RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Jeanine, 2000/30 mikrogrammi kaetud tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

21 hormoone sisaldavat valget kaetud tabletti. Üks kaetud tablett sisaldab 2000 mikrogrammi dienogesti ja 30 mikrogrammi etünüülöstradiooli.

Teadaolevat toimet omavad abiained: üks kaetud tablett sisaldab 28,72 mg laktoosmonohüdraati, 23,69 mg sahharoosi ja 1,65 mg glükoosi, vt lõik 4.4. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kaetud tablett. Tabletid on valged, ümarad ja kaksikkumerad.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Raseduse vältimine. Mõõduka akne ravi pärast sobiva paikse ravi või suukaudse antibiootikumravi ebaõnnestumist naistel, kes soovivad kasutada suukaudset kontratseptiivi.

Jeanine väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel esinevaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis Suukaudne Annustamine

Kuidas Jeanine’t võtta?

Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide õigel kasutamisel on rasestumise võimalus ligikaudu 1% aastas. Juhul kui unustatakse pille võtta või neid ei kasutata vastavalt juhendile, võib rasestumise tõenäosus suureneda. Tablette tuleb võtta pakendil näidatud järjekorras, iga päev enam-vähem samal kella-ajal, vajadusel vähese koguse veega. Võtta tuleb üks tablett päevas 21 päeva järjest. Enne iga järgneva pakendiga alustamist tuleb pidada 7-päevane tabletivaba periood, mille jooksul esineb tavaliselt menstruatsioonilaadne vereeritus. See algab tavaliselt 2...3. päeval pärast viimase tableti võtmist ning ei pruugi lõppeda enne järgmise pakendi alustamist.

Akne märgatavaks paranemiseks kulub tavaliselt vähemalt kolm kuud, edasisest paranemisest on teatatud ka pärast 6-kuulist ravi. Naisi tuleb kontrollida 3...6 kuu möödudes ravi alustamisest ja seejärel perioodiliselt, hindamaks ravi jätkamise vajadust.

Kuidas alustada Jeanine kasutamist?

• Eelnevalt (viimase kuu jooksul) ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutatud.

Tablettide võtmist tuleb alustada menstruaaltsükli esimesel päeval (st menstruaalverejooksu esimesel päeval). Alustada võib ka 2...5. päeval, kuid siis tuleb esimese 7 päeva jooksul kasutada lisaks barjäärimeetodit.

• Üleminek kombineeritud hormonaalselt kontratseptiivilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv/KSK), tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt

Eelistatult tuleb Jeanine’ga alustada päeval, mis järgneb viimasele toimeainet sisaldavale kombineeritud suukaudsele rasestumisvastasele tabletile, kuid hiljemalt eelneva KSK tabletivaba või platseebotablettide perioodi järgsel päeval. Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb Jeanine’ga alustada eelistatult tuperõnga või plaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma järgmine manustamine.

• Üleminek ainult progestageenmeetodilt (minipill, süst, implantaat) või progestageeni vabastavalt intrauteriinselt ravivahendilt

Naine võib minipillilt ümber lülituda vabalt valitud päeval (implantaadi või emakasisese süsteemi kasutamisel - selle eemaldamise päeval; süstitava vahendi kasutamisel - päeval, mil peaks tehtama järgmine süst), kuid kõigil neil juhtudel tuleb naisele täiendavalt soovitada barjäärimeetodi kasutamist esimese 7 tableti võtmise päeval.

• Esimese trimestri abordi järgselt.

Jeanine manustamisega võib alustada kohe. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetmete kasutamiseks.

• Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt.

Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõiku 4.6. Preparaadi kasutamist tuleks alustada 21...28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naine esimese 7 tableti võtmise päeval soovitavalt kasutama lisaks barjäärimeetodit. Kui eelnevalt on toimunud suguline vahekord, tuleb enne KSK’de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Mida teha, kui tablett jäi võtmata?

Kui möödunud on vähem kui 12 tundi, siis on rasestumisvastane toime säilinud. Võtmatajäänud tablett tuleb manustada niipea, kui see meenub, ning edasi tuleb tablette võtta tavapärasel ajal.

Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud. Unustatud tablettide korral on vaja meeles pidada kahte põhireeglit:

1. Tableti võtmises ei tohi tekkida pikemat pausi kui 7 päeva. 2. Hüpotaalamus-hüpofüüs-munasari telje adekvaatseks pärssimiseks kulub 7 päeva tablettide pidevat kasutamist. Sellest lähtudes võib anda järgnevaid soovitusi:

• 1. nädal

Vahelejäänud tablett tuleb võtta niipea, kui see meenub, isegi kui sel juhul tuleb korraga võtta kaks tabletti. Edasi tuleb tablette võtta tavalisel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb kasutada

lisakaitsemeetodit (kondoom). Kui eelnenud 7 päeva jooksul toimus suguline vahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ja mida lähemale jääb see tabletivabale perioodile, seda suurem on risk rasestuda.

• 2. nädal

Tablett tuleb võtta niipea, kui see meenub, isegi kui sel juhul tuleb korraga võtta kaks tabletti. Edasi tuleb tablette võtta tavapärastel aegadel. Kui naine on unustatud tabletile eelnenud 7 päeva jooksul korralikult tablette võtnud, puudub vajadus kasutada lisakaitsemeetodeid raseduse vältimiseks. Kui see aga nii ei ole, või kui võtmata on jäänud rohkem kui üks tablett, tuleb järgneva 7 päeva jooksul kasutada raseduse vältimiseks lisakaitsevahendeid.

• 3. nädal

Läheneva tabletivaba perioodi tõttu on tableti ununemise korral toime vähenemise risk suur. Rasedusvastase kaitse langust saab siiski vältida, reguleerides tablettide võtmise graafikut. Järgides ühte alljärgnevast kahest meetodist ja tingimusel, et eelnevad 7 päeva on korralikult tablette võetud, ei ole vajadust kasutada lisakaitsemeetodeid. Kui see aga nii ei ole, siis tuleb järgida alljärgnevatest nõuannetest esimest ning lisaks kasutada järgneva 7 päeva jooksul lisakaitsevahendeid:

1. Naine peab manustama viimase unustatud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui sel juhul tuleb võtta kaks tabletti korraga. Edasi tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal. Järgmise pakendiga tuleb alustada kohe pärast eelmise lõpetamist, st ilma tabletivaba perioodita. Menstruatsioonisarnast vereeritust ei teki tõenäoliselt enne, kui teine pakend on ära kasutatud, kuid ka tablettide võtmise ajal võib esineda määrivat või läbimurde vereeritust.

2. Naisele võib ka soovitada lõpetada tablettide võtmine kasutusel olevast pakendist. Seejärel tuleb teha kuni 7-päevane tabletivaba paus, arvestades sinna sisse ka tableti võtmata jätmise päeva, ja edasi alustada uue pakendiga.

Kui naisel jäi tablett võtmata ning sellele järgneval tabletivabal perioodil ei esinenud menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Mida teha seedetrakti häirete puhul?

Tõsiste seedetrakti häirete esinemise korral ei pruugi imendumine olla täielik ning kasutada tuleks rasestumisvastast lisameetodit. Kui naine oksendab 3...4 tundi pärast tableti võtmist, tuleks rakendada sama skeemi, mida vahelejäänud tableti puhul (vt lõik „Mida teha, kui tablett jäi võtmata?“). Kui naine ei taha senist tabletivõtmise graafikut muuta, peab ta võtma vajamineva(d) lisatableti(d) teisest pakendist. Kuidas muuta või lükata edasi menstruatsioonilaadse vereerituse aega?

Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb ära jätta tabletivaba periood ning alustada uue Jeanine pakendiga kohe peale eelmise lõpetamist. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile kuni teise pakendi lõppemiseni. Tsükli pikendamise ajal võib tekkida määriv vereeritus või nn läbimurde verejooks. Regulaarset Jeanine võtmist soovitatakse seejärel jätkata pärast tavalist 7-päevast tabletivaba perioodi.

Kui soovitakse menstruatsiooni algust nihutada mõnele teisele nädalapäevale (tuua ettepoole), tuleb tabletivaba perioodi lühendada vastavalt nii mitu päeva, kui soovitakse. Mida lühemaks jääb tabletivaba periood, seda väiksem on menstruatsioonilaadse vereerituse esinemise võimalus ning seda suurem on määriva vereerituse võimalus teise pakendi kasutamise ajal (sarnaselt menstruatsiooni edasilükkamisele).

Lisainfo patsientide erirühmade kohta

Lapsed ja noorukid Jeanine on näidustatud kasutamiseks pärast menarhet.

Eakad patsiendid Ei kohaldata. Jeanine ei ole näidustatud pärast menopausi.

