Näidustus: Epilepsia.

tablett (250mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Liskantin ja milleks seda kasutatakse

Liskantin on ravim, mida kasutatakse epilepsia ravis.

2. Mida on vaja teada enne Liskantin`i kasutamist

Liskantin`i ei tohi võtta

• kui teil on äge mürgistus kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (uinutid, valuvaigistid, psühhofarmakonid või alkohol);
• kui teil on tekkinud liiga palju porfüriine (punased rauavabad värvained) ja suurenenud porfüriinide eritumine uriini ning väljaheitesse (porfüüria);
• kui teil on raske maksa- või neerupuudulikkus;
• kui teil on raske südamekahjustus;
• kui te olete primidooni, barbituraatide või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Liskantin`i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil esineb maksa- või neerukahjustus;
• kui teil esineb hingamisfunktsiooni kahjustus;
• kui teie üldseisund on halb.

Primidooni kasutamisel on esinenud eluohtlikke nahareaktsioone (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs või DRESS-sündroom), mis tekivad kehatüvele algul punaste sihtmärgilaadsete täppidena või ringjate laikudena, mille keskel on sageli villid. Täiendavad nähud, mille suhtes tuleb tähelepanelik olla, on suu, kõri, nina, suguelundite haavandid ja konjunktiviit (silmade punetus ja turse). Nende potentsiaalselt eluohtlike nahalöövetega kaasnevad sageli gripilaadsed sümptomid. Lööve võib progresseeruda laialt levinud villideks või nahakoorumiseks. Tõsiste nahareaktsioonide tekkimise risk on kõige suurem ravi esimestel nädalatel. Kui teil on tekkinud primidooni või muu fenobarbitaali sisaldava ravimi kasutamisel Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs või DRESS-sündroom, ei tohi ravi nende ravimitega enam kunagi alustada.

Lööbe või nende nahasümptomite tekkimisel lõpetage primidooni kasutamine ja konsulteerige kohe arstiga ja öelge talle, et olete võtnud seda ravimit.

Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud anti-epileptikumidega nagu primidoon, on esinenud enda vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekkivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma arstiga.

Palun pidage nõu arstiga ka juhul, kui mõni nimetatud seisunditest on teil esinenud kunagi varem. Muud ravimid ja Liskantin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata primidooni järgmistele koostoimetele teiste ravimitega.

Primidoon ja tema ainevahetusprodukt (metaboliit) fenobarbitaal mõjutavad olulisel määral ainevahetuses osalevaid maksaensüüme (maksa mikrosomaalseid ensüüme). Selle tulemusel võib kiireneda erinevate nii organismis endas moodustatavate ainete kui ka organismi manustatavate ainete metabolism. Samal ajal võib primidoon ka aeglustada mitmete teiste ravimite metabolismi ja teatud ravimid võivad mõjutada primidooni metabolismi. Olulisemad koostoimed on järgmised.

• Krambivastased ained Fenütoiini, karbamasepiini või fenobarbitaali kasutamisel koos Liskantin’i tablettidega võib fenobarbitaali kontsentratsioon seerumis suureneda, sest primidooni lagunemine fenobarbitaaliks kiireneb. Samaaegne valproehappe kasutamine võib põhjustada väljendunud väsimuse või isegi kooma, tingituna fenobarbitaali suurest seerumkontsentratsioonist. Vahel tuleb seetõttu vähendada Liskantin’i annust. Primidooni pikaajalisel kasutamisel võib järgmiste epilepsiavastaste ravimite metabolism kiireneda ja nende kontsentratsioon seerumis väheneda: fenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin, klonasepaam, diasepaam, valproehape. Mõnedel juhtudel on siiski kirjeldatud ka metabolismi pärssimist.
• Psühhofarmakonid, uinutid, alkohol Psühhofarmakonide, uinutite ja alkoholi kesknärvisüsteemi pärssiv toime võib Liskantin’i tablettide kasutamisel tugevneda. Mõnede psühhofarmakonide toime võib kiirenenud metabolismi tõttu aga väheneda.
• Vere hüübimist takistavad ained (antikoagulandid), digitoksiin Antikoagulantide ja südameglükosiidide toime võib Liskantin’i tablettide kasutamisel väheneda. Seega tuleb Liskantin’i annuse muutmisel, eriti annuse vähendamisel, olla väga ettevaatlik. Vajadusel tuleb muuta ka teise ravimi annust.
• Griseofulviin, doksütsükliin, klooramfenikool, tsütostaatikumid Nende ravimite toime võib kiirenenud metabolismi tõttu väheneda.
• Steroidhormoonid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid Steroidhormoonide eliminatsioon võib kiireneda. Rasestumisvastaste tablettide usaldusväärsus võib väheneda. Eriti juhul, kui tekib menstruatsioonidevaheline veritsus, soovitatakse kasutada rasestumise vältimiseks lisameetmeid. Ühtlasi peaks võimalusel kasutama suurema hormoonisisaldusega rasestumisvastaseid vahendeid.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Rasedus Kui primidooni võtta raseduse ajal, võib primidooni ainevahetussaadus fenobarbitaal põhjustada lapsele raskeid sünnidefekte ning mõjutada lapse kasvu ja arengut. Uuringutes on teatatud sellistest sünnidefektidest nagu huulelõhe (ülahuulel) ja suulaelõhe ning südame väärarengud. Teatatud on ka muudest sünnidefektidest, näiteks peenise väärareng (hüpospaadia), normaalsest väiksem peasuurus

