RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Mitaclau, 60 mikrogrammi keelealused tabletid Mitaclau, 120 mikrogrammi keelealused tabletid Mitaclau, 240 mikrogrammi keelealused tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Mitaclau, 60 mikrogrammi Üks Mitaclau, 60 mikrogrammi sublingvaalne tablett sisaldab 60 mikrogrammi desmopressiini (desmopressiinatsetaadina).

Mitaclau, 120 mikrogrammi Üks Mitaclau, 120 mikrogrammi sublingvaalne tablett sisaldab 120 mikrogrammi desmopressiini (desmopressiinatsetaadina).

Mitaclau, 240 mikrogrammi Üks Mitaclau, 240 mikrogrammi sublingvaalne tablett sisaldab 240 mikrogrammi desmopressiini (desmopressiinatsetaadina).

INN. Desmopressinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks sublingvaalne tablett sisaldab 62,5 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Keelealune tablett.

Mitaclau, 60 mikrogrammi keelealused tabletid: Valge või peaaegu valge, ümmargune, kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „I“ ja teine külg on sile, diameeter on 6,5 mm ja paksus 2 mm.

Mitaclau, 120 mikrogrammi keelealused tabletid: Valge või peaaegu valge, kaheksanurkne, kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „II“ ja teine külg on sile, pikkus on 6,5 mm ja paksus 2 mm. Mitaclau, 240 mikrogrammi sublingvaalsed tabletid: Valge või peaaegu valge, nelinurkne, kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on pimetrükis „III“ ja teine külg on sile, pikkus on 6,5 mm ja paksus 2 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

• Tsentraalse magediabeedi ravi.
• Primaarse öise enureesi ravi normaalse uriini kontsentratsiooniga 5-aastastel ja vanematel lastel.

• Öise polüuuriaga seotud noktuuria sümptomaatiline ravi alla 65-aastastel täiskasvanutel, st öine uriiniproduktsioon ületab põie funktsionaalse mahu.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Desmopressiin põhjustab renaalset vee tagasiimendumist neerudes, mille tulemusena tekib vedelikupeetus. Seetõttu on desmopressiiniga ravi ajal soovitatav:

• alustada ravi väikseima soovitusliku annusega
• suurendada annust järk-järgult ja ettevaatusega (ilma maksimaalset soovituslikku annust ületamata)
• pidada silmas vedeliku tarbimise piiranguid
• veenduda, et manustamine lastele toimub täiskasvanu järelvalve all.

Annustamine Üldine Kui esinevad veepeetuse ja/või hüponatreemia nähud või sümptomid (peavalu, iiveldus/oksendamine, kehakaalu suurenemine ja rasketel juhtudel krambid ja kooma) tuleb ravi katkestada seniks kuni patsient on täielikult taastunud.

Ravi uuesti alustamisel tuleb rangelt jälgida vedeliku piiratud tarbimist ja jälgida naatriumisisaldust veres (vt lõik 4.4). Annust võib olla vajalik kohandada. Kõikidel juhtudel tuleb annust kohandada järk- järgult, võttes arvesse, et iga annuse vahele peab jääma piisav ajaperiood.

Kui nelja nädalaga pärast sobiva annuse tiitrimist piisavat ravivastust ei saavutata, tuleb ravi katkestada.

Tsentraalne magediabeet Täiskasvanud ja lapsed: sobiv algannus on 60 mikrogrammi sublingvaalselt 3 korda ööpäevas. Seejärel kohaldatakse annust vastavalt patsiendi reageerimisele ravile. Kliinilise kogemuse põhjal jääb ööpäevane annus varieerub vahemikus 120…720 mikrogrammi sublingvaalselt. Enamusele patsientidest on säilitusannuseks 60…120 mikrogrammi sublingvaalselt 3 korda ööpäevas.

