 minuti jooksul pikali heita.
- Patsient ei tohi tablette närida, imeda ega purustada, kuna see võib põhjustada haavandite teket suu ja neelu piirkonnas.
- Ibandroonhapet tohib võtta ainult joogiveega.
- Söögitoru defektid, mis aeglustavad söögitoru tühjenemist, nagu striktuur või akalaasia. - Võimetus püsti seista või sirgelt istuda vähemalt 60 minutit.
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Luu- ja mineraalide ainevahetuse häiretega patsiendid
Enne ravi alustamist ibandroonhappega tuleb korrigeerida hüpokaltseemia ning teised luu- ja mineraalide ainevahetuse häired. Kõikide patsientide puhul on tähtis piisavas koguses kaltsiumi ja D-vitamiini saamine. Kui igapäeva toidus on kaltsiumi ja/või D-vitamiini sisaldus ebapiisav, peab patsient kasutama lisapreparaate.
Seedetrakti ärritusnähud
Suu kaudu manustatavad bisfosfonaadid võivad põhjustada seedetrakti ülemise osa limaskesta paikset ärritust. Võimaliku ärritava toime ja olemasoleva seedetrakti haiguse võimaliku süvenemise tõttu peab olema ettevaatlik ibandroonhappe manustamisel seedetrakti ülemise osa ägedate haigustega patsientidele (nt teadaolev Barretti söögitoru, düsfaagia, muud söögitoruhaigused, gastriit, duodeniit või haavandid).
Suukaudsete bisfosfonaatidega ravi saavatel patsientidel on kõrvaltoimetena kirjeldatud ösofagiiti, söögitoru haavandeid ja erosioone, mis on mõningatel juhtudel olnud rasked ja vajanud
hospitaliseerimist, harva koos verejooksuga või selle tagajärjel tekkinud söögitoru striktuuri või perforatsiooniga. Söögitoru raskete kõrvaltoimete risk tundub olevat suurem patsientidel, kes ei järgi annustamisjuhiseid ja/või jätkavad suukaudsete bisfosfonaatide võtmist pärast söögitoru ärritusele viitavate sümptomite tekkimist. Patsiendid peavad pöörama erilist tähelepanu annustamisjuhistele ning olema võimelised neid järgima (vt lõik 4.2).
Arstid peavad olema tähelepanelikud mis tahes kaebuste ja sümptomite suhtes, mis viitavad võimalikule söögitorukahjustusele ning patsiente tuleb juhendada, et nad lõpetaksid ibandroonhappe võtmise ja pöörduksid arsti poole, kui neil tekib düsfaagia, valulikkus neelamisel, rinnakutagune valu või kõrvetised või nende süvenemine.
Kuigi kontrollitud kliinilistes uuringutes riski suurenemist ei täheldatud, on turuletulekujärgselt suukaudsete bisfosfonaatide kasutamisel kirjeldatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandeid, millest mõned on olnud rasked ja komplikatsioonidega.
Atsetüülsalitsüülhape ja MSPVA-d
Kuna atsetüülsalitsüülhapet, mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA-d) ja bisfosfonaate seostatakse seedetrakti ärrituse tekkega, peab nende samaaegsel kasutamisel olema ettevaatlik.
Lõualuu osteonekroos
Onkoloogilistel näidustustel ibandroonhapet saavatel patsientidel on turuletulekujärgselt väga harva teatatud lõualuu osteonekroosi juhtudest (vt lõik 4.8).
Patsientidel, kellel on suuõõnes paranemata avatud pehmete kudede kahjustused, tuleb ravi või uue ravikuuri alustamine edasi lükata.
Kaasuvate riskifaktoritega patsientidel on soovitatav enne ibandroonhappega ravi alustamist teostada suuõõne ja hammaste uuring koos preventiivse raviga ning individuaalne kasu ja riski suhte hindamine.