Maksakahjustusega patsiendid Jeanine on vastunäidustatud raske maksahaigusega naistele. Vaata ka lõik 4.3.

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel ei ole Jeanine kasutamist uuritud. Olemasolevate andmete alusel ei ole neerukahjustusega patsientide ravi vaja muuta.

4.3 Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist ilmneb esmakordselt KHK kasutamise ajal, tuleb preparaadi võtmine kohe lõpetada.

• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk o Venoosne trombemboolia - käesolev (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin- III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).
• Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk o Arteriaalne trombemboolia - käesolev või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia). o Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. o Suur risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor näiteks: vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi; raske hüpertensioon; raske düslipoproteineemia.
• Tõsine maksahaigus, kuni maksafunktsiooni näitajad ei ole normaliseerunud.
• Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) käesolevalt või anamneesis.
• Teadaolev või kahtlustatav hormoon-sõltuv suguelundite või rinnanäärmete pahaloomuline seisund.
• Ebaselge etioloogiaga vaginaalne verejooks.
• Teadaolev või kahtlustatav rasedus.
• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Jeanine on vastunäidustatud kasutamiseks koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega või ravimitega, mis sisaldavad glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Jeanine sobivust arutada koos naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Jeanine kasutamine tuleb katkestada.

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nagu nt Jeaninel, võib see risk olla kuni 1,6-korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab Jeanine kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

• Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem.
• Epidemioloogilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (< 50 μg etünüülöstradiooli), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jooksul ligikaudu 6…12 naisel 10 000-st.
• Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad levonorgestreeli sisaldavat väikeseannuselist KHK-d ligikaudu kuuel1 VTE ühe aasta jooksul.
• Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad dienogesti ja etünüülöstradiooli sisaldavat KHK-d ligikaudu 8…11 naisel2 VTE ühe aasta jooksul. Selline VTE juhtude arv aastas on väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

1 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel. 2 Meta-analüüsi andmete põhjal on Jeanine kasutajate VTE risk veidi suurem kui levonorgestreeli sisaldavate KSK-de kasutajatel (riskisuhe 1,57 vahemik 1,07…2,30).

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

• Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid KHK kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti, kui neid on mitu (vt tabel). Jeanine on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. VTE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi Pikaajaline liikumatus, suurem Nendel juhtudel on soovitatav pillide kasutamine kirurgiline protseduur, mis tahes katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri korral jalgade või vaagnapiirkonna vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, operatsioon, neurokirurgia või ulatuslik kui täielikust liikumisvõime taastumisest on möödunud trauma kaks nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib Kui Jeanine kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, samuti olla VTE riskifaktoriks, eriti tuleb kaaluda tromboosivastast ravi. naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid Esinemine perekonnas (venoosne Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes trombemboolia õdedel/vendadel või KHK määramise otsust saata naine eriarsti vanematel, eriti just suhteliselt noores konsultatsioonile. eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus,

Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel. Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia) Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

• ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
• valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
• haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
• äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
• terav valu rindkeres;
• tugev peapööritus või pearinglus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Jeanine on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktorid Riskifaktor Märkus Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta.

Suitsetamine Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad Hüpertensioon Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid. Esinemine perekonnas (arteriaalne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis trombemboolia õdedel/vendadel või tahes KHK määramise otsust saata naine eriarsti vanematel, eriti just suhteliselt noores konsultatsioonile. eas, nt enne 50. eluaastat)

Migreen Migreeni esinemissageduse või raskusastme Teised vaskulaarsete häiretega seotud Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi haigusseisundid kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja ATE sümptomid Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
• äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
• äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
• äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
• äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
• teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

• valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
• ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
• täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
• äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

• Kasvajad

Emakakaelavähi olulisim riskifaktor on püsiv inimese papilloomi viirus (HPV). Mõnede epidemioloogiliste uuringute kohaselt võib pikaajaline kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamine emakakaelavähi riski veelgi suurendada, kuigi jätkuvalt ollakse lahkarvamusel, kuivõrd võib seda riski kasvu seostada muude faktoritega, nt emakakaela uuringute ning seksuaalkäitumisega (k.a barjäärimeetodite kasutamine).