Primaarne öine enurees Soovitatav algannus on 120 mikrogrammi sublingvaalselt enne magamaminekut. Kui see annus ei ole piisavalt efektiivne, võib seda suurendada kuni 240 mikrogrammini sublingvaalselt. Tuleb jälgida ka vedeliku tarbimise piiramist. See ravim on ette nähtud kuni 3-kuuliseks raviks. Jätkuva ravi vajadust tuleb hinnata manustamise katkestamise põhjal vähemalt 1-nädalasel perioodil. Täiskasvanute noktuuria Noktuuriaga patsientidel tuleb öise polüuuria diagnoosimiseks kasutada vähemalt 2 päeva jooksul enne ravi algust urineerimise sageduse/mahu kaarti. Öise uriini produktsioon, mis ületab põie funktsionaalse mahu või ületab 1/3 24-tunnisest uriini produktsioonist loetakse öiseks polüuuriaks.

Soovitatav algannus on 60 mikrogrammi sublingvaalselt enne magamaminekut. Kui see annus ei tekita ühe nädala möödudes piisavat ravitoimet, võib annust suurendada kuni 120 mikrogrammini ja seejärel ühe nädala järel annuse suurendamisega kuni 240 mikrogrammini. Tuleb jälgida ka vedeliku tarbimise piiramist. Naatriumisisaldust seerumis tuleb määrata enne ravi algust ja samuti 3 päeva pärast ravi alustamist. Sama kehtib ka annuse suurendamisel või muul ajal ravi jooksul, kui arst peab seda vajalikuks, vt lõik 4.4.

Kui nelja nädalaga pärast sobiva annuse tiitrimist piisavat ravivastust ei saavutata, tuleb ravi katkestada.

Patsientide erirühmad Eakad Üle 65-aastastel patsientidel ei ole soovitatav ravi alustada (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed See ravim on näidustatud tsentraalse magediabeedi sümptomaatilise ja primaarse öise enureesi raviks lastel. Tsentraalse magediabeedi puhul on soovitatav annustamine sama mis täiskasvanutel. Seda ravimit ei tohi kasutada primaarse öise enureesi raviks alla 5-aastastel lastel.

Manustamisviis Miticlau on keelealuseks kasutamiseks. See ravim asetatakse keele alla, kus see lahustub ilma veeta.

Kui ravimit kasutatakse primaarse öise enureesi või noktuuria raviks, tuleb vedeliku tarbimist piirata miinimumini 1 tund enne ravimi manustamist ja vähemalt 8 tundi pärast ravimi manustamist (vt lõik 4.4).

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus desmopressiini või selle ravimi mis tahes abiainete suhtes.
• Harjumuslik ja psühhogeenne polüdipsia (mille tulemusel suureneb uriini eritus 40 ml/kg/24 tunni jooksul).
• Teadaolev või kahtlustatav südamepuudulikkus ja teised diureetikumravi vajavad seisundid.
• Mõõdukas kuni raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min).
• Teadaolev hüponatreemia.
• Ebapiisav antidiureetilise hormooni sündroom (SIADH).
• Alla 5-aastased patsiendid, kui ravimit kasutatakse primaarse öise enureesi või noktuuria raviks.
• Üle 65-aastased patsiendid, kui ravimit kasutatakse primaarse öise enureesi või noktuuria raviks.
• Patsiendid, kes ei suuda kinni pidada vedeliku tarbimise piirangust.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne ravi alustamist Enne ravi alustamist desmopressiniga öise enureesi raviks lastel ja noktuuria raviks täiskasvanutel, tuleb välistada mis tahes vesiko-ureteraalne anomaalia.

Eakatele ja kardiovaskulaarsete häiretega (koronaarpuudulikkus, arteriaalne hüpertensioon) patsientidele, samuti intrakraniaalse hüpertensiooni riskiga patsientidele tuleb desmopressiini manustada ettevaatusega ning selle annust tuleb vajadusel vähendada.

Astmaga, tsüstilise fibroosiga, epilepsiaga, migreeniga või vedeliku ja/või elektrolüütide tasakaaluhäiretega patsientidele tuleb desmopressiini manustada ettevaatusega ning selle annust tuleb vajadusel vähendada.

Suurte annuste kasutamisel, eriti magediabeedi puhul, võib desmopressiin mõnikord põhjustada mõningast vererõhu tõusu, mis kaob, kui annust vähendada.

Neerupealiste või kilpnäärme puudulikkuse korral, tuleb see enne desmopressiiniga ravi alustamist ja kogu ravi jooksul korrigeerida, et vältida vee intoksikatsiooni teket.