Lõualuu osteonekroosi tekkeriski hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskifaktoreid:
- luuresorptsiooni inhibeeriva ravimi toime tugevus (risk on suurem tugeva toimega ravimite puhul), manustamistee (risk on suurem parenteraalse manustamise puhul) ning kumulatiivne annus;
- vähk, kaasuvad haigused (nt aneemia, koagulopaatiad, infektsioon), suitsetamine;
- samaaegne ravi: kortikosteroidid, kemoteraapia, angiogeneesi inhibiitorid, pea ja kaelapiirkonna kiiritusravi;
- halb suuõõne hügieen, parodondi haigused, halvasti sobivad proteesid, anamneesis suu või hambahaigus, invasiivsed hambaraviprotseduurid (nt hamba ekstraktsioon). .
Kõiki patsiente tuleb teavitada, et ibandroonhappe-ravi ajal tuleb hoida head suuõõne hügieeni, käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollil ja teatada otsekohe igasugustest suuõõne sümptomitest, nagu hammaste liikuvus, valu või turse või mitteparanevad haavandid või eritus. Ravi ajal tohib invasiivseid hambaraviprotseduure läbi viia ainult pärast hoolikat kaalumist ning nende teostamisest tuleb hoiduda ibandroonhappe’i manustamise vahetus läheduses.
Lõualuu osteonekroosiga patsientide raviplaani peavad koostama tihedas koostöös raviarst ja hambaarst või suukirurg, kellel on lõualuu osteonekroosi ravikogemus. Tuleks kaaluda ibandroonhappe-ravi ajutist katkestamist kuni seisundi paranemiseni ja soodustavate riskifaktorite vähendamist, kui see on võimalik.
Väliskuulmekanali osteonekroos
Bisfosfonaatide kasutamise korral on teatatud väliskuulmekanali osteonekroosist, peamiselt pikaajalise ravi korral. Väliskuulmekanali osteonekroosi võimalike riskitegurite hulka kuuluvad steroidide kasutamine, keemiaravi ja/või lokaalsed riskitegurid, nagu infektsioon või trauma.
Väliskuulmekanali osteonekroosi võimalust tuleb arvesse võtta bisfosfonaate saavate patsientide puhul, kellel tekivad kõrvadega seotud sümptomid, sh krooniline kõrvapõletik.
Reieluu atüüpilisedmurrud
Bisfosfonaatraviga seoses, eriti patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi osteoporoosi tõttu, on teatatud ebatüüpilistest subtrohhanteerilistest ja diafüseaalsetest reieluumurdudest. Need risti- või lühikesed põikimurrud võivad tekkida kogu reieluu ulatuses, vahetult allpool väikest pöörlit kuni suprakondülaarse alani. Need murrud tekivad pärast minimaalset traumat või trauma puudumisel ja mõned patsiendid tunnevad enne täieliku reieluumurru teket nädalaid või kuid kestvat valu reie või kubeme piirkonnas, millega sageli kaasnevad ülesvõtetel pingemurru tunnused. Murrud on sageli bilateraalsed, mistõttu tuleb bisfosfonaatravi saavatel reieluu teljemurruga patsientidel uurida ka kontralateraalset reieluud. Teatatud on ka selliste murdude halvast paranemisest.
Patsientidel, kellel kahtlustatakse ebatüüpilist reieluumurdu, tuleb patsiendi seisundi ja individuaalse kasu-riski hindamise järel kaaluda bisfosfonaatravi katkestamist.
Patsiente tuleb informeerida, et nad teataksid bisfosfonaatravi ajal igasugusest valust reie, puusa või kubeme piirkonnas ja kõiki selliste sümptomitega patsiente tuleb hinnata mittetäieliku reieluumurru suhtes.
Neerufunktsioon
Kliinilistes uuringutes ei ole ibandroonhappe pikaajalisel kasutamisel saadud viiteid neerufunktsiooni kahjustava toime kohta. Sellele vaatamata soovitatakse ibandroonhappega ravi saava patsiendi kliinilise seisundi hindamisel jälgida neerufunktsiooni ja määrata kaltsiumi-, fosfaatide ja magneesiumisisaldust seerumis.
Harvaesinevad pärilikud probleemid
Ibandroonhappe tabletid sisaldavad laktoosi, mistõttu ei tohi neid manustada patsientidele, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasipuudulikkust või glükoosi-galaktoosi imendumishäiret.