ning näo, küünte ja sõrmede väärarengud. Kui võtate raseduse ajal primidooni, on teil suurem risk kui teistel naistel, et teil sünnib ravi vajavate sünnidefektidega laps. Üldrahvastikus on raskete väärarendite tekke risk 2...3%. Primidooni ainevahetussaaduse fenobarbitaaliga kokkupuutunud rasedatel on see risk umbes kolm korda suurem. Samuti on suurenenud risk, et laps on sündides oodatust väiksem. Lastel, kes on looteeas kokkupuutunud primidooni ainevahetussaaduse fenobarbitaaliga, on teatatud ka närvisüsteemi arenguhäiretest (peaaju arenemise häiretest tingitud aeglane areng). Närvisüsteemi arenguhäirete riski uuringute tulemused on vastuolulised. Primidooni ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui teised ravivõimalused ei toimi. Kui olete rase, rääkige sellest kohe oma arstile. Teie arst peab teiega arutama, kuidas primidooni tabletid võivad lootele mõjuda, ning hoolikalt tuleb kaaluda ravi riske ja kasu. Ärge lõpetage primidooni võtmist ilma arstiga nõu pidamata, sest ravimi järsk ärajätmine võib suurendada riski krambihoogude tekkeks, mis võib teile ja lootele kahjulikult mõjuda. Kui olete primidooni võtnud raseduse kolmandal trimestril, siis vajab vastsündinu asjakohast jälgimist võimalike häirete suhtes, nagu krambihood, liigne nutt, lihasnõrkus ja imemishäired. Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Kui olete rasestumisvõimeline naine, siis peate te ravi ajal primidooniga ja kaks kuud pärast seda kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit. Primidoon võib mõjutada hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu antibeebipillid, toimet ja vähendada nende rasestumisvastast tõhusust. Pidage nõu oma arstiga ja arutage, millise rasestumisvastase meetodi kasutamine primidooni võtmise ajal on teile kõige sobivam. Kui olete rasestumisvõimeline naine ja planeerite rasedust, pidage enne rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist ja enne rasestumist nõu oma arstiga, et arutada üleminekut primidoonilt mõnele teisele sobivale ravimile. See on vajalik, et vältida loote kokkupuudet primidooniga. Raseduse viimasel kuul soovitatakse võtta K-vitamiini tablette, et hoida ära verehüübimishäireid. Samuti soovitatakse K-vitamiini manustada vahetult pärast sündi lapsele. Imetamine Ravimi toimeaine primidoon eritub rinnapiima. Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravi alguses, suurte annuste kasutamisel või ravi kombineerimisel teiste kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega võib reaktsioonikiirus oluliselt muutuda, halvendades võimet aktiivselt autot juhtida või masinatega töötada. Toime tugevneb samaaegsel alkoholi tarvitamisel. Seetõttu on vähemalt esimestel ravipäevadel keelatud autojuhtimine, masinatega töötamine või teised potentsiaalselt ohtlikud tegevused. Igal üksikjuhul teeb otsuse raviarst, sõltuvalt individuaalsest reaktsioonist ja tarvitatavast annusest. Liskantin sisaldab naatriumi See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”

3. Kuidas Liskantin`i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Liskantin`i tabletid tuleb alla neelata tervelt koos vähese vedelikuga söögi ajal või pärast sööki. Ravi alustatakse väikeste annustega, mida suurendatakse järk-järgult kuni optimaalse toimiva annuseni. Soovitatav algannus on 60…125 mg ööpäevas, annust suurendatakse aeglaselt 125 mg kaupa. Keskmine säilitusannus lastele on 20 mg/kg ööpäevas, täiskasvanutele 15 mg/kg ööpäevas jagatuna 2...3 annuseks. Ööpäevane annus alla kaheaastastele lastele on seega 125...250 mg, kahe- kuni viieaastastele lastele 250...500 mg, kuue- kuni üheksa-aastastele lastele 500…750 mg ja üle üheksa-aastastele ning täiskasvanutele 750...1500 mg.

Kui ei ole määratud teisiti, on soovitatav varem Liskantin`iga ravimata patsientidel kasutada järgmist annustamisskeemi (vt tabel). Sõltuvalt krambihoogude sagedusest ja kõrvaltoimete ilmnemisest võib skeemi muuta, kasutades suuremat algannust või lühendades/pikendades esialgset ravifaasi.

Ööpäevane Liskantin`i annus tablettides (üks tablett sisaldab 250 mg primidooni) Aeg Hommik Õhtu Hommik Õhtu Hommik Õhtu 1....3. ravipäev - ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ 4....7. ravipäev - ½ ¼ ½ ½ ½

2. ravinädal ½ ½ ½ 1 1 1

3. ravinädal ½ 1 1 1 1½ 1½

Alates 4. nädalast 1 1 1 2 1½ 1½ Keskmine 1…2 tabletti ööpäevas 2…3 tabletti ööpäevas 3…6 tabletti ööpäevas säilitusannus (250…500 mg) (500…750 mg) (750…1500 mg) Üleminek teistelt krambivastastelt ainetelt ravile primidooniga peab olema järk-järguline. Ravi primidooniga ei tohi järsult lõpetada.

Epilepsiavastane ravi on pikaajaline. Liskantin`i annuse suurus, ravi kestus ja kasutamise lõpetamine sõltuvad haigusest ning selle üle otsustab igal individuaalsel juhul teie neuroloog.

Kui te võtate Liskantin’i rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud Liskantin’i rohkem kui ette nähtud, siis võtke kohe ühendust arsti või apteekriga. Kui te unustate Liskantin’i võtta Kui te olete unustanud Liskantin’i võtta, tehke seda niipea, kui see teile meenub. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate ravimi Liskantin võtmise Kui te soovite ravi katkestada, siis rääkige sellest kõigepealt oma arstiga. Ärge lõpetage ravimi kasutamist ilma arstiga eelnevalt nõu pidamata, sest see võib ohustada ravi tõhusust ja teil võivad uuesti tekkida krambid.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Liskantin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sage: võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st

• väsimus
• tasakaaluhäired

Need kõrvaltoimed tekivad enamasti primidooni suurte plasmakontsentratsioonide korral (> 8 mg/l).

