Ondansetron baxter - süstelahus (2mg 1ml)

ATC Kood: A04AA01
Toimeaine: ondansetroon
Tootja: Baxter Holding B.V.

Artikli sisukord

Näidustus: Täiskasvanud: Tsütotoksilisest kemoteraapiast ja radioteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine. Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine. Lapsed: Kemoteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine lastel alates 6 kuu vanusest. Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine lastel alates 1 kuu vanusest.

süstelahus (2mg 1ml)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi oma haiguse või ravimi kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Ondansetron Baxter ja milleks seda kasutatakse

Ondansetron Baxter on selge lahus, mis sisaldab toimeainena ondansetrooni, mis on antiemeetikum (pärsib iiveldust ja oksendamist). Ondansetron Baxter’it kasutatakse:

  • iivelduse ja oksendamise vältimiseks, mis on põhjustatud vähivastasest keemiaravist

(täiskasvanutel ja lastel) või kiirutusravist (ainult täiskasvanutel)

  • operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks.

Kui te soovite kasutamise kohta täiendavat teavet, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

2. Mida on vaja teada enne Ondansetron Baxter´i kasutamist

Ondansetron Baxter’it ei tohi kasutada

  • kui te saate ravi apomorfiiniga (kasutatakse Parkinsoni raviks)
  • kui te olete allergiline (ülitundlik) ondansetrooni või mõne teise 5-HT retseptori antagonistide (nt granisetroon, dolasetroon) või Ondansetron Baxter’i mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes.

Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne, kui teile manustatakse Ondansetron Baxter’it, nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Ondansetron Baxter’i saamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega:

  • kui teil on kunagi esinenud südameprobleeme (nt südame paispuudulikkus, mis põhjustab õhupuudust ja pahkluude turset)
  • kui teil on ebaregulaarne südamerütm (arütmiad)
  • kui te olete allergiline ondansetrooniga sarnaste ravimite suhtes, nagu granisetroon või palonosetroon
  • kui teil on maksaprobleemid
  • kui teil on soolesulgus
  • kui teil on soolade, nagu kaalium, naatrium ja magneesium, tasakaaluhäired.

Kui te ei ole kindel, kas mõni eelpool toodud väidetest kehtib teie kohta, pidage enne, kui teile manustatakse Ondansetron Baxter’it, nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega

Muud ravimid ja Ondansetron Baxter Teatage palun oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. See hõlmab ka ilma retseptita ostetud ja taimseid ravimeid. See on oluline, kuna ondansetroon võib mõjutada mõnede ravimite toimet. Samuti võivad mõned teised ravimid mõjutada ondansetrooni toimet.

Eelkõige öelge oma arstile, apteekrile või meditsiiniõele, kui te kasutate mis tahes alljärgnevaid ravimeid:

  • karbamasepiin või fenütoiin, mida kasutatakse epilepsia raviks
  • rifampitsiin, mida kasutatakse infektsioonide, nt tuberkuloosi raviks
  • antibiootikumid, nagu erütromütsiin või ketokonasool
  • antiarütmilised ravimid, mida kasutatakse rütmihäirete raviks
  • beetaadrenoblokaatorid, mida kasutatakse teatud südame või silmaprobleemide raviks, ärevuse või migreeni ennetamiseks
  • tramadool (valuvaigisti)
  • südant mõjutavad ravimid (nt haloperidool või metadoon)
  • vähiravimid (eriti antratsükliinid ja trastuzumab)
  • SSRI-d (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), mida kasutatakse depressiooni ja/või ärevuse raviks, sh fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, fluvoksamiin, tsitalopraam, estsitalopraam
  • SNRI-d (serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid), mida kasutatakse depressiooni ja/või ärevuse raviks, sh venlafaksiin, duloksetiin.

Kui te ei ole kindel, kas mõni ülalnimetatust kehtib teie kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega enne, kui teile manustatakse Ondansetron Baxter’it.

Ondansetron Baxter’it ei tohi manustada sama süstla või infusioonitee kaudu, millega manustatakse teisi ravimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus Ondansetrooni ei tohi kasutada esimesel kolmel raseduskuul. Nimelt võib ondansetroon veidi suurendada riski, et laps sünnib huulelõhega ja/või suulaelõhega (avaus ülahuules ja/või suulaes). Kui te olete juba rase, või arvate, et võite olla rase, või kavatsete rasestuda, pidage enne ondansetrooni kasutamist nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Rasestumisvõimelistele naistele võidakse soovitada tõhusate rasestumisvastaste vahendite kasutamist. Ärge imetage, kui teile manustatakse ondansetrooni, kuna väike kogus imendub rinnapiima. Pidage nõu oma arsti või ämmaemandaga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ondansetron Baxter ei mõjuta teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

Ondansetron Baxter sisaldab naatriumtsitraati ja naatriumkloriidi Ravim sisaldab 3,6 mg/ml naatriumi. Ondansetron Baxter sisaldab 2,52 mmol (57,6 mg) naatriumi maksimaalses ööpäevases annuses 32 mg. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

3. Kuidas Ondansetron Baxter´it kasutada

Ondansetron Baxter’i süstelahust manustab teile tavaliselt arst või meditsiiniõde. Teile manustatav annus sõltub teie raviskeemist.

Oksendamise ja iivelduse vältimine keemia- või kiiritusravi järgselt täiskasvanutel

Keemia- või kiiritusravi päeval:

  • tavaline annus täiskasvanutele on 8 mg aeglase veenisisese või lihasesisese süstina vahetult enne ravi ning järgmine 8 mg annus 12 tunni pärast. Pärast keemiaravi antakse ondansetrooni tavaliselt suu kaudu siirupina või tablettidena.

Järgnevatel päevadel:

  • tavaline annus täiskasvanutele on üks 8 mg tablett või 10 ml (8 mg) siirupit kaks korda ööpäevas,
  • seda võib manustada kuni 5 päeva.

Kui teie keemia- või kiiritusravi põhjustab tõenäoliselt tugevat iiveldust ja oksendamist, võidakse teile manustada tavapärasest suurem annus Ondansetron Baxter’it. Seda otsustab teie arst.

Oksendamise ja iivelduse vältimine keemiaravi järgselt lastel alates 6 kuu vanusest ja noorukitel

Arst otsustab, milline on Ondansetron Baxter’i õige annus lapse jaoks vastavalt lapse suurusele (kehapindala) või kehakaalule.

Keemiaravi päeval:

  • esimene annus manustatakse veenisisese süstina vahetult enne keemiaravi. Keemiaravi järgselt manustatakse järgmine annus tavaliselt suukaudselt 12 tunni pärast kas ondansetrooni siirupi või tablettidena.

Järgnevatel päevadel:

  • 2,5 ml (2 mg) siirupit kaks korda ööpäevas väikelastele ja 10 kg või vähem kaaluvatele lastele,
  • üks 4 mg tablett või 5 ml (4 mg) siirupit kaks korda ööpäevas suurematele lastele ja enam kui 10 kg kaaluvatele lastele,
  • kaks 4 mg tabletti või 10 ml (8 mg) siirupit kaks korda ööpäevas noorukitele (või suure kehapindalaga lastele),
  • selliseid annuseid võib manustada kuni 5 päeva.

Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimine ja ravi

Täiskasvanud

  • Soovitatav annus täiskasvanutele on 4 mg manustatuna aeglase veenisisese süstina või lihasesiseselt. Ennetamiseks manustatakse seda vahetult enne operatsiooni.

Lapsed

  • Üle 1 kuu vanuste laste ja noorukite annuse määrab arst. Maksimaalne annus on 4 mg manustatuna aeglase veenisisese süstina. Ennetamiseks manustatakse seda vahetult enne operatsiooni.

Keskmise raskusega või raske maksahäirega patsiendid Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 8 mg.

Kui teil jätkuvalt iiveldab või te oksendate Ondansetron Baxter süstelahuse toime peaks algama peatselt pärast süstet. Kui teil jätkuvalt iiveldab või te oksendate, öelge oma arstile või meditsiiniõele.

Kui teile manustatakse Ondansetron Baxter’it rohkem, kui ette nähtud Ondansetron Baxter’it manustab teile või teie lapsele arst või meditsiiniõde, mistõttu on vähetõenäoline, et teile või teie lapsele manustatakse liiga palju ravimit. Kui te arvate, et teile või teie lapsele on manustatud liiga palju ravimit või teil on jäänud annus vahele, siis rääkige sellest oma arstile või meditsiiniõele.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Ondansetron Baxter põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Tõsised kõrvaltoimed Öelge kohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgnevatest kõrvaltoimetest:

  • valu rinnus.

Teatatud on järgmistest kõrvaltoimetest:

Allergilised reaktsioonid Rääkige kohe oma arstile või meditsiinipersonalile, kui teil tekib allergiline reaktsioon. Sümptomiteks võivad olla:

  • äkiline vilisev hingamine ja valu või raskustunne rinnus
  • silmalaugude, näo, huulte, suu või keele turse
  • nahalööve – punased laigud või sõlmed naha all (lööve) üle kogu keha
  • minestus.