Patsiendid, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus teiste bisfosfonaatide suhtes
Teadaoleva ülitundlikkuse esinemisel teiste bisfosfonaatide suhtes tuleb ravimit manustada ettevaatusega.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ravimi koostoime toiduga
Kaltsiumi ja teisi multivalentseid katioone (nagu näiteks alumiinium, magneesium, raud) sisaldavad tooted, sh piim ja toit, mõjutavad tõenäoliselt ibandroonhappe tablettide imendumist. Seetõttu tohib selliseid tooteid (sh söök) tarbida alles vähemalt 30 minutit pärast suukaudse ravimi võtmist.
Kui ibandroonhappe tablette võeti 2 tundi pärast tavalist toidukorda, vähenes biosaadavus ligikaudu 75 %. Seetõttu on soovitatav võtta tablette hommikul tühja kõhuga (vähemalt 6 tundi söömata) ja kõht peab jääma tühjaks vähemalt 30 minutiks pärast annuse võtmist (vt lõik 4.2).
Koostoimed teiste ravimitega
Metaboolsete koostoimete teke ei ole tõenäoline, kuna ibandroonhape ei pärsi peamisi inimese maksas olevaid P450 isoensüüme ega indutseeri maksa tsütokroom P450 süsteemi rottidel (vt lõik 5.2). Ibandroonhape eritub ainult renaalse sekretsiooni teel ega läbi biotransformatsiooni.
-antagonistidH või teised mao pH taset tõstvad ravimid
Tervetel meessoost vabatahtlikel ja menopausijärgses eas naistel põhjustas ranitidiini intravenoosne manustamine ibandroonhappe biosaadavuse tõusu ligikaudu 20 % (jääb ibandroonhappe
biosaadavuse normaalse varieeruvuse piiridesse), seda tõenäoliselt maohappesuse vähenemise tõttu. Siiski ei ole vaja annuseid muuta, kui ibandroonhappega manustatakse koos -antagonistideH või mao pH väärtust tõstvate ravimitega.
Atsetüülsalitsüülhape ja MSPVA-d
Kuna atsetüülsalitsüülhapet, mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA-d) ja bisfosfonaate seostatakse seedetrakti ärrituse tekkega, peab nende samaaegsel kasutamisel olema ettevaatlik (vt lõik 4.4).
Aminoglükosiidid
Bisfosfonaatide manustamisel koos aminoglükosiididega on soovitatav ettevaatus, kuna mõlemad ained võivad vähendada kaltsiumisisaldust seerumis pikaks ajaks. Tähelepanu tuleks pöörata ka samaaegsele hüpomagneseemia võimalusele.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Ibandroonhappe kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed rottidega on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Seetõttu ei tohi ibandroonhapet kasutada raseduse ajal.
Imetamine
Ei ole teada, kas ibandroonhape imendub rinnapiima. Uuringud lakteerivate rottidega on näidanud ibandroonhappe madalate kontsentratsioonide esinemist piimas pärast ravimi intravenoosset manustamist. Ibandroonhapet ei tohi kasutada imetamise ajal.
Fertiilsus
Puuduvad inimestelt saadud andmed ibandroonhappe toime kohta. Reproduktsiooniuuringutes, kus ravimit manustati rottidele suu kaudu, põhjustas ibandroonhape fertiilsuse langust. Uuringutes, kus ravimit manustati rottidele intravenoossel teel, põhjustas ibandroonhape fertiilsuse langust suurtes ööpäevastes annustes (vt lõik 5.3).
Toime reaktsioonikiirusele
Farmakodünaamiliste ja farmakokineetiliste omaduste ning kirjeldatud kõrvaltoimete põhjal on oodata, et ibandroonhappel ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Kõrvaltoimed
Ohutusandmete kokkuvõte
Kõige tõsisemad kirjeldatud kõrvaltoimed on anafülaktiline reaktsioon/šokk, reieluu atüüpilised murrud, lõualuu osteonekroos, seedetrakti ärritus ja silmapõletik (vt „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“ ja lõik 4.4). Ravi seostati kõige sagedamini seerumi kaltsiumisisalduse langusega normivahemiku piiridest allapoole (hüpokaltseemia), millele järgnes düspepsia.