Sage: võib esineda kuni 1 inimesel 10-st

• iiveldus
• oksendamine
• pearinglus
• uimasus
• erinevat tüüpi liigutuste häired (ataksia)

Need kõrvaltoimed tekivad enamasti ravi alguses ja tavaliselt liiga suure algannuse korral.

• loidus
• akommodatsioonihäired (nägemishäired)

• emotsionaalsed häired suurenenud ärrituvuse ja pahurusena; tekivad eriti suure tõenäosusega lastel

Kõik need kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ja lühiajalised ning mööduvad täielikult mõne päevaga ravimi kasutamist katkestamata. Kirjeldatud kõrvaltoimeid saab sageli vältida, kui annust suurendatakse ravi alguses järk-järgult.

Harv: võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st

• leetritelaadne lööve (makulopapuloosne lööve, peaaegu alati ilma generaliseerunud allergilise reaktsioonita)
• raskekujuliselt väljendunud nahalööbed
• punaste vereliblede tootmise vähenemine (megaloblastiline aneemia), mis on ravitav foolhappe või vitamiini B manustamisega
• valgete vereliblede arvu vähenemine (leukopeenia)
• vereliistakute arvu vähenemine (trombotsütopeenia)
• muutused kaltsiumi ja vitamiin D metabolismis, nagu madal kaltsiumitase veres (hüpokaltseemia), teatud ensüümi (alkaalne fosfataas) taseme tõus veres, mõnikord ka tõsised muutused, näiteks luu arenguhäire (metafüseaalne osteodüstroofia), või ebaharilikud muutused laste luudes (nn antiepileptiline rahhiit)
• primidooni ensüüme indutseeriva toime tõttu võib suureneda teatud maksaensüümide (g -glutamüültransferaasi ja alkaalse fosfataasi) sisaldus veres
• kilpnäärmehormoonide taseme muutused, nagu üldise ja vaba türoksiini (kilpnäärme hormoon) kontsentratsiooni vähenemine, tõenäoliselt nende kiirenenud metabolismi tõttu kilpnäärmetalitlus ei ole häirunud
• liigesvalu

Väga harv: võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st

• seisund, mis põhjustab sõrmede kõverdumist sissepoole ja võib mõjutada ka peopesa (Dupuytreni kontraktsioon)
• sellise seisundi tekkimine, mille puhul esineb porfüriinide (punased rauavabad värvained) suurenenud tootmine ning eritumine uriini ja roojaga (porfüüria)

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• söögiisu vähenemine kuni anoreksia tekkimiseni
• tõsine valgete vereliblede vähesus (agranulotsütoos)
• süsteemne autoimmuunhaigus, mille sümptomid on palavik, kurnatus, lööve, liigesevalu, tundlikkus päikesevalguse suhtes (süsteemne erütematoosluupus)
• rasked põletikulised nahahäired, mida iseloomustab naha ja limaskestade punakaks värvumine, ketendus ja raskekujuline villilisus (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs, eksfoliatiivne dermatiit, bulloosne dermatiit)
• on esinenud potentsiaalselt eluohtlikke nahalööbeid (ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega) (vt lõik 2)
• närvijuurte põletik (polüradikuliit)
• väliste silmalihaste halvatus (väline oftalmopleegia)
• tahtmatud silmaliigutused (nüstagmid)
• kahelinägemine (diploopia)
• impotentsus
• libiido langus
• mälu- ja keskendumishäired, isiksuse häired, psühhootilised reaktsioonid
• lastel ja eakatel: rahutus, ärritatus (paradoksaalne reaktsioon). Need reaktsioonid on üldjuhul kerged ja lühiajalised ning mööduvad ravi jätkamisel täielikult mõne päevaga. Neid saab sageli vältida, kui annust suurendatakse ravi alguses järk-järgult.
• on olnud teateid luude kahjustustest, sealhulgas osteopeeniast, osteoporoosist (luude hõrenemine) ja luumurdudest. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui te saate pikaajalist epilepsiavastast ravi, teil on esinenud osteoporoosi või te tarvitate steroide.

Primidoon metaboliseerub osaliselt fenobarbitaaliks (teine epilepsia raviks kasutatav aine) ja tal on sedatiivne toimet kesknärvisüsteemile. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada harjumust või sõltuvust ja järsk ravi katkestamine võib kutsuda esile ärajätunähud.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Liskantin`i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast “Kõlblik kuni:”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Liskantin sisaldab

• Toimeaine on primidoon.
• Teised koostisosad on želatiin, magneesiumstearaat, maisitärklis, naatriumtärklisglükolaat,

ränidioksiid, kolloidne ränidioksiid, kollageeni hüdrolüsaat.

