ATC Kood: C08CA13

Toimeaine: lerkanidipiin

Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

Näidustus: Kerge kuni mõõduka raskusega essentsiaalne hüpertensioon.

õhukese polümeerikattega tablett (20mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Lercanidipine Actavis 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Lercanidipine Actavis 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Lercanidipine Actavis ja milleks seda kasutatakse

Lercanidipine Actavis kuulub ravimite gruppi, mida nimetatakse kaltsiumikanalite blokaatoriteks, see tähendab, et nad blokeerivad kaltsiumi sissevoolu südamelihase rakkudesse ja veresoontesse, mis viivad verd südamest organismi (arterid). See tähendab kaltsiumi sisenemist nendesse rakkudesse, mis põhjustavad südame kokkutõmbeid ja arterite ahenemist. Kaltsiumi sissevoolu takistamisega vähendavad kaltsiumikanalite blokaatorid südamelihase kokkutõmbeid ja laiendavad artereid, mille tulemusel vererõhk langeb.

Lercanidipine Actavis on määratud teile kõrge vererõhu, ehk hüpertensiooni raviks.

2. Mida on vaja teada enne Lercanidipine Actavis`e võtmist

Lercanidipine Actavis’t ei tohi võtta,

kui olete lerkanidipiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
kui teil on teatud südamehaigused: ravile allumatu südamepuudulikkus; vere sissevoolu takistus südamesse; ebastabiilne stenokardia (valu rinnus teie puhkeolekus või pidevalt süvenev valu); kui teil on olnud südameatakk vähem kui kuu tagasi.
kui teil on tõsised maksaprobleemid.
kui teil esinevad rasked neeruprobleemid või te saate dialüüsi;
kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse CYP3A4 isoensüümi inhibiitoriteks: seenevastased ravimid (nt ketokonasool või intrakonasool); makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin, troleandomütsiin või klaritromütsiin); viirustevastased ravimid (nt ritonaviir);
samal ajal koos ravimitega, mida nimetatakse tsiklosporiiniks või tsüklosporiiniks.
koos greipfruudi või greipfruudi mahlaga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Lercanidipine Actavis`e võtmist pidage nõu oma arstiga

kui teil on selline südamehaigus nagu siinussõlme nõrkuse sündroom, ja teil ei ole südmestimulaatorit.
kui teil on muid südameprobleeme või esineb valu rinnus (stenokardia).
kui teil on probleeme maksa või neerudega või olete dialüüsravil.

Muud ravimid ja Lercanidipine Actavis Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Lercanidipine Actavis’e võtmine koos teatud ravimitega (vt allpool) võib mõjutada nende ravimite toimet või Lercanidipine Actavis’e toimet.

Väga oluline on oma arstile öelda, kui te juba võtate ükskõik millist järgmistest ravimitest:

fenütoiin, fenobarbitaal või karbamasepiin (langetõve ravimid);
rifampitsiin (tuberkuloosi ravim);
midasolaam (uinumist soodustav ravim);
tsimetidiin, rohkem kui 800 mg ööpäevas (haavandite, seedehäirete või kõrvetiste puhul kasutatav

ravim);

digoksiin (südamepuudulikkuse ravim);
terfenadiin või astemisool (allergiaravimid);
amiodaroon, kinidiin või sotalool (ravimid, mida kasutatakse kiire südamerütmi korral);
metoprolool (kõrgvererõhutõve ravim);
simvastatiin (kõrge kolesteroolitaseme vastane ravim).
teised kõrge vererõhu ravimid.

Lercanidipine Actavis koos toidu, joogi ja alkoholiga Te ei tohi süüa greipfruuti ega juua greibimahla, sest see võib vähendada Lercanidipine Actavis’e toimet.

Ärge tarbige ravi ajal Lercanidipine Actavis´ega alkoholi. Kui te koos Lercanidipine Actavis’ega tarbite alkoholi, võite tunda pearinglust/minestada, väsimust või nõrkust, kuna alkohol intensiivistab Lercanidipine Actavis’e toimet.

Rasedus ja imetamine Lercanidipine Actavis´e kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav, seda ei tohi kasutada imetamise ajal. Kui te olete rase, imetate või ei kasuta tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ärge juhtige autot ega kasutage masinaid, kui teil tekib selle ravimi kasutamisel pearinglus, nõrkus või uimasus. Lercanidipine Actavis sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Lercanidipine Actavis`t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on üks Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas iga päev ühel ja samal ajal, eelistatult hommikul, vähemalt 15 minutit enne hommikusööki, sest kõrge rasvasisaldusega toit suurendab tunduvalt ravimi sisaldust teie organismis. Teie arst võib vajadusel otsustada ravimi annust suurendada kuni ühe Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletini päevas.