Müokardi isheemia Nähud on muu hulgas järgmised:

  • äkiline rindkerevalu või
  • pitsitustunne rindkeres.

Muud kõrvaltoimed:

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1-l inimesel 10-st)

  • peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1-l inimesel 10-st)

  • soojatunne või nahaõhetus
  • kõhukinnisus
  • muutused maksafunktsiooni näitajates (kui teile manustatakse ondansetrooni samaaegselt

tsisplatiiniga, teistel juhtudel esineb see kõrvaltoime aeg-ajalt)

  • süstekoha ärritus ja punetus.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1-l inimesel 100-st)

  • luksumine
  • madal vererõhk, mis võib tekitada minestust või pearinglust
  • ebaregulaarne südamerütm
  • valu rinnus
  • krambid
  • tahtmatud kehaliigutused või värinad.

Harv (võib esineda kuni 1-l inimesel 1000-st)

  • pearingluse või minestuse tunne
  • hägune nägemine
  • südamerütmi häired (võib põhjustada äkilist teadvuse kadu).

Väga harv (võib esineda kuni 1-l inimesel 10000-st)

  • nägemise halvenemine või ajutine nägemiskaotus, mis enamasti möödub 20 minuti jooksul.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Ondansetron Baxter´it säilitada

  • Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
  • Teie arst või apteeker on teadlik, kuidas Ondansetron Baxter´it säilitada.
  • See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Hoidke ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.
  • Ärge kasutage Ondansetron Baxter’it pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
  • Kasutada tohib ainult selgeid ja osakestevabasid lahuseid. Kui pakend on kahjustatud, ei tohi ravimit kasutada.
  • Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ondansetron Baxter sisaldab

  • Toimeaine on ondansetroon (vesinikkloriiddihüdraadina). Üks ml süstelahust sisaldab 2 mg

ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina). 2 ml ampull sisaldab 4 mg ondansetrooni (vesinikkloriiddihüdraadina). 5 ml ampull (sisaldab 4 ml lahust) sisaldab 8 mg ondansetrooni (vesinikkloriiddihüdraadina).

  • Abiained on: sidrunhappe monohüdraat, naatriumtsitraat, naatriumkloriid ja süstevesi.

Kuidas Ondansetron Baxter välja näeb ja pakendi sisu Ondansetron Baxter süstelahus on selge värvitu lahus läbipaistvas värvitus 2 ml klaasampullis, mis sisaldab 2 ml lahust ja 5 ml klaasampullis, mis sisaldab 4 ml lahust.

2 ml ampull sisaldab 4 mg/2 ml lahust. 5 ml ampull sisaldab 8 mg/4 ml lahust.

Üks pakend sisaldab 25 2 ml või 5 ml mahuga klaasampulli. Üks pakend sisaldab 5 2 ml või 5 ml mahuga klaasampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Baxter Holding BV Kobaltweg 49 3542CE Utrecht Holland Tootjad Baxter Boulevard René Branquart 80 7860 Lessines Belgia

Bieffe Medital S.p.A Via Nuova Provinciale 23034 Grossotto (SO) Itaalia

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Nimetus Liikmesriik Ondansetron 2mg/ml Solution for Injection Ühendkuningriik, Iirimaa Ondansetron Baxter Eesti, Läti, Leedu, Poola

EMISTOP Itaalia Ondansetron Baxter 2mg/ml oplossing voor injectie Holland Ondansetrom Baxter Portugal Ondansetron Baxter 4 mg/2 ml raztopina za injiciranje ali infundiranje Ondansetron Baxter 8 mg/4 ml raztopina za injiciranje ali infundiranje Infoleht on viimati uuendatud augustis 2025.

Pakendi infoleht: teave arstile

Täiendavat teavet selle ravimi kohta lugege palun ravimi omaduste kokkuvõttest.

Kvantitatiivne ja kvalitatiivne koostis Üks ml sisaldab 2 mg ondansetrooni ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina.

Üks 2 ml klassampull sisaldab 4 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina) vesilahuses intramuskulaarseks või intravenoosseks manustamiseks.

Üks 5 ml klaasampull (milles on 4 ml lahust) sisaldab 8 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina) vesilahuses intramuskulaarseks või intravenoosseks manustamiseks.

Annustamine ja manustamisviis Kemo- ja radioteraapiast tingitud iiveldus ja oksendamine Täiskasvanud Vähktõve ravi emetogeenne toime sõltub keemiaravi annustest ning kombinatsioonidest ja kiiritusravi skeemist. Ondansetrooni manustamisviis ja annus peab jääma vahemikku 8...32 mg ööpäevas ning see määratakse nagu näidatud allpool.

Emetogeenne keemia- ja kiiritusravi Ondansetrooni võib manustada kas rektaalselt, suukaudselt (tabletid või siirup), intravenoosselt või intramuskulaarselt. Enamikele emetogeenset keemia- või kiiritusravi saavatele patsientidele tuleks manustada 8 mg ondansetrooni aeglase veenisisese süstena (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või intramuskulaarse süstena, vahetult enne ravi ning 8 mg annus võetakse suu kaudu 12 tunni möödudes. Et hoida ära hilisem või pikaajaline oksendamine esimese 24 tunni möödudes, tuleks ondansetrooni jätkata suu kaudu või rektaalselt kuni 5 päeva jooksul pärast ravikuuri. Tugevalt emetogeenne keemiaravi Kui patsiendid saavad väga emetogeenset keemiaravi, nt suures annuses tsisplatiini, võib ondansetrooni manustada kas suukaudselt, rektaalselt, intravenoosselt või intramuskulaarselt.

Ondansetrooni toime on olnud võrdselt efektiivne alljärgnevate raviskeemide korral, mida on kasutatud keemiaravi esimese 24 tunni jooksul:

  • Ühekordne 8 mg annus aeglaselt veenisisese (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesisese süstena vahetult enne keemiaravi.
  • 8 mg annus aeglase veenisisese (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesisese süstena vahetult enne keemiaravi, seejärel kaks 8 mg annust veeni (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesiseste süstetena neljatunnise vahega või 1 mg/h püsiinfusioonina kuni 24 tunni jooksul.
  • Mitte vähem kui 15 minutit vahetult enne kemoteraapia algust manustada maksimaalne ühekordne annus 16 mg ondansetrooni lahjendatuna 50...100 ml soolalahuses või mõnes teises sobivas infusioonilahuses (vt lõik 6.6) intravenoosse tilkinfusioonina. Seejärel võib manustada kaks 8 mg annust veenisiseste (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesiseste süstetena neljatunnise vahega.
  • Annusest sõltuva QT-intervalli pikenemise riski tõttu ei tohi ühekordse annusena manustada suuremat annust kui 16 mg (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Annustamisskeemi valik sõltub keemiaravi oksendamist tekitavast potentsiaalist. Ondansetrooni tõhusust tugevalt oksendamist põhjustava keemiaravi korral võib suurendada, manustades enne keemiaravi algust intravenoosselt ühekordse annusena 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati. Et ära hoida hilisem või pikaajaline oksendamine esimese 24 tunni möödudes, tuleks ondansetrooni manustamist jätkata muudel manustamisviisidel kui intravenoosne kuni 5 päeva jooksul pärast ravikuuri.

Lapsed Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine lastel alates 6 kuu vanusest ja noorukitel Keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul võib annuse suuruse arvutada kehapindala või kehakaalu alusel (vt allpool).

Ondansetrooni süstelahus tuleb lahjendada kas 5% dekstroosi või 0,9% naatriumkloriidi lahuses või mõnes teises sobivas lahuses (vt lõik 6.6) ning manustada intravenoosse infusioonina mitte kiiremini kui 15 minuti jooksul.

Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed ondansetrooni süstelahuse kasutamise kohta keemiaravist põhjustatud hilise või pikaajalise iivelduse ja oksendamise vältimises. Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed ondansetrooni süstelahuse kasutamise kohta kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul lastel.

Kehapindalal põhinev annustamine Ondansetrooni tuleb manustada ühekordse annusena 5 mg/m2 intravenoosselt vahetult enne keemiaravi. Intravenoosne üksikannus ei tohi ületada 8 mg. Suukaudse annustamisega võib alustada 12 tundi hiljem ning see võib kesta kuni 5 päeva (Tabel 1). Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanu ööpäevast annust 32 mg. Tabel 1: Kehapindalal põhinev annustamine keemiaravi puhul – lapsed (vanuses alates 6 kuud) ja noorukid

Kehapindala 1. päev (a,b) 2…6 päev (b)

<0,6 m2 2 mg siirupit iga 12 tunni järel ≥0,6 m2 kuni ≤1,2 m2 >1,2 m2

a Intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. b Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32

mg. Kehakaalul põhinev annustamine Kehakaalul põhinev annustamine annab kehapindalal põhineva annustamisega võrreldes suuremad ööpäevased koguannused (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Ondansetrooni tuleb manustada vahetult enne keemiaravi ühekordse annusena 0,15 mg/kg intravenoosselt. Veenisisene üksikannus ei tohi ületada 8 mg. Kaks järgmist veenisisest annust võib manustada 4-tunniste intervallidega. Suukaudse annustamisega võib alustada 12 tundi hiljem ning see võib kesta kuni 5 päev (Tabel 2). Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg.

