ATC Kood: C07AB12

Toimeaine: nebivolool

Tootja: STADA Arzneimittel AG

Artikli sisukord

Näidustus: Hüpertensioon: Essentsiaalse hüpertensiooni ravi. Krooniline südamepuudulikkus: Stabiilse kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse ravi 70-aastastel ja vanematel patsientidel.

tablett (5mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. − Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. − Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. − Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. − Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Nebivolol STADA ja milleks seda kasutatakse

Nebivolol STADA sisaldab nebivolooli, südame-veresoonkonna ravimit, mis kuulub selektiivseteks beetablokaatoriteks kutsutavate ainete hulka (st nad omavad valikulist toimet südame-veresoonkonna süsteemile). Ta väldib südame löögisageduse suurenemist ning reguleerib südame pumpamisjõudlust. Samuti avaldab ta veresooni laiendavat toimet, mis soodustab vererõhu langust. Seda kasutatakse kõrgvererõhutõve (hüpertensiooni) raviks. Nebivolol STADA’t kasutatakse ka stabiilse kergema astme ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkusega vähemalt 70-aastaste patsientide raviks lisaks teistele ravidele.

2. Mida on vaja teada enne Nebivolol STADA kasutamist

Nebivolol STADA’t ei tohi kasutada

kui olete nebivolooli või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui teil esineb üks või mitu järgmistest seisunditest: madal vererõhk, tõsised vereringehäired kätes või jalgades, väga aeglane südame löögisagedus (alla 60 löögi minutis) või ebaregulaarne südame löögisagedus (siinussõlme nõrkuse sündroom), teatavad muud tõsised südamerütmi häired (nt II ja III astme atrioventrikulaarblokaad, sinuatriaalne blokaad), südamepuudulikkus, mis on alles äsja avaldunud või hiljuti halvenenud, südamepuudulikkuse halvenemisest põhjustatud šokk (kardiogeenne šokk) või te saate ägedast südamepuudulikkusest tingitud vereringe šoki ravi veenisisese tilguti kaudu, mis toetab teie südame tööd, astma, hingeldus või seisund, mis takistab teie hingamist (käesolevalt või minevikus), ravimata feokromotsütoom – neerupealiste kasvaja, maksafunktsiooni häire, ainevahetushäire (metaboolne atsidoos), nt diabeetiline ketoatsidoos.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Nebivolol STADA kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ennekõike, kui teil esineb:

ebanormaalselt aeglane südame löögisagedus,
Printzmetali stenokardiaks kutsutav rindkere valu, mis tekib spontaansest südamelihase spasmist,
ravimata krooniline südamepuudulikkus ja südame isheemiatõbi (piiratud verevarustus),
I astme südameblokaad (teatav kergekujuline südame juhteteede häire, mis kahjustab südamerütmi),
puudulik vereringe kätes või jalgades, nt Raynaud’ haigus või sündroom, krambitaolised valud sääremarjades kõndimisel,
suhkurtõbi: see ravim ei mõjusta veresuhkru kontsentratsiooni, kuid ta võib varjata madala suhkrutaseme hoiatavaid sümptomeid (nt südamepekslemist, kiirenenud südamerütmi) ja suurendada raske hüpoglükeemia riski, kui seda kasutatakse koos teatud liiki antidiabeetiliste ravimitega, mida nimetatakse sulfonüüluureateks (nt glikvidoon, gliklasiid, glibenklamiid, glipisiid, glimepiriid või tolbutamiid),
kilpnäärme ületalitlus: see ravim võib varjata sellest seisundist tingitud kiirenenud südamerütmi,
allergia: see ravim võib tugevdada teie reaktsiooni õietolmudele või teistele allergiat tekitavatele ainetele,
pikaajalised hingamishäired, millega kaasneb köha (kui te teate, et põete kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust [KOKH]),
psoriaas (nahahaigus – ketendavad roosad laigud) või kui olete põdenud psoriaasi,
ees kirurgiline operatsioon, siis teavitage anestesioloogi sellest, et kasutate Nebivolol STADA’t, enne kui teid tuimastatakse.

Kui teil esineb tõsiseid neeruhaigusi, siis ärge Nebivolol STADA’ga südamepuudulikkust ravige ja rääkige sellest oma arstiga.

Ravi algul jälgib kogenud arst teid regulaarselt kroonilise südamepuudulikkuse osas (vt lõik 3). Seda ravi ei tohi järsult lõpetada, kui see ei ole selgelt näidustatud ja teie arsti poolt otsustatud (vt lõik 3).

Lapsed ja noorukid Kuna selle ravimi kasutamise kohta alla 18-aastastel lastel ja noorukitel andmed puuduvad, ei soovitata Nebivolol STADA’t neil kasutada.

Muud ravimid ja Nebivolol STADA Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teatavaid ravimeid ei tohi samal ajal kasutada, samas kui mõnede ravimite kasutamisel tuleb teha spetsiifilisi muudatusi (nt annustamises).