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Tabelis 1 on loetletud kahest kesksest III faasi uuringust (luukahjustuste profülaktika rinnavähi ja luumetastaasidega patsientidel: 286 patsienti said raviks 50 mg suukaudselt manustatud ibandroonhapet) ja turuletulekujärgse kasutamise käigus saadud kõrvaltoimed.
Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse kategooria järgi. Esinemissageduse kategooriad on määratletud järgmise konventsiooni alusel: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga
harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 1 Kõrvaltoimed, millest on teatatud ibandroonhappe suukaudsel manustamisel
Organsüsteemi | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata |
klass |
|
|
|
|
|
Vere ja |
| Aneemia |
|
|
|
lümfisüsteemi |
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
Immuunsüsteemi |
|
|
| Ülitundlikkus†, | Astma |
häired |
|
|
| bronhospasm†, | ägenemine |
|
|
|
| angioödeem†, |
|
|
|
|
| anafülaktiline |
|
|
|
|
| reaktsioon/ |
|
|
|
|
| šokk†** |
|
Ainevahetus- ja | Hüpo- |
|
|
|
|
toitumishäired | kaltseemia** |
|
|
|
|
Närvisüsteemi |
| Paresteesia, |
|
|
|
häired |
| düsgeusia |
|
|
|
|
| (maitsehäire) |
|
|
|
Silma |
|
| Silmapõletik†** |
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
Seedetrakti | Ösofagiit, | Hemorraagia, |
|
|
|
häired | kõhuvalu, | kaksteistsõrmiku- |
|
|
|
| düspepsia, | haavand, gastriit, |
|
|
|
| iiveldus | düsfaagia, |
|
|
|
|
| suukuivus |
|
|
|
Naha ja |
| Sügelus |
| Stevensi- |
|
nahaaluskoe |
|
|
| Johnsoni |
|
kahjustused |
|
|
| sündroom†, |
|
|
|
|
| multiformne |
|
|
|
|
| erüteem†, |
|
|
|
|
| bulloosne |
|
|
|
|
| dermatiit† |
|
Lihas-skeleti ja |
|
| Ebatüüpilised | Lõualuu osteo- |
|
sidekoe |
|
| subtrohhanteeri- | nekroos†** |
|
kahjustused |
|
| lised ja |
|
|
|
|
| diafüseaalsed | Väliskuulme- |
|
|
|
| reieluumurrud † | kanali osteo- |
|
|
|
|
| nekroos |
|
|
|
|
| (bisfosfonaatide |
|
|
|
|
| klassiefekt) † |
|
Neerude ja |
| Asoteemia |
|
|
|
kuseteede häired |
| (ureemia) |
|
|
|
Üldised häired ja | Asteenia | Valu rinnus, |
|
|
|
manustamiskoha |
| gripilaadsed |
|
|
|
reaktsioonid |
| nähud, üldine |
|
|
|
|
| halb enesetunne, |
|
|
|
|
| valu |
|
|
|
Uuringud |
| Kõrvalkilp- |
|
|
|
|
| näärme hormooni |
|
|
|
|
| taseme tõus veres |
|
|
|
**Vt lisainformatsiooni allpool
†Tuvastatud turuletulekujärgsete kogemuste käigus.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Hüpokaltseemia
Kaltsiumi vähenenud eritumisega neerude kaudu võib kaasneda fosfaatide taseme langus seerumis, mis ei vaja ravi. Kaltsiumi tase seerumis võib langeda hüpokaltseemiliste väärtusteni.
Lõualuu osteonekroos
Teatatud on lõualuu osteonekroosi juhtudest, valdavalt luuresorptsiooni inhibeerivaid ravimeid (nagu ibandroonhape) saanud vähihaigetel (vt lõik 4.4). Lõualuu osteonekroosi juhtudest on teatatud ibandroonhappe turuletulekujärgsel kasutamisel.
