RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ondansetron Accord 2 mg/ml, süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml süste-/infusioonilahust sisaldab 2 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina).

Üks 2 ml ampull sisaldab 4 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina). Üks 4 ml ampull sisaldab 8 mg ondansetrooni (ondansetroonvesinikkloriiddihüdraadina).

INN. Ondansetronum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks ml süste-/infusioonilahust sisaldab 3,62 mg naatriumi naatriumtsitraadi, naatriumkloriidi ja naatriumhüdroksiidina.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus. Selge värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud Tsütotoksilisest kemoteraapiast ja radioteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine. Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine. Lapsed Kemoteraapiast põhjustatud iiveldus ja oksendamine lastel alates 6 kuu vanusest. Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine lastel alates 1 kuu vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Keemia- ja kiiritusravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine Täiskasvanud Vähktõve ravi oksendamist põhjustav toime sõltub keemiaravi annustest ning kombinatsioonidest ja kiiritusravi skeemist. Ondansetrooni manustamisviis ja annus peab olema paindlik, vahemikus 8...32 mg ööpäevas ja see määratakse nagu näidatud allpool.

Oksendamist põhjustav keemia- ja kiiritusravi: Ondansetrooni võib manustada nii rektaalselt, suukaudselt (tabletid või siirup), veeni- kui lihasesiseselt.

Enamusele oksendamist põhjustavat keemia- või kiiritusravi saavatele patsientidele tuleb manustada 8 mg ondansetrooni aeglase veenisisese süstena (mitte vähem, kui 30 sekundi jooksul) või lihasesisese süstena vahetult enne ravi ning seejärel manustatakse 12 tunni möödudes 8 mg annus suu kaudu.

Et hoida ära hilisem või pikaajaline oksendamine esimese 24 tunni möödudes, tuleks jätkata ondansetrooni ravi suukaudselt või rektaalselt 5 päeva jooksul pärast ravikuuri.

Tugevat oksendamist põhjustav keemiaravi: Tugevat oksendamist põhjustavat keemiaravi (nt tsisplatiin suurtes annustes) saavatele patsientidele võib ondansetrooni manustada nii suukaudselt, rektaalselt, veeni- kui lihasesiseselt. Keemiaravi esimese 24 tunni jooksul on võrdselt tõhusad järgmised ondansetrooni annustamisskeemid:

• 8 mg ühekordne annus aeglase veenisisese süstena (mitte vähem, kui 30 sekundi jooksul) või

lihasesisese süstena vahetult enne keemiaravi;

• 8 mg annus aeglase veenisisese süstena (mitte vähem, kui 30 sekundi jooksul) või lihasesisese 8 mg

annusena 2…4-tunnise vahega või püsiinfusioonina 1 mg/tunnis 24 tunni jooksul;

• Maksimaalne veenisisene algannus 16 mg, mis on lahjendatud 50…100 ml füsioloogilises lahuses

või teises sobivas infusioonilahuses (vt lõik 6 6), manustatuna infusioonina ning mitte kiiremini kui 15 minuti jooksul vahetult enne keemiaravi. Ondansetrooni algannusele võib järgneda kaks täiendavat 8 mg intravenoosset annust (mitte vähem, kui 30 sekundi jooksul) või intramuskulaarset annust nelja tunnise vahega.

• Suuremat kui 16 mg ühekordset annust ei tohi manustada, sest esineb annusest sõltuv riski

suurenemine QT-intervalli pikenemiseks (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Annustamisskeemi valik sõltub sellest, kui suur on võimalus keemiaravist tingitud oksendamise tekkeks. Ondansetrooni efektiivsust tugevalt oksendamist põhjustava keemiaravi korral saab suurendada, manustades enne keemiaravi algust intravenoosselt ühekordse annusena 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati.

Et hoida ära hilisem või pikaajaline oksendamine esimese 24 tunni möödudes, tuleks jätkata ondansetrooni manustamist suukaudselt või rektaalselt 5 päeva jooksul pärast ravikuuri.

Lapsed Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine lastel alates 6 kuu vanusest ja noorukitel Keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul võib annuse suuruse arvutada kehapindala või kehakaalu alusel (vt allpool). Lastega läbi viidud kliinilistes uuringutes manustati ondansetrooni intravenoosse infusioonina, lahjendatuna 25...50 ml füsioloogilise lahuse või muu sobiva infusioonilahusega ja manustati infusioonina, mille kestus oli vähemalt 15 minutit.

Kehakaalul põhinev annustamine annab kehapindalal põhineva annustamisega võrreldes suuremad ööpäevased koguannused (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ondansetroonvesinikkloriid tuleb lahjendada 5% glükoosi või 0,9% naatriumkloriidi või mõne muu kokkusobiva infusioonilahusega (vt lõik 6.6) ning infundeerida intravenoosselt mitte kiiremini kui 15 minuti jooksul.

Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed Ondansetron Accord’i kasutamise kohta keemiaravist põhjustatud hilise või pikaajalise iivelduse ja oksendamise vältimises. Puuduvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed Ondansetron Accord’i kasutamise kohta kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul lastel. Kehapindalal põhinev annustamine Ondansetrooni tuleb manustada ühekordse intravenoosse annusena 5 mg/m2 vahetult enne keemiaravi. Ühekordne intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. Suukaudse annustamisega võib alustada 12 tundi hiljem ning see võib kesta kuni 5 päeva (tabel 1). 24 tunni jooksul manustatav koguannus (antud jagatud annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg.

Tabel 1: Kehapindalal põhinev annustamine keemiaravi puhul – lapsed (≥ 6 kuud) ja noorukid

Kehapindala 1. päev a,b 2...6. päev (b) < 0,6 m2 5 mg/m2 i.v. pluss 2 mg siirupina 12 2 mg siirupina iga 12 tunni järel ≥ 0,6 m2...≤ 1,2 m2 5 mg/m2 i.v. pluss 4 mg siirupina 12 4 mg siirupi või tabletina iga 12 > 1,2 m2 5 mg/m2 i.v. pluss 8 mg siirupi või 8 mg siirupi või tabletina iga a Intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. b Ööpäevane koguannus manustatuna 24 tunni jooksul (antud jagatud annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg. Tähelepanu: Mitte kõik ravivormid ei pruugi olla saadaval.

Kehakaalul põhinev annustamine Kehakaalul põhinev annustamine annab kehapindalal põhineva annustamisega võrreldes suuremad ööpäevased koguannused (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ondansetrooni tuleb manustada vahetult enne keemiaravi ühekordse intravenoosse annusena 0,15 mg/kg. Veenisisene üksikannus ei tohi ületada 8 mg.

Kaks järgmist veenisisest annust võib manustada 4-tunnise intervalliga. Suukaudse annustamisega võib alustada 12 tundi hiljem ning see võib kesta kuni 5 päeva. (tabel 2).

24 tunni jooksul manustatav koguannus (manustatud jagatud annustena) ei tohi ületada täiskasvanutele antavat annust 32 mg.

Tabel 2: Kehakaalul põhinev annustamine keemiaravi puhul – lapsed (≥ 6 kuud) ja noorukid

Kehakaal 1. päev (a,b) 2...6. päev (b) ≤ 10 kg Kuni kolm annust 0,15 mg/kg i.v. iga 2 mg siirupina iga 12 tunni järel > 10 kg Kuni kolm annust 0,15 mg/kg i.v. iga 4 mg siirupi või tabletina iga a Intravenoosne annus ei tohi ületada 8 mg. b 24 tunni jooksul manustatav koguannus (antud jagatud annustena) ei tohi ületada täiskasvanute annust 32 mg. Tähelepanu: mitte kõik ravivormid ei pruugi olla saadaval.

Eakad 65...74-aastastel patsientidel võib järgida tavapärast täiskasvanute annust. Kõik intravenoossed annused tuleb lahjendada 50...100 ml füsioloogilises või mõnes teises sobivas infusioonilahuses (vt lõik 6.6) ja manustada infusioonina 15 minuti jooksul.

75-aastastel või vanematel patsientidel ei tohi ondansentrooni intravenoosne algannus ületada 8 mg. Kõik intravenoossed annused tuleb lahjendada 50...100 ml füsioloogilises või mõnes teises sobivas infusioonilahuses (vt lõik 6.6) ja manustada infusioonina 15 minuti jooksul. 8 mg algannusele võib vähemalt 4 tunniste vahedega täiendavalt manustada kaks 8 mg intravenoosset annust 15 minutilise infusioonina (vt lõik 5.2). Neerukahjustusega patsiendid Ravimi ööpäevast annust, manustamissagedust ega -viisi ei ole vaja muuta.

Maksakahjustusega patsiendid

Mõõduka või raske maksakahjustusega isikutel on ondansetrooni kliirens tunduvalt vähenenud ja poolväärtusaeg plasmas oluliselt pikem. Selliste patsientide ööpäevane koguannus ei tohi ületada 8 mg ja seetõttu on soovitatav parenteraalne või suukaudne manustamine.

Sparteiini/debrisokviini aeglase metabolismiga patsiendid Sparteiini/debrisokviini aeglasteks metaboliseerijateks peetavatel patsientidel ei ole ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg muutunud. Seega ei erine sellistel patsientidel korduval manustamisel ravimi ekspositsioon üldpopulatsioonis täheldatust. Ravimi ööpäevast annust ega manustamissagedust ei pea muutma.

Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine

Täiskasvanud Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimine: ondansetrooni võib manustada suukaudselt või veeni- või lihasesisese süstena.

Ondansetrooni võib manustada ühekordse annusena 4 mg lihasesse või aeglase veenisisese süstena anesteesia sissejuhatamisel.

Väljakujunenud operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ravi: soovitatakse manustada ühekordne annus 4 mg lihasesiseselt või aeglase veenisisese süstena.

Lapsed Operatsioonijärgne iiveldus ja oksendamine lastel alates 1 kuu vanusest ja noorukitel Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks lastel, kellel operatsioon toimub üldanesteesias, võib manustada ondansetrooni üksikannuse (annuses 0,1 mg/kg kuni maksimaalselt 4 mg) aeglase veenisisese süstena (vähemalt 30 sekundi jooksul) kas enne anesteesia sissejuhatamist, selle ajal või pärast seda.

Ondansetrooni kasutamise kohta operatsioonijärgse oksendamise raviks alla 2-aastastel lastel andmed puuduvad.

Eakad Ondansetrooni kasutamise kohta operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimiseks ning raviks eakatel patsientidel on piiratud kogemus, kuid üle 65-aastased keemiaravi saavad patsiendid taluvad ondansetrooni hästi.

Neerukahjustusega patsiendid Ööpäevast annust, annustamissagedust ega manustamisviisi ei ole vaja muuta. Maksakahjustusega patsiendid Ondansetrooni kliirens on keskmise raskusega või raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel oluliselt vähenenud ja tema poolväärtusaeg seerumis oluliselt pikenenud. Sellistel patsientidel ei tohi ööpäevane annus ületada 8 mg ja seetõttu on soovitatav parenteraalne või suukaudne manustamine.

Sparteiini/debrisokviini aeglase metabolismiga patsiendid Sparteiini ja debrisokviini aeglasteks metaboliseerijateks peetavatel patsientidel ondansetrooni eliminatsiooni poolväärtusaeg ei ole muutunud. Niisiis nendel patsientidel ravimi kontsentratsioon plasmas korduval manustamisel ei erine üldpopulatsioonis täheldatust. Ööpäevast annust või annustamissagedust ei ole vaja muuta.

Manustamisviis

Intravenoosne süste või intramuskulaarne süste või intravenoosne infusioon pärast lahjendamist.

Ravimpreparaadi manustamiseelse lahjendamise juhised, vt lõik 6.6.

Kui ondansetrooni kavatsetakse kasutada keemia- või kiiritusravist põhjustatud hilise iivelduse ja oksendamise vältimiseks täiskasvanutel, noorukitel või lastel tuleb arvestada kehtivaid tavasid ja asjakohaseid juhendeid.

4.3 Vastunäidustused

Samaaegne kasutamine apomorfiiniga (vt lõik 4.5). Ülitundlikkus preparaadi mis tahes komponendi suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ondansetroon metaboliseerub suures osas maksas. Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel väheneb maksakliirens ja pikeneb poolväärtusaeg. Selliste patsientidega tuleb ravimisel olla ettevaatlik piiratud kogemuste tõttu. Ööpäevast annust tuleb nendel patsientidel kohandada (vt lõik 4.2).

Teiste selektiivsete 5-HT retseptori antagonistide suhtes ülitundlikel patsientidel on teatatud ülitundlikkusreaktsioonide tekkest. Hingamisfunktsiooni häireid tuleb ravida sümptomaatiliselt ning arstid peavad neile, kui ülitundlikkusreaktsioonide eelseisundeile, erilist tähelepanu osutama.

Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli (vt lõik 5.1). Lisaks on ondansetrooni kasutavatel patsientidel turuletulekujärgselt teatatud Torsade de Pointes’i juhtudest. Vältida ondansetrooni patsientidel, kellel on kaasasündinud pika QT-intervalli sündroom. Ondansetrooni tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on või võib tekkida QTc-intervalli pikenemine, sh elektrolüütide tasakaalu häirete, südame paispuudulikkuse, bradüarütmiaga patsiendid, või neile, kes võtavad ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või põhjustavad elektrolüütide tasakaalu häireid.

Hüpokaleemia ja hüpomagneseemia tuleb korrigeerida enne ondansetrooni manustamist.

Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud serotoniini sündroomi esinemisest patsientidel (sealhulgas vaimse seisundi muutus, autonoomne ebastabiilsus ja neuromuskulaarsed häired) pärast samaaegset ravi ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimitega (sh selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) ja serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d). Kui samaaegne ravi ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimitega on kliiniliselt vajalik, on soovitatav patsiendi asjakohane jälgimine.

Et ondansetroon kiirendab teadaolevalt jämesoole läbitavust, tuleb alaägeda soolesulguse nähtudega patsiente pärast ravimi manustamist jälgida. Adenotonsillektoomia patsientidel võib iivelduse ja oksendamise profülaktika ondansetrooniga varjata sisemist verejooksu. Seetõttu tuleb neid patsiente pärast ondansetrooni manustamist hoolikalt jälgida.

Ondansetrooniga ravitud patsientidel on teatatud müokardi isheemia juhtudest. Mõnel patsiendil tekkisid sümptomid kohe pärast ondansetrooni manustamist, eriti intravenoosset manustamist. Patsiente tuleb hoiatada müokardi isheemia nähtude ja sümptomite suhtes.

Ravim sisaldab 7,24 mg naatriumi 2 ml ampullis (või 14,48 mg 4 ml ampullis), mis on võrdne 0,36%- ga (või 0,72%-ga) WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Lapsed Ondansetrooni koos hepatotoksiliste kemoterapeutikumidega saavaid lapsi tuleb hoolega jälgida maksafunktsiooni häirete suhtes.

Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine

Kuna ravimi annust arvutatakse mg/kg alusel ning manustatakse kolm annust 4-tunniste intervallidega, on ööpäeva koguannus kõrgem kui ühekordne annus 5 mg/m2, mille järgselt manustatakse suukaudne annus. Kliinilistes uuringutes ei ole võrreldud nende kahe erineva annustamisskeemi efektiivsust. Võrdlev ristuuring näitas mõlema skeemi puhul sarnast efektiivsust (vt lõik 5.1).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Puuduvad tõendid, et ondansetroon aktiveeriks või pärsiks sellega sagedamini koosmanustatavate teiste ravimite ainevahetust. Eriuuringud on näidanud, et farmakokineetilisi koostoimeid ei teki, kui ondansetrooni manustatakse koos alkoholi, tramadooli, furosemiidi, propofooli või temasepaamiga.

Ondansetrooni metaboliseeritakse maksa tsütokroom P450 mitmete ensüümide vahendusel: CYP3A4, CYP2D6 ja CYP1A2. Ondansetrooni metaboliseerivate metaboolsete ensüümide rohkuse tõttu kompenseeritakse ühe ensüümi pärssimine või aktiivsuse langus (nt CYP2D6 geneetiline puudulikkus) tavaliselt teiste ensüümide poolt ning selle tulemuseks on ondansetrooni üldkliirensi või annusevajaduse vähene või ebaoluline muutus.

Ettevaatus on vajalik ondansetrooni manustamisel koos QT-intrvalli pikendavate ja/või elektrolüütide tasakaaluhäireid tekitavate ravimitega (vt lõik 4.4).

Ondansetrooni kasutamine koos QT-intervalli pikendavate ravimitega võib põhjustada täiendava QT- intervalli pikenemise. Ondansetrooni samaaegne kasutamine kardiotoksiliste ravimitega (nt antratsükliinid (nagu doksorubitsiin, daunorubitsiin või trastuzumab)), antibiootikumidega (nt erütromütsiin), seentevastaste ravimitega (nagu ketokonasool), antiarütmikumidega (nt amiodaroon) ja beetablokaatoritega (nt atenolool või timolool) võib suurendada südame rütmihäirete tekkeriski (vt lõik 4.4).

Serotoninergilised ravimid (nt SSRI-d ja SNRI-d): Turuletulekujärgsel perioodil on teatatud serotoniini sündroomi esinemisest patsientidel (sealhulgas vaimse seisundi muutus, autonoomne ebastabiilsus ja neuromuskulaarsed häired) pärast samaaegset ravi ondansetrooni ja teiste serotoninergiliste ravimitega (sh SSRI-d ja SNRI-d). (Vt lõik 4.4).

Apomorfiin: Ondansetrooni ja apomorfiinvesinikkloriidi koosmanustamise järgselt on teatatud tugevalt väljendunud hüpotensioonist ja teadvusekaotusest, mistõttu on koosmanustamine apomorfiiniga vastunäidustatud.

Fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin: Tugevatoimeliste CYP3A4 indutseerijatega (nt fenütoiin, karbamasepiin ja rifampitsiin) ravitud patsientidel suurenes ondansetrooni suukaudne kliirens ning vähenes ondansetrooni sisaldus veres. Tramadool: Väikesemahuliste uuringute andmete põhjal võib ondansetroon vähendada tramadooli analgeetilist toimet.

Antatsiidid ei mõjuta suukaudselt manustatud ondansetrooni imendumist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad kaaluma rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Rasedus Epidemioloogilistest inimuuringutest saadud kogemuse põhjal esineb kahtlus, et esimesel kolmel raseduskuul manustatav ondansetroon põhjustab orofatsiaalseid defekte. 1,8 miljonit rasedust hõlmavas kohortuuringus seostati ondansetrooni manustamist esimesel kolmel raseduskuul huule-suulaelõhe esinemise suurenenud riskiga (3 lisajuhtu 10 000 ravitud naise kohta; korrigeeritud suhteline risk 1,24 (95% usaldusvahemik 1,03...1,48)).

Olemasolevate epidemioloogiliste uuringute tulemused südamedefektide kohta on vastuolulised. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ondansetrooni ei tohi kasutada esimesel kolmel raseduskuul.

Imetamine Puuduvad andmed ondansetrooni eritumise kohta inimese rinnapiima. Uuringud on näidanud, et lakteerivatel loomadel ondansetroon eritub emasloomade piima. Seetõttu ondansetrooni saavatel naistel ei soovitata last rinnaga toita.

Fertiilsus Puudub teave ondansetrooni toime kohta inimese fertiilsusele. Ondansetroon ei mõjuta katseloomade viljakust (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ondansetroon ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on alljärgnevalt ära toodud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10 000). Andmed kõrvaltoimete kohta, mis esinesid väga sageli, sageli ja aeg-ajalt, on üldiselt saadud kliinilistest uuringutest. Arvesse on võetud ka platseebojuhud. Harva ja väga harva esinevate kõrvaltoimete esinemissagedus üldiselt põhineb turuletulekujärgselt teatatud spontaansetest andmetest.

Järgnevaid esinemissagedusi on hinnatud ondansetrooni soovitatavate standardsete annuste kasutamisel.

Immuunsüsteemi häired Harv: Kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, mis on mõnikord rasked, sh anafülaksia*. Teadmata: Lööve, sügelus. * Vt lõik 4.4.

Närvisüsteemi häired Väga sage: Peavalu. Aeg-ajalt: Krambihood, liigutuste häired (sh ekstrapüramidaalreaktsioonid, nt düstoonilised reaktsioonid, okulogüüriline kriis ja düskineesia), mida on täheldatud ilma kindla tõenduseta kliinilistest tagajärgedest. Harv: Pearinglus kiire intravenoosse manustamise ajal. Silma kahjustused Harv: Mööduvad nägemishäired (nt hägune nägemine), eelkõige ondansetrooni veeni manustamisel. Väga harv: Mööduv nägemiskaotus valdavalt ravimi intravenoossel manustamisel. Valdava enamiku nägemiskaotuse juhtude korral toimus täielik paranemine 20 minuti jooksul. Enamik patsiente oli saanud kemoterapeutikume, sealhulgas tsisplatiini. Mõned mööduvad nägemiskaotuse juhud olid kortikaalse päritoluga.

Südame häired* Aeg-ajalt: Südame rütmihäired, valu rindkeres ST-segmendi depressiooniga või ilma, bradükardia. Harv: QTc pikenemine (sh Torsade de Pointes). Teadmata: Müokardi isheemia (vt lõik 4.4). * Vt lõik 4.4.

Vaskulaarsed häired Sage: Soojatunne või nahaõhetus.

Aeg-ajalt: Hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt: Luksumine.