Informeerige alati oma arsti, kui te kasutate mõnda järgnevatest ravimitest lisaks Nebivolol STADA’le:

Vererõhku reguleerivad või südameravimid (nt amiodaroon, amlodipiin, tsibensoliin, klonidiin, digoksiin, diltiaseem, disopüramiid, felodipiin, flekainiid, guanfatsiin, hüdrokinidiin, latsidipiin, lidokaiin, metüüldopa, meksiletiin, moksonidiin, nikardipiin, nifedipiin, nimodipiin, nitrendipiin, propafenoon, kinidiin, rilmenidiin, verapamiil).
Rahustid ja psühhoosi (vaimuhaiguse) vastased ravimid, nt barbituraadid (kasutatakse ka langetõve raviks), fenotiasiinid (kasutatakse ka oksendamise ja iivelduse vastu), nt tioridasiin.
Depressiooniravimid, nt tritsüklilised antidepressandid, paroksetiin, fluoksetiin.
Baklofeen (lihaslõõgasti), amifostiin (kasutatakse vähi raviks).
Kirurgilise operatsiooni ajal tuimastuseks kasutatavad ravimid.
Ravimid astma, ninakinnisuse või teatud silmahaiguste, nagu rohekae (silma siserõhu tõus) või silmaava laienemise, raviks.

Kõik need ravimid nagu ka nebivolool võivad mõjutada vererõhku ja/või südamefunktsiooni.

Mao ülihappesuse või -haavandite vastased ravimid (antatsiidid), nt tsimetidiin: Nebivolol STADA’t peate võtma söögi ajal ja antatsiidi kahe söögikorra vahel.
diabeediravimid, nagu insuliin või suukaudsed antidiabeetilised ravimid. Ehkki nebivolool ei mõjuta glükoosi kontsentratsiooni, võib tema samaaegne kasutamine varjata teatavaid madala veresuhkru kontsentratsiooni sümptomeid (südamerütmi kiirenemist).

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Nebivolol STADA’t ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud tungiva vajaduse korral.

Nebivolol STADA’t ei soovitata võtta imetamise ajal.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravim võib põhjustada pearinglust või väsimust. Kui see puudutab teid, siis ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid.

Nebivolol STADA sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, võtke enne selle ravimi kasutamist ühendust oma arstiga.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas Nebivolol STADA’t kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Nebivolol STADA’t võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast sööki, kuid ka söögiaegade vahel. Tabletti on parim võtta veega (nt klaasitäis vett).

Kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ravi

Soovitatav annus on 1 tablett ööpäevas. Ravimit tuleks eelistatavalt võtta iga päev samal ajal.
Kui teil on probleeme neerudega või kui te olete üle 65 aasta vana, on tavaline annus ravi alustamisel 1/2 tabletti ööpäevas. Aja jooksul võib arst ööpäevast annust suurendada ühe tabletini.
Ravitoime vererõhule avaldub 1...2 nädalat pärast ravi algust. Aeg-ajalt saavutatakse optimaalne toime alles 4 nädala pärast.

Kroonilise südamepuudulikkuse ravi

Teie ravi alustab ja jälgib hoolikalt kogenud arst.
Arst alustab teie ravi ¼ (veerandi) tabletiga ööpäevas. Annust võib 1...2 nädala pärast suurendada kuni ½ (poole) tabletini ööpäevas, seejärel 1 tabletini ööpäevas ja siis 2 tabletini ööpäevas, kuni saavutatakse teile sobiv annus. Igal astmel kirjutab arst teile välja teie jaoks õige annuse ning te peate tema juhtnööre hoolikalt järgima.
Maksimaalne soovituslik annus on 2 tabletti (10 mg) ööpäevas.
Te peate olema kogenud arsti hoolika jälgimise all vähemalt 2 tunni jooksul pärast ravi alustamist ja igakordset annuse suurendamist.
Vajadusel võib arst teie annust vähendada.
Te ei tohi ravi järsult lõpetada, kuna see võib halvendada teie südamepuudulikkust.
Võtke seda ravimit üks kord ööpäevas, eelistatavalt ligikaudu samal kellaajal.

Tõsiste neeruhaigustega patsiendid ei tohi Nebivolol STADA’t kasutada, kuna nende patsientidega kliiniline kogemus puudub.

Kui arst on käskinud teil võtta ¼ (veerand) või ½ (pool) tabletti ööpäevas, peate tableti enne manustamist mööda murdejooni purustama. Nebivolol STADA tablettidel on ristpoolitusjoon, mis hõlbustab individuaalset annustamist. Nebivolol STADA tablettide tükeldamise osas järgige allpool antud õpetusi.

Asetage tablett kõvale alusele, nii et keskvagu jääb ülespoole.
Avaldage pöidlaga ülevalt survet ning tablett puruneb neljaks võrdseks osaks.

Arst võib otsustada teie haiguse ravimisel kombineerida Nebivolol STADA’t teiste ravimitega.

Kasutamine lastel ja noorukitel Ärge kasutage Nebivolol STADA’t lastel ega alla 18-aasta vanustel noorukitel.

Kui te võtate Nebivolol STADA’t rohkem, kui ette nähtud Kui olete kogemata võtnud seda ravimit rohkem, siis võtke koheselt ühendust oma arsti või apteekriga. Nebivolol STADA üleannuse kõige sagedasemad sümptomid on väga aeglane südamerütm (bradükardia), madal vererõhk koos minestamise võimalusega (hüpotensioon), õhupuudus nagu astma korral (bronhospasm) ja äge südamepuudulikkus.

Kui te unustate Nebivolol STADA’t võtta Kui te unustate Nebivolol STADA’t õigel ajal võtta, kuid see meenub teile lühikese aja möödudes, võtke ööpäevane annus nagu tavaliselt. Ometi kui annustamine on pikalt edasi lükkunud (nt mitu tundi), nii et järgmise annuse aeg on lähedal, siis jätke ununenud annus võtmata ning võtke järgmine plaaniline tavaline annus ettenähtud ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Annuste korduvat vahelejätmist tuleb siiski vältida.