Silmapõletik
Ibandroonhappe kasutamisel on teatatud silmapõletiku (uveiit, episkleriit ja skleriit) juhtudest. Mõnikord ei taandunud need juhud enne ibandroonhapperavi katkestamist.
Anafülaktiline reaktsioon/šokk
Intravenoossel teel manustatava ibandroonhappega ravitud patsientidel on kirjeldatud anafülaktilise reaktsiooni/šoki juhtusid, kaasa arvatud surmaga lõppenud juhtumeid.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Ibandroonhappe üleannustamise ravi kohta spetsiifiline informatsioon puudub. Ravimi suukaudne üleannustamine võib siiski põhjustada seedetrakti ülaosa häireid, nagu näiteks düspepsia, kõrvetised, ösofagiit, gastriit või seedetrakti haavandid. Ibandroonhappe sidumiseks tuleks juua piima või manustada antatsiide. Kuna esineb risk söögitoru ärrituse tekkeks, ei tohi oksendamist esile kutsuda ning patsient peab jääma püstiasendisse.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Luuhaiguste raviks kasutatavad ained, bisfosfonaadid ATC-kood: M05BA06
Ibandroonhape kuulub bisfosfonaatide ravimgruppi. Sellesse ravimgruppi kuuluvad ained toimivad spetsiifiliselt luukoesse. Nende selektiivne toime põhineb bisfosfonaatide kõrgel afiinsusel mineraalse luuaine suhtes. Bisfosfonaadid toimivad osteoklastide aktiivsust pärssivalt, kuid täpne toimemehhanism ei ole veel teada.
In vivo hoiab ibandroonhape ära luukoe destruktsiooni, mida on eksperimentaalselt tekitatud gonaadide funktsiooni pärssimise, retinoidide, kasvajate või kasvajaekstraktidega. Endogeense luukoe resorptsiooni pärssimist on kirjeldatud ka kineetilistes Ca-uuringutes ja samuti uuringutes, kus on hinnatud eelnevalt luustikku seondunud radioaktiivse tetratsükliini vabanemist.
Farmakoloogiliselt efektiivsetest annustest märkimisväärselt suuremate ibandroonhappe annuste
kasutamine ei mõjutanud luukoe mineralisatsiooni.
Pahaloomulise kasvaja põhjustatud luuresorptsioonile on iseloomulik liigne luukoe kadu, mida ei tasakaalusta uue luukoe moodustumine. Ibandroonhape pärsib selektiivselt osteoklastide aktiivsust, vähendades luukoe resorptsiooni ja selle tulemusena pahaloomulisest haigusest tingitud skeleti tüsistusi.
Kliinilised uuringud rinnavähi ja luumetastaasidega patsientidel on näidanud ravimi inhibeerivat toimet luukoe osteolüüsi (väljendub luuresorptsiooni markerites) ja mõju luukahjustuste esinemissagedusele, mis mõlemad on annusest sõltuvad.
Luukahjustuste profülaktikat rinnavähi ja luumetastaasidega patsientidel hinnati kahes randomiseeritud, platseeboga kontrollitud III faasi uuringus, mis kestsid 96 nädalat ja kus manustati ibandroonhappe 50 mg tablette. Rinnanäärmevähiga naispatsiendid, kellel esinesid radioloogiliste uuringutega kinnitatud luumetastaasid, randomiseeriti platseebogruppi (277 patsienti) või 50 mg ibandroonhapet saajate gruppi (287 patsienti). Uuringute tulemused on kokkuvõtlikult toodud allpool.
Esmased efektiivsuse tulemusnäitajad
Uuringute esmaseks tulemusnäitajaks oli SMPR (skeletal morbidity period rate, skeletihaiguste esinemissagedus teatud ajavahemikus). Tegemist on liittulemusnäitajaga, mille alakomponentideks olid järgnevad skeletiga seotud tüsistused (skeletal related events, SRE):
- luu radioteraapia luumurdude/luumurru ohu tõttu
- luumurdude kirurgiline ravi
- lülisambamurrud
- mittevertebraalsed murrud.