Tabletid tuleb soovitatavalt alla neelata tervelt, koos ½ klaasitäie veega. Tabletil olev poolitusjoon on ainult tableti poolitamiseks, kui teil on raskusi terve tableti neelamisega.

Kasutamine lastel ja noorukitel Lercanidipine Actavis’t ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Kui teil on tunne, et Lercanidipine Actavis’e toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Lercanidipine Actavis’t rohkem, kui ette nähtud Võtke koheselt nõu saamiseks ühendust oma arsti, lähima haiglaga või kutsuge kiirabi.

Ületades raviannust võib vererõhk langeda liiga madalale ja südamerütm võib muutuda ebaregulaarseks või kiireks. Tekkida võib ka peavalu ja teadvusetus.

Kui te unustate Lercanidipine Actavis’t võtta Kui te unustasite oma tableti võtta, võtke see niipea, kui see teile meelde tuleb, välja arvatud juhul, kui järgmise annuse võtmise aeg on juba peaaegu käes. Siis jätkake ravi nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Lercanidipine Actavis’e võtmise Kui te lõpetate Lercanidipine Actavis kasutamise, võib teie vererõhk jälle tõusta. Palun pidage enne ravi katkestamist arstiga nõu.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekib mõni järgmistest kõrvaltoimetest, konsulteerige kohe oma arstiga:

Harva (võib tekkida kuni ühel inimesel 1000-st): stenokardia (nt: pitsitustunne rinnus südame verevarustuse häire tõttu), allergilised reaktsioonid (sümptomid: sügelus, lööve, nõgestõbi), minestus.

Stenokardiaga patsientidel võivad dihüdropüridiinirühma ravimid (mille hulka kuulub ka lerkanidipiin) tõsta stenokardiahoogude sagedust, pikendada kestust ja raskust. Üksikjuhtudel on täheldatud müokardiinfarkti.

Teised võimalikud kõrvaltoimed:

Sage (võivad tekkida kuni ühel inimesel 10-st): Peavalu, kiire südamerütm, oma südamelöökide tundmine, õhetushood (mööduvad punetushood näol ja kaelal), pahkluude turse.

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni ühel inimesel 100-st): Pearinglus, vererõhu langus, kõrvetised, halb enesetunne, kõhuvalu, nahalööve, sügelus, lihasvalu, suurenenud uriinikogus, nõrkus ja väsimustunne.

Harv (võivad tekkida kuni ühel inimesel 1000-st): Unisus, oksendamine, kõhulahtisus, sagenenud urineerimine, valu rinnus.

Teadmata (sagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata): Igemete paksenemine, muutunud maksatalitlus (määratud vereanalüüsiga), hägune dialüüsivedelik (kui teile tehakse dialüüsi, mille läbiviimiseks juhitakse toru teie kõhtu), näo, huulte, keele ja kõri turse, mis võib põhjustada raskusi neelamisel ja hingamisel.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Lercanidipine Actavis`t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile ja pudelile pärast “EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Säilitamistingimused Al/PVC/PVDC blister: Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. HDPE purk koos niiskust imava aine pakikesega: Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsioon ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei vaja. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Lercanidipine Actavis sisaldab

Toimeaine on lerkanidipiinvesinikkloriid.

Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg lerkanidipiinvesinikkloriidi, mis vastab 9,4 mg lerkanidipiinile. Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg lerkanidipiinvesinikkloriidi, mis vastab 18,8 mg lerkanidipiinile.

Teised koostisosad on

Tableti sisu: magneesiumstearaat, povidoon (K-29/32), naatriumtärklisglükolaat, tüüp A, laktoosmonohüdraat, mikrokristalliline tselluloos. Õhuke polümeerikate: Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid: makrogool 3350, osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol, talk, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172); Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid: makrogool 3350, osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol, talk, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172). Kuidas Lercanidipine Actavis välja näeb ja pakendi sisu Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid: kollane, ümmargune, kaksikkumer 6,5 mm õhukese polümeerikattega tablett, poolitusjoon ühel poolel, märgis 'L' teisel poolel.

Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid: roosa, ümmargune, kaksikkumer 8,5 mm õhukese polümeerikattega tablett, poolitusjoon ühel poolel, märgis 'L' teisel poolel.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Pakendi suurused: Blister (Al/PVC/PVDC): Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 7, 14, 28, 30, 35, 42, 50, 56, 90. 98, 100 tabletti Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 7, 14, 28, 30, 35, 42, 50, 56, 90, 98, 100 tabletti

Tabletipurk: Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 100 tabletti. Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid: 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

Tootjad: Actavis Ltd., BLB015-016 Bulebel Industrial Estate, Zejtun ZTN 3000, Malta

Balkanpharma – Dupnitsa AD, 3 Samokovsko Str., Dupnitsa 2600, Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317 Tallinn Tel: +372 661 0801

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lercanidipine Actavis 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Lercanidipine Actavis 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Lercanidipine Actavis 10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg lerkanidipiinvesinikkloriidi, mis vastab 9,4 mg lerkanidipiinile.