Kui te lõpetate Nebivolol STADA kasutamise Ükskõik, kas te kasutate Nebivolol STADA’t kõrge vererõhu või kroonilise südamepuudulikkuse tõttu, peate alati enne ravi lõpetamist konsulteerima arstiga. Te ei tohi Nebivolol STADA-ravi järsult lõpetada, kuna see võib ajutiselt teie südamepuudulikkust halvendada. Kui on vaja kroonilise südamepuudulikkuse ravi Nebivolol STADA’ga lõpetada, tuleb ööpäevast annust vähendada järk-järgult, nädalaste intervallidega poole annuse kaupa. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui Nebivolol STADA’t kasutatakse kõrgenenud vererõhu raviks, on võimalikud kõrvaltoimed järgmised:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10-st):

peavalu
pearinglus
väsimus
ebaharilik sügelus või kihelustunne (paresteesia)
kõhulahtisus
kõhukinnisus
iiveldus
hingeldus
vedeliku kogunemine kudedesse, mille tagajärjeks on tursed, eriti jalasäärtel ja pahkluude piirkonnas (ödeem).

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 100-st):

aeglane südamerütm või muud südamekaebused
madal vererõhk
krambitaoline jalavalu kõndimisel (vahelduv lonkamine)
nägemishäired
impotentsus
depressioon
seedehäired (düspepsia), gaasid maos või soolestikus, oksendamine
nahalööve, sügelus
õhupuudus nagu astma korral, mis on tingitud hingamisteid ümbritsevate lihaste järsust krambist (bronhospasm)
õudusunenäod.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10 000-st):

minestamine
psoriaasi (ketendavate roosade laikudega kulgev nahahaigus) ägenemine.

Teadmata (esinemissagedust ei ole võimalik hinnata olemasolevate andmete alusel):

huulte, silmade või keele turse (angioneurootiline ödeem), millega võib kaasneda järsk õhupuudus
allergilised reaktsioonid
nõgestõbi (urtikaaria).

Nebivolooli sarnaste ravimite puhul täheldatud muud kõrvaltoimed on: meelepetted, psüühikahäired ja segasus, sõrmede ja varvaste külmus ning vahel kahvatus või sinakus, silmade kuivus ning raske silmade ja suu kahjustus.

Kroonilise südamepuudulikkuse kliinilises uuringus täheldati järgmisi kõrvaltoimeid:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada rohkem kui 1 kasutajat 10-st):

südamerütmi aeglustumine
pearinglus.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 kasutajat 10-st):

südamepuudulikkuse halvenemine
madal vererõhk (nt nõrkustunne kiirel tõusmisel)
ravimi talumatus
kerge südame juhtehäire, mis mõjutab südamerütmi (I astme AV-blokaad)
alajäsemete turse (nt pahkluude turse).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Nebivolol STADA’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blisterpakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Nebivolol STADA sisaldab

Toimeaine on nebivolool. Üks tablett sisaldab nebivoloolvesinikkloriidi koguses, mis vastab 5 mg nebivoloolile.
Abiained on povidoon K30, laktoosmonohüdraat, preželatiniseeritud maisitärklis, kroskarmelloosnaatrium, kolloidne veevaba ränidioksiid, magneesiumstearaat ja krospovidoon.

Kuidas Nebivolol STADA välja näeb ja pakendi sisu Nebivolol STADA on saadaval vaid ühe tugevusena. Tabletid on valged, ümarad, ristpoolitusjoonega. Blisterpakendis 7, 10, 14, 28, 30, 50, 56, 84, 98, 100 või 500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

Tootja: STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 D-61118 Bad Vilbel Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB „STADA Baltics“ Goštauto 40A 03163 Vilnius, Leedu Tel: +370 52603926 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nebivolol STADA, 5 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5 mg nebivolooli (nebivoloolvesinikkloriidina). INN. Nebivololum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks tablett sisaldab 167,05 mg laktoosmonohüdraati (vt lõigud 4.4 ja 6.1).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett. Valge, ümar, ristpoolitusjoonega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpertensioon: Essentsiaalse hüpertensiooni ravi.

Krooniline südamepuudulikkus: Stabiilse kerge ja mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse ravi 70-aastastel ja vanematel patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Hüpertensioon Täiskasvanud Üks tablett (5 mg) ööpäevas, eelistatult alati samal kellaajal. Tablette võib manustada söögi ajal. Vererõhku alandav toime ilmneb 1…2 nädalat pärast ravi alustamist. Mõnikord saavutatakse optimaalne toime alles nelja nädala pärast.

Kombinatsioon teiste vererõhku alandavate ravimitega Beetaadrenoblokaatoreid võib kasutada eraldi või kombinatsioonis teiste antihüpertensiivsete ravimitega. Seni on vererõhku alandava toime suurenemist täheldatud vaid nebivolooli kombineerimisel 12,5…25 mg hüdroklorotiasiidiga.

Neerupuudulikkusega patsiendid Neerupuudulikkusega patsientidele on soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni.