SMPR analüüs oli ajaliselt kohandatud ning ühte või enamat tüsistust ühe 12-nädalase perioodi sees peeti tõenäoliselt omavahel seotuks. Seetõttu arvestati analüüsi teostamisel 12-nädalases perioodis esinenud mitmest tüsistusest vaid ühte. Nende uuringute ühendatud andmed näitasid, et 50 mg ibandroonhappe p.o. manustamine vähendas statistiliselt oluliselt SRE-de esinemist võrreldes platseeboga, hinnatuna ajaliselt kohandatud SMPR järgi (p=0,041). Ibandroonhappe 50 mg manustamisel vähenes SRE suhteline risk platseeboga võrreldes 38 % (suhteline risk 0,62; p=0,003). Efektiivsuse tulemused on esitatud tabelis 2.
Tabel 2 Efektiivsuse tulemused (metastaatilise luuhaigusega rinnavähihaiged)
| Kõik skeletiga seotud tüsistused (SRE-d) | ||
|
|
|
|
| Platseebo | Ibandroonhape 50 mg, | p-väärtus |
| n=277 | n=287 |
|
|
|
|
|
SMPR (patsiendiaasta kohta) | 1,15 | 0,99 | p=0,041 |
|
|
|
|
SRE suhteline risk | - | 0,62 | p=0,003 |
|
|
|
|
Teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad
Luuvalu skoori järgi saavutati ibandroonhappe manustamisel statistiliselt oluline paranemine võrreldes platseeboga. Valu vähenemine oli kogu uuringu vältel püsivalt alla algväärtuse ja sellega kaasnes oluliselt väiksem valuvaigistite kasutamine kui võrrelda platseebogrupiga. Elukvaliteedi langus ja MTO (Maailma Terviseorganisatsioon) toimetulekuvõime skoor olid ibandroonhappega ravitud patsientide seas oluliselt väiksemad kui platseebo saajatel. Luuresorptsiooni markeri CTx (I tüüpi kollageenist vabanenud C-terminaalne telopeptiid) kontsentratsioonid uriinis langesid ibandroonhappe grupis statistiliselt oluliselt enam võrreldes platseebogrupiga. Selline CTx tasemete
langus uriinis korreleerus statistiliselt oluliselt primaarse efektiivsuse lõpukriteeriumi SMPR-ga (Kendall-tau-b (p<0,001)). Teisesed efektiivsuse tulemused on esitatud tabelis 3.
Tabel 3 Teisesed efektiivsuse tulemused (metastaatilise luuhaigusega rinnavähihaiged)
| Platseebo | Ibandroonhape | p-väärtus |
| n=277 | n=287 |
|
Luuvalu * | 0,20 | -0,10 | p=0,001 |
|
|
|
|
Valuvaigistite kasutamine * | 0,85 | 0,60 | p=0,019 |
|
|
|
|
Elukvaliteet * | -26,8 | -8,3 | p=0,032 |
MTO toimetuleku skoor * | 0,54 | 0,33 | p=0,008 |
|
|
|
|
CTx uriinis** | 10,95 | -77,32 | p=0,001 |
* Keskmine muutus algväärtusest kuni viimase hindamiseni. **Mediaanmuutus algväärtusest kuni viimase hindamiseni.
Lapsed (vt lõigud 4.2 ja 5.2)
Ibandroonhappe ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Suukaudse manustamise järgselt imendub ibandroonhape seedetrakti ülaosast kiiresti. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutati tühja kõhu puhul 0,5 kuni 2 tunni jooksul (mediaan 1 tund) ja absoluutne biosaadavus oli ligikaudu 0,6 %. Toidu või joogiga (v.a. vesi) samaaegsel võtmisel ravimi imendumine vähenes. Ravimi võtmisel tavalise hommikusöögi ajal vähenes ibandroonhappe biosaadavus ligikaudu 90 % võrreldes tühja kõhuga ravimit võtnud isikute vastavate näitajatega. Kui ravimit võetakse 30 minutit enne söögikorda, väheneb biosaadavus ligikaudu 30 %. Ravimi võtmisel 60 minutit enne toidukorda ei esine olulist ibandroonhappe biosaadavuse vähenemist.
