ATC Kood: V03AF10

Toimeaine: naatriumlevofolinaat

Tootja: medac Gesellschaft für klinische Spezialpräparate mbH

Artikli sisukord

Näidustus: Dinaatriumlevofolinaat on näidustatud: - foolhappe antagonistide, nt metotreksaadi, toksilisuse vähendamiseks ja toime lõpetamiseks tsütotoksilise ravi ja üleannustamise korral täiskasvanutel ja lastel; - koos 5-fluorouratsiiliga tsütotoksilises ravis.

süste-/infusioonilahus (50mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Levofolinic acid medac, 50 mg/ml süste-/infusioonilahus

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Levofolinic acid medac ja milleks seda kasutatakse

Levofolinic acid medac’i kasutamine koos metotreksaadiga Levofolinic acid medac kuulub ravimirühma, mida nimetatakse antidootideks. Need on ained, mida kasutatakse vähiravi (tsütostaatilise ravi) ajal vastumõjuks tsütostaatilistele ainete toksilisusele.

Levofolinic acid medac’it kasutatakse täiskasvanute ja laste vähiravis endogeense foolhappe toimet inhibeerivate ainete (nn foolhappe antagonistide), nt metotreksaadi toksilisuse vähendamiseks ja vastumõjuks nende toimele. Levofolinic acid medac’it võib kasutada ka foolhappe antagonistide üleannustamise raviks.

Levofolinic acid medac’i kasutamine koos 5-fluorouratsiiliga On tõestatud, et Levofolinic acid medac tugevdab teatavate tsütostaatiliste ainete toimet. Seepärast kasutatakse seda ka vähiravis vähivastase ravimi 5-fluorouratsiili rakke kahjustava toime tugevdamiseks.

2. Mida on vaja teada enne Levofolinic acid medac’i kasutamist

Levofolinic acid medac’it ei tohi kasutada

kui olete levofoliinhappe või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui teil on pernitsioosne aneemia või muu B -vitamiini vaegusest põhjustatud aneemia;
koos 5-fluorouratsiiliga olemasolevate 5-fluorouratsiili vastunäidustuste korral, eriti kui olete rase või imetate;
koos 5-fluorouratsiiliga, kui teil on raske kõhulahtisus.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Levofolinic acid medac’i kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Üldiselt Levofolinic acid medac’it võib kasutada koos 5-fluorouratsiili või metotreksaadiga ainult vähiravis kogenud arsti vahetu järelevalve all.

Levofoliinhapet ei tohi manustada seljaajuvedelikku (intratekaalselt) raskete kõrvaltoimete (sh surm)

tõttu, mida seda liiki ravi puhul on täheldatud.

Kui teile manustatakse teatavaid tsütotoksilisi (rakke hävitavaid) aineid, näiteks hüdroksükarbamiidi, tsütarabiini, merkaptopuriini, tioguaniini, võib teil tekkida makrotsütoos (punaliblede suurenemine). Selist makrotsütoosi ei tohi levofoliinhappega ravida. Kui teil on epilepsia, mida ravitakse teatavate ravimitega (fenobarbitaal, fenütoiin või primidoon), võib epilepsiahoogude tekkimise oht suureneda. See tuleneb epilepsiavastaste ainete kontsentratsiooni vähenemisest vereplasmas. Teie arst teeb teil levofoliinhappe kasutamise ajal ja pärast ravi lõppu vereanalüüse. Võidakse määrata epilepsiaravimi kontsentratsioon teie vereplasmas ja vajaduse korral annust kohandada.

Erilised ettevaatusabinõud Levofolinic acid medac’i kasutamiseks koos metotreksaadiga Teie arst jälgib, et levofoliinhapet ei manustataks samaaegselt mõne foolhappe antagonistiga (nt metotreksaadiga), sest sel juhul võib antagonisti ravitoime väheneda.

Arst väldib ka levofoliinhappe ülemääraste annuste kasutamist, sest see võib kahjustada metotreksaadi kasvajavastast toimet.

Juhuslikku üleannustamist foolhappe antagonisti, näiteks metotreksaadiga tuleb siiski ravida kiiresti meditsiinilise hädaolukorrana.

Kui teil on halvenenud neerufunktsioon või ebapiisav hüdratsioon või kui te kasutate teatavaid põletikuvastaseid ravimeid või valuvaigisteid (mittesteroidsed põletikuvastased ained, nt ibuprofeen, diklofenak või salitsülaadid, näiteks atsetüülsalitsülaat nagu aspiriin), võib vedeliku kogunemine nt kõhukelmeõõnde või rindkere ja kopsude vahelisse ruumi aeglustada metotreksaadi eritumist. Neil juhtudel võib olla näidustatud Levofolinic acid medac’i suuremate annuste kasutamine või pikemaajalisem manustamine.

Metotreksaadi eritumise aeglustumine võib omakorda kahjustada teie neerufunktsiooni, mis tõstab metotreksaadi taset veres. Ka sellisel juhul võidakse teile manustada Levofolinic acid medac’i suuremaid annuseid või pikendada levofoliinhappe manustamisaega.

Erilised ettevaatusabinõud Levofolinic acid medac’i kasutamiseks koos 5-fluorouratsiiliga Kasutamisel koos 5-fluorouratsiiliga võib levofoliinhape suurendada 5-fluorouratsiili toksilisuse ohtu. See avaldub kõige sagedamini järgmiste annust piiravate nähtudena:

vere valgeliblede arvu vähenemine;
(nt suu ja/või mao) limaskesta põletik;
diarröa.

Kui teil tekib vesine kõhulahtisus kaks korda päevas ja/või mao limaskesta põletik (kerge või mõõduka raskusega haavandid), pöörduge kohe arsti poole. Seedetrakti kõrvaltoimete tekkimisel, olenemata nende raskusastmest, ei manustata teile kombineeritud ravi 5-fluorouratsiili ja levofoliinhappega ning ravi katkestatakse. Kõhulahtisuse tekkimisel peab arst teid eriti hoolikalt jälgima, sest teie seisund võib kiiresti halveneda ja võivad tekkida rasked kõrvaltoimed. Teie arst alustab uuesti või jätkab kombineeritud ravi levofoliinhappe ja 5-fluorouratsiiliga pärast seedetrakti sümptomite täielikku kadumist. Eakad või nõrgad patsiendid või kiiritusravi saanud patsiendid peavad olema eriti ettevaatlikud, sest levofoliinhape võib suurendada 5-fluorouratsiili toksilisuse tekkimise ohtu.

Muud ravimid ja Levofolinic acid medac Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Järgmiste ravimite kasutamine koos Levofolinic acid medac’iga võib nimetatud ravimite toimet

mõjutada: fenobarbitaal, primidoon, fenütoiin, suktsinimiid (epilepsiaravimid). Arst võib kontrollida nende ravimite kontsentratsiooni teie veres ja muuta teie annust krampide (krambihoogude) sagenemise vältimiseks.

Levofolinic acid medac’i samaaegsel manustamisel metotreksaadiga võib selle ravimi ettenähtud toime kaduda.

Levofolinic acid medac’i samaaegne kasutamine 5-fluorouratsiiliga suurendab 5-fluorouratsiili toimet ja kõrvaltoimete esinemissagedust.

Levofolinic acid medac’i manustamisel koos foolhappe antagonistiga (nt kotrimoksasool, pürimetamiin) võib foolhappe antagonisti toimet kas väheneda või täielikult neutraliseeruda.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga. Kui te olete rase või imetate, on ebatõenäoline, et teie arst palub teil võtta foolhappe antagonisti või 5- fluorouratsiili. Kuid kui te olete võtnud/kasutanud raseduse või imetamise ajal foolhappe antagonisti, võib seda ravimit (Levofolinic acid medac) kasutada selle kõrvaltoimete vähendamiseks.

Rasedus Levofolinic acid medac’i kahjulikku toimet selle manustamisel ainsa ravimina raseduse ajal ei ole leitud.

Kui te olete rase, võib teile manustada metotreksaati vaid sel juhul, kui ravist saadav kasu on suurem võimalikest ohtudest teie lapsele. Kui teid ravitakse metotreksaadiga ehkki te olete rase, ei ole piiranguid dinaatriumlevofolinaadi kasutamisele metotreksaadi toimete vähendamiseks või neile vastumõjuks.

Kui te olete rase, ei tohi teile manustada Levofolinic acid medac’it koos 5-fluorouratsiiliga.

Imetamine Enne ravi alustamist metotreksaadi või 5-fluorouratsiiliga peate imetamise lõpetama. Levofolinic acid medac’it võib kasutada üksikravimina imetamise ajal, kui see on vajalik.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Puuduvad tõendid üksikravimina kasutatava Levofolinic acid medac’i kahjuliku toime kohta autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. Teie üldseisund on olulisem kui ükski Levofolinic acid medac’i toime. Levofolinic acid medac sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaali kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Levofolinic acid medac’it kasutada

Levofolinic acid medac’it võib ette valmistada ja manustada ainult väljaõppe saanud tervishoiutöötaja. Levofolinic acid medac’it manustatakse alati veeni, kas lahjendamata lahuse süstimise teel või pärast lahjendamist infusiooni teel (tilgutades).

Levofolinic acid medac’it ei tohi manustada seljaajuvedelikku (intratekaalselt).

Levofolinic acid medac’i annus mürgistuse vältimiseks ravi ajal metotreksaadiga Kui teile manustatakse vähiravis metotreksaati annuses üle 500 mg/m² kehapinna kohta, tuleb teile pärast manustada ka levofoliinhapet. Ka metotreksaadi annuste 100...500 mg/m² puhul võib arst

kaaluda levofoliinhappe manustamist.

Arst tagab teie seisundile vastava õige annuse manustamise.

Levofolinic acid medac’i annus 5-fluorouratsiili tsütotoksilise toime suurendamiseks Levofolinic acid medac’i kasutamiseks koos 5-fluorouratsiiliga on erinevaid raviskeeme (üks kord nädalas, kaks korda kuus ja üks kord kuus).

Arst tagab teie seisundile vastava õige annuse manustamise sobiva raviskeemiga.

Kui teile manustatakse Levofolinic acid medac’it rohkem, kui ette nähtud Levofolinic acid medac’i liigsed kogused võivad muuta olematuks foolhappe antagonistide, näiteks metotreksaadi efektiivsuse. 5-fluorouratsiili ja Levofolinic acid medac’i kombinatsioonravi üleannustamisel tuleb järgida 5-fluorouratsiili üleannustamise juhiseid.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Levofolinic acid medac’i võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole või lähimasse erakorralise meditsiini osakonda, kui kogete ükskõik millist järgmistest sümptomitest:

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

raskekujulised allergilised reaktsioonid: teil võib tekkida ootamatu sügelev lööve (nõgestõbi), käte, jalgade, pahkluude, näo, huulte, suu või kõri turse (mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskusi) ja teil võib tekkida tunne, et hakkate minestama. See on tõsine kõrvaltoime. Võite vajada kohest arstiabi.

Muud esineda võivad kõrvaltoimed:

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

palavik

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

unehäired (unetus), erutus ja depressioon pärast suuri annuseid
seedetrakti häired (pärast suuri annuseid)
krampide (krambihoogude) sagenemine epilepsiaga patsientidel

Naatriumlevofolinaat koos 5-fluorouratsiiliga Kui te saate levofoliinhapet kombinatsioonis mõne vähivastase, fluoropürimidiine sisaldava ravimiga, on tõenäoline, et teil võivad tekkida selle teise ravimi kõrvaltoimeid.

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

vereliblede arvu vähenemine (sh eluohtlikud seisundid)
soolestiku ja suu limaskesta põletik (valulik turse ja punetus) (on esinenud eluohtlikke seisundeid)

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

peopesade või jalataldade punetus ja turse, mis võivad põhjustada naha koorumist (käe-jala sündroom)

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

tavalisest suurem ammooniumi sisaldus veres (organismis toodetav jääkaine)

Ohutusprofiil sõltub üldiselt 5-fluorouratsiili puhul kasutatavast raviskeemist, kuna 5-fluorouratsiili esilekutsutud toksilisus suureneb.

Raviskeem manustamisega üks kord kuus Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10 st):

oksendamine, iiveldus

5-fluorouratsiili muude toksiliste toimete toksilisuse (nt neurotoksilisuse) tugevnemist ei ole täheldatud.

Raviskeem manustamisega üks kord nädalas

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

raskekujuline diarröa ning organismi veetustumine, mis võib tekkida diarröa tõttu ning võib vajada haiglaravi või lõppeda surmaga.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Levofolinic acid medac’it säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Levofolinic acid medac sisaldab Toimeaine on levofoliinhape. 1 ml lahust sisaldab 54,65 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 50 mg levofoliinhappele. Üks 1 ml viaal sisaldab 54,65 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 50 mg levofoliinhappele. Üks 4 ml viaal sisaldab 218,6 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 200 mg levofoliinhappele. Üks 9 ml viaal sisaldab 491,85 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 450 mg levofoliinhappele.

Teised abiained on naatriumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, süstevesi.

Kuidas Levofolinic acid medac välja näeb ja pakendi sisu Levofolinic acid medac on selge ja värvitu kuni helekollane süste-/infusioonilahus. Seda turustatakse värvitus I tüüpi klaasist viaalis bromobutüülkummist korgi ja äratõmmatava alumiiniumkaanega.

Pakendi suurused: viaalid 1 ml, 4 ml või 9 ml süste-/infusioonilahusega, pakendis 1 viaal. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Teisese müügiloa hoidja First Pharma OÜ

Härgmäe 20 13525 Tallinn Eesti Tel: +372 644 1122 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tootja medac Gesellschaft für klinische Spezialpräparate mbH Theaterstr. 6 22880 Wedel Saksamaa

Ümberpakendaja Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynów Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

Infoleht on viimati uuendatud mais 2026.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Juhised Levofolinic acid medac’i kasutamiseks ja käsitsemiseks Infusioonilahus tuleb valmistada aseptilistes tingimustes.

Süste-/infusioonilahust võib lahjendada naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuse või 5% glükoosilahusega.

Levofolinic acid medac on 5-fluorouratsiiliga kokkusobiv. Kasutada võib ainult selgeid nähtavate osakesteta lahuseid.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Intravenoosne.

Kõlblikkusaeg pärast pakendi esmakordset avamist või lahjendamist Pärast segamist 5-fluorouratsiiliga või lahjendamist naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahusega või 5% glükoosilahusega: Kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril 20...25 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohi üldjuhul ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C...8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Annustamine ja manustamisviis

5-fluorouratsiili tsütotoksilisuse suurendamine Kasutatakse erinevaid raviskeeme ja annuseid ning ei ole tõestatud ühegi annuse optimaalsust. Täiskasvanutel ja eakatel on kasutatud kaugelearenenud või metastaatilise käär- või pärasoolevähi raviks näiteks järgmisi raviskeeme.

Raviskeem manustamisega kaks korda kuus: 100 mg/m² levofoliinhapet (= 109,3 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse infusioonina kahe tunni jooksul, seejärel boolussüstina

400 mg/m² 5-fluorouratsiili ja 22-tunnine infusioon 5-fluorouratsiili (600 mg/m²) 2 päeva järjest, iga 2 nädala järel nädala 1. ja 2. päeval.

Raviskeem manustamisega üks kord nädalas: 10 mg/m² levofoliinhapet (= 10,93 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) boolussüstina või 100...250 mg/m² levofoliinhapet (= 109,3...273,25 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse infusioonina 2 tunni jooksul, pluss 500 mg/m² 5-fluorouratsiili intravenoosse boolussüstina dinaatriumlevofolinaadi infusiooni keskel või lõpus.

Raviskeem manustamisega üks kord kuus: 10 mg/m² levofoliinhapet (= 10,93 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse boolussüstina või 100...250 mg/m² levofoliinhapet (= 109,3...273,25 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse infusioonina 2 tunni jooksul, millele järgneb kohe 425 või 370 mg/m² 5-fluorouratsiili intravenoosse boolussüstina, 5 päeva järjest.

Kasutamisel koos 5-fluorouratsiiliga võib osutuda vajalikuks muuta 5-fluorouratsiili annust ja ravita intervalle, olenevalt patsiendi seisundist, ravivastusest ja annust piiravast toksilisusest, nagu 5-fluorouratsiili ravimiteabes märgitud. Dinaatriumlevofolinaadi annuse vähendamine ei ole vajalik.

Kasutatavate ravitsüklite arvu otsustab arst.

Lapsed Andmed nende ravimikombinatsioonide kasutamise kohta lastel puuduvad.

Dinaatriumlevofolinaat päästva ravimina ravis metotreksaadiga Kuna dinaatriumlevofolinaadi kasutamisel päästva ravimina oleneb annustamisskeem suuresti keskmiste või suurte annustega metotroksaadi annustest ja manustamisviisist, määrab metotreksaadi raviskeem dinaatriumlevofolinaadi kui päästva ravimi annustamisskeemi. Seepärast on dinaatriumlevofolinaadi manustamisel kõige parem lähtuda annustamise ja manustamisviisi osas metotreksaadi puhul kasutatavast keskmise või suure annusega raviskeemist.

Täiskasvanute, eakate ja laste raviskeemide puhul võib järgida näiteks järgmisi juhiseid:

Dinaatriumlevofolinaadi enteraalse imendumise küllastuvuse tõttu tuleb annuseid üle 12,5...25 mg manustada parenteraalselt.

Dinaatriumlevofolinaati on vaja kasutada päästva ravimina metotreksaadi manustamisel annustes üle 500 mg/m² kehapinna kohta ning seda tuleb kaaluda ka annuste puhul 100...500 mg/m² kehapinna kohta.

Dinaatriumlevofolinaadi annused ja ravi kestus selle kasutamisel päästva ravimina sõltuvad eeskätt metotreksaatravi liigist ja annustest, mürgistussümptomite tekkimisest ja metotreksaadi individuaalsest eritumisest patsiendil. Levofoliinhappe algannuseks on reeglina 7,5 mg (3...6 mg/m²), mis manustatakse 12...24 tundi (hiljemalt 24 tundi) pärast metotreksaadi infusiooni algust. Sama annust manustatakse 72 tunni jooksul iga 6 tunni järel. Pärast mitme parenteraalse annuse manustamist võib üle minna suukaudsele ravile. Lisaks dinaatriumlevofolinaadi manustamisele on tähtis võtta meetmeid metotreksaadi kiire eritumise tagamiseks.

Need meetmed on järgmised:

intravenoosse manustamise teel 2., 3. ja 4. päeval pärast ravi metotreksaadiga. c. 2., 3. ja 4. päeval tuleb mõõta plasma metotreksaadikontsentratsiooni, kusiaine- ja kreatiniinitaset. Neid meetmeid tuleb jätkata, kuni plasma metotreksaaditase jääb alla 10-7 mooli (0,1 µM).

Mõnel patsiendil metotreksaadi eritumine aeglustub. Seda võib põhjustada vedelikukogumite tekkimine (näiteks astsiidi või pleuraefusiooni korral), neerupuudulikkus või ebapiisav hüdratsioon. Neil juhtudel võib olla näidustatud dinaatriumlevofolinaadi suuremate annuste kasutamine või pikemaajalisem manustamine. Patsientidel, kellel toimub metotreksaadi varane eliminatsioon aeglasemalt, võib tekkida pöörduv neerupuudulikkus.

Metotreksaadi jääkide taset tuleb mõõta 48 tunni möödumisel metotreksaadi infusiooni algusest. Kui metotreksaadi jääkide tase on > 0,5 mikromooli/l, tuleb dinaatriumlevofolinaadi annuseid kohandada järgmise tabeli põhjal:

Metotreksaadi jääkide tase veres 48 tunni Manustada täiendavalt levofoliinhapet iga 6 tunni järel möödumisel metotreksaadi manustamise 48 tunni jooksul või kuni metotreksaaditase langeb alla algusest: 0,05 µmol/l: ≥ 0,5 µmol/l 7,5 mg/m²

≥ 1,0 µmol/l 50 mg/m²

≥ 2,0 µmol/l 100 mg/m²

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levofolinic acid medac, 50 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 54,65 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 50 mg levofoliinhappele.

Üks 1 ml viaal sisaldab 54,65 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 50 mg levofoliinhappele. Üks 4 ml viaal sisaldab 218,6 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 200 mg levofoliinhappele. Üks 9 ml viaal sisaldab 491,85 mg dinaatriumlevofolinaati, mis vastab 450 mg levofoliinhappele.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus Kollakas läbipaistev lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Dinaatriumlevofolinaat on näidustatud:

foolhappe antagonistide, nt metotreksaadi, toksilisuse vähendamiseks ja toime lõpetamiseks tsütotoksilise ravi ja üleannustamise korral täiskasvanutel ja lastel;
koos 5-fluorouratsiiliga tsütotoksilises ravis.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Dinaatriumlevofolinaat koos 5-fluorouratsiiliga tsütotoksilises ravis Dinaatriumlevofolinaati koos 5-fluorouratsiiliga võivad kasutada ainult arstid, kellel on kogemusi folinaatide kasutamisega koos 5-fluorouratsiiliga tsütotoksilises ravis.

Kasutatakse erinevaid raviskeeme ja annuseid ning ei ole tõestatud ühegi annuse optimaalsust. Täiskasvanutel ja eakatel on kasutatud kaugelearenenud või metastaatilise käär- või pärasoolevähi raviks näiteks järgmisi raviskeeme.

Raviskeem manustamisega kaks korda kuus: 100 mg/m² levofoliinhapet (= 109,3 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse infusioonina kahe tunni jooksul, seejärel boolussüstina 400 mg/m² 5-fluorouratsiili ja 22-tunnine infusioon 5-fluorouratsiili (600 mg/m²) 2 päeva järjest, iga 2 nädala järel nädala 1. ja 2. päeval. Raviskeem manustamisega üks kord nädalas: 10 mg/m² levofoliinhapet (= 10,93 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse boolussüstina või 100...250 mg/m² levofoliinhapet (= 109,3...273,25 mg/m² dinaatriumlevofolinaati) intravenoosse infusioonina 2 tunni jooksul, pluss 500 mg/m² 5-fluorouratsiili intravenoosse boolussüstina dinaatriumlevofolinaadi infusiooni keskel või lõpus.

Kasutamisel koos 5-fluorouratsiiliga võib osutuda vajalikuks muuta 5-fluorouratsiili annust ja ravivaba intervalle, olenevalt patsiendi seisundist, ravivastusest ja annust piiravast toksilisusest, nagu 5-fluorouratsiili ravimiteabes märgitud. Dinaatriumlevofolinaadi annuse vähendamine ei ole vajalik.

Kasutatavate ravitsüklite arvu otsustab arst.

Lapsed Andmed nende ravimikombinatsioonide kasutamise kohta lastel puuduvad.

Dinaatriumlevofolinaat päästva ravimina ravis metotreksaadiga Kuna dinaatriumlevofolinaadi kasutamisel päästva ravimina oleneb annustamisskeem suuresti keskmiste või suurte annustega metotreksaadi annustest ja manustamisviisist, määrab metotreksaadi raviskeem dinaatriumlevofolinaadi kui päästva ravimi annustamisskeemi. Seepärast on dinaatriumlevofolinaadi manustamisel kõige parem lähtuda annustamise ja manustamisviisi osas metotreksaadi puhul kasutatavast keskmise või suure annusega raviskeemist.

Täiskasvanute, eakate ja laste raviskeemide puhul võib järgida näiteks järgmisi juhiseid:

Dinaatriumlevofolinaadi kasutamisel päästva ravimina imendumishäirete sündroomiga või muude seedetrakti häiretega patsientidel, kelle puhul enteraalne imendumine ei ole tagatud, manustatakse seda parenteraalselt. Dinaatriumlevofolinaadi enteraalse imendumise küllastuvuse tõttu tuleb levofoliinhappe annuseid üle 12,5...25 mg manustada parenteraalselt.

Need meetmed on järgmised:

a. Uriini leelistamine, et selle pH oleks enne metotreksaadi infusiooni üle 7,0 (metotreksaadi ja selle metaboliitide lahustuvuse parandamiseks). b. Uriinierituse hoidmine tasemel 1800...2000 cm³/m²/24 tunni jooksul vedelike suukaudse või intravenoosse manustamise teel 2., 3. ja 4. päeval pärast ravi metotreksaadiga. c. 2., 3. ja 4. päeval tuleb mõõta plasma metotreksaadikontsentratsiooni, kusiaine- ja kreatiniinitaset. Neid meetmeid tuleb jätkata, kuni plasma metotreksaaditase jääb alla 10-7 mooli (0,l µM).

Metotreksaadi jääkide tase veres 48 tunni Manustada täiendavalt levofoliinhapet iga 6 tunni järel möödumisel metotreksaadi manustamise 48 tunni jooksul või kuni metotreksaadi tase langeb alla algusest: 0,05 µmol/l: ≥ 0,5 µmol/l 7,5 mg/m²

≥ 1,0 µmol/l 50 mg/m²

≥ 2,0 µmol/l 100 mg/m²

Manustamisviis Dinaatriumlevofolinaati manustatakse intravenoosselt, kas lahjendamata lahuse süstimise teel või pärast lahjendamist infusiooni teel. Dinaatriumlevofolinaati ei tohi manustada intratekaalselt.

Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Dinaatriumlevofolinaat ei sobi pernitsioosse aneemia ega teiste B -vitamiini vaegusest põhjustatud aneemiate raviks. Kuigi patsient võib hematoloogiliselt paraneda, neuroloogilised nähud progresseeruvad. Dinaatriumlevofolinaadi kasutamine koos 5-fluorouratsiiliga ei ole näidustatud järgmistel juhtudel:

olemasolevad vastunäidustused 5-fluorouratsiilile
raske diarröa.

Kombineeritud ravi dinaatriumlevofolinaadi ja 5-fluorouratsiiliga ei tohi alustada ega jätkata patsientidel, kellel on ükskõik millise raskusastmega seedetrakti toksilisuse sümptomid, kuni nende sümptomite täieliku kadumiseni. Diarröaga patsiente tuleb jälgida eriti hoolikalt kuni diarröa kadumiseni, sest nende seisund võib kiiresti halveneda ja surmaga lõppeda (vt ka lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5).

Dinaatriumlevofolinaadi kasutamise kohta koos metotreksaadi või 5-fluorouratsiiliga raseduse ja imetamise ajal vt lõik 4.6 ning metotreksaati ja 5-fluorouratsiili sisaldavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Dinaatriumlevofolinaati võib manustada ainult intravenoosselt, kas lahjendamata lahust süstides või lahjendatud lahust infundeerides, ning seda ei tohi manustada intratekaalselt. Foliinhappe intratekaalne manustamine pärast metotreksaadi intratekaalset üleannustamist on lõppenud surmaga. Üldiselt Dinaatriumlevofolinaati võib kasutada koos metotreksaadi või 5-fluorouratsiiliga ainult vähi keemiaravi kasutamises kogenud arsti vahetu järelevalve all.

Ravi dinaatriumlevofolinaadiga võib varjata pernitsioosset aneemiat ja teisi B -vitamiini vaegusest põhjustatud aneemiaid.

Paljud tsütotoksilised ravimid – DNA sünteesi otsesed või kaudsed inhibiitorid – põhjustavad makrotsütoosi (hüdroksükarbamiid, tsütarabiin, merkaptopuriin, tioguaniin). Seda makrotsütoosi ei tohi dinaatriumlevofolinaadiga ravida.

Epilepsiahaiged Fenobarbitaali, fenütoiini, primidooni ja suktsinimiididega ravitavatel epilepsiahaigetel on epilepsiaravimite plasmakontsentratsioonide alanemise tõttu epilepsiahoogude sagenemise risk. Ravi ajal dinaatriumlevofolinaadiga ja pärast ravi lõppu on soovitatav patsienti kliiniliselt jälgida, näiteks jälgides plasmakontsentratsioone, ja vajaduse korral kohandada epilepsiaravimi annust (vt lõik 4.5).

Dinaatriumlevofolinaat/5-fluorouratsiil Kombineeritud raviskeemis 5-fluorouratsiiliga võib dinaatriumlevofolinaat tugevdada või muuta 5- fluorouratsiili toksilisuse profiili, eriti eakatel või nõrkadel patsientidel. See avaldub kõige sagedamini leukopeenia, mukosiidi, stomatiidi ja/või diarröana, mis võib olla annust piirav. Dinaatriumlevofolinaadi ja 5-fluorouratsiili kombineeritud kasutamisel tuleb 5-fluorouratsiili annust vähendada toksilisuse korral rohkem kui ainult 5-fluorouratsiili kasutamisel.

Seedetrakti toksilisuse nähte täheldatakse sagedamini ning need võivad olla raskekujulisemad või isegi eluohtlikud (eelkõige stomatiit ja diarröa). Rasketel juhtudel tuleb ravi 5-fluorouratsiili ja dinaatriumlevofolinaadiga katkestada ja anda toetavat intravenoosset ravi. Kombineeritud ravi 5-fluorouratsiiliga/dinaatriumlevofolinaadiga ei tohi alustada ega jätkata patsientidel, kellel on ükskõik millise raskusastmega seedetrakti toksilisuse sümptomid, kuni nende sümptomite täieliku kadumiseni.

Kuna diarröa võib olla seedetrakti toksilisuse sümptom, tuleb diarröaga patsiente hoolikalt jälgida kuni sümptomite täieliku kadumiseni, sest nende seisund võib kiiresti halveneda ja surmaga lõppeda. Diarröa ja/või stomatiidi tekkimisel on soovitatav vähendada 5-fluorouratsiili annust kuni sümptomite täieliku kadumiseni. Need toksilisused kalduvad tekkima eriti eakatel ja haiguse tõttu väikese füüsilise jõudlusega patsientidel. Seepärast tuleb olla nende patsientide ravimisel eriti ettevaatlik. Patsiente tuleb juhendada, et nad pöörduksid kohe oma raviarsti poole, kui neil tekib stomatiit (kerged või mõõdukad haavandid) ja/või diarröa (vesine kõhulahtisus või soolte liikumine) kaks korda päevas (vt ka lõik 4.2).

Erilist tähelepanu tuleb pöörata eakate või nõrkade või eelnevat kiiritusravi saanud patsientide ravile, sest neil patsientidel võib olla suurem oht raske toksilisuse tekkimiseks, ning neil patsientidel on soovitatav alustada ravi 5-fluorouratsiili väiksema annusega.

Dinaatriumlevofolinaat/metotreksaat Dinaatriumlevofolinaati ei tohi manustada samaaegselt antineoplastilise foolhappe antagonistiga (nt metotreksaat) kliinilise toksilisuse muutmiseks või kõrvaldamiseks, sest see võib antagonisti ravitoime tühistada, välja arvatud foolhappe antagonisti üleannustamise korral (vt allpool). Täpsem teave metotreksaadi toksilisuse vähendamise kohta on esitatud metotreksaadi ravimi omaduste kokkuvõttes. Juhuslikku üleannustamist folaadi antagonisti, näiteks metotreksaadiga tuleb ravida kiiresti meditsiinilise hädaolukorrana. Mida rohkem jääb aega metotreksaadi manustamise ja päästva dinaatriumlevofolinaadi manustamise vahele, seda väiksem on dinaatriumlevofolinaadi toksilisusevastane toime. Dinaatriumlevofolinaadi optimaalse annuse ja ravi kestuse kindlaksmääramiseks on oluline jälgida seerumi metotreksaadikontsentratsiooni. Vedelikukogumid (s.t astsiit, pleuraefusioon), neerupuudulikkus, ebapiisav hüdratsioon või mittesteroidsete põletikuvastaste ainete või salitsülaatide manustamine võivad põhjustada metotreksaadi aeglasemat eritumist. Neil juhtudel võib olla näidustatud dinaatriumlevofolinaadi suuremate annuste kasutamine või pikemaajalisem manustamine.

Dinaatriumlevofolinaat ei mõjuta metotreksaadi mittehematoloogilist toksilisust, näiteks metotreksaadi ja/või selle metaboliidi neerudesse sadestumisest tulenevat nefrotoksilisust. Patsientidel, kellel toimub

metotreksaadi varane eliminatsioon aeglasemalt, võivad tekkida pöörduv neerupuudulikkus ja kõik metotreksaadiga seotud toksilisused (vt metotreksaadi ravimi omaduste kokkuvõtet). Olemasolev või metotreksaadist põhjustatud neerupuudulikkus on potentsiaalselt seotud metotreksaadi eritumise aeglustumisega ja võib suurendada dinaatriumlevofolinaadi suuremate annuste või pikemaajalise kasutamise vajadust.

Ülemääraseid dinaatriumlevofolinaadi annuseid tuleb vältida, sest sellega võidakse kahjustada metotreksaadi kasvajavastast toimet, eriti kesknärvisüsteemi kasvajate puhul, millesse dinaatriumfolinaat kuhjub pärast korduvaid ravikuure.

Resistentsus metotreksaadi suhtes läbi membraani toimuva transpordi vähenemise tagajärjel tähendab ka resistentsust foliinhappe päästva toime suhtes, kuna mõlemal ravimil on ühesugune transpordisüsteem.

Laboratoorsete parameetrite kõrvalekallete või kliinilise toksilisuse täheldamisel tuleb alati arvesse võtta võimalust, et patsient kasutab teisi ravimeid, millel on metotreksaadiga koostoime (nt ravimid, mis võivad häirida metotreksaadi eliminatsiooni või seondumist seerumi albumiiniga).

Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi viaali kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dinaatriumlevofolinaat on foolhappe antagonistide, nt metotreksaadi antidoot. Pärast metotreksaadi kasutamist võib dinaatriumlevofolinaadi üleannustamise tagajärjel metotreksaadi toime kaduda ("ülemäärane päästmine").

Dinaatriumlevofolinaadi manustamisel koos foolhappe antagonistiga (nt kotrimoksasool, pürimetamiin) võib foolhappe antagonisti toime kas väheneda või täielikult neutraliseeruda.

Dinaatriumlevofolinaadi samaaegsel manustamisel koos 5-fluorouratsiiliga on ilmnenud 5-fluorouratsiili efektiivsust ja toksilisust suurendav toime. 600 mg/m² 5-fluorouratsiili manustamisel (intravenoosse boolussüstina üks kord nädalas) koos dinaatriumlevofolinaadiga on täheldatud eluohtlikke diarröasid. Dinaatriumlevofolinaadi ja 5-fluorouratsiili kombineeritud kasutamisel tuleb 5- fluorouratsiili annust vähendada rohkem kui ainult 5-fluorouratsiili kasutamisel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.8). Dinaatriumlevofolinaat võib vähendada epilepsiaravimite – fenobarbitaali, primidooni, fenütoiini ja suktsinimiidide – toimet ning suurendada epilepsiahoogude sagedust (võib täheldada ensüümide indutseerijatest krampidevastaste ravimite tasemete vähenemist vereplasmas, sest maksa metabolism kiireneb, kuna folaadid on üks kaasnevaid tegureid) (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedate ega imetavate naistega ei ole piisavaid ega hästi kontrollitud kliinilisi uuringuid läbi viidud. Reproduktiivtoksilisuse uuringuid dinaatriumlevofolinaadiga ei ole loomadel läbi viidud. Foliinhappe kahjulikku toimet selle manustamisel raseduse ajal ei ole leitud. Metotreksaati võib raseduse ajal manustada ainult rangete näidustuste korral, kui ravimi kasulikkust emale on kaalutud võimalike ohtudega lootele. Kui patsienti ravitakse hoolimata rasedusest metotreksaadi või muude folaadi antagonistidega, ei ole piiratud dinaatriumlevofolinaadi kasutamine toksilisuse vähendamiseks või vastupidise toime avaldamiseks.

5-fluorouratsiili kasutamine raseduse ja imetamise ajal on üldiselt vastunäidustatud; sama kehtib ka dinaatriumlevofolinaadi kasutamise kohta koos 5-fluorouratsiiliga.

Lisateavet on esitatud ka metotreksaadi, teiste folaadi antagonistide ja 5-fluorouratsiili sisaldavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõttes.

Imetamine Ei ole teada, kas dinaatriumlevofolinaat eritub rinnapiima. Kui dinaatriumlevofolinaadi kasutamine on näidustatud, võib seda kasutada monoteraapiana imetamise ajal. Siiski erituvad metotreksaat ning 5-fluorouratsiil rinnapiima ja mõlemad toimeained on imetamise ajal vastunäidustatud. Enne sellise ravi alustamist tuleb imetamine katkestada.

Fertiilsus Andmed puuduvad ainult foliinhappe toime kohta fertiilsusele ja üldisele reproduktiivsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Dinaatriumlevofolinaat ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Patsiendi üldine seisund võib olla olulisem kui selle ravimi võimalik toime.

4.8 Kõrvaltoimed

Esinemissagedused

väga sage (≥ 1/10)
sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
väga harv (< 1/10 000)
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõik näidustused

Immuunsüsteemi häired väga harv Psühhiaatrilised häired harv

Närvisüsteemi häired harv Seedetrakti häired harv Üldised häired ja manustamiskoha aeg-ajalt reaktsioonid pärast dinaatriumlevofolinaadi manustamist

Kasutamine koos 5-fluorouratsiiliga: Ohutusprofiil sõltub üldiselt 5-fluorouratsiili puhul kasutatavast raviskeemist, kuna 5-fluorouratsiili esilekutsutud toksilisus suureneb.

Vere ja lümfisüsteemi häired väga sage Ainevahetus- ja toitumishäired teadmata Naha ja nahaaluskoe kahjustused sage Üldised häired ja manustamiskoha väga sage reaktsioonid mukosiit, sh stomatiit ja keiliit. Mukosiidi tagajärjel

Raviskeem manustamisega üks kord kuus:

Seedetrakti häired väga sage

Teised 5-fluorouratsiili esilekutsutud toksilisused (nt neurotoksilisus) ei tugevne.

Raviskeem manustamisega üks kord nädalas:

Seedetrakti häired väga sage

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Soovituslikust annusest tunduvalt rohkem dinaatriumlevofolinaati kasutanud patsientidel ei ole järelnähte täheldatud. Spetsiaalne antidoot puudub.

Metotreksaadi kasutamisel võib dinaatriumlevofolinaadi üleannustamine vähendada metotreksaadi efektiivsust ("ülemäärane päästmine").

Üleannustamise korral 5-fluorouratsiili ja dinaatriumlevofolinaadi koos kasutamisel tuleb järgida juhiseid toimimiseks 5-fluorouratsiili üleannustamise korral.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastase ravi toksilise toime vastased ained, ATC-kood: V03AF

Toimemehhanism Foliinhape on foolhappe aktiivse vormi tetrahüdrofoolhappe formüülderivaat. Levofoliinhape on ratseemilise foliinhappe bioaktiivne l-isomeer. See osaleb mitmesugustes ainevahetusprotsessides, sealhulgas puriini sünteesis, pürimidiini nukleotiidi sünteesis ja aminohapete ainevahetuses.

Farmakodünaamilised toimed Biokeemiline põhjendus dinaatriumlevofolinaadi kasutamiseks päästva ravimina ravis metotreksaadiga Levofoliinhapet kasutatakse sageli folaadi antagonistide, näiteks metotreksaadi toksilisuse vähendamiseks ja neile vastupidise toime avaldamiseks. Levofoliinhappel ja folaadi antagonistidel on sama membraanitranspordi kandja ja nad konkureerivad transportimiseks rakkudesse, stimuleerides folaadi antagonisti väljavoolu. See kaitseb ka rakke folaadi antagonisti toime eest vähenenud folaadihulga täiendamisega. Levofoliinhapet ei ole vaja ensüüm dihüdrofolaadi reduktaasiga redutseerida. Seega on see H4-folaadi eelnevalt redutseeritud allikas; seepärast võib see dihüdrofolaat reduktaasi folaadi antagonisti blokaadist mööduda ja olla foolhappe mitmesuguste koensüümvormide allikaks.

Dinaatriumlevofolinaadi ja 5-fluorouratsiili koos kasutamise biokeemiline põhjendus: 5-fluorouratsiil võib pärssida DNA-sünteesi, seondudes ensüümi tümidülaatsüntetaasiga. Dinaatriumlevofolinaadi kasutamisel koos 5-fluorouratsiiliga moodustub stabiilne ternaarne kompleks, millesse kuuluvad tümidülaatsüntetaas, 5-fluorodeoksü-uridiinmonofosfaat ja 5,10-metüleentetrahüdrofolaat. See põhjustab tümidülaatsüntetaasi laiendatud blokaadi koos DNA biosünteesi pärssimise tugevdamisega, mille tulemusena suureneb tsütotoksilisus võrreldes 5-fluorouratsiili monoteraapiaga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Dinaatriumlevofolinaat on bioekvivalentne kaltsiumlevofolinaadiga ja ratsemaadi dinaatriumfolinaadiga levofoliinhappe ja selle põhilise aktiivse metaboliidi 5-metüültetrahüdrofoolhappe plasmakontsentratsioonide suhtes pärast aktiivse isomeeri sama molaarse annuse intravenoosset manustamist.

Jaotumine Levofoliinhape seondub valkudega ligikaudu 27% ulatuses. Jaotusmaht on ligikaudu 17,5 liitrit.

Biotransformatsioon Levofoliinhappe aktiivne isomeervorm (l-5-formüültetrahüdrofoolhape) metaboliseerub maksas kiiresti 5-metüültetrahüdrofoolhappeks. Eeldatakse, et see muundumine ei ole dihüdrofolaat reduktaasi juuresolekuga seotud. Eritumine Ligikaudu 20% intravenoossest annusest eritub muutumatul kujul uriiniga levofoliinhappena. Levofoliinhappe kliirens on ligikaudu 205 ml/min. Pärast intravenoosset manustamist on levofoliinhappe ja aktiivse metaboliidi 5-metüültetrahüdrofoolhappe poolväärtusajad vastavalt 0,5 ja 6,5 tundi.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksilisuse analüüse kasutamise kohta koos 5-fluorouratsiiliga ei ole läbi viidud. Puudub muu ravi määrajale asjakohane lisateave, mis ravimi omaduste kokkuvõtte vastavates lõikudes ei sisaldu.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

Pärast segamist 5-fluorouratsiiliga või lahjendamist naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahusega või 5% glükoosilahusega (vt lõik 6.6): Kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril 20...25 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohiks tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2...8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvusetud I tüüpi klaasist viaalid bromobutüülkummist korgi ja äratõmmatava alumiiniumkaanega.