Maksapuudulikkusega patsiendid Maksapuudulikkusega või maksafunktsiooni häirega patsientide kohta piisavad andmed puuduvad. Seetõttu on Nebivolol STADA neile patsientidele vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad Üle 65-aastastele patsientidele on soovitatav algannus 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni. Kuna üle 75-aastaste patsientide kohta piisavad andmed puuduvad, tuleb nende patsientide puhul olla ettevaatlik ning neid hoolikalt jälgida.

Lapsed Lastel ja noorukitel ei ole ravimiga uuringuid läbi viidud. Seetõttu ei ole ravimi kasutamine lastel ja noorukitel soovitatav.

Krooniline südamepuudulikkus (KSP) Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi tuleb alustada annuse järk-järgulise suurendamisega kuni saavutatakse individuaalne optimaalne säilitusannus.

Eelneva kuue nädala jooksul peab patsiendi krooniline südamepuudulikkus olema stabiilne, ilma ägeda puudulikkuse episoodideta. On soovitatav, et raviarst omaks kogemusi kroonilise südamepuudulikkuse ravis.

Patsiendid, kes saavad kardiovaskulaarsüsteemi toimivaid ravimeid, kaasa arvatud diureetikume ja/või digoksiini ja/või AKE-inhibiitoreid ja/või angiotensiin II antagoniste, tuleb enne ravi alustamist nebivolooliga nende ravimite annused kahe nädala jooksul stabiliseerida.

Annuste järk-järgulist suurendamist tuleb alustada 1…2-nädalaste intervallidega vastavalt patsiendi taluvusele: 1,25 mg nebivolooli annust suurendatakse 2,5 mg-ni üks kord ööpäevas, seejärel 5 mg-ni üks kord ööpäevas ning lõpuks 10 mg-ni üks kord ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg nebivolooli üks kord ööpäevas.

Ravi alustamisel ja iga annuse suurendamise ajal peab patsient olema vähemalt kahe tunni vältel kogenud arsti järelevalve all, et veenduda seisundi stabiilsuses (eriti mis puudutab vererõhku, südame löögisagedust, juhtehäireid, südamepuudulikkuse süvenemise tunnuseid).

Kõrvaltoimete ilmnemine võib takistada kõigil patsientidel soovitud maksimaalse annuse kasutamist. Vajadusel võib annust järk-järgult vähendada ning vajadusel uuesti alustada annuse suurendamist.

Kui annuse tiitrimise faasis südamepuudulikkus süveneb või ilmneb ravimi talumatus, on soovitav kõigepealt nebivolooli annust vähendada või vajadusel selle kasutamine koheselt lõpetada (kui esineb raske hüpotensioon, südamepuudulikkuse süvenemine koos ägeda kopsutursega, kardiogeenne šokk, sümptomaatiline bradükardia või AV-blokaad). Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi nebivolooliga on reeglina pikaajaline.

Ravi nebivolooliga ei ole soovitatav katkestada järsku, kuna see võib viia ajutisele südamepuudulikkuse süvenemisele. Kui ravi katkestamine on vajalik, peab annust järk-järgult vähendama 1-nädalaste intervallidega ning poole annuse võrra eelnevast annusest.

Neerupuudulikkusega patsiendid Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel pole vaja annust kohandada, sest annust kohandatakse maksimaalse talutava annuseni individuaalselt. Raske neerupuudulikkusega patsientide kohta (seerumi kreatiniin  250 mikromooli/l ) andmed puuduvad. Seetõttu pole nebivolooli kasutamine nendel patsientidel soovitatav.

Maksapuudulikkusega patsiendid Andmed maksapuudulikkusega patsientide kohta on ebapiisavad. Seetõttu on Nebivolol STADA kasutamine nendel patsientidel vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad Annust ei ole vajalik kohandada, sest annust kohandatakse maksimaalse talutava annuseni individuaalselt.

Lapsed Lastel ja noorukitel ei ole ravimiga uuringuid läbi viidud. Seetõttu ei ole ravimi kasutamine lastel ja noorukitel soovitatav.

Manustamisviis Tablett tuleb neelata alla piisava koguse vedelikuga (näiteks ühe klaasi veega). Tabletti võib võtta koos söögiga või olenemata söögiajast.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. − Maksapuudulikkus või maksafunktsiooni häire. − Äge südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk või südamepuudulikkuse dekompensatsiooni episoodid, mis vajavad intravenoosset inotroopset ravi.

Nagu teisedki beetablokaatorid, on nebivolooli kasutamine vastunäidustatud, kui esineb: − siinussõlme nõrkuse sündroom, sh sinuatriaalne blokaad, − II ja III astme atrioventrikulaarne blokaad (ilma südamestimulaatorita), − varem esinenud bronhospasmid ja bronhiaalastma, − ravimata feokromotsütoom, − metaboolne atsidoos, − bradükardia (enne ravi alustamist on südame löögisagedus alla 60 löögi minutis), − hüpotensioon (süstoolne vererõhk <90 mmHg),

− rasked perifeerse verevarustuse häired.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vt ka lõik 4.8.

Järgmised hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad üldiselt beetaadrenoblokaatorite kohta.

Anesteesia Beetaadrenoblokaatorravi foonil väheneb südame rütmihäirete tekke oht üldanesteesia sissejuhatamisel ja intubatsioonil. Kui operatsiooni ettevalmistamisel beetablokaad katkestatakse, peab beetaadrenoblokaatorite manustamise lõpetama vähemalt 24 tundi enne operatsiooni. Ettevaatus on vajalik selliste anesteetikumide kasutamisel, mis põhjustavad müokardi depressiooni. Vagaalsete reaktsioonide eest saab patsienti kaitsta, manustades intravenoosselt atropiini.