Kui ibandroonhappe tablette võeti 2 tundi pärast tavalist toidukorda, vähenes biosaadavus ligikaudu 75 %. Seetõttu soovitatakse tablette võtta hommikul tühja kõhuga (söömata vähemalt 6 tundi) ja süüa tohib alles vähemalt 30 minuti möödumisel annuse võtmisest (vt lõik 4.2).
Jaotumine
Pärast algset süsteemset imendumist seondub ibandroonhape kiiresti luukoesse või väljutatakse uriiniga. Inimestel on terminaalne jaotusruumala vähemalt 90 l ja luukoesse jõudva annuse kogus arvutuslikult 40...50 % tsirkuleerivast annusest. Valkudega seondub inimeste vereplasmas terapeutiliste kontsentratsioonide juures ligikaudu 87 % toimeainest ja seega ei ole teiste ravimitega koostoime seoses seondumiskohalt tõrjumisega tõenäoline.
Biotransformatsioon
Puuduvad tõestusmaterjalid ibandroonhappe metaboliseerumise kohta inimeste või loomade organismis.
Eritumine
Imendunud ibandroonhappe fraktsioon elimineeritakse vereringest luukoesse imendumise teel (arvutuslikult 40...50 %) ja ülejäänu väljutatakse organismist muutumatul kujul neerude kaudu. Ibandroonhappe imendumata fraktsioon elimineeritakse muutumatul kujul väljaheitega.
Kindlaks tehtud poolväärtuste vahemik on lai ja annusest sõltuv ning testi suhtes sensitiivne, kuid terminaalne poolväärtusaeg on üldiselt vahemikus 10...60 tundi. Siiski langevad esialgsed plasmatasemed kiiresti, saavutades 10 % maksimaalsest plasmakontsentratsioonist 3 ja 8 tunni
möödumisel vastavalt pärast ravimi intravenoosset ja suukaudset manustamist.
Ibandroonhappe üldkliirens on väike, keskmise väärtusega 84...160 ml/min. Renaalne kliirens (ligikaudu 60 ml/min tervetel menopausijärgses eas naistel) moodustab ligikaudu 50...60 % üldkliirensist ja on seotud kreatiniini kliirensiga. Arvatakse, et erinevus üld- ja renaalse kliirensi vahel peegeldab toimeaine omastamist luukoe poolt.
Tõenäoliselt ei kuulu renaalse eliminatsiooni sekretoorse tee alla teadaolevad happelised või aluselised transportsüsteemid, mis osalevad teiste toimeainete eritumises. Lisaks ei pärsi ibandroonhape peamisi inimese maksas olevaid P450 isoensüüme ega indutseeri maksa tsütokroom P450 süsteemi rottidel.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Sugu
Ibandroonhappe biosaadavus ja farmakokineetilised omadused on meestel ja naistel sarnased.
Rass
Ibandroonhappe dispositsiooni osas puuduvad viited kliiniliselt olulistele rassilistele erinevustele kollase ja valge rassi esindajate seas. Aafrika põliselanike kohta on väga vähe andmeid.
Neerukahjustus
Erineva raskusega neerukahjustusega patsientide ekspositsioon ibandroonhappele on sõltuvuses kreatiniini kliirensist (CLcr). Raske neerukahjustusega (CLcr ≤30 ml/min) patsientidel, kes said suukaudselt manustatuna 10 mg ibandroonhapet ööpäevas 21 päeva vältel, oli plasmakontsentratsioon 2...3 korda suurem kui normaalse neerufunktsiooniga (CLcr ≥80 ml/min ) patsientidel. Raske neerukahjustusega patsientidel vähenes ibandroonhappe kogukliirens väärtusele 44 ml/min võrreldes kogukliirensi väärtusega 129 ml/min normaalse neerufunktsiooniga isikutel. Kerge neerukahjustusega (CLcr ≥50 ja <80 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Keskmise raskusega (CLcr ≥30 ja <50 ml/min) või raske neerukahjustusega (CLcr <30 ml/min) patsientidel on soovitatav annust kohandada (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus (vt lõik 4.2)
Puuduvad farmakokineetilised andmed ibandroonhappe kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel. Maksal puudub oluline roll ibandroonhappe kliirensis, kuna toimeaine ei metaboliseeru, vaid väljutatakse neerude kaudu ja luukoesse omastamise teel. Seetõttu ei ole maksakahjustusega patsientide ravimisel annuse kohandamine vajalik. Kuna plasmavalkudega seondub terapeutiliste kontsentratsioonide juures ligikaudu 87 % toimeainest, ei põhjusta hüpoproteineemia raske maksahaiguse puhul kliiniliselt olulist tõusu vaba fraktsiooni plasmakontsentratsioonis.