54 epidemioloogilise uuringu meta-analüüs näitas, et KSK’de kasutajatel on suhteline risk (RR=1,24) rinnavähi tekkeks veidi kõrgenenud. Risk väheneb astmeliselt 10 aasta jooksul pärast KSK’de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnavähk on alla 40-aastaste naiste seas haruldane, siis on kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutajate/hiljutiste kasutajate hulgas diagnoositud rinnavähi lisajuhtude arv väike, võrreldes rinnavähi üldise esinemissagedusega. Need uuringud ei tõesta seoseid rinnavähi ja KSK’de vahel. Suurenenud riski põhjuseks võib olla varasem rinnavähi diagnoosimine KSK’de kasutajatel, KSK’de bioloogiline toime või mõlema teguri koostoime. Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutajatel diagnoositakse rinnavähki sageli kliiniliselt varasemas staadiumis kui mittekasutajatel. Harvadel juhtudel on kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel täheldatud healoomuliste maksakasvajate teket, veel harvem pahaloomuliste kasvajate teket, mis on üksikjuhtudel põhjustanud eluohtliku verejooksu kõhuõõnde. Tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise ja intraabdominaalse verejooksu sümptomite korral tuleb KSK’de kasutajatel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksakasvaja võimalusega. Pahaloomulised kasvajad võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga.

• Muud seisundid

Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus perekonna anamneesis, võivad KSK’de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidi tekkest.

Kuigi paljudel KSK’sid kasutavatel naistel on täheldatud vererõhu tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Sellele vaatamata tuleb silmas pidada, et kui KSK kasutamise ajal ilmneb naisel püsiv kliiniliselt oluline hüpertensioon, tuleb KSK’de kasutamine lõpetada ning ravida hüpertensiooni. Kui antihüpertensiivse raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused, võib vajadusel KSK’de kasutamist jätkata.

Järgnevad seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK’de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta KSK’de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja sügelemine; sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenham’i korea; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.

Eksogeensed östrogeenid võivad esile kutsuda või süvendada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

Ägeda või kroonilise maksafunktsiooni häire ilmnemisel võib olla vajalik kombineeritud suukaudse rasestumisvastase preparaadi kasutamine lõpetada, kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Raseduse või suguhormoonide varasema kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse taastekkimisel tuleb KSK’de kasutamine lõpetada.

Kuigi KSK’d võivad mõjutada perifeerset insuliini resistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole madala- annuselisi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust muuta insuliinravi režiimi. Diabeeti põdevaid naisi tuleb KSK’de kasutamise ajal siiski hoolikalt jälgida.

KSK’de kasutamisega on seostatud Crohni tõbe ja haavandilist koliiti.

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite teadaolevad kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla raske ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi teadaolev riskitegur. Meeleolumuutuste ja depressiooni sümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma arsti poole.

KSK’de kasutamise ajal võib aeg-ajalt esineda kloasme, seda eriti naistel, kellel on esinenud rasedusaegseid kloasme. Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkeks, peaksid KSK’de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse ning ultraviolettkiirguse eest. Teave abiainete kohta Ravim sisaldab laktoosi, sahharoosi ja glükoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, päriliku fruktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega, glükoos-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraas-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne Jeanine’ga alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Jeanine riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus

KSK’de efektiivsus võib väheneda nt võtmata jäänud tablettide korral (vt lõik 4.2 „Mida teha, kui tablett jäi võtmata?“), seedetrakti häirete esinemisel (vt lõik 4.2 „Mida teha seedetrakti häirete puhul?“) või samaaegselt kasutatavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Vähenenud tsükli kontroll

Kõigi KSK’de kasutamise ajal võib eriti esimeste kasutamiskuude jooksul esineda ebaregulaarset vereeritust (määrimine või läbimurdeveritsus). Seetõttu saab ebaregulaarse vereerituse tõsidust hinnata alles pärast ravimiga kohanemist - umbes kolme tsükli möödumisel.

Kui ebaregulaarsed vereeritused püsivad või tekivad pärast eelnenud regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalsete põhjustega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid pahaloomuliste kasvajate ja raseduse välistamiseks. Vajadusel tuleb teostada emakaõõne puhastus.

Mõnel naisel ei pruugi tabletivaba perioodi ajal esineda menstruatsioonilaadset vereeritust. Kui naine on kasutanud KSK’sid vastavalt juhendile (lõik 4.2), siis on rasedus vähetõenäoline. Kui aga tablette pole võetud vastavalt juhendile või kui vahele jääb kaks menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb enne kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamise jätkamist välistada rasedus.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

Teiste ravimite mõju Jeaninele

Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja tekkida läbimurdeveritsus ja/või ebaõnnestuda kontratseptsioon.