Südameveresoonkond Üldiselt ei või beetaadrenoblokaatoreid manustada patsientidele, kellel on ravimata südamepuudulikkus, enne kui seisund on stabiliseerunud.

Südame isheemiatõvega patsientidel peab ravi beetaadrenoblokaatoritega katkestama järk-järgult, s.t. 1…2 nädala vältel. Vajadusel võib samaaegselt alustada asendusraviga, et vältida stenokardia süvenemist.

Beetaadrenoblokaatorid võivad esile kutsuda bradükardiat: kui pulsisagedus langeb puhkeolekus alla 50…55 löögi minutis ja/või esinevad patsiendil bradükardiale viitavad sümptomid, peab annust vähendama.

Beetaadrenoblokaatoreid peab manustama ettevaatlikult järgmistel juhtudel: − perifeerse vereringe häiretega patsientidele (Raynaud’ haigus või sündroom, claudicatio intermittens (vahelduv lonkamine)), sest need häired võivad süveneda; − patsientidele, kellel on I astme AV-blokaad, sest beetaadrenoblokaatorid pikendavad ülejuhteaega;

− patsientidele, kellel on alfaretseptoritest vahendatud vastandumata koronaararterite vasokonstriktsioonist tingitud Prinzmetali stenokardia: beetaadrenoblokaatorid võivad stenokardiahoogude sagedust ja kestust suurendada. Nebivolooli kombineerimine verapamiili ja diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorite, I klassi antiarütmikumide ja tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete ravimitega ei ole üldiselt soovitatav, täpsemalt vt lõik 4.5.

Metaboolne ja endokriinsüsteem Nebivolool ei mõjuta diabeetikutel vere glükoositaset. Sellest hoolimata peab diabeedi korral olema ettevaatlik, kuna nebivolool võib varjata teatud hüpoglükeemia sümptomeid (tahhükardia, südamepekslemine). Samaaegsel kasutamisel koos sulfonüüluureatega võivad beetablokaatorid veelgi suurendada raske hüpoglükeemia riski. Diabeetikutele tuleb soovitada vere glükoosisisaldust hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Beetaadrenoblokaatorid võivad hüpertüreoosi korral varjata tahhükardiat. Ravi järsk katkestamine võib sümptomeid tugevdada.

Hingamisteed Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel peab beetaadrenoblokaatoreid kasutama ettevaatusega, sest hingamisteede konstriktsioon võib süveneda.

Muud Patsientidele, kellel on anamneesis psoriaas, võib beetaadrenoblokaatoreid manustada hoolikalt kaalutledes.

Beetaadrenoblokaatorid võivad suurendada tundlikkust allergeenide suhtes ja muuta anafülaktilised reaktsioonid raskemaks.

Kroonilise südamepuudulikkuse ravi alustamine nebivolooliga vajab regulaarset järelevalvet. Juhised annustamise ja manustamisviiside kohta vaata lõik 4.2. Ravi ei tohi katkestada järsku, välja arvatud erakorralistel näidustustel. Edasise informatsiooni saamiseks vt lõik 4.2.

Abiained Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed Alljärgnevad koostoimed kehtivad beetaadrenoblokaatorite suhtes üldiselt.

Kombinatsioonid, mida ei soovitata I klassi antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin, tsibensoliin, flekainiid, disopüramiid, lidokaiin, meksiletiin, propafenoon): toime AV ülejuhteajale võib potentseeruda ja negatiivne inotroopne toime tugevneda (vt lõik 4.4).

Verapamiili/diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorid: negatiivne mõju kontraktiilsusele ja AV ülejuhtele. Verapamiili intravenoosne manustamine patsientidele, kes samaaegselt saavad ravi beetaadrenoblokaatoritega, võib viia tõsise hüpotensiooni ja AV-blokaadini (vt lõik 4.4).

Tsentraalselt toimivad antihüpertensiivsed ained (klonidiin, guanfatsiin, moksonidiin, metüüldopa, rilmenidiin): samaaegne kasutamine koos tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete ravimitega võib tsentraalset sümpaatilist toonust vähendades süvendada südamepuudulikkust (südame löögisageduse ja

südame väljutusmahu langus, vasodilatatsioon) (vt lõik 4.4). Ravi järsk katkestamine, eriti kui see eelneb ravi lõpetamisele beetaadrenoblokaatoritega, võib suurendada nn tagasilöögina vererõhu kõrgenemise ohtu.

Kombinatsioonid, mida tuleb kasutada ettevaatusega III klassi antiarütmikumid (amiodaroon): toime AV ülejuhteajale võib potentseeruda.

Anesteetikumid – inhaleeritavad halogeenid: beetaadrenoblokaatorite ja anesteetikumide samaaegne kasutamine võib nõrgendada reflektoorset tahhükardiat ja suurendada riski hüpotensiooni tekkeks (vt lõik 4.4). Üldiselt tuleb vältida beetaadrenoblokaatorite ravi järsku lõpetamist. Kui patsient kasutab nebivolooli, tuleb sellest anestesioloogile teatada.