Eakad (vt lõik 4.2)
Multivariatiivse analüüsi järgi ei leitud, et vanus oleks uuritud farmakokineetilise parameetri osas sõltumatuks mõjuteguriks. Kuna vanuse tõustes neerutalitlus langeb, on see ainukeseks faktoriks, mida peab silmas pidama (vt lõik „Neerukahjustus“).
Lapsed (vt lõigud 4.2 ja 5.1)
Puuduvad andmed ibandroonhappe kasutamise kohta alla 18-aastastel patsientidel.
Prekliinilised ohutusandmed
Mittekliinilistes uuringutes täheldati toimeid vaid soovitatud kliinilistest maksimaalsetest annustest tunduvalt suuremate annuste manustamisel. Sarnaselt teistele bisfosfonaatidele on süsteemse toksilisuse esmasteks sihtorganiteks neerud.
Mutageensus/kartsinogeensus:
Kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud. Genotoksilisuse test ei ole näidanud ibandroonhappe mõju geneetilistele omadustele.
Reproduktsioonitoksilisus:
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
- Ibandroonhappe intravenoossel ja suu kaudu manustamisel rottidele ja küülikutele ei täheldatud kahjulikku toimet lootele ega teratogeenseid toimeid. Reproduktsiooniuuringutes, kus ravimit manustati rottidele suu kaudu, avaldus toime fertiilsusele sagenenud implantatsioonieelsete loote kaotustena annuste 1 mg/kg ööpäevas ja suuremate annuste puhul. Reproduktsiooniuuringutes, kus ravimit manustati rottidele intravenoossel teel, vähenes ibandroonhappe toimel spermatosoidide arv annuste 0,3 ja 1 mg/kg ööpäevas puhul ning isaste fertiilsus vähenes annuse 1 mg/kg ööpäevas ja emaste fertiilsus annuse 1,2 mg/kg ööpäevas puhul. Ibandroonhappega teostatud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ilmnenud kõrvaltoimed ei erinenud ravimiklassile (bisfosfonaadid) tüüpilistest kõrvaltoimetest. Siia alla kuuluvad implantatsioonikohtade vähenemine, poegimise loomuliku kulu mõjutamine (düstookia), vistseraalsete arenguhäirete sagenemine (neeruvaagna-ureeteri sündroom) ja hammaste väärarengud rottidel F1 põlvkonnas.
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Krospovidoon (E1202)
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551)
Naatriumstearüülfumaraat
Tableti kate:
Polüvinüülalkohol
Makrogool/PEG) 3350
Talk (E553b)
Titaandioksiid (E171)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat (OPA/Al/PVC: Al blistrid)
3 aastat (PVC/PVDC: Al blistrid)
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
OPA/Al/PVC: Al blistrid pappkarpides, mis sisaldavad
1, 7, 10, 14, 20, 21, 28, 30, 42, 50, 56, 60, 84, 90, 100, 126, 168 või 210 tabletti.
PVC/PVDC: Al blistrid pappkarpides, mis sisaldavad
1, 7, 10, 14, 20, 21, 28, 30, 42, 50, 56, 60, 84, 90, 100, 126, 168 või 210 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Ravimite sattumine keskkonda tuleb viia miinimumini.
MÜÜGILOA HOIDJA
Synthon BV
Microweg 22, 6545 CM Nijmegen
Holland
MÜÜGILOA NUMBER
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.05.2011
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.07.2015
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuni 2016