RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Medofloxine 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg ofloksatsiini. INN. Ofloxacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 74 mg laktoosi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. Medofloxine’i tabletid on valged, ümarad, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid, mille läbimõõt on 9,5 mm. Suukaudseks manustamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ofloksatsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel:

• äge püelonefriit
• kuseteede tüsistunud infektsioonid
• mittegonokokiline uretriit ja tservitsiit
• Neisseria gonorrhoeae poolt põhjustatud gonokokiline uretriit ja tservitsiit
• väikevaagna põletik, kombinatsioonis teiste antibakteriaalsete ravimitega
• tuberkuloos, kombinatsioonravi korral

Medoloxine võib kasutada alltoodud näidustustel ainult juhul, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ravimid on sobimatud:

• äge tüsistumata tsüstiit
• naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid
• kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, sh kroonilise bronhiidi ägenemine
• olmetekkene pneumoonia
• luude ja liigeste infektsioonid

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Üldised annustamisjuhised Ofloksatsiiniannuse suurus sõltub infektsioonist ja selle raskusest. Annuste vahemik normaalse neerufunktsiooniga (kreatiniini kliirens >50 ml/min) täiskasvanutele on 200…800 mg ööpäevas. Kuni

400 mg-sed annused manustatakse üksikannusena, eelistatult hommikuti; suuremad annused tuleb manustada kaheks annuseks jagatuna. Üksikannuseid on soovitatav manustada 24-tunnise vahega. Täiskasvanud

• Alumiste kuseteede infektsioonid: 200…400 mg ööpäevas.
• Ülemiste kuseteede infektsioonid: 200…400 mg ööpäevas, suurendades annust vajadusel 400 mg- ni 2 korda ööpäevas.
• Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine, olmetekkene pneumoonia: 400 mg ööpäevas, suurendades annust vajadusel 400 mg-ni 2 korda ööpäevas,
• Neisseria gonorrhoeae poolt põhjustatud gonokokiline uretriit ja tservitsiit: 400 mg üksikannusena.
• Mittegonokokiline uretriit ja emakakaelapõletik: 400 mg ööpäevas üksikannusena või jagatud annusena.
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid: 400 mg kaks korda päevas.

Neerufunktsiooni häired Pärast tavalist algannust tuleb neerufnktsioonihäiretega patsientidel annust vähendada. Kui kreatiniini kliirens on 20…50 ml/minutis (seerum kreatiniin 1,5…5,0 mg/dl), tuleb annust poole võrra vähendada (100…200 mg ööpäevas). Kui kreatiniini kliirens on alla 20 ml/minutis (seerumi kreatiniin suurem kui 5 mg/dl) tuleb iga 24 tunni järel manustada 100 mg. Hemodialüüsi või peritoneaalüüsi patsientidele tuleb manustada 100 mg iga 24 tunni järel.. Maksafunktsiooni häired Tõsise maksafunktsioonihäirega patsientidel võib ofloksatsiini eritumine olla aeglustunud.

Eakad Eakatel ei ole vaja annust korrigeerida, kui neeru- ja maksafunktsioon on korras (vt lõik 4.4- QT- intervalli pikenemine).

Lapsed Ofloksatsiin ei ole lastele ja kasvavatele noorukitele näidustatud.

Manustamisviis Medofloxine’i tabletid tuleb tervelt alla neelata piisava koguse vedelikuga, neid ei tohi võtta kaks tundi pärast alumiiniumi/magneesiumi sisaldavate antatsiidide, sukralfaadi, tsinki või rauda sisaldavate preparaatide kasutamist, sest see võib vähendada ofloksatsiini imendumist.

Ravi kestvus Ravi kestus sõltub ravi tulemusest ja infektsiooni raskusest. Tavapärane ravikuuri kestvus on 5...10 päeva, v.a komplitseerumata gonorröa ravi, kus soovitatakse ühekordset annust. Ravi pikkus ei tohi ületada 2 kuud.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, 4-kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
• Anamneesis tendiniit.
• Anamneesis epilepsia või alanenud krambilävega patsiendid (sarnaselt teiste 4-kinoloonidega).
• Lapsed või kasvavad noorukid ja rasedad või imetavad naised, sest loomkatsete tulemustel ei saa täielikult välistada kasvavate organismide liigeste kõhrekahjustust.