Insuliin ja suukaudsed diabeediravimid: kuigi nebivolool ei mõjuta vere glükoositaset, võib samaaegne kasutamine varjata teatud hüpoglükeemia sümptomeid (südamepekslemine, tahhükardia). Beetablokaatorite samaaegne kasutamine koos sulfonüüluureatega võib suurendada raske hüpoglükeemia riski (vt lõik 4.4).

Baklofeen (antispastiline aine), amifostiin (antineoplastiline aine): samaaegne kasutamine antihüpertensiivsete ravimitega suurendab tõenäoliselt vererõhu langust, seega tuleb antihüpertensiivsete ravimite annust vastavalt kohandada.

Kombinatsioonid, mille kasutamisel tuleb olla tähelepanelik Südameglükosiidid: samaaegne kasutamine võib pikendada AV ülejuhteaega. Nebivolooliga tehtud kliinilistes uuringutes ei ole siiski sellist koostoimet täheldatud. Nebivolool ei mõjuta digoksiini kineetikat.

Dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorid (amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin, nikardipiin, nimodipiin, nitrendipiin): samaaegne kasutamine võib suurendada hüpotensiooni ohtu ja südamepuudulikkusega patsientidel ei saa välistada vatsakeste pumbafunktsiooni edasist halvenemist.

Antipsühhootikumid, antidepressandid (tritsüklilised, barbituraadid ja fenotiasiidid): samaaegne kasutamine võib võimendada beetaadrenoblokaatorite hüpotensiivset toimet (aditiivne efekt).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA): ei mõjuta nebivolooli vererõhku langetavat toimet.

Sümpatomimeetilised ained: samaaegne kasutamine võib beetaadrenoblokaatorite toimele vastupidiselt mõjuda. Beetaadrenergilised ained võivad viia sümpatomimeetiliste ainete vastandamata toimele, avaldades nii alfa- kui beetaadrenergilisi toimeid (hüpertensiooni, tõsise bradükardia ja AV-blokaadi oht). Farmakokineetilised koostoimed Kuna nebivolooli metabolismis osaleb isoensüüm CYP2D6, võib seda ensüümi inhibeerivate ainete, eriti paroksetiini, fluoksetiini, tioridasiini ja kinidiini samaaegne manustamine viia kõrgenenud nebivolooli sisaldusele plasmas ning sellega suurendada ohtu raske bradükardia ja kõrvaltoimete tekkele.

Tsimetidiini samaaegne manustamine tõstab nebivolooli hulka plasmas, kuid ei mõjuta selle kliinilist toimet. Koosmanustamine ranitidiiniga ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat. Juhul kui Nebivolol STADA’t võetakse söögi ajal ja antatsiide söögikordade vahepeal, võib mõlemat ravimit samaaegselt kasutada.

Nebivolooli kombineerimine nikardipiiniga suurendab vähesel määral mõlema ravimi sisaldust plasmas, ilma et see muudaks nende kliinilist toimet. Alkoholi, furosemiidi või hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat. Nebivolool ei mõjuta varfariini farmakokineetikat ega farmakodünaamikat.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Nebivoloolil on farmakoloogilisi toimeid, mis võivad mõjuda kahjulikult rasedusele ja/või lootele/vastsündinule. Üldiselt vähendavad beetaadrenoblokaatorid platsenta verevarustust, mida on seostatud loote kasvupeetuse, üsasisese hukkumise, raseduse katkemise või enneaegse sünnitusega. Lootel ja vastsündinul võivad avalduda ravimi kõrvaltoimed (näiteks hüpoglükeemia ja bradükardia). Kui ravi beetaadrenoblokaatoritega on vajalik, tuleks eelistada beeta -selektiivseid adrenoblokaatoreid. Nebivolooli ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud äärmisel vajadusel. Kui ravi nebivolooliga peetakse vajalikuks, tuleb jälgida verevoolu emaka ja platsenta vahel ning loote kasvu. Kui avalduvad kahjulikud toimed rasedusele või lootele, tuleb kaaluda alternatiivse ravi kasutamist. Vastsündinut tuleb hoolikalt jälgida. Hüpoglükeemia ja bradükardia sümptomid avalduvad reeglina esimese kolme elupäeva jooksul.

Imetamine Loomkatsed on näidanud, et nebivolool eritub emapiima. Ei ole teada, kas inimesel nebivolool rinnapiima eritub. Enamus beetaadrenoblokaatoritest, eriti lipofiilsed ained nagu nebivolool ja selle aktiivsed metaboliidid, erituvad erinevas hulgas rinnapiima. Seetõttu ei ole imetamine ravi ajal nebivolooliga soovitatav.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamilised uuringud on näidanud, et nebivolool ei mõjuta psühhomotoorset funktsiooni. Sõidukite juhtimisel või masinate käsitsemisel peab arvestama, et mõnikord võib tekkida pearinglus ja väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mis tekivad hüpertensiooni ja kroonilist südamepuudulikkust põdevatel patsientidel, on tulenevalt põhihaiguste erinevustest esitatud eraldi.