Noktuuriaga patsientidel tuleb öise polüuuria diagnoosimiseks pidada päevikut vähemalt 2 päeva jooksul enne ravi algust urineerimise sageduse ja mahu hindamiseks.

Lapsed Öise enureesi ravi lastel algab tavaliselt elustiililiste meetmetega ja öise voodimärgamist ennetava alarmiga. On oluline, et arstid rakendavad neid meetmeid enne ravi alustamist desmopressiiniga.

Lastel, kellel öine enurees esineb harva, peab patsient enne ravi alustamist üles märkima urineerimise sageduse ja vedeliku tarbimise 48 tunni jooksul ning “märgade ööde” arvu 7 päeva jooksul.

Ravi jälgimine Hüponatreemia / veemürgistus Uriinipidamatusega patsientidel tuleb suurenenud urineerimissageduse või noktuuria põhjuseid (nt eesnäärme healoomuline suurenemine, kuseteede infektsioonid, põiekivid/kasvajad, polüdipsia või alaravitud diabeet) käsitleda esmalt lähtudes probleemi spetsiifikast.

Kui ravimit kasutatakse primaarse öise enureesi või noktuuria raviks tuleb vedeliku tarbimist piirata miinimumini 1 tund enne ravimi õhtuse annuse manustamist ja vähemalt 8 tundi pärast ravimi manustamist (vt lõik 4.2).

Vahetult pärast ravi alustamist või annuse suurendamist on soovitatav jälgida patsiendi kehakaalu. Kiire ja märkimisväärne kehakaalu tõus võib viidata liigsele veepeetusele.

Kui ravi ajal ei piirata vedeliku tarbimist võib kujuneda vedeliku peetus ja/või hüponatreemia kaasuvate sümptomitega (peavalu, iiveldus/oksendamine, kehakaalu tõus ja raskel juhul krambid ja kooma). Kui lapsed saavad ravimit harvaesineva öise enureesi ja täiskasvanud noktuuria raviks ning sellised sümptomid tekivad, tuleb ravi katkestada ja teostada vereanalüüs, et määrata naatriumisisaldus. Kui raviga jätkatakse, peab vedelikutarbimine olema veel rangem.

Kõik patsiendid ja vajadusel patsiendi hooldaja peavad olema hoolikalt juhendatud, et kinni pidada vedeliku tarbimise piirangutest.

Eakatel patsientidel ja vere normaalsest madalama naatriumisisaldusega patsientidel ning neil, kellel uriini ööpäevane kogus on suur (üle 2,8 kuni 3 l) on suurenenud risk hüponatreemia tekkeks.

Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (SIADH) esile kutsuva toimega ravimite, nt tritsükliliste antidepressantide, SSRI-de, kloorpromasiini, karbamasepiini ja MSPVAde samaaegsel kasutamisel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, et vältida hüponatreemia teket, kaasa arvatud veepeetust, samuti tuleb sageli kontrollida seerumi naatriumisisaldust. Lisaks Harvaesineva öise enureesi ravi saavatel lastel ja noktuuria ravi saavatel täiskasvanutel tuleb desmopressiiniga ravi katkestada ägeda kaasuva haiguse ajal, mida iseloomustab vedeliku ja/või elektrolüütide tasakaalu häired nagu süsteemne infektsioon, palavik, gastroenteriit.

Teadaolevat toimet omav abiaine Mitaclau sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega voi glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid, mis põhjustavad antidiureetilise hormooni vabanemist, nt tritsüklilised antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, kloorpromasiin ja karbamasepiin nagu ka sulfonüüluurea grupi antidiabeetikum kloorpropamiid võivad potentseerida antidiureetilist toimet ja suurendada vee retentsiooni/ hüponatreemia riski (vt lõik 4.4).

MSPVA-d võivad indutseerida vee retentsiooni ja/või hüponatreemiat, vt lõik 4.4.

Samaaegne ravi diureetikumidega on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Samaaegne ravi loperamiidiga võib põhjustada desmopressiini kuni kolmekordse kontsentratsiooni tõusu vereplasmas, mis omakorda suurendab vee retentsiooni/hüponatreemia riski. Teised ravimid, millel on soolesisene transport, võivad omada sama toimet. Siiski, seda pole uuritud.

Samaaegne ravi dimetikooniga, võib põhjustada desmopressiini imendumise vähenemist.

On vähetõenäoline, et desmopressiin omab koostoimet maksa ainevahetust mõjutavate ravimitega. In vitro uuringutes inimese mikrosoomidega on näidatud, et desmopressiin ei metaboliseeru olulisel määral maksas. Siiski vastavaid ametlikke in vivo uuringuid ei ole läbi viidud.

Võtmine samaaegselt koos toiduga vähendas desmopressiini imendumist 40%. Mingisugust märgatavat toimet farmakodünaamikale (uriini produktsioon või osmolaalsus) ei ole täheldatud (vt lõik 5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus Fertiilsuse uuringuid ei ole läbi viidud. Inimese platsenta sagara mudeli in vitro analüüs on näidanud, et desmopressiini manustamisel terapeutilistes kontsentratsioonides, ei läbinud desmopressiin platsentat.

Rasedus Andmed piiratud arvu (n = 53) magediabeeti põdevate rasedate naistega nagu ka andmed piiratud arvu (n=54) von Willebrand’i haigust põdevate rasedate naistega ei näita mingeid desmopresiini kõrvaltoimeid rasedusele või loote/vastsündinu tervisele. Käesolevaks ajaks pole muid asjakohaseid epidemioloogilisi andmeid saadaval. Loomkatsed ei viita otsestele või kaudsetele kahjulikele toimetele, rasedusele, loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule. Ravimi määramisega rasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.

Imetamine Imetavatelt emadelt, kes said desmopressiini intranasaalselt annuses 300 g, võetud rinnapiima analüüsi tulemused näitasid et desmopressiini kogused, mis võivad kanduda üle lapsele, on väiksed ning tõenäoliselt väiksemad kui kogused, mis on vajalikud diureesi mõjutamiseks.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mitaclau ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige tõsisem desmopressiini kõrvaltoime on hüponatreemia, vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“.

Täiskasvanud Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks oli peavalu (12%). Teisteks sageli esinevateks kõrvaltoimeteks olid hüponatreemia (6%), pearinglus (3%), hüpertensioon (2%) ja seedetrakti häired (iiveldus (4%), oksendamine (1%), kõhuvalu (3%), kõhulahtisus (2%) ja kõhukinnisus (1%)). Vähem

sagedamini esineb toime une kvaliteedile/teadvuse tasemele, mis avaldub unetusena (0,96%), uimasusena (0,4%) või väsimusena (0,06%). Kliinilistes uuringutes ei ole anafülaktilisi reaktsioone täheldatud, kuid sellekohaseid teateid on saadud spontaansetest kõrvaltoime teatistest.

Lapsed Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks oli peavalu (1%). Vähem esines psühhiaatrilisi häireid (mõju labiilsusele (0,1%), agressiivsus (0,1%), ärevus (0,05%), meeleolu kõikumine (0,05%), õudusunenäod (0,05 %)), mis üldjuhul ravi katkestamisel kadusid ja seedetrakti häired (kõhuvalu (0,65%), iiveldus (0,35%), oksendamine (0,2%) ja kõhulahtisus (0,15%). Kliinilistes uuringutes ei ole anafülaktilisi reaktsioone täheldatud, kuid sellekohaseid teateid on saadud spontaansetest kõrvaltoime teatistest.

Noktuuria Kliinilistes uuringutes on desmopressiini kõrvaltoimeid kirjeldatud patsientidel, sealhulgas üle 65- aastaste populatsioonis ja vanematel, keda raviti noktuuria näidustusel. Kokku täheldati kõrvaltoimeid tiitrimisfaasis ligikaud 35% patsientidest. Enamikel juhtudel ilmnes kliiniliselt oluline hüponatreemia (naatriumisisaldus seerumis <130 mmol/l) 65-aastastel ja vanematel patsientidel (vt lõik 4.3). Hüponatreemia ilmnes kohe pärast ravi algust või annuse suurendamisel. Teised kõrvaltoimed peale hüponatreemia on peamiselt kerged. Pikaajalise ravi jooksul tekkisid kõrvaltoimed 24%-l patsientidest.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Täiskasvanud Suukaudse desmopressiiniga noktuuria raviks (N=1557) täiskasvanutel läbi viidud kliinilistest uuringutest saadud kõrvaltoimete sagedus kombineerituna turuletulekujärgsete teatistega kõikide näidustuste korral (sh tsentraalne magediabeet) täiskasvanutel on esitatud tabelis 1. Turuletulekujärgselt täheldatud kõrvaltoimed on esitatud sageduse veerus „Teadmata“.

Tabel 1 Täiskasvanutel esinevad kõrvaltoimed tabelina MedDRA organ- Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata süsteemi klass (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon Ainevahetus- ja Hüponatreemia* Dehüdratatsioon* toitumishäired * Psühhiaatrilised Unetus Segasustunne* häired Närvisüsteemi Peavalu* Pearinglus* Unisus Krambid* häired Paresteesia Asteenia**

Silma kahjustused Nägemise Kõrva ja labürindi Vertiigo* kahjustused Südame häired Palpitatsioonid Vaskulaarsed Hüpertensioon Ortostaatiline häired hüpotensioon Respiratoorsed, Düspnoe rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Iiveldus* Düspepsia

MedDRA organ- Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata süsteemi klass (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 Naha ja Higistamine Allergiline nahaaluskoe Pruuritus dermatiit kahjustused Lööve Lihaste, luustiku ja Lihasspasmid sidekoe Müalgia kahjustused Neerude ja Põie ja kuseteede häired kuseteede Üldised häired ja Turse Halb enesetunne* manustamiskoha Väsimus Valu rinnus reaktsioonid Gripilaadsed Uuringud Kehakaalu tõus* * Hüponatreemia võib põhjustada peavalu, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, kehakaalu tõusu, pearinglust, segasust, halba enesetunnet, vertiigot ning rasketel juhtudel krampe ja koomat. ** Täheldatud ainult tsentraalse magediabeedi näidustuse korral

Lapsed Suukaudse desmopressiiniga primaarse öise enureesi raviks (N=1923) lastel ja noorukitel läbi viidud kliinilistest uuringutest saadud kõrvaltoimete sagedus on esitatud tabelis 2. Turuletulekujärgselt täheldatud kõrvaltoimed on esitatud sageduse veerus „Teadmata“.

Tabel 2 Lastel esinevad kõrvaltoimed tabelina MedDRA Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata organsüsteemi klass (≥1/100 (≥1/1000 kuni (≥1/10000 kuni Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon Ainevahetus- ja Hüponatreemia* toitumishäired Psühhiaatrilised Mõju Ärevuse Ebanormaalne häired labiilsusele** sümptomid käitumine Närvisüsteemi Peavalu* Unisus Keskendumishäire häired Psühhomotoorne Vaskulaarsed Hüpertensioon häired

MedDRA Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata organsüsteemi klass (≥1/100 (≥1/1000 kuni (≥1/10000 kuni Respiratoorsed, Epistaksis rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Kõhuvalu* Naha ja Lööve nahaaluskoe Allergiline kahjustused dermatiit Neerude ja Põie ja kuseteede kuseteede häired sümptomid Üldised häired ja Perifeerne turse Ärrituvus manustamiskoha Väsimus reaktsioonid * Hüponatreemia võib põhjustada peavalu, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist ning rasketel juhtudel krampe ja koomat. ** Turuletulekujärgselt täheldatud võrdselt lastel ja noorukitel ( <18 aastat) *** Turuletulekujärgselt täheldatud peaaegu ainult lastel ja noorukitel ( <18 aastat) **** Turuletulekujärgselt täheldatud peamiselt lastel (<12 aastat)

Patsientide erirühmad Eakatel ja vere normaalsest madalama naatriumisisaldusega patsientidel on suurenenud risk hüponatreemia tekkeks (vt lõik 4.4).