Tabel 2: Kehakaalul põhinev annustamine keemiaravi puhul – lapsed (vanuses alates 6 kuud) ja noorukid

Kehakaal 1. päev (a,b) 2….6 päev (b) Kuni kolm annust 0,15 mg/kg 4-tunniste ≤10 kg 2 mg siirupit iga 12 tunni järel intervallidega Kuni kolm annust 0,15 mg/kg 4-tunniste 4 mg siirupi või tabletina iga 12 tunni >10 kg intervallidega järel a Intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. b Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg. Eakad 65...74-aastastel patsientidel võib järgida tavapärast täiskasvanute annust. Kõik intravenoossed annused tuleb lahjendada 50...100 ml naatriumkloriidis või mõnes teises sobivas lahuses (vt lõik 6.6) ja manustada infusioonina 15 minuti jooksul.

75-aastastel või vanematel patsientidel ei tohi ondansentrooni intravenoosne algannus ületada 8 mg. Kõik intravenoossed annused tuleb lahjendada 50...100 ml naatriumkloriidis või mõnes teises sobivas lahuses (vt lõik 6.6) ja manustada infusioonina 15 minuti jooksul. 8 mg algannusele võib vähemalt 4 tunniste vahedega täiendavalt manustada kaks 8 mg intravenoosset annust 15-minutilise infusioonina (vt lõik 5.2).

Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine Täiskasvanud Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks võib ondansetrooni manustada suukaudselt, intravenoosselt või intramuskulaarselt. Ondansetrooni võib manustada ühekordse annusena 4 mg intramuskulaarse või aeglase intravenoosse süstena anesteesia induktsiooni ajal. Operatsioonijärgselt tekkinud iivelduse ja oksendamise raviks on soovitatav manustada 4 mg ühekordne annus intramuskulaarse või aeglase intravenoosse süstena.

Lapsed (alates 1 kuu vanusest ja noorukid) Süstimine: Üldanesteesias läbiviidava operatsiooniga seotud operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks lapspatsientidel võib ondansetrooni üksikannuse manustada aeglase intravenoosse süstena (mitte kiiremini kui 30 sekundi jooksul) annuses 0,1 mg/kg kuni maksimaalselt 4 mg, kas enne anesteesia induktsiooni, selle ajal või pärast seda. Lapspatsientidel, kellel on juba üldanesteesiaga operatsioon läbi viidud, võib ondansetrooni üksikannuse juba tekkinud operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise raviks manustada aeglase

veenisisese süstena (mitte kiiremini kui 30 sekundi jooksul) annuses 0,1 mg/kg kuni maksimaalse annusena 4 mg. Kaheaastaste ja nooremate laste operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ravi kohta andmed puuduvad.

Eakad Ondansetrooni kasutamise kogemus operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise raviks ja profülaktikaks eakatel patsientidel on piiratud, kuid üle 65-aastased keemiaravi saanud patsiendid on ondansetrooni talunud hästi.

Kõikide näidustuste korral: Neerukahjustus Ravimi ööpäevast annust, manustamissagedust ega -viisi ei ole vaja muuta.

Maksakahjustus Mõõduka või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt vähenenud ning seerumi poolväärtusaeg oluliselt pikem. Selliste patsientide ööpäevane annus ei tohi ületada 8 mg.

Sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsiendid Sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsientidel ei ole ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud. Sellest tulenevalt nendel patsientidel korduval manustamisel ei erine ravimi ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Seetõttu ei pea muutma ravimi ööpäevast annust ega manustamissagedust.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks Lahust ei tohi steriliseerida autoklaavis.

Sobivus intravenoossete lahustega: ondansetrooni lahust kontsentratsiooniga 0,08 mg/ml koos mistahes lahustiga tohib hoida temperatuuril 2…8 ºC 36 tunni vältel.

Lahust tuleb enne kasutamist (ka pärast lahjendamist) visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selgeid osakestevabasid lahuseid. Kui pakend on kahjustatud, ei tohi ravimit kasutada.

Lahjendatud lahuseid tuleb hoida valguse eest kaitstult.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Ondansetron Baxter 2 mg/ml süstelahust tohib segada ainult selleks ettenähtud infusioonilahustega: Naatriumkloriidi 0,9% intravenoosne infusioonilahus Glükoosi 5% intravenoosne infusioonilahus Mannitooli 10% intravenoosne infusioonilahus Ringeri intravenoosne infusioonilahus Kaaliumkloriidi 0,3% ja naatriumkloriidi 0,9% intravenoosne infusioonilahus Kaaliumkloriidi 0,3% ja glükoosi 5% intravenoosne infusioonilahus Sobivusuuringud on läbi viidud polüvinüülkloriidist infusioonikottidega, mittepolüvinüülkloriidist infusioonikottidega, I tüüpi klaasist pudelite ja polüvinüülkloriidist manustamissüsteemidega. Võib oletada, et polüetüleenist infusioonikottide või klaaspudelite (tüüp 1) kasutamisel on stabiilsus samasugune. On näidatud, et ondansetrooni lahjendused 0,9% (mass/maht) naatriumkloriidi lahuses või 5% (mass/maht) glükoosilahuses on polüpropüleenist süstaldes stabiilsed. Ka teiste kokkusobivate infusioonivedelikega lahjendatud ondansetrooni süstelahused peaksid olema polüpropüleenist süstaldes stabiilsed.

Sobivus teiste ravimitega: Ondansetron Baxter 2 mg/ml süstelahust võib manustada veeniinfusiooni teel kiirusega 1 mg tunnis, nt infusioonisüsteemi või perfuusoriga. Ondansetron Baxter 2 mg/ml süstelahust võib manustada läbi Y-

tüüpi tilkinfusioonisüsteemi üheaegselt koos järgmiste ravimitega, kui ondansetrooni kontsentratsioon on 16…160 mikrogrammi/ml (nt vastavalt 8 mg/500 ml ja 8 mg/50 ml);

Tsisplatiin Kontsentratsiooniga kuni 0,48 mg/ml (nt 240 mg 500 ml-s) manustatuna 1…8 tunni jooksul.

5-fluorouratsiil Kontsentratsiooniga kuni 0,8 mg/ml (nt 2,4 g 3 liitris või 400 mg 500 ml-s) manustatuna kiirusega vähemalt 20 ml tunnis (500 ml 24 tunniga). 5-fluorouratsiili suuremad kontsentratsioonid võivad põhjustada ondansetrooni sadestumist. Lisaks muudele sobivatele lisanditele võib 5-fluorouratsiili infusioon sisaldada kuni 0,045% magneesiumkloriidi.

Karboplatiin Kontsentratsioonid vahemikus 0,18 mg/ml kuni 9,9 mg/ml (nt 90 mg/500 ml kuni 990 mg/100 ml), manustatuna kümne minuti kuni ühe tunni jooksul.

Etoposiid Kontsentratsioonid vahemikus 0,14 mg/ml kuni 0,25 mg/ml (nt 72 mg/500 ml kuni 250 mg/1000 ml), manustatuna 30 minuti kuni ühe tunni jooksul.

Tseftasidiim Annused vahemikus 250...2000 mg, lahjendatuna süstevees vastavalt tootja soovitustele (nt 2,5 ml 250 mg tseftasidiimi ja 10 ml 2 g tseftasidiimi kohta) manustatuna intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul.

Tsüklofosfamiid Annused vahemikus 100...1000 mg, lahjendatud süsteveega nagu tootja poolt soovitatud (100 mg tsüklofosfamiidi 5 ml lahuse kohta) ja manustatuna intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul.

Doksorubitsiin Annused vahemikus 10...100 mg, lahjendatud süsteveega nagu tootja poolt soovitatud (10 mg doksorubitsiini 5 ml lahuse kohta) ja manustatuna intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul.

Deksametasoon 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati võib süstida aeglaselt (2...5 min jooksul) veeni kaheharulise (Y-tüüpi) tilkinfusioonisüsteemi kaudu, mille teisest harust tilgutatakse samal ajal 15 min jooksul 8...16 mg ondansetrooni lahjendatuna 50...100 ml sobivas infusioonilahuses. Deksametasoonnaatriumfosfaadi ja ondansetrooni sobivus on tõestatud, kui seda manustatakse sama tilkinfusioonisüsteemi kaudu ning deksametasoonnaatriumfosfaadi kontsentratsioon on vahemikus 32 mikrogrammi...2,5 mg/ml ja ondansetrooni kontsentratsioon vahemikus 8 mikrogrammi...1 mg/ml. Kõlblikkusaeg Avamata pakend 3 aastat

Süstelahus Pärast esmast avamist tuleb ravim koheselt ära kasutada.