Hüpertensioon Tabelis loetletud kõrvaltoimed, mis on enamikus nõrga kuni mõõduka tugevusega, on jaotatud organsüsteemide kaupa ning järjestatud vastavalt esinemissagedusele:

Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata (ei saa Immuunsüsteemi häired angioneurootiline Psühhiaatrilised häired hirmuunenäod, Närvisüsteemi häired peavalu, minestus Silma kahjustused nägemishäired Südame häired bradükardia, Vaskulaarsed häired hüpotensioon, vahelduv

Respiratoorsed, rindkere düspnoe bronhospasm ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhukinnisus, düspepsia, meteorism, Naha ja nahaaluskoe sügelemine, psoriaasi urtikaaria kahjustused erütematoosne lööve ägenemine Reproduktiivse süsteemi impotentsus ja rinnanäärme häired Üldised häired ja väsimus, turse manustamiskoha reaktsioonid Lisaks on mõnedel beetaadrenoblokaatoritel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: hallutsinatsioonid, psühhoosid, segasus, külmad/tsüanootilised jäsemed, Raynaud’ sündroom, silmade kuivus, praktolooltüüpi okulo-mukokutaanne toksilisus.

Krooniline südamepuudulikkus Andmed kroonilise südamepuudulikkusega patsientide kohta põhinevad ühe platseebokontrolliga kliinilise uuringu tulemustel, kus osales 1067 patsienti, kes said nebivolooli ja 1061 patsienti, kes said platseebot. Nimetatud uuringus esines vähemalt võimaliku põhjusliku seosega kõrvaltoimeid 449 (42,1%) nebivolooli kasutanud patsiendil ja 334 (31,5%) platseebot kasutanud patsiendil. Kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed nebivolooli kasutanud patsientidel olid bradükardia ja pearinglus, mis mõlemad esinesid ligikaudu 11%-l patsientidest. Vastavad esinemissagedused platseebogrupis olid vastavalt ligikaudu 2% ja 7%.

Järgnevalt on toodud kõrvaltoimed (mis olid vähemalt võimalikus põhjuslikus seoses ravimi kasutamisega) mida loetakse oluliseks kroonilise südamepuudulikkuse ravis: − Südamepuudulikkuse süvenemine esines 5,8% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 5,2% platseebot saanud patsiendiga. − Posturaalse hüpotensiooni esinemisest teatati 2,1% nebivolooli saanud patsiendi puhul, võrreldes 1,0% platseebot saanud patsiendiga. − Ravimi talumatust esines 1,6% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 0,8% platseebot saanud patsiendiga. − Esimese astme AV-blokaad esines 1,4% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 0,9% platseebot saanud patsiendiga. − Alajäsemete turset täheldati 1% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 0,2% platseebot saanud patsiendiga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nebivolooli üleannustamisest ei ole teatatud.

Sümptomid Beetaadrenoblokaatorite üleannustamise sümptomid on: bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm ja äge südamepuudulikkus.

Ravi Üleannustamise või ülitundlikkusreaktsiooni korral peab patsienti pidevalt jälgima ja ravima intensiivravi osakonnas. Tuleb kontrollida vere glükoositaset. Veel seedetraktis asuvate ravimijääkide imendumist saab ennetada maoloputusega ja aktiivsöe ning lahtistite manustamisega. Vajalik võib olla kunstlik ventilatsioon. Bradükardiat või ulatuslikke vagaalseid reaktsioone tuleb ravida atropiini või

metüülatropiini manustamisega. Hüpotensiooni ja šoki ravimiseks tuleb manustada plasmat/plasmaasendajaid ning vajaduse korral katehhoolamiine. Beetaadrenoblokeerivat toimet saab nõrgendada, manustades aeglaselt veeni isoprenaliinvesinikkloriidi, alustades annusest ligikaudu 5 mikrogrammi/min või dobutamiini alates annusest 2,5 mikrogrammi/min kuni saavutatakse soovitud efekt. Refraktaarsetel juhtudel võib isoprenaliini kombineerida dopamiiniga. Kui ka see ei anna soovitud tulemust, võib kaaluda glükagooni 50…100 mikrogrammi/kg manustamist intravenoosselt. Vajadusel võib süsti ühe tunni möödudes korrata või kui vaja, teha intravenoosset glükagooni infusioonravi, annuses 70 mikrogrammi/kg/h. Raviresistentse bradükardia äärmuslikel juhtudel võib patsiendile paigaldada südamestimulaatori.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed beetablokaatorid ATC-kood: C07AB12

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed Nebivolool on kahe enantiomeeri, SRRR-nebivolooli (ehk d-nebivolool) ja RSSS-nebivolooli (ehk l- nebivolool) ratseemiline segu. Ravimil on kaks farmakoloogilist toimet:

Nebivolool on konkureeriv ja selektiivne beetaretseptorite antagonist: see toime omistatakse SRRR-enantiomeerile (d-enantiomeer).
Nebivoloolil on nõrk veresooni laiendav toime, arvatavasti koostoime tõttu L- arginiini/lämmastikoksiidi metabolismirajaga.

Nebivolooli ühekordsel ja korduval manustamisel vähenevad puhkeolekus ja füüsilisel koormusel südame löögisagedus ja vererõhk, seda nii normaalse kui ka kõrgenenud vererõhuga patsientidel. Antihüpertensiivne toime säilib ka pikaajalise ravi korral. Terapeutilistes annustes puudub nebivoloolil alfaadrenergiline antagonism.

