Näidustus: Suukaudne raseduse vältimine. Lydisilka väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning seda, milline on VTE risk koos Lydisilkaga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Pakendi infoleht: Teave kasutajale

Lydisilka 3 mg/14,2 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Oluline teave kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (KHK-de) kohta:

• Õigesti kasutatuna on need ühed kõige usaldusväärsematest pöörduva toimega rasestumisvastastest meetoditest.
• Need tõstavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel aastal või kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega.
• Palun olge tähelepanelik ja pöörduge arsti poole, kui te arvate, et teil võivad olla verehüübe sümptomid (vt lõik 2 „Verehüübed“).

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Lydisilka ja milleks seda kasutatakse

Lydisilka tabletid on rasestumisvastased pillid, mida kasutatakse rasestumise vältimiseks.

• 24 õhukese polümeerikattega roosat tabletti sisaldavad toimeainetena väikeses koguses kahte erinevat naissuguhormooni: estetrooli ja drospirenooni.
• 4 õhukese polümeerikattega valgel tabletil toimet ei ole ning ei sisalda hormoone ja neid nimetatakse platseebotablettideks.
• Kahte erinevat hormooni sisaldavaid rasestumisvastaseid pille, nagu Lydisilka, nimetatakse „kombineeritud pillideks“. Erinevad hormoonid toimivad koos ja takistavad ovulatsiooni (munaraku vabastamine munasarjast) ja vähendavad vabastatud munaraku viljastamise ning rasestumise tõenäosust.

2. Mida on vaja teada enne Lydisilka võtmist

Üldised märkused Enne kui te alustate Lydisilka kasutamist, tuleb teil lugeda teavet verehüüvete kohta lõigus 2. Eriti tähtis on lugeda verehüübe sümptomite kohta – vt lõik 2 „Verehüübed“.

Enne, kui te võite Lydisilkat võtma hakata, esitab teie arst teile mõningaid küsimusi teie ja teie lähisugulaste terviselugude kohta. Arst mõõdab ka teie vererõhku ja võib sõltuvalt teie tervislikust seisundist teha ka muid analüüse.

Selles infolehes kirjeldatakse mitmeid olukordi, mil te peate rasestumisvastaste pillide võtmise lõpetama või kui pillide tõhusus võib olla vähenenud. Sellisel juhul peate te hoiduma seksuaalvahekorrast või kasutama mõnda täiendavat mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit, näiteks kondoomi või mõnda muud barjäärimeetodit. Ärge kasutage sellel eesmärgil nn rütmimeetodit või basaaltemperatuuri mõõtmise meetodit. Need meetodid ei pruugi olla usaldusväärsed, sest pillide võtmine mõjutab tavalisi menstruaaltsükliga kaasuvaid temperatuuri ja emakakaela lima omaduste muutusi.

Nagu teised hormonaalsed rasestumisvastased ravimid, ei kaitse ka Lydisilka teid inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) infektsiooni, omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS) või teiste suguhaiguste eest.

Lydisilkat ei tohi võtta Te ei tohi Lydisilkat kasutada, kui teil on mis tahes allpool nimetatud seisund. Kui teil on mõni allpool nimetatud seisunditest, peate sellest rääkima oma arstile. Arst arutab teiega, milline muu rasestumisvastane meetod oleks sobivam.

• Kui te olete estetrooli, drospirenooni või selle ravimi mis tahes teiste koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
• Kui teil on (või on olnud) verehüüve jalgade veresoontes (süvaveeni tromboos), kopsudes (kopsuembol) või teistes organites.
• Kui te teate, et teil on vere hüübimist mõjutav haigus, näiteks C-valgu vaegus, S-valgu vaegus, antitrombiin III vaegus, V faktori Leideni mutatsioon või fosfolipiidide vastased antikehad. - Kui te peate minema operatsioonile või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik „Verehüübed“).
• Kui teil on olnud südameinfarkt või insult.
• Kui teil on (või on olnud) stenokardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rinnus ja võib olla esmaseks viiteks südameinfarktile) või transitoorne ajuisheemia (mööduvad insuldi sümptomid).
• Kui teil on mõni järgmistest haigustest, mis võib suurendada verehüübe tekkimise riski arterites:
• raske suhkurtõbi koos veresoonte kahjustusega,

• väga kõrge vererõhk,
• väga suur vererasvade sisaldus (kolesterool või triglütseriidid), - hüperhomotsüsteineemiaks nimetatav seisund.
• Kui teil on (või on olnud) teatud tüüpi migreen (auraga migreen).
• Kui teil on (või on olnud) hea- või pahaloomuline maksakasvaja.
• Kui teil on (või on olnud) maksahaigus ja teie maksa normaalne funktsioon ei ole veel taastunud.
• Kui teie neerud ei tööta hästi (neerupuudulikkus).
• Kui teil on (või on olnud) või kui teil võib olla rinnanäärme vähk või suguelundite vähk.
• Kui teil on teadmata põhjusega vereeritus tupest.

Kui mõni neist seisunditest tekib Lydisilka kasutamise ajal esimest korda, siis lõpetage kohe preparaadi võtmine ja võtke ühendust oma arstiga. Vahepealsel ajal kasutage mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit. Vt ka eespool lõik 2 „Üldised märkused“.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Lydisilka võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Millal tuleb pöörduda arsti poole?

Pöörduge nii kiiresti kui võimalik arsti poole:

• kui te märkate võimalikule verehüübele viitavaid tunnuseid, mis võib tähendada, et teil on verehüüve jalas (see tähendab süvaveeni tromboos), verehüüve kopsus (see tähendab kopsuemboolia), südameinfarkt või insult (vt allpool lõik „Verehüübed“).

Nende tõsiste kõrvaltoimete sümptomite kirjeldust lugege lõigust „Kuidas verehüüvet ära tunda“.

Teavitage oma arsti, kui teil on tegemist mõne allpool nimetatud seisundiga. Samuti öelge oma arstile, kui mõni neist seisunditest tekib või süveneb Lydisilka võtmise ajal:

• kui teie lähedasel sugulasel on või on olnud rinnanäärmevähk,

• kui teil on pärilik või omandatud angioödeem. Östrogeene sisaldavad ravimid võivad angioödeemi sümptomite teket esile kutsuda või neid süvendada. Pöörduge kohe oma arsti poole, kui teil tekivad angioödeemi sümptomid, nagu näo, keele ja/või kõri turse ja/või neelamisraskused või lööve koos hingamisraskustega,
• kui teil on maksahaigus või sapipõie haigus,
• kui teil on neeruhaigus,
• kui teil on suhkurtõbi,
• kui teil on depressioon,
• kui teil on epilepsia (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Lydisilka“),
• kui teil on Crohni tõbi või haavandiline koliit (krooniline põletikuline soolehaigus),
• kui teil on süsteemne erütematoosne luupus (haigus, mis mõjutab organismi kehaomast kaitsesüsteemi),
• kui teil on hemolüütilis-ureemiline sündroom (verehüübivuse häire, mis põhjustab neerupuudulikkust),
• kui teil on sirprakuline aneemia (pärilik punaste vererakkude haigus),
• kui teie vere rasvasisaldus on suurenenud (hüpertriglütserideemia) või esineb seda seisundit teie perekonnas. Hüpertriglütserideemiat on seostatud suurenenud riskiga pankreatiidi (kõhunäärme põletiku) tekkeks,
• kui te peate minema operatsioonile või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 „Verehüübed“),
• kui te olete äsja sünnitanud, on teil suurem risk verehüüvete tekkeks. Küsige oma arstilt, kui kiiresti pärast sünnitust võite te Lydisilkat võtma hakata,
• kui teil on nahaaluste veenide põletik (pindmine tromboflebiit),

• kui teil on varikoossed veenid,
• kui teil on (või on olnud) kloasm (pigmendilaigud, eelkõige näol, mida nimetatakse ka „raseduslaikudeks“). Sellisel juhul hoiduge liiga kaua päikese või ultraviolettkiirguse käes viibimisest,
• kui teil on haigus, millesse haigestusite esmakordselt raseduse või varasema suguhormoonide kasutamise ajal (nt kuulmiskadu, verehaigus, mida nimetatakse porfüüriaks, villidega nahalööve raseduse ajal [rasedusherpes], keha äkilisi liigutusi põhjustav närvisüsteemi haigus [Sydenhami korea]).

VEREHÜÜBED

Kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi, nagu Lydisilka, kasutamine suurendab teie riski verehüübe tekkimiseks võrreldes selle mittekasutamisega. Harvadel juhtudel võib verehüüve ummistada veresooned ja põhjustada tõsiseid probleeme.

Verehüübed võivad tekkida:

• veenides (nimetatakse „venoosne tromboos“, „venoosne trombemboolia“ või VTE),
• arterites (nimetatakse „arteriaalne tromboos“, „arteriaalne trombemboolia“ või ATE).

Verehüüvetest paranemine ei ole alati täielik. Harva võivad sellel olla tõsised püsivad tagajärjed, väga harva võivad need lõppeda surmaga.

Tähtis on meeles pidada, et kahjuliku verehüübe tekkimise üldine risk Lydisilka kasutamisel on väike.

KUIDAS VEREHÜÜVET ÄRA TUNDA

Pöörduge kiiresti arsti poole, kui märkate mis tahes järgmist tunnust või sümptomit.

Kas teil on mõni neist sümptomitest? Millega võib olla tegemist?

• Turse ühel jalal või piki jala või jalalaba veeni kulgu, eriti kui Süvaveenitromboos sellega kaasneb:
• jala valulikkus või hellus, mida võib tunda anda ainult püsti seistes või kõndides,
• jala temperatuuri tõus,
• naha värvuse muutus jalal, näiteks kahvatus, punetus või sinakus.

• äkki algav seletamatu õhupuudus või kiire hingamine, Kopsuemboolia
• äkki algav ilma selge põhjuseta köha, millega võib kaasneda vere

köhimine,

• terav valu rinnus, mis võib tugevneda sügaval hingamisel,
• tugev pearinglus või peapööritus, - kiired või ebaregulaarsed

südamelöögid, - tugev kõhuvalu.

Kui te ei ole kindel, pidage nõu arstiga, sest mõnda neist sümptomitest, nagu köha või õhupuudust, võidakse ekslikult pidada kergemaks seisundiks, näiteks hingamisteede infektsiooniks (nt külmetus).

Kõige sagedamini ühes silmas tekkivad sümptomid: Võrkkesta veeni tromboos

• kohene nägemiskaotus või (verehüüve silmas)

valutu nägemise hägustumine, mis võib viia nägemiskaotuseni,

• valu rinnus, ebamugavus, surve, raskus, Südamerabandus
• pitsitus- või täistunne rinnus, käsivarres või rinnaku all,
• täistunne, seedehäired või lämbumistunne,
• ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga,

kõripiirkonda, kätte ja kõhtu,

• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus, - äärmine

nõrkus, ärevus või õhupuudus,

• kiired või ebaregulaarsed südamelöögid.

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käes või jalas, eriti ühes Insult

kehapooles,

• äkki tekkinud segasus, kõnetakistus või raskused arusaamisega,
• äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas,
• äkki tekkinud kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- või

koordinatsioonihäired,

• äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu,
• teadvusekaotus või minestamine krambihoogudega või ilma,

Mõnikord võivad insuldi sümptomid kesta lühikest aega ja peaaegu kohe ning täielikult taanduda, kuid teil tuleb siiski kiiresti arsti poole pöörduda, sest teil võib olla risk uue insuldi tekkeks.

• jäseme turse ja kergelt sinine värvus, tugev Verehüübed ummistavad teisi
• kõhuvalu (äge kõht). veresooni

VEREHÜÜBED VEENIS

Mis võib juhtuda, kui verehüüve tekib veenis?

• Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamist on seostatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (venoosne tromboos). Need kõrvaltoimed esinevad siiski harva. Kõige sagedamini tekivad need kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase preparaadi kasutamise esimesel aastal.
• Kui verehüüve tekib sääre- või jalaveeni, võib see põhjustada süvaveeni tromboosi.
• Kui verehüüve liigub jalast kopsu, võib see põhjustada kopsuembooliat.
• Väga harva võib verehüüve tekkida mõnes teises elundis, näiteks silmas (võrkkesta veeni tromboos).

Millal on veenis verehüübe tekkimise risk kõige suurem? Verehüübe tekkimise risk veenis on suurim kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase preparaadi esmakordse kasutamise esimesel aastal. Risk võib olla suurem ka siis, kui te alustate kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase preparaadi (sama või mõne teise) uuesti võtmist pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see on alati pisut suurem kui kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase preparaadi mittekasutamisel. Kui te lõpetate Lydisilka võtmise, langeb verehüübe tekkerisk mõne nädalaga normaalsele tasemele.

Kui suur on verehüübe tekkerisk? Riski suurus sõltub sellest, milline on teie loomulik risk VTE tekkeks ja millist tüüpi kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast preparaati te võtate. Üldine risk verehüübe tekkeks jalas või kopsus (süvaveeni tromboos või kopsuemboolia) on Lydisilkaga väike.

• Ligikaudu 2 naisel 10 000-st, kes ei kasuta ühtegi kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast preparaati ega ole rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jooksul.
• Ligikaudu 5...7-l naisel 10 000-st, kes kasutavad väikeses (<50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) koguses etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli, noretisterooni või norgestimaati sisaldavat kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast preparaati, tekib verehüüve ühe aasta jooksul.
• Veel ei ole teada, milline on Lydisilkaga risk verehüübe tekkeks võrreldes levonorgestreeli sisaldava kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase preparaadiga.

• Verehüübe tekkerisk on erinev sõltuvalt teie isiklikust haigusloost (vt allpool „Verehüübe tekkeriski suurendavad faktorid“).

Naised, kes ei kasuta kombineeritud hormonaalseid Ligikaudu 2 naisel 10 000-st pille/plaastrit/rõngast ega ole rasedad

Naised, kes kasutavad väikeses (< 50 mikrogrammi Ligikaudu 5...7 naisel 10 000-st etünüülöstradiooli) koguses etünüülöstradiooli ja levonorgestreeli, noretisterooni või norgestimaati sisaldavat kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast pilli.