Latentse või diagnoositud glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid võivad olla eelsoodumusega hemolüütiliste reaktsioonide tekkeks, kui neid ravitakse kinoloonidega.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ofloksatsiini kasutamist tuleb vältida patsientidel, kellel on varem esinenud kinolooni ja fluorokinolooni sisaldavate ravimite kasutamisel tõsiseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel tohib alustada ravi ofloksatsiiniga ainult alternatiivsete ravivõimaluste puudumisel ning pärast hoolikat kasu/riski hindamist (vt ka lõik 4.3). Aordi aneurüsm ja dissektsioon ning südameklapi regurgitatsioon/puudulikkus Epidemioloogilised uuringud näitavad fluorokinoloonide manustamise järgset suurenenud aordi aneurüsmi ja dissektsiooni riski, eriti vanemate patsientide puhul, ning suurenenud aordi- ja mitraalklapi regurgitatsiooni riski. Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordi aneurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, millele on mõnikord järgnenud tüsistus aordi lõhkemise näol (sealhulgas surmaga lõppenud juhud) ning erinevate südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleks fluorokinoloone alles pärast hoolikat kasu ja riski hindamist ning pärast teiste ravivõimaluste kaalumist kasutada patsientidel, kelle perekonnas esineb aneurüsme või kaasasündinud südameklapihaiguseid, või patsientidel, kellel on juba diagnoositud aordi aneurüsm ja/või dissektsioon või südameklapihaigus, või kellel on teiste riskitegurite või seisundite olemasolul eelsoodumus

• nii aordi aneurüsmiks ja dissektsiooniks kui ka südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt sidekoehäired, nagu Marfani sündroom või vaskulaarne Ehlersi-Danlosi sündroom, Turneri sündroom, Behçeti tõbi, hüpertensioon, reumatoidartriit või lisaks
• aordi aneurüsmiks ja dissektsiooniks (nt vaskulaarsed häired, nagu Takayasu arteriit või hiidrakuline arteriit või diagnoositud ateroskleroos või Sjögreni sündroom) või lisaks
• südameklapi regurgitatsiooniks/puudulikkuseks (nt infektsioosne endokardiit).

Aordi aneurüsmi ja dissektsiooni ning nende lõhkemise oht võib olla suurem ka patsientidel, keda ravitakse samal ajal süsteemsete kortikosteroididega. Patsiente peab juhendama äkki tekkinud kõhu-, rindkere- või seljavalu korral kohe erakorralise meditsiini osakonna arsti poole pöörduma. Patsientidel tuleks soovitada ägeda hingelduse, südamepekslemise taastekkimise või kõhu- või alajäsemete piirkonnas turse tekkimisel viivitamatult arsti poole pöörduda.

Ofloksatsiin ei ole esmavaliku ravim pneumokoki või mükoplasma põhjustatud pneumoonia raviks või β hemolüütilise streptokoki põhjustatud tonsilliidi raviks. Metitsilliin-resistentne S. aureus (MRSA) on suure tõenäosusega resistentne ka fluorokindoloonidele, k.a ofloksatsiin. Seetõttu ei soovitata ofloksatsiini teadaoleva või kahtlustatava MRSA-infektsiooni raviks, välja arvatud juhul, kui laboriuuring on kinnitanud mikroobi tundlikkust ofloksatsiinile (ja MRSA-infektsiooni raviks tavapäraselt soovitatavad antibiootikumid ei ole sobivad).

Pikaajalised, puuet põhjustavad ja potentsiaalselt pöördumatud tõsised kõrvaltoimed Kinolooni ja fluorokinolooni saavatel patsientidel (nende east ja olemasolevatest riskiteguritest olenemata) on väga harva teatatud pikaajalistest (kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme (lihased, luustik, närvisüsteem, psüühika ja meeleelundid). Mis tahes tõsise kõrvaltoime esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb ofloksatsiini manustamine kohe lõpetada, patsiendile tuleb soovitada konsulteerida ravimi määranud arstiga nõu saamiseks.

E.coli – kõige sagedamini kuseteede infektsioone põhjustava bakteri – resistentsus varieerub Euroopa Liidus. Ravimit määravad arstid peavad arvestama E.coli fluorokinoloon-resistentsuse kohalikku levimust. Ofloksatsiiniga seoses on teatatud rasketest villilise lööbega nahareaktsioonidest, nt Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermolüüs (vt lõik 4.8). Patsiente peab juhendama, et naha või limaskesta reaktsiooni tekkides peavad nad enne ravi jätkamist pöörduma otsekohe arsti poole.