Infusioon Lõigus 6.6 toodud lahustega kasutusaegne keemilis-füüsikaline sobivus on tõestatud 36 tunni vältel säilitamisel temperatuuril 2…8ºC.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi

temperatuuril 2°C... 8°C, v.a juhul, kui lahustamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Säilitamise eritingimused Müügipakendis: See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ondansetron Baxter, 2 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml sisaldab 2 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina). Üks 2 ml klaasampull sisaldab 4 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina) vesilahuses intramuskulaarseks või intravenoosseks manustamiseks.

Üks 5 ml klaasampull (milles on 4 ml lahust) sisaldab 8 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina) vesilahuses intramuskulaarseks või intravenoosseks manustamiseks.

INN: Ondansetronum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks ml süstelahust sisaldab 3,6 mg naatriumi Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Selge värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud Tsütotoksilisest kemoteraapiast ja radioteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine. Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine. Lapsed Kemoteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine lastel alates 6 kuu vanusest. Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine lastel alates 1 kuu vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Kemo- ja radioteraapiast tingitud iiveldus ja oksendamine

Täiskasvanud Vähktõve ravi emetogeenne toime sõltub keemiaravi annustest ning kombinatsioonidest ja kiiritusravi skeemist. Ondansetrooni manustamisviis ja annus peab jääma vahemikku 8...32 mg ööpäevas ning see määratakse nagu näidatud allpool.

Emetogeenne keemia- ja kiiritusravi Ondansetrooni võib manustada kas rektaalselt, suukaudselt (tabletid või siirup), intravenoosselt või intramuskulaarselt.

Enamikele emetogeenset keemia- või kiiritusravi saavatele patsientidele tuleks manustada 8 mg ondansetrooni aeglase veenisisese süstena (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või intramuskulaarse süstena, vahetult enne ravi ning 8 mg annus võetakse suu kaudu 12 tunni möödudes. Et hoida ära hilisem või pikaajaline oksendamine esimese 24 tunni möödudes, tuleks ondansetrooni jätkata suu kaudu või rektaalselt kuni 5 päeva jooksul pärast ravikuuri.

Tugevalt emetogeenne keemiaravi Kui patsiendid saavad väga emetogeenset keemiaravi, nt suures annuses tsisplatiini, võib ondansetrooni manustada kas suukaudselt, rektaalselt, intravenoosselt või intramuskulaarselt. Ondansetrooni toime on olnud võrdselt efektiivne alljärgnevate raviskeemide korral, mida on kasutatud keemiaravi esimese 24 tunni jooksul:

  • Ühekordne 8 mg annus aeglaselt veenisisese (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesisese süstena vahetult enne keemiaravi.
  • 8 mg annus aeglase veenisisese (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesisese süstena vahetult enne keemiaravi, seejärel kaks 8 mg annust veeni (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesiseste süstetena neljatunnise vahega või 1 mg/h püsiinfusioonina kuni 24 tunni jooksul.
  • Mitte vähem kui 15 minutit vahetult enne kemoteraapia algust manustada maksimaalne ühekordne annus 16 mg ondansetrooni lahjendatuna 50...100 ml soolalahuses või mõnes teises sobivas infusioonilahuses (vt lõik 6.6) intravenoosse tilkinfusioonina. Seejärel võib manustada kaks 8 mg annust veenisiseste (mitte vähem kui 30 sekundi jooksul) või lihasesiseste süstetena neljatunnise vahega.
  • Annusest sõltuva QT-intervalli pikenemise riski tõttu ei tohi ühekordse annusena manustada suuremat annust kui 16 mg (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Annustamisskeemi valik sõltub keemiaravi oksendamist tekitavast potentsiaalist. Ondansetrooni tõhusust tugevalt oksendamist põhjustava keemiaravi korral võib suurendada, manustades enne keemiaravi algust intravenoosselt ühekordse annusena 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati. Et ära hoida hilisem või pikaajaline oksendamine esimese 24 tunni möödudes, tuleks ondansetrooni manustamist jätkata muudel manustamisviisidel kui intravenoosne kuni 5 päeva jooksul pärast ravikuuri.

Lapsed Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine lastel alates 6 kuu vanusest ja noorukitel Keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul võib annuse suuruse arvutada kehapindala või kehakaalu alusel (vt allpool). Lastega läbi viidud kliinilistes uuringutes manustati ondansetrooni intravenoosse infusioonina lahjendatuna 25 kuni 50 ml naatriumkloriidi- või muus sobivas lahuses, mitte kiiremini kui 15 minuti jooksul. Kehakaalul põhinev annustamine annab kehapindalal põhineva annustamisega võrreldes suuremad ööpäevased koguannused (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Ondansetrooni süstelahus tuleb lahjendada kas 5% dekstroosi või 0,9% naatriumkloriidi lahuses või mõnes teises sobivas lahuses (vt lõik 6.6) ning manustada intravenoosse infusioonina mitte kiiremini kui 15 minuti jooksul.

Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed ondansetrooni kasutamise kohta keemiaravist põhjustatud hilise või pikaajalise iivelduse ja oksendamise vältimises. Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed ondansetrooni kasutamise kohta kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul lastel.

Kehapindalal põhinev annustamine Ondansetrooni tuleb manustada ühekordse annusena 5 mg/m2 intravenoosselt vahetult enne keemiaravi. Intravenoosne üksikannus ei tohi ületada 8 mg.

Suukaudse annustamisega võib alustada 12 tundi hiljem ning see võib kesta kuni 5 päeva (Tabel 1). Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanu ööpäevast annust 32 mg.

Tabel 1: Kehapindalal põhinev annustamine keemiaravi puhul – lapsed (vanuses alates 6 kuud) ja noorukid

Kehapindala 1. päev (a,b) 2…6 päev (b)

<0,6 m2 2 mg siirupit iga 12 tunni järel ≥0,6 m2 kuni ≤1,2 m2 >1,2 m2 a Intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. b Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg. Kehakaalul põhinev annustamine Kehakaalul põhinev annustamine annab kehapindalal põhineva annustamisega võrreldes suuremad ööpäevased koguannused (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Ondansetrooni tuleb manustada vahetult enne keemiaravi ühekordse annusena 0,15 mg/kg intravenoosselt. Veenisisene üksikannus ei tohi ületada 8 mg. Kaks järgmist veenisisest annust võib manustada 4-tunniste intervallidega. Suukaudse annustamisega võib alustada 12 tundi hiljem ning see võib kesta kuni 5 päeva (Tabel 2). Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg. Tabel 2: Kehakaalul põhinev annustamine keemiaravi puhul – lapsed (vanuses alates 6 kuud) ja noorukid

Kehakaal 1. päev (a,b) 2….6 päev (b)

Kuni kolm annust 0,15 mg/kg 4-tunniste ≤10 kg 2 mg siirupit iga 12 tunni järel intervallidega Kuni kolm annust 0,15 mg/kg 4-tunniste 4 mg siirupi või tabletina iga 12 tunni >10 kg intervallidega järel a Intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. b Koguannus 24 tunni jooksul (manustatuna eraldi annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg. Eakad 65...74-aastastel patsientidel võib järgida tavapärast täiskasvanute annust. Kõik intravenoossed annused tuleb lahjendada 50...100 ml naatriumkloriidis või mõnes teises sobivas lahuses (vt lõik 6.6) ja manustada infusioonina 15 minuti jooksul.

75-aastastel või vanematel patsientidel ei tohi ondansentrooni intravenoosne algannus ületada 8 mg. Kõik intravenoossed annused tuleb lahjendada 50...100 ml naatriumkloriidis või mõnes teises sobivas lahuses (vt lõik 6.6) ja manustada infusioonina 15 minuti jooksul. 8 mg algannusele võib vähemalt 4 tunniste vahedega täiendavalt manustada kaks 8 mg intravenoosset annust 15-minutilise infusioonina (vt lõik 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid

Ravimi ööpäevast annust, manustamissagedust ega -viisi ei ole vaja muuta.

Maksakahjustusega patsiendid Mõõduka või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt vähenenud ning poolväärtusaeg plasmas oluliselt pikem. Selliste patsientide ööpäevane annus ei tohi ületada 8 mg ning seetõttu on soovitatav suukaudne või parenteraalne manustamine.

Sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsiendid Sparteiini/debrisokviini ainevahetushäirega patsientidel ei ole ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud, mistõttu korduval manustamisel ei erine ravimi ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Seetõttu ei pea muutma ravimi ööpäevast annust ega manustamissagedust.

Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine

Täiskasvanud Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks võib ondansetrooni manustada suukaudselt, intravenoosselt või intramuskulaarselt. Ondansetrooni võib manustada ühekordse annusena 4 mg intramuskulaarse või aeglase intravenoosse süstena anesteesia induktsiooni ajal.

Operatsioonijärgselt tekkinud iivelduse ja oksendamise ravi Soovitatav on manustada 4 mg ühekordse annusena intramuskulaarse või aeglase intravenoosse süstena.