Lercanidipine Actavis 20 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg lerkanidipiinvesinikkloriidi, mis vastab 18,8 mg lerkanidipiinile.

INN: Lercanidipinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Lercanidipine Actavis 10 mg: 30 mg laktoosmonohüdraati Lercanidipine Actavis 20 mg: 60 mg laktoosmonohüdraati

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Lercanidipine Actavis 10 mg: kollane, ümmargune, kaksikkumer 6,5 mm õhukese polümeerikattega tablett, poolitusjoon ühel poolel, märgis 'L' teisel poolel.

Lercanidipine Actavis 20 mg: roosa, ümmargune, kaksikkumer 8,5 mm õhukese polümeerikattega tablett, poolitusjoon ühel poolel, märgis 'L' teisel poolel. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kerge kuni mõõduka raskusega essentsiaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus on 10 mg üks kord ööpäevas, mis manustatakse suu kaudu vähemalt 15 minutit enne sööki; sõltuvalt patsiendi individuaalsest ravivastusest võib annust järk-järgult suurendada kuni 20 mg-ni.

Annust tuleb suurendada astmeliselt, sest maksimaalne antihüpertensiivne toime võib saabuda ligikaudu 2 nädala jooksul.

Mõnede patsientide puhul, kellel vajaliku ravivastuse saamiseks ei piisa ühest antihüpertensiivsest ravimist, võib lerkanidipiini lisada ravile beeta-adrenoblokaatorite (atenolool), diureetikumide (hüdroklorotiasiid) või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega (kaptopriil või enalapriil).

Kuna annus-vastus kõver annuste vahemikus 20...30 mg on järsu platooga, siis on ebatõenäoline, et annuse suurendamisel toime veelgi paraneks, kuid kõrvaltoimete esinemine võib suureneda.

Eakad Kuigi farmakokineetiliste andmete ja kliinilise kogemuse põhjal ei ole ööpäevase annuse korrigeerimine vajalik, peab ravi eakatel patsientidel alustama ettevaatusega.

Lapsed Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata lastel ja alla 18-aastastel noorukitel lerkanidipiini kasutada.

Neeru- või maksapuudulikkus Erilist ettevaatust on vaja rakendada ravi alustamisel kerge kuni keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni häirete korral. Kuigi tavaliselt soovitatav raviskeem võib olla nende patsientide poolt talutav, peab hoolikalt kaaluma annuse suurendamist 20 mg-ni ööpäevas. Maksakahjustusega patsientidel võib antihüpertensiivne toime tugevneda ja seega tuleks kaaluda annuse kohandamist.

Lerkanidipiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb raske maksa- või neerufunktsiooni kahjustus (glomerulaarfiltratsiooni määr < 30 ml/min) sh patsientidel, kes saavad dialüüsi (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Manustamisviis

Suukaudne. Tabletid tuleb võtta vähese koguse veega vähemalt 15 minutit enne sööki, eelistatavalt enne hommikusööki. Ravimit ei tohi manustada koos greipfruudi või greipfruudimahlaga (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Vasaku vatsakese väljavoolutakistus.
Ravile allumatu südame paispuudulikkus.
Ebastabiilne stenokardia.
1 kuu jooksul pärast müokardiinfarkti.
Raske maksakahjustus.
Raske neerukahjustus (GFR < 30 ml/min), sh dialüüsi saavad patsiendid
Samaaegne manustamise koos: tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (vt lõik 4.5), tsüklosporiiniga (vt lõik 4.5), greipfruudi või greipfruudimahlaga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Siinussõlme nõrkuse sündroom Eriti ettevaatlik peab olema lerkanidipiini kasutamisel siinussõlme nõrkuse sündroomi korral (kui südamestimulaatorit ei ole paigaldatud).

Vasaku vatsakese funktsioonihäire

Kuigi hemodünaamika kontrollitud uuringutes ei ilmnenud vatsakeste funktsiooni häirumist, peab ka südame vasaku vatsakese funktsioonihäirega patsientide ravimisel olema ettevaatlik.

