ATC Kood: N03AX18

Toimeaine: lakosamiid

Tootja: Medochemie Ltd

Artikli sisukord

Näidustus: Epilepsia monoteraapia täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Kanilad on näidustatud täiendavaks raviks: - epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. - idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 4 aasta vanusest, kellel esinevad primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood.

õhukese polümeerikattega tablett (50mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on KANILAD ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on KANILAD KANILAD sisaldab lakosamiidi. See kuulub antiepileptiliste ravimite rühma. Neid ravimeid kasutatakse epilepsia ravis.

Teile on määratud see ravim eesmärgiga vähendada teil esinevate tõmbluste (krambihoogude) arvu.

Milleks KANILAD’i kasutatakse KANILAD’i kasutatakse:

täiskasvanutel, noorukitel ning 2 aasta vanustel ja vanematel lastel ainsa ravimina ja koos teiste epilepsiaravimitega teatud tüüpi epilepsia ravimiseks, mida iseloomustavad sekundaarse generaliseerumisega või ilma selleta kulgevad partsiaalsed krambihood. Sellist tüüpi epilepsia puhul on esmalt mõjutatud ainult üks ajupoolkera. Krambid võivad siiski aga levida laiemale piirkonnale aju mõlemal poolel;
täiskasvanutel, noorukitel ning 4 aasta vanustel ja vanematel lastel koos teiste epilepsiaravimitega idiopaatilise generaliseerunud epilepsia (seda tüüpi epilepsia arvatakse olevat geneetiliselt põhjustatud) raviks patsientidel, kellel esinevad primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (tugevad tõmblused, sealhulgas teadvuse kaotusega).

2. Mida on vaja teada enne KANILAD’i võtmist

KANILAD’i ei tohi võtta

kui olete lakosamiidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Kui te ei ole kindel, kas te olete allergiline, arutage seda oma arstiga.
kui teil on teatud tüüpi südame rütmihäire (II või III astme atrioventrikulaarne blokaad).

Ärge kasutage KANILAD’i, kui mõni eeltoodutest kehtib teie kohta. Kui te ei ole kindel, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne KANILAD’i kasutamist pidage nõu oma arstiga:

kui teil tekivad enesevigastamise või enesetapu mõtted. Vähestel inimestel, keda ravitakse

epilepsiavastaste ravimitega nagu lakosamiid, on tekkinud enesevigastamise- või enesetapumõtted. Võtke kohe oma arstiga ühendust, kui teil tekivad sellised mõtted;

teil on südame rütmihäire ning teie südamerütm on tihti erakordselt aeglane, kiire või

ebaregulaarne (nt atrioventrikulaarne blokaad, kodade fibrillatsioon ja kodade laperdus);

kui teil on raske südamehaigus (nt südamepuudulikkus) või teil on olnud infarkt;
kui teil käib tihti pea ringi või te kukute. Lakosamiid võib põhjustada pearinglust, mis võib

suurendada juhuslike õnnetuste või kukkumiste esinemist. See tähendab, et peaksite olema ettevaatlik, kuni olete selle ravimi mõjudega harjunud. Kui mõni eeltoodutest kehtib teie kohta (või te ei ole kindel), pidage enne KANILAD’i kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Kui te võtate KANILAD’i ja teil tekib uut tüüpi krambihoog või olemasolevad krambihood süvenevad, pidage nõu oma arstiga. Kui te võtate lakosamiidi ja teil tekivad ebatavalise südamerütmi sümptomid (nt aeglane, kiire või ebaregulaarne südamerütm, südamekloppimine, õhupuudus, peapöörituse tunne, minestamine), siis pöörduge viivitamatult arsti poole (vt lõik 4).

Lapsed KANILAD’i ei soovitata alla 2-aastastele lastele, kellel on partsiaalsete hoogudega epilepsia, ega alla 4 aasta vanustele lastele, kellel on primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood. Seda põhjusel, et me ei ole veel kindlad, kas see ravim selles vanuserühmas lastel toimib ja on neile ohutu.

Muud ravimid ja KANILAD Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Eriti tähtis on oma arsti või apteekrit teavitada, kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest, mis mõjutavad teie südant. Seda põhjusel, et ka lakosamiid võib mõjutada teie südant:

südameravimid;
ravimid, mis võivad EKG-l (elektrokardiogrammil) PR-intervalli suurendada (nt epilepsiaravimid,

nagu karbamasepiin, lamotrigiin, pregabaliin või valuvaigistid);

ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi südame rütmihäirete või südamepuudulikkuse korral.

Kui mõni eeltoodutest kehtib teie kohta (või te ei ole kindel), pidage enne KANILAD’i kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Samuti teavitage oma arsti või apteekrit juhul, kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest. Sest need ravimid võivad suurendada või vähendada lakosamiidi toimet teie organismile:

seennakkuste ravimid, näiteks flukonasool, itrakonasool või ketokonasool;
HIV-ravim, näiteks ritonaviir;
bakteriaalsete nakkuste ravimid, näiteks klaritromütsiin või rifampitsiin;
kerge ärevuse ja depressiooni ravimisel kasutatav ravimtaim liht-naistepuna.

Kui mõni eeltoodutest kehtib teie kohta (või te ei ole kindel), pidage enne KANILAD’i kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

KANILAD koos alkoholiga Ettevaatusabinõuna ärge tarbige alkoholi ravi ajal KANILAD’iga.

Rasedus ja imetamine Rasestumisvõimelised naised peavad arstiga arutama rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

KANILAD’i ei soovitata kasutada raseduse ajal, sest lakosamiidi toime rasedusele ja sündimata lapsele ei ole teada. KANILAD’i kasutamise ajal ei ole imetamine soovitatav, sest lakosamiid eritub rinnapiima.

Kui te jääte rasedaks või plaanite rasestuda, pidage kohe nõu oma arstiga. Arst aitab teil otsustada, kas peaksite KANILAD’i kasutama või mitte.

Ärge peatage ravi ilma esmalt oma arstiga nõu pidamata, sest see võib suurendada teil tõmbluste (krambihoogude) arvu. Haiguse halvenemine võib ka teie last kahjustada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot, sõitke rattaga ega kasutage mis tahes tööriistu või masinaid, kuni teate, kuidas see ravim teid mõjutab. Seda põhjusel, et lakosamiid võib põhjustada pearinglust või nägemise ähmastumist.

3. Kuidas KANILAD’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Lastele võivad olla sobivamad selle ravimi teised vormid, küsige selle kohta oma arstilt või apteekrilt.

KANILAD’i võtmine

Võtke KANILAD’i kaks korda ööpäevas – ligikaudu 12-tunnise vahega.
Üritage võtta ravimit iga päev enam-vähem samadel aegadel.
KANILAD tablett tuleb alla neelata klaasi veega.
Võite võtta KANILAD’i koos toiduga või ilma.

Tavaliselt alustate väikese annuse võtmisega iga päev ja teie arst suurendab annust mitme nädala jooksul järkjärguliselt. Kui jõuate teil toimiva annuseni, nimetatakse seda säilitusannuseks. Seejärel võtate iga päev sama annust. KANILAD’i kasutatakse pikaajaliseks raviks. Te peate jätkama ravi KANILAD’iga nii kaua, kui on määranud teie arst. Kui palju ravimit võtta

Järgnevalt on loetletud soovitatavad lakosamiidi annused erinevate vanuse- ja kehakaalurühmade puhul. Teie arst võib määrata teistsuguse annuse, kui teil on probleeme neerude või maksaga.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem ning täiskasvanud Kui te võtate KANILAD’i ainsa ravimina Lakosamiidi tavaline algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas. Teie arst võib määrata algannuseks ka 100 mg lakosamiidi kaks korda ööpäevas.

Teie arst võib kaks korda ööpäevas võetavat kogust suurendada iga nädal 50 mg võrra. Seda seni, kuni jõuate säilitusannuseni vahemikus 100 mg kuni 300 mg kaks korda ööpäevas.

Kui te võtate KANILAD’i koos teiste epilepsiavastaste ravimitega Lakosamiidi tavaline algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas.

Teie arst võib kaks korda ööpäevas võetavat kogust suurendada iga nädal 50 mg võrra. Seda seni, kuni jõuate säilitusannuseni vahemikus 100 mg kuni 200 mg kaks korda ööpäevas. Kui kaalute 50 kg või rohkem, võib teie arst otsustada alustada ravi lakosamiidi ühekordse 200 mg küllastusannusega. Seejärel hakkate pärast 12 tunni möödumist võtma säilitusannuseid.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg Partsiaalsete krambihoogude ravi: pidage meeles, et lakosamiidi ei soovitata alla 2-aastastele lastele. Primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krampide ravi: pidage meeles, et lakosamiidi ei soovitata alla 4-aastastele lastele.