Lapsed Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine lastel (alates 1 kuu vanusest) ja noorukitel Üldanesteesias läbiviidava operatsiooniga seotud operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks lapspatsientidel võib ondansetrooni üksikannuse manustada aeglase intravenoosse süstena (mitte kiiremini kui 30 sekundi jooksul) annuses 0,1 mg/kg kuni maksimaalselt 4 mg, kas enne anesteesia induktsiooni, selle ajal või pärast seda. Lapspatsientidel, kellel on juba üldanesteesiaga operatsioon läbi viidud, võib ondansetrooni üksikannuse juba tekkinud operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise raviks manustada aeglase veenisisese süstena (mitte kiiremini kui 30 sekundi jooksul) annuses 0,1 mg/kg kuni maksimaalse annusena 4 mg. Kaheaastaste ja nooremate laste operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ravi kohta andmed puuduvad. Eakad Ondansetrooni kasutamise kogemus operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise raviks ja profülaktikaks eakatel patsientidel on piiratud, kuid üle 65-aastased keemiaravi saanud patsiendid on ondansetrooni talunud hästi.

Neerukahjustusega patsiendid Ööpäevast annust, manustamise sagedust ega manustamisviisi ei ole vaja muuta.

Maksakahjustusega patsiendid Mõõduka või raske maksafunktsiooni häirega patsientidel on ondansetrooni kliirens oluliselt vähenenud ja seerumi poolväärtusaeg oluliselt pikenenud. Sellistel patsientidel ei tohi ületada ööpäevast annust 8 mg ning seetõttu on soovitatav suukaudne või parenteraalne manustamine.

Sparteiini/debrisokviini ainevahetushäiretega patsiendid Sparteiini/debrisokviini aeglasteks metaboliseerijateks peetavatel patsientidel ei ole ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud. Sellest tulenevalt nendel patsientidel korduvate annuste manustamisest tulenev ravimisisaldus seerumis ei erine üldpopulatsioonis täheldatust. Ööpäevast annust ega manustamise sagedust ei ole vaja muuta.

Manustamisviis

Intravenoosne süste, intravenoosne infusioon pärast lahjendamist või intramuskulaarne manustamine. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised, vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või teiste selektiivsete 5-HT3 retseptori antagonistide (nt granisetroon, dolasetroon) või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegne kasutamine apomorfiiniga (lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Teiste selektiivsete 5-HT3 retseptori antagonistide suhtes ülitundlikel patsientidel on teatatud ülitundlikkusreaktsioonide tekkest.

Respiratoorseid kõrvaltoimeid tuleb ravida sümptomaatiliselt ning arst peab pöörama nendele erilist tähelepanu, kuna need võivad eelneda ülitundlikkusreaktsioonidele.

Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli (vt lõik 5.1). Lisaks on ondansetrooni kasutavatel patsientidel teatatud turuletulekujärgsetes kõrvaltoime teatistes torsade de pointes’i esinemisest. Tuleb hoiduda ondansetrooni kasutamisest kaasasündinud pika QT-intervalli sündroomiga patsientidel. Ondansetrooni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on või võib tekkida QTc pikenemine, sh elektrolüütide tasakaaluhäirete, südame paispuudulikkuse, bradüarütmiaga patsiendid või kes võtavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid.

Ondansetrooniga ravitud patsientidel on teatatud müokardi isheemia juhtudest. Mõnel patsiendil tekkisid sümptomid kohe pärast ondansetrooni manustamist, eriti intravenoosset manustamist. Patsiente tuleb hoiatada müokardi isheemia nähtude ja sümptomite suhtes.

Hüpokaleemia ja hüpomagneseemia tuleb korrigeerida enne ravi alustamist ondansetrooniga.

Turuletulekujärgselt on ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite (sh selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI) ja serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI)) koosmanustamise järgselt kirjeldatud serotoniini sündroomi (sh vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus ja neuromuskulaarsed häired). Kui ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite koosmanustamine on kliiniliselt õigustatud, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida.

Kuna ondansetroon teadaolevalt kiirendab jämesoole läbitavust, tuleb alaägeda soolesulguse nähtudega patsiente pärast ravimi manustamist jälgida. Adenotonsillaarse operatsiooni läbiteinud patsientidel võib iivelduse ja oksendamise profülaktika ondansetrooniga maskeerida varjatud verejooksu. Seetõttu tuleb selliseid patsiente pärast ondansetrooni manustamist hoolikalt jälgida.

Lapsed Ondansetrooniga koos hepatotoksilisi kemoterapeutikume saavaid lapsi tuleb hoolega jälgida maksafunktsiooni häirete suhtes.

Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine Kuna ravimi annust arvutatakse mg/kg alusel ning manustatakse kolm annust 4-tunniste intervallidega, on ööpäeva koguannus kõrgem kui ühekordne annus 5 mg/m2, mille järgselt manustatakse suukaudne annus. Kliinilistes uuringutes ei ole võrreldud nende kahe erineva annustamisskeemi tõhusust. Võrdlev ristuuring näitas mõlema skeemi puhul sarnast tõhusust (vt lõik 5.1).

Ondansetroon sisaldab 2,52 mmol (57,6 mg) naatriumi maksimaalse ööpäevase annuse 32 mg kohta. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Puuduvad tõendid, et ondansetroon aktiveeriks või pärsiks sellega sagedamini koosmanustatavate teiste ravimite ainevahetust. Eriuuringud on näidanud, et ondansetrooni manustamisel koos alkoholi, temasepaami, furosemiidi, tramadooli, alfentanüüli, propofooli, morfiini, lidokaiini või tiopentaaliga ei ole koostoimeid tekkinud.

Ondansetroon metaboliseeritakse maksa tsütokroom P450 mitmete ensüümide vahendusel: CYP3A4, CYP2D6 ja CYP1A2. Ondansetrooni metaboliseerivate metaboolsete ensüümide rohkuse tõttu kompenseeritakse ühe ensüümi pärssimine või aktiivsuse langus (nt CYP2D6 geneetiline puudulikkus) tavaliselt teiste ensüümide poolt ning selle tulemuseks on ondansetrooni üldkliirensi või annusevajaduse vähene või ebaoluline muutus.

Ettevaatus on vajalik ondansetrooni manustamisel koos QT-intrvalli pikendavate ja/või elektrolüütide tasakaaluhäireid tekitavate ravimitega (vt lõik 4.4).

Ondansetrooni kasutamine koos QT-intervalli pikendavate ravimitega võib põhjustada täiendava QT- intervalli pikenemise. Ondansetrooni samaaegne kasutamine kardiotoksiliste ravimitega (nt antratsükliinid (nagu doksorubitsiin, daunorubitsiin) või trastuzumab), antibiootikumidega (nagu erütromütsiin), seenevastaste ravimitega (nagu ketokonasool), antiarütmiliste ravimitega (nagu amiodaroon) ja beetablokaatoritega (nagu atenolool või timolool) võib suurendada südame rütmihäirete tekkeriski (vt lõik 4.4).

Serotoninergilised ravimid (nt SSRI-d ja SNRI-d): Turuletulekujärgselt on ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimite (sh SSRI-d ja SNRI-d) koosmanustamise järgselt kirjeldatud serotoniini sündroomi (sh vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus ja neuromuskulaarsed häired) (vt lõik 4.4).

Apomorfiin: Ondansetrooni ja apomorfiinvesinikkloriidi koosmanustamise järgselt on teatatud tugevalt väljendunud hüpotensioonist ja teadvusekaotusest, mistõttu on ondansetrooni koosmanustamine apomorfiiniga vastunäidustatud.

Fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin: Tugevatoimeliste CYP3A4 indutseerijatega (nt fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin) ravitud patsientidel suurenes ondansetrooni suukaudne kliirens ning vähenes ondansetrooni sisaldus veres. Tramadool: Väikesemahuliste uuringute andmete põhjal võib ondansetroon vähendada tramadooli analgeetilist toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kaaluma rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Rasedus Epidemioloogilistest inimuuringutest saadud kogemuse põhjal esineb kahtlus, et esimesel kolmel raseduskuul manustatav ondansetroon põhjustab orofatsiaalseid defekte.

1,8 miljonit rasedust hõlmavas kohortuuringus seostati ondansetrooni manustamist esimesel kolmel raseduskuul huule-suulaelõhe esinemise suurenenud riskiga (3 lisajuhtu 10 000 ravitud naise kohta; korrigeeritud suhteline risk 1,24 (95% usaldusvahemik 1,03–1,48)).

Olemasolevate epidemioloogiliste uuringute tulemused südamedefektide kohta on vastuolulised. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset reproduktiivtoksilist toimet.

Ondansetrooni ei tohi kasutada esimesel kolmel raseduskuul.

Imetamine Uuringud on näidanud, et lakteerivatel loomadel eritub ondansetroon piima. Seetõttu ondansetrooni saavatel naistel ei soovitata lapsi rinnaga toita.