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Kõige tõsisem desmopressiini kõrvaltoime on hüponatreemia, millega võivad kaasuda peavalu, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kehakaalu tõus, peapööritus, segasus, halb enesetunne, pearinglus ja rasketel juhtudel krambid ja kooma. Võimaliku hüponatreemia põhjuseks on ette aimatav desmopressiini antidiureetiline toime. Hüponatreemia on pöörduv ning lastel täheldatakse sageli see tekkivat seoses päevarežiimi muutustega, mis mõjutavad ka vedeliku tarbimist ja/või higistamist. Enamus täiskasvanud patsiente, kellel ravitakse noktuuriat ja kellel tekib hüponatreemia, täheldati naatriumi madalat sisaldust veres pärast kolme-päevast annustamist või annuse suurendamist. Nii täiskasvanutel kui lastel tuleb erilist tähelepanu pöörata lõigus 4.4 toodud hoiatustele.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Raske üleannustamise korral, kui esineb suur risk veemürgistuse tekkeks, tuleb haiglas rakendada spetsiaalseid meetmeid koos range kliinilise ja bioloogilise jälgimisega.

Toksilisus Desmopressiini üleannustamine põhjustab toime pikenemist, millega kaasneb veepeetuse ja hüponatreemia risk. Isegi tavapäraste annuste manustamine koos rohke vedeliku tarbimisega võib põhjustada vee intoksikatsiooni. Annused alates 0,3 mikrogrammi/kg kohta i.v kuni 2,4 mikrogrammi /kg kohta intranasaalselt, manustatuna koos vedelikuga, on põhjustanud lastel ja täiskasvanutel hüponatreemiat

ja krambihooge. Samas 40 mikrogrammi intranasaalne manustamine 5-kuusele lapsele ja 80

mikrogrammi intranasaalne manustamine 5-aastasele lapsele ei põhjustanud mingeid sümptomeid. 4 mikrogrammise annuse parenteraalne manustamine vastsündinule põhjustas oliguuriat ja kehakaalu tõusu. Sümptomid Desmopressiini üleannustamine suurendab vedeliku retentsiooni riski, millega kaasnevad sümptomid

nagu peavalu, iiveldus, hüponatreemia, hüpoosmolaalsus, oliguuria, KNS-i depressioon, krambid, kopsuturse. Vt ka lõik 4.8. Ravi Kuigi hüponatreemia ravi pean olema individuaalne, on üldised soovitused on järgmised:

• Hüponatreemiat tuleb ravida lõpetades ravi desmopressiiniga ja piirata vedelikutarbimist.
• Kui patsiendil esinevad sümptomid, tuleb manustada naatriumkloriidi isotoonilise või hüpertoonilise lahuse infusiooni.
• Rasket vedelikuretentsiooni (krambid ja teadvushäired), tuleb ravida furosemiidiga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Hüpofüüsi ja hüpotalamuse hormoonid ja nende analoogid, vasopressiin ja analoogid, ATC kood: H01BA02.

Mitaclau sisaldab desmopressiini, mis on struktuurilt sarnane loodusliku antidiureetilise hormooni vasopressiiniga.

See erineb sellest selle poolest, et tsüsteiini aminorühmast on eemaldatud L-arginiin ja asendatud D- arginiiniga. Selle tulemusen on märkimisväärselt pikenenud toimemehhanism ja täielik pressoorse toime puudumine kliinilisel annustamisel.

Võrreldes loodusliku hormooniga, iseloomustab desmopressiini tugevam ja pikem antidiureetiline aktiivsus, samas, kui selle vasopressoorne toime on palju väiksem. Desmopressoon toimib peamiselt neerude kogumistorukestes asuvate V2-retseptorite selektiivse agonistina. 0,1 mg kuni 0,2 mg desmopressiini tableti (vastab 60 mikrogrammisele ja 120 mikrogrammisele suukaudsele lüofilisaadile) suukaudne manustamine põhjustab antidiureetilise toime, mis kestab ligikaudu 8 tundi, mis võib aga indiviiditi märkimisväärselt erineda.

Kliinilised uuringud desmopressiini tablettidega noktuuria patsientidel on näidanud järgmist:

• Vähemalt 50% öiste põietühjenduste keskmise arvu langus saavutati 39% desmopressiini

patsientidest võrreldes 5%-ga platseebo grupis (p<0,0001).

• Keskmine põietühjenduste arv langes desmopressiini grupis 44% võrra võrreldes 15%-ga

platseebo grupis (p<0,0001).

• Keskmine häirimatu uneperioodi pikkus pikenes desmopressiini grupis 64% võrreldes 20%-ga

platseebo grupis (p<0,0001).

• Keskmine esimese häirimatu uneperioodi pikkus pikenes desmopressiini grupis 2 tunnini

võrreldes 31 minutiga platseebo grupis (p<0,0001).