Lydisilkat kasutavad naised On veel teadmata

Veenis verehüübe tekkeriski suurendavad faktorid Lydisilkaga on verehüübe tekkerisk väike, kuid mõned faktorid suurendavad seda riski. Teil on risk suurem, kui:

• te olete väga ülekaaluline (kehamassiindeks ehk KMI üle 30 kg/m2),
• kellelgi teie lähisugulastest on noores eas (nt nooremana kui ligikaudu 50 aastat) esinenud verehüüve jalas, kopsus või mõnes muus elundis. Sellisel juhul võib teil olla pärilik verehüübimishäire,
• te peate minema operatsioonile või kui teil tuleb vigastuse või haiguse tõttu olla pikka aega voodirežiimil või kui teil on jalg kipsis. Lydisilka kasutamine võib olla vajalik katkestada mitu nädalat enne operatsiooni või siis, kui teie liikumisvõime on piiratud. Kui teil tuleb Lydisilka võtmine katkestada, küsige oma arstilt, millal te võite seda uuesti kasutama hakata, - te saate vanemaks (eriti ligikaudu üle 35 aasta), - kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi.

Verehüübe tekkerisk on seda suurem, mida rohkem nimetatud seisundeid teil on. Lennureis (kestusega > 4 tunni) võib ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil on mõni muu loetletud faktoritest. On tähtis, et te räägite oma arstile, kui teil on mõni neist seisunditest, ka siis, kui te ei ole päris kindel. Arst võib otsustada, et teil tuleb Lydisilka kasutamine lõpetada. Kui Lydisilka kasutamise ajal mõni neist seisunditest muutub, näiteks tekib mõnel lähisugulasel teadmata põhjusel tromboos või te võtate kaalus palju juurde, rääkige sellest arstile.

VEREHÜÜBED ARTERIS

Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Arteris tekkinud verehüüve, nagu ka veenis tekkinud verehüüve, võib põhjustada tõsiseid probleeme. Näiteks võib see põhjustada südameinfarkti või insulti.

Arteris verehüübe tekkeriski suurendavad faktorid Oluline on märkida, et südameinfarkti või insuldi risk Lydisilka kasutamisel on väga väike, kuid see võib suureneda:

• vanuse suurenedes (ligikaudu üle 35 aasta),
• kui te suitsetate. Kasutades kombineeritud hormonaalset rasestumisvastast preparaati, nagu Lydisilkat, soovitatakse suitsetamisest loobuda. Kui te ei suuda suitsetamisest loobuda ja olete

vanem kui 35 aastat, võib arst soovitada teil kasutada teist tüüpi rasestumisvastast meetodit, - kui te olete ülekaaluline,

• kui teil on madal vererõhk,
• kui mõnel teie lähisugulasel on olnud noores eas (nooremana kui ligikaudu 50 aastat) südameinfarkt või insult. Sel juhul võib ka teil olla suurem risk südameinfarkti või insuldi tekkeks,
• kui teil või mõnel teie lähisugulastest on veres suur rasvasisaldus (kolesterool või triglütseriidid),
• kui teil esinevad migreenihood, eriti auraga migreen,
• kui teil on südameprobleeme (klapirike või rütmihäire, mida nimetatakse kodade virvenduseks), - kui teil on suhkruhaigus.

Kui teil on rohkem kui üks loetletud seisunditest või kui mõni neist on eriti raske, võib verehüübe tekkerisk veelgi suureneda,

Kui mõni ülal kirjeldatud seisunditest Lydisilkat kasutades muutub, näiteks hakkate suitsetama, kellelgi teie lähisugulastest tekib teadmata põhjusel tromboos või te võtate kaalus palju juurde, rääkige sellest oma arstile.

Vähkkasvaja Kombineeritud pille kasutavatel naistel on täheldatud rinnanäärmevähki veidi sagedamini kui mittekasutajatel, aga ei ole teada, kas see on seotud raviga. Nii näiteks võidakse kombineeritud pille võtvatel naistel kasvajaid leida sagedamini põhjusel, et nad käivad sagedamini arsti juures läbivaatusel. Pärast kombineeritud pillide võtmise lõpetamist rinnanäärmevähi suurenenud risk järkjärgult väheneb. Pillide kasutamise ajal on oluline korrapäraselt oma rindu kontrollida ja pöörduda kohe arsti poole, kui te leiate rinnas mõne tihedama tüki. Palun öelge oma arstile, kui mõnel teie lähisugulasel on kunagi olnud rinnanäärmevähk (vt lõik 2 „Millal tuleb olla Lydisilkaega eriti ettevaatlik“).

Harvadel juhtudel on rasestumisvastaste pillide kasutajatel täheldatud healoomulisi (vähki mitte tekitavad) maksakasvajaid ja veelgi harvematel juhtudel pahaloomulisi (vähkitekitavad) maksakasvajaid. Kui teil tekib ebatavaline tugev kõhuvalu, siis võtke kohe ühendust oma arstiga.

Emakakaelavähki põhjustab inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon. Emakakaelavähki on täheldatud sagedamini naistel, kes on rasestumisvastaseid pille kasutanud kauem kui 5 aastat. Ei ole teada, kas see erinevus on tingitud hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamisest või muudest faktoritest, näiteks erinev seksuaalkäitumine.

Psühhiaatrilised häired Osa naisi, kes on kasutanud hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, sealhulgas Lydisilkat, on teatanud depressioonist või meeleolulangusest. Depressioon võib olla raske ja mõnikord põhjustada enesetapumõtteid. Kui teil tekivad meeleolumuutused või depressioonisümptomid, pöörduge abi saamiseks võimalikult kiiresti oma arsti poole.

Tsükliväline veritsus Reeglina algab menstruatsioon Lydisilka pakendis sisalduvate valgete platseebotablettide võtmise ajal. Ootamatu veritsus (veritsus platseebotablettide võtmise päevadest erineval ajal) võib tekkida ka Lydisilka kasutamise esimesel paaril kuul. Enamasti selline veritsus on kerge ja ei vaja sanitaarvahendite kasutamist. Kui veritsust esineb rohkem kui paari kuu jooksul või kui veritsus algab mitme kuu pärast, peab teie arst välja selgitama selle põhjuse.

Mida te peate tegema, kui platseebotablettide võtmise päevadel menstruatsiooni ei teki Kui võtsite kõik toimeaineid sisaldavad roosad tabletid õigesti, te ei ole oksendanud ega kannatanud tõsise kõhulahtisuse all ja te ei ole võtnud teisi ravimeid, siis on rasedus väga ebatõenäoline. Jätkake Lydisilka võtmist tavapäraselt. Kui te ei ole võtnud tablette korrektselt või teil jääb vahele kaks järjestikust menstruatsiooni, siis te võite olla rase. Võtke viivitamatult ühendust oma arstiga. Veenduge enne järgmise rea alustamist, et te ei ole rase. Vt ka lõik 3 „Kui te oksendate või teil on tõsine kõhulahtisus“ võik lõik 2 „Muud ravimid ja Lydisilka“.

Lapsed ja noorukid Lydisilka on näidustatud ainult pärast menstruatsioonide algust.

Muud ravimid ja Lydisilka Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Samuti informeerige arsti ja hambaarsti (või apteekrit), kes teile mõne muu ravimi välja kirjutab, et te kasutate Lydisilkat. Nemad oskavad teile selgitada, kas peate kasutama täiendavat rasestumisvastast vahendit (näiteks kondoomi) ja kui kaua. Samuti oskavad nad öelda, kas peate muutma teile vajaliku teise ravimi kasutamist. Teatud ravimid võivad mõjutada Lydisilka sisaldust veres ja vähendada selle tõhusust raseduse ärahoidmisel või põhjustada ootamatut veritsust. Siia kuuluvad ravimid järgmiste haiguste raviks:

• epilepsia (näiteks barbituraadid, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, felbamaat, okskarbasepiin, topiramaat),
• tuberkuloos (näiteks rifampitsiin),
• HIV ja C-hepatiidi viiruse nakkused (HCV) (nt niinimetatud proteaasi inhibiitorid ja mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid nagu näiteks ritonaviir, nevirapiin, efavirens),
• seennakkused (nt griseofulviin),
• kõrge vererõhk kopsu veresoontes (nt bosentaan).

Naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad taimsed preparaadid võivad samuti vähendada Lydisilka toimet. Kui te soovite kasutada naistepuna sisaldavat preparaati ajal, mil te juba kasutate Lydisilkat, siis pidage kõigepealt nõu oma arstiga.

Kui te võtate neid ravimeid või taimseid ravimeid, mis võivad vähendada Lydisilka efektiivsust, tuleb lisaks kasutada rasestumisvastast barjäärimeetodit. Barjäärimeetodit tuleb kasutada kogu samaaegselt võetava ravimi kasutamise perioodi ja 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui ravi kestab edasi pärast KHK pakendis olevate toimeaineid sisaldavate roosade tablettide lõppemist, siis tuleb platseebotabletid hävitada ja kohe alustada toimeaineid sisaldavate tablettide kasutamist järgmisest KHK pakendist.

Kui on vajalik pikaajaline ravi üleval nimetatud ravimitega, siis peate kasutama mittehormonaalseid rasestumisvastaseid meetodeid. Küsige nõu arstilt või apteekrilt.

Lydisilka võib mõjutada teiste ravimite toimet, näiteks:

• tsüklosporiin (ravim, mida kasutatakse siirdamiste järel koe äratõukereaktsiooni pärssimiseks),
• lamotrigiin (ravim, mida kasutatakse epilepsia raviks).

HCV kombineeritud raviskeem, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri koos ribaviriiniga või ilma selleta, samuti koos glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri raviskeemiga, võib põhjustada maksaensüümide aktiivsuse suurenemist vereanalüüsides (ALAT ensüümi aktiivsuse tõus) naistel, kes kasutavad etünüülöstradiooli sisaldavaid KHK-sid. Lydisilka sisaldab etünüülöstradiooli asemel estetrooli. On teadmata, kas ALAT maksaensüümi aktiivsus võib suureneda ka Lydisilka kasutamisel koos nende HCV kombineeritud raviskeemidega. Arst juhendab teid vastavalt.

Pidage enne mis tahes ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Laboratoorsed analüüsid Kui teilt võetakse vere- või uriiniproov, siis öelge oma arstile, et te kasutate Lydisilkat, sest see võib mõjutada mõnede analüüside tulemusi.

Lydisilka koos toidu ja joogiga Ravimit võib võtta toiduga või ilma. Vajadusel võib selle võtta väikese koguse veega.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase või arvate, et võite olla rase, siis ei tohi te seda ravimit kasutada. Kui te rasestute selle ravimi võtmise ajal, siis lõpetage kohe Lydisilka kasutamine ja võtke ühendust oma arstiga.

Kui te soovite rasestuda, siis võite Lydisilka võtmise igal ajal lõpetada (vt lõik 3 „Kui te lõpetate Lydisilka võtmise“).

Seda ravimit ei soovitata kasutada imetamise ajal. Kui te soovite kasutada „pille“ rinnaga toitmise ajal, siis pidage kõigepealt nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Lydisilka ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Lydisilka sisaldab laktoosi ja naatriumi

Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Toimeaineid sisaldav roosa tablett sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Lydisilkat võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Millal ja kuidas alustada tablettide võtmist Blister sisaldab 28 õhukese polümeerikattega tabletti: 24 toimeaineid sisaldavat roosat tabletti (numbrid 1...24) ja 4 valget platseebotabletti, mis toimeaineid ei sisalda (numbrid 25...28). Iga kord, kui te võtate Lydisilka uue blistri kasutusse, võtke esimesena, toimeaineid sisaldav roosa tablett number 1 (vt „Start“). Valige seitsme nädalapäeva kleebiste seast välja täht, mis vastab päevale, mil te alustate tablettide võtmist. Kui te alustate tablettide võtmist näiteks kolmapäeval, siis kasutage etiketti, mis algab tähega „K“. Kinnitage valitud kleebis blistrikaardi esiküljel asuvale sümbolile „ “. Kõikide päevade sümbolid joonduvad tabletiridadega See aitab teil kontrollida, kas olete vastavaks päevaks mõeldud tableti võtnud või mitte.

Võtke iga päev enam-vähem ühel ja samal kellaajal üks tablett, vajaduse korral koos vähese koguse veega.

Võtke tablette blistril oleva noole suunas, see tähendab, et võtke esimesena ära kõik toimeaineid sisaldavad roosad tabletid ja seejärel valged platseebotabletid.

Menstruatsioon algab nende 4 päeva vältel, mil te võtate valgeid platseebotablette (nn menstruatsioonitaoline veritsus). Tavaliselt algab see 2…4 päeva pärast viimase toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmist ega pruugi lõppeda enne, kui järgmine blister võetakse kasutusse.

Alustage ravimi manustamist järgmisest blistrist kohe pärast viimase valge tableti võtmist, ka juhul, kui menstruatsioon ei ole selleks ajaks lõppenud. See tähendab, et te alustate ravimi võtmist alati ühel ja samal nädalapäeval ja et teil on menstruatsioon iga kuu enam-vähem samadel päevadel.

Mõnedel kasutajatel ei teki iga kuu valgete platseebotablettide võtmise ajal menstruatsiooni. Kui te olete võtnud Lydisilkat iga päev ülaltoodud juhiste kohaselt, siis on rasedus ebatõenäoline.

Lydisilka esimese pakendiga alustamine

Kui te ei kasutanud eelmisel kuul hormonaalset rasestumisvastast ravimit Alustage Lydisilka võtmist oma menstruatsioonitsükli esimesel päeval (st esimesel menstruatsiooni päeval). Kui alustate Lydisilka võtmist menstruatsioonitsükli esimesel päeval, siis algab selle toime kohe. Võite alustada ka menstruatsioonitsükli 2...5 päeval, aga sellisel juhul peate tableti võtmise esimesel seitsmel päeval kasutama täiendavat rasestumisvastast vahendit (näiteks kondoomi).