Ensüümide induktsioon on märgatav juba mõnepäevase ravi järel. Maksimaalne ensüümide induktsioon ilmneb tavaliselt mõne nädala jooksul. Pärast ravikuuri lõppu võib ensüümide induktsioon püsida kuni 4 nädalat. Naised, keda ravitakse samaaegselt mõne mikrosomaalseid ensüüme indutseeriva ravimiga, peavad lisaks KSK’le kasutama ajutiselt ka mõnda barjäärimeetodit või valima muu rasestumisvastase meetodi. Barjäärimeetodit tuleb kasutada ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui ajavahemik, mille jooksul barjäärimeetodit kasutatakse, kestab pärast tablettide lõppemist KSK pakendist, tuleb uue KSK pakendiga alustada ilma tavapärase tabletivaba perioodita.

KSK’de kliirensit suurendavad (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK’de efektiivsus) nt: fenütoiin, barbituraadid, primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin ning võimalik, et ka okskarbasepiin, topiramaat, felbamaat, griseofulviin ning naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ained, millel on erinevad toimed KSK’de kliirensile: KSK’dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV/HCV-proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid suurendada või vähendada östrogeeni või progestiini plasmakontsentratsiooni. Need muutused võivad mõnel juhul olla kliiniliselt olulised.

KSK’de kliirensit vähendavad ained (ensüümide inhibiitorid) Dienogest on tsütokroom P450 (CYP) 3A4 substraat. CYP3A4 tugevad ja mõõdukad inhibiitorid nagu asooli tüüpi seenevastased ained (nt itrakonasool, vorikonasool, flukonasool), verapamiil, makroliidid (nt klaritromütsiin, erütromütsiin), diltiaseem ja greibimahl võivad suurendada östrogeeni või progestiini või nende mõlema plasmakontsentratsioone.

Manustatuna koos 0,035 mg etünüülöstradiooli sisaldava kombineeritud hormonaalse kontratseptiiviga, suurendab etorikoksiib (annuses 60…120 mg/ööpäevas) etünüülöstradiooli plasmakontsentratsiooni vastavalt 1,4…1,6 korda.

Jeanine mõju teistele ravimitele

Suukaudsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste ravimite metabolismi. Kontsentratsioonid plasmas ning kudedes võivad kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin). In vitro andmete põhjal on siiski ebatõenäoline, et dienogest inhibeeriks raviannuse juures CYP ensüüme. In vitro tingimustes on etünüülöstradiool pöörduv CYP2C19, CYP1A1 ja CYP1A2 inhibiitor, kuid samuti ka CYP3A4/5, CYP2C8 ja CYP2J2 mehhanismi inhibiitor. Kliinilistes uuringutes ei põhjustanud etünüülöstradiooli sisaldava hormonaalse kontratseptiivi manustamine CYP3A4 substraadi (nt midasolaam) plasmataseme suurenemist (või põhjustas selle väga väikest tõusu); samas kui CYP1A2 substraatide plasmatasemed võivad vähesel määral (nt teofülliin) või mõõdukalt (nt melatoniin ja tisanidiin) suureneda.

Farmakodünaamilised koostoimed

Kliinilistes uuringutes C-hepatiiti põdevate patsientidega, keda raviti ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimitega koos ribaviriiniga või ilma, esines transaminaaside (ALAT) aktiivsuse suurenemist 5 korda üle normvahemiku ülempiiri (ULN) märkimisväärselt sagedamini naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nt kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK). Lisaks täheldati ka glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiriga ravitud patsientide hulgas ALAT-i aktiivsuse tõusu suurenemist naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, näiteks KHK-sid (vt lõik 4.3). Seetõttu peavad Jeanine kasutajad enne nimetatud kombinatsioonravide alustamist minema üle mõnele teisele rasestumisvastasele meetodile (nt ainult progestageeni sisaldav kontratseptiiv või mittehormonaalsed vahendid). Jeanine võtmist võib taasalustada, kui nimetatud kombinatsioonravide kasutamisest on möödunud kaks nädalat.