Südame isheemiatõbi Mõnede lühitoimeliste dihüdropüridiini derivaatide kasutamisel võib isheemiatõvega patsientidel suureneda risk kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeks. Kuigi lerkanidipiin on pika toimeajaga preparaat, peab nimetatud patsientide puhul siiski olema ettevaatlik. Mõned dihüdropüridiinid võivad harvadel juhtudel põhjustada prekardiaalset valu või stenokardiat. Väga harvadel juhtudel võivad olemasoleva stenokardiaga patsiendid kogeda haigushoogude sagenemist, kestvuse pikenemist ja ägenemist. Üksikjuhtudel võib tekkida müokardiinfarkt (vt lõik 4.8).

Kasutamine maksa või neerufunktsiooni kahjustuse korral Ettevaatlik peab olema ravi alustamisel kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustuse korral. Kuigi tavaliselt soovitatav raviskeem 10 mg ööpäevas võib olla nende patsientide poolt talutav, peab hoolikalt kaaluma annuse suurendamist 20 mg-ni ööpäevas.

Maksakahjustusega patsientidel võib antihüpertensiivne toime olla tugevam ja seega tuleks kaaluda annuse korrigeerimist.

Lerkanidipiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb raske maksa- või neerufunktsiooni kahjustus (glomerulaarfiltratsiooni määr < 30 ml/min), sh hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Peritoneaaldialüüs Lerkanidipiini seostatakse hägusa peritoneaalvedeliku tekkega patsientidel, kes saavad peritoneaaldialüüsi. Hägusus on tingitud suurenenud triglütseriidide kontsentratsioonist peritoneaalvedelikus. Tekkemehhanism on teadmata, aga hägusus tavaliselt kaob pärast lerkanidipiini kasutamise lõpetamist. See seos on oluline, kuna hägusat peritoneaalvedelikku võib ekslikult pidada infektsioosse peritoniidi tunnuseks ja seega võib kaasneda ebavajalik hospitaliseerimine koos empiirilise antibiootikumi kasutamisega.

CYP3A4 indutseerijad CYP3A4 indutseerijad, nagu krambivastased ained (nt fenütoiin, fenobarbitaal, karbamasepiin) ja rifampitsiin võivad langetada lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni, mille tulemusena võib ravimi toime nõrgeneda (vt lõik 4.5). Alkohol Alkoholi tarbimist tuleb vältida, sest see võib potentseerida vasodilateerivate antihüpertensiivsete ravimite toimet (vt lõik 4.5).

Lapsed Lerkanidipiini ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud.

Abiained Laktoosmonohüdraat Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud CYP3A4 inhibiitorid

Kuna lerkanidipiin teadaolevalt metaboliseeritakse ensüüm CYP3A4 poolt, võivad samaaegselt manustatud CYP3A4 inhibiitorid mõjutada lerkanidipiini metabolismi ja eliminatsiooni.

Koostoime uuringus tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga täheldati lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni olulist suurenemist (S-lerkanidipiini AUC 15-kordset ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni C 8-kordset suurenemist). Samaaegset lerkanidipiini ja CYP3A4 inhibiitorite (nt ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir, erütromütsiin, troleandomütsiin, klaritromütsiin) kasutamist tuleb vältida (vt lõik 4.3). Tsüklosporiin Lerkanidipiini ja tsüklosporiini koosmanustamisel on täheldatud mõlema ravimi plasmakontsentratsiooni suurenemist. Noortel tervetel täiskasvanutel läbiviidud uuring näitas, et kui tsüklosporiini manustati 3 tundi pärast lerkanidipiini manustamist, siis lerkanidipiini plasmakontsentratsioon ei muutunud, tsüklosporiini AUC suurenes aga 27%. Lerkanidipiini ja tsüklosporiini koosmanustamine viis siiski lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni 3-kordse tõusu ja tsüklosporiini AUC suurenemiseni 21% võrra. Tsüklosporiini ja lerkanidipiini ei tohi koos manustada (vt lõik 4.3).

Geripfruut või greipfruudi mahl Sarnaselt teistele dihüdropüridiini derivaatidele, on ka lerkanidipiin tundlik metabolismi inhibeerimise suhtes greipfruudi või greipfruudimahla toimel, mis toob kaasa tema süsteemse biosaadavuse suurenemise ja hüpotensiivse toime tugevnemise. Lerkanidipiini ei tohi võtta koos greipfruudi ega greipfruudi mahlaga (vt lõik 4.3).

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav CYP3A4 indutseerijad Lerkanidipiini manustamisel koos CYP3A4 indutseerijatega, nagu krambivastased ravimid (nt fenütoiin, fenobarbitaal, karbamasepiin) ja rifampitsiin peab olema ettevaatlik, kuna lerkanidipiini antihüpertensiivne toime võib väheneda ning vererõhku tuleb kontrollida tavalisest sagedamini (vt lõik 4.4).