Üleminek mõnelt teiselt kombineeritud hormonaalselt rasestumisvastaselt meetodilt või kombineeritud rasestumisvastaselt tuperõngalt või plaastrilt Te võite alustada Lydisilka võtmist järgmisel päeval pärast seda, kui te olete võtnud varemkasutatud ravimi viimase toimeaineid sisaldava tableti, aga hiljemalt varemkasutatud ravimi viimasel tabletivabal päeval (või viimase toimeaineta tableti võtmise järel). Kui te kasutate tuperõngast või plaastrit, siis järgige oma arsti suuniseid.

Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt rasestumisvastaselt meetodilt (ainult progestageeni sisaldav tablett, süst, implantaat või progestageeni vabastava emakasiseselt rasestumisvastaselt süsteemilt [IUS]) Ainult progestageeni sisaldavalt tabletilt võib üle minna ükskõik millisel päeval (implantaadi või IUS-i kasutamisel selle eemaldamise päeval, süstimise korral järgmise plaanitud süsti päeval), kuid esimesel 7 tableti võtmise päeval tuleb lisaks kasutada täiendavat rasestumisvastast meetodit (näiteks kondoomi).

Pärast raseduse katkemist või aborti Järgige oma arsti juhiseid.

Pärast sünnitust Lydisilka kasutamist võib alustada 21. kuni 28. sünnitusjärgsel päeval. Kui te alustate pärast 28. sünnitusjärgset päeva, siis tuleb esimese 7 Lydisilka võtmise päeva vältel kasutada barjäärimeetodit

(näiteks kondoomi). Kui te olete pärast sünnitust ja enne Lydisilka võtmise alustamist olnud seksuaalvahekorras, peate enne kasutamise alustamist veenduma, et te ei ole rase või ootama kuni järgmise menstruatsioonini.

Kui te toidate last rinnaga ja soovite pärast sünnitust alustada (uuesti) Lydisilka kasutamist Lugege lõiku „Imetamine“.

Kui te ei ole kindel, millal alustada, pidage nõu oma arstiga või apteekriga.

Kui te võtate Lydisilkat rohkem, kui ette nähtud Ettenähtust suurema arvu Lydisilka tablettide võtmisel ei ole täheldatud tõsiseid kahjulikke toimeid.

Kui te võtate korraga mitu tabletti, siis võib tekkida halb enesetunne, oksendamine või veritsus tupest. Selline veritsus võib Lydisilka juhuslikul võtmisel tekkida ka tüdrukutel, kellel menstruatsioon veel alanud ei ole. Kui olete võtnud ettenähtust suurema arvu Lydisilka tablette või avastate, et laps on võtnud Lydisilkat, siis küsige nõu oma arstilt või apteekrilt.

Kui te unustate Lydisilkat võtta Blistri viimased 4 valget tabletti on platseebotabletid. Kui unustasite ühe nendest tablettidest võtta, ei mõjuta see Lydisilka toimet. Visake unustatud valge platseebotablett ära.

Kui teil jäi vahele toimeaineid sisaldav roosa tablett (tabletid 1...24 blistriribal), siis peate toimima järgmiselt.

• Kui toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise ettenähtud ajast on möödunud vähem kui 24 tundi, ei ole rasestumisvastane toime nõrgenenud. Võtke tablett esimesel võimalusel ja jätkake tablettide võtmist tavalisel ajal.

• Kui toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise ettenähtud ajast on möödunud 24 tundi või rohkem, võib rasestumisvastane toime olla nõrgem. Mida rohkem tablette on vahele jäänud, seda suurem on võimalus, et te rasestute.

Rasestumisvastase toime vähenemisrisk on suurem, kui toimeaineid sisaldavad roosad tabletid jäävad vahele blistri alguses või lõpus. Sellisel juhul tuleb järgida järgmiseid reegleid (vt ka skeemi).

Blistrist ununes üle ühe tableti: Võtke ühendust oma arstiga.

Ununes üks toimeaineid sisaldav roosa tablett 1...7 päeval Võtke unustatud tablett esimesel võimalusel, isegi kui see tähendab korraga kahe tableti võtmist. Jätkake tablettide võtmist tavapärasel ajal ja kasutage täiendavat rasestumisvastast vahendit, näiteks kondoomi, kuni olete võtnud tablette korrektselt 7 päeva järjest. Kui te olite vahelejäänud tabletile eelnenud nädalal vahekorras, siis peate arvestama rasestumise võimalusega. Sellisel juhul võtke ühendust oma arstiga.

Ununes üks toimeaineid sisaldav roosa tablett 8...17 päeval Võtke unustatud tablett esimesel võimalusel, isegi kui see tähendab korraga kahe tableti võtmist. Jätkake tablettide võtmist tavapärasel ajal. Rasestumisvastane mõju ei ole vähenenud ja täiendavate rasestumisvastaste vahendite kasutamine ei ole vajalik.

Ununes üks toimeaineid sisaldav roosa tablett 18...24 päeval Teil on kaks võimalust: 1. Võtke unustatud tablett esimesel võimalusel, isegi kui see tähendab korraga kahe tableti võtmist. Jätkake tablettide võtmist tavapärasel ajal. Jätke selle blistri valged platseebotabletid võtmata ja alustage kohe järgmise blsitriga (alguspäev võib olla erinev).

Tõenäoliselt tekib teil menstruatsioon teise blistri lõpus – valgete platseebotablettide võtmise ajal – aga teil võib esineda kerge või menstruatsioonilaadne veritsus ka teise blistri tablettide võtmise ajal.

2. Teise võimalusena võite lõpetada toimeaineid sisaldavate roosade tablettide võtmise ja alustada kohe 4 valge platseebotabletiga. Enne valgete platseebotablettide võtmist kirjutage üles tableti unustamise päev. Platseebotablette ei tohi võtta kauem kui 4 päeva. Kui soovite alustada ravimi manustamist uuest blistrist tavapärasel päeval, siis võtke valgeid platseebotablette vähem kui 4 päeva jooksul.

Neid soovitusi järgides olete endiselt raseduse eest kaitstud.

Kui olete unustanud võtta blistrist mõne tableti ja teil ei teki platseebotablettide võtmise ajal menstruatsiooni, siis võite olla rase. Võtke enne ravimi manustamist järgmisest blistrist ühendust oma arstiga.

Ajakava, kui toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise ettenähtud ajast on möödunud 24 tundi või rohkem

Ühest blistrist on • Küsige nõu oma arstilt ununenud võtta rohkem kui üks toimeaineid sisaldav roosa tablett JAH

On ununenud võtta a si i s n a u ld lt a v ü k ro s o s t a o t i a m b e l a e i t n t e id (v õetud üle 24 tunni hiljem ) Blistrist ununes üle ühe tableti Järgige oma arsti juhiseid. Kui te oksendate või kui teil on tõsine kõhulahtisus Kui te oksendate 3…4 tunni vältel pärast toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmist, või kui teil on tõsine kõhulahtisus, siis ei pruugi tabletis olevad toimeained täielikult imenduda. See olukord on väga sarnane ühe tableti unustamisele. Pärast oksendamist või kõhulahtisust peate võtma varublistrist veel ühe toimeaineid sisaldava roosa tableti nii kiiresti kui võimalik. Kui võimalik, võtke see 24 tunni jooksul pärast rasestumisvastase pilli tavapärast võtmise aega. Kui see pole võimalik või kui on möödunud 24 tundi, tuleb järgida lõigu „Kui te unustate Lydisilkat võtta“ soovitusi. Kui te soovite menstruatsiooni algust edasi lükata See ei ole soovitatav, aga võite enda menstruatsiooni algust edasi lükata. Selleks jätke võtmata neljanda rea valged platseebotabletid ja alustage pärast toimeaineid sisaldavate tablettide võtmist

kohe ravimi manustamist uuest blistrist. Tablettide teisest blistrist kasutamise ajal võib esineda kerget või menstruatsioonilaadset veritsust. Toimeaineid sisaldavate tablettide lõppemisel teises blistris võtke ka 4 valget platseebotabletti. Seejärel alustage ravimi manustamist järgmisest blistrist. Enne menstruatsiooni alguse edasi lükkamist küsige nõu oma arstilt.

Kui te soovite menstruatsiooni alguse päeva muuta Kui te võtate tablette nii, nagu ette nähtud, siis algab teil menstruatsioon platseebotablettide võtmise päevadel. Kui te peate menstruatsiooni alguse päeva muutma, vähendage platseebotablettide võtmiseks ettenähtud päevade arvu – kui te võtate valgeid platseebotablette – (aga ärge kunagi seda pikendage: 4 on maksimum). Näiteks, kui teie valgete platseebotablettide võtmise periood algab reedel ja soovite seda muuta teisipäevaks (3 päeva varasemaks), peate te alustama toimeaineid sisaldavate tablettide võtmist järgmisest blistrist lihtsalt 3 päeva varem kui tavaliselt. Teil ei pruugi valgete platseebotablettide võtmise lühendatud perioodil menstruatsiooni tekkida. Järgmisest blistrist toimeaineid sisaldavate roosade tablettide võtmise päevadel võib teil esineda mõningast määrivat vereeritust (veretilgad või -plekid) või vaheveritsust.

Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te lõpetate Lydisilka võtmise Te võite Lydisilka võtmise igal ajal lõpetada. Kui te ei soovi rasestuda, siis küsige oma arstilt kõigepealt nõu teiste rasestumisvastaste meetodite kohta. Kui te lõpetate Lydisilka võtmise põhjusel, et soovite rasestuda, siis on kõige parem ära oodata järgmine loomulik menstruatsioon, enne kui püüate rasestuda. Sedasi on eeldatava sünnikuupäeva arvutamine lihtsam.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, eriti juhul, kui see on tõsine ja püsiv, või kui terviseseisundi muutused võivad teie arvates olla seotud Lydisilka kasutamisega, pidage palun nõu oma arstiga.

Kõigil kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid preparaate kasutavatel naistel on kõrgem risk verehüüvete tekkeks veenides (VTE) või arterites (ATE). Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide kasutamisega kaasnevate erinevate riskide kohta vaadake täpsemat teavet lõigust 2 „Mida on vaja teada enne Lydisilka kasutamist“.

Lydisilka kasutamisel võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st:

• meeleoluhäired ja muutused, libiido häired,
• peavalu,
• kõhuvalu, iiveldus,
• akne,
• rinnavalu, valulik menstruatsioon, vaginaalne veritsus (menstruatsiooni ajal või muul ajal, raske ebaregulaarne menstruatsioon),
• kehakaalu kõikumine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• seeninfektsioon, vaginaalne infektsioon, kuseteede infektsioon,
• söögiisu muutumine (toitumishäired),

• depressioon, emotsionaalsed häired, ärevushäire, stress, unehäired,
• migreen, peapööritus, „torkimistunne“, uimasus,
• kuumahood,
• kõhu paistetus, oksendamine, kõhulahtisus,
• juuste väljalangemine, ülemäärane higistamine (hüperhidroos), kuiv nahk, lööve, naha paistetus,
• seljavalu,
• rinnanäärmete suurenemine, tükk rinnas, ebatavaline veritsus suguelunditest, valulik seksuaalvahekord, fibrotsüstiline haigus (üks või mitu tsüsti rinnanäärmetes), vererohke menstruatsioon, menstruatsiooni puudumine, premenstruaalne sündroom, emakakrambid, veritsus emakast, vaginaalne veritsus, sh määriv vereeritus, vaginaalne eritus, vulvovaginaalne häire (kuivus, valu, lõhn, ebamugavustunne),
• väsimus, kehaosade (nt pahkluud) paistetus (ödeem), rindkerevalu, ebatavaline enesetunne,
• maksaensüümide aktiivsuse suurenemine vereproovides, teatud vererasvade (lipiidide) muutused.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• rinnanäärmepõletik,
• healoomuline mass rinnanäärmetes,
• ülitundlikkus (allergia),
• vedelikupeetus, vere kõrgem kaaliumisisaldus,
• närvilisus,
• unustamine,
• silmade kuivus, nägemise hägustumine, nägemishäired,
• uimasus,
• kõrge või madal vererõhk, veenide põletik koos verehüübega (tromboflebiit), varikoosed veenid,
• kõhukinnisus, suukuivus, seedehäired, huulte turse, kõhupuhitus, soolepõletik, maohappe tagasivool, ebatavalised soolekokkutõmbed,
• allergilised nahareaktsioonid, kuldpruunid pigmendilaigud (kloasm) ja muud pigmentatsioonihäired, mehelik karvakasv, ülemäärane karvakasv, nahahaigused nagu näiteks dermatiit ja sügelev dermatiit, kõõmane ja õline nahk (seborröa) ja muud nahahaigused,
• lihaste ja liigeste krambid, valu ja ebamugavustunne,
• kuseteede valu, ebatavalise lõhnaga uriin,
• emakaväline rasedus (ektoopiline rasedus),
• munasarja tsüst, suurenenud spontaanne piimavoolus, vaagnapiirkonna valu, rindade värvimuutus, veritsus seksuaalvahekorra aja, endomeetriumi häired, rinnanibude häired, ebatavaline emakaveritsus,
• halb enesetunne ja üldine kehv olek, kõrgem kehatemperatuur, valu,
• kõrgem vererõhk, vereproovide muutused (ebatavaline neerutalitluse test, kõrgem kaaliumisisaldus, kõrgem glükoosisisaldus, madalam hemoglobiinitase, madalam rauasisaldus veres, veri uriinis),
• ohtlikud verehüübed veenis, näiteks: o sääres või jalas (see on süvaveeni tromboos), o kopsus (see on kopsuemboolia), o südameinfarkt, o insult, o miniinsult või ajutised insulditaolised sümptomid, mida nimetatakse transitoorseks isheemiliseks atakiks, o verehüübed maksas, kõhus/sooles, neerudes või silmas.

Verehüübe tekke võimalus võib olla suurem, kui teil on mõned muud seisundid, mis seda riski suurendavad (vt lõigust 2 lisateavet haiguste kohta, mis suurendavad verehüübe tekke riski ja verehüübe sümptomite kirjeldust).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekriga või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi (vt lisa V) kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Lydisilkat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Lydisilka sisaldab Toimeained on drospirenoon ja estetrool.

Üks roosa toimeainet sisaldav tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja estetroolmonohüdraati koguses, mis võrdub 14,2 mg estetrooliga. Valge platseebotablett ei sisalda toimeaineid.

