Näidustus: Monoteraapiana epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Täiendava ravina * epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma; * idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 4 aasta vanusest, kellel esinevad primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised hood.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Lacosamide Grindeks, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lacosamide Grindeks, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lacosamide Grindeks, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lacosamide Grindeks, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Lacosamide Grindeks ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Lacosamide Grindeks Lacosamide Grindeks sisaldab lakosamiidi. See kuulub epilepsiavastasteks ravimiteks nimetatavate ravimite rühma. Neid ravimeid kasutatakse epilepsia raviks.

• Teile on määratud see ravim, et vähendada teil esinevate hoogude arvu.

Milleks Lacosamide Grindeksit kasutatakse

• Lacosamide Grindeksit kasutatakse: ▪ täiskasvanutel, noorukitel ning 2 aasta vanustel ja vanematel lastel ainsa ravimina ning koos teiste epilepsiaravimitega teatud tüüpi epilepsia ravimiseks, mida iseloomustavad sekundaarse generaliseerumisega või ilma selleta kulgevad partsiaalsed hood. Sellist tüüpi epilepsia puhul mõjutavad hood esmalt ainult üht aju poolkera. Siiski võivad need levida laiemasse piirkonda aju mõlemal poolel; ▪ täiskasvanutel, noorukitel ning 4 aasta vanustel ja vanematel lastel koos teiste epilepsiaravimitega idiopaatilise generaliseerunud epilepsia (seda tüüpi epilepsia arvatakse olevat geneetiliselt põhjustatud) raviks patsientidel, kellel esinevad primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised hood (tugevad krambihood, sealhulgas teadvuse kaotus).

2. Mida on vaja teada enne Lacosamide Grindeksi võtmist

Lacosamide Grindeksit ei tohi võtta

• kui olete lakosamiidi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Kui te ei ole kindel, kas olete allergiline, pidage nõu oma arstiga;
• kui teil on teatud tüüpi südame rütmihäire, mida nimetatakse teise või kolmanda astme AV-

blokaadiks.

Ärge võtke Lacosamide Grindeksit, kui miski eeltoodust kehtib teie kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne ravimi võtmist nõu arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Lacosamide Grindeksi võtmist pidage nõu oma arstiga, kui

• teil on enesevigastamise või enesetapumõtted. Vähestel inimestel, keda ravitakse epilepsiavastaste ravimitega, nagu lakosamiid, võivad tekkida enesevigastamise või enesetapumõtted. Võtke kohe oma arstiga ühendust, kui teil tekivad sellised mõtted;
• teil on südameprobleem, mis mõjutab südamerütmi ning teie südamerütm on sageli erakordselt aeglane, kiire või ebaregulaarne (nt atrioventrikulaarne blokaad, kodade fibrillatsioon ja kodade laperdus);
• kui teil on raske südamehaigus, nagu südamepuudulikkus, või teil on olnud südameinfarkt;
• teil on sageli pearinglust või kukute sageli. Lacosamide Grindeks võib põhjustada pearinglust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste või kukkumiste riski. See tähendab, et peate olema ettevaatlik, kuni olete selle ravimi mõjudega harjunud.

Kui mõni eelnevatest kehtib teie kohta (või kui te ei ole kindel), pidage enne Lacosamide Grindeksi kasutamist nõu arsti või apteekriga. Kui te võtate Lacosamide Grindeksit ja teil tekib uut tüüpi krambihoog või olemasolevad krambihood süvenevad, pidage nõu oma arstiga. Kui te võtate Lacosamide Grindeksit ja teil tekivad normist erineva südamerütmi sümptomid (nt aeglane, kiire või ebaregulaarne südamerütm, südamekloppimine, hingamisraskused, peapööritus, minestamine), siis pöörduge viivitamatult arsti poole (vt lõik 4).

Lapsed Lacosamide Grindeksit ei soovitata alla 2-aastastele lastele, kellel on partsiaalsete hoogudega epilepsia, ega alla 4-aastastele lastele, kellel on primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised hood. Seda põhjusel, et me ei tea veel, kas see toimib ja kas see on ohutu selle vanuserühma lastele.

Muud ravimid ja Lacosamide Grindeks Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Eelkõige rääkige oma arstile või apteekrile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest, mis mõjutavad teie südant, kuna ka Lacosamide Grindeks võib mõjutada teie südant:

• südameravimid;
• ravimid, mis võivad EKG-l (elektrokardiogrammil) PR-intervalli pikendada, nagu epilepsiaravimid või valuvaigistid karbamasepiin, lamotrigiin, pregabaliin;
• ravimid, mida kasutatakse teatud tüüpi südame rütmihäirete või südamepuudulikkuse raviks.

Kui mõni eelnevatest kehtib teie kohta (või kui te ei ole kindel), pidage enne Lacosamide Grindeksi kasutamist nõu arsti või apteekriga.

Samuti rääkige oma arstile või apteekrile, kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest, sest need ravimid võivad tugevdada või nõrgendada Lacosamide Grindeksi toimet teie organismile:

• seennakkuste ravimid, nagu flukonasool, itrakonasool või ketokonasool;
• HIV-i ravimid, nagu ritonaviir;
• bakteriaalsete nakkuste ravimid, nagu klaritromütsiin või rifampitsiin;
• kerge ärevuse ja depressiooni raviks kasutatav taimne ravim liht-naistepuna.

Kui mõni eelnevatest kehtib teie kohta (või kui te ei ole kindel), pidage enne Lacosamide Grindeksi kasutamist nõu arsti või apteekriga.

Lacosamide Grindeks koos alkoholiga Ettevaatusabinõuna ärge tarbige ravi ajal Lacosamide Grindeksiga alkoholi.

Rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised peavad arstiga arutama rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Lacosamide Grindeksit ei soovitata kasutada raseduse ajal, sest ravimi toime rasedusele ja sündimata lapsele ei ole teada. Lacosamide Grindeksi kasutamise ajal ei ole imetamine soovitatav, sest Lacosamide Grindeks eritub rinnapiima. Kui jääte rasedaks või plaanite rasestuda, pidage kohe nõu oma arsti või apteekriga. Nad aitavad teil otsustada, kas peate Lacosamide Grindeksit võtma või mitte.

Ärge lõpetage ravi esmalt oma arstiga nõu pidamata, sest see võib teil hoogude arvu suurendada. Teie haiguse halvenemine võib ka teie last kahjustada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot, sõitke rattaga ega kasutage mis tahes tööriistu või masinaid, kuni teate, kuidas see ravim teid mõjutab. Seda põhjusel, et Lacosamide Grindeks võib põhjustada pearinglust ja nägemise hägusust.

3. Kuidas Lacosamide Grindeksit võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Teised ravimivormid võivad olla lastele sobivamad, küsige selle kohta oma arstilt või apteekrilt.

Lacosamide Grindeksi võtmine

• Võtke Lacosamide Grindeksit kaks korda ööpäevas ligikaudu 12-tunnise vahega.
• Prooviga ravimit võtta iga päev ligikaudu samal ajal.
• Neelake Lacosamide Grindeksi tablett alla klaasi veega.
• Võite võtta Lacosamide Grindeksit koos toiduga või ilma.

Tavaliselt alustate väikese annuse võtmisega iga päev ja teie arst suurendab annust mitme nädala jooksul järk-järgult. Kui jõuate teil toimiva annuseni, nimetatakse seda säilitusannuseks. Seejärel võtate iga päev sama annust. Lacosamide Grindeksit kasutatakse pikaajaliseks raviks. Peate jätkama ravi Lacosamide Grindeksiga nii kaua, kui arst ütleb, et ravi tuleb lõpetada.

Kui palju ravimit võtta Allpool on loetletud tavaliselt soovitatavad Lacosamide Grindeksi annused erinevate vanuste ja kehakaaluga rühmade jaoks. Teie arst võib määrata teistsuguse annuse, kui teil on probleeme neerude või maksaga.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg ja üle selle ning täiskasvanud Kui võtate Lacosamide Grindeksit ainsa ravimina

• Lacosamide Grindeksi tavaline algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas. Teie arst võib määrata algannuseks ka 100 mg Lacosamide Grindeksit kaks korda ööpäevas.

• Teie arst võib kaks korda ööpäevas võetavat annust suurendada iga nädal 50 mg võrra. Seda seni, kuni jõuate säilitusannuseni vahemikus 100…300 mg kaks korda ööpäevas.

Kui võtate Lacosamide Grindeksit koos teiste epilepsiavastaste ravimitega

• Lacosamide Grindeksi tavaline algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas.

• Teie arst võib kaks korda ööpäevas võetavat annust suurendada iga nädal 50 mg võrra. Seda seni, kuni jõuate säilitusannuseni vahemikus 100…200 mg kaks korda ööpäevas.

• Kui kaalute 50 kg või rohkem, võib teie arst otsustada alustada ravi Lacosamide Grindeksiga ühekordse 200 mg küllastusannusega. Seejärel hakkate pärast 12 tunni möödumist võtma säilitusannuseid.

Lapsed ja noorukid kehakaaluga alla 50 kg

• Partsiaalsete hoogude ravis: pange tähele, et Lacosamide Grindeksit ei soovitata alla 2-

aastastele lastele.

• Primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste hoogude ravis: pange tähele, et Lacosamide

Grindeksit ei soovitata alla 4-aastastele lastele.