Alkohol Alkoholi tarvitamist tuleb vältida, kuna see võib tugevdada vasodilatatsiooni põhjustavate antihüpertensiivsete ravimite toimet (vt lõik 4.4).

Ettevaatusabinõud sh annuse kohandamine CYP3A4 substraadid Ettevaatus on vajalik lerkanidipiini määramisel koos CYP3A4 teiste substraatidega, nagu terfenadiin, astemisool, klass III antiarütmikumid nagu amiodaroon, kinidiin. Midasolaam 20 mg lerkanidipiini manustamisel koos peroraalse midasolaamiga eakatele vabatahtlikele suurenes lerkanidipiini imendumine (ligikaudu 40%) ja imendumise kiirus vähenes (maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise aeg t pikenes 1,75 tunnilt 3 tunnini). Midasolaami kontsentratsioon ei muutunud. Metoprolool Lerkanidipiini manustamisel koos metoprolooliga, beetablokaatoriga, mis elimineeritakse peamiselt maksa kaudu, metoprolooli biosaadavus ei muutunud, samal ajal kui lerkanidipiini biosaadavus vähenes 50%. See efekt võib olla tingitud beeta-adrenoblokaatorite poolt põhjustatud maksa verevarustuse vähenemisest ja võib seetõttu esineda ka teiste selle rühma ravimite puhul. Järelikult võib lerkanidipiini ohutult kasutada koos beeta-adrenoblokaatoritega, kuid vajalik võib olla annuse kohandamine.

Digoksiin 20 mg lerkanidipiini manustamisel patsientidele, kes said pikaajalist ravi beeta-metüüldigoksiiniga, farmakokineetilisi koostoimeid ei ilmnenud. Siiski täheldati digoksiini C suurenemist keskmiselt

33%, samal ajal AUC ja renaalne kliirens ei muutunud oluliselt. Samaaegset ravi digoksiiniga saavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida digoksiinimürgistuse kliiniliste nähtude suhtes.

Koosmanustamine teiste ravimitega Fluoksetiin Vabatahtlikel (vanus 65±7 aastat) läbi viidud koostoime uuringus fluoksetiiniga (CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor) ei täheldatud kliiniliselt olulisi muutusi lerkanidipiini farmakokineetikas.

Tsimetidiin Tsimetidiini samaaegne manustamine annuses 800 mg ööpäevas ei põhjusta olulisi muutusi lerkanidipiini plasmakontsentratsiooni väärtustes, suuremate annuste kasutamisel peab aga olema ettevaatlik, kuna lerkanidipiini biosaadavus ja hüpotensiivne toime võivad suureneda.

Simvastatiin Kui lerkanidipiin 20 mg annust manustati korduvalt koos 40 mg simvastatiiniga, lerkanidipiini AUC oluliselt ei muutunud, samal ajal kui simvastatiini AUC suurenes 56% ja tema aktiivse metaboliidi beetahüdroksühappe AUC 28%. Tõenäoliselt ei oma need muutused kliinilist tähtsust. Koostoimeid ei ole oodata, kui lerkanidipiini manustatakse hommikul ja simvastatiini õhtul, nagu selle ravimi puhul näidustatud.

Diureetikumid ja AKE inhibiitorid Lerkanidipiini on ohutult kasutatud koos diureetikumide ja AKE inhibiitoritega.

Teised vererõhku mõjutavad ravimid Nagu kõigi antihüpertensiivsete ravimite puhul, võib täheldada hüpotensiivse toime tugevnemist lerkanidipiini kasutamisel koos teiste vererõhku mõjutavate ravimitega, nagu alfablokaatorid kuseteede sümptomite raviks, tritsüklilised antidepressandid, neuroleptikumid. Samaaegsel kortikosteroidide kasutamisel võib vastupidiselt hüpotensiivne toime väheneda.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Lerkanidipiini kasutamise kohta rasedatel ei ole andmeid. Loomuuringud ei ole näidanud teratogeenset toimet (vt lõik 5.3). Siiski, kuna kliiniline kogemus lerkanidipiini kasutamisel raseduse ja imetamise ajal puudub ja teised dihüdropüridiinid on loomkatsetes tõestatult teratogeensed, ei tohi lerkanidipiini kasutada raseduse ajal ega fertiilses eas naised ilma kindla kontratseptsioonita. Imetamine Lerkanidipiini või tema metaboliitide eritumine rinnapiima ei ole teada. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Lerkanidipiini ei tohi imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Kliinilised andmed lerkanidipiini kohta puuduvad. Kaltsiumikanalite blokaatorite kasutamisel on mõnel patsiendil teatatud pöörduvatest biokeemilistest muutustest spermatosoidi peas, mis võivad kahjustada viljakust. Juhtudel, kus korduv in vitro viljastamine ei ole olnud edukas ja teised selgitused on välistatud, võib põhjusena kaaluda kaltsiumikanali blokaatori kasutamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lerkanidipine Actavis mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski peab olema ettevaatlik, kuna tekkida võivad pearinglus, jõuetus, väsimus ja harva unisus.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Lerkanidipiini ohutust annuses 10mg...20mg üks kord ööpäevas on hinnatud topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus (1200 patsienti kasutasid lerkanidipiini ja 603 patsienti