8% 448 patsiendist katkestas desmopresiini manustamise annuse tiitrimise faasis tekkinud kõrvaltoimete tõttu, ja 2% 295 patsiendist katkestas sellele järgnenud topeltpimeda faasi ajal (0,63% desmopressiini ja 1,45% platseebo grupist).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Desmopressiini lüofiliseeritud tableti manustamist samaaegselt koos toiduga ei ole uuritud, kuid manustamine koos toiduga vähendab desmopressiini tableti imendumist 40% võrra. Desmopressiini biosaadavus võib keskmisel kuni suurel määral erineda nii ühe patsiendi puhul, kui ka erinevate inimeste puhul. Desmopressiini plasmakontsentratsioonid suurenevad proportsionaalselt vastavalt manustatud annusele ning pärast 200, 400 ja 800 mikrogrammi manustamist oli C vastavalt 14, 30 ja 65 pg/ml. T saavutati 0,5…2,0 tundi pärast manustamist. max Desmopressiini absoluutne biosaadavus sublingvaalsel manustamisel on keskmiselt 0,25% (0,21%...0,31%). Allolevas tabelis on toodud desmopressiini ekvivalent tableti ja suukaudse lüofilisaadi vahel: Desmopressiinatsetaat Desmopressiin (vaba Desmopressiin (vaba Tablett alus) alus) 0,1 mg 60 mikrogrammi 89 mikrogrammi Ligikaudu 0,2 mg 120 mikrogrammi 178 mikrogrammi Ligikaudu 0,4 mg 240 mikrogrammi 356 mikrogrammi Ligikaudu *arvutatud võrdluseks Jaotumine Desmopressiini jaotumist on kõige paremini kirjeldatud kahekambrilise jaotusmudeli abil jaotusruumalaga eliminatsioonifaasi ajal 0,3…0,5 l/kg. Desmopressiin ei läbi hematoentsefaalbarjääri. Biotransformatsioon In vitro metabolismi uuringud inimese maksamikrosoomidega on näidanud, et mingeid märkimisväärseid koguseid maksas ei metaboliseerita. Seega on ebatõenäoline, et desmopresiini metaboliseeritakse inimese maksas.

Eritumine Desmopressiini kogukliirensiks on arvutatud 7,6 l/tunnis. Desmopressiini lõplik poolväärtusaeg on hinnanguliselt 2,8 tundi. Tervetel isikutel eritus 52% (44%...60%) manustatud desmopressiini annusest muutumatul kujul uriiniga.

Lineaarsus/mittelineaarsus Desmopressiini mistahes farmakokineetilistes parameetrites puuduvad viited mittelineaarsusele.

Lapsed Desmopressiini tablettide populatsiooni farmakokineetikat on uuritud primaarse öise enureesiga lastel ning olulisi erinevusi võrreldes täiskasvanutega ei leitud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole desmopressiiniga läbi viidud, sest see on väga sarnane looduslikult esinevale peptiid-hormoonile vasopressiinile.

In vitro analüüs inimese maatriksmudelil ei viidanud desmopressiini platsentaarset ülekanne, kui seda manustati terapeutilistes annustes vastavalt soovitatavatele annustele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Maisitärklis Sidrunhape (E 330) Naatriumkroskarmelloos (E 468) Magneesiumstearaat (E 470b)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Blistrid Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

HDPE pudelid Hoida originaalpakendis. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 30C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karp sisaldab OPA/Al/PVC/PE-AL standardseid blistreid või üheannuselisi blistreid, mis on kaetud desikandi kihiga ja mis sisaldavad 10 tabletti.

Pakendi suurused: 10, 20, 30, 50, 60, 90 või 100 keelealust tabletti (blistrites) 10 x 1, 20 x 1, 30 x 1, 50 x 1, 60 x 1, 90 x 1, 100 x 1 (üheannuselistes perforeeritud blistrites)

HDPE pudelid desikanti sisaldavate PP korkidega; sisaldavad 30 või 100 keelealust tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Norameda Meistrų g. 8A LT-02190 Vilnius Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBRID

60 mikrogrammi: 1128223 120 mikrogrammi: 1126823

240 mikrogrammi: 1127723

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.09.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2025