Kuidas Liskantin välja näeb ja pakendi sisu Valged ümmargused kergelt kumerad längus servadega tabletid. Ühel küljel on pressitud kiri „L“, teine külg on jagatud veeranditeks. Iga pakend sisaldab vastavalt 50 või 100 tabletiga mullpakendit. Müügiloa hoidja ja tootja

DESITIN ARZNEIMITTEL GMBH Weg beim Jäger 214 D-22335 Hamburg Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Medfiles OÜ Kastani 42 50410 Tartu Telefon 730 5415

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2022.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Liskantin 250 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 250 mg primidooni. INN. Primidonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tabletid. Valged ümmargused kergelt kumerad längus servadega tabletid. Ühel küljel on pressitud kiri „L“, teine külg on jagatud veeranditeks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ravi alustatakse väikeste annustega, mida suurendatakse järk-järgult kuni optimaalse toimiva annuseni. Soovitatav algannus on 60...125 mg ööpäevas, annust suurendatakse aeglaselt 125 mg kaupa. Keskmine säilitusannus lastele on 20 mg/kg ööpäevas, täiskasvanutele 15 mg/kg ööpäevas jagatuna 2...3 annuseks. Ööpäevane annus alla kaheaastastele lastele on seega 125...250 mg, kahe- kuni viieaastastele lastele 250...500 mg, kuue- kuni üheksa-aastastele lastele 500…750 mg ja üle üheksa- aastastele ning täiskasvanutele 750...1500 mg. Kui ei ole määratud teisiti, on soovitatav varem Liskantin`iga ravimata patsientidel kasutada järgmist annustamisskeemi (vt tabel). Sõltuvalt krambihoogude sagedusest ja kõrvaltoimete ilmnemisest võib skeemi muuta, kasutades suuremat algannust või lühendades või pikendades esialgset ravifaasi.

Ööpäevane Liskantin`i annus tablettides (üks tablett sisaldab 250 mg primidooni) Aeg Hommik Õhtu Hommik Õhtu Hommik Õhtu 1....3. ravipäev - ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ 4....7. ravipäev - ½ ¼ ½ ½ ½

2. ravinädal ½ ½ ½ 1 1 1

3. ravinädal ½ 1 1 1 1½ 1½

Alates 4. nädalast 1 1 1 2 1½ 1½

Keskmine 1…2 tabletti ööpäevas 2…3 tabletti ööpäevas 3…6 tabletti ööpäevas säilitusannus (250…500 mg) (500…750 mg) (750…1500 mg)

Üleminek teistelt krambivastastelt ainetelt ravile primidooniga peab olema järk-järguline. Ravi primidooniga ei tohi järsult lõpetada. Neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb jälgida primidooni seerumkontsentratsiooni ja annust kohandada vastavalt kreatiniini sisalduse suurenemisele seerumis, kasutades järgnevat skeemi:

Kreatiniin mg/dl Annus (mg) < 1,2 > 3 × 250 1,2…2,4 3 × 250 2,5…7,9 3 × 250 > 8,0 1 × 250

Primidoonravi alustades ja säilitusravi ajal tuleb jälgida ravimi ja tema metaboliitide seerumkontsentratsiooni: primidooni terapeutiline seerumkontsentratsioon on vahemikus 3...12 mg/l, fenobarbitaalil 10...30 mg/l, PEMA terapeutiline kontsentratsioon ei ole teada.

Ravi alguses ja pikaajalise ravi tingimustes tuleb regulaarselt kontrollida verenäitajaid ja maksaensüümide väärtusi.

Mõnedele patsientidele võib osutuda vajalikuks suurema annuse manustamine ajal, mil krambid esinevad sagedamini. Näiteks, kui krambihood esinevad peamiselt öösiti, tuleb kogu ööpäevane annus või enamik sellest võtta õhtul. Kui krambihoogude esinemine on seotud teatud sündmustega, näiteks menstruatsiooniga, võib olla vajalik kasutada sellel ajaperioodil suuremat annust.

Kui ravi mõne teise krambivastase ravimiga üksi on ebapiisav või asendatakse teine ravim Liskantin`iga (näiteks häirivate kõrvaltoimete tõttu), antakse patsientidele esimesel kolmel päeval 125…250 mg primidooni õhtuti lisaks varasemale ravile. Annust võib sama palju suurendada iga kolme päeva tagant, kuni jõutakse umbes pooleni arvatavast koguannusest. Seejärel võib kahe nädala jooksul jätta järk-järgult ära varasema ravimi ja suurendada samaaegselt Liskantin`i annust. Kui varasem ravi katkestatakse liiga järsult, võivad vallanduda järjestikused epileptilised krambihood (status epilepticus). Kui eelnevalt kasutatud ravim oli barbituraat, peab selle ärajätmine ja Liskantin`iga asendamine toimuma kiiremini, sest primidooni metaboliidiks on barbituraat ja patsiendi ülemäärane uimasus võib takistada optimaalse Liskantini annuse täpset kindlaksmääramist.

Halva üldseisundiga patsientidel, maksa- või hingamisfunktsiooni häirega patsientidel ja eakatel patsientidel võib olla vajalik annust vähendada.

Manustamisviis Liskantin`i tabletid tuleb alla neelata tervelt vähese vedelikuga kas söögiaegadel või pärast sööki.

Epilepsiavastane ravi on pikaajaline. Liskantin`i annuse suurus, ravi kestus ja kasutamise lõpetamine sõltuvad haigusest ning selle üle otsustab igal individuaalsel juhul neuroloog (lasteneuroloog).

Üldjuhul enne 2...3 krambivaba aastat ei vähendata annust ega lõpetata ravimi kasutamist.

Ravi lõpetamine peab toimuma 1...2 aasta jooksul järk-järgult annust vähendades, lastel võib kehakaalul põhineva annuse jätta suurendamata, jälgides, et EEG leid ei halvene.

4.3 Vastunäidustused

Primidooni kasutamine ei ole lubatud järgmistel juhtudel:

• äge mürgistus kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega (uinutid, valuvaigistid, teised

psühhofarmakonid, alkohol),

• äge hepaatiline porfüüria,
• raske maksa- või neerupuudulikkus,
• raske müokardi kahjustus.
• ülitundlikkus toimeaine, barbituraatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sarnaselt teiste epilepsiavastaste ravimitega on soovitatav regulaarne vererakkude hulga ja teiste laboratoorsete näitajate jälgimine, eriti oluline on see normist kõrvalekallete ilmnemisel (vt lõik 4.2).

Halva üldseisundiga patsientidel ja maksa- või hingamisfunktsiooni häirega patsientidel tuleb ravimi kasutamisel rakendada äärmist ettevaatust.

Neerufunktsiooni häirete korral tuleb annust kohandada vastavalt glomerulaarfiltratsiooni kiirusele või seerumi kreatiniinisisaldusele (vt lõik 4.2), jälgides primidooni plasmakontsentratsiooni.

Rasestumisvõimelised naised Primidoon võib rasedale manustamisel loodet kahjustada. Prenataalne kokkupuude primidoonia võib suurendada kaasasündinud väärarengute tekke riski ligikaudu kaks kuni kolm korda (vt lõik 4.6). Rasestumisvõimelised naised ei tohi primidooni kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb põhjalikult selgitada, et primidooni võtmine raseduse ajal võib olla lootele kahjulik. Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne ravi alustamist primidooniga kaaluda raseduse välistamiseks rasedustesti tegemist. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt kaks kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama väga efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Ensüüme indutseeriva toime tõttu võib primidoon põhjustada östrogeeni ja/või progesterooni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ravitoime ebaõnnestumist. Rasestumisvõimelisi naisi tuleb nõustada teiste rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas (vt lõigud 4.5 ja 4.6). Rasestumist planeerivatel naistel tuleb soovitada oma arstiga aegsasti nõu pidada, et enne rasestumist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist saada piisavat nõustamist ja arutada muid sobivaid ravivõimalusi. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb öelda, et kui nad ravi ajal primidooniga rasestuvad või kahtlustavad rasedust, tuleb kohe arstiga ühendust võtta.

Rasked nahareaktsioonid Primidooni kasutamisel on esinenud eluohtlikke nahareaktsioone nagu Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS-sündroom). Patsiente tuleb ravi määramisel teavitada nende nähtudest ja sümptomitest ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide suhtes. Stevensi-Johnsoni sündroomi, toksilise epidermaalse nekrolüüsi või DRESS-sündroomi tekkimise risk on kõige suurem ravi esimestel nädalatel. Stevensi-Johnsoni sündroomi, toksilise epidermaalse nekrolüüsi või DRESS-sündroomi sümptomite või nähtude korral (nt progresseeruv nahalööve, sageli villidega või limaskesta kahjustustega) tuleb ravi primidooniga lõpetada. Stevensi-Johnsoni sündroomi, toksilise epidermaalse nekrolüüsi või DRESS-sündroomi parimad ravitulemused saavutatakse varajasel diagnoosimisel ja kahtlustatava ravimi kasutamise kohesel lõpetamisel. Varase lõpetamise korral on prognoos parem. Kui patsiendil on tekkinud primidooni (või fenobarbitaali) kasutamisel Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs või DRESS-sündroom, ei tohi sellel patsiendil ravi primidooniga enam kunagi alustada (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism primidooni saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada. Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Liskantin sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele koostoimetele primidooni ja teiste ainete vahel. Primidoon ja tema metaboliit fenobarbitaal indutseerivad olulisel määral maksaensüüme, kiirendades nii endogeenset päritolu kui ka eksogeenselt kasutatavate ainete metabolismi. Tuntud on ka primidooni inhibeeriv toime mitmete ravimite metabolismile, samuti võivad teatud ravimid mõjutada primidooni metabolismi.

Olulisemad koostoimed on järgmised:

Krambivastased ained Fenütoiini, karbamasepiini või fenobarbitaali kasutamine koos primidooniga tingib nende kiirema lammutumise ja väiksema seerumkontsentratsiooni. Üksikjuhtudel on kirjeldatud nende ainete metabolismi pärssumist primidooni toimel. Primidooni metabolismi kiirendamise kaudu võivad need ained suurendada fenobarbitaali kontsentratsiooni seerumis.

Primidooniga samaaegne valproehappe kasutamine võib põhjustada väljendunud väsimuse või isegi kooma, tingituna fenobarbitaali suurest seerumkontsentratsioonist. Sellisel juhul on vajalik Liskantin`i annuse vähendamine. Pikaajalisel kooskasutamisel võib valproehappe metabolism kiireneda ja tema kontsentratsioon seerumis väheneda. Kirjeldatud on ka valproehappe metabolismi inhibeerimist primidooni toimel.

Primidoon indutseerib klonasepaami ja diasepaami metabolismi - nende ravimite ja primidooni pikaajalisel kooskasutamisel tuleb arvestada klonasepaami või diasepaami seerumkontsentratsiooni vähenemisega. Üksikjuhtudel on kirjeldatud ka nende ravimite metabolismi inhibeerimist primidooni toimel. Psühhofarmakonid, uinutid, alkohol Psühhofarmakonide, uinutite ja alkoholi kesknärvisüsteemi pärssiv toime võib Liskantin`i kasutamisel tugevneda. Mõnede psühhofarmakonide toime võib kiirenenud metabolismi tõttu aga väheneda.

Antikoagulandid, digitoksiin Antikoagulantide ja südameglükosiidide toime võib primidooni kasutamisel väheneda. Seega tuleb primidooni annust hoolikalt kohandada (tavaliselt vähendada) ja vajadusel muuta ka teise ravimi annust.

Griseofulviin, doksütsükliin, klooramfenikool, tsütostaatikumid Nende ravimite toime võib kiirenenud metabolismi tõttu väheneda.

Steroidhormoonid, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid Steroidhormoonide metabolism võib kiireneda ja ovulatsiooni pärssivate hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite usaldusväärsus võib väheneda. Eriti juhul, kui tekib

menstruatsioonidevaheline veritsus, tuleb kasutada rasestumise vältimiseks lisameetmeid. Ühtlasi peaks võimalusel kasutama suurema hormoonisisaldusega rasestumisvastaseid vahendeid.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Rasestumisvõimelised naised/kontratseptsioon Rasestumisvõimelised naised ei tohi primidooni kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside hoolikat kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne ravi alustamist primidooniga kaaluda raseduse välistamiseks rasedustesti tegemist. Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal ja vähemalt kaks kuud pärast viimase annuse manustamist kasutama väga efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Ensüüme indutseeriva toime tõttu võib primidoon põhjustada östrogeeni ja/või progesterooni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste ravimite ravitoime ebaõnnestumist. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb ravi ajaks primidooniga soovitada teiste rasestumisvastaste meetodite kasutamist, nt kahte teineteist täiendavat rasestumisvastast meetodit, sealhulgas barjäärimeetod, suurema östrogeenisisaldusega suukaudne rasestumisvastane vahend või mittehormonaalne emakasisene vahend (vt lõik 4.5). Rasestumisvõimelistele naistele tuleb põhjalikult selgitada raseduse ajal primidooni kasutamisega kaasnevaid võimalike lootekahjustuste riske ning ta peab neist täielikult aru saama ja mõistma raseduse plaanimise tähtsust. Rasestumist planeerivatele naistele tuleb soovitada oma arstiga aegsasti nõu pidada, et enne rasestumist ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist saada eriarstilt nõustamist ja arutada muid sobivaid ravivõimalusi. Epilepsiavastane ravi tuleb regulaarselt üle vaadata, eriti siis, kui naine plaanib rasestumist. Rasestumisvõimelistele naistele tuleb öelda, et kui nad ravi ajal primidooniga rasestumist või kahtlustavad rasedust, tuleb kohe arstiga ühendust võtta.

Epilepsiavastaste ravimitega seotud üldised riskid Kõik epilepsiavastast ravi saavad rasestumisvõimelised naised, eriti aga rasedust planeerivad naised ja rasedad, peavad saama eriarsti nõustamist nii krambihoogude osas kui ka epilepsiavastase raviga kaasnevate võimalike riskide suhtes lootele. Vältida tuleb epilepsiavastase ravi järsku lõpetamist, sest see võib põhjustada krambihoogude teket, millel võivad olla nii emale kui ka lootele rasked tagajärjed. Epilepsia ravimisel raseduse ajal tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, sest sõltuvalt epilepsiavastastest ravimitest võib mitme epilepsiavastase ravimi kasutamine olla seotud suurema kaasasündinud väärarengute riskiga kui monoteraapia puhul. Primidooni ja selle metaboliidi fenobarbitaaliga seotud riskid Primidooni metaboliit fenobarbitaal läbib platsentat. Loomkatsed (kirjanduse andmed) on näidanud reproduktsioonitoksilisust närilistel (vt lõik 5.3). Metaanalüüside ja vaatlusuuringute andmed näitasid, et raskete väärarengute risk on kaks kuni kolm korda suurem kui raskete väärarengute tekke baasrisk üldrahvastikus (mis on 2...3%). Risk on annusest sõltuv, kuid ei ole annust, millega riski ei ole. Fenobarbitaal on seotud suurenenud riskiga raskete kaasasündinud väärarengute tekkeks, sealhulgas huule- ja suulaelõhe ning kardiovaskulaarsed väärarengud. Teatatud on ka mitmesuguste elundisüsteemide muudest väärarenditest, sealhulgas hüpospaadia juhud, fatsiaalne düsmorfia, neuraaltoru defektid, kraniofatsiaalne düsmorfia (mikrotsefaalia) ja sõrmede väärarengud. Registripõhise uuringu andmed viitavad, et võrreldes lamotrigiini monoteraapiaga on suurenenud risk, et vastsündinu on gestatsiooniaja kohta väike või lühema kehapikkusega. Looteeas fenobarbitaaliga kokkupuutunud lastel on teatatud ka närvisüsteemi arenguhäiretest. Looteeas fenobarbitaaliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arenguhäirete riskiga seotud uuringute

tulemused on vastuolulised ja riski ei saa välistada. Ka prekliinilistes uuringutes on teatatud närvisüsteemi arengut kahjustavast toimest (vt lõik 5.3). Raseduse ajal ei tohi primidooni kasutada, välja arvatud juhul, kui pärast teiste sobivate raviviiside kaalumist otsustatakse, et ravimi kasutamisest saadav potentsiaalne kasu ületab riskid. Kui primidoonravi vajalikkust hinnates muud sobivat ravivõimalust ei leita, tuleb kasutada primidooni väikseimat toimivat annust. Naisele tuleb põhjalikult selgitada raseduse ajal primidooni kasutamisega kaasnevaid riske ja ta peab neist täielikult aru saama. Primidooni kasutamisel raseduse kolmandal trimestril võivad vastsündinul tekkida võõrutussümptomid, sealhulgas sedatsioon, hüpotoonia ja imemishäired. Primidooni võtvad patsiendid peavad enne rasestumist ja raseduse ajal võtma lisaks piisavas koguses foolhapet. Raseduse viimasel kuul tuleb suu kaudu profülaktiliselt manustada K-vitamiini, et hoida ära K- vitamiini puudusest tingitud verehüübimishäireid. Samuti soovitatakse K-vitamiini manustada vahetult pärast sündi lapsele. Imetamine Primidoon eritub rinnapiima ja võib imiku organismi suurema tundlikkuse tõttu põhjustada imikul unisust ja pikaajalisel kasutamisel ka sõltuvust. Imikut tuleb eriti hoolikalt jälgida äkilise rinnapiimast võõrutamise korral, sest see võib imikul esile kutsuda ärajäämanähte. Primidooni võib imetamise ajal kasutada ainult pärast hoolikat võimaliku kasu ja riski hindamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Primidoonravi alguses, suurte annuste kasutamisel või ravi kombineerimisel teiste kesknärvisüsteemi toimivate ravimitega võib reaktsioonikiirus oluliselt muutuda, halvendades patsiendi võimet autot või teisi seadmeid ja masinaid juhtida. Primidooni toime reaktsioonikiirusele tugevneb samaaegsel alkoholi kasutamisel. Seetõttu peaks vähemalt esimestel ravipäevadel olema keelatud autojuhtimine, masinatega töötamine või teised potentsiaalselt ohtlikud tegevused. Igal üksikjuhul teeb otsuse raviarst, sõltuvalt individuaalsest reaktsioonist ja tarvitatavast annusest.

4.8 Kõrvaltoimed

Primidooni kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa. Esinemissageduse kategooriad on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Vere ja lümfisüsteemi häired Harv leukopeenia, trombotsütopeenia, megaloblastiline aneemia, mis on Teadmata agranulotsütoos (üks juhtum). Immuunsüsteemi häired Teadmata süsteemne erütematoosluupus Endokriinsüsteemi häired Harv kilpnäärmehormoonide sisalduse muutus: üldise ja vaba türoksiini Ainevahetus- ja toitumishäired Harv muutused kaltsiumi ja vitamiin D metabolismis, nt hüpokaltseemia

Väga harv porfüüria tekkimine. Psühhiaatrilised häired Sage 1loidus; Teadmata mälu- ja keskendumishäired, isiksuse häired, psühhootilised Närvisüsteemi häired Väga sage ligikaudu 20% patsientidest tekivad tasakaaluhäired, enamasti siis, Sage 2pearinglus, 2uimasus, 2ataksia. Teadmata väline oftalmopleegia, polüradikuliit. Silma kahjustused Sage 2akommodatsioonihäireid. Teadmata nüstagmid, diploopia. Seedetrakti häired Sage 2iiveldus, 2oksendamine. Maksa ja sapiteede häired Harv primidooni ensüüme indutseeriva toime tõttu võib suureneda - Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv makulopapuloosne lööve (peaaegu alati ilma generaliseerunud Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Harv liigesvalu, osteomalaatsia. Väga harv Dupuytreni kontraktsioon. Teadmata On teatatud luutiheduse vähenemisest, osteopeeniast, Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Teadmata impotentsus, libiido langus. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage ligikaudu 20%-l patsientidest tekib väsimus, enamasti siis, kui Teadmata söögiisu vähenemine kuni anoreksia tekkimiseni. 1 Need kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ja lühiajalised ning mööduvad ravi jätkamisel täielikult mõne päevaga. Neid saab sageli vältida, kui annust suurendatakse ravi alguses järk-järgult. 2 Need kõrvaltoimed tekivad ravi alguses ja tavaliselt liiga suure algannuse korral. Neid saab annuse järkjärgulise suurendamisega märkimisväärselt leevendada.

Primidoon metaboliseerub osaliselt fenobarbitaaliks ja tal on kesknärvisüsteemile sedatiivne toime. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada harjumust või sõltuvust ning järsk ravi katkestamine võib kutsuda esile ärajätunähud. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Mürgistuse korral tuleb arvestada võimalusega, et on tegemist mitme ravimi mürgistusega, näiteks mitme ravimi sissevõtmisega suitsiidi eesmärgil.

Sümptomid Primidooni üleannustamise sümptomid on sarnased mürgistusele barbituraatidega; rasked, ja mõnikord fataalsed tüsistused tekivad ainult ülisuurte annuste (täiskasvanutel 20…30 g ehk umbes 100 tabletti või rohkem) sissevõtmisel ilma kiire meditsiinilise vahelesegamiseta. Mürgistuse kahtlusel tuleb alati määrata ravimi seerumkontsentratsioon. Kliinilises pildis domineerivad kesknärvisüsteemi häired nagu unisus, uimasus, letargia, ataksia, nüstagm, düsartria, iiveldus, oksendamine, hüpokseemia, hüpotermia, neerufunktsiooni häire, pearinglus ja harvem neuroloogilised hood. Väga raske mürgistuse korral kujuneb välja kooma arefleksia ja väljendunud vereringehäiretega. Surma võib põhjustada hingamisseiskus. Primidooni mürgistusele on iseloomulik primidooni kristallide ilmumine uriini (tekib siis, kui ravimi seerumkontsentratsioon on üle 80 mg/l).

Ravi Primidoonmürgistuse raviks puudub spetsiifiline antidoot. Raske mürgistuse korral on oluline intensiivravi eluliste funktsioonide tagamiseks ja stabiliseerimiseks (hingamine, südame- veresoonkonna ja neerude funktsioon, aspiratsiooni ja kopsupõletiku vältimine). Samal ajal tuleb rakendada esmaseid ja teiseseid detoksifikatsioonimeetodeid – maoloputus, aktiivsöe kasutamine, forsseeritud diurees, uriini alkaliseerimine, vajadusel peritoneaal- ja hemodialüüs. Pärast primidooni mürgistust ei tohi epilepsia ravi jätkata enne kolme ööpäeva möödumist, kui ei ole võimalik määrata ravimite seerumkontsentratsiooni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, barbituraadid ja nende derivaadid ATC-kood: N03AA03

Primidoon on desoksübarbituraat, millel on krambivastane toime nagu ka tema kahel metaboliidil – fenobarbitaalil ja fenüületüülmaloonamiidil (PEMA). Krambivastase toime mehhanism ei ole täielikult välja selgitatud, arvatavasti on see seotud rakumembraanide hüperpolarisatsiooniga. Neurofüsioloogilises mõttes ei mõjuta primidoon erinevalt fenobarbitaalist GABA postsünaptilist toimet ega postsünaptilist pärssimist. Neurokeemilises mõttes ei mõjuta primidoon ajus GABA sisaldust ega metabolismi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub primidoon kiiresti.