Annus sõltub patsiendi kehakaalust. Tavaliselt alustatakse ravi siirupiga ja tablettidele minnakse üle ainult juhul, kui tablettide alla neelamine ja sobiva annuse manustamine on võimalik. Arst määrab preparaadi, mis on patsiendile sobivaim.

Kui te võtate KANILAD’i rohkem, kui ette nähtud Võtke otsekohe ühendust oma arstiga, kui te olete KANILAD’i võtnud rohkem, kui ette nähtud. Ärge üritage juhtida sõidukit. Võite kogeda järgmist:

pearinglus;
iiveldus või oksendamine;
tõmblused (krambihood), südame rütmihäired (nt aeglane, kiire või ebaregulaarne südamerütm),

kooma või vererõhu langus koos kiire südame löögisageduse ja higistamisega.

Kui te unustate KANILAD’i võtta

Kui te jääte annuse võtmisega hiljaks kuni 6 tundi, võtke see esimesel võimalusel.
Kui te jääte annuse võtmisega hiljaks rohkem kui 6 tundi, ärge vahelejäänud tabletti enam võtke.

Selle asemel võtke KANILAD’i järgmisel plaanitud ajal.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate KANILAD’i võtmise

Ärge katkestage ravi KANILAD’iga ilma oma arstiga nõu pidamata, sest teie sümptomid võivad

uuesti tekkida või süveneda.

Kui teie arst otsustab ravi KANILAD’iga katkestada, juhendab ta teid ravi järkjärgulise lõpetamise

osas.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pärast ühekordse küllastusannuse manustamist võib olla närvisüsteemi kõrvaltoimete (nt pearinglus) esinemissagedus kõrgem.

Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui teil esineb mõni järgmistest kõrvaltoimetest.

Väga sage: võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st

Peavalu.
Pearinglus või iiveldus.
Topeltnägemine (diploopia).

Sage: võib esineda kuni ühel inimesel 10-st

Lühiajalised lihaste või lihasrühmade tõmblused (müokloonilised krambihood).
Koordinatsiooni- või kõndimishäired.
Tasakaaluhäired, värin (treemor), kihelus (paresteesia) või lihasspasmid, sagenenud kukkumised ja

verevalumite teke.

Mälu halvenemine, häired mõtlemises või sõnade leidmises, segasus.
Kiired ja kontrollimatud silmade liigutused (nüstagmid), nägemise ähmastumine.
Pöörlemise tunne (peapööritus), joobeseisundi tunne.
Oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus, seedehäired, liigsed gaasid maos või sooltes,

kõhulahtisus.

Tundlikkuse vähenemine, raskus sõnade väljaütlemisel, tähelepanuhäire.
Sumin, helin või vilisemine kõrvas.
Ärrituvus, unehäired, depressioon.
Unisus, väsimus või nõrkus (asteenia).

Sügelemine, lööve.

Aeg-ajalt: võib esineda kuni ühel inimesel 100-st

Südamelöökide aeglustumine, südamelöökide tunnetamine, ebaregulaarne südamerütm või muud

muutused südame elektrilises aktiivsuses (juhtehäired).

Ülemäärane kõrgenenud meeleolu, tegelikkuses mitteesinevate asjade nägemine ja/või kuulmine;
Allergiline reaktsioon ravimi manustamisel, nõgestõbi.
Vereanalüüsid võivad näidata kõrvalekaldeid maksafunktsioonis, maksakahjustus.
Enesevigastamise või enesetapu mõtted või enesetapukatse: teavitage viivitamatult oma arsti.
Viha või ärrituvus.
Ebanormaalsed mõtted ja/või reaalsustaju kadumine.
Raske allergiline reaktsioon, mis põhjustab näo-, kõri-, käte, jalgade, pahkluude või jalalabade

turset.

Minestamine.
Ebanormaalsed tahtmatud liigutused (düskineesia).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Ebatavaliselt kiire südamerütm (ventrikulaarne tahhüarütmia).
Kurguvalu, palavik ja tavapärasest sagedasemad infektsioonid. Vereanalüüs võib näidata teatud

rühma valgete vereliblede arvu olulist vähenemist (agranulotsütoos).

Tõsine nahareaktsioon, millega võib kaasneda palavik ja teised gripilaadsed sümptomid, lööve

näol, ulatuslik lööve, näärmete tursed (lümfisõlmede suurenemine). Vereanalüüs võib näidata maksaensüümide aktiivsuse ja teatud rühma valgete vereliblede arvu olulist suurenemist (eosinofiilia).

Laiaulatuslik lööve villide ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja suguelundite

piirkonnas (Stevensi-Johnsoni sündroom) ning raskem vorm, mis põhjustab naha koorumist rohkem kui 30%-l nahapinnast (toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Kramp.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel Lastel olid täiendavad kõrvaltoimed palavik, vesine nohu (nasofarüngiit), kurguvalu (farüngiit), tavapärasest vähem söömine (vähenenud söögiisu), käitumise muutumine, ei käitu nagu nad ise (ebanormaalne käitumine) ja energia puudumine (letargia). Unine tunne (unisus) on lastel väga sage kõrvaltoime ja see võib mõjutada rohkem kui ühte last 10-st.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas KANILAD’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida KANILAD sisaldab

Toimeaine on lakosamiid.

Üks KANILAD 50 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg lakosamiidi. Üks KANILAD 200 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg lakosamiidi.

Teised koostisosad on:

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos, hüdroksüpropüültselluloos, väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, krospovidoon (tüüp A), magneesiumstearaat.

Õhuke polümeerikate Polüvinüülalkohol, makrogool 3350, talk, titaandioksiid (E 171) 50 mg/200 mg õhukese polümeerikattega tabletid: indigokarmiin alumiiniumlakk (E 132) 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid: punane raudoksiid (E 172)

50 mg õhukese polümeerikattega tabletid: must raudoksiid (E 172)

Kuidas KANILAD välja näeb ja pakendi sisu KANILAD 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on roosa värvusega ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on pimetrükk „I73“ ja teine külg on sile. Tablettide keskmised mõõdud on 10,4 x 4,9 mm. KANILAD 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid on sinist värvi ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on pimetrükk „I76“ ja teine külg on sile. Tablettide keskmised mõõdud on 16,5 x 7,7 mm.

Alumiiniumfooliumiga suletud PVC/PVDC blistrid.

KANILAD on saadaval pakendites, mis sisaldavad 14, 28 ja 56 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja:

UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja: Medochemie Ltd. Factory AZ: 2 Michael Erakleous street Agios Athanassios, Industrial Area 4101 Agios Athanassios, Limassol Küpros

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen. Leedu

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14

Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050

Poola

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

KANILAD 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid KANILAD 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

KANILAD 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg lakosamiidi.

KANILAD 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg lakosamiidi.

INN. Lacosamidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

KANILAD 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Roosa värvusega ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on pimetrükk „I73“ ja teine külg on sile. Tablettide keskmised mõõdud on 10,4 x 4,9 mm.

KANILAD 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Sinist värvi, ovaalsed tabletid, mille ühel küljel on pimetrükk „I76“ ja teine külg on sile. Tablettide keskmised mõõdud on 16,5 x 7,7 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia monoteraapia täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Kanilad on näidustatud täiendavaks raviks:

epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed krambihood sekundaarse generaliseerumisega või ilma.
idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 4 aasta vanusest, kellel esinevad primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Arst peab kehakaalu ja annuse järgi määrama kõige sobivama ravimvormi ja tugevuse. Soovitatav annustamine täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis. Lakosamiidi peab võtma kaks korda ööpäevas, ligikaudu 12-tunnise vahega.

Patsiendile tuleb anda juhised, et kui annus jääb vahele, tuleb vahelejäänud annus võtta kohe ja seejärel võtta järgmine lakosamiidi annus tavapärasel plaanitud ajal. Kui patsient märkab vahelejäänud annust hetkel, kui järgmise manustamiseni on jäänud kuni 6 tundi, tuleb oodata ja võtta järgmine lakosamiidi annus tavapärasel plaanitud ajal. Patsiendid ei tohi võtta topeltannust.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg ja enam ning täiskasvanud

Algannus Tiitrimine (järkjärguline Maksimaalne soovitatav annus Monoteraapia: 50 mg kaks korda 50 mg kaks korda Monoteraapia: kuni 300 mg kaks ööpäevas (100 mg ööpäevas) või ööpäevas (100 mg korda ööpäevas (600 mg ööpäevas) 100 mg kaks korda ööpäevas ööpäevas) nädalaste (200 mg ööpäevas) intervallidega Täiendav ravi: 50 mg kaks korda korda ööpäevas (400 mg ööpäevas) ööpäevas (100 mg ööpäevas) Alternatiivne algannus* (vajadusel): 200 mg ühekordne küllastusannus, seejärel 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas) * Küllastusannusega võidakse patsientidel alustada olukorras, kus arsti hinnangul on vaja kiiresti saavutada lakosamiidi tasakaalukontsentratsioon plasmas ja raviefekt. See tuleb manustada arsti järelevalve all, arvestades potentsiaalselt suuremat tõsiste südame rütmihäirete ja kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedust (vt lõik 4.8). Küllastusannuse manustamist ägedate seisundite, näiteks status epilepticus’e korral, ei ole uuritud. Lapsed alates 2 aasta vanusest ja vähem kui 50 kg kaaluvad noorukid* Algannus Tiitrimine (järkjärguline Maksimaalne soovitatav annus Monoteraapia ja täiendav ravi: 1 mg/kg kaks korda Monoteraapia: 1 mg/kg kaks korda ööpäevas ööpäevas (2 mg/kg - kuni 6 mg/kg kaks korda (2 mg/kg ööpäevas) ööpäevas) nädalaste ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas)

* Lastel kehakaaluga alla 50 kg on soovitatav alustada ravi lakosamiid 10 mg/ml siirupiga.

Üle 50 kg kaaluvad noorukid ja lapsed ning täiskasvanud

Monoteraapia (partsiaalsete krambihoogude ravi) Soovitatav algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas), mida tuleb nädala pärast suurendada terapeutilise algannuseni 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas).

Lakosamiidi esialgne annus võib olla ka 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas), põhinedes arsti hinnangul krambihoogude vähendamise vajaduse ja võimalike kõrvaltoimete suhte kohta.

Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest, võib säilitusannust suurendada 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas) kaupa nädalaste vahemikega kuni maksimaalse soovitusliku annuseni 300 mg kaks korda ööpäevas (600 mg ööpäevas).

Patsientide puhul, kes saavad juba suuremat annust kui 200 mg kaks korda ööpäevas (400 mg ööpäevas) ja kes vajavad täiendavat antiepileptilist ravimit, tuleb järgida annustamist, mis on toodud allpool täiendava ravi kohta.

Täiendav ravi (partsiaalsete krambihoogude ravi või primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude ravi) Soovitatav algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas), mis tuleb nädala pärast suurendada terapeutilise algannuseni 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas).

Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib säilitusannust suurendada 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas) kaupa nädalaste vahemikega kuni maksimaalse soovitusliku annuseni 200 mg kaks korda ööpäevas (400 mg ööpäevas).

Lapsed alates 2 aasta vanusest ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg Annus määratakse kehakaalu järgi. Seetõttu on soovitatav alustada ravi siirupiga ja soovi korral minna üle tablettidele. Siirupit välja kirjutades tuleb annust väljendada mahus (ml), mitte massis (mg).

Monoteraapia (partsiaalsete krambihoogude ravi) Soovitatav algannus on 1 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas), mida tuleb ühe nädala pärast suurendada esialgse raviannuseni, mis on 2 mg/kg kaks korda ööpäevas (4 mg/kg ööpäevas). Sõltuvalt ravivastusest ja talutavusest võib säilitusannust igal nädalal suurendada sammuga 1 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas). Annust tuleb järk-järgult suurendada kuni optimaalse ravivastuse saavutamiseni. Kasutada tuleb väikseimat toimivat annust. Lastel kehakaaluga 10 kg kuni vähem kui 40 kg on soovitatav maksimaalne annus kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas). Lastel kehakaaluga 40 kg kuni vähem kui 50 kg on soovitatav maksimaalne annus kuni 5 mg/kg kaks korda ööpäevas (10 mg/kg ööpäevas).

Täiendav ravi (primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude ravi alates 4 aasta vanusest või partsiaalsete krambihoogude ravi alates 2 aasta vanusest) Soovitatav algannus on 1 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas), mida tuleb ühe nädala pärast suurendada esialgse raviannuseni, mis on 2 mg/kg kaks korda ööpäevas (4 mg/kg ööpäevas). Sõltuvalt ravivastusest ja talutavusest võib säilitusannust igal nädalal suurendada sammuga 1 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas). Annust tuleb järk-järgult suurendada kuni optimaalse ravivastuse saavutamiseni. Kasutada tuleb väikseimat toimivat annust. Täiskasvanutega võrreldes suurema kliirensi tõttu on lastel kehakaaluga 10 kg kuni vähem kui 20 kg soovitatav maksimaalne annus kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas). Lastel kehakaaluga 20 kg kuni vähem kui 30 kg on soovitatav maksimaalne annus 5 mg/kg kaks korda ööpäevas (10 mg/kg ööpäevas) ja lastel kehakaaluga 30 kg kuni vähem kui 50 kg on soovitatav maksimaalne annus 4 mg/kg kaks korda ööpäevas (8 mg/kg ööpäevas), kuigi avatud uuringutes (vt lõigud 4.8 ja 5.2) kasutas väike arv viimase rühma lapsi annust kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas).

Lakosamiidi ravi alustamine küllastusannusega (algne monoteraapia või üleminek monoteraapiale partsiaalsete krambihoogude ravis või täiendav ravi partsiaalsete krambihoogude ravis või primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude ravis) Noorukitel ja lastel kehakaaluga üle 50 kg ning täiskasvanutel võib ravi lakosamiidiga alustada ka ühekordse 200 mg küllastusannusega, millele järgneb ligikaudu 12 tunni pärast 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas) säilitusannusena. Järgnevad annuse kohandamised tuleb teostada vastavalt individuaalsele ravivastusele ja taluvusele, nagu on kirjeldatud eespool. Ravi alustamist küllastusannusega võib kasutada patsientidel, kelle puhul arst otsustab, et on vajalik kiiresti saavutada lakosamiidi tasakaalukontsentratsioon plasmas ja ravitoime tagamine. Võimaliku tõsise südamearütmia ja kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete tekkimise tõttu (vt lõik 4.8) manustatakse ravim meditsiinilise järelevalve all. Küllastusannuse manustamist ei ole uuritud akuutsetes olukordades, nt status epilepticus’e korral.

Ravi katkestamine Lakosamiidi ravikuuri lõpetamisel on soovitatav vähendada annust astmeliselt patsientidel, kellel on saavutatud lakosamiidi annus ≥ 6 mg/kg ööpäevas või ≥ 300 mg ööpäevas, vastavalt 4 mg/kg ööpäevas võrra nädalas (patsientidel kehakaaluga alla 50 kg) või 200 mg võrra ööpäevas nädalas (patsientidel kehakaaluga 50 kg ja enam). Meditsiinilise vajaduse korral võib kaaluda aeglasemat vähendamist, vähendades annust 2 mg/kg ööpäevas või 100 mg ööpäevas võrra. Patsientide puhul, kellel tekib tõsine südamearütmia, tuleb läbi viia kliinilise kasu/riski hindamine ning vajadusel katkestada ravi lakosamiidiga.

Eripopulatsioonid

Eakad (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel ei ole vaja annuseid vähendada. Eakate patsientide puhul tuleb arvesse võtta vanusega seotud renaalse kliirensi langust koos AUC taseme tõusuga (vt järgmine lõik „Neerukahjustus“ ja lõik 5.2). Kliinilised andmed epilepsiaga eakatel patsientidel on piiratud, eriti annustega üle 400 mg ööpäevas (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Neerukahjustus Kerge ja mõõduka neerukahjustusega täiskasvanud patsientidel ja lastel (CL > 30 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik. Kerge ja mõõduka neerukahjustusega 50 kg või rohkem kaaluvatel lastel ja täiskasvanud patsientidel võib kaaluda küllastusannuse 200 mg kasutamist, kuid edasise tiitrimise (> 200 mg ööpäevas) suhtes peab olema ettevaatlik. Raske neerukahjustusega (CL ≤ 30 ml/min) või lõppfaasis neeruhaigusega 50 kg või rohkem kaaluvatel lastel ja täiskasvanud patsientidel on soovitatav maksimaalne annus 250 mg ööpäevas ja annuse tiitrimisel peab olema ettevaatlik. Kui küllastusannus on näidustatud, tuleb kasutada algannusena 100 mg, millele järgneb esimesel nädalal 50 mg kaks korda ööpäevas. Raske neerukahjustusega (CL ≤ 30 ml/min) või lõppfaasis neeruhaigusega alla 50 kg kaaluvatel lastel on soovitatav maksimaalse annuse 25%-line vähendamine. Kõigil hemodialüüsi vajavatel patsientidel on soovitatav kohe pärast hemodialüüsi manustada jagatud ööpäevasele annusele lisaks 50% sellest annusest. Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientide ravi tuleb läbi viia ettevaatusega, kuna puuduvad andmed kliinilise kogemuse ja metaboliidi (teadmata farmakoloogilise aktiivsusega) akumulatsiooni kohta. Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega 50 kg või rohkem kaaluvate laste ja täiskasvanud patsientide puhul on maksimaalne soovituslik annus 300 mg ööpäevas. Annust tuleb sellistel patsientidel tiitrida ettevaatlikult, arvestades kaasuva neerukahjustusega. 50 kg või rohkem kaaluvate noorukite ja täiskasvanud patsientide puhul võib kaaluda küllastusannuse 200 mg kasutamist, kuid edasise tiitrimise (> 200 mg ööpäevas) suhtes peab olema ettevaatlik. Täiskasvanud patsientide andmete põhjal tuleb kerge kuni mõõduka maksakahjustusega alla 50 kg kaaluvate laste maksimaalset annust vähendada 25%. Lakosamiidi farmakokineetikat ei ole hinnatud raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 5.2). Raske maksakahjustusega täiskasvanud patsientidele ja lastele võib lakosamiidi manustada vaid siis, kui ravist oodatav kasu kaalub eeldatavasti üles võimalikud riskid. Annust võib olla vajalik kohandada, jälgides samaaegselt hoolikalt patsiendi haiguse kulgu ning võimalikke kõrvaltoimeid. Lapsed Lakosamiidi ei soovitata kasutada primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude ravis alla 4 aasta vanustel lastel ega partsiaalsete krambihoogude ravis alla 2 aasta vanustel lastel, sest andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta neis vanuserühmades on piiratud. Küllastusannus Küllastusannuse manustamist ei ole lastel uuritud. Küllastusannuse kasutamine ei ole alla 50 kg kaaluvate noorukite ja laste puhul soovitatav.

Manustamisviis Lakosamiidi õhukese polümeerikattega tabletid on suukaudseks kasutamiseks. Lakosamiidi võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Teadaolev II või III astme atrioventrikulaarne (AV) blokaad.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsidaalne mõtlemine ja käitumine On teateid suitsidaalsest mõtlemisest ja käitumisest patsientidel, keda on erinevatel näidustustel ravitud antiepileptiliste ravimitega. Antiepileptiliste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüs on samuti näidanud suitsidaalse mõtlemise ja käitumise osas vähest riski tõusu. Selle riski mehhanism on teadmata ja kättesaadavad andmed ei välista lakosamiidi osa riski võimalikus tõusus. Seetõttu tuleb patsiente jälgida suitsidaalse mõtlemise ja käitumise nähtude suhtes ning kaaluda asjakohase ravi vajalikkust. Patsiente (ja nende hooldajaid) on vajalik nõustada, et nad pöörduksid meditsiinilise abi saamiseks arsti poole, kui ilmnevad suitsidaalse mõtlemise või käitumise nähud (vt lõik 4.8).

Südame rütmi- ja juhtehäired Kliinilistes uuringutes on leitud lakosamiidi ravi ajal annusest sõltuvat PR-intervalli pikenemist. Lakosamiidi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esinevad proarütmilised seisundid, nt patsientidel, kellel on teadaolevad südame juhtehäired või tõsised südamehaigused (nt müokardi isheemia/infarkt, südamepuudulikkus, strukturaalne südamehaigus või südame naatriumikanali häired), või patsientidel, keda ravitakse südame juhtivust mõjutavate ravimitega, sh antiarütmikumid ja naatriumikanalit blokeerivad antiepileptilised ravimid (vt lõik 4.5), samuti eakatel patsientidel. Nendel patsientidel tuleb teha EKG enne lakosamiidi annuse suurendamist üle 400 mg ööpäevas ja pärast lakosamiidi säilitusannuseni tiitrimist.

Kodade fibrillatsioonist ega laperdusest ei ole teatatud epilepsiaga patsientide platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes; kuid on andmeid mõlema sümptomi kohta avatud epilepsia-uuringutes ja turuletulekujärgsel perioodil.

Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud AV-blokaadist (sh II või kõrgema astme AV-blokaad). Proarütmiliste seisunditega patsientidel on teatatud ventrikulaarsest tahhüarütmiast. Harvadel juhtudel viisid need seisundid asüstoolia, südame seiskumise ja surmani patsientidel, kellel esinesid proarütmilised seisundid.

Patsiente peab teavitama südame arütmia sümptomitest (nt aeglane, kiire või ebaregulaarne pulss, palpitatsioonid, õhupuudus, peapöörituse tunne, minestamine). Patsiente tuleb teavitada, et nad pöörduksid selliste sümptomite esinemisel viivitamatult arsti poole. Pearinglus Ravi lakosamiidiga on seostatud pearinglusega, mille tõttu võivad sageneda juhuslikud vigastused või kukkumised. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni ravimi võimalikud toimed on selgunud (vt lõik 4.8).

Uute või süvenevate müoklooniliste krambihoogude potentsiaalne tekkimine Nii täiskasvanud patsientidel kui ka lastel, kellel esineb primaarselt generaliseerunud toonilis- kloonilisi krambihooge, on esinenud uute müoklooniliste krambihoogude tekkimist või nende süvenemist, eelkõige tiitrimise ajal. Patsientidel, kellel esineb mitut tüüpi krambihooge, tuleb üht tüüpi krambihoogude leevenemisest täheldatud kasu kaaluda teist tüüpi krambihoogude võimaliku täheldatud süvenemise suhtes.

Elektrokliinilise halvenemise võimalikkus kindlate epileptiliste sündroomidega lastel Lakosamiidi ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud selliste epileptiliste sündroomidega lastel, mille puhul võivad eksisteerida koos nii fokaalsed kui ka generaliseerunud krambihood.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lakosamiidi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes kasutavad teadaolevalt PR-intervalli pikendavaid ravimeid (sh naatriumikanalit blokeerivad antiepileptilised ravimid) ja antiarütmikume. Siiski alagruppide kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud suurenenud toimet PR-intervalli pikenemisele patsientidel, kes tarvitasid samaaegselt karbamasepiini või lamotrigiini.

In vitro andmed Andmed näitavad, et koostoimete oht on üldiselt väike. In vitro uuringud on näidanud, et lakosamiid ei indutseeri ensüüme CYP1A2, CYP2B6 ja CYP2C9 ega inhibeeri CYP1A1, CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP2E1 kliinilistes uuringutes leitud plasmakontsentratsioonide tasemel. In vitro uuringud näitavad, et lakosamiidi ei transpordita P- glükoproteiini poolt sooles. In vitro uuringud näitavad, et CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 on võimelised katalüüsima O-desmetüül metaboliitide teket.

In vivo andmed Lakosamiid ei inhibeeri ega indutseeri CYP2C19 ja CYP3A4 kliiniliselt olulisel määral. Lakosamiid ei mõjuta midasolaami AUC (metaboliseerib CYP3A4, annuses 200 mg lakosamiidi kaks korda ööpäevas), kuid midasolaami C on kergelt tõusnud (30%). Lakosamiid ei mõjuta omeprasooli farmakokineetikat (metaboliseerib CYP2C19 ja CYP3A4, annuses 300 mg lakosamiidi kaks korda ööpäevas). CYP2C19-inhibiitor omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) ei näita kliiniliselt olulisi muutusi lakosamiidi ekspositsioonis. Seega ei oma mõõdukad CYP2C19 inhibiitorid kliiniliselt olulist süsteemset toimet lakosamiidi ekspositsioonis. Ettevaatus on vajalik samaaegsel kasutamisel tugevate CYP2C9 (nt flukonasool) ja CYP3A4 (nt itrakonasool, ketokonasool, ritonaviir, klaritromütsiin) inhibiitoritega, kuna need võivad lakosamiidi süsteemset toimet tugevdada. Selliseid koostoimeid ei ole tuvastatud in vivo, kuid need on võimalikud, arvestades in vitro uuringute andmeid. Tugevad ensüümi indutseerijad (nt rifampitsiin või naistepuna (Hypericum perforatum)) võivad mõõdukalt vähendada lakosamiidi süsteemset toimet. Seetõttu on vajalik nende ensüümi indutseerijatega ravi alustada või lõpetada ettevaatusega.

Antiepileptilised ravimid Koostoime uuringutes ei mõjutanud lakosamiid oluliselt karbamasepiini ja valproehappe plasmakontsentratsioone. Karbamasepiin ja valproehape ei mõjutanud lakosamiidi plasmakontsentratsiooni. Populatsiooni farmakokineetika uuringud erinevate vanuserühmadega näitavad, et samaaegsel ravil koos teiste antiepileptiliste ravimitega, mis on teadaolevalt ensüümide indutseerijad (erinevates annustes karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal), väheneb lakosamiidi süsteemne ekspositsioon 25% täiskasvanutel ja 17% lastel. Suukaudsed kontratseptiivid Koostoime uuringus ei leitud kliiniliselt olulisi koostoimeid lakosamiidi ja suukaudsete kontratseptiivide - etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli - vahel. Progesterooni kontsentratsioonid püsisid muutumatutena ravimite koosmanustamisel.

Muud Koostoime uuringutes ei leitud lakosamiidi toimet digoksiini farmakokineetikale. Kliiniliselt olulist koostoimet ei olnud lakosamiidi ja metformiini vahel.

Varfariini samaaegne kasutamine koos lakosamiidiga ei põhjustanud kliiniliselt olulist muutust varfariini farmakokineetikas ega farmakodünaamikas.

Kuigi farmakokineetilised andmed lakosamiidi ja alkoholi koostoime kohta puuduvad, ei saa farmakodünaamilist toimet välistada.

Lakosamiid seondub plasmavalkudega vähem kui 15% ulatuses. Seetõttu on kliiniliselt olulised koostoimed teiste ravimitega, mis on tingitud konkureerivast plasmavalkudega seondumisest, vähetõenäolised.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Lakosamiidi võtvate rasestumisvõimeliste naistega peavad arstid arutama pereplaneerimist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamist (vt lõik „Rasedus“). Kui naine otsustab rasestuda, tuleb lakosamiidi kasutamise vajadust hoolikalt uuesti hinnata.

Rasedus Üldised riskid, mis on seotud epilepsia ja antiepileptiliste ravimitega Kui naised kasutavad antiepileptilisi ravimeid raseduse ajal, on väärarengute võimalus 2...3 korda kõrgem võrreldes üldise populatsiooniga (3%). Ravitavas populatsioonis on väärarengute esinemist seostatud polüteraapiaga, kuigi ravi ja/või haigestumise levimust ei ole avaldatud. Seejuures ei tohi efektiivset antiepileptilist ravi katkestada, sest haiguse halvenemine on kahjustav nii emale kui lootele.

Lakosamiidiga seotud riskid Lakosamiidi kasutamise kohta rasedatel naistel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes ei ilmnenud teratogeenseid toimeid rottidel ega küülikutel, kuid emasloomale toksilistes annustes leiti rottidel ja küülikutel embrüotoksilisi toimeid (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimese puhul on teadmata. Lakosamiidi ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik (kui oodatav kasu emale on selgelt suurem potentsiaalsest riskist lootele). Kui naine planeerib rasedust, siis on vajalik hoolikalt hinnata ravimi kasutamist.

Imetamine Lakosamiid eritub rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Soovitatav on katkestada rinnaga toitmine ravi ajal lakosamiidiga.

Fertiilsus Rottidel ei tuvastatud kõrvaltoimeid isas- või emasloomade fertiilsusele või reproduktsioonile annustes, mis andsid kuni 2 korda kõrgema plasmakontsentratsiooni (AUC) maksimaalsest inimesele soovitatud annusest.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lakosamiid mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Lakosamiidi ravi on seostatud pearingluse või ähmastunud nägemisega. Vastavalt sellele tuleb soovitada, et patsient ei juhiks autot ega käsitseks teisi võimalikult ohtlikke masinaid enne, kui lakosamiidi mõju nendele tegevustele ei ole kindlaks tehtud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte Põhinedes platseebokontrolliga täiendava ravi kliiniliste uuringute koondanalüüsile, mis on tehtud 1308 partsiaalsete epileptiliste krambihoogudega patsientidele, on vähemalt ühest kõrvaltoimest teatanud 61,9% lakosamiidi rühma randomiseeritud patsientidest ning 35,2% platseebo rühma randomiseeritud patsientidest. Kõige sagedasemad lakosamiidi ravi ajal teatatud kõrvaltoimed (≥10%) olid pearinglus, peavalu, iiveldus ja diploopia. Kõrvaltoimed olid tavaliselt oma intensiivsuselt kerged kuni mõõdukad. Mõned olid annusest sõltuvad ja leevendusid, kui annust vähendati. Kesknärvisüsteemi ja seedetrakti kõrvaltoimete sagedus ja raskusaste vähenesid tavaliselt aja jooksul. Kõikides nendes kontrolliga kliinilistes uuringutes katkestas ravi kõrvaltoime tõttu 12,2% lakosamiid-

randomiseeritud patsientidest ja 1,6% platseebo-randomiseeritud patsientidest. Kõige sagedasem lakosamiidi katkestamist tingiv kõrvaltoime oli pearinglus. Pärast küllastusannuse manustamist võib olla kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete, nt pearinglus, esinemissagedus kõrgem.

Põhinedes andmete analüüsile samaväärse monoteraapia kliinilisest uuringust, mis võrdles lakosamiidi kontrollitult vabastava (controlled release, CR) karbamasepiiniga, olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks (≥10%) lakosamiidi puhul peavalu ja pearinglus. Ravi katkestamise määr kõrvaltoimete tõttu oli 10,6% lakosamiidiga ravitud patsientidel ja 15,6% karbamasepiin CR’ga ravitud patsientidel.

Lakosamiidi ohutusprofiil idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga 4-aastastel ja vanematel lastel, kellel esinesid primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihood, oli kooskõlas partsiaalsete krambihoogude ravi kohta läbi viidud platseebokontrolliga kliiniliste uuringute koondandmete põhjal esinenud ohutusprofiiliga. Primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel täiendavalt esinenud kõrvaltoimed olid müoklooniline epilepsia (lakosamiidi rühmas 2,5% ja platseeborühmas 0%) ja ataksia (lakosamiidi rühmas 3,3% ja platseeborühmas 0%). Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis põhjustasid lakosamiidiga ravi katkestamise, olid pearinglus ja suitsidaalne mõtlemine. Kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi lakosamiidi rühmas 9,1% ja platseeborühmas 4,1%.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Allpool olevas tabelis on ära toodud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimete sagedused. Sagedused on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on igas esinemissageduse grupis esitatud tõsiduse langevas järjestuses.

Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Vere ja lümisüsteemi Agranulotsütoos(1) häired Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus ravimi Ravimireaktsioon Psühhiaatrilised häired Depressioon Agressiivsus(1)

Organsüsteemi klass Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata Närvisüsteemi häired Pearinglus Müokloonilised Minestamine(2) Kramp Silma kahjustused Diploopia Ähmane nägemine

Kõrva ja labürindi Vertiigo kahjustused Tinnitus Südame häired Atrioventrikulaarne Ventrikulaarne Seedetrakti häired Iiveldus Oksendamine Maksa ja sapiteede Kõrvalekalded häired maksafunktsiooni Naha ja nahaaluskoe Pruuritus Angioödeem(1) Stevensi-Johnsoni kahjustused Lööve(1) Urtikaaria(1) sündroom(1) Lihaste, luustiku ja Lihasspasmid sidekoe kahjustused

Üldised häired ja Kõnnaku häired manustamiskoha Asteenia reaktsioonid Väsimus Vigastus, mürgistus ja Kukkumine protseduuri tüsistused Naha latseratsioon (1) Turuletulekujärgsel perioodil teatatud kõrvaltoimed. (2) Vt „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“.

(3) Teatatud primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude uuringutes.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Lakosamiidi kasutamisel täheldatakse annusega seotud PR-intervalli pikenemist. Võivad ilmneda kõrvaltoimed, mis on seotud PR-intervalli pikenemisega (nt atrioventrikulaarne blokaad, sünkoop, bradükardia). Täiendavates kliinilistes uuringutes on epilepsiaga patsientidel teatatud kõrvaltoimena I astme AV- blokaadi aeg-ajalt 0,7%, 0%, 0,5% ja 0% (vastavalt 200 mg, 400 mg, 600 mg lakosamiidi ja platseebo puhul). II või kõrgema astme AV-blokaadi ei ole nendes uuringutes esinenud. Siiski on teatatud turuletulekujärgsel perioodil II ja III astme AV-blokaadist, mis on seotud lakosamiidi kasutamisega. Monoteraapia kliinilises uuringus, mis võrdles lakosamiidi karbamasepiin CR’ga, oli PR-intervalli pikenemise määr lakosamiidi ja karbamasepiini puhul sarnane. Täiendava ravi kliiniliste uuringute koondandmete alusel teatati sünkoobi esinemisest aeg-ajalt ja see ei erinenud lakosamiidiga ravi (n=944) saavate epilepsiaga patsientide (0,1%) ja platseeboga ravi saavate epilepsiaga patsientide (0,3%) (n=364) vahel. Monoteraapia kliinilises uuringus, mis võrdles lakosamiidi karbamasepiin CR’ga, teatati sünkoobi esinemisest 7/444 (1,6%) lakosamiidi patsiendil ja 1/442 (0,2%) karbamasepiin CR’i patsiendil. Kodade fibrillatsiooni või laperdust ei ole täheldatud lühiaegsetes kliinilistes uuringutes; kuid mõlemast kõrvaltoimest on teatatud avatud epilepsia-uuringutes ja turuletulekujärgsel perioodil.

Kõrvalekalded laboratoorsetes testides Lakosamiidi platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes on esinenud 1...3 epilepsiavastast ravimit tarvitavatel partsiaalsete krambihoogudega täiskasvanud patsientidel kõrvalekaldeid maksafunktsiooni testides. 0,7% (7/935) patsientidel lakosamiidi grupis ja 0% (0/356) patsientidel platseebogrupis on esinenud kõrgenenud ALAT kuni ≥ 3x ULN.

Erinevate organsüsteemidega seotud ülitundlikkusreaktsioonid Erinevate organsüsteemidega seotud ülitundlikkusreaktsioonidest (tuntud ka kui ravimireaktsioon koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (Drug Reaction with Eosinophilia and Systemic Symptoms), DRESS) on teatatud patsientidel, keda on ravitud mõne epilepsiavastase ravimiga. Need reaktsioonid varieeruvad, kuid tavaliselt ilmneb palavik ja lööve ning neid võib seostada erinevate organsüsteemidega. Kui kahtlustatakse erinevate organsüsteemidega seotud ülitundlikkust, tuleb ravi lakosamiidiga katkestada.

Lapsed Lakosamiidi ohutusprofiil laste partsiaalsete krambihoogude täiendavas ravis oli platseebokontrolliga kliinilises uuringus (255 patsienti vanuses 1 kuu kuni vähem kui 4 aastat ja 343 patsienti vanuses 4 aastat kuni vähem kui 17 aastat) ning avatud kliinilises uuringus (847 patsienti vanuses 1 kuu kuni ≤ 18 aastat) kooskõlas ohutusprofiiliga täiskasvanutel. Kuna saadaolevad andmed on alla 2-aastaste laste puhul piiratud, ei ole lakosamiid selles vanusevahemikus näidustatud. Lastel täheldatud täiendavad kõrvaltoimed olid püreksia, nasofarüngiit, farüngiit, söögiisu vähenemine, ebanormaalne käitumine ja letargia. Somnolentsusest teatati lastel sagedamini (≥ 1/10) kui täiskasvanutel (≥ 1/100 kuni < 1/10).

Eakad Monoteraapia uuringus, mis võrdles lakosamiidi karbamasepiin CR’ga, tunduvad lakosamiidiga seotud kõrvaltoimete tüübid eakatel patsientidel (≥ 65-aastased) olema sarnased alla 65-aastaste patsientidega. Siiski on eakatel patsientidel teatatud kukkumise, kõhulahtisuse ja treemori suuremast esinemissagedusest (≥ 5% erinevus) võrreldes nooremate täiskasvanud patsientidega. Kõige sagedasemaks südamega seotud kõrvaltoimeks, millest teatati eakate puhul võrreldes nooremate täiskasvanud patsientidega, oli I astme AV-blokaad. Sellest teatati lakosamiidi puhul 4,8% (3/62) eakatel patsientidel ja 1,6% (6/382) noorematel täiskasvanud patsientidel. Ravi katkestamise määr kõrvaltoimete tõttu oli lakosamiidi puhul 21,0% (13/62) eakatel patsientidel ja 9,2% (35/382) noorematel täiskasvanud patsientidel. Need erinevused eakate ja nooremate täiskasvanud patsientide vahel olid sarnased aktiivse võrdlusravimi rühmas täheldatuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Pärast lakosamiidi juhuslikku või tahtlikku üleannustamist täheldatud sümptomid on peamiselt seotud kesknärvisüsteemi ja seedetraktiga.

Annustes üle 400 mg kuni 800 mg ega soovitatud annuses lakosamiidi saavatel patsientidel ei olnud kõrvaltoimetes kliinilisi erinevusi.
Pärast rohkem kui 800 mg sissevõtmist olid täheldatud sümptomiteks pearinglus, iiveldus, oksendamine, krambihood (generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood, status epilepticus). Täheldatud on ka südame juhtehäireid, šokki ja koomat. Patsientidel on teatatud surmajuhtumitest pärast mitme grammi lakosamiidi ühekordse üleannusena sissevõtmist.

Ravi Lakosamiidi üleannustamisele ei ole spetsiifilist antidooti. Lakosamiidi üleannustamise ravis kasutatakse üldisi toetavaid meetmeid, vajadusel võib rakendada hemodialüüsi (vt lõik 5.2).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX18

Toimemehhanism Toimeaine, lakosamiid (R-2-atseetamido-N-bensüül-3 -metoksüpropioonamiid) on funktsionaliseeritud aminohape. Lakosamiidi antiepileptilise toime täpne mehhanism inimesel ei ole täielikult kindlaks tehtud. In vitro elektrofüsioloogilised uuringud on näidanud, et lakosamiid soodustab selektiivselt voltaaž- sõltuvate naatriumkanalite aeglast inaktivatsiooni, mis viib ülierutatud neuronaalsete membraanide stabilisatsioonini.

Farmakodünaamilised toimed Lakosamiid omas antiepileptilist toimet hulgalistes partsiaalsete ja primaarselt generaliseeruvate krambihoogude loommudelites ja lükkas edasi liigse erutuse teket. Mittekliinilistes eksperimentides näitas lakosamiid kombinatsioonis levetiratsetaami, karbamasepiini, fenütoiini, valproaadi, lamotrigiini, topiramaadi või gabapentiiniga sünergilist või aditiivset antikonvulsiivset toimet.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus (partsiaalsed krambihood) Täiskasvanud Monoteraapia Lakosamiidi monoteraapia efektiivsust hinnati topeltpimedas, paralleelsete rühmadega, samaväärses võrdluses karbamasepiin CR’ga 886-l 16-aastasel või vanemal patsiendil, kellel oli esmakordselt või hiljuti diagnoositud epilepsia. Patsientidel pidid esinema provotseerimata partsiaalsed krambihood koos või ilma sekundaarse generaliseerumiseta. Patsiendid randomiseeriti suhtes 1:1 karbamasepiin CR’i või lakosamiidi rühma (manustati tablettidena). Annus põhines annuse-ravivastuse suhtel ja oli vahemikus 400...1200 mg ööpäevas karbamasepiin CR’i puhul ning 200...600 mg ööpäevas lakosamiidi puhul. Olenevalt ravivastusest oli ravi kestus kuni 121 nädalat. Hinnangulised 6-kuulised krambivabad määrad olid 89,8% lakosamiidiga ravitud patsientidel ja 91,1% karbamasepiin CR’ga ravitud patsientidel, kasutades Kaplan-Meieri elulemusanalüüsi meetodit.

Kohandatud absoluutne erinevus ravide vahel oli –1,3% (95% CI: –5,5; 2,8). Kaplan-Meieri hinnangud 12-kuuliste krambivabade määrade kohta olid 77,8% lakosamiidiga ravitud patsientide puhul ja 82,7% karbamasepiin CR’ga ravitud patsientide puhul. 6-kuulised krambivabad määrad eakatel 65-aastastel ja vanematel patsientidel (62 patsienti lakosamiidi rühmas, 57 patsienti karbamasepiin CR’i rühmas) olid sarnased mõlemas ravirühmas. Määrad olid sarnased ka üldpopulatsiooni määradega. Eakate rühmas oli lakosamiidi säilitusannus 200 mg ööpäevas 55 patsiendil (88,7%), 400 mg ööpäevas 6 patsiendil (9,7%) ja annust tõsteti üle 400 mg ööpäevas 1 patsiendi puhul (1,6%).

Üleminek monoteraapiale Lakosamiidi efektiivsust ja ohutust üleminekul monoteraapiale hinnati varasemalt kontrolliga, mitmekeskuselises, topeltpimedas, randomiseeritud uuringus. 425 kontrollimata partsiaalsete krambihoogudega patsienti vanuses 16...70 aastat, kes võtsid 1 või 2 müügilolevat epilepsiavastast ravimit püsivas annuses, randomiseeriti selles uuringus lakosamiidi monoteraapiale ülemineku rühma (kas 400 mg ööpäevas või 300 mg ööpäevas suhtes 3:1). Ravitud patsientidest, kes läbisid tiitrimise ja alustasid epilepsiavastaste ravimite ärajätmist (vastavalt 284 ja 99), säilitasid 70-päevase jälgimisperioodi ajal vastavalt 71,5% ja 70,7% patsientidest monoteraapia 57...105 päeva jooksul (mediaan 71 päeva).

Täiendav ravi Lakosamiidi efektiivsus täiendava ravimina soovitatud annuses (200 mg ööpäevas, 400 mg ööpäevas) on kindlaks tehtud 3 mitmekeskuselises, randomiseeritud, platseebokontrolliga kliinilises uuringus koos 12-nädalase säilitusperioodiga. Lakosamiidi annus 600 mg ööpäevas oli samuti efektiivne kontrolliga lisaravimi uuringus, siiski oli toime sarnane annusega 400 mg ööpäevas ja patsiendid tundusid vähem taluvat seda annust kesknärvisüsteemi ja seedeelundkonna kõrvaltoimete tõttu. Seetõttu ei ole annus 600 mg ööpäevas soovitatud. Maksimaalne soovitatud annus on 400 mg ööpäevas. Uuringud, mis hõlmasid 1308 keskmiselt 23-aastase partsiaalsete krambihoogude anamneesiga patsienti, disainiti hindamaks lakosamiidi efektiivsust ja ohutust manustamisel koos 1...3 antiepileptilise ravimiga patsientidel, kellel olid partsiaalse algusega krambihood koos või ilma sekundaarse generaliseerumiseta. Krambihoogude sagedus vähenes 50% võrra 23% platseeboravimit, 34% lakosamiidi 200 mg ööpäevas ja 40% lakosamiidi 400 mg ööpäevas saanutel.

Ühekordse veenisiseselt manustatud lakosamiidi küllastusannuse farmakokineetikat ja ohutust uuriti mitmekeskuselises avatud uuringus, mille eesmärgiks oli hinnata lakosamiidi ravi kiire alguse ohutust ja talutavust, kasutades ühekordset veenisisest küllastusannust (200 mg), millele järgnes kaks korda ööpäevas suukaudne annus (annuse suurus oli võrdne veenisiseselt manustatud annuse suurusega) lisaravina partsiaalsete krambihoogudega täiskasvanutel vanuses 16…60 aastat.

Lapsed Partsiaalsete krambihoogude patofüsioloogia ja kliinilised nähud lastel alates 2 aasta vanusest sarnanevad täiskasvanute omadega. Lakosamiidi efektiivsus lastel alates 2 aasta vanusest on ekstrapoleeritud andmetest, mis on saadud partsiaalsete krambihoogudega noorukitelt ja täiskasvanutelt, kelle puhul on eeldatav sarnane ravivastus eeldusel, et laste annuste kohandamise määrad on selgeks tehtud (vt lõik 4.2) ja ohutus on tõestatud (vt lõik 4.8). Ülalnimetatud ekstrapolatsioonipõhimõttega toetatud efektiivsust kinnitas topeltpime, randomiseeritud, platseebokontrolliga uuring. Uuring koosnes 8-nädalasest ravieelsest perioodist, millele järgnes 6-nädalane tiitrimisperiood. Sobilikud patsiendid, kes olid stabiilsel annuserežiimil 1 kuni ≤ 3 antiepileptilise ravimpreparaadiga ja kellel esines vähemalt 2 partsiaalset krambihoogu 4- nädalase perioodi jooksul enne skriinimist ning krambivaba faas, mis ei olnud pikem kui 21 päeva 8- nädalase perioodi vältel enne uuringueelsesse perioodi sisenemist, randomiseeriti saama kas platseebot (n=172) või lakosamiidi (n=171). Annustamist alustati tasemelt 2 mg/kg ööpäevas uuritavatel, kes kaalusid alla 50 kg, või 100 mg ööpäevas uuritavatel, kes kaalusid 50 kg või üle selle; kaheks annuseks jagatuna. Tiitrimisperioodil kohandati lakosamiidi annuseid nädalaste intervallidega sammudena 1 või 2 mg/kg ööpäevas uuritavatel, kes kaalusid alla 50 kg või 50 mg või 100 mg ööpäevas uuritavatel, kes kaalusid 50 kg või üle selle, et saavutada eesmärgiks seatud säilitusperioodi annusevahemik.

Uuritavad pidid saavutama minimaalse eesmärgiks seatud annuse vastavalt oma kehakaalu kategooriale tiitrimisperioodi 3-ks viimaseks päevaks, et sobida sisenema 10-nädalasse säilitusperioodi. Uuritavad pidid olema stabiilsel lakosamiidi annusel läbi kogu säilitusperioodi või nad eemaldati uuringust ning viidi üle pimendatud annuse vähendamise perioodi. Lakosamiidi- ja platseeborühma vahel täheldati statistiliselt olulist (p=0,0003) ja kliiniliselt olulist vähenemist partsiaalsete krambihoogude esinemissageduses 28 päeva jooksul alates ravieelsest perioodist kuni säilitusperioodini. Kovariantsuse analüüsil põhinev protsentuaalne vähenemine võrreldes platseeboga oli 31,72% (95% CI: 16,342, 44,277). Nende uuritavate osakaal, kes näitasid ravieelsest kuni säilitusperioodini kulgeva 28-päevase perioodi jooksul vähemalt 50-protsendilist partsiaalsete krambihoogude esinemissageduse vähenemist, oli 52,9% lakosamiidi rühmas võrreldes 33,3% platseebo rühmas. Pediaatrilise Elukvaliteedi Loendiga (Pediatric Quality of Life Inventory) hinnatud elukvaliteet näitas, et nii lakosamiidi kui ka platseebo rühma uuritavatel oli sarnane ja stabiilne tervisega seotud elukvaliteet kogu raviperioodil.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus (primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood) Lakosamiidi efektiivsust täiendava ravina primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga 4-aastastel ja vanematel patsientidel tõestati 24-nädalases topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrolliga, paralleelrühmadega mitmekeskuselises kliinilises uuringus. Uuring koosnes 12-nädalasest varasemast, algtaseme-eelsest perioodist, 4-nädalasest prospektiivsest algtaseme perioodist ja 24-nädalasest raviperioodist (mis sisaldas 6-nädalast tiitrimisperioodi ja 18-nädalast säilitusravi perioodi). Tingimustele vastavad patsiendid, kes olid saanud kokku 16-nädalasel ravieelsel perioodil stabiilses annuses 1 kuni 3 epilepsiaravimit ja kellel oli tekkinud sel ajal vähemalt 3 dokumenteeritud primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilist krambihoogu, randomiseeriti suhtega 1 : 1 kas lakosamiidi või platseebo rühma (täielikku analüüsikogumisse kuuluvad patsiendid: lakosamiid n = 118, platseebo n = 121; neist raviti ≥ 4 kuni < 12 aasta vanuste rühmas 8 patsienti ja vanuses ≥ 12 kuni < 18 aastat 16 patsienti lakosamiidiga ning vastavalt 9 ja 16 patsienti platseeboga). Patsientidel kehakaaluga alla 30 kg tiitriti annus säilitusravi perioodi sihtannuseni 12 mg/kg ööpäevas, patsientidel kehakaaluga 30 kg kuni vähem kui 50 kg tiitriti annus tasemeni 8 mg/kg ööpäevas ja patsientidel kehakaaluga 50 kg või rohkem annuseni 400 mg ööpäevas. EEfektiivsuse muutuja Platseebo N=121 Lakosamiid N=118 Parameeter Aeg teise primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilise krambihooni Mediaan (päevades) 77,0 - 95% usaldusvahemik 49,0, 128,0 - Lakosamiid – Platseebo

Riskitiheduste suhe 0,540 95% usaldusvahemik 0,377, 0,774 p-väärtus < 0,001 Krambihoogudeta Stratifitseeritud hinnang Kaplan-Meieri järgi(%) 17,2 31,3 95% usaldusvahemik 10,4, 24,0 22,8, 39,9

Lakosamiid – Platseebo 14,1

95% usaldusvahemik 3,2, 25,1 p-väärtus 0,011

Märkus: lakosamiidi rühmas ei saanud mediaanaega teise primaarselt generaliseerunud toonilis- kloonilise krambihooni Kaplan-Meieri meetodil hinnata, sest ˃ 50%-l patsientidest ei tekkinud 166. päevaks teist primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilist krambihoogu.

Laste rühmas esmaste, teiseste ja muude efektiivsuse tulemusnäitajate osas saadud tulemused olid kooskõlas üldises populatsioonis saadud tulemustega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub lakosamiid kiiresti ja peaaegu täielikult. Lakosamiidi tablettide suukaudne biosaadavus on peaaegu 100%. Pärast suukaudset manustamist tõuseb muutumatu lakosamiidi plasmakontsentratsioon kiiresti ja saavutab C ligikaudu 0,5...4 tundi pärast manustamist. Lakosamiidi tabletid ja suukaudne siirup on bioekvivalentsed. Toit ei mõjuta imendumise määra ega ulatust. Jaotumine Jaotusruumala on ligikaudu 0,6 l/kg. Lakosamiid seondub plasmavalkudega vähem kui 15% ulatuses.

Biotransformatsioon 95% annusest eritub uriiniga lakosamiidi ja metaboliitidena. Lakosamiidi metabolism ei ole täielikult kindlaks tehtud. Peamised uriinis leiduvad ühendid on muutumatu lakosamiid (ligikaudu 40% annusest) ja selle O- desmetüül metaboliit (vähem kui 30%). Polaarse fraktsiooni (arvatavad seriini derivaadid) osa uriinis oli ligikaudu 20%, kuid inimese plasmas määratav ainult väheses koguses (0...2%) mõnedel inimestel. Teisi metaboliite leiti uriinis väheses koguses (0,5...2%). In vitro andmed näitavad, et CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 on võimelised katalüüsima O-desmetüül metaboliidi teket, kuid peamist kaasa aitavat isoensüümi ei ole kindlaks tehtud in vivo. Kliiniliselt olulist erinevust lakosamiidi ekspositsiooni tasemes ei leitud võrreldes tema farmakokineetikat intensiivsetel metaboliseerijatel (funktsionaalne CYP2C19) ja nõrkadel metaboliseerijatel (mittefunktsionaalne CYP2C19). Lisaks ei näidanud koostoimete uuring omeprasooliga (CYP2C19 inhibiitor) kliiniliselt olulist muutust lakosamiidi plasmakontsentratsioonides, mis viitab selle metaboliseerimistee vähesele tähtsusele. O-desmetüül-lakosamiidi plasmakontsentratsioon on ligikaudu 15% lakosamiidi plasmakontsentratsioonist. Sellel peamisel metaboliidil ei ole teadaolevalt farmakoloogilist aktiivsust.

Eritumine Lakosamiid elimineeritakse tsirkulatsioonisüsteemist peamiselt renaalse ekskretsiooni ja biotransformatsiooni teel. Pärast radioaktiivselt märgistatud lakosamiidi suukaudset ja intravenoosset manustamist oli ligikaudu 95% radioaktiivsusest määratav uriinis ja vähem kui 0,5% roojas. Lakosamiidi eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 13 tundi. Farmakokineetika on annus- võrdeline ja konstantne ajas, madala varieeruvusega ühe patsiendi osas ja patsientide vahel. Pärast kaks korda ööpäevas manustamisskeemi saavutatakse plasma tasakaalukontsentratsioon 3 päeva pärast. Plasmakontsentratsioon tõuseb vastavalt akumulatsioonifaktorile ligikaudu 2 korda.

Ühekordne 200 mg küllastusannus on ligikaudselt võrdne püsikontsentratsiooniga kui manustatakse 100 mg 2 korda ööpäevas suukaudselt.

Farmakokineetika patsientide eripopulatsioonides Sugu Kliinilised uuringud näitavad, et sugu ei oma kliiniliselt olulist mõju lakosamiidi plasmakontsentratsioonile. Neerukahjustus Lakosamiidi AUC suurenes ligikaudu 30% kerge ja mõõduka ning 60% raske neerukahjustusega patsientidel ja lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel, kes vajavad hemodialüüsi, võrrelduna tervete katsealustega, samas C püsis muutumatuna. Lakosamiidi on võimalik efektiivselt plasmast eemaldada hemodialüüsiga. Neljatunnise hemodialüüsi järgselt väheneb lakosamiidi AUC ligikaudu 50%. Seetõttu soovitatakse hemodialüüsi järgselt annus asendada (vt lõik 4.2). Mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel on O-desmetüül-metaboliidi toime mitmeid kordi kõrgem. Hemodialüüsi puudumisel lõppstaadiumis neeruhaiguse korral oli tase kõrgem ja tõusis pidevalt 24-tunnises valimis. Ei ole teada, kas metaboliidi suurenenud ekspositsioon

lõppstaadiumis haigusega isikutel põhjustab kõrvaltoimete sagenemist, kuid metaboliidi farmakoloogilist aktiivsust ei ole kindlaks tehtud.

Maksakahjustus Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh B) leiti lakosamiidi suuremad plasmakontsentratsioonid (ligikaudu 50% suurem AUC ). Tõusnud lakosamiidi ekspositsiooni põhjus on osaliselt alanenud renaalne kliirens. On hinnatud, et mitterenaalse kliirensi langus uuringupatsientidel põhjustab 20% tõusu lakosamiidi AUC osas. Lakosamiidi farmakokineetikat ei ole hinnatud raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 4.2). Eakad (vanus üle 65 aasta) Uuringus eakate meeste ja naistega, mis hõlmas 4 üle 75-aastast patsienti, tõusis AUC vastavalt 30% ja 50% võrra võrreldes noorte meestega. See on osaliselt seotud väiksema kehakaaluga. Kehakaalu normaliseerimise järgselt oli erinevus vastavalt 26% ja 23%. Samuti täheldati ka ekspositsiooni suurenenud varieeruvust. Selles eakate patsientide uuringus oli lakosamiidi renaalne kliirens ainult kergelt alanenud. Üldist annuse vähendamist ei peeta vajalikuks, v.a vähenenud neerufunktsiooni korral (vt lõik 4.2).

Lapsed Lakosamiidi farmakokineetilised omadused lastel määrati populatsiooni farmakokineetika uuringutega, kasutades ulatuslikke plasmakontsentratsiooni andmeid, mis saadi kuue platseebokontrolliga randomiseeritud kliinilise uuringu ja viie avatud uuringuga, milles osales 1655 epilepsiaga täiskasvanut ja last vanuses 1 kuu kuni 17 aastat. Neist uuringutest kolm tehti täiskasvanutega, 7 lastega ja 1 segarühmaga. Manustatud lakosamiidi annused olid vahemikus 2…17,8 mg/kg ööpäevas kaks korda ööpäevas manustamisega ega ületanud 600 mg ööpäevas. Tüüpiline hinnanguline plasmakliirens oli lastel kehakaaluga 10 kg, 20 kg, 30 kg ja 50 kg vastavalt 0,46 l/h, 0,81 l/h, 1,03 l/h ja 1,34 l/h. Võrdluseks on täiskasvanute (kehakaaluga 70 kg) hinnanguline plasmakliirens 1,74 l/h. Populatsiooni farmakokineetika analüüs, milles kasutati primaarselt generaliseerunud toonilis- klooniliste krambihoogude uuringu hajusaid farmakokineetika proove, näitas kontsentratsiooni sarnasust primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel ja partsiaalsete krambihoogudega patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksilisuse uuringutes saadud lakosamiidi plasmakontsentratsioonid olid sarnased või ainult marginaalselt kõrgemad võrreldes nende väärtustega, mis saadi patsientidelt; see jätab madalad või olematud marginaalid inimannustele. Farmakoloogilised ohutusuuringud näitasid anesteseeritud koertel lakosamiidi veenisisese manustamise korral mööduvat PR-intervalli ja QRS-kompleksi kestuse suurenemist ning vererõhu langust nähtavasti kardiodepressiivse toime tõttu. Sellised mööduvad muutused algasid samas kontsentratsioonivahemikus, kui inimesel kasutatava maksimaalse soovitatud annuse juures. Anesteesias koertel ja makaakidel täheldati ravimi veenisisesel manustamisel annuses 15...60 mg/kg südame kodade ja vatsakeste elektrijuhte aeglustumine, atrioventrikulaarne blokaad ja atrioventrikulaarne dissotsiatsioon. Korduvtoksilisuse uuringus leiti rottidel kergeid pöörduvaid muutusi maksas ligikaudu 3-kordse inimesel kasutatava annuse juures. Need muutused hõlmasid organi kaalu tõusu, hepatotsüütide hüpertroofiat, maksaensüümide aktiivsuse tõusu seerumis ning üldkolesterooli ja triglütseriidide tõusu. Teisi histopatoloogilisi muutusi (v.a hepatotsüütide hüpertroofia) ei leitud. Näriliste ja küülikute reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse uuringutes ei ilmnenud teratogeenset toimet, kuid esines tõus surnultsündide ja vastsündinute surma osas ning kergelt oli vähenenud elus pesakondade suurus ning vastsündinute kehakaal, emasele rotile toksiliste annuste korral, mis vastasid süsteemsele annuse tasemele, olles sarnane arvatavale kliinilisele annusele. Kuna toksilisuse tõttu emasloomale ei saa suuremaid annuseid loomkatsetes uurida, siis ei ole andmed täielikud lakosamiidi potentsiaalse embrüofetotoksilisuse ja teratogeensuse kohta. Uuringud rottidega näitasid, et lakosamiid ja/või selle metaboliidid läbivad kergesti platsentaarbarjääri.

Noortel rottidel ja koertel ei erine toksilisuse tüübid kvalitatiivselt täiskasvanud loomade omadest. Noortel rottidel ilmnes kehakaalu vähenemine süsteemse annuse tasemetel, mis olid sarnased arvatava kliinilise annusega. Noorte koerte puhul hakkasid mööduvad ja annusega seotud kesknärvisüsteemi kliinilised nähud ilmnema süsteemse annuse tasemetel, mis olid madalamad arvatavast kliinilisest annusest.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos Krospovidoon (tüüp A) Hüdroksüpropüültselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate Polüvinüülalkohol Titaandioksiid (E 171) Makrogool 3350 Talk

50 mg/200 mg õhukese polümeerikattega tabletid: indigokarmiin alumiiniumlakk (E 132) 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid: punane raudoksiid (E 172) 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid: must raudoksiid (E 172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC blistrid, mis on suletud alumiiniumfooliumiga.