Pärast fluorokinoloonide esimest kasutamist on teatatud ülitundlikkus- ja allergilistest reaktsioonidest. Isegi pärast esimest manustamist võivad anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid üle minna eluohtlikuks šokiks. Nendel juhtudel tuleb ravi ofloksatsiiniga katkestada ning alustada vastavat ravi (nt šokiravi). Pseudomembranoosne koliit Ofloksatsiini manustamise ajal või pärast manustamist tekkinud raskekujuline, püsiv ja/või verine kõhulahtisus võib viidata pseudomembranoossele koliidile, mis võib olla eluohtlik (vt lõik 4.8). Pseudomembranoosse koliidi kahtluse korral tuleb ofloksatsiini manustamine koheselt lõpetada. Viivitamatult peab alustama spetsiifilist antibiootilist ravi (nt vankomütsiini, teikoplaniini või metronidasooliga suu kaudu). Peristaltikat pärssivate ravimite manustamine on vastunäidustatud.

Kõrgenenud krambivalmidus Kinoloonid võivad langetada krambiläve ja vallandada krampide tekke. Ofloksatsiin on vastunäidustatud varasemalt teadaoleva epilepsiaga patsientidele (vt lõik 4.3) ning sarnaselt teiste kinoloonidega, peab ofloksatsiini manustamisel kõrgenenud krambivalmidusega patsientidele olema äärmiselt ettevaatlik. Kõrgenenud krambivalmidus võib kaasneda eelneva kesknärvisüsteemi kahjustusega, samaaegsel ravil fenbufeeni, sarnaste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete või ravimitega, mis alandavad tsentraalset krambiläve (nt teofülliin) (vt lõik 4.5). Krampide puhul tuleb ravi ofloksatsiiniga lõpetada.

Kahjustatud neerufunktsiooniga patsiendid Kahjustatud neerufunktsiooni korral peab ofloksatsiini annust kohandama, sest ofloksatsiin eritub põhiliselt neerude kaudu (vt lõik 4.2).

Psühhootiliste häiretega patsiendid Fluorokinoloone saavatel patsientidel on teatatud psühhootilistest reaktsioonidest. Mõnedel juhtudel on need üle läinud suitsidaalseteks mõteteks või ennastohustavaks käitumiseks, sh suitsiidikatsed pärast esimest annust. Kui patsiendil tekivad sellised reaktsioonid, tuleb ravi ofloksatsiiniga lõpetada ja kasutusele võtta vastavad meetmed. Ofloksatsiini peab ettevaatusega kasutama patsientidel, kelle on anamneesis psühhootilised häired või kellel on psühhiaatriline haigus.

Kahjustatud maksafunktsiooniga patsiendid Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel peab ofloksatsiini kasutama ettevaatusega, kuna võib tekkida maksakahjustus. Fluorokinoloone kasutavatel patsientidel on teatatud fulminantse hepatiidi juhtudest, mis viib maksakahjustuseni (sh surmajuhtumid). Patsiente peab informeerima, et kui tekivad maksahaigusele sarnased nähud või sümptomid nagu anoreksia, ikterus, tumedat värvi uriin, pruuritus või valu kõhus, tuleb ravi katkestada ning ühendust võtta oma arstiga (vt lõik 4.8) K-vitamiini antagonistidega ravitavad patsiendid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi fluorokinoloonide ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), võib verehüübivus aeglustuda (hüübivuse laboratoorsete näitajate (PT/INR) tõus ja/või veritsus), mistõttu peab samaaegset ravi saavatel patsientidel monitoorima hüübivuse laboratoorseid näitajaid (vt lõik 4.5).

Myasthenia gravis Fluorokinoloonid, k.a ofloksatsiin, võivad pärssida neuromuskulaarset erutusjuhtivust ja süvendada myasthenia gravis’ega patsientide lihasnõrkust. Fluorokinoloonide kasutamist myasthenia gravis’ega patsientide raviks on turuletulekujärgselt seostatud tõsiste kõrvaltoimetega, k.a surmajuhud ja respiratoorse toe vajadus. Teadaoleva myasthenia gravis’ega patsiente ei ole soovitatav ofloksatsiiniga ravida.