• Annus sõltub nende kehakaalust. Tavaliselt alustatakse ravi siirupiga ja tablettidele minnakse

üle ainult juhul, kui tablettide allaneelamine ja õige annuse manustamine on võimalik erinevate tablettide tugevustega. Arst määrab ravimvormi, mis on neile sobivaim.

Kui te võtate Lacosamide Grindeksit rohkem, kui ette nähtud Kui olete võtnud rohkem Lacosamide Grindeksit, kui ette nähtud, võtke kohe ühendust arstiga. Ärge üritage sõidukit juhtida. Teil võib esineda:

• pearinglus;
• iiveldus või oksendamine;
• hood (krambid), südameprobleemid, nagu aeglane, kiire või ebaregulaarne südamerütm, kooma või vererõhu langus koos kiire südame löögisagedusega ja higistamisega.

Kui te unustate Lacosamide Grindeksit võtta

• Kui jääte annuse manustamisega hiljaks kuni 6 tundi, võtke see esimesel võimalusel.
• Kui jääte annuse manustamisega hiljaks rohkem kui 6 tundi, ärge vahelejäänud tabletti enam võtke. Selle asemel võtke Lacosamide Grindeksit järgmisel plaanitud korral.

• Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Lacosamide Grindeksi võtmise

• Ärge lõpetage Lacosamide Grindeksi võtmist ilma oma arstiga nõu pidamata, sest see võib põhjustada epilepsia naasmist või süvenemist.
• Kui teie arst otsustab ravi Lacosamide Grindeksiga peatada, juhendab ta teid annuse järkjärgulise vähendamise osas.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Pärast ühekordse küllastusannuse manustamist võib närvisüsteemi kõrvaltoimete, nagu pearinglus, esinemissagedus olla suurem.

Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui teil esineb mõni järgmistest kõrvaltoimetest.

Väga sage: võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st

• Peavalu
• Pearinglus või iiveldus
• Kahelinägemine (diploopia)

Sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st

• Lühiajalised lihaste või lihasrühmade tõmblused (müokloonilised krambihood)
• Liigutuste koordinatsiooni- või kõndimishäired
• Tasakaaluhäired, värin (treemor), kihelus (paresteesia) või lihasspasmid, sagenenud kukkumised ja verevalumite teke
• Mälu halvenemine, häired mõtlemisel või sõnade leidmisel, segasus
• Kiired ja kontrollimatud silmade liigutused (nüstagmid), nägemise hägustumine
• Peapööritus (vertiigo), purjusoleku tunne
• Iiveldus (oksendamine), suukuivus, kõhukinnisus, seedehäired, kõhugaasid maos või sooltes, kõhulahtisus
• Tundlikkuse vähenemine, raskus sõnade väljaütlemisel, tähelepanuhäire
• Sumin, helin või vilin kõrvas
• Ärrituvus, unehäired, depressioon
• Unisus, väsimus või nõrkus (asteenia)
• Sügelus, lööve

Aeg-ajalt: võib esineda kuni 1 inimesel 100-st

• Südamelöökide aeglustumine, südamepekslemine, ebaregulaarne pulss või muud muutused südame elektrilises aktiivsuses (juhtehäired)
• Ülemäärane kõrgenenud meeleolu, tegelikkuses mitteesinevate asjade nägemine ja/või kuulmine

• Allergiline reaktsioon ravimi võtmisele, nõgestõbi
• Vereanalüüsid võivad näidata kõrvalekaldeid maksafunktsioonis, maksakahjustus
• Enesevigastamis- või enesetapumõtted: teavitage viivitamata oma raviarsti
• Viha või ärrituseunne
• Ebanormaalsed mõtted ja/või reaalsustaju kadumine
• Raske allergiline reaktsioon, mis põhjustab näo, kurgu, käte, jalgade, hüppeliigeste või säärte turset
• Minestamine
• Ebanormaalsed tahtmatud liigutused (düskineesia)

Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Ebatavaliselt kiire südamerütm (ventrikulaarne tahhüarütmia)
• Kurguvalu, palavik ja tavapärasest rohkem infektsioone. Vereanalüüs võib näidata teatud tüüpi valgete vereliblede arvu olulist vähenemist (agranulotsütoos)
• Raske nahareaktsioon, millega võib kaasneda palavik jt gripilaadsed sümptomid, lööve näol, ulatuslik lööve, näärmete turse (lümfisõlmede suurenemine). Vereanalüüs võib näidata maksaensüümide aktiivsuse ja teatud tüüpi valgete vereliblede arvu olulist suurenemist (eosinofiilia)
• Laiaulatuslik lööve villide ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide piirkonnas (Stevensi-Johnsoni sündroom) ning raskem vorm, mis põhjustab naha koorumist rohkem kui 30%-l kehapinnast (epidermise toksiline nekrolüüs)
• Krambid

Täiendavad kõrvaltoimed lastel

Täiendavad kõrvaltoimed lastel olid palavik (püreksia), vesine nohu (nasofarüngiit), kurguvalu (farüngiit), vähenenud söögiisu, käitumise muutused, häired, ei käitu enda moodi (ebanormaalne käitumine) ja energiapuudus (letargia). Unine tunne (unisus) on lastel väga sage kõrvaltoime ja see võib esineda rohkem kui ühel lapsel 10-st.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Lacosamide Grindeksit säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Lacosamide Grindeks sisaldab

• Toimeaine on lakosamiid. Üks Lacosamide Grindeksi 50 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg lakosamiidi. Üks Lacosamide Grindeksi 100 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg lakosamiidi. Üks Lacosamide Grindeksi 150 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 150 mg lakosamiidi.

Üks Lacosamide Grindeksi 200 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg lakosamiidi.

• Teised koostisosad on: Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos (E460); väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos; hüdroksüpropüültselluloos (E463); mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga (mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid); krospovidoon; magneesiumstearaat (E572).

Tableti õhuke polümeerikate: Lacosamide Grindeks, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Punane raudoksiid (E172) Karmiinpunane (E120) Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)

Lacosamide Grindeks, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471)

Polüvinüülalkohol (E1203)

Kollane raudoksiid (E172)

Lacosamide Grindeks, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)

Lacosamide Grindeks, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)

Kuidas Lacosamide Grindeks välja näeb ja pakendi sisu

• Lacosamide Grindeks 50 mg on kahvaturoosad kuni heleroosad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „50“. Tableti suurus on ligikaudu 10,5 × 4,9 mm.
• Lacosamide Grindeks 100 mg on kollased ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „100“. Tableti suurus on ligikaudu 13,3 × 6,2 mm.
• Lacosamide Grindeks 150 mg on roosad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „150“. Tableti suurus on ligikaudu 15,4 × 7,1 mm.
• Lacosamide Grindeks 200 mg on helesinised kuni sinised ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „200“. Tableti suurus on ligikaudu 16,8 × 7,8 mm.

Lacosamide Grindeks 50 mg ja 100 mg on saadaval blistritena, mis sisaldavad 14, 56 või 168 õhukese polümeerikattega tabletti. Lacosamide Grindeks 150 mg ja 200 mg on müügil blistrites, mis sisaldavad 56 või 168 õhukese polümeerikattega tabletti või hulgipakendites, mis sisaldavad 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja AS GRINDEKS Krustpils iela 53,

Rīga, LV-1057, Läti Tel: +371 6708 3205 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tootja AS GRINDEKS Krustpils iela 53,

Rīga, LV-1057,

SIEGFRIED BARBERA, S.L. Ronda de Santa Maria 158 08210 Barberà del Vallès, Barcelona Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

AS GRINDEKS Eesti filiaal Tondi 33, 11316 Tallinn Tel.: +372 6 120 228

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Soome Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg kalvopäällysteiset

tabletit Austria Lacosamid Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg Filmtabletten Belgia Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg comprimés pelliculés Bulgaaria Лакосамид Гриндекс 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 мг филмирани таблетки Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg film-coated tablets Tšehhi Lacosamide Grindeks Horvaatia Lakozamid Grindeks 50 mg filmom obložene tablete Lakozamid Grindeks 100 mg filmom obložene tablete Lakozamid Grindeks 150 mg filmom obložene tablete Lakozamid Grindeks 200 mg filmom obložene tablete Taani Lacosamide Grindeks

Eesti Lacosamide Grindeks Prantsusmaa LACOSAMIDE GRINDEKS 50 mg, comprimé pelliculé LACOSAMIDE GRINDEKS 100 mg, comprimé pelliculé LACOSAMIDE GRINDEKS 150 mg, comprimé pelliculé LACOSAMIDE GRINDEKS 200 mg, comprimé pelliculé Saksamaa Lacosamid Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg Filmtabletten Kreeka LACOSAMIDE/GRINDEKS Ungari Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg filmtabletta Iirimaa Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg film-coated tablets Itaalia Lacosamide Grindeks Läti Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg apvalkotās tabletes

Leedu Lacosamide Grindeks 50 mg plėvele dengtos tabletės Lacosamide Grindeks 100 mg plėvele dengtos tabletės Lacosamide Grindeks 150 mg plėvele dengtos tabletės Lacosamide Grindeks 200 mg plėvele dengtos tabletės Holland Lacosamide Grindeks 50 mg filmomhulde tabletten Lacosamide Grindeks 100 mg filmomhulde tabletten Lacosamide Grindeks 150 mg filmomhulde tabletten Lacosamide Grindeks 200 mg filmomhulde tabletten Norra Lacosamide Grindeks Poola Lacosamide Grindeks Portugal Lacosamida Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg comprimidos revestidos por película

Slovakkia Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg filmom obalené tablety Sloveenia Lakozamid Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg g filmsko obložene tablete Hispaania LACOSAMIDA GRINDEKS 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg comprimidos recubiertos con película Rootsi Lacosamide Grindeks 50 mg, 100 mg, 150 mg, 200 mg filmdragerade tabletter

Infoleht on viimati uuendatud mais 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lacosamide Grindeks, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lacosamide Grindeks, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lacosamide Grindeks, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lacosamide Grindeks, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Lacosamide Grindeks, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg lakosamiidi.

Lacosamide Grindeks, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg lakosamiidi.

Lacosamide Grindeks, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 150 mg lakosamiidi.

Lacosamide Grindeks, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg lakosamiidi.

INN Lacosamidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Lacosamide Grindeks, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Kahvaturoosad kuni heleroosad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „50“. Tableti suurus on ligikaudu 10,5 × 4,9 mm.

Lacosamide Grindeks, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Kollased ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „100“. Tableti suurus on ligikaudu 13,3 × 6,2 mm.

Lacosamide Grindeks, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid Roosad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „150“. Tableti suurus on ligikaudu 15,4 × 7,1 mm.

Lacosamide Grindeks, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Helesinised kuni sinised ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on pimetrükis „200“. Tableti suurus on ligikaudu 16,8 × 7,8 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Monoteraapiana epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma.

Täiendava ravina

• epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest, kellel esinevad partsiaalsed hood sekundaarse generaliseerumisega või ilma; idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 4 aasta vanusest, kellel esinevad primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised hood.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Arst peab kehakaalu ja annuse põhjal määrama kõige sobivama ravimvormi ning tugevuse. Soovitatav annustamine täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis. Lakosamiidi peab võtma kaks korda ööpäevas ligikaudu 12-tunnise vahega. Patsiendile tuleb anda juhised, et vahelejäänud annus tuleb võtta kohe ja järgmine lakosamiidi annus tavapärasel plaanitud ajal. Kui patsient märkab vahelejäänud annust siis, kui järgmise manustamiseni on jäänud kuni 6 tundi, tuleb oodata ja võtta järgmine lakosamiidi annus tavapärasel plaanitud ajal. Patsiendid ei tohi võtta kahekordset annust.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg ja üle selle ning täiskasvanud

Algannus Tiitrimine Maksimaalne soovitatav annus Monoteraapia: 50 mg kaks korda 50 mg kaks Monoteraapia: kuni 300 mg kaks korda ööpäevas korda ööpäevas ööpäevas (100 mg ööpäevas) või 100 mg kaks (100 mg (600 mg ööpäevas) korda ööpäevas ööpäevas) (200 mg ööpäevas) nädalaste Täiendav ravi: kuni 200 mg kaks korda Täiendav ravi: 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas) Alternatiivne algannus* (kui on kohaldatav): 200 mg ühekordne küllastusannus, seejärel 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas)

*Küllastusannusega võidakse patsientidel alustada olukorras, kus arsti hinnangul on vaja kiiresti saavutada lakosamiidi tasakaalukontsentratsioon plasmas ja ravitulemus. See tuleb manustada meditsiinilise järelevalve all, arvestades potentsiaalselt suuremat südame tõsiste rütmihäirete ja kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedust (vt lõik 4.8). Küllastusannuse manustamist ägedate seisundite, näiteks status epilepticus’e korral ei ole uuritud.

Lapsed alates 2 aasta vanusest ja alla 50 kg kehakaaluga noorukid*

Algannus Tiitrimine Maksimaalne soovitatav annus Monoteraapia ja täiendav ravi: 1 mg/kg kaks Monoteraapia: 1 mg/kg kaks korda ööpäevas korda ööpäevas - kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas) (2 mg/kg (12 mg/kg ööpäevas) patsientidel

*Lastel kehakaaluga alla 50 kg on soovitatav alustada ravi lakosamiidi 10 mg/ml siirupiga.

Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg ja üle selle ning täiskasvanud

Monoteraapia (partsiaalsete hoogude ravi) Soovitatav algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas), mida tuleb nädala pärast suurendada terapeutilise algannuseni 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas).

Lakosamiidi algannus võib olla ka 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas), põhinedes arsti hinnangul krambihoogude vähendamise vajaduse ja võimalike kõrvaltoimete suhte kohta. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib säilitusannust suurendada 50 mg kaupa kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas) nädalaste intervallidega kuni maksimaalse soovitatava annuseni 300 mg kaks korda ööpäevas (600 mg ööpäevas). Patsientide puhul, kes saavad juba suuremat annust kui 200 mg kaks korda ööpäevas (400 mg ööpäevas) ja kes vajavad täiendavat antiepileptilist ravimit, tuleb järgida annustamist, mis on soovitatav allpool täiendava ravi kohta.

Täiendav ravi (partsiaalsete hoogude ravi või primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste hoogude ravi) Soovitatav algannus on 50 mg kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas), mida tuleb nädala pärast suurendada terapeutilise algannuseni 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas). Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib säilitusannust suurendada 50 mg kaupa kaks korda ööpäevas (100 mg ööpäevas) nädalaste intervallidega kuni maksimaalse soovitatava annuseni 200 mg kaks korda ööpäevas (400 mg ööpäevas).

Lapsed alates 2 aasta vanusest ja alla 50 kg kehakaaluga noorukid Annus määratakse kehakaalu järgi. Seetõttu on soovitatav alustada ravi siirupiga ja soovi korral minna üle tablettidele. Siirupit välja kirjutades tuleb annust väljendada mahuna (ml), mitte massina (mg).

Monoteraapia (partsiaalsete hoogude ravi)

Soovitatav algannus on 1 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas), mida tuleb ühe nädala pärast suurendada terapeutilise algannuseni 2 mg/kg kaks korda ööpäevas (4 mg/kg ööpäevas).

Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib säilitusannust suurendada 1 mg/kg kaupa kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas) nädalas. Annust tuleb järk-järgult suurendada optimaalse ravivastuse saavutamiseni. Kasutada tuleb kõige väiksemat toimivat annust. Lastel kehakaaluga 10 kg kuni 40 kg on soovitatav maksimaalne annus kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas). Lastel kehakaaluga 40 kg kuni 50 kg on soovitatav maksimaalne annus kuni 5 mg/kg kaks korda ööpäevas (10 mg/kg ööpäevas).

Täiendav ravi (primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste hoogude ravi alates 4 aasta vanusest või partsiaalsete hoogude ravi alates 2 aasta vanusest) Soovitatav algannus on 1 mg/kg kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas), mida tuleb ühe nädala pärast suurendada terapeutilise algannuseni 2 mg/kg kaks korda ööpäevas (4 mg/kg ööpäevas). Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib säilitusannust suurendada 1 mg/kg kaupa kaks korda ööpäevas (2 mg/kg ööpäevas) nädalas. Annust tuleb järk-järgult suurendada optimaalse ravivastuse saavutamiseni. Kasutada tuleb kõige väiksemat toimivat annust. Täiskasvanutega võrreldes suurema kliirensi tõttu on lastel kehakaaluga 10 kg kuni alla 20 kg soovitatav maksimaalne annus kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas). Lastel kehakaaluga 20 kg kuni alla 30 kg on soovitatav maksimaalne annus 5 mg/kg kaks korda ööpäevas (10 mg/kg ööpäevas) ja lastel kehakaaluga 30 kg kuni alla 50 kg on soovitatav maksimaalne annus 4 mg/kg kaks korda ööpäevas (8 mg/kg ööpäevas), kuigi avatud uuringutes (vt lõigud 4.8 ja 5.2) kasutas väike arv selle viimase rühma lapsi annust kuni 6 mg/kg kaks korda ööpäevas (12 mg/kg ööpäevas).

Ravi alustamine lakosamiidi küllastusannusega (algne monoteraapia või üleminek monoteraapiale partsiaalsete hoogude ravis või täiendav ravi partsiaalsete hoogude ravis või täiendav ravi primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste hoogude ravis) Noorukitel ja lastel kehakaaluga 50 kg ja rohkem ning täiskasvanutel võib ravi lakosamiidiga alustada ka ühekordse 200 mg küllastusannusega, millele järgneb ligikaudu 12 tunni pärast 100 mg kaks korda ööpäevas (200 mg ööpäevas) säilitusannusena. Järgnevad annused tuleb kohandada individuaalse ravivastuse ja taluvuse alusel, nagu on kirjeldatud eespool. Küllastusannusega võidakse patsientidel alustada olukorras, kus arsti hinnangul on vaja kiiresti saavutada lakosamiidi tasakaalukontsentratsioon plasmas ja ravitulemus. See tuleb manustada meditsiinilise järelevalve all, arvestades potentsiaalselt suuremat südame tõsiste rütmihäirete ja kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedust (vt lõik 4.8). Küllastusannuse manustamist ägedate seisundite, näiteks status epilepticus’e korral ei ole uuritud.

Ravi katkestamine Kui lakosamiidi manustamine tuleb katkestada, on soovitatav vähendada annust järk-järgult iganädalaste sammudena 4 mg/kg ööpäevas (kehakaaluga alla 50 kg) või 200 mg ööpäevas (kehakaaluga 50 kg ja enam) patsientidel, kes on saavutanud lakosamiidi annuse vastavalt ≥ 6 mg/kg ööpäevas või ≥ 300 mg ööpäevas. Meditsiinilise vajaduse korral võib kaaluda aeglasemat vähendamist, vähendades annust nädalas 2 mg/kg ööpäevas või 100 mg ööpäevas. Patsientidel, kellel tekib raske südamearütmia, tuleb läbi viia kliinilise kasu/riski hindamine ning vajaduse korral katkestada ravi lakosamiidiga.