Muud koostoimed

• Laboratoorsed analüüsid

Kontratseptiivsete steroidhormoonide kasutamine võib muuta mõnede laboratoorsete analüüside tulemusi, näiteks maksa-, kilpnäärme-, neerupealiste ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid. Samuti võivad muutuda kandjavalkude, nt kortikosteroide siduva globuliini ja lipiidide/lipoproteiinide sisaldus plasmas, süsivesikute metabolismi, koagulatsiooni ning fibrinolüüsi parameetrid. Muutused jäävad tavaliselt normaalsete laboratoorsete väärtuste piiridesse.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Jeanine on raseduse ajal vastunäidustatud. Kui patsient rasestub Jeanine kasutamise ajal, tuleb ravimi võtmine koheselt katkestada. Siiski ei ole ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle emad kasutasid kombineeritud suukaudseid kontratseptiive enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui ravimit on tahtmatult kasutatud raseduse varases staadiumis. Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse Jeanine kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Imetamine KSK’de kasutamine võib vähendada rinnapiima kogust ning muuta ka selle koostist. Seetõttu on üldiselt soovitatav KSK’de kasutamist jätkata alles pärast lapse rinnapiimast võõrutamist. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib jõuda rinnapiima.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. KSK’de kasutajatel ei ole täheldatud toimeid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8 Kõrvaltoimed

Jeanine kõrvaltoimed näidustustel „raseduse vältimine“ ja „mõõduka akne ravi naistel, kes soovivad kasutada suukaudset kontratseptiivi“

Ohutusprofiili kokkuvõte Jeanine kasutamisel kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on peavalu ja rindade valulikkus. Neid kõrvaltoimeid esineb ≥ 1% kasutajatest. Tõsised kõrvaltoimed on arteriaalne ja venoosne trombemboolia.

Järgnevas tabelis on esitatud Jeanine kliinilistes uuringutes (N=4942) raporteeritud kõrvaltoimete esinemissagedused nii raseduse vältimise kui mõõduka akne ravi näidustusel naistel, kes soovivad kasutada suukaudset kontratseptiivi. Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: sage (≥ 1/100; < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000; < 1/100) ja harv (≥ 1/10 000; < 1/1000). Turustusjärgse järelvalve käigus tuvastatud lisanduvad kõrvaltoimed, mille esinemissagedust ei olnud võimalik hinnata, on esitatud tulbas „teadmata“.

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (MedDRA versioon 12.0) Infektsioonid ja vaginiit/vulvovaginiit, salpingo-ooforiit, infestatsioonid vaginaalne kandidiaas kuseteede Hea-, emaka leiomüoom, pahaloomulised ja rinna lipoom täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja aneemia lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi ülitundlikkus päriliku ja häired omandatud

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (MedDRA versioon 12.0) Endokriinsüsteem virilism i häired Ainevahetus- ja söögiisu tõus anoreksia toitumishäired Psühhiaatrilised depressiivne meeleolu depressioon, meeleolude häired vaimne häire, vaheldumine, Närvisüsteemi peavalu pearinglus, isheemiline insult, häired migreen ajuvereringe häire, Silma kahjustused silmade kuivus, kontaktläätsed Kõrva ja labürindi äkiline kahjustused kuulmislangus, Südame häired kardiovaskulaarne Vaskulaarsed hüpertensioon, venoosne häired hüpotensioon trombemboolia Respiratoorsed, astma, rindkere ja hüperventilatsioon mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhuvalu2, gastriit,

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (MedDRA versioon 12.0) Naha ja akne, allergiline dermatiit, urtikaaria, nahaaluskoe alopeetsia, atoopiline dermatiit / nodoosne kahjustused lööve3, neurodermatiit, erüteem, Lihaste, luustiku seljavalu, ja sidekoe lihas-skeleti kahjustused ebamugavustunne, Reproduktiivse rindade muutused emakakaela eritis rinnast süsteemi ja valulikkus menstruatsioonitaolise düsplaasia, rinnanäärme 5 s veritsuses6, tsüst emaka häired tsükliväline veritsus7, manustes, Üldised häired ja väsimus9 valu rindkeres, vedelikupeetus manustamiskoha perifeerne turse, reaktsioonid gripisarnane haigus, Uuringud kehakaalu muutused10 triglütseriidide Kaasasündinud, asümptomaatilise perekondlikud ja lisarinna geneetilised manifesteerumine häired *esinemissagedus põhineb KSK’de epidemioloogiliste uuringute andmetel. Venoosne ja arteriaalne trombemboolia hõlmab järgmisi seisundeid: perifeerne süvaveeni oklusioon, tromboos ja emboolia/pulmonaalne vaskulaarne oklusioon, tromboos, emboolia ja infarkt/müokardi infarkt/ajuinfarkt ja mitte-hemorraagiline insult. 1 sealhulgas südame löögisageduse kiirenemine