Fertiilsus Puudub teave ondansetrooni toime kohta inimese fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Psühhomotoorse testimise käigus ei mõjutanud ondansetroon sooritusvõimet ega põhjustanud uimasust. Ondansetrooni farmakoloogilise toime alusel ei ole kahjulik toime nendele tegevusele oodatav.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpool toodud kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni < 1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000). Andmed kõrvaltoimete kohta, mis esinesid väga sageli, sageli ja aeg-ajalt, on saadud kliinilistest uuringutest. Arvesse on võetud ka platseebojuhud. Harva ja väga harva esinevate kõrvaltoimete esinemissagedus üldiselt põhineb turuletulekujärgselt teatatud spontaansetest andmetest. Järgnevad kõrvaltoimete esinemissagedused on esinenud ondansetrooni standardsete soovitatavate annuste kasutamisel. Kõrvaltoimete profiil lastel ja noorukitel oli võrreldav täiskasvanutega.

Immuunsüsteemi häired Harv: Kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, mis on mõnikord rasked, sh anafülaksia. Anafülaksia võib lõppeda surmaga. Ülitundlikkusreaktsioone täheldati ka patsientidel, kes olid tundlikud teistele selektiivsetele 5-HT3 antagonistidele.

Närvisüsteemi häired Väga sage: Peavalu. Aeg-ajalt: Krambihood, liikumishäired (sealhulgas ekstrapüramidaalsed reaktsioonid, nagu düstoonilised reaktsioonid, okulogüüriline kriis ja düskineesia). (1) Harv: Pearinglus valdavalt kiire intravenoosse manustamise korral. Silma kahjustused Harv: Mööduvad nägemishäired (nt hägune nägemine) valdavalt kiire intravenoosse manustamise korral. Väga harv: Mööduv pimedus valdavalt intravenoosse manustamise korral. (2)

Südame häired Aeg-ajalt: Südame rütmihäired, valu rindkeres koos ST-segmendi depressiooniga või ilma, bradükardia. Harv: Peamiselt pärast ondansetrooni intravenoosset manustamist on elektrokardiogrammis täheldatud mööduvaid muutusi, sh QT-intervalli pikenemist ja torsade de pointes’t. Teadmata: Müokardi isheemia (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired Sage: Teadaolevalt ondansetroon kiirendab jämesoole läbimist ning võib osadel patsientidel põhjustada kõhukinnisust.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: Maksafunktsiooni analüüside tulemustes asümptomaatiline tõus*.

*Neid tüsistusi on sageli kirjeldatud tsisplatiiniga keemiaravi saavatel patsientidel.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg ajalt: Süstekoha ümbruses võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid (nt lööve, urtikaaria, sügelemine), mis mõnikord kulgevad piki veeni, kuhu on manustatud ravimit.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Paiksed süstekoha reaktsioonid intravenoosse manustamise korral.

Vaskulaarsed häired Sage: Soojatunne või nahaõhetus. Aeg-ajalt: Hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt: Luksumine.

1. Nimetatud kõrvaltoimete korral ei ole esinenud püsivaid jääknähte. 2. Valdav enamus nägemiskaotuse episoodidest laheneb 20 minutiga. Suurem osa patsientidest olid saanud ravi kemoterapeutikumidega, sealhulgas tsisplatiiniga. Mõned mööduvad nägemiskaotuse episoodid olid kortikaalse päritoluga. 3. Nimetatud kõrvaltoime esines sageli patsientidel, kes said kemoteraapiat tsisplatiiniga.

Üksikjuhtudel on teatatud mööduvast nägemiskaotusest patsientidel, kes said kemoterapeutikume, sealhulgas tsisplatiini. Enamus teatatud juhtudest lahenes 20 minutiga.

Lapsed Kõrvaltoimete profiil lastel ja noorukitel oli võrreldav täiskasvanute omaga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Ondansetrooni üleannustamise kohta on andmed vähesed. Enamikel juhtudel sarnanesid sümptomid nendele, mida on kirjeldatud ka soovitatavaid annuseid kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.8). Teatatud ilminguteks on nägemishäired, raske kõhukinnisus, hüpotensioon ja vasovagaalne episood koos mööduva teise astme AV-blokaadiga. Kõikidel juhtudel lahenesid juhtumid täielikult. Spetsiifiline antidoot ondansetroonil puudub, seetõttu tuleb kõikide üleannustamise kahtluste korral rakendada asjakohast sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT intervalli. Üleannustamisel on soovitatav EKG monitooring. Lapsed Ondansetrooni tahtmatu suukaudse üleannustamise korral (sisse on võetud hinnanguliselt rohkem kui 4 mg ondansetrooni kehakaalu kilogrammi kohta) on imikutel ja lastel vanuses 12 kuud kuni 2 aastat teatatud serotoniini sündroomile vastavatest juhtudest.

Ravi Ondansetroonile ei ole spetsiifilist antidooti, seetõttu tuleb kõikide üleannustamise kahtluste korral rakendada asjakohast sümptomaatilist ja toetavat ravi. Edasine ravi tuleb teostada vastavalt kliinilisele näidustusele või vastavalt kohalikule mürgistuskeskuse juhenditele, kui on saadaval. Oksejuure preparaatide kasutamist ondansetrooni üleannustamise raviks ei soovitata, sest ondansetrooni antiemeetilise toime tõttu ei ole need preparaadid tõenäoliselt efektiivsed.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Oksendamis- ja iiveldusvastased ained, serotoniini (5-HT3) antagonistid ATC-kood: A04AA01

Toimemehhanism Ondansetroon on tugevatoimeline, väga selektiivne 5-HT3 retseptori antagonist. Selle iivelduse ja oksendamise vastane täpne toimemehhanism ei ole teada. Kemoterapeutikumid ja kiiritusravi võivad vabastada 5-HT peensooles ning vallandada okserefleksi, aktiveerides vagaalseid aferentseid närvilõpmeid üle 5-HT3 retseptorite. Ondansetroon blokeerib selle refleksi tekke. Vagaalsete aferentsete närvilõpmete aktivatsioon võib vabastada ka 5-HT area postrema’s, mis asub neljanda vatsakese põhjas ja see võib samuti vallandada oksendamise üle tsentraalse mehhanismi. Seega ondansetrooni toime tsütotoksilisest keemiaravist ja kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ravis on tõenäoliselt tingitud nii perifeerses kui ka tsentraalses närvisüsteemis paiknevate neuronite 5-HT3 retseptorite antagonismist. Ravimi toimemehhanism operatsioonijärgse oksendamise ja iivelduse korral ei ole teada, kuid võivad olemas olla ainevahetusrajad, mis on seotud tsütotoksilistest ainetest põhjustatud iivelduse ja oksendamisega. Vabatahtlikel tehtud farmakopsühholoogilises uuringus ei põhjustanud ondansetroon sedatiivset toimet. Ondansetroon ei muuda prolaktiini sisaldust plasmas. Ondansetrooni roll opiaatidest tingitud oksendamises ei ole veel kindlaks tehtud.

QT-pikenemine Ondansetrooni toimet QTc-intervallile hinnati topeltpimedas randomiseeritud, platseebo ja positiivse kontrolliga (moksifloksatsiin) ristuvas uuringus 58 tervel täiskasvanud mehel ja naisel. Kasutati ondansetrooni annuseid 8 mg ja 32 mg, mida manustati 15 minutit kestva intravenoosse infusioonina. Maksimaalne testitud annus oli 32 mg, mille korral keskmine maksimaalne (CI 90% ülemine piir) QTcF erinevus platseebost pärast algväärtuse korrigeerimist oli 19,6 (21,5) msek. Väikseima testitud annuse – 8 mg korral oli keskmine maksimaalne (CI 90% ülemine piir) QTcF erinevus platseebost pärast algväärtuse korrigeerimist 5,8 (7,8) msek. Selles uuringus ei esinenud QTc mõõtmisel väärtusi üle 480 msek ja QTc tõusu üle 60 msek. Olulisi muutusi ei täheldatud elektrokardiograafiliselt PR- ega QRS-intervallides. Lapsed Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine Ondansetrooni tõhusust pahaloomuliste kasvajate keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ravis hinnati topeltpimedas, randomiseeritud uuringus, kus osales 415 patsienti vanuses 1…18-aastat (S3AB3006). Keemiaravi päevadel manustati patsientidele kas ondansetrooni 5 mg/m2 i.v. + 8…12 tunni pärast 4 mg ondansetrooni suukaudselt või ondansetrooni 0,45 mg/kg i.v. + 8…12 tunni pärast platseebot suukaudselt. Keemiaravi järgselt manustati mõlemale grupile 3 päeva vältel 4 mg ondansetrooni siirupit kaks korda ööpäevas. Keemiaravi kõige halvemini talutaval päeval ei esinenud oksendamist 49% (5 mg/m2 i.v. + ondansetrooni 4 mg suukaudselt) ja 41% (0,45 mg/kg i.v. + platseebo suukaudselt) juhtudel. Keemiaravi järgselt manustati mõlemale grupile 3 päeva jooksul 4 mg ondansetrooni siirupit kaks korda ööpäevas. Kõrvaltoimete üldises esinemissageduses ja iseloomus puudusid erinevused 2 ravirühma vahel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrollitud uuringus (S3AB4003), kus osales 438 patsienti vanuses 1..17 aastat, ei esinenud keemiaravi kõige halvemini talutaval päeval oksendamist:

  • 73% patsientidest, kui ondansetrooni manustati veenisiseselt annuses 5 mg/m2 koos 2…4 mg suukaudse deksametasooniga
  • 71% patsientidest, kui keemiaravi päeval manustati ondansetrooni siirupina annuses 8 mg koos 2…4 mg suukaudse deksametasooniga.

Keemiaravi järgselt manustati mõlemale grupile 2 päeva jooksul 4 mg ondansetrooni siirupit kaks korda ööpäevas. Kõrvaltoimete üldises esinemissageduses ja iseloomus puudusid erinevused 2 ravirühma vahel.

75 lapsel vanuses 6…48 kuud uuriti ondansetrooni tõhusust avatud, mittevõrdlevas, üherühmalises uuringus (S3A40320). Kõik lapsed said kolm annust ondansetrooni 0,15 mg/kg intravenoosselt, mis manustati 30 minutit enne keemiaravi algust ning seejärel 4 ja 8 tundi pärast esimest annust. Täielik kontroll oksendamise üle saavutati 56% patsientidel.

Teises avatud, mittevõrdlevas, üherühmalises uuringus (S3A239) uuriti ondansetrooni 0,15 mg/kg intravenoosse ühe annuse tõhusust, mille järel manustati kaks suukaudset ondansetrooni annust 4 mg kuni 12-aastastele lastele ja 8 mg üle 12-aastastele lastele (laste koguarv oli 28). Täielik kontroll oksendamise üle saavutati 42% patsientidel.

Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimine Ondansetrooni ühekordse annuse tõhusust operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimises uuriti randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus, kus osales 670 last vanuses 1…24 kuud (postkontseptsiooni iga ≥ 44 nädalat, kehakaal ≥ 3 kg). Kaasatud patsientidele plaaniti teha plaaniline operatsioon üldanesteesias ning nende ASA staatus oli ≤ III. Anesteesia sissejuhatuse järel manustati 5 minuti jooksul ühekordselt 0,1 mg/kg ondansetrooni. Nende patsientide osakaal, kellel tekkis 24-tunnise hindamisperioodi (ITT) vältel vähemalt üks oksendamisepisood oli suurem platseebot saanud patsientide seas kui ondansetrooni saanutel (28% vs 11% p<0,0001).

Läbi on viidud 4 topeltpimedat platseebokontrollitud uuringut, milles kokku on osalenud 1469 mees- ja naispatsienti (vanuses 2...12 eluaastat), kellel kasutati üldanesteesiat. Patsiendid randomiseeriti kas rühma, kes sai üksikannusena ondansetrooni intravenoosselt (0,1 mg/kg lapspatsiendile, kes kaalusid 40 kg või vähem, 4 mg lapspatsiendile, kes kaalusid üle 40 kg; patsientide arv= 735) või platseebot (patsientide arv= 734). Uuringuravimit manustati vähemalt 30 sekundi jooksul vahetult enne või pärast anesteesia sissejuhatamist. Ondansetroon oli oluliselt efektiivsem iivelduse ja oksendamise ärahoidmisel kui platseebo. Nende uuringute tulemused on summeritud tabelisse 3.

Tabel 3 Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimine ja ravi lastel – ravivastus 24 tunni jooksul

Uuring Tulemusnäitaja Ondansetroon % Platseebo % p-väärtus

S3A380 CR 68 39 ≤0,001 S3GT09 CR 61 35 ≤0,001 S3A381 CR 53 17 ≤0,001 S3GT11 Iiveldust ei esinenud 64 51 0,004

S3GT11 Oksendamist ei esinenud 60 47 0,004

CR = puudusid oksendamise episoodid, sümptomaatiline ravi või ärajätunähud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ondansetrooni farmakokineetilised omadused ei muutu korduval manustamisel. Otsest korrelatsiooni plasmakontsentratsiooni ja oksendamisvastase toime vahel ei ole kindlaks tehtud.

Imendumine Suukaudse manustamise järel imendub ondansetroon passiivselt ja täielikult seedetraktist ja läbib esmase maksapassaaži. Maksimaalne plasmakontsentratsioon ligikaudu 30 nanogrammi/ml saavutatakse ligikaudu 1,5 h pärast 8 mg annust. Suuremate kui 8 mg annuste puhul ondansetrooni süsteemne ekspositsioon ei ole proportsionaalne vaid suurem. See võib peegeldada teatavat esmase maksapassaaži vähenemist suuremate suukaudsete annuste puhul. Suukaudse annuse järgne

biosaadavus suureneb vähesel määral toidu olemasolul, kuid antatsiidid seda ei mõjuta. Uuringud

tervetel eakatel vabatahtlikel näitasid kerget, kuid kliiniliselt ebaolulist, vanusega seotud ondansetrooni suukaudse biosaadavuse (65%) ja poolestusaja (5 tundi) suurenemist. Viie minuti jooksul manustatud 4 mg ondansetrooni intravenoosse infusiooni maksimaalne plasmakontsentratsioon on ligikaudu 65 nanogrammi/ml. Ondansetrooni lihasesisese manustamise järel saavutatakse maksimaalne plasmakontsentratsioon 25 nanogrammi/ml 10 minuti jooksul süstimisest.

Jaotumine Ondansetrooni suukaudse, lihasesisese ja veenisisese manustamise järgne jaotuvus täiskasvanutel on sarnane lõpp-poolväärtusajaga ligikaudu 3 tundi ja tasakaalukontsentratsiooni jaotusruumalaga, mis on ligikaudu 140 l. Ekvivalentne süsteemne ekspositsioon saavutatakse pärast ondansetrooni i.m. ja i.v. manustamist. Ondansetroon ei seondu suures ulatuses valkudega (70…76%).

Biotransformatsioon Ondansetroon elimineeritakse süsteemsest vereringest peamiselt maksas toimuva metabolismiga paljude ensümaatiliste radade kaudu. Ensüüm CYP2D6 (debrisokviini polümorfism) puudumine ei mõjuta ondansetrooni farmakokineetikat.

Eritumine Vähem kui 5% imendunud annusest eritatakse muutumatul kujul uriiniga. Lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 3tundi.

Korduval annustamisel ondansetrooni farmakokineetilised omadused ei muutu.

Patsientide erigrupid Lapsed (lapsed ja noorukid vanuses 1 kuu kuni 17 aastat) 19-l lapspatsiendil vanuses 1…4 kuud, kellele teostati operatsioon, oli kliirens normaliseeritult kehakaalule ligikaudu 30% madalam kui 22-l 5…24 kuu vanusel patsiendil, kuid sarnane kliirensiga patsientidel vanuses 3…12-aastat. Poolväärtusaeg 1…4-kuustel patsientidel oli keskmiselt 6,7 tundi võrreldes 2,9 tunniga 5…24-kuustel ja 3…12-aastastel patsientidel. Erinevusi farmakokineetilistes parameetrites patsientidel vanuses 1…4 kuud võib osaliselt selgitada vastsündinute ja imikute organismi veesisalduse suurema osakaaluga ning suurema jaotusruumalaga veeslahustuvatele ravimitele, nagu ondansetroon.

Lastel vanuses 3…12-aastat, kellele tehti plaaniline operatsioon üldanesteesias, olid nii ondansetrooni kliirensi kui ka jaotusruumala absoluutväärtused täiskasvanud patsientide väärtustega võrreldes madalamad. Mõlemad parameetrid suurenesid lineaarselt kehakaaluga ning 12-aastastel lähenesid vastavad väärtused noorte täiskasvanute väärtustele. Kui kliirensi ja jaotusruumala väärtused arvestati ümber vastavalt kehakaalule, olid nimetatud parameetrite väärtused erinevate vanusegruppide vahel sarnased. Kehakaalul põhineva annustamise kasutamine kompenseerib vanusega seotud muutused ning normaliseerib efektiivselt süsteemset mõju lapspatsientidel. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs teostati pärast ondansetrooni intravenoossest manustamist 428 isikul (vähktõvega patsiendid, kirurgilised patsiendid ja terved vabatahtlikud) vanuses 1 kuu kuni 44 eluaastat. Vastavalt sellele analüüsile oli ondansetrooni süsteemne ekspositsioon (AUC) nii intravenoosse kui suukaudse manustamise järgselt lastel ja noorukitel võrreldav täiskasvanutega. Erandiks olid vaid imikud vanuses 1…4 elukuud. Maht oli seotud vanusega ning oli täiskasvanutel madalam võrreldes laste ja imikutega. Kliirens oli seotud kehakaaluga, kuid mitte vanusega, välja arvatud 1…4 kuu vanustel imikutel. On raske järeldada, kas kliirensi täiendav langus imikutel vanuses 1..4 kuud oli seotud vanusega või sellega, et selles vanusegrupis oli uuritavaid vähe. Kuna alla 6-kuu vanused patsiendid saavad postoperatiivse iivelduse ja oksendamise vältimiseks vaid ühekordse annuse, siis on kliirensi vähenemine tõenäoliselt kliiniliselt ebaoluline.