Kõõlusepõletik ja kõõluserebend

Kõõlusepõletik ja kõõluserebend (peamiselt Achilleuse kõõlus, kuid mitte ainult), mõnikord kahepoolne, võib tekkida juba 48 tunni jooksul pärast ravi alustamist kinoloonide ja fluorokinoloonidega, kuid teatatud on ka kuni mitu kuud pärast ravi lõpetamist esinenud juhtudest. Kõõlusepõletiku ja –rebendi tekkerisk on suurem eakatel, neerukahjustusega patsientidel, siirdatud elundiga patsientidel ja samaaegselt kortikosteroidravi saavatel patsientidel. Seetõttu tuleb vältida kortikosteroidide samaaegset kasutamist. Kõõlusepõletiku esimeste nähtude (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi ofloksatsiiniga lõpetada ja kaaluda alternatiivset ravimeetodit. Kahjustatud jäset (jäsemeid) tuleb nõuetekohaselt ravida (nt hoida liikumatuna). Tendinopaatia nähtude ilmnemisel ei tohi kortikosteroide kasutada. Fotosensitisatsiooni ennetamine Ofloksatsiiniga seoses on teatatud fotosensitisatsioonist (vt lõik 4.8). Fotosensitisatsiooni vältimiseks on soovitatav, et patsiendid väldiksid asjatut tugeva päiksevalguse käes viibimist ning kokkupuudet kunstliku ultraviolettkiirgusega (päevituslamp, solaarium) ravi ajal ja kuni 48 tundi pärast ravi lõppu.

Sekundaarsed infektsioonid Sarnaselt teiste antibiootikumidega, võib pikaajaline ravi ofloksatsiiniga põhjustada mittetundlike mikroobide ülekasvu, mistõttu on vaja korduvalt hinnata patsiendi seisundit. Kui ravi ajal tekib sekundaarne infektsioon, peab rakendama kohest ravi.

Südame häired Väga harva on teatatud QT-intervalli pikenemise juhtudest fluorokinoloonidega ravitavatel inimestel. Fluorokinoloone, sh Medofloxine 200 mg, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on teadaolevaid QT-intervalli pikenemise riskifaktoreid, nagu näiteks:

• kaasasündinud pikk QT intervall
• kaasuvad ravimid, millel on teadaolev QT intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi

antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid).

• korrigeerimata elektrolüütide tasakaal (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia)
• südamehaigused (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia)

Eakad patsiendi ja naised võivad olla QT-intrvalli pikendavate ravimite toimele tundlikumad. Seetõttu on nendes populatsioonides fluorokinoloonide, sh ofloksatsiini kasutamisel vaja rakendada ettevaatust (vt lõik 4.2 Eakad, lõik 4.5, lõik 4.8, lõik 4.9).

Fotosensitisatsiooni ennetamine Ofloksatsiiniga ravitavad patsiendid peaksid vältima asjatut tugeva päiksevalguse käes viibimist ning kokkupuudet kunstliku ultraviolettkiirgusega (päevituslamp, solaarium).

Düsglükeemia Sarnaselt teiste kinoloonidega on teatatud vere glükoosisisalduse kõrvalekalletest, nii hüpoglükeemiast kui ka hüperglükeemiast – enamasti suhkurtõvega patsientidel, kes saavad samaaegset ravi suukaudsete suhkurtõve ravimite (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Teatatud on hüpoglükeemilise kooma juhtudest. Suhkurtõvega patsientidel soovitatakse hoolikalt monitoorida vere suhkrusisaldust. Perifeerne neuropaatia Kinoloone ja fluorokinoloone saanud patsientidel on teatatud sensoorse või sensomotoorse polüneuropaatia juhtudest, mis avaldusid paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia või nõrkusena. Vältimaks pöördumatute seisundite teket, tuleb patsiente, kes saavad ravi ofloksatsiiniga, juhendada, et kui neil tekivad neuropaatia sümptomid nt valu, põletustunne, surin, tuimus või nõrkus, siis nad teavitaksid sellest oma arsti enne ravi jätkamist (vt lõik 4.8).