2 sealhulgas üla- ja alakõhu valu, ebamugavustunne kõhus, kõhupuhitus 3 sealhulgas makulaarne lööve 4 sealhulgas generaliseerunud sügelus 5 sealhulgas ebamugavustunne rinnanäärmes ja rindade hellus 6 sealhulgas menorraagia, hüpomenorröa, oligomenorröa ja amenorröa 7 tupekaudne veritsus ja metrorraagia 8 sealhulgas rindade suurenemine ja paistetus 9 sealhulgas asteenia ja üldine halb enesetunne 10 sealhulgas kehakaalu tõus, kehakaalu langus ja kehakaalu kõikumine Tabelis on ära toodud sobivaim MedDRA termin (versioon 12.0) kindla kõrvaltoime kirjeldamiseks. Sünonüüme ja seotud reaktsioone ei ole tabelisse kantud, kuid ka neid tuleks arvesse võtta.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste seisundite, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Allpool on loetletud KSK-de kasutamisega seotud väga harvad või hiljem avalduvate sümptomitega kõrvaltoimed (vt ka lõigud 4.3 ja 4.4).

Kasvajad

• Rinnanäärmevähi diagnoosimise sagedus on suukaudsete kontratseptiivide kasutajate seas vähesel määral tõusnud. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, siis on lisajuhtude arv võrreldes rinnanäärmevähi üldise esinemissagedusega väike. Seos KSK-de kasutamisega on ebaselge.
• Maksakasvajad (hea- ja pahaloomulised).

Muud seisundid

• Olemasolev hüpertriglütserideemia (KSK’de kasutamisel suureneb pankreatiidi tekkerisk).
• Hüpertensioon.
• Seisundid, mis võivad ilmneda või ägeneda KSK’de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine; sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenham’i korea; herpes gestationis; otoskleroosiga seotud kuulmise halvenemine.
• Maksafunktsiooni häired.
• Muutused glükoositaluvuses või toimed perifeersele insuliiniresistentsusele.
• Crohn’i tõbi, haavandiline koliit.
• Kloasmid.

Koostoimed Koostoimed suukaudsete kontratseptiivide ja teiste ravimite (ensüümide indutseerijad) vahel võivad põhjustada tsükliväliseid verejookse ja/või rasestumisvastase toime vähenemist (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad teated tõsistest üleannustamisega seotud kahjustustest. Üleannustamise korral võivad esineda järgmised sümptomid: iiveldus, oksendamine ning menstruatsioonilaadne verejooks. Menstruatsioonilaadset verejooksu võib esineda ka tütarlastel enne menarhet, kui nad on kogemata seda ravimit võtnud. Antidoodid puuduvad, ravi on sümptomaatiline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid, ATC-kood: G03AA16

KSK’de kontratseptiivne toime baseerub mitmete faktorite koostoimel, millest olulisimad on ovulatsiooni pärssiv ja emakakaela sekreeti muutev toime.

KSK’del on lisaks raseduse vältimisele ning ebasoodsatele toimetele (vt lõigud 4.4 ja 4.8) ka mitmeid positiivseid omadusi, mille alusel on võimalik otsustada sobiva rasestumisvastase meetodi üle. Need on: regulaarsem menstruaaltsükkel ja vähem valulikud ning vähem väljendunud verejooksuga menstruatsioonid. Viimasega seoses on ka väiksem oht rauapuudusaneemia tekkeks.

Jeanine progestageenkomponenti, dienogesti, peetakse ainsaks antiandrogeense toimega nortestosterooni derivaadiks. Antiandrogeenset toimet on tõendatud ka kliinilises uuringus, mis viidi läbi piiratud arvu põletikulist acne vulgaris’t põdevate patsientidega. Dienogestil on soodne lipiidide profiil ning see tõstab kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) taset.

Lisaks sellele on tõendeid emakalimaskesta- ja munasarjavähi riski languse kohta. Veelgi enam, kõrgeannuselised KSK’d (0,05 mg etünüülöstradiooli) vähendavad munasarjatsüstide, väikevaagna põletike, healoomuliste rinnanäärme haiguste ja ektoopilise raseduse esinemissagedust. Käesoleval hetkel pole teada, kas see kehtib ka madala-annuseliste KSK’de kohta.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Dienogest

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub dienogest kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne konsentratsioon seerumis, mis on 51 ng/ml, saavutatakse umbes 2,5 tundi pärast tableti ühekordset manustamist. Kombinatsioonis etünüülöstradiooliga on dienogesti biosaadavus umbes 96%.