Hüpertensiivsete patsientide lühiajalisel või kauakestval ravil väheneb süsteemne vaskulaarne resistentsus. Hoolimata südame löögisageduse vähenemisest ei vähene puhkeolekus ega füüsilisel koormusel oluliselt südame väljutusmaht, tingituna löögimahu suurenemisest. Nende hemodünaamiliste erinevuste kliiniline tähtsus, võrreldes teiste beeta -retseptorite antagonistidega, pole veel täielikult selge. Hüpertensiivsetel patsientidel tõstab nebivolool NO-vahendatud veresoonte vastust atsetüülkoliinile (ACh), mis on endoteeli düsfunktsiooniga patsientidel vähenenud. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Suremuse-haigestumuse platseebokontrolliga uuringus, mis hõlmas 2128 stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega, normaalse või häiritud vasaku vatsakeste väljutusfraktsiooniga (keskmine LVEF: 36 ± 12,3%, jaotunud järgmiselt: LVEF vähem kui 35% 56%-l patsientidest, LVEF vahemikus 35 kuni 45% 25%-l patsientidest ja LVEF suurem kui 45% 19%-l patsientidest) ligikaudu 70-aastaseid (keskmine vanus 75,2 aastat) patsiente, keda jälgiti keskmiselt 20 kuu jooksul, pikendas nebivolool, kasutatuna lisaks standardravile, märkimisväärselt aega kardiovaskulaarsetest põhjustest tingitud letaalse lõppe või hospitaliseerimiseni (efektiivsuse esmane tulemusnäitaja) ning vähendas suhtelist riski 14% (absoluutne vähenemine: 4,2%). Selline riski vähenemine avaldus 6 kuud kestnud ravi järel ning säilis kogu ravi vältel (keskmine ravi kestus: 18 kuud). Nebivolooli toime ei sõltunud uuritud populatsiooni vanusest, soost ega vasaku vatsakese väljutusfraktsioonist. Üldsuremus ei olnud statistiliselt erinev, võrreldes platseebogrupiga (absoluutne vähenemine: 2,3%). Nebivolooliga ravitud patsientidel täheldati äkksurmade vähenemist (4,1% vs 6,6%, suhteline vähenemine 38%).

In vitro ja in vivo loomkatsed on näidanud, et nebivoloolil ei ole sisemist sümpaatilist aktiivsust. In vitro ja in vivo loomkatsed on näidanud, et farmakoloogilistes annustes ei ole nebivoloolil membraane stabiliseerivat toimet.

Tervetel vabatahtlikel ei mõjutanud nebivolool maksimaalset koormustaluvust ega vastupidavust.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Mõlemad nebivolooli enantiomeerid imenduvad suukaudsel manustamisel kiiresti. Toit ei mõjuta nebivolooli imendumist, nebivolooli võib võtta söögikordadest sõltumata.

Jaotumine Plasmas on mõlemad nebivolooli enantiomeerid peamiselt seotud albumiiniga. Plasmavalkudega on seotud 98,1% SRRR-nebivoloolist ja 97,9% RSSS-nebivoloolist.

Biotransformatsioon Nebivolool metaboliseerub suurel määral, osaliselt tekib aktiivseid hüdroksümetaboliite. Nebivolool metaboliseerub atsüklilise ja aromaatse hüdroksüleerimise, N-dealküleerimise ja glükuronideerumise kaudu; lisaks moodustuvad hüdroksümetaboliitide glükuroniidid. Nebivolooli metabolism aromaatse hüdroksüleerimise teel allub CYP2D6 sõltuvale geneetilisele oksüdatiivsele polümorfismile. Nebivolooli suukaudne biosaadavus on kiiresti metaboliseerivatel isikutel keskmiselt 12% ning aeglaselt metaboliseerivatel isikutel peaaegu täielik. Tasakaalukontsentratsiooni tingimustes ja sama annuse korral on muutumatu nebivolooli maksimaalne plasmakontsentratsioon aeglaselt metaboliseerijatel ligikaudu 23 korda kõrgem kui kiirelt metaboliseerijatel. Kui võrrelda muutumatu ravimi ja aktiivsete metaboliitide hulka, on maksimaalsete plasmakontsentratsioonide erinevus 1,3…1,4-kordne.

Tingituna metaboliseerumise kiiruse erinevustest, peab nebivolooli annust alati vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele kohandama: aeglaselt metaboliseerijad võivad vajada väiksemaid annuseid.

Kiiresti metaboliseerijatel on nebivolool-enantiomeeride eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 10 tundi. Aeglaselt metaboliseerijatel on see aeg 3…5 korda pikem. Kiiresti metaboliseerijatel on RSSS- enantiomeeri plasmakontsentratsioonid mõnevõrra kõrgemad kui SRRR-enantiomeeril. Aeglaselt metaboliseerijatel on see erinevus suurem. Kiiresti metaboliseerijatel on mõlema enantiomeeri hüdroksümetaboliitide eliminatsiooni poolväärtusaeg keskmiselt 24 tundi ning aeglaselt metaboliseerijatel ligikaudu kaks korda pikem. Nebivolooli tasakaalukontsentratsioon plasmas saabub enamusel patsientidest (kiiresti metaboliseerijatel) 24 tunni jooksul ja hüdroksümetaboliitidel mitme päeva jooksul. Annuste korral 1… 30 mg on plasmakontsentratsioonid annusest sõltuvad. Vanus ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat.

Eritumine Nädal pärast manustamist on 38% annusest eritunud uriiniga ning 48% väljaheitega. Neerude kaudu eritub muutumatult vähem kui 0,5% annusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Povidoon K30

Laktoosmonohüdraat Preželatiniseeritud maisitärklis Kroskarmelloosnaatrium Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat Krospovidoon

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused