RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Octagam 10% infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Inimese normaalimmunoglobuliin (IVIg)

Üks ml sisaldab: inimese normaalimmunoglobuliin (IVIg) 100 mg (puhtusaste: vähemalt 95% IgG)

Üks 20 ml viaal sisaldab 2 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 50 ml pudel sisaldab 5 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 60 ml pudel sisaldab 6 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 100 ml pudel sisaldab 10 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 200 ml pudel sisaldab 20 g inimese normaalimmunoglobuliini. Üks 300 ml pudel sisaldab 30 g inimese normaalimmunoglobuliini. IgG alamklasside jaotumus (ligikaudsed väärtused): IgG ligikaudu 60% IgG ligikaudu 32% IgG ligikaudu 7% IgG ligikaudu 1% Leetritevastase IgG minimaalne sisaldus on 9 RÜ/ml. IgA maksimaalne sisaldus: 400 mikrogrammi/ml. Valmistatud inimdoonorite vereplasmast. Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab 69 mg naatriumi ühes 100 ml viaalis, mis on võrdne 3,45% WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus.

Lahus on selge või kergelt helkiv ja värvitu või nõrgalt kollakas. Lahuse pH on 4,5...5,0; osmolaalsus ≥ 240 mosmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Asendusravi täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (vanuses 0...18 aastat) järgnevate seisundite korral: − antikehade tootmise häirega primaarse immuunpuudulikkuse sündroomid;

− sekundaarne immuunpuudulikkus patsientidel, kellel on rasked või korduvad infektsioonid, antimikroobne ravi ei ole efektiivne ja on tõestatud spetsiifiliste antikehade puudulikkus* või IgG sisaldus seerumis on < 4 g/l. * Spetsiifiliste antikehade puudulikkus = puudub vähemalt 2-kordne IgG-antikehade tiitri suurenemine pneumoki polüsahhariid- või polüpeptiidantigeeni sisaldavatele vaktsiinidele.

Leetrite kokkupuute-eelne/-järgne profülaktika vastuvõtlikel täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (vanuses 0…18 aastat), kelle aktiivne immuniseerimine on vastunäidustatud või mittesoovitatav. Tuleb võtta arvesse ka ametlikke soovitusi inimese immunoglobuliini intravenoosseks kasutamiseks leetrite kokkupuute-eelseks/-järgseks profülaktikaks ja aktiivseks immuniseerimiseks.

Immunomodulatsioon täiskasvanutel, lastel ja noorukitel (vanuses 0…18 aastat) järgnevate seisundite korral: − primaarne immuuntrombotsütopeenia (ITP) suure veritsusriskiga patsientidel või trombotsüütide arvu korrigeerimiseks enne operatsioone; − Guillaini-Barré sündroom; − Kawasaki tõbi (koos atsetüülsalitsüülhappega; vt lõik 4.2); − krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüradikuloneuropaatia; − multifokaalne motoorne neuropaatia.

Immunomodulatsioon täiskasvanutel järgnevate seisundite korral: − aktiivne dermatomüosiit, mida ravitakse immunosupressantide, sh kortikosteroididega, või kui neid ravimeid ei taluta või need on vastunäidustatud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

IVIg ravi tuleb alustada ja jälgida immuunsüsteemi häirete ravis kogenud arsti järelevalve all.

Annustamine Annus ja annustamisskeem sõltuvad näidustusest.

Vajalik võib olla annuse individuaalne korrigeerimine iga patsiendi jaoks sõltuvalt kliinilisest ravivastusest. Üle- ja alakaalulistel patsientidel võib vajalik olla kehakaalul põhineva annuse kohandamine. Ülekaalulistel patsientidel peab annus põhinema füsioloogilisel standardsel kehakaalul. Järgnevad annustamisskeemid on esitatud suunistena.

Asendusravi primaarse immuunpuudulikkuse sündroomide korral Annustamisskeem peab tagama IgG taseme vähemalt 6 g/l või antud vanuserühma normaalse referentsvahemiku (enne järgmist infusiooni mõõdetav madalaim väärtus). Püsikontsentratsioon (stabiilse faasi IgG kontsentratsioon) saavutatakse 3…6 kuud pärast ravi alustamist. Soovitatav algannus on 0,4...0,8 g/kg ühekordse annusena ning seejärel vähemalt 0,2 g/kg, manustatuna iga 3…4 nädala järel.

Saavutamaks madalaimat kontsentratsiooni 6 g/l on vajalik annus 0,2...0,8 g/kg/kuus. Püsikontsentratsiooni saavutamise järgselt on manustamise intervall 3...4 nädalat. IgG madalaimat sisaldust tuleb mõõta ja hinnata koos infektsioonide esinemissagedusega. Bakteriaalsete infektsioonide esinemissageduse vähendamiseks võib olla vajalik annuse suurendamine eesmärgiga saavutada suurem minimaalne kontsentratsioon. Asendusravi sekundaarse immuunpuudulikkuse korral (vastavalt määratusele lõigus 4.1) Soovituslik annus on 0,2...0,4 g/kg iga 3…4 nädala järel.

IgG minimaalseid kontsentratsioone tuleb mõõta ning hinnata kooskõlas infektsioonide esinemissagedusega. Optimaalse infektsioonivastase kaitse tagamiseks peab annust vajadusel kohandama: püsiva infektsiooniga patsientidel võib vajalik olla annuse suurendamine;

infektsioonivabadel patsientidel võib kaaluda annuse vähendamist.

Leetrite kokkupuute-eelne/-järgne profülaktika Kokkupuutejärgne profülaktika Kui vastuvõtlik patsient on leetritega kokku puutunud, tuleb annus 0,4 g/kg manustada niipea kui võimalik ja 6 päeva jooksul kokkupuutejärgselt peab tagama leetrite antikehade sisalduse seerumis > 240 mRÜ/ml vähemalt 2 nädalaks. Sisaldust seerumis tuleb kontrollida iga 2 nädala järel ja dokumenteerida. Sisalduse säilitamiseks seerumis > 240 mRÜ/ml võib olla vajalik kordusannus 0,4 g/kg, mida võib korrata üks kord 2 nädala pärast. Kui primaarse/sekundaarse immuunpuudulikkusega patsient on leetritega kokku puutunud ja saab regulaarselt IVIg infusioone, tuleb kaaluda talle niipea kui võimalik ja 6 päeva jooksul kokkupuutest IVIg lisaannuse manustamist. Annus 0,4 g/kg peab tagama leetrite antikehade sisalduse seerumis > 240 mRÜ/ml vähemalt 2 nädalaks. Kokkupuute-eelne profülaktika Kui primaarse/sekundaarse immuunpuudulikkusega patsiendil on oht ka edaspidi leetritega kokku puutuda ja ta saab iga 3…4 nädala järel IVIg säilitusannuse vähem kui 0,53 g/kg, tuleb seda annust suurendada ühel korral tasemeni 0,53 g/kg. See peab tagama leetrite antikehade sisalduse seerumis > 240 mRÜ/ml vähemalt 22 päevaks pärast infusiooni.

Immunomodulatsioon Primaarne immuuntrombotsütopeenia Võib kasutada kahte alternatiivset raviskeemi:

• 0,8…1 g/kg manustatakse 1. päeval; sama annust võib korrata üks kord 3 päeva jooksul;
• 0,4 g/kg manustatakse igapäevaselt 2…5 päeva jooksul.

Retsidiivi tekkel võib ravi korrata.

Guillaini-Barré sündroom 0,4 g/kg ööpäevas 5 päeva jooksul (retsidiivi korral võib manustamist korrata).

Kawasaki tõbi 2,0 g/kg manustada ühekordse annusena. Patsiendid peavad samaaegselt saama ravi atsetüülsalitsüülhappega. Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüradikuloneuropaatia (chronic inflammatory demyelinating polyradiculoneuropathy, CIDP) Algannus: 2 g/kg jagatud annustena 2...5 järjestikuse ööpäeva jooksul. Säilitusannused:1 g/kg 1...2 järjestikuse ööpäeva jooksul iga 3 nädala järel. Ravitoimet tuleb hinnata pärast iga tsüklit; kui pärast 6 kuu möödumist ravitoimet ei täheldata, tuleb ravi lõpetada. Kui ravi on efektiivne, peab pikaajalise ravi vajaduse otsustama arst patsiendi ravivastuse ja säilitusravi tulemuse põhjal. Annuseid ja manustamisintervalle võib olla vaja kohandada haiguse individuaalse kulu järgi.

Multifokaalne motoorne neuropaatia Algannus: 2 g/kg jagatud annustena 2...5 järjestikuse ööpäeva jooksul. Säilitusannus: 1 g/kg iga 2 kuni 4 nädala järel või 2 g/kg iga 4 kuni 8 nädala järel. Ravitoimet tuleb hinnata pärast iga tsüklit; kui pärast 6 kuu möödumist ravitoimet ei täheldata, tuleb ravi lõpetada. Kui ravi on efektiivne, peab pikaajalise ravi vajaduse otsustama arst patsiendi ravivastuse ja säilitusravi tulemuse põhjal. Annuseid ja manustamisintervalle võib olla vaja kohandada haiguse individuaalse kulu järgi. Dermatomüosiit 2 g/kg manustatakse võrdseteks annusteks jagatuna 2…5 järjestikuse ööpäeva jooksul iga 4 nädala järel.

Ravitoimet tuleb hinnata pärast iga tsüklit; kui pärast 6 kuu möödumist ravitoimet ei täheldata, tuleb ravi lõpetada. Kui ravi on efektiivne, peab pikaajalise ravi vajaduse otsustama arst patsiendi ravivastuse ja säilitusravi tulemuse põhjal (vt lõik 5.1). Annuseid ja manustamisintervalle võib olla vaja kohandada haiguse individuaalse kulu järgi.

Kokkuvõte annustamissoovitustest on alljärgnevas tabelis. Näidustus Annus Süstete sagedus Asendusravi Primaarse immuunpuudulikkuse Algannus: sündroomid 0,4...0,8 g/kg iga 3...4 nädala järel

Sekundaarne immuunpuudulikkus 0,2...0,4 g/kg iga 3...4 nädala järel (vastavalt määratlusele lõigus 4.1) Leetrite kokkupuute-eelne/-järgne profülaktika Kokkupuutejärgne profülaktika 0,4 g/kg niipea kui võimalik ja 6 päeva vastuvõtlikel patsientidel jooksul, võib korrata üks kord 2 Kokkupuutejärgne profülaktika 0,4 g/kg lisaks säilitusravile manustada primaarse/sekundaarse lisaannusena 6 päeva jooksul immuunpuudulikkusega patsientidel alates kokkupuutest Kokkupuute-eelne profülaktika 0,53 g/kg kui patsient saab iga 3…4 nädala primaarse/sekundaarse järel säilitusannuse vähem kui immuunpuudulikkusega patsientidel 0,53 g/kg, tuleb seda annust Immunomodulatsioon Primaarne 0,8...1 g/kg esimesel päeval, tõenäoliselt on immuuntrombotsütopeenia vaja korrata üks kord 3 ööpäeva Guillani-Barré sündroom 0,4 g/kg ööpäevas 5 ööpäeva

Kawasaki tõbi 2,0 g/kg ühe annusena koos Krooniline põletikuline Algannus: jagatud annustena 2...5 ööpäeva demüeliniseeriv 2 g/kg jooksul polüradikuloneuropaatia (CIDP)

Näidustus Annus Süstete sagedus Multifokaalne motoorne Algannus: 2 g/kg jagatud annustena neuropaatia 2...5 järjestikuse ööpäeva jooksul

Dermatomüosiit täiskasvanutel 2 g/kg iga 4 nädala järel, jagatuna Lapsed Annustamine lastele ja noorukitele (vanuses 0…18 aastat) ei erine täiskasvanutest, sest kõikide näidustuste korral põhineb annustamine kehakaalul ja annust peab kohandama vastavalt ülalmainitud seisundite kliinilisele ravivastusele.

Maksakahjustus Puudub teave annuse kohandamise vajalikkuse kohta.

Neerukahjustus Ilma kliinilise vajaduseta ei ole annuse kohandamine vajalik, vt lõik 4.4. Eakad Ilma kliinilise vajaduseta ei ole annuse kohandamine vajalik, vt lõik 4.4.

Manustamisviis

Intravenoosne.

Octagam 10% tuleb manustada intravenoosse infusioonina algkiirusega 0,6 ml/kg/h 30 minuti jooksul. Vt lõik 4.4. Kõrvaltoime tekkel peab vähendama manustamiskiirust või infusiooni lõpetama. Sõltuvalt patsiendi taluvusest võib manustamiskiirust järk-järgult suurendada kuni maksimaalse manustamiskiiruseni 7,2 ml/kg/h. Trombemboolsete kõrvaltoimete tekkeriskiga patsientidele tuleb IVIg preparaate manustada võimalikult väikese infusioonikiirusega ja väikeses annuses. Dermatomüosiidiga patsientidel on trombemboolsete kõrvaltoimete risk suurem (vt lõik 4.4) ja seetõttu tuleb neid hoolikalt jälgida ning infusioonikiirus ei tohi ületada 2,4 ml/kg/h.

Enne ja pärast Octagam 10% manustamist võib infusioonisüsteemi voolutada kas 0,9% füsioloogilise lahusega või 5% dekstroosi lahusega.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine (inimese immunoglobuliinid) või ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõigud 4.4 ja 6.1).

IgA selektiivse puudulikkusega patsiendid, kellel on tekkinud IgA-vastased antikehad, sest IgA-d sisaldava ravimi manustamine võib põhjustada anafülaksiat.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravim sisaldab abiainena maltoosi 90 mg/ml. Maltoosi mõju vere glükoosisisalduse mõõtmisele võib anda liiga kõrge valenäidu ja tuua kaasa ebaõige insuliini manustamise, mis võib viia eluohtliku hüpoglükeemia ja surmani. Samuti võivad tegelikud hüpoglükeemia juhud jääda ravimata, kui liiga kõrged valenäidud varjavad hüpoglükeemilist seisundit (vt lõik 4.5). Ägeda neerupuudulikkuse kohta vt allpool.

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida. Ettevaatusabinõud kasutamisel Võimalikke tüsistusi saab sageli vältida, kui:

• veenduda, et patsient ei ole tundlik inimese normaalimmunoglobuliini suhtes, süstides ravimit esialgu aeglaselt (0,6...1,2 m1/kg/h);
• patsienti hoolikalt ja tähelepanelikult jälgida kogu infusiooni jooksul mis tahes sümptomite suhtes. Eriti peab esimese infusiooni ajal ja ühe tunni jooksul pärast infusiooni jälgima tervishoiuasutuse kontrollitud tingimustes patsiente, kellele ei ole varem inimese normaalimmunoglobuliini manustatud, kellel on vahetatud inimese normaalimmunoglobuliini preparaati või kellel oli eelmine infusioon kaua aega tagasi, võimalike kõrvaltoimete tuvastamiseks ja erakorralise ravi manustamise võimaluse tagamiseks probleemide tekkimisel. Kõiki teisi patsiente peab jälgima vähemalt 20 minuti jooksul pärast manustamist.

Kõikidel patsientidel on IVIg manustamise eelduseks:

• küllaldane hüdratsioon enne IVIg infusiooni algust;
• uriinierituse jälgimine;
• seerumi kreatiniinisisalduse jälgimine;
• lingudiureetikumide samaaegse kasutamise vältimine (vt lõik 4.5).

Kõrvaltoimete tekkel tuleb kas infusioonikiirust vähendada või infusioon peatada. Vajalik ravi sõltub kõrvaltoime olemusest ja raskusastmest.

Infusiooniga seotud reaktsioonid Teatud kõrvaltoimed (nt peavalu, õhetus, külmavärinad, müalgia, vilistav hingamine, tahhükardia, alaseljavalu, iiveldus ja hüpotensioon) võivad olla seotud infusioonikiirusega. Lõigus 4.2 kirjeldatud soovitatavaid infusioonikiirusi tuleb täpselt järgida. Patsiente tuleb hoolikalt ja tähelepanelikult jälgida kogu infusiooni vältel mis tahes sümptomite suhtes. Kõrvaltoimed võivad tekkida sagedamini:

• patsientidel, kellele manustatakse inimese normaalimmunoglobuliini esmakordselt, või harvadel juhtudel ka siis, kui vahetatakse inimese normaalimmunoglobuliini preparaati või kui eelmisest infusioonist on möödas kaua aega;
• patsientidel, kellel on ravimata infektsioon või kaasub krooniline põletik.

Ülitundlikkus Ülitundlikkusreaktsioonid on harvad.

Anafülaksia võib tekkida patsientidel,

• kellel on IgA-vastased antikehad ja mittemääratav IgA kontsentratsioon;
• kes on varem talunud ravi inimese normaalimmunoglobuliiniga.

Šoki korral tuleb rakendada standardset šokiravi. Trombemboolia Kliiniliselt on tõestatud seos IVIg manustamise ja trombemboolsete tüsistuste vahel, nt müokardiinfarkt, tserebrovaskulaarne episood (k.a insult), kopsuarteri emboolia ja süvaveenitromboos, mis on eeldatavasti seotud vere viskoossuse suhtelise suurenemisega immunoglobuliini suuremahulise

manustamise järgselt riskirühma patsientidel. Ettevaatlik peab olema IVIg määramisel ja manustamisel ülekaalulistele patsientidele ning patsientidele, kellel on eelnevalt teada tromboosi riskifaktorid (nt kõrge vanus, kõrgvererõhutõbi, diabeet, dermatomüosiit ja anamneesis veresoonte haigused või trombootilised episoodid, omandatud või päriliku trombofiiliaga patsiendid, pikaajaliselt liikumatud patsiendid, raskelt hüpovoleemilised patsiendid, vere viskoossust suurendavate haigustega patsiendid).

Tromboemboolsete kõrvaltoimete ohuga patsientidele tuleb IVIg preparaate manustada minimaalse infusioonikiirusega ja võimalikult väikeses annuses. Äge neerupuudulikkus IVIg ravi saavatel patsientidel on teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest. Enamikel juhtudel tuvastati riskitegurite olemasolu, nt eelnev neerupuudulikkus, diabeet, hüpovoleemia, ülekaalulisus, samaaegselt manustatavad nefrotoksilised ravimid või vanus üle 65 aasta.

Enne IVIg infusiooni ja seejärel asjakohaste ajavahemike järel peab hindama neerutalitluse näitajaid, eriti patsientidel, kellel on hinnanguliselt suurem risk ägeda neerupuudulikkuse tekkeks. Ägeda neerupuudulikkuse riskiga patsientidel tuleb IVIg preparaate manustada minimaalse infusioonikiirusega ja võimalikult väikeses annuses. Neerukahjustuse korral peab kaaluma IVIg ravi lõpetamist. Kuigi neerutalitluse häiret ja ägedat neerupuudulikkust on seostatud paljude registreeritud IVIg preparaatidega, mis sisaldavad erinevaid abiaineid, nt sahharoosi, glükoosi ja maltoosi, moodustavad stabilisaatorina sahharoosi sisaldavad preparaadid registreeritud juhtudest ebaproportsionaalselt suure osa. Riskirühma patsientidel tuleb kaaluda selliseid abiaineid mittesisaldavate IVIg preparaatide kasutamist. Octagam 10% sisaldab maltoosi (vt abiaineid eespool).

Aseptilise meningiidi sündroom IVIg manustamisega seoses on teatatud aseptilise meningiidi sündroomi juhtudest. Sündroom algab tavaliselt mõni tund kuni 2 päeva pärast IVIg manustamist. Tserebrospinaalvedeliku uuringud on sageli positiivsed, pleotsütoosiga kuni mõni tuhat rakku mm3 kohta (peamiselt granülotsütaarsest reast) ja kõrgenenud proteiinitasemega kuni mõnisada mg/dl. Aseptilise meningiidi sündroom võib tekkida sagedamini seoses IVIg manustamisega suures annuses (2 g/kg). Nende nähtudega ja sümptomitega patsientidele peab tegema põhjaliku neuroloogilise uuringu, sealhulgas liikvori analüüsi, et välistada meningiidi muud põhjused.

Aseptilise meningiidi sündroomi remissioon ilma järelnähtudeta on saavutatud mõne päeva jooksul pärast IVIg ravi katkestamist.

Hemolüütiline aneemia IVIg preparaadid võivad sisaldada veregrupi antikehi, mis võivad käituda hemolüsiinidena ja kutsuda in vivo esile erütrotsüütide katmise immunoglobuliinidega, viies positiivse otsese antiglobuliinreaktsioonini (Coombs’i test) ja harva ka hemolüüsini. Pärast IVIg ravi võib tekkida hemolüütiline aneemia erütrotsüütide suurenenud sekvestratsiooni tõttu. IVIg patsiente tuleb jälgida hemolüüsi kliiniliste tunnuste ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.8). Neutropeenia/leukopeenia Pärast IVIg ravi on teatatud neutrofiilide arvu ajutisest vähenemisest ja/või neutropeenia episoodidest, mis mõnikord olid rasked. Tüüpiliselt tekib see IVIg manustamisele järgnevate tundide või päevade jooksul ja taandub spontaanselt 7...14 päeva jooksul.

Transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus IVIg ravi ajal on patsientidel teatatud mõnest ägedast mittekardiogeense kopsuturse juhust (transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus; transfusion related acute lung injury, TRALI). TRALI’t iseloomustab raske hüpoksia, düspnoe, tahhüpnoe, tsüanoos, palavik ja hüpotensioon. TRALI

sümptomid tekivad tüüpiliselt transfusiooni ajal või 6 tunni jooksul pärast transfusiooni, sageli 1...2 tunni jooksul. Seega peab patsiente IVIg manustamise ajal jälgima ja pulmonaalsete kõrvaltoimete tekkel infusiooni kohe lõpetama. TRALI võib olla eluohtlik ja vajada kohest intensiivravi.

Mõju seroloogiliste testide tulemustele Passiivselt üle kantud antikehade taseme ajutine tõus patsiendi veres pärast immunoglobuliini manustamist võib põhjustada valepositiivseid tulemusi seroloogilistes testides. Erütrotsüütide antigeenide, nt A, B või D -vastaste antikehade passiivne ülekandmine võib mõjutada erütrotsüütide antikehade määramise seroloogilisi teste, nt otsene antiglobuliini test (DAT, otsene Coombsi test).

Ülekantavad haigustekitajad Inimverest või -plasmast valmistatud preparaatide kaudu nakatumise vältimiseks on kasutusel standardsed meetmed, sealhulgas doonorite valimine, üksikannetuste ja plasmakogumi sõeltestimine spetsiifiliste infektsioonimarkerite suhtes ning efektiivne viiruste inaktiveerimine/eemaldamine tootmise käigus. Sellele vaatamata ei saa inimverest või –plasmast valmistatud preparaatide manustamisel täielikult välistada haigustekitajate ülekandumise võimalust. See kehtib ka seni tundmatute või uute viiruste ning teiste haigustekitajate suhtes. Kasutatavaid meetmeid peetakse efektiivseks kestaga viiruste jaoks, nt inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV), B-hepatiidi viiruse (HBV) ja C-hepatiidi viiruse (HCV) suhtes.

Ilma kestata viirustele, nt A-hepatiidi viirus (HAV) ja parvoviirus B19, võib nende mõju olla piiratud.

Olemasolev kliiniline kogemus kinnitab, et A-hepatiidi viirust ja parvoviirust B19 ei kanta üle immunoglobuliinidega. Samuti arvatakse, et preparaadi antikehade sisaldus aitab oluliselt kaasa viirusohutusele.

Oluline teave Octagam 10% teatud koostisosade kohta Ravim sisaldab 69 mg naatriumi ühes 100 ml viaalis, mis on võrdne 3,45% WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g. Erütrotsüütide settekiiruse (eksitav) kiirenemine IVIg ravi saavatel patsientidel võib settereaktsioon kiireneda (mittepõletikuline tõus).

Tsirkulatoorne (mahu) ülekoormus Tsirkulatoorne (mahu) ülekoormus võib tekkida, kui manustatava IVIg (või mõne teise inimverest või vereplasmast valmistatud ravimi) maht ja muud kaasuvad infusioonid põhjustavad ägeda hüpervoleemia ja ägeda kopsuturse.

Süstekoha paiksed reaktsioonid Täheldatud on paikseid reaktsioone süstekohal, k.a ekstravasatsioon, süstekoha punetus, süstekoha sügelus ja muud sarnased sümptomid. Lapsed Loetletud hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad nii täiskasvanute kui laste kohta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Nõrgestatud elusvaktsiinid Vähemalt 6 nädalat kuni 3 kuud pärast immunoglobuliini manustamist on nõrgestatud elusvaktsiinide, nt leetrite, punetiste, mumpsi ja tuulerõugete vaktsiini toime nõrgem. Nõrgestatud elusvaktsiine võib kasutada 3 kuu möödumisel immunoglobuliini manustamisest. Leetrite puhul võib vaktsiini toime olla nõrgem kuni 1 aasta. Seetõttu tuleb leetrite vastu vaktsineeritavatel kontrollida vastavaid antikehi.

Lingudiureetikumid Vältida lingudiureetikumide samaaegset manustamist.

Vere glükoosisisalduse määramine Mõned vere glükoosisisalduse määramise süsteemide tüübid (näiteks need, mis põhinevad glükoosi dehüdrogenaas-pürrolokvinoliinkvinooni (GDH-PQQ) või glükoos-värv-oksüdoreduktaasi meetodil) tõlgendavad Octagam 10% sisalduvat maltoosi (90 mg/ml) vääralt glükoosina. Selle tulemuseks võib olla kõrgenenud vere glükoosisisalduse valenäit infusiooni ajal ja infusioonijärgselt 15 tunni jooksul koos insuliini mitteasjakohase manustamisega, mis võib põhjustada eluohtliku või isegi surmaga lõppeva hüpoglükeemia. Samas võib kõrgenenud vere glükoosisisalduse valenäidu tõttu jääda tõeline hüpoglükeemia ravimata. Seega tuleb Octagam 10% või teiste maltoosi sisaldavate parenteraalsete preparaatide manustamisel määrata vere glükoosisisaldust glükoosispetsiifilise meetodiga. Veendumaks selles, et süsteem sobib kasutamiseks parenteraalsete maltoosi sisaldavate preparaatide kasutamise korral, tuleb hoolikalt tutvuda tooteinfoga, sealhulgas testribade kohta käivaga. Vähimagi kahtluse korral preparaadi sobilikkuses kasutamiseks koos parenteraalsete maltoosi sisaldavate ravimitega võtta ühendust testsüsteemi tootjaga.

Lapsed Loetletud koostoimed kehtivad nii täiskasvanute kui laste kohta.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Selle ravimpreparaadi kasutamise ohutust raseduse ajal ei ole kontrollitud kliinilistes uuringutes tõestatud ja seetõttu tohib seda rasedatele naistele manustada vaid ettevaatusega. On tõendatud, et IVIg preparaadid läbivad platsentat, kasvaval määral raseduse kolmandas trimestris. Kliiniline kogemus immunoglobuliinidega näitab, et kahjulikke toimeid raseduse kulule või lootele ja vastsündinule ei ole oodata.

Imetamine Selle ravimpreparaadi kasutamise ohutust imetavatel naistel ei ole kontrollitud kliinilistes uuringutes tõestatud ja seetõttu tohib seda imetavatele emadele manustada vaid ettevaatusega. Immunoglobuliinid erituvad rinnapiima. Kahjulikke toimeid rinnapiimaga toidetavatele vastsündinutele/imikutele ei ole oodata. Fertiilsus Kliiniline kogemus immunoglobuliinidega viitab, et kahjulikke toimeid fertiilsusele ei ole oodata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Octagam 10% ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Sellegipoolest peavad patsiendid, kellel tekivad ravi ajal kõrvaltoimed, ootama enne autojuhtimist või masinate käsitsemist nende möödumist.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Inimese normaalimmunoglobuliinide põhjustatud kõrvaltoimed (esinemissageduse vähenemise järjekorras) on muuhulgas (vt ka lõik 4.4):

• külmavärinad, peavalu, pööritustunne, palavik, oksendamine, allergilised reaktsioonid, iiveldus, liigesevalu, madal vererõhk ja mõõdukas alaseljavalu;
• mööduvad hemolüütilised reaktsioonid; eriti A-, B- ja AB-veregruppidega patsientidel ning (harva) transfusiooni vajavatel hemolüütilise aneemiaga patsientidel;
• (harva) vererõhu järsk langus ja üksikjuhtudel anafülaktiline šokk ka siis, kui patsiendil ei ole eelneva manustamise ajal ülitundlikkust olnud;

• (harva) mööduvad nahareaktsioonid (sh erütematoosluupuse nahavorm – esinemissagedus teadmata);
• (väga harva) trombemboolsed reaktsioonid, nt müokardiinfarkt, insult, kopsuarteri trombemboolia, süvaveenitromboos;
• mööduvad aseptilise meningiidi juhud;
• seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine ja/või äge neerupuudulikkus;
• transfusiooniga seotud ägeda kopsukahjustuse (TRALI) juhud.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Allolev tabel vastab MedDRA organsüsteemide klassifikatsioonile (organsüsteemi klass ja eelistermin). Sagedusmääratlused on kokkuleppeliselt järgmised: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõrvaltoimete esinemissagedus Octagam 10% kliinilistes uuringutes.

MedDRA organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Esinemissagedus vastavalt järjestusele: patsiendi kohta infusiooni kohta Vere ja lümfisüsteemi häired aneemia, leukopeenia, lümfopeenia aeg-ajalt aeg-ajalt Immuunsüsteemi häired (vt lõik ülitundlikkus sage sage 4.4) Silma kahjustused hägune nägemine aeg-ajalt aeg-ajalt Närvisüsteemi häired peavalu väga sage sage Südame häired tahhükardia sage aeg-ajalt Vaskulaarsed häired hüpertensioon sage sage Seedetrakti häired iiveldus sage sage Lihaste, luustiku ja sidekoe müalgia, valu jäsemetes sage aeg-ajalt kahjustused seljavalu, artralgia, lihasespasmid aeg-ajalt aeg-ajalt Respiratoorsed, rindkere ja düpnoe aeg-ajalt aeg-ajalt mediastiinumi häired kopsuarteri emboolia (vt lõik 4.4) aeg-ajalt harv Üldised häired ja palavik sage sage manustamiskoha reaktsioonid väsimus, süstekoha reaktsioon, sage aeg-ajalt Uuringud maksaensüümide suurenenud sage aeg-ajalt Alljärgnevatest reaktsioonidest on teatatud Octagam 10% turuletulekujärgse kogemuse käigus. Turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimete esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel. MedDRA organsüsteemi klass Kõrvaltoime (eelistermini tasemel) Sagedus vastavalt järjestusele: Vere ja lümfisüsteemi häired hemolüütiline aneemia teadmata Immuunsüsteemi häired (vt lõik 4.4) anafülaktiline šokk; teadmata

MedDRA organsüsteemi klass Kõrvaltoime (eelistermini tasemel) Sagedus vastavalt järjestusele: Ainevahetus- ja toitumishäired vedeliku ülekoormus; teadmata Psühhiaatrilised häired segasusseisund; teadmata Närvisüsteemi häired aseptiline meningiit; teadmata Silma kahjustused nägemise halvenemine teadmata Südame häired müokardiinfarkt (vt lõik 4.4); teadmata Vaskulaarsed häired tsirkulatoorne kollaps; teadmata Respiratoorsed, rindkere ja hingamispuudulikkus; teadmata mediastiinumi häired kopsuturse; teadmata Seedetrakti häired kõhulahtisus; teadmata Naha ja nahaaluskoe kahjustused naha eksfoliatsioon; teadmata Lihaste, luustiku ja sidekoe kaelavalu; teadmata kahjustused lihasnõrkus; teadmata Neerude ja kuseteede häired äge neerupuudulikkus (vt lõik 4.4); teadmata Üldised häired ja manustamiskoha turse; teadmata reaktsioonid gripitaoline haigestumine; teadmata Uuringud valepositiivne vere glükoosisisalduse väärtus (vt lõik 4.4) teadmata Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Valitud kõrvaltoimete, nt ülitundlikkusreaktsioonide, tromboemboolia, ägeda neerupuudulikkuse, aseptilise meningiidi sündroomi ja hemolüütilise aneemia kirjeldusi vt lõik 4.4.

Lapsed Enamik lastel täheldatud kõrvaltoimetest Octagam 10% kliinilistes uuringutes hinnati kergeks ja paljud neist allusid lihtsatele meetmetele, nt infusioonikiiruse vähendamine või infusiooni ajutine peatamine. Kõik kõrvaltoimed olid oma tüübilt teadaolevad IVIg preparaatide kõrvaltoimed. Sagedaseim lastel täheldatud kõrvaltoime oli peavalu.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada vedeliku ülekoormust ja hüperviskoossust, eriti riskirühma patsientidel, sh imikutel, eakatel või südame-või neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.4).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: immuunseerumid ja immunoglobuliinid; inimese normaalimmunoglobuliinid intravaskulaarseks kasutamiseks, ATC-kood: J06BA02.

Inimese normaalimmunoglobuliin sisaldab peamiselt immunoglobuliini G (IgG), millel on lai haigustekitajavastaste antikehade spekter.

Inimese normaalimmunoglobuliin sisaldab tavapopulatsioonis esinevaid IgG antikehi. Tavaliselt valmistatakse see vähemalt 1000 doonorilt kogutud vereplasmakogumist. Immunoglobuliin G alamklasside jaotus on sarnane inimese natiivvereplasmale. Selle ravimpreparaadi küllaldane annus taastab vere ebanormaalselt madala immunoglobuliini G sisalduse normaalses vahemikus. Toimemehhanism teistel, asendusravist erinevatel näidustustel ei ole täielikult selge.

Kliinilised uuringud Prospektiivses avatud mitmekeskuselises III faasi uuringus uuriti Octagam 10% efektiivsust ja ohutust idiopaatilise immuuntrombotsütopeeniaga (ITP) patsientidel. Octagam 10% manustati infusioonina annuses 1 g/kg ööpäevas 2 järjestikusel päeval ning patsiente jälgiti 21-päevase perioodi vältel ja järelkontrolli visiidi 63. päeval pärast infusiooni. Hematoloogilisi näitajaid hinnati 2., 7. 14. ja 21. päeval.

Analüüsi kaasati kokku 116 uuritavat, neist 66 kroonilise ITP-ga ja 49 esmaselt diagnoositud ITP-ga. 1 uuritav kaasati eksikombel (ei olnud tegemist ITP-ga) ning jäeti analüüsist välja. Üldine ravivastuse määr oli analüüsitute kogurühmas 80% (95% usaldusvahemik 73%…87%). Kahes kohordis olid kliinilise ravivastuse määrad sarnased: kroonilise ITP-ga patsientide kohordis 82% ja esmaselt diagnoositud ITP-ga patsientide kohordis 78%. Ravivastuse saanutel oli trombotsüütide ravile reageerimise aja mediaan 2 ööpäeva, vahemikus 1...6 ööpäeva.

Üldine maksimaalne infusioonikiirus oli 0,12 ml/kg/min. Nende uuritavate rühmas, kus maksimaalne infusioonikiirus 0,12 ml/kg/min oli lubatud (n = 90), saavutati maksimaalse infusioonikiiruse mediaan 0,12 ml/kg/min (keskmine 0,10 ml/kg/min). Kokku 55% uuritavatest täheldati ravimiga seotud kõrvaltoimeid, esinemissagedused oli nii kroonilise ITP-ga kui ka esmaselt diagnoositud ITP-ga patsientide kohortides sarnased. Kõik ravimiga seotud kõrvaltoimed olid kerged või mõõdukad ja kõik need taandusid. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid peavalu, südame löögisageduse suurenemine (teatada tuli südame löögisageduse muutustest, mis olid > 10 lööki/min) ja püreksia. Infusiooni ajal

või 1 tunni jooksul pärast infusiooni kiirusega ≤ 0,08 ml/kg/min tekkisid ravimiga ja infusiooniga seotud kõrvaltoimed 32 uuritaval 116-st (28%), samas kui ainult 6 uuritaval 54-st (11%) olid need kõrvaltoimed infusioonikiirusega 0,12 ml/kg/min (kui kõrvaltoime tekkis pärast infusiooni lõppu, seostati see kõrvaltoime viimati kasutatud infusioonikiirusega). Seoses uuringuravimi manustamisega ei ilmnenud ühtki hemolüüsi juhtu. Premedikatsiooni infusiooniga seotud kõrvaltoimete leevendamiseks ei rakendatud, v.a. 1 uuritava puhul.

Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüradikuloneuropaatia Retrospektiivne uuring hõlmas andmeid 46 patsiendi kohta, kelle kroonilist põletikulist demüeliniseerivat polüradikuloneuropaatiat (CIDP) raviti Octagam 50 mg/ml infusioonilahusega. Efektiivsusanalüüs hõlmas 24 patsienti, kellest 11 patsienti ei olnud eelnevalt ravitud (1. rühm) ja 13 patsiendile ei olnud manustatud immunoglobuliini 12 nädala jooksul enne ravi alustamist Octagam 50 mg/ml infusioonilahusega (2. rühm). 3. rühmas olid 13 muud patsienti, keda oli eelnevalt ravitud immunoglobuliinidega (immunoglobuliine manustati 12 nädala jooksul enne Octagam 50 mg/ml Manustamise algust). Ravi loeti tõhusaks, kui neuropaatiast tulenevate piirangute koondküsimustiku (Overall Neuropathy Limitations Scale, ONLS) punktisumma langes vähemalt ühe punkti võrra 4 kuu jooksul pärast ravi algust. 1. ja 2. rühmas vähenes skoor oluliselt 41,7% patsientidest (p = 0,02). 3. rühmas (eelnevalt ravitud inimese normaalimmunoglobuliiniga) paranes ONLS skoor ainult 3 patsiendil 13 patsiendist (23,08%); 10 patsiendi väärtused jäid muutumatuks. Eelnevalt IVIg ravi saanud patsientide ONLS skoori märgatavat paranemist ei eeldatud. Uuritud patsientide keskmine vanus oli 65 aastat, mis on suurem kui teistes CIDP uuringutes. Patsientidel vanuses üle 65 aasta oli ravivastuse määr väiksem kui noorematel patsientidel. See on kooskõlas avaldatud andmetega. Dermatomüosiit Prospektiivsesse, juhuslikustatud, topeltpimemeetodil platseebokontrolliga, mitmekeskuselisse uuringusse kaasati kokku 95 dermatomüosiidiga täiskasvanud patsienti (keskmine vanus 53 aastat, vanusevahemik 22…79 aastat; 75% naissoost). Esimesel perioodil (16 nädalat) manustati uuritavatele kas 2 g/kg Octagam 10% või platseebot iga 4 nädala järel 4 infusioonitsüklit. Osalejad võisid jätkata varasemat dermatomüosiidi ravi (maksimaalne annus, nt kortikosteroidide puhul: 20 mg prednisooniga võrdväärset ravimit ööpäevas), kui nad said enne uuringusse kaasamist stabiilset ravi. Esimesel perioodil pidi samaaegselt kasutatava dermatomüosiidi ravimi annus jääma stabiilseks ja ligikaudu 93% osalejatest manustati kortikosteroide (neist ligikaudu 50% prednisooni annusega ≤ 10 mg võrdväärset ravimit ööpäevas). Ravivastuse saavutanute osakaal (paranemise koguskoori (total improvement score, TIS) paranemine ≥ 20 punkti) oli 16. nädalal Octagam 10% rühmas oluliselt suurem kui platseeborühmas (78,72% vs. 43,75%; erinevus 34,97% (95% CI (usaldusvahemik, confidence interval): 16,70; 53,24; p = 0,0008; vt tabel 1).

Tabel 1. TIS -ravivastuse saavutanute osakaal 16. nädalal

Analüüs TIS ravivastus Octagam 10% – Esmane (vähemalt Ravivastusega minimaalne patsientide arv (%) paranemine) Ravivastuse määrade Teisene (vähemalt Ravivastusega mõõdukas patsientide arv (%) paranemine) Ravivastuse määrade

Teisene (vähemalt Ravivastusega oluline paranemine) patsientide arv (%) a Cochrani-Manteli-Haenszeli test. „Vähemalt mõõduka paranemisena“ määratleti TIS suurenemine ≥ 40 punkti ja „Vähemalt olulise paranemisena“ määratleti TIS suurenemine ≥ 60 punkti. TIS põhineb kuuel põhimõõdikul: manuaalne lihasjõudluse hindamine (Manual Muscle Testing, MMT-8), haiguse üldise aktiivsuse (Global Disease Activity, GDA) arstlik hindamine, ekstramuskulaarne aktiivsus, patsiendi GDA, tervise hindamise küsimustik (Health Assessment Questionnaire, HAQ), lihasensüümide aktiivsus. CI = usaldusvahemik; N = patsientide arv. 24-nädalasel avatud jätkuperioodil jätkati 91 osalejale Octagam 10% manustamist iga 4 nädala järel 6 infusioonitsüklit. Sellel perioodil oli lubatud samaaegset immunosupressiivset ravi vähendada ja 15% osalejatest oli võimalik kortekosteroidide annuseid järk-järgult vähendada. Kõigi efektiivsuse tulemusnäitajate puhul (kuni 40. nädalani) säilis Octagam 10% rühmas esimese perioodi ravivastus. Platseeborühmas osalejad saavutasid sarnase ravivastuse pärast jätkuperioodil üleminekut Octagam 10%-le (vt tabel 2). Tabel 2. TIS –ravivastuse saavutanute osakaal 40. nädalal TIS-i ravivastus 40 nädalal Octagam 10% Platseebo/ Octagam Kokku Ravivastuse saavutanute arv (%) Vähemalt minimaalne paranemine 32/45 (71,11%) 32/46 (69,57%) 64/91 (70,33%) 95% CI 57,87; 84,35 56,27; 82,86 60,94; 79,72 Kogu uuringu jooksul manustati Octagam 10% kokku 664 infusioonitsüklit. Kokku tekkis 62 osalejal (65,3%) 282 raviga seotud kõrvaltoimet, mida peeti uuringuravimiga seotuks. Enamik kõrvaltoimetest olid kerged (207/282). Uuringu jooksul ei tekkinud ühelgi patsiendil seisundit, mis oleks vastanud intravaskulaarse hemolüüsi kriteeriumitele. Uuringu ajal vähendati maksimaalset lubatud infusioonikiirust 0,12 ml/kg/min kiirusele 0,04 ml/kg/min. Nii platseebokontrolliga perioodil kui ka kogu uuringu kestel olid trombemboolsete kõrvaltoimete ravimiga kokkupuute suhtes kohandatud esinemissagedused pidevalt väiksemad analüüsides, mis tehti pärast infusioonikiiruse vähendamist (1,54 100 patsientkuu kohta enne ja 0,54 pärast kiiruse vähendamist kogu uuringu kestel). Seetõttu on kaasuvate ohuteguritega dermatomüosiidiga patsientidel soovitatav kasutada väikseimat võimalikku infusioonikiirust (vt ka lõik 4.4). Lapsed Ravimiga Octagam 10% ei ole spetsiifilisi uuringuid lastel läbi viidud. Octagam 50 mg/ml infusioonilahusega viidi siiski läbi prospektiivne avatud III faasi uuring 17 primaarse immuunpuudulikkusega lapsel/noorukil (keskmine vanus 14,0 aastat, vahemik 10,5…16,8). Patsiente raviti 6 kuu vältel. Kliiniline tõhusus oli rahuldav, sest infektsiooni või palavikuga päevade ja koolist puudumise päevade arv oli väike ning infektsioonide tüüp ja raskus oli võrreldav tavapopulatsioonis esinevatega. Ei täheldatud ühtki hospitaliseerimist põhjustanud rasket infektsiooni. Samuti väärib märkimist, et IgG sisalduse säilitamisel vereplasmas ligikaudu 6 g/l oli infektsiooniepisoodide arv väiksem kui IgG sisaldusega vereplasmas ligikaudu 4 g/l.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Intravenoosse manustamise järgselt on inimese normaalimmunoglobuliin koheselt ja täielikult retsipiendi vereringes biosaadav.

Jaotumine

Vereplasma ja ektravaskulaarse vedeliku vahel toimub jaotumine suhteliselt kiiresti, intra- ja ekstravaskulaarse ruumi vahel saavutatakse tasakaal ligikaudu 3...5 ööpäevaga.

Eritumine Inimese normaalimmunoglobuliini keskmine poolväärtusaeg on immuunpuudulikkusega patsientidel vahemikus 26...41 ööpäeva. Poolväärtusaeg võib patsienditi erineda, seda eriti primaarse immuunpuudulikkuse korral. Formaalsed andmed ravimi Octagam 10% farmakokineetika kohta immuuunpuudulikkusega patsientidel puuduvad. IgG ja IgG-komplekside lõhustamine toimub retikuloendoteliaalsüsteemi rakkudes.

Lapsed Ravimiga Octagam 10% ei ole spetsiifilisi uuringuid lastel läbi viidud. Octagam 50 mg/ml infusioonilahusega viidi siiski läbi prospektiivne avatud III faasi uuring 17 primaarse immuunpuudulikkusega lapsel/noorukil (keskmine vanus 14,0 aastat, vahemik 10,5…16,8). Patsiente raviti 6 kuu vältel.

Raviperioodi vältel oli keskmine C tasakaaluseisundis 11,1 ± 1,9 g/l; keskmine madalaim tase oli 6,2 ± 1,8 g/l. Kogu IgG lõplik poolväärtusaeg oli 36 ± 11 päeva, mediaaniga 34 päeva. Kogu IgG jaotusruumala oli 3,7 ± 1,4 l ja kogu organismi kliirens oli 0,07 ± 0,02 l ööpäevas. Leetrite kokkupuute-eelne/-järgne profülaktika Vastuvõtlikel patsientidel ei ole leetrite kokkupuute-eelse/-järgse profülaktika kohta kliinilisi uuringuid tehtud. Octagam 10% vastab bioloogilise hindamise ja teaduslike uuringute keskuse (Center for Biologics Evaluation and Research, CBER) standardi põhjal leetrite antikehade tõhususe minimaalsele lävendväärtusele 0,36 x. Annustamine põhineb farmakokineetilistel arvutustel, võttes arvesse kehakaalu, veremahtu ja immunoglobuliinide poolväärtusaega. Nende arvutuste kohaselt on eeldatavad tulemused järgmised:

• tiiter seerumis 13,5 päeva pärast = 270 mRÜ/ml (annus 0,4 g/kg), mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni määratletud kaitsvat tiitrit, 120 mRÜ/ml, rohkem kui kaks korda;
• tiiter seerumis 22 päeva pärast (t ) = 180 mRÜ/ml (annus 0,4 g/kg);
• tiiter seerumis 22 päeva pärast (t ) = 238,5 mRÜ/ml (annus 0,53 g/kg – kokkupuute-eelne profülaktika).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Immunoglobuliinid on inimorganismi normaalsed koostisosad. Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel ei oma mõtet võõrvalgu suhtes tekkivate antikehade ja nende mõju tõttu. Kliiniline tõendusmaterjal ei viita immunoglobuliinide võimalikule kartsinogeensele või mutageensele toimele, mistõttu eksperimentaalseid uuringuid võõrliikidel ei ole tehtud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maltoos Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimit segada teiste ravimitega ega ühegi teise IVIg preparaadiga.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat Ravimpreparaat tuleb kohe pärast esmakordset avamist ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Mitte lasta külmuda.

Hoida sisepakend välispakendis, valguse eest kaitstult. Ambulatoorse kasutamise korral võib ravimi külmkapist välja võtta hoidmiseks temperatuuril ≤ 25 °C ühekordseks perioodiks kestusega kuni 9 kuud, ületamata kõlblikkusaega. Pärast selle perioodi lõppu ei tohi ravimit tagasi külmkappi panna vaid see tuleb hävitada. Ravimi külmkapist välja võtmise kuupäev tuleb märkida pakendile. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmakordset avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendi suurused:

2 g/20 ml 5 g/50 ml 6 g/60 ml 10 g/100 ml 20 g/200 ml 3 x 10 g/3 x 100 ml 3 x 20 g/3 x 200 ml 30 g/300 ml Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

20 ml lahust 30 ml viaalis. 50 ml lahust 70 ml pudelis. 60 ml lahust 70 ml pudelis. 100 ml lahust 100 ml pudelis. 200 ml lahust 250 ml pudelis. 300 ml lahust 300 ml pudelis. Viaalid/pudelid on valmistatud II tüübi klaasist ning on suletud bromobutüülkummist korgiga.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist tuleb ravim soojendada toa- või kehatemperatuurini.

Lahus peab olema selge või kergelt helkiv ja värvitu või kahvatukollane. Hägust või sademega lahust kasutada ei tohi.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Octapharma (IP) SPRL Route de Lennik 451 1070 Anderlecht Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER

588008

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.06.2008 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.03.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025