Eakad

Varajases I faasi kliinilises uuringus tervete eakate vabatahtlikega näidati ondansetrooni kerget, vanusega seotud kliirensi langust ja poolväärtusaja tõusu. Lai isikutevaheline varieeruvus põhjustas siiski farmakokineetiliste näitajate märkimisväärset kattumist noortel (<65-aastased) ja eakatel (≥ 65- aastased) ning kemoteraapiast põhjustatud iivelduse ja oksendamise (CINV, Chemotherapy Induced Nausea and Vomiting) kliinilistes uuringutes üldisi erinevusi ohutuse või efektiivsuse vahel noorte ja eakate vähihaigete vahel ei olnud, et nende põhjal toetada erinevaid annustamissoovitusi eakatele. Tuginedes ondansetrooni hilisematele plasmakontsentratsiooni ja ekspositsiooni-vastuse mudelitele on võimalik suuremat toimet QTcF-le eeldada ≥75-aastastel patsientidel võrreldes nooremate patsientidega. Spetsiaalsed annustamissoovitused on antud üle 65-aastastele ja üle 75-aastastele patsientidele intravenoosseks manustamiseks (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 15...60 ml/min) vähenevad ondansetrooni i.v. manustamisel nii süsteemne kliirens kui ka jaotusruumala, mille tulemusel pikeneb vähesel määral eliminatsiooni poolväärtusaeg (5,4 tundi), kuid see ei ole kliiniliselt oluline. Regulaarset hemodialüüsi vajavatel raske neerukahjustusega patsientidel tehtud uuring (hemodialüüside vahelisel ajal) näitas, et ondansetrooni farmakokineetika i.v. manustamise järgselt ei muutunud.

Maksakahjustus Raske maksakahjustusega patsientidele ravimi suukaudse, intravenoosse või intramuskulaarse manustamise järgselt vähenes ondansetrooni süsteemne kliirens oluliselt, millega kaasnes eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemine (15...32 tundi) ning suukaudne biosaadavus oli presüsteemse metabolismi languse tõttu ligikaudu 100%.

Soolised erinevused Ondansetrooni jaotuvuse osas on soolisi iseärasusi, naistel imendub ravim suukaudsel manustamisel kiiremini ja suuremal hulgal ning süsteemne kliirens ja jaotusruumala olid väiksemad (kehakaalule kohandatuna).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Ondansetroon ja selle metaboliidid kogunevad rottide piima, piima-/plasmasisalduse suhe oli 5,2:1. Inimese kloonitud südame ioonkanalite uuringus oli ondansetroon võimeline mõjutama südame repolarisatsiooni, blokeerides hERG kaaliumikanalid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sidrunhappe monohüdraat Naatriumtsitraat Naatriumkloriid Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6. Ondansetrooni ei tohi manustada teiste ravimitega samas süstlas ega infusioonilahuses.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata pakend 3 aastat

Süstelahus Pärast esmast avamist tuleb ravim koheselt ära kasutada.

Infusioon Lõigus 6.6 toodud lahustega kasutusaegne keemilis-füüsikaline sobivus on tõestatud 36 tunni vältel säilitamisel temperatuuril 2…8ºC.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C... 8°C, v.a juhul, kui lahustamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

2 ml (tüüp 1) läbipaistvast klaasist ampullid, sisaldavad 2 ml süstelahust. 5 ml (tüüp 1) läbipaistvast klaasist ampullid, sisaldavad 4 ml süstelahust.

Ühes pakendis on 25 2 ml-st või 5 ml-st klaasampulli. Ühes pakendis on 5 2 ml-st või 5 ml-st klaasampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Sobivus intravenoossete lahustega: Ondansetrooni lahust kontsentratsiooniga 0,08 mg/ml koos mistahes lahustiga tohib hoida temperatuuril 2…8 ºC 36 tunni vältel.

Lahust ei tohi steriliseerida autoklaavis. Lahust tuleb enne kasutamist (ka pärast lahjendamist) visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult selgeid osakestevabasid lahuseid. Kui pakend on kahjustatud, ei tohi ravimit kasutada.

Lahjendatud lahuseid tuleb hoida valguse eest kaitstult.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Ondansetron Baxter 2 mg/ml süstelahust tohib segada ainult selleks ettenähtud infusioonilahustega: Naatriumkloriidi 0,9% intravenoosne infusioonilahus Glükoosi 5% intravenoosne infusioonilahus Mannitooli 10% intravenoosne infusioonilahus Ringeri intravenoosne infusioonilahus Kaaliumkloriidi 0,3% ja naatriumkloriidi 0,9% intravenoosne infusioonilahus Kaaliumkloriidi 0,3% ja glükoosi 5% intravenoosne infusioonilahus

Sobivusuuringud on läbi viidud polüvinüülkloriidist infusioonikottidega, mittepolüvinüülkloriidist infusioonikottidega, I tüüpi klaasist pudelite ja polüvinüülkloriidist manustamissüsteemidega. Võib oletada, et polüetüleenist infusioonikottide või klaaspudelite (tüüp 1) kasutamisel on stabiilsus samasugune.

On näidatud, et ondansetrooni lahjendused 0,9% (mass/maht) naatriumkloriidi lahuses või 5% (mass/maht) glükoosilahuses on polüpropüleenist süstaldes stabiilsed. Ka teiste kokkusobivate infusioonivedelikega lahjendatud ondansetrooni süstelahused peaksid olema polüpropüleenist süstaldes stabiilsed.

Sobivus teiste ravimitega: Ondansetron Baxter 2 mg/ml süstelahust võib manustada veeniinfusiooni teel kiirusega 1 mg tunnis, nt infusioonisüsteemi või perfuusoriga. Ondansetron Baxter 2 mg/ml süstelahust võib manustada läbi Y- tüüpi tilkinfusioonisüsteemi üheaegselt koos järgmiste ravimitega, kui ondansetrooni kontsentratsioon on 16…160 mikrogrammi/ml (nt vastavalt 8 mg/500 ml ja 8 mg/50 ml);

Tsisplatiin Kontsentratsiooniga kuni 0,48 mg/ml (nt 240 mg 500 ml-s) manustatuna 1…8 tunni jooksul.

5-fluorouratsiil Kontsentratsiooniga kuni 0,8 mg/ml (nt 2,4 g 3 liitris või 400 mg 500 ml-s) manustatuna kiirusega vähemalt 20 ml tunnis (500 ml 24 tunniga). 5-fluorouratsiili suuremad kontsentratsioonid võivad põhjustada ondansetrooni sadestumist. Lisaks muudele sobivatele lisanditele võib 5-fluorouratsiili infusioon sisaldada kuni 0,045% magneesiumkloriidi.

Karboplatiin Kontsentratsioonid vahemikus 0,18 mg/ml kuni 9,9 mg/ml (nt 90 mg/500 ml kuni 990 mg/100 ml), manustatuna kümne minuti kuni ühe tunni jooksul.

Etoposiid Kontsentratsioonid vahemikus 0,14 mg/ml kuni 0,25 mg/ml (nt 72 mg/500 ml kuni 250 mg/1000 ml), manustatuna 30 minuti kuni ühe tunni jooksul.

Tseftasidiim Annused vahemikus 250...2000 mg, lahjendatuna süstevees vastavalt tootja soovitustele (nt 2,5 ml 250 mg tseftasidiimi ja 10 ml 2 g tseftasidiimi kohta) manustatuna intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul.

Tsüklofosfamiid Annused vahemikus 100...1000 mg, lahjendatud süsteveega nagu tootja poolt soovitatud (100 mg tsüklofosfamiidi 5 ml lahuse kohta) ja manustatuna intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul. Doksorubitsiin Annused vahemikus 10...100 mg, lahjendatud süsteveega nagu tootja poolt soovitatud (10 mg doksorubitsiini 5 ml lahuse kohta) ja manustatuna intravenoosse boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul.

Deksametasoon 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati võib süstida aeglaselt (2...5 min jooksul) veeni kaheharulise (Y-tüüpi) tilkinfusioonisüsteemi kaudu, mille teisest harust tilgutatakse samal ajal 15 min jooksul 8...16 mg ondansetrooni lahjendatuna 50...100 ml sobivas infusioonilahuses. Deksametasoonnaatriumfosfaadi ja ondansetrooni sobivus on tõestatud, kui seda manustatakse sama tilkinfusioonisüsteemi kaudu ning deksametasoonnaatriumfosfaadi kontsentratsioon on vahemikus 32 mikrogrammi...2,5 mg/ml ja ondansetrooni kontsentratsioon vahemikus 8 mikrogrammi...1 mg/ml.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter Holding BV Kobaltweg 49 3542CE Utrecht

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

649109

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.11.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.07.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2022

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.