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid Latentse või diagnoositud glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel võib tekkida hemolüütiline aneemia, kui neid ravitakse kinoloonidega. Seetõttu tuleb nendele patsientidele ofloksatsiini manustada ettevaatusega.

Nägemishäired Nägemishäirete või mistahes muude silmakahjustuste tekkimisel tuleb koheselt konsulteerida silmaarstiga. Mõju laboratoorsetele uuringutele Ofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel võib opiaatide või porfüriinide määramine uriinist anda valepositiivse tulemuse. Opiaatide või porfüriini sõeluuringu positiivset leidu peab kinnitama spetsiifilisema meetodiga.

Alkohoolseid jooke ei ole soovitatav tarbida.

Ofloksatsiin võib pärssida M. tuberculosis kasvu, mistõttu tuberkuloosi bakterioloogiline diagnoos võib osutuda valenegatiivseks (vt lõik 5.1)

Medofloxine sisaldab laktoosi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ravimid, millel on teadaolev QT intervalli pikendav toime Ofloksatsiini, nagu ka teisi fluorokinoloone, tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kes kasutavad ravimeid, millel on teadaolev QT intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõiku 4.4).

Antatsiidid, sukralfaat, metalli katioonid Manustamine koos magneesiumi/alumiiniumi, sukralfaadi, tsingi või rauapreparaatidega võib vähendada imendumist. Seetõttu tuleb ofloksatsiini võtta 2 tundi enne nimetatud preparaate.

Medofloxine ja antikoagulantide koosmanustamisel on teatatud veritsusaja pikenemisest.

Kui kinoloone manustatakse koos teiste krambiläve langetavate ravimitega, nt teofülliin, on oht aju krambiläve täiendavaks alanemiseks. Kuigi erinevalt teistest fluorokinolonidest ei oma ofloksatsiin farmakoloogilist koostoimet teofülliiniga. Aju krambiläve liigne alanemine võib tekkida ka veel teatud mitte-steroidsete põletikuvastaste ravimitega koosmanustamisel. Krampide tekkimisel tuleb ravi ofloksatsiiniga ära jätta. Ofloksatsiin võib põhjustada kaasuvalt manustatud glibenklamiidi seerumi kontsentratsiooni mõningast suurenemist, sellise ravimite kombinatsiooniga ravitavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Suurte kinolooni annuste manustamisel ravimitega, mis erituvad renaalse tubulaarsekretsioon kaudu (nt probenetsiid, tsimetidiin, furosemiid ja metotreksaat) või häiruda ravimi eritumine ja suurenda ravimi seerumikontsentratsioon. Probenetsiid, tsimetidiin, furosemiid ja metotreksaat Probenetsiid aeglustas ofloksatsiini kogukliirensit 24% ja suurendas kontsentratsioonikõvera alust pindala 16%. Tekkemehhanism on arvatavasti seotud konkureeriva eritumise või aktiivse transpordi pärssimisega tubulaarsel eritumisel neerudes. Ofloksatsiini manustamisel koos teiste ravimitega, mis mõjutavad tubulaarset eritumist neerudes (probenetsiid, tsimetidiin, furosemiid ja metotreksaat) peab olema ettevaatlik

K-vitamiini antagonistid Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi fluorokinoloonide ja K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), võib verehüübivus aeglustuda (hüübivuse laboratoorsete näitajate (PT/INR) tõus ja/või

veritsus, mis võib olla tõsine), mistõttu peab samaaegset ravi saavatel patsientidel monitoorima hüübivuse laboratoorseid näitajaid (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Väheste inimandmete põhjal ei ole fluorokinoloonide manustamine raseduse esimesel trimestril seotud oluliste väärarengute või teiste kõrvaltoimete suurenenud ohuga rasedusele. Loomkatsed on näidanud liigeskõhre kahjustust noorloomadel, kuid mitte teratogeensust. Seetõttu ei tohi ofloksatsiini raseduse ajal kasutada (vt lõik 4.3)

Imetamine Ofloksatsiin eritub väikestes kogustes rinnapiima. Võimaliku artropaatia ja muude tõsiste toksiliste toimete ohu tõttu imikule, tuleb rinnaga toitmine ravi ajaks ofloksatsiiniga katkestada (vt lõik 4.3)

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna on saadud üksikuid teateid uimasusest, reaktsioonikiiruse aeglustumisest ja nägemishäirest, tuleb patsiente hoiatada autojuhtimise ja masinate käsitsemise eest, kuni ei ole kindel, kas neil esineb eelnimetatud toimeid. Alkohol võib võimendada nende toimete teket.

4.8 Kõrvaltoimed

Alltoodud kõrvaltoimed on esitatud MedDRA terminoloogia ja organsüsteemi klasside kaupa järgmise esinemissagedusega:

• Väga sage (≥1/10)
• Sage (≥1/100 kuni <1/10)
• Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
• Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
• Väga harv (<1/10 000)
• Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa klass (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 kuni (< 1/10 000) hinnata olemasolevate <1/100) <1/1000) andmete alusel)* Infektsioonid ja seeninfektsioon, infestatsioonid resistentsete mikroobide teke Vere ja aneemia, agranulotsütoos, lümfisüsteemi hemolüütiline luuüdi pärssimine häired aneemia, Immuun- anafülaktiline anafülaktiline šokk*, süsteemi häired reaktsioon*, anafülaktoidne šokk*

Organsüsteemi Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa klass (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 kuni (< 1/10 000) hinnata olemasolevate <1/100) <1/1000) andmete alusel)* Ainevahetus- ja isutus hüpoglükeemia toitumishäired diabeetikutel, kes Psühhiaatrilised ärrituvus, psühhootilised psühhootilised häired** unehäired, unetus reaktsioonid reaktsioonid ning Närvisüsteemi pearinglus, unisus, sensoorne perifeerne treemor, häired** peavalu tundlikkus- neuropaatia * düskineesia, Silma kipitus silmis nägemishäired uveiit kahjustused** Kõrva ja peapööritus kohin kõrvus, kuulmiskahjustus labürindi kurtus kahjustused**

Südame Tahhükardia ventrikulaarne arütmia häired*** (südame ja torsade de pointes Vaskulaarsed vererõhu langus häired***

Organsüsteemi Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa klass (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 kuni (< 1/10 000) hinnata olemasolevate <1/100) <1/1000) andmete alusel)* Respisatoorsed, köha, hingeldus, allergiline pneumoniit, rindkere ja nina-neelupõletik bronhospasm raskekujuline mediastiiniumi hingamishäire häired Seedetrakti kõhuvalu, soolepõletik, sh pseudomem- düspepsia, häired kõhulahtisus, mõnikord branoosne koliit flatulents, iiveldus, veritsev (antibiootikumide kõhukinnisus, oksendamine toimel tekkiv pankreatiit Maksa ja maksaensüümide sapi äravoolu hepatiit, mis võib olla sapiteede häired aktiivsuse ja/või takistusega seotud raskekujuline * Naha ja sügelus, nõgestõbi, multiformne Stevensi-Johnsoni nahaaluskoe lööve kuumahood, erüteem, toksiline sündroom, kahjustused tugev epidermolüüs, äge generaliseerunud Lihaste, kõõluspõletik liigesvalu, lihasvalu, lihaste kahjustus ja/või luustiku ja kõõlusrebendid (nt müopaatia, lihasnõrkus, sidekoe Achilleuse kõõluse lihasvenitus, lihase kahjustused** rebend), mis võib rebend, ligamendi Neerude ja kreatiniini äge äge neerupõletik kuseteede kontsentratsiooni neerupuudulikkus häired tõus seerumis Kaasasündinud, porfüüria atakid perekondlikud porfüüriahaigetel ja geneetilised häired

Organsüsteemi Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa klass (≥1/1000 kuni (≥1/10 000 kuni (< 1/10 000) hinnata olemasolevate <1/100) <1/1000) andmete alusel)* Üldised häired asteenia ja manustamis- püreksia koha valu (sh seljavalu, reaktsioonid** rindkerevalu ja * ilmnenud turuletulekujärgsel kasutamisel ** Olemasolevatest riskiteguritest (vt lõik 4.4) olenemata on mõnel juhul kinoloonide ja fluorokinoloonide kasutamisega seoses väga harvadel juhtudel teatatud pikaajalistest (kuni kuid või aastaid kestvad), puuet põhjustavatest ja potentsiaalselt pöördumatutest tõsistest kõrvaltoimetest, mis kahjustavad erinevaid ja vahel mitmeid organsüsteeme ja meeleelundeid (sh sellised kõrvaltoimed nagu kõõlusepõletik, kõõluserebend, artralgia, valu jäsemetes, kõnnakuhäired, paresteesia ja neuralgiaga seotud neuropaatiad, väsimus, psühhiaatrilised sümptomid (sealhulgas unehäired, ärevus, paanikahood, depressioon ja enesetapumõtted), mälu ja keskendumisvõime häired, ning kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmishäired). *** Fluorokinoloone saavate patsientide puhul on teatatud aordi aneurüsmi ja dissektsiooni juhtudest, millele on mõnikord järgnenud tüsistus aordi lõhkemise näol (sealhulgas surmaga lõppenud juhud) ning erinevate südameklappide regurgitatsiooni/puudulikkuse juhtudest (vt lõik 4.4). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Ägeda üleannustamise tähtsaimate ilmingutena võib eeldada kesknärvisüsteemi sümptomite, segasuse, pööritustunde, teadvushäirete ja krampide, QT-intervalli pikenemise, samuti gastrointestinaalsete reaktsioonide, iivelduse ja limaskesta erosioonide, teket.

Ravi Üleannustamise korral tuleb rakendada samme võimaliku imendumata ofloksatsiini eemaldamiseks organismist, nt maoloputus, adsorbentide ja naatriumsulfaadi manustamine, seda on soovitatav teha esimese 30 minuti jooksul; antatsiide võib manustada mao limaskesta kaitsmiseks. Ofloksatsiini organismist eemaldamisel võib olla kasu diureesi forsseerimisest. Üleannustamisel tuleb rakendada sümtomaatilist ravi. QT-intervalli pikenemise ohu tõttu peab jälgima EKG-d.

5. FARMAKOLOOGILISD OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid ATC-kood: J01MA01

Ofloksatsiin on sünteetiline bakteritsiidne fluorokinoloon. Kinoloonide primaarne toimemehhanism on bakteriaalse DNA güraasi spetsiifiline pärssimine. Ensüüm on vajalik DNA replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja rekombinatsiooniks.

Tavaliselt tundlikud tüved:

Aeromonas hydrophila, Branhamella catarrhalis, Brucella spp, Chlamydia trachomatis, Citrobacter, Clostridium perfringens, Enterobacter, Escherichia coli, Haemophilus ducreyi, Haemophilus influenzae ja parainfluenzae, Helicobacter coli, Helicobacter jejuni, Klebsiella oxytoca, Leginella, Moraxella morganii, Mycoplasma hominis, Neisseria gonorrhoeae, Neisseria maningitidis, Plesiomonas, indoolpositiivne Proteus, Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Salmonella, Serratia, Shigella,metitsilliintundlik Staphylococcus aureus, koagulaasnegatiivne Staphylococcus , Yersinia eneterolytica. Mõõdukalt tundlikud tüved: Antud tüvede korral sõltub tundlikkus ofloksatsiinile kohalikust epidemioloogilisest olukorrast ja tundlikkusest. Acinetobacter, anaeroobsed Gram-positiivsed kokid, Bacteroides fragilis, Chlamydia psittaci, Gardnerella vaginalis, Mycobacterium tuberculosis, Mycobacterium leprae, Pseudomonas aeruginosa, Streptococcus pneumoniae, Streptococcus spp.