Muud abiained on:

Roosad toimeaineid sisaldavad õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti tuum: laktoosmonohüdraat (vt lõik 2 „Lydisilka sisaldab laktoosi ja naatriumi“), naatriumtärklisglükolaat (vt lõik 2 „Lydisilka sisadab laktoosi ja naatriumi“), maisitärklis, providoon K 30, magneesiumstearaat (E470b).

Tableti kate: hüpromelloos (E464), hüdroksüpropüültselluloos (E463), talk (E553b), hüdrogeenitud puuvillapõõsaõli, titaandioksiid (E171), raudoksiidpunane (E172).

Valged õhukese polümeerikattega platseebotabletid:

Tableti tuum: laktoosmonohüdraat (vt lõik 2 „Lydisilka sisaldab laktoosi ja naatriumi“), maisitärklis, magneesiumstearaat (E470b).

Tableti kate: hüpromelloos (E464), hüdroksüpropüültselluloos (E463), talk (E553b), hüdrogeenitud puuvillapõõsaõli, titaandioksiid (E171).

Kuidas Lydisilka välja näeb ja pakendi sisu Õhukese polümeerikattega toimeaineid sisaldavad tabletid on roosad, diameetriga 6 mm, ümarad ja kaksikkumerad ning nende ühel küljel on piisakujulise logo surutrükk.

Õhukese polümeerikattega platseebotabletid on valkjad, diameetriga 6 mm, ümarad ja kaksikkumerad ning nende ühel küljel on piisakujulise logo surutrükk.

Lydisilka tarnitakse 28 õhukest polümeerikattega kaetud tabletti sisaldavates blistrites (24 roosat, toimeaineid sisaldavat tabletti ja 4 valget platseebotabletti), mis on pakendatud pappkarpi. Peale blistrite on Lydisilka karbis hoiustamiskott ja 1, 3, 6 või 13 kleebist nädalapäevadega. Kleebiste arv sõltub blistrite kogusest.

Pakendi suurused: 28 (1 × 28), 84 (3 × 28), 168 (6 × 28) ja 364 (13 × 28) õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja Estetra SRL Rue Saint Georges 5 4000 Liège Belgia

Tootja Haupt Pharma Münster GmbH Schleebrüggenkamp 15 48159 Münster Saksamaa

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

België/Belgique/Belgien Lietuva Ceres Pharma Estetra SRL Tél/Tel: +32 (0)9 296 47 70 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

България Luxembourg/Luxemburg Estetra SRL Ceres Pharma Teл.: +32 (0)4 349 28 22 Tél/Tel: +32 (0)9 296 47 70 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Česká republika Magyarország Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tel.: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Danmark Malta Estetra SRL Estetra SRL Tlf: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Deutschland Nederland Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Norge Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tlf: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ελλάδα Österreich Estetra SRL Estetra SRL Τηλ: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

España Polska Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tel.: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

France Portugal Estetra SRL Estetra SRL Tél: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Hrvatska România Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ireland Slovenija Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Ísland Slovenská republika Estetra SRL Estetra SRL Sími: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Italia Suomi/Finland Estetra SRL Estetra SRL Tel: +32 (0)4 349 28 22 Puh/Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Κύπρος Sverige Estetra SRL Estetra SRL Τηλ: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Latvija United Kingdom (Northern Ireland) Estetra SRL Estetra SRL

Tel: +32 (0)4 349 28 22 Tel: +32 (0)4 349 28 22 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lydisilka 3 mg/14,2 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks roosa õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja estetroolmonohüdraati koguses, mis vastab 14,2 mg estetroolile.

Valge õhukese polümeerikattega platseebotablett ei sisalda toimeaineid.

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks roosa õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg laktoosmonohüdraati.

Üks valge õhukese polümeerikattega platseebotablett sisaldab 68 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett)

Õhukese polümeerikattega toimeaineid sisaldav tablett on roosa, diameetriga 6 mm, ümar ja kaksikkumer ning selle ühel küljel on piisakujulise logo surutrükk.

Õhukese polümeerikattega platseebotablett on valkjas, diameetriga 6 mm, ümar ja kaksikkumer ning selle ühel küljel on piisakujulise logo surutrükk.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Suukaudne raseduse vältimine.

Lydisilka väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski Lydisilkaga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kuidas Lydisilka võtmist alustada

• Kui varem (eelneva kuu jooksul) ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid

kasutatud Tablettide võtmist tuleb alustada menstruaaltsükli esimesel päeval (st

menstruaalvereerituse esimesel päeval). Sellisel juhul ei ole täiendavaid rasestumisvastaseid meetodeid vaja kasutada. Kui esimene tablett võetakse naise menstruaaltsükli 2...5 päeval, ei toimi ravim enne esimest 7 järjestikkust päeva, mille jooksul võeti toimeaineid sisaldav roosa tablett. Seetõttu tuleb nende esimese 7 päeva jooksul kasutada usaldusväärset barjäärimeetodit, näiteks kondoomi. Enne Lydisilka võtmist tuleb välistada rasedus.

• Üleminek mõnelt teiselt kombineeritud hormonaalselt rasestumisvastaselt meetodilt (kombineeritud suukaudne kontratseptiiv (KSK), vaginaalrõngas või transdermaalne plaaster)

Naine peaks alustama Lydisilka võtmist eelistatavalt järgmisel päeval pärast varem kasutatud suukaudse rasestumisvastase preparaadi viimase aktiivse (toimeaineid sisaldava tableti) tableti võtmist, aga kõige hiljem järgmisel päeval pärast varem kasutatud suukaudse rasestumisvastase preparaadi tabletivaba perioodi lõppemist või viimase platseebotableti võtmist. Kui varem on kasutatud vaginaalrõngast või transdermaalset plaastrit, siis peab naine alustama Lydisilka võtmist eelistatavalt nende eemaldamise päeval, aga kõige hiljem sellel päeval, kui oleks tulnud paigaldada uus vaginaalrõngas või transdermaalne plaaster.

• Üleminek ainult progestageeni sisaldavalt rasestumisvastaselt meetodilt (ainult progestageeni sisaldav tablett, süst, implantaat) või hormooni sisaldavalt emakasiseselt rasestumisvastaselt süsteemilt (intrauterine system, IUS)

Ainult progestageeni sisaldavalt tabletilt võib üle minna ükskõik millisel päeval (implantaadi või IUS kasutamisel selle eemaldamise päeval, süstimise korral järgmise plaanitud süsti päeval), kuid esimesel 7 tableti võtmise päeval tuleb lisaks kasutada barjäärimeetodit.

• Pärast esimesel trimestril tehtud aborti

Naine võib alustada kohe. Sellisel juhul ei ole täiendavaid rasestumisvastaseid meetodeid vaja kasutada.

• Pärast sünnitust või teisel trimestril tehtud aborti

Tablettide võtmist soovitatakse alustada 21 kuni 28 päeva pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui kasutamist alustatakse hiljem, tuleb naisele soovitada esimesel 7 päeval kasutada lisaks barjäärimeetodit. Kui vahekord on toimunud enne tablettide võtmise alustamist, tuleb enne kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase meetodi kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon.

Imetavate naiste kohta vt lõik 4.6.

Juhised võtmata jäänud tablettide korral

Blistri viimasel real olevad valged platseebotabletid võib jätta võtmata. Platseebotablettide võtmise aja soovimatu pikendamise ennetamiseks tuleb need hävitada.

Järgmised juhised kehtivad ainult toimeaineid sisaldavate roosade tablettide võtmata jäämise korral:

Kui naisel on toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise ettenähtud ajast möödunud vähem kui 24 tundi, ei ole rasestumisvastane toime nõrgenenud. Vahele jäänud tablett tuleb võtta esimesel võimalusel ja järgmised tabletid võetakse tavalisel ajal.

Kui, toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise ettenähtud ajast on möödunud 24 tundi või rohkem, võib rasestumisvastane toime olla nõrgenenud. Vahele jäänud tablettide korral tuleb silmas pidada kahte põhireeglit:

1. Soovitatud hormoonivaba ajavahemik on 4 päeva ja tablette ei tohi kunagi jätta võtmata üle 4 päeva.

2. Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarja telje piisavaks pärssimiseks tuleb toimeaineid sisaldavaid roosasid tablette võtta pausideta vähemalt 7 päeva.

Igapäevase kasutamise jaoks saab anda järgmised juhised.

1...7 päev Kasutaja peab võtma viimase vahele jäänud tableti esimesel võimalusel, isegi kui selleks tuleb korraga võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Lisaks tuleb kasutada barjäärimeetodit, näiteks kondoomi, kuni vahelejäänud toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise päevast on möödunud 7 päeva. Kui eelnenud 7 päeva jooksul oli naine vahekorras, siis tuleb arvestada raseduse võimalusega. Mida rohkem tablette on vahele jäänud ja mida lähemal on aeg platseebotableti võtmise alustamiseks, seda suurem on rasestumise võimalus.

8...17 päev Kasutaja peab võtma viimase vahele jäänud tableti esimesel võimalusel, isegi kui selleks tuleb korraga võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal. Ei ole vaja kasutada täiendavaid kaitsevahendeid juhul, kui 7 päeva jooksul enne esimest unustatud tabletti on naine kõik tabletid võtnud korrektselt. Siiski, kui naisel jäi võtmata rohkem kui 1 tablett, tuleb soovitada täiendavate kaitsevahendite kasutamist, kuni vahelejäänud toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise päevast on möödunud 7 päeva.

18...24 päev Rasestumisvastase toime nõrgenemise oht on suurem läheneva platseebotablettide võtmise perioodi tõttu. Rasestumisvastase toime nõrgenemist saab siiski vältida, kui reguleerida tablettide võtmise graafikut. Järgides üht kahest järgnevast võimalusest ei ole vaja kasutada täiendavaid kaitsevahendeid juhul, kui 7 päeva jooksul enne esimest unustatud tabletti on naine kõik tabletid võtnud korrektselt. Kui see nii ei ole, peab naine kasutama kahest toodud võimalusest esimest ning kasutama järgmise 7 toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmise päeva jooksul ka täiendavaid kaitsevahendeid.

1. Kasutaja peab võtma viimase vahele jäänud tableti esimesel võimalusel, isegi kui selleks tuleb korraga võtta kaks tabletti. Seejärel tuleb tablettide võtmist jätkata tavalisel ajal kuni kõik toimeaineid sisaldavad roosad tabletid on võetud. 4 platseebotabletti viimasest reast tuleb hävitada. Ravimi võtmist järgmisest blistrist tuleb alustada kohe. Tõenäoliselt ei teki kasutajal menstruatsioonilaadset vereeritust enne, kui teise pakendi toimeaineid sisaldavate roosade tablettide võtmine on lõpetatud, kuid tal võib esineda määrivat vereeritust või vaheveritsust toimeainega roosade tablettide võtmise ajal.

2. Naisele võib soovitada ka katkestada käesolevast blistrist toimeaineid sisaldavate roosade tablettide võtmine. Sellisel juhul peaks ta võtma platseebotablette viimasest reast maksimaalselt 4 päeva, ka vahele jäänud tablette, ja jätkama seejärel ravimi manustamist järgmisest blistrist.

Kui naisel jäid tabletid vahele ning platseebotablettidele järgneval perioodil ei teki

menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Soovitused seedetrakti häirete korral Tõsiste seedetrakti häirete (näiteks oksendamine või kõhulahtisus) korral võib toimeainete imendumine olla ebatäielik, mistõttu tuleb kasutada täiendavat rasestumisvastast meetodit. Kui 3…4 tundi pärast toimeaineid sisaldava roosa tableti võtmist naine oksendab, siis tuleb lugeda tablett

võtmata jäänuks ja võtta uus tablett nii kiiresti kui võimalik. Kui võimalik, tuleks võtta uus tablett 24 tunni jooksul pärast tableti tavapärast võtmise aega. Kui viimase tableti võtmisest on möödunud 24 tundi või rohkem, siis tuleb järgida juhiseid vahele jäänud tablettide kohta, mis on toodud lõigus 4.2 „ Juhised võtmata jäänud tablettide korral“. Kui naine ei taha muuta senist tablettide võtmise graafikut, siis peab ta võtma toimeaineid sisaldava(d) roosa(d) lisatableti(d) teisest blistrist.

Kuidas menstruatsioonilaadset vereeritust edasi lükata Menstruatsiooni alguse edasilükkamiseks peab naine jätkama ravimi manustamist uuest ravimi blistrist käesolevast pakendist valgeid platseebotablette võtmata. Tsüklit võib pikendada soovi kohaselt kuni toimeaineid sisaldavate roosade tablettide lõppemiseni teises pakendis. Menstruatsiooni alguse edasilükkamise korral võib esineda määrivat veritsust või vaheveritsust. Pärast seda, kui platseebotabletid on ära võetud, jätkatakse Lydisilka tavapärast kasutamist.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale võib naine platseebotablettide võtmise perioodi lühendada soovitud päevade võrra. Mida lühem on see ajavahemik, seda suurem on menstruatsiooni vahelejäämise ja määriva veritsuse või vaheveritsuse võimalus teise pakendi kasutamise ajal (nagu menstruatsiooni alguse edasilükkamise korral).

Patsientide erirühmad

Eakad Lydisilka ei ole näidustatud pärast menopausi.

Neerufunktsiooni kahjustus Praegu saadaolevate andmete põhjal on ravim vastunäidustatud naistel, kellel on raske neerupuudulikkus (vt lõik 4.3).

Ravimi ei ole soovitatav mõõduka neerukahjustusega naistele. Kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole Lydisilka annust vaja kohandada (vt lõik 5.2).

Maksafunktsiooni kahjustus Uuringutulemused, mille käigus hinnati maksahaiguse mõju estetrooli farmakokineetikale, on esitatud tabelis 5.2. Uuringutulemused viitavad, et estetrooli ekspositsiooni suurenemine plasmas raske maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh C klass) võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega, võib olla kliinilise tähtusega.

Põhinedes saadaolevatele andmetele on ravim vastunäidustatud naistel, kellel on raske maksahaigus, niikaua kuni maksafunktsiooni väärtused ei ole normaliseerunud (vt lõik 4.3).