platseebot) ja kontrolliga ning ilma kontrollita pikaajalises kliinilises uuringus 3676 patsiendiga, milles hüpertensiooniga patsiendid kasutasid lerkanidipiini. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, millest teatati kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt olid: perifeersed tursed, peavalu, näoõhetus, tahhükardia ja palpitatsioonid.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Alltoodud tabelis on toodud kõrvaltoimed, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt üle maailma ning millel on vähemalt teoreetiline põhjuslik seos ravimi võtmisega, esinemissagedust MedDRA organsüsteemi klassifikatsiooni järgi kõrvaltoimete esinemissageduse järjekorras: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on toodud igas sageduse grupis vastavalt nende tõsidusastme kahanevale järjestusele.

MedDRA Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Ülitundlikkusreaktsioonid häired Närvisüsteemi Peavalu Pearinglus Unisus, minestamine häired Südame häired Vaskulaarsed Näoõhetus Hüpotensioon häired Seedetrakti ülakõhuvalu, kõhulahtisus hüpertroofia1 , häired iiveldus hägune Maksa ja sapiteede häired Naha ja Lööve, Urtikaaria Angioödeem1 nahaaluskoe pruuritus kahjustused Lihaste, luustiku Lihasvalu ja sidekoe kahjustused Neerude ja Polüuuria Pollakiuuria kuseteede häired Üldised häired ja Perifeerne Asteenia, Valu rinnus manustamiskoha turse väsimus reaktsioonid 1 ülemaailmselt turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Lerkanidipiini platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes oli perifeersete tursete esinemine 10...20 mg lerkanidipiiniga 0,9%, platseeboga 0,83%. Kogu uuringu populatsioonis oli esinemissagedus kuni 2% sh pikaajalised kliinilised uuringud. Lerkanidipiin ei mõjuta ebasoodsalt vere glükoosisaldust ega lipiidide sisaldust seerumis. Mõned dihüdropüridiinid võivad harva põhjustada prekardiaalset valu või stenokardiat. Väga harvadel juhtudel võivad juba olemasoleva stenokardiaga patsiendid kogeda haigushoogude sagenemist, kestuse pikenemist või ägenemist. Üksikjuhtudel on täheldatud müokardiinfarkti. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Turuletulekujärgselt on lerkanidipiini kasutamisel teatatud mõnest üleannustamisjuhust annusevahemikus 30...40 mg kuni 800 mg sh teatised suitsiidikatsete kohta. Sümptomid Nagu ka teiste dihüdropüridiinide puhul võib lerkanidipiini üleannustamine põhjustada ulatuslikku perifeerset vasodilatatsiooni märkimisväärse hüpotensiooni ja reflektoorse tahhükardiaga. Siiski, väga suurte annuste puhul võib perifeerne selektiivsus kaduda, põhjustades bradükardia ja negatiivse inotroopse toime. Kõige sagedamad üleannustamisega seostatud kõrvaltoimed on olnud hüpotensioon, pearinglus, peavalu ja palpitatsioonid.

Käsitlus Kliiniliselt oluline hüpotensioon nõuab aktiivset kardiovaskulaarset toetavat ravi, sh sagedast südame ja hingamisfunktsiooni jälgimist, jäsemete tõstmist kõrgemale ja tähelepanu tsirkuleeriva vedeliku mahule ning uriinikogusele. Arvestades lerkanidipiini pikaajalist farmakoloogilist toimet, tuleb üleannustamise korral patsiendi kardiovaskulaarset seisundit jälgida vähemalt 24 tunni jooksul. Kuna see ravim on suure valguseonduvusega, pole dialüüs tõenäoliselt efektiivne. Patsiente, kellel on mõõdukas kuni raske mürgistus, tuleb jälgida intensiivravi korras.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid. Dihüdropüridiini derivaadid, ATC-kood: C08CA13.

Toimemehhanism Lerkanidipiin on dihüdropüridiinirühma kaltsiumikanalite blokaator, mis inhibeerib kaltsiumioonide transmembraanset voolu südamelihas- ja silelihasrakkudesse. Tema antihüpertensiivse toime mehhanism seisneb otseses veresoonte silelihaseid lõõgastavas toimes, vähendades seeläbi üldist perifeerset vastupanu. Farmakodünaamilised toimed Hoolimata lühikesest poolväärtusajast plasmas, on lerkanidipiinil pikaajaline antihüpertensiivne toime suure seonduvuse tõttu lipiidmembraaniga. Kõrge vaskulaarse selektiivsuse tõttu puudub lerkanidipiinil negatiivne inotroopne toime.

Kuna lerkanidipiini poolt esile kutsutud vasodilatsioon tekib järk-järgult, on hüpertensiivsetel patsientidel harva täheldatud ägedat hüpotensiooni koos reflektoorse tahhükardiaga.

Nagu ka teiste asümmeetriliste 1,4-dihüdropüridiini derivaatide puhul, on lerkanidipiini antihüpertensiivne toime tingitud peamiselt tema (S)-enantiomeerist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Lerkanidipiini kliinilist efektiivsust ja ohutust annusevahemikus 10...20 mg üks kord ööpäevas, on hinnatud platseebokontrolliga kliinilistes topeltpimeuuringutes (1200 patsienti võtsid lerkanidipiini ja 603 patsienti platseebot) ning kontrolliga ja ilma kontrollita pikaajalistes kliinilistes uuringutes kokku 3676 hüpertensiivsel patsiendil. Enamik uuringuid on läbiviidud kerge kuni mõõduka essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel (sh eakad ja diabeediga patsiendid), kes kasutasid kas ainult lerkanidipiini või kombinatsioonis AKE inhibiitorite, diureetikumide või beetablokaatoritega.

Lisaks kliinilist näidustust toetavatele kliinilistele uuringutele on läbiviidud ka väiksemaid kontrollimata kuid randomiseeritud uuringuid raske hüpertensiooniga patsientidel (keskmine ±SD diastoolne vererõhk 114,5±3,7 mmHg), mis on näidanud, et 25-st patsiendist, kes kasutas lerkanidipiini 20 mg annuses, normaliseerus vererõhk 40% patsientidest ja 56% 25-st patsiendist, kes kasutasid lerkanidipiini annuses 10 mg kaks korda ööpäevas. Randomiseeritud, platseebokontrolliga topeltpimeuuringus isoleeritud süstoolse hüpertensiooniga patsientidel oli lerkanidipiin tõhus süstoolse vererõhu langetamisel keskmistelt algväärtustelt 172,6 ±5,6 mmHg väärtusteni 140,2 ±8,7 mmHg.

Lapsed Lastel ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast 10...20 mg lerkanidipiini suu kaudu manustamist imendub ravim täielikult, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 1,5...3 tundi pärast manustamist, vastavad väärtused 3,30 ng/ml ± 2,09 ja 7,66 ng/ml±5,90.

Lerkanidipiini kahel enantiomeeril on sarnane plasmakontsentratsiooni profiil: maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumise aeg on sama, maksimaalne plasmakontsentratsioon ja AUC on (S)- enantiomeeri puhul keskmiselt 1,2 korda kõrgemad. Kahe enantiomeeri eliminatsiooni poolväärtusajad on põhimõtteliselt ühesugused. Ei ole täheldatud enantiomeeride vastastikust üleminekut in vivo.

Ulatusliku esmase maksapassaaži tõttu on suu kaudu täis kõhuga manustatud lerkanidipiini absoluutne biosaadavus ligikaudu 10%, kuid vähenes 1/3 võrra manustamisel tervetele vabatahtlikele tühja kõhuga.

Lerkanidipiini suukaudne biosaadavus suureneb 4 korda juhul, kui lerkanidipiini manustatakse kuni 2 tunni jooksul pärast rasvarohket einet. Järelikult tuleb ravimit manustada enne sööki.

Jaotumine Jaotumine plasmast kudedesse ja organitesse on kiire ja ulatuslik.

Lerkanidipiini seonduvus plasmavalkudega ületab 98%. Kuna raskete neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel on plasmavalkude tase vähenenud, võib ravimi vaba fraktsiooni osakaal suureneda. Biotransformatsioon Lerkanidipiin metaboliseeritakse suurel määral CYP3A4 poolt; muutumatul kujul ei sisaldu ravimit ei uriinis ega väljaheites. Ravim muudetakse peamiselt inaktiivseteks metaboliitideks ja ligikaudu 50% manustatud annusest eritub uriiniga.

In vitro katsed inimese maksa mikrosoomidega on näidanud mõningast CYP3A4 ja CYP2D6 inhibeerimist lerkanidipiini poolt, kui kontsentratsioonid on vastavalt 160 ja 40 kordsed, suuremad, võrreldes kontsentratsiooniga, mis plasmas tekib pärast 20mg lerkanidipiini manustamist.

Koostoime uuringud inimestel on näidanud, et lerkanidipiini manustamine ei mõjuta midasolaami (tüüpiline CYP3A4 substraat) ega metoprolooli (tüüpiline CYP2D6 substraat) plasmakontsentratsioone. Seega ei ole tõenäoline, et raviannustes manustatud lerkanidipiin inhibeeriks CYP3A4 ja CYP2D6 kaudu metaboliseeruvate ravimite biotransformatsiooni.

Eritumine Eliminatsioon toimub peamiselt biotransformatsiooni teel. Keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on 8...10 tundi ja suure seonduvuse tõttu lipiidmembraaniga kestab terapeutiline toime 24 tundi. Korduva manustamise järgselt ravimi kuhjumist ei täheldatud.

Lineaarsus/mittelineaarsus Lerkanidipiinvesinikkloriidi suu kaudu manustamisel saavutatud plasmakontsentratsioon ei ole otseses proportsionaalses seoses annusega (mittelineaarne kineetika). Pärast 10, 20 või 40 mg manustamist oli täheldatud maksimaalsete plasmakontsentratsioonide suhe 1:3:8 ja kontsentratsiooni-aja kõvera aluste pindalade (AUC) suhe 1:4:18, mis viitab esmase maksapassaaži progresseeruvale küllastumisele. Järelikult suureneb biosaadavus annuse tõstmisel.

Eakad, neeru- ja maksapuudulikkus Eakatel patsientidel ja kerge kuni keskmise raskusega neeru- või maksafunktsiooni häirte korral oli lerkanidipiini farmakokineetika sarnane sellega, mida täheldati patsientide üldpopulatsioonis; raske neerufunktsiooni häirega või dialüüsi saavatel patsientidel oli ravimi kontsentratsioon plasmas suurenenud (ligikaudu 70%). Keskmise kuni raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on lerkanidipiini süsteemne biosaadavus tõenäoliselt suurenenud, kuna ravim metaboliseeritakse tavaliselt suurel määral maksas.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised andmed, mis põhinevad tavapärastel farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeensuse ja reproduktiivtoksilisuse uuringutel, ei näita inimesele erilist ohtu. Farmakoloogilise ohutuse uuringutes loomadel ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel ilmnenud mõju autonoomsele närvisüsteemile, kesknärvisüsteemile või seedetraktile.

Toimed, mida pikaajalistes uuringutes täheldati rottidel ja koertel , olid otseselt või kaudselt seotud kaltsiumikanali blokaatorite suurte annuste teadaolevate toimetega, peegeldades valdavalt ülemäärast farmakodünaamilist toimet.

Lerkanidipiinil ei ilmnenud genotoksilist ega kantserogeenset toimet.

Lerkanidipiin ei avaldanud mõju rottide viljakusele ja üldisele reproduktiivsele funktsioonile.

Rottidel ja küülikutel teostatud uuringutes ei täheldatud lerkanidipiini teratogeenset toimet, kuid rottidel põhjustasid ravimi suured annused implantatsioonieelseid ja -järgseid kaotusi ning loote arengu aeglustumist.

Lerkanidipiinvesinikkloriid, mida manustati suures annuses (12 mg/kg/päevas) poegimise ajal, põhjustas düstookiat. Lerkanidipiini ja/või selle metaboliitide jaotumist tiinetel loomadel ja nende eritumist piima ei ole uuritud.

Toksilisuse uuringutes ei ole metaboliite eraldi uuritud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Magneesiumstearaat Povidoon (K-29/32) Naatriumgtärklislükolaat, tüüp A Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos

Tableti kate: Lercanidipine Actavis 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogool 3350

Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol Talk Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172)

Lercanidipine Actavis 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid Makrogool 3350 Osaliselt hüdrolüüsitud polüvinüülalkohol Talk Titaandioksiid (E171) Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Blisterpakend 3 aastat

Tabletipurk 3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Al/PVC/PVDC blister: Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE purk: Hoida originaalpakendis. Hoida purk tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend läbisurutava fooliumkattega (alumiinium/PVC/PVDC). Tabletipurk (HDPE) niiskust imava aine pakikesega, suletud LDPE-korgiga. Pakendi suurused: Blistrid(Al/PVC/PVDC): Lercanidipine Actavis 10 mg: 7, 14, 28, 30, 35, 42, 50, 56, 90, 98, 100 tabletti. Lercanidipine Actavis 20 mg: 7, 14, 28, 30, 35, 42, 50, 56, 90, 98, 100 tabletti.

Tabletipurk: Lercanidipine Actavis 10 mg: 100 tabletti. Lercanidipine Actavis 20 mg: 100 tabletti.