Tavaliselt resistentsed tüved: Acinetobacter baumannii, Clostridium difficile, enterokokid, Listeria monocytogenes, metitsilliinresistentsed stafülokokid, Nocardia.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ofloksatsiin imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja täielikult mao-sooletraktist. Suukaudsel manustamisel on biosaadavus peaaegu 100% ja maksimaalne ofloksatsiini plasmakontsentratsioon (3...4 μg/ml) saavutatakse 1...2 tunni jooksul pärast 400 mg suukaudset annust. Toit võib imendumise kiirust mõjutada, kuid ei oma olulist toimet imendumismäärale. Ofloksatsiini poolväärtusaeg plasmas on 5...8 tundi. Neerupuudulikkuse korral võib poolväärtusaeg sõltuvalt neerufunktsiooni languse raskusastmest pikeneda 15...60 tunnini. Vereplasma valkudega seondub umbes 25% ofloksatsiinist. Ofloksatsiin tungib kergesti organismi kudedesse ja kehavedelikesse, sealhulgas ka liikvorisse. Suhteliselt suur kontsentratsioon saavutatakse ka sapis. Ofloksatsiin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Väike osa ofloksatsiinist metaboliseeritakse desmetüüliks ja N-oksiidiks. Desmetüülofloksatsiinil on mõõdukas mikroobidevastane toime. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu. 75...85% ravimist eritub organismist tubulaarsekretsiooni ja glomerulaarfiltratsiooni teel 24...48 tunni jooksul muutumatul kujul uriini. Selle tulemuseks on ravimi suur kontsentratsioon uriinis. Vähem kui 5% eritub uriini metaboliitidena ja 4...8% väljaheitega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge mürgistus Ofloksatsiini suukaudsel manustamisel on letaalne annus (LD50) hiirtele üle 5000 mg/kg, rottidel 3590 mg/kg ja ahvidel 500…1000 mg/kg kehakaalu kohta. Alaäge ja krooniline toksilisus Suukaudselt manustatud ofloksatsiini alaägeda toksilisuse uuringutes ahvidel annuses 60 mg/kg kehakaalu kohta süsteemset toksilisust ei täheldatud. Manustades 180 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas ilmnes diarröa kahel loomal kuuest, kes hiljem surid. Ofloksatsiini manustamisel koertele 200 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas tekkisid muutused soolkonnas ning ilmnes maksa- ja neerukahjustus. Sõltuvalt koerte vanusest ja ofloksatsiini annusest täheldati degeneratiivseid muutusi liigeskõhres. Täiskasvanud koerte 14-päevasel ravil annuses 40 mg/kg ja 80 mg/kg kehakaalu kohta ei ilmnenud kõhremuutusi. Seitsme kuu vanustel koertel tekkisid degeneratiivsed kõhrekahjustused ööpäevases annuses 50 mg/kg ja 200 mg/kg kehakaalu kohta, 3…4 kuu vanustel koertel ilmnesid kõhrekahjustused annuses 20 mg/kg kehakaalu kohta, ofloksatsiini manustamisel noortele koertele annuses 12,5 mg/kg kehakaalu kohta kahjustusi ei tekkinud. Suukaudselt manustatud ofloksatsiini kroonilise toksilisuse uuringutes küülikutel annuses 270 mg/kg

kehakaalu kohta ööpäevas järgnes sGOT’i ja alkaalse fosfataasi kontsentratsiooni tõus seerumis, samuti morfoloogilised muutused kõhres. Osteokondroosi sarnased muutused olid näha juba ööpäevases annuses 90 mg/kg kehakaalu kohta. Küülikud talusid ofloksatsiini annuses 10 mg/kg ja 30 mg/kg kehakaalu kohta, ilma märgatava histoloogilise organkahjustuseta. Ahvid talusid ofloksatsiini suukaudselt manustatuna annuses 90 mg/kg kehakaalu kohta 90 päeva jooksul ning 40 mg/kg kehakaalu kohta ühe aasta jooksul, üksikjuhtudel ilmnenud diarröaga. Spetsiifilistes uuringutes puudus ofloksatsiinil ototoksiline ja nefrotoksiline toime. Puuduvad tõendusmaterjalid ofloksatsiini katarraktogeense või ko-katarraktogeense toime kohta. Reproduktiivne toksilisus ja mutageensus Ofloksatsiinil puudub toime fertiilsusele, perinataalsele ja postnataalsele arengule ning teratogeenne toime. Mitmetes in vitro ja in vivo testides geeni- ja kromosoomimutatsioonide esilekutsumiseks on saadud negatiivne tulemus. Pikaajalisi eksperimentaalseid kartsinogeensusuuringuid loomadel ei ole teostatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Medofloxine 200mg tabletid sisaldavad naatriumkroskaramelloosi, povidooni, laktoosi, mikrokristallilist tselluloosi, magneesiumstearaati, hüdroksüpropüülmetüültselluloosi, titaandioksiidi ja polüetüleenglükooli.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstud kohas temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Al blisterpakend. Blisterpakend, pakendi infoleht, õhukeses pappkarbis. Saadaval on pakend, milles on 10 või 100 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Ltd. 1-10 Constantinoupoleos street 3011 Limassol Küpros

8. MÜÜGILOA NUMBER

485905

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev 26.08.2005 Müügiloa uuendamise kuupäev: 29.06.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2025