Põhinedes saadaolevatele andmetele ei ole Lydisilka’e annuse kohandamine vajalik kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 5.2).

Lapsed Lydisilka ohutus on tõestatud alla 18-aastastel noorukitel enne menarhet. Eeldatavasti on rasestumisvastane efektiivsus enne menarhet noorukitel sama kui 18-aastastel ja vanematel naistel. Hetkel kättesaadavaid andmeid ohutuse ja efektiivsuse kohta vt lõikudest 4.8, 5.1 ja 5.2. Lydisilka kasutamine menarhe-eelses eas noorukitel noorukitel ei ole asjakohane.

Manustamisviis

Suukaudne.

28 päeva järjest võetakse üks tablett ööpäevas. Tabletid tuleb võtta iga päev enam-vähem samal ajal, vajadusel väikese koguse vedelikuga, blisterpakendil näidatud järjestuses. Iga pakend algab 24 toimeaineid sisaldava roosa tabletiga, millele järgneb 4 valget platseebotabletti. Järgmise pakendiga alustatakse järgmisel päeval pärast eelmise pakendi viimase tableti võtmist. Pakendis on 7 nädalapäevaga tähistatud kleebist. Nädalapäevale vastav kleeps tuleb lisada tablettide blisterpakendile, et näidata, millal esimene tablett on võetud. Menstruatsioonitaoline vereeritus algab tavaliselt 2. kuni 3. päeval pärast esimese valge tableti võtmist ega pruugi lõppeda enne järgmise pakendiga alustamist. Vt lõik 4.4 „Menstruatsioonitsükli kontroll“.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Kuna epidemioloogilised andmed estetrooli sisaldavate kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (KHK-de) kohta veel puuduvad, võib pidada tõenäoliseks, et Lydisilka puhul kehtivad kõik etünüülöstradiooli sisaldavatele KHK-dele iseloomulikud vastunäidustused. KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite puhul. Kui mõni neist seisundeist peaks esmakordselt ilmnema Lydisilka kasutamise ajal, tuleb ravimi kasutamine kohe lõpetada.

• Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk. Venoosne tromboemboolia (VTE) – käesolev (saab antikoagulantravi) või anamneesis (nt süvaveenitromboos [deep venous thrombosis, DVT] või kopsuemboolia [pulmonary embolism, PE]). Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus VTE tekkeks, näiteks aktiveeritud C- valgu (activated protein C, APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suuremahuline operatsioon koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktori koosesinemisest tingitud kõrge VTE risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk. Arteriaalne trombemboolia (ATE) – käesolev või anamneesis olev arteriaalne trombemboolia (näiteks müokardiinfarkt [MI]) või selle eelne seisund (nt stenokardia). Tserebrovaskulaarne haigus – ajuinsult praegu või anamneesis või selle eelne seisund

(nt transitoorne isheemiline atakk [TIA]).

• Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, näiteks hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiididevastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). Anamneesis esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. Kõrge arteriaalse tromboemboolia risk mitme riskifaktori koosesinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, nagu: vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi, raske hüpertensioon, raske düslipoproteineemia. Käesolev või varem põetud raske maksahaigus, niikaua kuni maksafunktsiooni väärtused ei ole normaliseerunud. Äge neerukahjustus või äge neerupuudulikkus. Käesolev või varem esinenud maksatuumor (hea- või pahaloomuline). Teadaolev või kahtlustatav suguhormoonidest sõltuv pahaloomuline kasvaja (nt suguelundites või rinnanäärmetes). Diagnoosimata vaginaalne veritsus.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Juhul, kui esineb mõni allnimetatud seisundeist või riskifaktoritest, tuleb naisega arutada Lydisilka sobivust enne selle kasutamise otsuse langetamist.

Naisele tuleb öelda, et nende seisundite või riskifaktorite süvenemisel või esmakordsel tekkimisel tuleb konsulteerida arstiga, et otsustada, kas Lydisilka võtmine tuleb lõpetada. Kõik allpool esitatud andmed põhinevad etünüülöstradiooli sisaldavate KHK-de kasutamisega seotud epidemioloogilistel andmetel. Ravim sisaldab estetrooli. Kuna epidemioloogilised andmed estetrooli sisaldavate KHKde kohta veel puuduvad, kehtivad need hoiatused ka Lydisilka kohta.

VTE või ATE kahtluse või diagnoosi kinnitamise korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi alustamisel tuleb selle teratogeense toime tõttu (kumariinid) alustada usaldusväärset alternatiivset mittehormonaalset kontratseptsiooni.

Vereringehäired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk Mis tahes kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (KHK) kasutamine suurendab riski VTE tekkeks võrreldes nende mittekasutamisega. Väikeses (< 50 µg etünüülöstradiooli) koguses etünüülöstradiooli sisaldavate toodete ja levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavate preparaatide koos kasutamine on madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei ole teada, kui suur on risk Lydisilkaga võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole teadaolevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb langetada ainult pärast naisega arutamist ning on kindel, et naine mõistab KHK-de kasutamisega kaasnevat VTE riski, saab aru, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et VTE risk on kõrgeim ravimi esmakordse kasutamise esimesel aastal.

On olemas ka mõningane tõestus selle kohta, et risk suureneb, kui KHK võtmist taasalustatakse pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul umbes kahel naisel 10 000st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool) võib individuaalne risk olla siiski palju

suurem.

Epidemioloogilised uuringud naistel, kes kasutavad madalas annuses (< 50 µg etünüülöstradiooli) kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive, on näidanud, et ühe aasta jooksul tekib VTE ligikaudu 6...12 naisel 10 000-st.

Hinnangu1 järgi tekib ühe aasta jooksul VTE umbes 9...12 naisel 10 000-st, kes kasutavad etünüülöstradiooli ja drospirenooni sisaldavat KHK-d. Võrdluseks, VTE tekib umbes 62 naisel 10 000-st, kes kasutavad levonorgestreeli sisaldavat KHK-d.

Veel ei ole teada, milline on VTE risk estetrooli ja drospirenooni sisaldavate KHK-de kasutamisel võrreldes madala levonorgesteeli sisaldusega KHK-de kasutamisega.

1 Need esmahaigestumuse määrad on hinnangud epidemioloogiliste uuringute koguandmetest; kasutades erinevate ravimite suhtelist riski võrreldes levonorgestreeli sisaldavate KHK-dega. 2 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de suhtelise riski vahemiku keskpunkt 5...7 juhtu 10 000 naiseaasta kohta vastab ligikaudu 2,3...3,6 juhule mittekasutamisel.

Madalaannuseliste KHK-de puhul on VTE esinemissagedus aastas väiksem kui eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgses perioodis.

VTE võib 1...2%-l juhtudest lõppeda surmaga.

Väga harva on KHK-de kasutajatel täheldatud trombooside esinemist teistes veresoontes, näiteks maksa, mesenteriaal-, neeru- või võrkkestaveenides ja -arterites.

VTE riskifaktorid KHK-de kasutajatest võib venoossete trombembooliliste tüsistuste risk oluliselt suureneda naisel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti kui neid on mitu (vt tabel 1).

Lydisilka on vastunäidustatud, kui naisel esineb mitu riskifaktorit, mille tõttu on tal suur venoosse tromboosi tekkimise risk (vt lõik 4.3). Kui naisel esineb rohkem kui üks riskifaktor, on võimalik, et risk suureneb rohkem kui on üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu ja riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d välja kirjutada (vt lõik 4.3).

Tabel 1: VTE riskifaktorid

Riskifaktor Kommentaar

Rasvumus (kehamassiindeks [KMI] üle Risk suureneb oluliselt koos KMI tõusuga. 30 kg/m²).

Pikaajaline liikumatus, suuremahuline Neis olukordades on soovitatav tablettide operatsioon, mis tahes jala- või kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise vaagnapiirkonna operatsioon, neurokirurgia või protseduuri korral vähemalt neli nädalat varem) ulatuslik trauma. ja taasalustada mitte varem kui kaks nädalat

Märkus: ajutine liikumatus, sealhulgas >4 tunni kestev lennureis võib samuti olla VTE riskifaktor, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid.

Esinemine perekonnas (VTE õel, vennal või vanemal, eriti suhteliselt noores eas, näiteks enne 50. eluaastat). Muud VTE-ga seotud haigusseisundid. Vanuse tõus.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti kuue nädala jooksul pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõik 4.6).

VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia) Sümptomite tekkimisel tuleb soovitada naistel kiiresti arsti poole pöörduda ja teavitada tervishoiutöötajat KHK-de võtmisest.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

• ühepoolne jala ja/või jalalaba turse või turse piki jalaveeni,
• jala valulikkus või hellus, mis võib tunda anda ainult püsti seistes või kõndides,
• haige jala kõrgem temperatuur; jala punetus või nahavärvi muutus.

Kompsuemboolia sümptomid võivad olla:

• äkki algav seletamatu õhupuudus või kiire hingamine,

• äkki algav köha, millega võib kaasneda veriköha,
• terav valu rinnus,
• tugev pearinglus või peapööritus,
• kiire või ebaregulaarne südamerütm.

Mõned nendest sümptomeist (näiteks õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult pidada tavalisemateks või vähem rasketeks seisunditeks (näiteks hingamisteede infektsioonid). Vaskulaarsele oklusioonile viitavad muud tunnused võivad olla jäseme äkiline valu, turse ja kergelt sinine värvus. Kui oklusioon tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk Epidemioloogilised uuringud on KHK-de kasutamist seostanud ATE (müokardiinfarkti [MI]) või tserebrovaskulaarse episoodi (näiteks transitoorse isheemilise ataki [TIA], insuldi) suurema riskiga. Arteriaalse trombemboolia (ATE) juhud võivad lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid Riskifaktoritega KHK kasutajatel suureneb ATE tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk (vt tabel 2). Lydisilka on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal suur arteriaalse tromboosi tekkerisk (vt lõik 4.3). Kui naisel esineb rohkem kui üks riskifaktor, on võimalik, et risk suureneb rohkem kui on üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise koguriskiga. Kui kasu ja riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d välja kirjutada (vt lõik 4.3).

Tabel 2: ATE riskifaktorid

Riskifaktorid Kommentaar

Vanuse tõus. Eriti üle 35 aasta.

Suitsetamine. Naistel tuleb soovitada suitsetamisest loobuda,

Hüpertensioon.

Rasvumus (kehamassiindeks [KMI] üle Risk suureneb oluliselt koos KMI tõusuga. 30 kg/m2).

Esinemine perekonnas (arteriaalne Kui kahtlustatakse pärilikku eelsoodumust, trombemboolia õel, vennal või vanemal, eriti tuleb naine enne mis tahes KHK määramist suhteliselt noores eas, näiteks vanuses alla suunata eriarsti konsultatsioonile. 50 eluaasta).

Migreen. KHK kasutamise ajal tekkinud Muud vaskulaarsete häiretega seostatud Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, haigusseisundid. südameklapi kahjustus ja kodade virvendus,

ATE sümptomid Sümptomite tekkimisel tuleb soovitada naistel kiiresti arsti poole pöörduda ja teavitada tervishoiutöötajat KHK-de võtmisest.

Tserebrovaskulaarse episoodi sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühes kehapooles,
• äkki tekkinud kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired,
• äkki tekkinud segasus, kõnetakistus või raskused arusaamisega,
• äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas,
• äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu,
• teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad transitoorsele isheemilisele atakile (TIA).

Müokardiinfarkti (MI) sümptomid võivad olla:

• valu, ebamugavus-, surve-, raskus-, pitsitus- või täistunne rindkeres, käes või rinnaku all,
• selga, lõuga, kõripiirkonda, kätte, kõhtu kiirguv ebamugavustunne,
• täistunne, seedehäired või lämbumistunne,
• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus,
• äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus,
• kiired või ebaregulaarsed südamelöögid.

Kasvajad Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et etünüülöstradiooli sisaldava KHK-de pikaajaline kasutamine (> 5 aastat) suurendab emakakaelavähi tekkeriski, aga jätkuvalt ollakse eriarvamustel, mil määral on see leid seotud muude faktoritega (näiteks seksuaalkäitumine või inimese papilloomiviirus [HPV]).

Kõrgema-annuseliste KHK-de kasutamine (50 µg etünüülöstradiooli) vähendab endomeetriumi ja munasarja vähi tekkeriski. Ei ole leidnud kinnitust, kas see kehtib ka estetrooli sisaldavate KHK-de kohta.

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüsis täheldati, et etünüülöstradiooli sisaldavaid KHK-sid kasutavatel naistel esineb veidi suurem rinnanäärmevähi diagnoosimise suhteline risk (RR = 1,24). See risk väheneb järkjärgult 10 aasta jooksul pärast KHK-de kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40 aasta vanuste naiste seas harva, on diagnoositud rinnanäärmevähijuhtude arvu suurenemine hetkel ja hiljuti KHK-sid kasutanud naiste seas väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldriskiga. Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate seas on reeglina diagnoositud rinnanäärmevähi juhud varasemas staadiumis võrreldes naistega, kes ei ole kunagi kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutanud. Täheldatud riski tõus võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest KHK-de kasutajate seas, KHK-de bioloogilisest mõjust või mõlemast faktorist korraga.

Etünüülöstradiooli sisaldavate KHK-de kasutajatel on harvadel juhtudel kirjeldatud healoomulisi maksakasvajaid ja veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikjuhtudel on nimetatud kasvajad põhjustanud eluohtlikke kõhusiseseid verejookse. Seetõttu tuleb tugevate ülakõhuvalude, maksa suurenemise või intraabdominaalse verejooksu sümptomite ilmnemisel KHK-sid kasutavatel naistel diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada maksatuumori võimalusega.

C-hepatiit Kliinilistes uuringutes C-hepatiidi viiruse (HCV) raviskeemiga, mis sisaldas ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga ja ribaviriiniga või ilma, esines rohkem kui 5kordselt ülemist normi piiri ületavaid ALAT kontsentratsioone märkimisväärselt sagedamini naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid nagu KHK-d. Lisaks täheldati ALAT aktiivsuse suurenemist ka glekapreviiri/pibrentasviiriga või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiriga ravitud naiste seas, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid nagu KHK-d. Naiste seas, kes kasutasid ravimeid, mis sisaldasid etünüülöstradiooli asemel teist östrogeeni, oli ALAT elevatsioonide esinemissagedus sarnane naistega, kes östrogeene ei kasutanud. Kuid kuna selliseid teisi östrogeene kasutavaid naisi on vähe, on vajalik ettevaatus ravimi manustamisel koos kombineeritud raviskeemiga, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga või ilma, ning samuti koos glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri raviskeemiga. Vt ka lõik 4.5.

Muud seisundid Drovalises sisaldav progestageen komponent, drospirenoon, on kaaliumi säästvate omadustega aldosterooni antagonist. Enamasti ei ole kaaliumi taseme tõus oodatav. Siiski, drospirenooniga läbi viidud kliinilises uuringus, täheldati 14 päeva jooksul võetud 3 mg drospirenooni annuse korral veidi, aga mitte märkimisväärselt, suurenenud seerumi kaaliumisisaldust mõnel kerge või mõõduka neerukahjustusega patsiendil, kes kasutas samal ajal teisi kaaliumi säästvaid ravimeid. Seetõttu on soovitatav kontrollida seerumi kaaliumisisaldust esmakordsel ravil Lydisilkaga, kui patsiendil on neerupuudulikkus, ravieelne seerumi kaaliumisisaldus on ülemises normivahemikus, ja eriti kui samal ajal kasutatakse teisi kaaliumi säästvaid ravimeid. Vt ka lõik 4.5.

Naistel, kellel esineb hüpertriglütserideemia või see on perekonnaanamneesis, võib KHK-de kasutamine suurendada pankreatiidi riski.

Ehkki paljudel KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud vähest vererõhu väärtuste suurenemist, esineb kliinilise tähtsusega vererõhu tõusu harva. Kindlat seost KHK-de kasutamise ja kliinilise hüpertensiooni vahel ei ole tuvastatud. Siiski, kui KHK-de kasutamise ajal tekib püsiv kliinilise tähtsusega arteriaalne hüpertensioon, tuleb tablettide võtmine lõpetada ja alustada hüpertensiooni ravi. Kui vererõhk on antihüpertensiivse raviga normaliseerunud, võib vajaduse korral KHK-de kasutamist uuesti alustada.

Nii raseduse kui ka KHK-de kasutamise korral on täheldatud järgmiste seisundite tekkimist või halvenemist, kuid tõendid nende seosest KHK-de kasutamisega ei ole lõplikud: kolestaatiline ikterus ja/või sügelus; sapikivide moodustumine; porfüüria; süsteemne erütematoosne luupus; hemolüütilisureemiline sündroom; Sydenhami korea; rasedusherpes; otoskleroosist tingitud kuulmislangus.

Eksogeensete östrogeenide kasutamine võib päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid indutseerida või süvendada. Maksafunktsiooni ägedad või kroonilised häired võivad tingida KHK kasutamise katkestamise kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Raseduse või eelmiste suguhormoonide kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse taastekkimise korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada.

Kuigi KHK-d võivad mõjutada perifeerset insuliiniresistentsust ja glükoositaluvust, puuduvad tõendid ravirežiimi muutmise vajaduse kohta väikese östrogeeniannusega (< 50 µg etünüülöstradiooli) KHKsid kasutavate diabeetikute puhul. Siiski tuleb diabeedi diagnoosiga naisi tähelepanelikult jälgida, eriti KHK kasutamise varajases etapis.

KHK-de kasutamise ajal on täheldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi süvenemist.

Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite teadaolevad kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla raske ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi teadaolev riskifaktor. Meeleolumuutuste ja depressiooni sümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma arsti poole.

Aeg-ajalt võib esineda kloasme, eriti neil naistel, kel on anamneesis rasedusaegne kloasm. Naised, kel esineb kalduvus kloasmidele, peavad vältima KHK-de kasutamise ajal päikese käes viibimist või ultraviolettkiirgust.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon Enne Lydisilka kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sealhulgas perekondlik anamnees) ning välistada rasedus. Patsiendil tuleb mõõta vererõhku ja teostada läbivaatus, pidades silmas vastunäidustusi (vt lõik 4.3) ja hoiatusi (vt lõik 4.4). Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosset ja arteriaalset tromboosi puudutavale informatsioonile, kaasa arvatud Lydisilkaga kaasnevale riskile võrreldes teiste KHK-dega; VTE ja ATE sümptomitele; teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida ette võtta juhul, kui tekib tromboosikahtlus. Naisele tuleb rõhutada pakendi infolehe hoolika lugemise ja antud juhiste täpse järgimise vajadust. Edasiste kontrollide sagedus ja olemus peab põhinema kehtivatel ravijuhistel ning olema kohandatud naise individuaalsetele vajadustele. Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased preparaadid ei kaitse inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ja/või omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS-i) ega teiste suguhaiguste eest.

Tõhususe vähenemine KHK-de tõhusus võib väheneda näiteks tablettide võtmata jäämisel (vt lõik 4.2), seedetrakti häirete korral toimeaineid sisaldavate roosade tablettide võtmise perioodil (vt lõik 4.2) või kooskasutamisel teiste ravimitega (vt lõik 4.5).

Menstruaaltsükli kontroll Kõigi KHK-de kasutamise korral võib esineda ebaregulaarset veritsust (määrimine või vaheveritsus), eriti kasutamise esimestel kuudel. Seetõttu on veritsuse ebaregulaarsust mõttekas hinnata alles pärast umbes kolme tsükli pikkust kohanemisperioodi. Ebaregulaarne määrimine või vaheveritsus esines 14...20%-l Lydisilkat kasutanud naistest. Enamasti oli tegemist ainult määrimisega.

Kui veritsuste ebaregulaarsus püsib või tekib pärast varem regulaarseid menstruaaltsükleid, tuleb kaaluda mittehormonaalseid põhjusi ning pahaloomulise haiguse ja raseduse välistamiseks on näidustatud vastavad diagnostilised meetmed. Nende hulka võib kuuluda ka emakaõõne puhastus.

Väikesel protsendil naistel (6...8%) menstruatsioonilaadset vereeritust platseebotablettide võtmise ajal ei esine. Kui menstruatsioonilaadset vereeritust ei teki ja naine on võtnud Lydisilka tablette lõigus 4.2 kirjeldatud juhendi järgi, siis on rasedus vähetõenäoline. Kui Lydisilka tablette ei ole aga võetud juhiste järgi või kui vahele jääb kaks menstruatsioonilaadset veritsust, siis tuleb enne Lydisilka võtmise jätkamist välistada raseduse võimalus.

Laboratoorsed analüüsid Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, nagu maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- ja neerufunktsiooni biokeemilised näitajad; (kandja)valkude sisaldus vereplasmas, näiteks kortikosteroide siduv globuliin (corticosteroid binding globulin, CBG) ja lipiid-/lipoproteiinfraktsioonid; süsivesikute metabolismi parameetrid ning verehüübimise ja fibrinolüüsi parameetrid. Muutused jäävad üldiselt normaalsete laboriväärtuste piiridesse. Drospirenooni kerge anti-mineralokortikoidne toime põhjustab suurenenud plasma reniiniaktiivsust ja plasma aldosterooni.

Abiained Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed

Teiste ravimite toime Lydisilkale

Koostoimed võivad esineda koos teiste mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimitega, mille tõttu võib suureneda suguhormoonide kliirens, mis võib omakorda viia vaheveritsuse tekkeni ja/või rasestumisvastase toime puudumiseni.

• Ravi

Ensüüminduktsiooni võib täheldada juba mõni päev pärast ravi. Maksimaalset ensüümindutktsiooni võib üldjuhul täheldada mõne nädala jooksul. Pärast ravi katkestamist võib ensüüme indutseeriv toime püsida umbes neli nädalat.

• Lühiajaline ravi

Ensüüme indutseeriva ravimi samaaegse kasutamise ajal peaks ravi saav naine peale KHK kasutama rasestumisvastast barjäärimeetodit või muud rasestumisvastast vahendit. Barjäärimeetodit tuleb kasutada kogu ravimi samaaegse kasutamise perioodi vältel ja 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui ravi kestab edasi pärast KHK pakendis olevate toimeaineid sisaldavate roosade tablettide lõppemist, siis tuleb platseebotabletid hävitada ja kohe alustada toimeaineid sisaldavate tablettide kasutamist järgmisest KHK pakendist.

• Pikaajaline ravi

Naistel, kes saavad pikaajalist ravi maksaensüüme indutseerivate ravimitega, on soovitatav kasutada muud usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit.

Kirjanduslikes allikates on kirjeldatud järgmiseid koostoimeid.

KHK-de kliirensit suurendavad ravimid (ensüümide indutseerimine) Barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ja HIV raviks kasutatavad ravimid (nt ritonaviir, nevirapiin ja efavirens), võimalik et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ja taimsed preparaadid, mis sisaldavad naistepuna (Hypericum perforatum).

Ravimid, millel on KHK-de kliirensile erinevad toimed Manustamisel koos KHK-dega võivad mitmed HIV proteaasi inhibiitorid ja mitte-nukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid, sealhulgas kombinatsioonid HCV-inhibiitoritega, suurendada või vähendada östrogeenide ja progestageenide plasmakontsentratsioone. Teatud juhtudel võib nende muutuste mõju osutuda kliiniliselt oluliseks.

Seetõttu tuleb võimalike koostoimete identifitseerimiseks lugeda samaaegselt kasutatavate HIV/HCV ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid ja asjakohaseid soovitusi. Kahtluste korral peaks proteaasi inhibiitoritega või mitte-nukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitoritega ravi saav naine kasutama täiendavalt barjäärimeetodit.

KHK-de kliirensit vähendavd ravimid (inhibiitorid): Võimalike koostoimete kliiniline olulisus ensüümi inhibiitoritega on teadmata. Tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada östrogeenide, gestageenide või mõlema plasmakontsentratsioone.

• Võimalikud koostoimed drospirenooniga

Drospirenooni (3 mg/ööpäevas) / etünüülöstradiooli (0,02 mg/ööpäevas) kombinatsiooniga läbi viidud mitmeannuselises uuringus, põhjustas tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli manustamine 10 päeva jooksul drospirenooni (ja etünüülöstradiooli) kõvera aluse ala suurenemist 2,7 korda (ja vastavalt 1,4 korda) 24-tunnise perioodi (AUC ) jooksul.

• Võimalikud koostoimed estetrooliga

Estetrooli glükuroniseeritakse peamiselt UDP-glükuronüültransferaasi (UGT) ensüümi 2B7 poolt (vt lõik 5.2 „Farmakokineetilised omadused“). Estetrooli ja tugeva UGT inhibiitori valproehappe vahel ei ole täheldatud kliiniliselt asjakohast koostoimet.

Lydisilka mõju teistele ravimitele Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid võivad avaldada toimet teatud teistele toimeainetele. Seetõttu võivad vastavalt suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin) kontsentratsioonid plasmas ja kudedes.

Põhinedes vabatahtlike naistega läbi viidud in vitro inhibitsiooniuuringutele ja in vivo koostoimeuuringutele, milles kasutati markersubstraatidena omeprasooli, simvastatiini ja midasolaami leiti, et 3 mg drospirenooni toime teiste toimeainete ainevahetusele on ebatõenäoline.

In vitro inhibitsiooniuuringute alusel on Lydisilkas sisalduva estetrooli toime teiste toimeainete ainevahetusele ebatõenäoline.

Farmakodünaamilised koostoimed Samaaegne kasutamine C-hepatiidi viiruse (HCV) raviks kasutatavate ravimitega, mis sisaldavad ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga ja ribaviriiniga või ilma, võib suurendada ALAT tasemete suurenemise riski naistel, kes kasutavad etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, näiteks KHK-sid (vt lõik 4.4). Naiste seas, kes kasutasid ravimeid, mis sisaldasid etünüülöstradiooli asemel teist östrogeeni, oli ALAT aktiivsuse suurenemise esinemissagedus sarnane naistega, kes östrogeene ei kasutanud. Kuid kuna selliseid teisi östrogeene kasutavaid naisi on vähe, on vajalik ettevaatus ravimi manustamisel koos kombineeritud raviskeemiga, mis sisaldab ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri koos dasabuviiriga ja ribaviriiniga või ilma, ning samuti koos glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri raviskeemiga (vt lõik 4.4).

Patsientide puhul, kellel ei esinenud neerukahjustust, ei põhjustanud drospirenooni ja angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorite või mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) samaaegne kasutamine märkimisväärset toimet seerumi kaaliumisisaldusele. Siiski, Lydisilka samaaegset kasutamist aldosterooni antagonistidega või kaaliumi säästvate diureetikumidega ei ole uuritud. Sellisel juhul tuleb seerumi kaaliumisisaldust analüüsida esimese ravitsükli ajal. Vt ka lõik 4.4.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Lydisilkat ei kasutata raseduse ajal.

Kui naine rasestub Lydisilka võtmise ajal, tuleb selle kasutamine lõpetada.

Lydisilka kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Loomkatsete alusel ei saa välistada toimeainete hormonaalsest toimest põhjustatud kahjulikke mõjusid.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taasalustatakse Lydisilka kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Rasestumisvastaste steroidhormoonide ja metaboliitide väikesed annused võivad erituda rinnapiima ning mõjutada vastsündinuid/imikuid.

KHK-de kasutamine võib mõjutada rinnaga toitmist, sest need võivad põhjustada rinnapiima hulga vähenemist ja selle koostise muutust. Seetõttu ei soovitata KHK-sid kasutada enne, kui laps on rinnast täielikult võõrutatud ning naistele, kes soovivad rinnaga toitmist jätkata, tuleb soovitada alternatiivset rasestumisvastast meetodit.

Fertiilsus

Lydisilka on näidustatud suukaudseks raseduse vältimiseks. Teavet fertiilsuse taastumise kohta vt lõik 5.1.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lydisilka ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Lydisilka kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid metrorraagia (4,3%), peavalu (3,2%), akne (3,2%), vaginaalne verejooks (2,7%) ja düsmennorröa (2,4%).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Tuvastatud kõrvaltoimed on loetletud all (vt tabel 3). Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemide järgi ja järjestatud sageduse alusel: sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) ja harv (≥1/10 000 kuni <1/1000).

Tabel 3: Kõrvaltoimete loetelu

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv klass

Infektsioonid ja Seeninfektsioon Infektsioonid ja infestatsioonid infestatsioonid

Hea- ja Rinna fibroadenoon pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

Immuunsüsteemi Ülitundlikkus häired Ainevahetus- ja Söögiisu häired Hüperkaleemia toitumishäired Vedelikupeetus

Psühhiaatrilised Meeleolu muutused ja Depressioon(2) Närvilisus häired häired(1) Ärevushäire(3) Libiido häired Unetus

Närvisüsteemi Peavalu Migreen Amneesia häired Pearinglus

Silma kahjustused Nägemiskahjustus Kõrva ja labürindi Peapööritus kahjustused

Vaskulaarsed Kuumahood Hüpertensioon häired Veenitromboos Seedetrakti häired Kõhuvalu Kõhu distensioon Gastroösofageaalne

Iiveldus Oksendamine reflukshaigus Naha ja Akne Alopeetsia Dermatiit(7) nahaaluskoe Hüperhidroos(5) Pigmentatsiooni häire(8) kahjustused Naha kahjustused(6) Liigkarvasus

Lihaste, luustiku Seljavalu Lihasspasmid ja sidekoe Ebamugavustunne jäsemetes kahjustused Liigeste turse Neerude ja Põie spasm kuseteede häired Ebatavaline uriini lõhn

Rasedus, Emakaväline rasedus sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid

Reproduktiivse Rinnavalu Ebaharilik Munasarja tsüst süsteemi ja Metrorraagia menstruatsioonilaadne Imetamise häired rinnanäärme Vaginaalne verejooks häired Düsmenorröa Rindade turse Seletamatu põhjusega emaka Menorraagia Vulvovaginaalne häire(10) verejooks Üldised häired ja Väsimus Halb enesetunne(12) manustamiskoha Turse Valu reaktsioonid Rindkerevalu Hüpertermia Uuringud Kaalu kõikumine Maksaensüümide aktiivsuse Kõrgenenud vererõhk (1) sh toime labiilsusele, vihale, eufoorilisele meeleolule, ärrituvusele, meeleolumuutustele ja tuju kõikumisele (2) sh depressiivne meeleolu, depressiooni sündroom, nutmine ja depressioon (3) sh agitatsioon, ärevus, üldine ärevushäire ja paanikahood (4) sh emotsionaalne häire, emotsionaalne kannatus ja nutmine (5) sh öine higistamine, hüperhidroos ja külm higi (6) sh kuiv nahk, lööve ja naha turse (7) sh dermatiit ja ekseem (8) sh kloasm ja naha hüperpigmentatsioon (9) sh ebatavaline menstruatsiooni-laadne vereeritus, amenorröa, menstruatsioonihäire, ebaharilik menstruatsioon, oligomenorröa ja polümenorröa (10) sh lõhn tupest, vulvovaginaalne düskomfort, vulvovaginaalne kuivus, vulvovaginaalne valu, vulvovaginaalne sügelus ja vulvovaginaalne põletustunne (11) sh mass rinnas ja fibrotsüstiline haigus (12) sh halb enesetunne ja vähenenud jõudlustase

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suurenenud riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste tüsistuste, sealhulgas müokardiinfarkti, insuldi, transitoorsete isheemiliste atakkide, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks. Neid seisundeid on üksikasjalikumalt käsitletud lõigus 4.4.

KHK-sid kasutavate naiste puhul on raporteeritud järgmistest rasketest kõrvaltoimetest, mida on käsitletud lõigus 4.4 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“:

• venoosne trombemboolia,

• arteriaalne trombemboolia,
• hüpertensioon,
• maksakasvajad,
• haiguste esinemine või halvenemine, mille puhul seos KHK-dega ei ole lõplik: Crohni tõbi, haavandiline koliit, epilepsia, emaka müoom, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, rasedusherpes, Sydenhami korea, hemolüütilis-ureemiline sündroom, kolestaatiline ikterus,
• kloasm,
• maksafunktsiooni ägedad või kroonilised häired võivad tingida KHK kasutamise katkestamise kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni,
• Eksogeensete östrogeenide kasutamine võib päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid indutseerida või süvendada.

KHK kasutajate hulgas on rinnavähi diagnoosimise sagedus suurenenud vähesel määral. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40 aasta vanuste naiste seas harva, on risk võrreldes rinnanäärmevähi üldriskiga väike. Põhjuslik seos KHK-de kasutamisega ei ole teada. Lisateavet vt lõigud 4.3 ja 4.4.

Koostoimed Muude ravimite (ensüümi indutseerijad) ja suukaudsete kontratseptiivide koostoime võib põhjustada vaheveritsust ja/või rasestumisvastase toime puudumist (vt lõik 4.5).

Lapsed

III faasi uuringus, milles osales 105 noorukit vanuses 12…17 aastat, oli Lydisilka hästi talutav 6 kasutustsükli jooksul ning uuringu käigus ohutusprobleeme ei tõstatatud. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed noorukitel olid düsmenorröa (1,9%) ja iiveldus (1,9%). Teistest kõrvaltoimetest teatati ≤ 1% uuringust osalejatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad teated Lydisilka üleannustamise kohta. Põhinedes suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste vahendite kasutamise üldisele kogemusele, võib eeldada et toimeaineid sisaldavate roosade tablettide üleannustamise võimalikeks sümptomiteks on iiveldus, oksendamine ja menstruatsiooni-laadne verejooks. Menstruatsiooni-laadne verejooks võib tüdrukute puhul tekkida ka enne menstruatsiooni, kui ravimit on võetud juhuslikult. Spetsiifiline antidoot puudub ja edasine üleannustamise ravi on vajadusel sümptomaatiline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid, gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid, ATC-kood: G03AA18

Toimemehhanism

Lydisilka sisaldab östrogeeni estetrooli ja progestageeni drospirenoon. Estetrool on östroon, mida toodab ainult inimloote maks raseduse ajal.

Estetroolil on anti-gonadotroopne toime, mida iseloomustab annusest sõltuv folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriva hormooni (LH) seerumikontsentratsiooni vähenemine.

Progestageen drospirenoonil on progestageenne, antigonadotroopne, antiandrogeenne ja nõrk antimineralokortikoidne toime ja sellel puudub östrogeenne, glükokortikosteroidne või antiglükokortikosteroidne aktiivsus. Need omadused on farmakoloogiliselt sarnased naturaalsele hormoonile progesteroon.

Lydisilka kontratseptiivne toime põhineb mitme teguri koostoimel, millest kõige olulisem on ovulatsiooni pärssiv toime.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Läbi on viidud kaks ülemaailmset kliinilist uuringut, millest üks oli keskne uuring EL-is/Venemaal ja teine toetav uuring Ameerika Ühendriikides. Mõlemas uuringus osalesid naised vanuses 16...50 aastat ja 13 tsükliga aastas.

Järgmised Pearli indeksid 18...35-aastastel naistel leiti keskses EL-i/Venemaa uuringus ja nende aluseks on kokku 14 759 tsüklit, mille puhul on välja jäetud teisese kontratseptsiooniga ja seksuaalse aktiivsuseta tsüklid: meetodist tulenev ebaõnnestumine: 0,26 (95% usaldusintervalli ülemine piir 0,77), meetodist ja kasutajast tulenev ebaõnnestumine: 0,44 (95% usaldusintervalli ülemine piir 1,03).

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringus leiti EL-i/Venemaa uuringuga võrreldes kõrgemad Pearli indeksid. Teadaolevalt on Ameerika Ühendriikide uuringute Pearli indeksid EL-i uuringutest kõrgemad, kuid selle erinevuse põhjused ei ole teada.

Randomiseeritud avatud kliinilises uuringus täheldati 97%-l naistest Lydisilka rühmas ovulatsooni taastumist ravijärgse tsükli lõpuks.

Ühe uuringu naiste alamrühmas (n = 108) uuriti histoloogilisi muutusi endomeetriumis pärast kuni 13 tsükli pikkust ravi. Normist kõrvalekalduvaid muutusi ei täheldatud.

Lapsed Euroopas läbi viidud mitmekeskuselises avatud üheharulises 3. faasi uuringus, kus osales 105 menarhe-eelses eas noorukit vanuses 12…17 aastat, hinnati Lydisilka ohutust, ravisoostumust ja farmakokineetikat 6 tsükli jooksul. Regulaarse ja mitte regulaarse vereerituse andmed noorukitel näitasid head tsüklikontrolli ja vastuvõetavat mustrit ning olid kooskõlas täiskasvanud naistel läbiviidud 3. faasi uuringute andmetega. Ravi Lydisilkaga noorukitel vähendas düsmenorröa sümptomeid, millele viitas visuaalse analoogskaala skoori vähenemine > 30% ja päästeravimite kasutamise vähenemine pärast 3 kasutustsüklit ning püsis kuni uuringu lõpuni. Olemasolevaid farmakokineetilisi andmeid on kirjeldatud lõigus 5.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Estetrool

Imendumine Estetrool imendub pärast manustamist kiirelt. Pärast Lydisilka ühekordset võtmist saavutatakse 0,5…2 tunni jooksul keskmine kõrgeim plasmakontsentratsioon 18 ng/ml. Estetrooli ekspositsioon on sarnane sõltumata sellest, kas on söödud. Pärast söömist väheneb estetrooli C ligikaudu 50%. max Jaotumine Esterool ei seondu SHBG-ga. Estetrool seondub mõõdukalt inimese plasmavalkudega (45,5...50,4%) ja inimese seerumi albumiiniga (58,6%) ja vähesel määral inimese alfaglükoproteiiniga (11,2%). Esterool jaotub võrdselt erütrotsüütide ja plasma vahel.

In vitro uuringud näitavad, et estetrool on P-gp ja BCRP transporterite substraat. Siiski on väga ebatõenäoline, et P-gp ja BCRP-i aktiivsust mõjutavate ravimite samaaegne manustamine koos estetrooliga põhjustab kliiniliselt olulise koostoime.

Biotransformatsioon Pärast suukaudset manustamist läbib estetrool ulatusliku 2. faasi metabolismi, mille käigus moodustuvad glükuroniidi ja sulfaadi konjugaadid. Kahel peamisel metaboliidil, esterool- 3glükuroniidil ja estetrool-16-glükuroniidil, on ebaoluline östrogeenne aktiivsus. UGT2B7 on dominantne UGT isovorm, mis osaleb esterooli biotransformatsioonis otseseks glükuroniidiks. Esterool allub sulfateerimisele, peamiselt spetsiifilise östrogeeni sulfotransferaasi (SULT1E1) poolt.

Eritumine Esterooli lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg (t ) on tasakaalukontsentratsiooni juures ligikaudu 24 tundi. Pärast ühekordset 15 mg [14C]-estetrooli lahuse suukaudset manustamist tuvastati ligikaudu 69% kogu radioaktiivsusest uriinis ja 21,9% väljaheites.

Lineaarsus/mittelineaarsus Kui Lydisilkat manustati 1...5-kordse annusena, ei täheldatud pärast ühekordset annust ja manustamist tasakaalukontsentratsioonil märkimisväärset kõrvalekallet estetrooli plasmatasemetes annuse proportsionaalsusega võrreldes.

Tasakaalukontsentratsiooni seeisund Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 5 päevaga. Estetrooli C on ligikaudu 17,9 ng/ml, mis saavutatakse 0,5...2 tunni jooksul pärast manustamist. Keskmine seerumikontsentratsioon on 2,46 ng/ml. Ööpäevase kõveraaluse (AUC) pindala korral tasakaalukontsentratsioonil, mis on 60% suurem ööpäevasest annusest, on akumulatsioon väga piiratud. Neerufunktsiooni kahjustus

Uuring neeruhaiguse mõju hindamiseks estetrooli farmakokineetikale viidi läbi 20 mg estetroolmonohüdraadi ühekordse suukaudse annuse manustamisega naistele normaalse neerufunktsiooniga, kerge neerukahjustusega (absoluutne glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) ≥ 60 kuni < 90 ml/min), mõõdukas neerukahjustus (GFR ≥ 30 kuni < 60 ml/min) ja raske neerukahjustus (GFR < 30 ml/min)). Estetrooli C ja AUC olid vastavalt ligikaudu 1,1 korda ja ligikaudu 1,7 korda kerge max inf neerukahjustusega võrreldes normaalse neerufunktsiooniga isikutega; vastavalt ligikaudu 1,8 korda ja ligikaudu 2,3 korda mõõduka neerukahjustusega võrreldes normaalse neerufunktsiooniga isikutega

ning vastavalt ligikaudu 1,5 korda ja ligikaudu 2,3 korda raske neerukahjustusega võrreldes normaalse neerufunktsiooniga isikutega.

Renaalne kliirens vähenes 20% kerge neerukahjustusega rühmas, 40% mõõduka neerukahjustusega rühmas ja 71% raske neerukahjustusega rühmas võrreldes normaalse neerufunktsiooniga rühmaga.

Uuringutulemused näitavad, et estetrooli plasmakontsentratsiooni suurenemine mõõduka ja raske neerukahjustusega isikutel võrreldes normaalse neerufunktsiooniga isikutega võib olla kliiniliselt oluline (vt lõik 4.2). Maksafunktsiooni kahjustus

Kliinilises uuringus manustati 20 mg estetrooli ühekordse suukaudse annusena normaalse maksafunktsiooniga, kerge maksafunktsiooni kahjustusega (Childi-Pugh’ klass A), mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (Childi-Pugh’ klass B) ja raske maksafunktsiooni kahjustusega (Childi-Pugh’ klass C) naissoost patsientidele. Tulemused näitavad, et estetrooli C ja AUC suhe suurenes kerge maksakahjustusega patsientidel vastavalt ~1,7-korda ja ~1,1-korda, mõõduka neerukahjustusega patsientidel vastavalt ~1,9-korda ja ~1-korda ning raske maksakahjustusega patsientidel vastavalt ~5,4-korda ja ~1,9-korda võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Drospirenoon

Imendumine Drospirenoon imendub kiirelt ja peaaegu täielikult. Pärast Lydisilka manustamist saavutatakse C umbes 48,7 ng/ml ligikaudu 1...3 tunni jooksul pärast mitmekordset annustamist. max Biosaadavus on vahemikus 76...85%. Drospirenooni üldine ekspositsioon on sarnane sõltumata sellest, kas on söödud Lydisilka tablettide võtmisele lähedasel ajal. Jaotumine Drospirenoon seondub seerumi albumiiniga ja see ei seondu SHBG- või CBG-ga. Vabade steroididena esineb vaid 3...5% toimeaine kogukontsentratsioonist plasmas. Drospirenooni keskmine jaotusruumala on 3,7 ± 1,2 l/kg.

Biotransformatsioon Drospirenoon metaboliseeritakse pärast suukaudset manustamist peaaegu täielikult. Peamised metaboliidid plasmas on laktoonringi avamisel tekkiv drospirenooni happe vorm ja 4,5- dihüdrodrospirenoon-3-sulfaat, mis tekib selle edasisel reduktsioonil ning sulfateerimisel. Drospirenoon läbib ka CYP3A4 katalüseeritud oksüdatiivsele metabolismile.

Eritumine Pärast Lydisilka suukaudset manustamist vähenevad drospirenooni tasemed plasmas 34 tunni jooksul toimuva lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaja jooksul. Drospirenooni metaboolse kliirensi määr on 1,5 ± 0,2 ml/min/kg. Drospirenoon eraldub muutmata kujul ainult mikrokogustes. Drospirenooni metaboliidid erituvad väljaheidete ja uriiniga suhtega ligikaudu 1,2...1,4. Metaboliitide uriini ja väljaheitega eritumise t on ligikaudu 40 h. Lineaarsus/mittelineaarsus Drospirenooni plasmatasemetes ei nähtunud pärast ühekordset manustamist ja tasakaalukontsentratsiooni korral märkimisväärset kõrvalekallet annuse proportsionaalsusest annusevahemikus 3...15 mg.

Tasakaalukontsentratsiooni seisund

Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 10 päeva pärast. Drospirenooni C on ligikaudu 48,7 ng/ml, mis saavutatakse 1..3 tunni jooksul pärast manustamist. Keskmine kontsentratsioon 24-tunnise manustamisperioodi jooksul tasakaalukontsentratsiooni juures on ligikaudu 22 ng/ml. Ööpäevase kõveraaluse pindala (AUC) korral tasakaalukontsentratsioonil, mis on 80% suurem ööpäevasest annusest, on akumulatsioon väga piiratud.

Neerufunktsiooni kahjustus Kliinilises uuringus, mille käigus manustati 14 päeva jooksul suukaudselt vaid 3 mg drospirenooni, olid drospirenooni tasakaalukontsentratsiooni tasemed plasmas kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens (Clcr) = 50...80 ml/min) naistel võrreldavad normaalse neerufunktsiooniga naistega. Drospirenooni tasemed plasmas olid mõõduka neerukahjustusega (Clcr = 30...50 ml/min) naistel 37% kõrgemad, kui normaalse neerufunktsiooniga naistel.

Maksafunktsiooni kahjustus

Üheannuselises uuringus vähenes mõõduka maksakahjustusega vabatahtlikul drospirenooni suukaudne kliirens (CL/F) ligikaudu 50%, võrreldes nendega, kelle maksafunktsioon oli normaalne.

Lapsed kontsentratsioonid (C ) püsivad stabiilsena tsüklite jooksul ning on täiskasvanutel ja noorukitel sarnased. Muud patsientide erirühmad

Rass Jaapani ja europiidsesse rassi kuuluvate naiste vahel ei ole pärast Lydisilka ühekordse annuse manustamist täheldatud estetrooli ja drospirenooni farmakokineetiliste omaduste kliiniliselt olulisi erinevusi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse uuringutes estetrooli, drospirenooni või nende kombinatsiooniga on tulemused näidanud eeldatavaid östrogeenseid ja gastageenseid toimeid.

Lydisilka kasutajate tavapärasest suuremate ekspositsioonide korral (~27-korda estetrooli puhul ja ~3,5-korda drospirenooni puhul), täheldati ahvidel pärast kombinatsiooni korduvat manustamist ventrikulaarseid histoloogilisi muutusi ilma kliiniliste toimeteta.

Estetrooli reproduktiivtoksilisuse uuringud rottidel ja jänestel on loomadel näidanud reproduktiivtoksilist toimet kliiniliselt oluliste plasmakontsentratsioonide juures; toimed võivad sõltuda uterotoonsetest toimetest hilisel gestatsiooniperioodil.

Genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringuid ei ole selle kombinatsiooniga läbi viidud. Estetrooli ja drospirenooni ei peeta genotoksiliseks. Samas on üldiselt teada, et suguhormoonid võivad hormonaalse toime tõttu stimuleerida teatud hormoonsõltuvate kudede ja kasvajate arengut.

Keskkonnariski hindamised

Drospirenooniga läbi viidud keskkonnariski hindamised on näidanud, et drospirenoon võib kujutada ohtu veekeskkonnale (vt lõik 6.6). Estetrooliga läbi viidud keskkonnariski hindamised, mis hõlmasid

jaapani riisikala laiendatud ühe põlvkonna reproduktsioonitesti, näitasid, et eeldatav estetrooli esinemine keskkonnas ei avalda mõju veekeskkonnale.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Roosad toimeaineid sisaldavad õhukese polümeerikattega tabletid.

Tableti tuum Laktoosmonohüdraat Naatriumtärklisglükolaat Maisitärklis Povidoon K30 Magneesiumstearaat (E 470b)

Tableti kate Hüpromelloos (E 464) Hüdroksüpropüültselluloos (E 463) Talk (E 553b) Hüdrogeenitud puuvillapõõsaõli Titaandioksiid (E 171) Punane raudoksiid (E 172)

Valged õhukese polümeerikattega platseebotabletid

Tableti tuum Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Magneesiumstearaat (E 470b)

Tableti kate Hüpromelloos (E 464) Hüdroksüpropüülmetüültselluloos (E 463) Talk (E 553b) hüdrogeenitud puuvillapõõsaõli Titaandioksiid (E 171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistev PVC/alumiinium blister, mis sisaldab 28 õhukese polümeerikattega tabletti (24 roosat, toimeaineid sisaldavat tabletti ja 4 valget platseebotabletti), karbis on etüi-hoiukott ja 1, 3, 6 või 13 isekleepuvat nädalapäeva kleebist.

Pakendi suurused: 28 (1 × 28), 84 (3 × 28), 168 (6 × 28) ja 364 (13 × 28) õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Drospirenooni sisaldavad ravimpreparaadid võivad kujutada ohtu keskkonnale (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Estetra SRL Rue Saint Georges 5 4000 Liège Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/21/1548/001 EU/1/21/1548/002 EU/1/21/1548/003 EU/1/21/1548/004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19. mai 2021 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJAD

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavate tootjate nimi ja aadress

Haupt Pharma Münster GmbH Schleebrüggenkamp 15 48159 Münster Saksamaa

Gedeon Richter Plc. Gyömrői út 19-21. 1103 Budapest Ungari

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel,
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

• Riski minimeerimise lisameetmed

Enne Lydisilka turuletulekut igas liikmesriigis kooskõlastab müügiloa hoidja kohaliku pädeva ametiasutusega teabematerjali sisu ja formaadi, sealhulgas suhtlusvahendid, levitamisviisi ning mistahes muud aspektid. Teabematerjali eesmärk on anda juhiseid, kuidas toimida trombemboolia juhtude riski korral. Müügiloa hoidja tagab, et igas liikmesriigis, kus Lydisilkat turustatakse, on kõikidele ravimit väljakirjutavatele arstidele ja seda kasutavatele patsientidele/hooldajatele tagatud järgmiste materjalide kättesaadavus:

• kontroll-loend arstile; teabekaart naistele.

Arsti kontroll-loendi eesmärk on luua ravimi väljakirjutaja ja naise vahel arutelu Lydisilka sobivuse kohta tema raviks, eelkõige seoses võimalike vastunäidustuste või trombemboolianähtude riskifaktoritega.

Kontroll-loend arstile peab sisaldama järgmisi võtmeelemente:

• olulised alapunktid, mida visiidi ajal arutada (trombemboolia risk KHK-de kasutamisel, loomuomased riskifaktorid, olla tähelepanelik tromboosi nähtude ja sümptomite suhtes); vastunäidustuste loetelu; riskifaktorite loetelu; meeldetuletus teavitada naisi trombemboolia riski suurendavatest olukordadest ning nõustada naisi teavitama arsti, kui nad võtavad KHK-sid.

Teabekaart naistele lisatakse toote pakendisse ja selle tekst on esitatud III lisas. Naiste teabekaardi eesmärk on anda naistele üksikasjalikumat ja ajakohasemat teavet kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste pillidega seotud trombemboolia riski kohta, anda teavet teadaolevate riskifaktorite kohta, kirjeldada venoosse ja arteriaalse trombemboolia sümptomeid ja rõhutada trombemboolilise sündmuse varajase tuvastamise olulisust.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

PAPPKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lydisilka 3 mg/14,2 mg õhukese polümeerikattega tabletid drospirenonum/estetrolum

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks roosa tablett sisaldab 3 mg drospirenooni ja estetroolmonohüdraati koguses, mis vastab 14,2 mg estetroolile. Valge platseebotablett (ilma toimeta) ei sisalda toimeaineid.

3. ABIAINED

Sisaldab ka laktoosmonohüdraati. Lisateavet lugege pakendi infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Õhukese polümeerikattega tabletid

28 (1 x 28) õhukese polümeerikattega tabletti 84 (3 x 28) õhukese polümeerikattega tabletti 168 (6 x 28) õhukese polümeerikattega tabletti 364 (13 x 28) õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Estetra SRL Rue Saint Georges 5 4000 Liège Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/21/1548/001 EU/1/21/1548/002 EU/1/21/1548/003 EU/1/21/1548/004

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Lydisilka

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab unikaalset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL

BLISTERPAKEND

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lydisilka 3 mg/14,2 mg tabletid drospirenonum/estetrolum

2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI

Estetra SRL

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. MUU

Algus 1 → 2 → 3 → 4 → 5 → … → 28

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA KLEEBISEL

KLEEBIS

Valige esimese tableti võtmise päevale vastav kleebis ja kleepige see blistrikaardi esiküljel asuvale sümbolile „ “. Kõikide päevade sümbolid joonduvad tabletiridadega. Teavet vahele jäänud tablettide kohta vt pakendi infolehelt.

E T K N R L P

T K N R L P E K N R L P E T N R L P E T K

R L P E T K N L P E T K N R P E T K N R L

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA TEABEKAARDIL NAISTELE

OLULINE TEAVE LYDISILKA JA VEREHÜÜVETE RISKI KOHTA Kõik kombineeritud rasestumisvastased vahendid suurendavad verehüüvete tekke riski. Üldine risk verehüüvete tekkeks Lydisilka tõttu on väike, aga verehüübed võivad olla tõsised ja väga harvadel juhtudel isegi surmavad. On väga oluline, et te tunnete ära, millal teil võib esineda suurem risk verehüübe tekkeks, oskate näha sümptomeid ja teate kuidas nende korral toimida. Millistes olukordades on verehüübe tekke risk kõige suurem?

• Lydisilka kasutamise esimesel aastal (ka siis, kui te alustate ravimi võtmist uuesti pärast 4nädalast või pikemat vaheaega)
• Kui te olete väga ülekaaluline

• Kui te olete vanem kui 35-aastane
• Kui teil on perekonnaliige, kellel on noores eas (nt alla 50 aastane) esinenud verehüüve
• Kui te sünnitasite viimase paari nädala jooksul

Kui te suitsetate ja olete vanem kui 35-aastane, siis soovitatakse teil tungivalt suitsetamisest loobuda või kasutada mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Järgmiste sümptomite korral otsige viivitamatult arstiabi:

• Tugev valu või paistetus ühes või mõlemas jalas; kaasneda võib hellus, soojatunne või nahavärvi muutused, nt kahvatu, punakas või sinine nahk. See võib olla süvaveenitromboosi sümptom.
• Äkki algav ilma selge põhjuseta õhupuudus või kiire hingamine; terav valu rindkeres, mis võib sügaval hingamisel tugevneda; äkki algav ilma selge põhjuseta köha (millega võib kaasneda veriköha). Tegemist võib olla süvaveenitromboosi raske komplikatsiooniga, mida nimetatakse kopsuembooliaks. See tekib verehüübe liikumisel jalast kopsu.
• Valu rindkeres, sageli äge, kuid vahel ka lihtsalt ebamugavustunne, surve, raskustunne, selga, lõuga, kõripiirkona, kätte kiirgav ebamugavustunne ülakehas koos seedehäiretega või liigsöömisega seonduva täiskõhutundega või lämbumine, higistamine, iiveldus, oksendamine või peapööritus. Need võivad olla südameinfarkti sümptomid.

• Näo, käe või jala nõrkus või tuimus, eriti ühel kehapoolel; kõnetakistus või raskused arusaamisega; äkki tekkinud segadustunne; äkki tekkinud nägemishäire või hägustunud nägemine; tavapärasest ägedam peavalu/migreen. Need võivad olla insuldi sümptomid.

Jälgige verehüübe sümptomeid, eriti kui:

• olete just käinud operatsioonil,
• olete olnud pikka aega voodirežiimil (nt vigastuse või haiguse tõttu või kui teil on jalg kipsis),
• olete pikal reisil (rohkem kui ligikaudu neli tundi).

Öelge oma arstile, meditsiiniõele või kirurgile, et kasutate Lydisilkat, kui:

• te peate minema või olete käinud operatsioonil,
• te olete olukorras, kus meditsiinitöötaja küsib, kas te kasutate mistahes ravimeid.

Lisateavet leiate kaasas olevalt patsiendi infolehelt või veebisaidilt [riikliku pädeva asutuse Kui kahtlustate KHK-ga seotud kõrvaltoimet, siis võite sellest teavitada meditsiinitöötajat või esitada