Maksimaalne primidooni kontsentratsioon plasmas saabub suukaudse manustamise järgselt 3 tunni (vahemikus 0,5...9 tundi) pärast, maksimaalne PEMA kontsentratsioon 7...8 tunni pärast ning maksimaalne fenobarbitaali kontsentratsioon mitte enne kui 2....4. päeval pideva ravi korral. Jaotumine Primidoon ja PEMA seonduvad plasmavalkudega vähesel määral, samas 50% fenobarbitaalist on valkudega seotud, mille jaotusruumala on 0,54 l/kg. Primidooni kontsentratsioon plasmas ja seljaajuvedelikus on sarnane. Primidoon eritub rinnapiima, kus tema kontsentratsioon on ~75% ema plasmakontsentratsioonist.

Biotransformatsioon Primidoon allutatakse biotransformatsioonile maksas, kus toimub oksüdatsioon PEMA-ks ja fenobarbitaaliks. Väikeseid koguseid p-hüdroksüpürimidooni, p-hüdroksüfenobarbitaali jt konjugaate, samuti -fenüül--butürolaktooni ja -fenüülbutüramiidi on uriinis metaboliitidena sedastatud. Monoteraapia tingimustes primidooniga on metaboliitidest uriinis PEMA osakaal keskmiselt 6,6% ja fenobarbitaalil 2,1%.

Eritumine Primidooni monoteraapia tingimustes on keskmine plasma poolväärtusaeg suukaudselt 250 mg manustamisel 15,2 tundi (19 täiskasvanut, vahemik 8,9…22,4 tundi). Kombinatsioonravis teiste epilepsiavastaste ravimitega lüheneb primidooni poolväärtusaeg keskmiselt 8,3 tunnini. Primidooni eritumine toimub põhiliselt neerude kaudu. Pärast 5-päevast primidooni kasutamist eritub 75,5% kasutatud annusest uriiniga, muutumatul kujul primidooni osakaal metaboliitide hulgas on 64%. Pikaajalise primidoon-ravi tingimustes 12-l epilepsiat põdeval lapsel eritus uriiniga 92% manustatud annusest (annus 10…25,5 mg/kg): 42,3% muutumatul kujul primidooni, 45,2% PEMA-d ja 4,9% fenobarbitaali.

Biosaadavus 1991. aastal tehtud biosaadavuse uuringus Liskantin`i tablettidega 9-l uuritaval saadi järgmised tulemused.

Primidooni farmakokineetilised omadused ühekordse suukaudse 250 mg annuse järgselt Liskantin`i tabletid, n = 9 Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) µg/ml 4,61 Aeg maksimaalse plasmakontsentratsioonini (tmax) h 2,0 Kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUCo-) h x mg/l 124,2 Keskmine püsivusaeg (MRT) h 28,6 Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) h 19,5 Väärtused on antud keskmise ja vahemikuna, t½ mediaani ja vahemikuna.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus LD50 hiirtel on 600…800 mg/kg kehakaalu kohta, rottidel > 2000 mg/kg kehakaalu kohta.

Korduvtoksilisus

Rottidel ilmnes ataksia pärast 125 mg/kg, 250 mg/kg ja 500 mg/kg primidooni kasutamist ja täielik liikumisvõimetus (tardumine) pärast 500 mg/kg kasutamist. Koerad talusid ööpäevaseid annuseid 50 mg/kg 6 kuu vältel ja 200 mg/kg 4 kuu vältel ilma depressiooni ja ataksia ilminguteta. Mutageensus/kartsinogeensus Seeria primidooni ja tema metaboliidi fenobarbitaali mutageensust kontrollivad uuringud on andnud positiivse tulemuse, samas on ka mitmeid negatiivse tulemusega lõppenud uuringuid. Nende uuringute metodoloogilistest puudujääkidest tingituna ei ole võimalik antud hetkel hinnata primidooni mutageenset potentsiaali.

Vastavaid uuringuid kartsinogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus On andmeid, et ravi primidooniga monoteraapia tingimustes või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega põhjustab mikrotsefaalia, näo düsmorfia jt väärarendite ning anomaaliate suuremat esinemissagedust. Vastsündinutel on kirjeldatud hemorraagilisi tüsistusi (vt lõik 4.3). Avaldatud uuringutes on kirjeldatud teratogeenset toimet (morfoloogilised defektid) primidooni metaboliidi fenobarbitaaliga kokkupuutunud närilistel. Kõigis prekliinilistes uuringutes on ühtmoodi täheldatud suulaelõhet, kuid eraldi uuringutes või liikidel on kirjeldatud ka muid väärarenguid (nt nabasong, lülisambalõhestus, eksentsefaalia, omfalotseele koos kokkukasvanud roietega). Kuigi avaldatud uuringute andmed on vastuolulised, on tiinuse ajal rottidele/hiirtele manustatud fenobarbitaaliga seoses täheldatud ka kahjulikku toimet neuroloogilisele arengule, sealhulgas muutusi motoorikas ja liikumises, kognitiivsetes võimetes ja õpimustrites.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Želatiin Magneesiumstearaat Maisitärklis Naatriumtärklisglükolaat Ränidioksiid Kolloidne ränidioksiid Kollageeni hüdrolüsaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat. Mitte kasutada pärast pakendile märgitud kõlblikkusaja möödumist.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

50 tabletti 100 tabletti

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Desitin Arzneimittel GmbH Weg beim Jäger 214 D-22335 Hamburg Saksamaa Telefon: +49-40-59101-0 Faks: +49-40-59101-377

8. MÜÜGILOA NUMBER

084794

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10. november 1994 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22. oktoober 2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2021