Patisentide erirühmad

Eakad (üle 65-aastased)

Eakatel patsientidel ei ole vaja annust vähendada. Eakate patsientide puhul tuleb arvesse võtta vanusega seotud neerukliirensi vähenemist koos AUC suurenemisega (vt järgmine lõik „Neerukahjustus“ ja lõik 5.2). Kliinilised andmed epilepsiaga eakatel patsientidel on piiratud, eriti annustega üle 400 mg ööpäevas (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Neerukahjustus

Kerge ja mõõduka neerukahjustusega täiskasvanud patsientidel ja lastel (CL > 30 ml/min) ei ole annuse kohandamine vajalik. Kerge ja mõõduka neerukahjustusega 50 kg või rohkem kaaluvatel lastel ja täiskasvanud patsientidel võib kaaluda küllastusannuse 200 mg kasutamist, kuid edasise tiitrimise (> 200 mg ööpäevas) suhtes peab olema ettevaatlik. Raske neerukahjustusega (CL ≤ 30 ml/min) üle 50 kg kaaluvatel lastel ja täiskasvanutel või lõppfaasis neeruhaigusega patsientidel on soovitatav maksimaalne annus 250 mg ööpäevas ja annust peab tiitrima ettevaatlikult. Kui küllastusannus on näidustatud, tuleb kasutada 100 mg algannust, millele järgneb esimesel nädalal 50 mg kaks korda ööpäevas. Raske neerukahjustusega (CL ≤ 30 ml/min) või lõppfaasis neeruhaigusega alla 50 kg kaaluvatel lastel on soovitatav maksimaalse annuse 25% vähendamine. Kõigil hemodialüüsi vajavatel patsientidel on soovitatav kohe pärast hemodialüüsi manustada lisaks kuni 50% jagatud ööpäevasest annusest. Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientide ravi tuleb läbi viia ettevaatlikult, sest kliinilist kogemust on vähe ja puuduvad andmed metaboliidi (puuduva teadaoleva farmakoloogilise aktiivsusega) kuhjumise kohta. Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega 50 kg või rohkem kaaluvate laste ja täiskasvanud patsientide puhul on maksimaalne soovitatav annus 300 mg ööpäevas. Annust tuleb nendel patsientidel tiitrida ettevaatlikult, arvestades kaasuva neerukahjustusega. 50 kg või rohkem kaaluvate noorukite ja täiskasvanud patsientide puhul võib kaaluda küllastusannuse 200 mg kasutamist, kuid edasise tiitrimise (> 200 mg ööpäevas) suhtes peab olema ettevaatlik. Täiskasvanud patsientide andmete põhjal tuleb kerge kuni mõõduka maksakahjustusega alla 50 kg kaaluvate laste maksimaalset annust vähendada 25%. Lakosamiidi farmakokineetikat ei ole raske maksakahjustusega patsientidel hinnatud (vt lõik 5.2). Raske maksakahjustusega täiskasvanud patsientidele ja lastele võib lakosamiidi manustada vaid siis, kui ravist oodatav kasu kaalub eeldatavasti üles võimalikud riskid. Annust võib olla vajalik kohandada, jälgides samas hoolikalt patsiendi haiguse aktiivsust ning võimalikke kõrvaltoimeid. Lapsed Lakosamiidi ei soovitata kasutada primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste hoogude ravis alla 4 aasta vanustel lastel ega partsiaalsete hoogude ravis alla 2 aasta vanustel lastel, sest andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta neis vanuserühmades on piiratud.

Küllastusannus Küllastusannuse manustamist ei ole lastel uuritud. Küllastusannuse kasutamine ei ole alla 50 kg kehakaaluga noorukite ja laste puhul soovitatav.

Manustamisviis Lakosamiidi õhukese polümeerikattega tabletid on suukaudseks manustamiseks. Lakosamiidi võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Teadaolev teise või kolmanda astme atrioventrikulaarne (AV) blokaad.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Suitsidaalne mõtlemine ja käitumine Suitsidaalsest mõtlemisest ja käitumisest on teatatud patsientidel, keda on erinevatel näidustustel ravitud epilepsiavastaste ravimitega. Epilepsiavastaste ravimite juhuslikustatud platseebokontrollitud kliiniliste uuringute metaanalüüs on samuti näidanud suitsidaalse mõtlemise ja käitumise riski väikest suurenemist. Selle riski mehhanism on teadmata ja olemasolevad andmed ei välista suurenenud riski lakosamiidi puhul.

Seetõttu tuleb patsiente jälgida suitsidaalse mõtlemise ja käitumise nähtude suhtes ning kaaluda asjakohase ravi vajalikkust. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb nõustada, et nad pöörduksid arsti poole, kui ilmnevad suitsidaalse mõtlemise või käitumise nähud (vt lõik 4.8).

Südame rütmi- ja juhtehäired Kliinilistes uuringutes on ravi ajal lakosamiidiga täheldatud annusest sõltuvat PR-intervalli pikenemist. Lakosamiidi tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel esinevad proarütmilised seisundid, nt patsientidel, kellel on teadaolevad südame juhtehäired või rasked südamehaigused (nt müokardi isheemia/infarkt, südamepuudulikkus, ehituslik südamehaigus või südame naatriumikanalite häired), või patsientidel, keda ravitakse südame juhtivust mõjutavate ravimitega, sh antiarütmikumid ja naatriumikanaleid blokeerivad epilepsiavastased ravimid (vt lõik 4.5), samuti eakatel patsientidel. Nendel patsientidel tuleb kaaluda EKG tegemist enne lakosamiidi annuse suurendamist üle 400 mg ööpäevas ja pärast lakosamiidi tasakaalukontsentratsioonini tiitrimist.

Kodade virvendusest ega laperdusest ei ole epilepsiaga patsientide platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes teatatud; siiski on mõlemast teatatud avatud epilepsiauuringutes ja turuletulekujärgselt.

Turuletulekujärgselt on teatatud AV-blokaadist (sh II või kõrgema astme AV-blokaad). Proarütmiliste seisunditega patsientidel on teatatud ventrikulaarsest tahhüarütmiast. Harvadel juhtudel viisid need seisundid asüstoolia, südame seiskumise ja surmani patsientidel, kellel esinesid proarütmilised seisundid.

Patsiente peab teavitama südamearütmia sümptomitest (nt aeglane, kiire või ebaregulaarne pulss, südamepekslemine, õhupuudus, peapöörituse tunne, minestamine). Patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid selliste sümptomite esinemisel viivitamata arsti poole.

Pearinglus Ravi lakosamiidiga on seostatud pearinglusega, mille tõttu võivad sageneda juhuslikud vigastused või kukkumised. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni ravimi võimalikud toimed on selgunud (vt lõik 4.8).

Uute või süvenevate müoklooniliste hoogude võimalik teke Nii täiskasvanud patsientidel kui ka lastel, kellel esineb primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilisi hooge, on teatatud uute müoklooniliste hoogude tekkimisest või nende süvenemisest, eelkõige tiitrimise ajal. Patsientidel, kellel esineb mitut tüüpi hooge, tuleb üht tüüpi hoogude kontrollimisest täheldatud kasu kaaluda teist tüüpi hoogude võimaliku täheldatud süvenemise suhtes.

Elektrokliinilise halvenemise võimalikkus spetsiifiliste epileptiliste sündroomidega lastel

Lakosamiidi ohutust ja efektiivsust ei ole hinnatud selliste epileptiliste sündroomidega lastel, kui koos võivad eksisteerida nii fokaalsed kui ka generaliseerunud hood.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Lakosamiidi tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes kasutavad teadaolevalt PR-intervalli pikendavaid ravimeid (sh naatriumikanaleid blokeerivad epilepsiavastaseid ravimid) ja antiarütmikume. Siiski ei tuvastatud alarühmade kliinilistes uuringutes suurenenud PR-intervalli pikenemist patsientidel, kes said samal ajal karbamasepiini või lamotrigiini.

In vitro andmed Andmed viitavad üldiselt, et lakosamiidil on väike koostoimete potentsiaal. In vitro uuringud on näidanud, et lakosamiid ei indutseeri ensüüme CYP1A2, CYP2B6 ja CYP2C9 ega inhibeeri CYP1A1, CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP2E1 kliinilistes uuringutes täheldatud plasmakontsentratsioonides. Üks in vitro uuring näitas, et P-glükoproteiin ei transpordi

sooles lakosamiidi. In vitro andmed näitavad, et CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 on võimelised katalüüsima O-desmetüülmetaboliidi moodustumist.

In vivo andmed Lakosamiid ei inhibeeri ega indutseeri CYP2C19 ja CYP3A4 kliiniliselt olulisel määral. Lakosamiid ei mõjutanud midasolaami AUC-d (metaboliseeritakse CYP3A4 poolt, lakosamiidi manustati annuses 200 mg kaks korda ööpäevas), kuid midasolaami C oli kergelt suurenenud (30%). Lakosamiid ei mõjutanud omeprasooli farmakokineetikat (metaboliseeritakse CYP2C19 ja CYP3A4 poolt, lakosamiidi manustati annuses 300 mg kaks korda ööpäevas). CYP2C19 inhibiitor omeprasool (40 mg üks kord ööpäevas) ei põhjustanud kliiniliselt olulisi muutusi lakosamiidi ekspositsioonis. Seega ei mõjuta mõõdukad CYP2C19 inhibiitorid tõenäoliselt süsteemset lakosamiidi ekspositsiooni kliiniliselt olulises ulatuses. Ettevaatus on vajalik samaaegsel kasutamisel tugevate CYP2C9 inhibiitoritega (nt flukonasool) ja CYP3A4 inhibiitoritega (nt itrakonasool, ketokonasool, ritonaviir, klaritromütsiin), mis võivad põhjustada lakosamiidi süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Selliseid koostoimeid ei ole kindlaks tehtud in vivo, kuid need on võimalikud in vitro andmete alusel. Tugevad ensüümide indutseerijad, nagu rifampitsiin või naistepuna (Hypericum perforatum), võivad mõõdukalt vähendada lakosamiidi süsteemset ekspositsiooni. Seetõttu on vaja nende ensüümide indutseerijatega nii ravi alustada kui ka lõpetada ettevaatlikult.

Epilepsiavastased ravimid Koostoimete uuringutes ei mõjutanud lakosamiid oluliselt karbamasepiini ja valproehappe plasmakontsentratsioone. Karbamasepiin ja valproehape ei mõjutanud lakosamiidi plasmakontsentratsiooni. Populatsiooni farmakokineetilised analüüsid erinevates vanuserühmades hindasid, et samaaegsel ravil koos teiste antiepileptiliste ravimitega, mis on teadaolevalt ensüümide indutseerijad (erinevates annustes karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal), vähenes lakosamiidi süsteemne ekspositsioon 25% täiskasvanutel ja 17% lastel.

Suukaudsed kontratseptiivid Koostoime uuringus ei leitud kliiniliselt olulisi koostoimeid lakosamiidi ning suukaudsete kontratseptiivide etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli vahel. Ravimite koosmanustamisel progesterooni kontsentratsioonid ei muutunud.

Koostoime uuringutes ei leitud lakosamiidil toimet digoksiini farmakokineetikale. Lakosamiidi ja metformiini vahel ei olnud kliiniliselt olulist koostoimet. Varfariini samaaegne manustamine koos lakosamiidiga ei põhjustanud kliiniliselt olulist muutust varfariini farmakokineetikas ega farmakodünaamikas. Kuigi farmakokineetilised andmed lakosamiidi ja alkoholi koostoime kohta puuduvad, ei saa farmakodünaamilist toimet välistada. Lakosamiid seondub plasmavalkudega vähem kui 15% ulatuses. Seetõttu peetakse kliiniliselt olulisi koostoimeid teiste ravimitega valkudega seondumiskohtade pärast konkureerimise kaudu ebatõenäoliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Lakosamiidi võtvate rasestumisvõimeliste naistega peavad arstid arutama pereplaneerimist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamist (vt lõik „Rasedus“). Kui naine otsustab rasestuda, tuleb lakosamiidi kasutamise vajadust hoolikalt uuesti hinnata.

Rasedus Üldised riskid, mis on seotud epilepsia ja epilepsiavastaste ravimitega

Kõigi epilepsiavastaste ravimite puhul on epilepsiaga naiste järglastel väärarendite esinemissagedus kaks kuni kolm korda suurem kui üldpopulatsioonis (ligikaudu 3%). Ravitud patsientide seas on täheldatud väärarendite sagenemist polüteraapia korral, kuid ei ole selgitatud, mil määral on selle eest vastutav ravi ise ja/või haigus.

Lisaks ei tohi efektiivset epilepsiavastast ravi katkestada, sest haiguse süvenemine on kahjulik nii emale kui ka lootele.

Lakosamiidiga seotud riskid Lakosamiidi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes ei ilmnenud teratogeenseid toimeid rottidel või küülikutel, kuid emasloomale toksilistes annustes leiti rottidel ja küülikutel embrüotoksilisi toimeid (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Lakosamiidi ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik (kui kasu emale on selgelt suurem potentsiaalsest riskist lootele). Kui naine otsustab rasestuda, tuleb ravimi kasutamist hoolikalt uuesti hinnata.

Imetamine Lakosamiid eritub inimese rinnapiima. Riski vastsündinule/imikule ei saa välistada. Ravi ajal lakosamiidiga on soovitatav imetamine katkestada.

Fertiilsus Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid isas- ega emasloomade fertiilsusele ega reproduktsioonile annustes, mis andsid kuni kaks korda suurema plasmaekspositsiooni (AUC) kui maksimaalse inimesel soovitatava annuse puhul.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lakosamiid mõjutab kergelt kuni mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Ravi lakosamiidiga on seostatud pearingluse ja nägemise hägustumisega. Selle järgi tuleb soovitada, et patsient ei juhiks autot ega käsitseks teisi potentsiaalselt ohtlikke masinaid enne, kui lakosamiidi mõju nendele tegevustele ei ole kindlaks tehtud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Põhinedes täiendava ravi platseebokontrollitud kliiniliste uuringute koondanalüüsil 1308-l partsiaalsete epileptiliste hoogudega patsiendil, on vähemalt ühest kõrvaltoimest teatanud 61,9%-l lakosamiidirühma juhuvalitud patsientidest ning 35,2%-l platseeborühma juhuvalitud patsientidest. Kõige sagedamad teatatud kõrvaltoimed (≥ 10%) ravi ajal lakosamiidiga olid pearinglus, peavalu, iiveldus ja kahelinägemine. Need olid tavaliselt kerge või mõõduka tugevusega. Mõned olid annusest sõltuvad ja leevenesid annuse vähendamisel. Kesknärvisüsteemi ja seedetrakti kõrvaltoimete sagedus ning raskus vähenesid tavaliselt aja jooksul. Kõigis neis kontrollitud kliinilistes uuringutes katkestas ravi kõrvaltoime tõttu 12,2% lakosamiidirühma juhuvalitud patsientidest ja 1,6% platseeborühma juhuvalitud patsientidest. Kõige sagedam lakosamiidi katkestamist põhjustanud kõrvaltoime oli pearinglus. Pärast küllastusannuse manustamist võib kesknärvisüsteemi kõrvaltoimete (nt pearinglus) esinemissagedus olla suurem.

Põhinedes andmete analüüsil monoteraapia mittehalvemuse kliinilisest uuringust, mis võrdles lakosamiidi toimeainet kontrollitult vabastava (controlled release, CR) karbamasepiiniga, olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks (≥ 10%) lakosamiidi puhul peavalu ja pearinglus. Ravi katkestamise sagedus kõrvaltoimete tõttu oli 10,6%-l lakosamiidiga ravitud patsientidest ja 15,6%-l karbamasepiin CR-iga ravitud patsientidest.

Lakosamiidi ohutusprofiil uuringus, mis viidi läbi idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga 4-aastastel ja vanematel lastel, kellel esinesid primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (PGTCS), oli kooskõlas partsiaalsete krambihoogude platseebokontrollitud kliiniliste uuringute koondandmete põhjal teatatud ohutusprofiiliga. Primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel täiendavalt teatatud kõrvaltoimed olid müoklooniline epilepsia (lakosamiidirühmas 2,5% ja platseeborühmas 0%) ja ataksia (lakosamiidirühmas 3,3% ja platseeborühmas 0%). Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid pearinglus ja unisus. Kõige

sagedamad lakosamiidiga ravi lõpetamisest tulenenud kõrvaltoimed olid pearinglus ja enesetapumõtted. Kõrvaltoimete tõttu katkestas ravi lakosamiidirühmas 9,1% ja platseeborühmas 4,1%.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Allpool olevas tabelis on ära toodud kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt teatatud kõrvaltoimete sagedused. Sagedused on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud raskuse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata klass Vere ja Agranulotsütoos(1) lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi Ülitundlikkus ravimite Eosinofiilia ja häired suhtes(1) süsteemsete

Psühhiaatrilised Depressioon Agressiivsus häired Segasusseisund Erutatus(1)

Närvisüsteemi Pearinglus Müokloonilised Sünkoop(2) Krambid häired Peavalu hood(3) Koordinatsioonihäire

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata klass Silma Kahelinägemine Ähmane kahjustused nägemine Kõrva ja Vertiigo labürindi Tinnitus kahjustused

Südame häired Atrioventrikulaarne Ventrikulaarne Seedetrakti Iiveldus Oksendamine häired Kõhukinnisus

Maksa ja Maksafunktsiooni sapiteede häired analüüsides Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata klass

Naha ja Sügelus Angioödeem(1) Stevensi- nahaaluskoe Lööve(1) Urtikaaria(1) Johnsoni kahjustused sündroom(1) Lihaste, luustiku Lihasspasmid ja sidekoe kahjustused

Üldised häired ja Kõnnaku häire manustamiskoha Asteenia reaktsioonid Kurnatus Vigastus, Kukkumine mürgistus ja Naha protseduuri latseratsioon tüsistused Kontusioon

(1) Turustamisjärgselt teatatud kõrvaltoimed. (2) Vt „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“. (3) Teatatud PGTCS-i uuringutes.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Lakosamiidi kasutamisel täheldatakse PR-intervalli annusega seotud pikenemist. Võivad tekkida PR- intervalli pikenemisega seotud kõrvaltoimed (nt atrioventrikulaarne blokaad, sünkoop, bradükardia). Täiendavates kliinilistes uuringutes epilepsiaga patsientidel on teatatud, et I astme AV-blokaad esineb aeg-ajalt, 0,7%, 0%, 0,5% ja 0% vastavalt 200 mg, 400 mg, 600 mg lakosamiidi või platseebo puhul. Teise või kõrgema astme AV-blokaadi nendes uuringutes ei täheldatud. Siiski on teatatud turustamisjärgselt II ja III astme AV-blokaadi juhtudest, mis on seotud lakosamiidiga. Monoteraapia kliinilises uuringus, mis võrdles lakosamiidi karbamasepiin CR-iga, oli PR-intervalli pikenemise määr lakosamiidi ja karbamasepiini puhul sarnane. Täiendava ravi kliiniliste uuringute koondandmete alusel teatati sünkoobi esinemisest aeg-ajalt ja see ei erinenud lakosamiidiga ravi (n = 944) saavate (0,1%) ja platseebot (n = 364) saavate (0,3%) epilepsiaga patsientide vahel. Monoteraapia kliinilises uuringus, mis võrdles lakosamiidi karbamasepiin CR-iga, teatati sünkoobi esinemisest 7/444 (1,6%) lakosamiidi saaval patsiendil ja 1/442 (0,2%) karbamasepiin CR-i saaval patsiendil. Kodade fibrillatsioonist ja laperdusest lühiajalistes kliinilistes uuringutes ei teatatud, kuid mõlemast on teatatud epilepsia avatud uuringutes ning turustamisjärgselt.

Laborianalüüside kõrvalekalded Lakosamiidi platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes täheldati kõrvalekaldeid maksafunktsiooni analüüsides partsiaalsete krampidega täiskasvanud patsientidel, kes tarvitasid 1…3 epilepsiavastast ravimit 0,7%-l (7/935) patsientidest lakosamiidirühmas ja 0%-l (0/356) patsientidest platseeborühmas esines suurenenud ALAT kuni ≥ 3× ULN.

Mitut organsüsteemi haaravad ülitundlikkusreaktsioonid Mitut organsüsteemi haaravatest ülitundlikkusreaktsioonidest (tuntakse ka nime all eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon, DRESS) on teatatud patsientidel, keda on ravitud mõne epilepsiavastase ravimiga. Need reaktsioonid varieeruvad, kuid tavaliselt ilmneb palavik ja lööve ning neid võib seostada erinevate organsüsteemidega. Kui kahtlustatakse mitut organsüsteemi haaravat ülitundlikkust, tuleb ravi lakosamiidiga katkestada.

Lapsed Lakosamiidi ohutusprofiil partsiaalsete krambihoogudega laste täiendavas ravis oli platseebokontrolliga kliinilises uuringus (255 patsienti vanuses 1 kuu kuni alla 4 aastat ja 343 patsienti vanuses 4 aastat kuni alla 17 aastat) ning avatud kliinilistes uuringutes (847 patsienti vanuses 1 kuu kuni 18 aastat) kooskõlas täiskasvanute ohutusprofiiliga. Kuna saadaolevad andmed on alla 2-aastaste laste puhul piiratud, ei ole lakosamiidi manustamine selles vanusevahemikus näidustatud. Lastel lisaks täheldatud kõrvaltoimed olid püreksia, nasofarüngiit, farüngiit, söögiisu vähenemine, ebanormaalne käitumine ja letargia. Somnolentsusest teatati lastel sagedamini (≥ 1/10) kui täiskasvanutel (≥ 1/100 kuni < 1/10).

Eakad Monoteraapia uuringus, mis võrdles lakosamiidi karbamasepiin CR-iga, tunduvad lakosamiidiga seotud kõrvaltoimete tüübid eakatel patsientidel (≥ 65-aastased) olema sarnased alla 65-aastastel patsientidel täheldatutega. Siiski on eakatel patsientidel teatatud kukkumise, kõhulahtisuse ja treemori suuremast esinemissagedusest (≥ 5% erinevus) võrreldes nooremate täiskasvanud patsientidega. Kõige sagedam südamega seotud kõrvaltoime, millest teatati eakate puhul võrreldes nooremate täiskasvanud patsientidega, oli I astme AV blokaad. Sellest teatati lakosamiidi puhul 4,8%-l (3/62) eakatest patsientidest võrreldes 1,6% (6/382) nooremate täiskasvanud patsientidega. Ravi katkestamise sagedus kõrvaltoimete tõttu oli lakosamiidi puhul 21,0% (13/62) eakatel patsientidel ja 9,2% (35/382) noorematel täiskasvanud patsientidel Need erinevused eakate ja nooremate täiskasvanud patsientide vahel olid sarnased aktiivse võrdlusravimi rühmas täheldatutega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Pärast lakosamiidi juhuslikku või tahtlikku üleannustamist täheldatud sümptomid on peamiselt seotud kesknärvisüsteemi ja seedetraktiga. ▪ Annustes üle 400…800 mg lakosamiidi saanud patsientide kõrvaltoimete tüübid ei erinenud kliiniliselt soovitatavas annuses lakosamiidi saanud patsientide omadest. ▪ Pärast rohkem kui 800 mg sissevõtmist olid täheldatud sümptomid pearinglus, iiveldus, oksendamine, krambihood (generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood, status epilepticus). Täheldatud on ka südame juhtehäireid, šokki ja koomat. Patsientidel on teatatud surmajuhtumitest pärast mitme grammi lakosamiidi ühekordse üleannusena sissevõtmist.

Ravi Lakosamiidi üleannustamisel puudub spetsiifiline antidoot. Lakosamiidi üleannustamise ravis kasutatakse üldisi toetavaid meetmeid, vajaduse korral võib rakendada hemodialüüsi (vt lõik 5.2).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX18

Toimemehhanism

Toimeaine lakosamiid (R-2-atseetamido-N-bensüül-3-metoksüpropioonamiid) on funktsionaliseeritud aminohape. Täpne lakosamiidi epilepsiavastase toime mehhanism inimesel ei ole kindlaks tehtud. In vitro elektrofüsioloogilised uuringud on näidanud, et lakosamiid soodustab selektiivselt pingest sõltuvate naatriumkanalite aeglast inaktivatsiooni, mis viib ülierutatud neuronaalsete membraanide stabilisatsioonini.

Farmakodünaamilised toimed

Lakosamiid kaitses paljudes loommudelites partsiaalsete ja primaarselt generaliseerunud krambihoogude eest ning lükkas edasi liigse erutuse teket. Mittekliinilistes eksperimentides näitas lakosamiid kombinatsioonis levetiratsetaami, karbamasepiini, fenütoiini, valproaadi, lamotrigiini, topiramaadi või gabapentiiniga sünergilist ja aditiivset antikonvulsiivset toimet.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus (partsiaalsed krambihood) Täiskasvanud

Monoteraapia Lakosamiidi monoteraapia efektiivsust hinnati topeltpimedas paralleelrühmadega mittehalvemuse võrdluses karbamasepiin CR-iga 886 16-aastasel või vanemal patsiendil, kellel oli esimest korda või hiljuti diagnoositud epilepsia. Patsientidel pidid esinema provotseerimata partsiaalsed krambihood koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Patsiendid juhuvaliti suhtes 1 : 1 saama karbamasepiin CR- i või lakosamiidi tablettidena. Annus põhines annuse-ravivastuse suhtel ja oli vahemikus 400…1200 mg

ööpäevas karbamasepiin CR-i puhul ning 200…600 mg ööpäevas lakosamiidi puhul. Olenevalt ravivastusest oli ravi kestus kuni 121 nädalat.

Hinnanguline 6-kuuline krambivabaduse määr oli Kaplan-Meieri elumusanalüüsi meetodi kohaselt lakosamiidiga ravitud patsientidel 89,8% ja karbamasepiin CR-iga ravitud patsientidel 91,1%. Kohandatud absoluutne erinevus ravimite vahel oli –1,3% (95% CI: –5,5; 2,8). Kaplan-Meieri hinnanguline 12-kuuline krambivabaduse määr oli lakosamiidiga ravitud patsientidel 77,8% ja karbamasepiin CR-iga ravitud patsientidel 82,7%. Kuuekuuline krambivabaduse määr eakatel 65-aastastel ja vanematel patsientidel (62 patsienti lakosamiidirühmas, 57 patsienti karbamasepiin CR-i rühmas) oli sarnane mõlemas ravirühmas. Määr oli sarnane ka üldpopulatsiooni määraga. Eakate hulgas oli lakosamiidi säilitusannus 200 mg ööpäevas 55 patsiendil (88,7%), 400 mg ööpäevas 6 patsiendil (9,7%) ja annust suurendati üle 400 mg ööpäevas 1 patsiendi puhul (1,6%).

Üleminek monoteraapiale Lakosamiidi efektiivsust ja ohutust üleminekul monoteraapiale hinnati varasemas kontrollitud mitmekeskuselises topeltimedas juhuslikustatud uuringus. Nelisada kakskümmend viis ravile allumatute partsiaalsete krambihoogudega patsienti vanuses 16…70 aastat, kes võtsid üks või kaks turustatavat epilepsiavastast ravimit püsivas annuses, juhuvaliti selles uuringus lakosamiidi monoteraapiale ülemineku rühma (kas 400 mg ööpäevas või 300 mg ööpäevas suhtes 3 : 1). Ravitud patsientide puhul, kes läbisid tiitrimise ja alustasid epilepsiavastaste ravimite ärajätmist (vastavalt 284 ja 99), säilitati monoteraapia vastavalt 71,5%-l ja 70,7%-l patsientidest 57…105 päeva jooksul (mediaan 71 päeva) 70-päevase jälgimisperioodi jooksul.

Täiendav ravi Lakosamiidi efektiivsus täiendava ravimina soovitatavas annuses (200 mg ööpäevas, 400 mg ööpäevas) on kindlaks tehtud kolmes mitmekeskuselises juhuslikustatud platseebokontrollitud kliinilises uuringus, mille säilitusperiood kestis 12 nädalat. Lakosamiidi annus 600 mg ööpäevas oli samuti efektiivne kontrollitud lisaravi uuringutes, kuigi efektiivsus oli sarnane annusega 400 mg ööpäevas ja patsiendid talusid seda annust väiksema tõenäosusega kesknärvisüsteemi ja seedeelundkonnaga seotud kõrvaltoimete tõttu. Seega ei ole annus 600 mg ööpäevas soovitatav. Maksimaalne soovitatav annus on 400 mg ööpäevas. Need uuringud, milles osales 1308 patsienti, kellel oli keskmiselt 23 aastat esinenud partsiaalseid krambihooge, olid kavandatud hindama lakosamiidi efektiivsust ja ohutust, kui seda manustatakse koos 1…3 epilepsiavastase ravimiga patsientidele, kellel on kontrollimatud partsiaalsed krambihood koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma. Üldiselt vähenes epileptiliste hoogude sagedus 50% platseebot saanute puhul 23%, lakosamiidi 200 mg ööpäevas saanute puhul 34% ja lakosamiidi 400 mg ööpäevas saanute puhul 40%.

Ühekordse veenisisese lakosamiidi küllastusannuse farmakokineetikat ja ohutust uuriti mitmekeskuselises avatud uuringus, mille eesmärk oli hinnata lakosamiidravi kiire alguse ohutust ja talutavust, kasutades ühekordset veenisisest küllastusannust (200 mg), millele järgnes kaks korda ööpäevas suukaudne annus (annuse suurus oli võrdne veenisiseselt manustatud annusega) lisaravina partsiaalsete krambihoogudega täiskasvanutel vanuses 16…60 aastat.

Lapsed

Partsiaalsete krambihoogude patofüsioloogia ja kliinilised nähud vähemalt 2-aastastel lastel sarnanevad täiskasvanute omadega. Lakosamiidi efektiivsus 2-aastastel ja vanematel lastel on ekstrapoleeritud partsiaalsete krambihoogudega noorukite ja täiskasvanute andmetest, kelle puhul on oodatav sarnane ravivastus eeldusel, et laste annuste kohandamise määr on kehtestatud (vt lõik 4.2) ja ohutus on tõestatud (vt lõik 4.8). Ülalnimetatud ekstrapolatsioonipõhimõttega toetatud efektiivsust kinnitas topeltpime juhuslikustatud ja platseebokontrollitud kliiniline uuring. Uuring koosnes 8-nädalasest algperioodist, millele järgnes 6- nädalane tiitrimisperiood. Valikusse sobivad patsiendid, kes said stabiilses annuses 1…≤ 3 epilepsiavastast ravimit ning kellel esines esimese 4 nädala jooksul enne sõelumist vähemalt kaks

partsiaalset krambihoogu ja krambivabaduse faas ei kestnud kauem kui 21 päeva 8 nädala jooksul enne uuringus algperioodi alustamist, juhuvaliti saama kas platseebot (n = 172) või lakosamiidi (n = 171).

Annustamist alustati 2 mg/kg ööpäevas osalejatel, kes kaalusid alla 50 kg, või 100 mg ööpäevas osalejatel, kes kaalusid 50 kg või rohkem. Ravim jagati kaheks annuseks. Tiitrimisperioodil kohandati lakosamiidi annuseid nädalaste intervallidega 1 mg/kg või 2 mg/kg ööpäevas osalejatel, kes kaalusid alla 50 kg, või 50 mg/kg või 100 mg ööpäevas osalejatel, kes kaalusid 50 kg või rohkem, et saavutada säilitusperioodi sihtannusevahemik. Osalejad pidid saavutama minimaalse sihtannuse oma kehakaalu kategooria alusel tiitrimisperioodi 3. viimaseks päevaks, et alustada 10-nädalast säilitusperioodi. Osalejad pidid saama stabiilset lakosamiidi annust kogu säilitusperioodi vältel või nad eemaldati uuringust ning viidi üle pimendatud annuse vähendamise perioodi. Lakosamiidi- ja platseeborühma vahel täheldati statistiliselt olulist (p = 0,0003) ja kliiniliselt olulist vähenemist partsiaalsete krambihoogude esinemissageduses 28 päeva jooksul alates uuringu algusest kuni säilitusperioodini. Kovariatsioonianalüüsil põhjal oli protsentuaalne vähenemine võrreldes platseeboga 31,72% (95% CI: 16,342, 44,277). Üldiselt oli patsientide osakaal, kellel vähenes partsiaalsete krambihoogude esinemissagedus 50% uuringu algusest säilitusperioodi lõpuni 28 päeva jooksul, lakosamiidirühmas 52,9% ja platseeborühmas 33,3%. Laste elukvaliteedi loendiga (Pediatric Quality of Life Inventory) hinnatud elukvaliteet näitas, et nii lakosamiidi- kui ka platseeborühmas osalejatel oli sarnane ja stabiilne tervisega seotud elukvaliteet kogu raviperioodil.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus (primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood)

Lakosamiidi efektiivsust täiendava ravina primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga 4-aastastel ja vanematel patsientidel tõestati 24-nädalases topeltpimedas juhuslikustatud platseebokontrollitud paralleelrühmadega mitmekeskuselises kliinilises uuringus. Uuring koosnes 12-nädalasest varasemast, algtaseme eelsest perioodist, 4-nädalasest prospektiivsest algtaseme perioodist ja 24-nädalasest raviperioodist (mis sisaldas 6-nädalast tiitrimisperioodi ja 18-nädalast säilitusravi perioodi). Uuringusse sobivad patsiendid, kes olid saanud kokku 16-nädalase algtaseme eelse perioodi jooksul stabiilses annuses 1…3 epilepsiaravimit ja kellel oli tekkinud sel ajal vähemalt kolm dokumenteeritud primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilist krambihoogu, juhuvaliti suhtes 1 : 1 saama lakosamiidi või platseebot (täielikku analüüsikomplekti kuuluvad patsiendid: lakosamiid n = 118, platseebo n = 121; neist kuulus ≥ 4-…< 12-aastaste vanuserühma 8 patsienti ja ≥ 12…< 18-aastaste vanusevahemikku 16 patsienti, keda raviti lakosamiidiga, ning vastavalt 9 ja 16 patsienti platseeboga). Patsientidel kehakaaluga alla 30 kg tiitriti annus säilitusravi perioodi sihtannuseni 12 mg/kg ööpäevas, patsientidel kehakaaluga 30 kg kuni alla 50 kg tiitriti annuseni 8 mg/kg ööpäevas ja patsientidel kehakaaluga 50 kg või rohkem annuseni 400 mg ööpäevas.

Efektiivsuse muutuja Platseebo Lakosamiid Parameeter N = 121 N = 118 Aeg teise primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilise krambihooni Mediaan (päevades) 77,0 - 95% CI 49,0, 128,0 - Lakosamiid – platseebo

Riskitiheduste suhe 0,540 95% CI 0,377, 0,774 p-väärtus < 0,001

Krambivaba

Stratifitseeritud Kaplani-Meieri hinnang 17,2 31,3 (%) 95% CI 10,4, 24,0 22,8, 39,9 Lakosamiid – platseebo 14,1 95% CI 3,2, 25,1

p-väärtus 0,011 Märkus: lakosamiidirühmas ei saanud mediaanaega teise primaarselt generaliseerunud toonilis- kloonilise krambihooni Kaplani-Meieri meetodil hinnata, sest ˃ 50%-l patsientidest ei tekkinud 166. päevaks teist primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilist krambihoogu.

Laste alarühmas esmaste, teiseste ja muude efektiivsuse tulemusnäitajate osas saadud tulemused olid kooskõlas üldpopulatsioonis saadud tulemustega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Lakosamiid imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Lakosamiidi tablettide suukaudne biosaadavus on ligikaudu 100%. Pärast suukaudset manustamist suureneb muutumatu lakosamiidi plasmakontsentratsioon kiiresti ja saavutab C -i ligikaudu 0,5…4 tundi pärast manustamist. Lakosamiidi tabletid ja suukaudne siirup on bioekvivalentsed. Toit ei mõjuta imendumise kiirust ega ulatust. Jaotumine Jaotusruumala on ligikaudu 0,6 l/kg. Lakosamiid seondub plasmavalkudega vähem kui 15% ulatuses.

Biotransformatsioon 95% annusest eritub uriiniga lakosamiidi ja metaboliitidena. Lakosamiidi metabolismi ei ole täielikult kirjeldatud. Peamised uriiniga erituvad ühendid on muutumatu lakosamiid (ligikaudu 40% annusest) ja selle O- desmetüülmetaboliit (alla 30%). Polaarse fraktsiooni (arvatavad seriini derivaadid) osa uriinis oli ligikaudu 20%, kuid inimese plasmas määratav ainult väheses koguses (0…2%) mõnel inimesel. Muid metaboliite leiti uriinis väheses koguses (0,5…2%). In vitro andmed näitavad, et CYP2C9, CYP2C19 ja CYP3A4 on võimelised katalüüsima O- desmetüülmetaboliidi moodustumist, kuid peamist osalevat isoensüümi ei ole kinnitatud in vivo. Kliiniliselt olulist erinevust lakosamiidi ekspositsioonis ei leitud, võrreldes tema farmakokineetikat kiiretel metaboliseerijatel (funktsionaalne CYP2C19) ja aeglastel metaboliseerijatel (puudub funktsionaalne CYP2C19). Lisaks ei näidanud koostoimete uuring omeprasooliga (CYP2C19 inhibiitor) kliiniliselt olulisi muutusi lakosamiidi plasmakontsentratsioonides, mis viitab selle raja vähesele tähtsusele. O-desmetüüllakosamiidi plasmakontsentratsioon on ligikaudu 15% lakosamiidi plasmakontsentratsioonist. Sellel peamisel metaboliidil ei ole teadaolevat farmakoloogilist aktiivsust.

Eritumine Lakosamiid eritatakse süsteemsest vereringest peamiselt renaalse ekskretsiooni ja biotransformatsiooni teel. Pärast radioaktiivselt märgistatud lakosamiidi suukaudset ja intravenoosset manustamist oli ligikaudu 95% radioaktiivsust määratav uriinis ja vähem kui 0,5% roojas. Lakosamiidi eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 13 tundi. Farmakokineetika on annusega proportsionaalne ja konstantne ajas, väikese patsiendisisese ning patsientidevahelise varieeruvusega. Pärast kaks korda ööpäevas manustamist saavutatakse plasma tasakaalukontsentratsioon kolme päeva pärast. Plasmakontsentratsioon suureneb akumulatsioonifaktoriga ligikaudu kaks korda.

Ühekordne 200 mg küllastusannus on ligikaudu võrdne tasakaalukontsentratsiooniga, kui manustatakse 100 mg kaks korda ööpäevas suukaudselt.

Farmakokineetika patsientide erirühmades

Sugu Kliinilised uuringud näitavad, et sool ei ole lakosamiidi plasmakontsentratsioonile kliiniliselt olulist mõju.

Neerukahjustus Lakosamiidi AUC suurenes tervete inimestega võrreldes ligikaudu 30% kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel ning 60% raske neerukahjustuse ja hemodialüüsi vajadusega lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel. Samas maksimaalne kontsentratsioon veres (C ) ei muutunud. Lakosamiidi on võimalik efektiivselt plasmast eemaldada hemodialüüsiga. Neljatunnise hemodialüüsi järel väheneb lakosamiidi AUC ligikaudu 50%. Seetõttu soovitatakse hemodialüüsi järel manustada lisaannus (vt lõik 4.2). Mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel oli O-desmetüülmetaboliidi ekspositsioon mitu korda suurem. Hemodialüüsi puudumisel suurenes ravimisisaldus lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel ja suurenes pidevalt 24-tunnise proovivõtuperioodi vältel. Ei ole teada, kas metaboliidi suurenenud ekspositsioon põhjustab lõppstaadiumis neeruhaiguse korral kõrvaltoimete sagenemist, kuid metaboliidi farmakoloogilist aktiivsust ei ole kindlaks tehtud. Maksakahjustus Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh B) leiti lakosamiidi suurem plasmakontsentratsioon (ligikaudu 50% suurem AUC ). Suurenenud ekspositsiooni põhjus on osaliselt halvenenud neerufunktsioon uuritud osalejatel. Hinnati, et mitterenaalse kliirensi vähenemine uuringupatsientidel põhjustab lakosamiidi AUC suurenemise 20%. Lakosamiidi farmakokineetikat ei ole hinnatud raske maksakahjustuse korral (vt lõik 4.2). Eakad (üle 65-aastased) Uuringus, mis hõlmas neli üle 75–aastast meest ja naist, suurenes AUC vastavalt 30% ning 50% võrreldes noorte meestega. See on osaliselt seotud väiksema kehakaaluga. Kehakaalu suhtes normaliseeritud erinevus on vastavalt 26% ja 23%. Samuti täheldati ekspositsiooni suurenenud varieeruvust. Selles uuringus oli lakosamiidi kliirens ainult kergelt vähenenud eakatel patsientidel. Üldist annuse vähendamist ei peeta vajalikuks, kui see ei ole näidustatud halvenenud neerufunktsiooni tõttu (vt lõik 4.2).

Lapsed

Lakosamiidi farmakokineetiline profiil lastel määrati populatsiooni farmakokineetika analüüsis, kasutades hajusaid plasmakontsentratsiooni andmeid, mis saadi kuuest platseebokontrollitud juhuslikustatud kliinilisest uuringust ning viiest avatud uuringust, milles osales 1655 epilepsiaga täiskasvanut ja last vanuses 1 kuu kuni 17 aastat. Neist uuringutest kolm tehti täiskasvanutel, seitse lastel ja üks segapopulatsioonis. Manustatud lakosamiidi annused varieerusid 2…17,8 mg/kg ööpäevas, manustatuna kaks korda päevas, ega ületanud 600 mg ööpäevas. Tüüpiline hinnanguline plasma kliirens oli lastel kehakaaluga 10 kg, 20 kg, 30 kg ja 50 kg vastavalt 0,46 l/h, 0,81 l/h, 1,03 l/h ja 1,34 l/h. Võrdluseks on täiskasvanutel (kehakaaluga 70 kg) hinnanguline plasma kliirens 1,74 l/h. Populatsiooni farmakokineetika analüüs, milles kasutati primaarselt generaliseerunud toonilis- klooniliste krambihoogude uuringu hajusaid farmakokineetika proove, näitas ekspositsiooni sarnasust primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogudega patsientidel ja partsiaalsete krambihoogudega patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksilisuse uuringutes oli saadud lakosamiidi plasmakontsentratsioon sarnane või ainult marginaalselt suurem võrreldes patsientidel täheldatuga, mis jätab inimekspositsioonile väiksed või olematud marginaalid.

Ohutusfarmakoloogilised uuringud näitasid anesteseeritud koertel lakosamiidi veenisisese manustamise korral mööduvat PR-intervalli ja QRS-kompleksi kestuse pikenemist ning vererõhu langust tõenäoliselt kardiodepressiivse toime tõttu. Sellised mööduvad muutused algasid samas kontsentratsiooni vahemikus nagu pärast maksimaalset soovitatavat kliinilist annustamist. Anesteseeritud koertel ja makaakidel leiti intravenoossete annustega 15…60 mg/kg südamekodade ja -vatsakeste juhtivuse aeglustumine, atrioventrikulaarne blokaad ning atrioventrikulaarne dissotsiatsioon. Korduvtoksilisuse uuringutes leiti rottidel kergeid pöörduvaid muutusi maksas ligikaudu kolmekordse kliinilise ekspositsiooni juures. Need muutused hõlmavad organi kaalu tõusu, hepatotsüütide hüpertroofiat, maksaensüümide suurenenud kontsentratsiooni seerumis ning üldkolesterooli ja triglütseriidide sisalduse suurenemist. Teisi histopatoloogilisi muutusi peale hepatotsüütide hüpertroofia ei leitud. Näriliste ja küülikute reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse uuringutes manustamisel emasrotile toksilistes annustes ei ilmnenud teratogeenset toimet, kuid esines surnultsündide ja järglaste surmade arvu suurenemine poegimisperioodil, kergelt oli vähenenud elus pesakondade suurus ning vastsündinute kehakaal, mis vastasid süsteemsele ekspositsioonitasemele. See sarnanes eeldatava kliinilise ekspositsiooniga. Kuna toksilisuse tõttu emasloomale ei saanud kõrgemaid ekspositsioonitasemeid loomkatsetes uurida, siis ei ole lakosamiidi embrüofetotoksilise ja teratogeense potentsiaali täielikuks iseloomustamiseks andmed piisavad. Uuringud rottidega näitasid, et lakosamiid ja/või selle metaboliidid läbivad kergesti platsentaarbarjääri. Noortel rottidel ja koertel ei erine toksilisuse tüübid kvalitatiivselt täiskasvanud loomade omadest. Noortel rottidel ilmnes kehakaalu langus süsteemse ekspositsiooni tasemel, mis olid sarnane oodatava kliinilise ekspositsiooniga. Noortel koertel hakkasid mööduvad ja annusega seotud kesknärvisüsteemi kliinilised nähud ilmnema süsteemse ekspositsiooni tasemel, mis oli madalam oodatavast kliinilisest ekspositsioonist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Mikrokristalliline tselluloos (E460) Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos Hüdroksüpropüültselluloos (E463) Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga (mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid) Krospovidoon Magneesiumstearaat (E572) Tableti õhuke polümeerikate

Lacosamide Grindeks, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Punane raudoksiid (E172) Karmiinpunane (E120) Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)

Lacosamide Grindeks, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209)

Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Kollane raudoksiid (E172)

Lacosamide Grindeks, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)

Lacosamide Grindeks, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Talk (E553b) Kaltsiumkarbonaat (E170) Glütseroolmonokaprülokapraat (E471) Polüvinüülalkohol (E1203) Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Lacosamide Grindeks, 50 mg ja 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid PVC/PVDC//Alu või OPA/Alu/PVC//Alu blistrid, mis sisaldavad 14, 56 või 168 õhukese polümeerikattega tabletti.

Lacosamide Grindeks, 150 mg ja 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid PVC/PVDC//Alu või OPA/Alu/PVC//Alu blistrid, mis sisaldavad 56 või 168 õhukese polümeerikattega tabletti või hulgipakendid, mis sisaldavad 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS GRINDEKS

Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057, Läti Tel: +371 6708 3205 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

50 mg: 1223825 100 mg: 1226625 150 mg: 1224325 200 mg: 1224425

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.11.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026