Jaotumine Dienogest seotakse seerumi albumiiniga, kuid seda ei seota suguhormooni siduva globuliiniga (SHBG) ega kortikoide siduva globuliiniga (CBG). Ligikaudu 10% kogu seerumi kontsentratsioonist esineb vaba steroidina, 90% on seotud mittespetsiifiliselt albumiiniga. Etünüülöstradiooli poolt indutseeritud SHBG kontsentratsiooni tõus ei mõjuta dienogesti seondumist seerumi proteiiniga. Dienogesti jaotusruumala on 37...45 l. Biotransformatsioon Dienogest metaboliseerub peamiselt hüdroksüülimise ja konjugeerimise teel ning selle tulemusena moodustuvad endokrinoloogiliselt suuresti mitteaktiivsed metaboliidid. Metaboliidid erituvad plasmast kiiresti, nii et dienogest muutumatul kujul moodustab plasmas suurima fraktsiooni. Kogukliirens pärast ühekordset manustamist on 3,6 l/h.

Eritumine Dienogesti seerumitase alaneb poolväärtusajaga vahemikus 8,5...10,8 tundi. Ainult tühine kogus dienogesti eritub neerude kaudu muutumatul kujul. Metaboliidid väljutuvad uriini ja sapiga vahekorras 3:1. Metaboliitide eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 14,4 tundi.

Püsiv plasmakontsentratsioon SHBG tase ei mõjuta dienogesti farmakokineetikat. Igapäevase manustamise korral tõuseb dienogesti seerumitase umbes 1,5-kordseks, saavutades püsiva plasmakontsentratsiooni ligikaudu 4 manustamiskorra järel.

Etünüülöstradiool

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub etünüülöstradiool kiirelt ja täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon, mis on ligikaudu 67 pg/ml, saavutatakse 1,5...4 tunniga. Imendumise ning esmase maksapassaaži käigus metaboliseerub etünüülöstradiool ulatuslikult, mille tulemusena on biosaadavus suukaudsel manustamisel ligikaudu 44%.

Jaotumine Etünüülöstradiool on suures ulatuses, kuid mittespetsiifiliselt seotud seerumi albumiiniga (ligikaudu 98%) ning ta indutseerib SHBG kontsentratsiooni tõusu seerumis. Etünüülöstradiooli jaotusruumala on ligikaudu 2,8...8,6 l/kg.

Biotransformatsioon Presüsteemne konjugatsioon toimub peensoole limaskestas ja maksas. Esmane metabolism toimub läbi aromaatse hüdroksülatsiooni, kuid moodustub ka mitmeid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite, mis esinevad nii vabade metaboliitide kui ka glükuroniidide ja sulfaatide konjugaatidena. Metaboolse kliirensi tase vereseerumist on 2,3...7 ml/min/kg.

Eritumine Etünüülöstradiooli plasmatase alaneb kahefaasiliselt, mida iseloomustavad poolväärtusajad on vastavalt 1 tund ja 10...20 tundi. Etünüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul, metaboliidid väljutuvad uriini ja sapiga vahekorras 4:6, poolväärtusajaga 1 päev.

Püsiv plasmakontsentratsioon Püsiv plasmakontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teises pooles, kui seerumitase on tõusnud ligikaudu kahekordseks, võrreldes ühekordse doosiga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Siiski tuleb meeles pidada, et suguhormoonid võivad soodustada teatud hormoon-sõltuvate kudede ja tuumorite kasvu. Keskkonnariski hindamise uuringud on näidanud, et etünüülöstradiool ja dienogest võivad ohustada vesikeskkonda (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti tuum: laktoosmonohüdraat maisitärklis maltodekstriin magneesiumstearaat

Tableti kate: sahharoos veeldatud glükoos kaltsiumkarbonaat povidoon makrogool 35000 karnaubavaha titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Jeanine tabletid paiknevad läbipaistvast polüvinüülkloriidkilest ja alumiiniumlehest (matt pool kuumsuletav) blisterpakendis.

Blisterpakendis on 21 tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

See ravimpreparaat võib ohustada keskkonda (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Bayer AG Kaiser-Wilhelm-Allee 1 51373 Leverkusen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

380002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 1.04.2002 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 1.03.2012

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2022