Seedetrakti häired Sage: Kõhukinnisus*. Harv: Kõhulahtisus ja kõhuvalu*. * Vt lõik 4.4.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: Maksafunktsiooni analüüside tulemustes asümptomaatiline tõus*#. * Vt lõik 4.4. # Neid sündmusi täheldati sageli patsientidel, kes said tsisplatiiniga keemiaravi.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv: Rasked nahareaktsioonid, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: Paiksed intravenoosse süstekoha reaktsioonid. Teadmata: Turse.

Kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Kõrvaltoimete profiil lastel ja noorukitel on sarnane täiskasvanutel nähtuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Ondansetrooni üleannustamisega on piiratud kogemused. Enamikul juhtudel olid sümptomid samasugused nendega, millest on juba teatatud patsientidel, kes said soovitatavaid annuseid (vt lõik 4.8). Teatatud sümptomiteks on nägemishäired, raske kõhukinnisus, hüpotensioon ja vasovagaalne episood koos mööduva teise astme AV-blokaadiga. Ondansetroon pikendab annusest sõltuvalt QT-intervalli. EKG jälgimine on soovitatav üleannustamise korral. Pärast suukaudset üleannustamist on väikestel lastel teatatud serotoniini sündroomi juhtudest.

Lapsed Pärast tahtmatut suukaudset ondansetrooni üleannustamist (ületatud hinnanguline allaneelamine 4 mg/kg) on imikutel ja lastel vanuses 12 kuud kuni 2 aastat teatatud serotoniini sündroomi juhtudest

Ravi Spetsiifiline antidoot ondansetroonil puudub, seetõttu tuleb kõikide üleannuse kahtluste korral rakendada asjakohast sümptomaatilist ja toetavat ravi.

Edasine ravi peab toimuma vastavalt kliinilisele näidustusele või riikliku mürgistusteabekeskuse soovitustele, kui see on saadaval.

Ondansetrooni üleannustamise korral ei ole soovitatav oksejuure (ipecacuanha) kasutamine, sest ondansetrooni antiemeetilise toime tõttu see patsientidele tõenäoliselt ei mõju.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: serotoniini (5-HT ) antagonistid, ATC-kood: A04AA01. Toimemehhanism Ondansetroon on tugevatoimeline, väga selektiivne 5-HT retseptori antagonist. Selle iivelduse ja oksendamise vastane täpne toimemehhanism ei ole teada. Kemoterapeutikumid ja kiiritusravi võivad vabastada 5-HT peensooles ning vallandada okserefleksi, aktiveerides vagaalseid aferentseid närvilõpmeid üle 5-HT retseptorite. Ondansetroon blokeerib selle refleksi tekke. Vagaalsete aferentsete närvilõpmete aktivatsioon võib vabastada ka 5-HT area postrema’s, mis asub neljanda vatsakese põhjas ja see võib samuti vallandada oksendamise üle tsentraalse mehhanismi. Seega ondansetrooni toime tsütotoksilisest keemiaravist ja kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ravis on tõenäoliselt tingitud nii perifeerses kui ka tsentraalses närvisüsteemis paiknevate neuronite 5- HT retseptorite antagonismist. Ravimi toimemehhanism operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise korral ei ole teada, kuid sellesse võivad olla kaasatud toimed samasugustele süsteemidele kui tsütotoksilisest ravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise puhul. Uuringud on näidanud, et ondansetroon ei häiri psühhomotoorset funktsiooni ega oma rahustavat toimet. Ondansetroon ei muuda prolaktiini sisaldust plasmas. Kliinilised uuringud näitavad, et ondansetrooni muud ravimvormid, nagu suposiidid, on tsisplatiinist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ravis vähem efektiivsed kui ondansetrooni süstid/tabletid.

QT pikenemine Ondansetrooni toimet QTc-intervallile hinnati topeltpimedas juhuvalikuga platseebo- ja positiivse kontrolliga (moksifloksatsiin) ristuuringus 58 tervel täiskasvanud mehel ja naisel. Ondansetrooni annus 8 mg ja 32 mg infundeeriti intravenoosselt 15 minuti jooksul. Suurima testitud annusega (32 mg) oli QTcF maksimaalne keskmine erinevus platseebost (90% CI ülempiir) pärast ravieelse suhtes kohandamist 19,6 (21,5) millisekundit. Väikseima testitud annusega (8 mg) oli QTcF maksimaalne keskmine erinevus platseebost (90% CI ülempiir) pärast ravieelse suhtes kohandamist 5,8 (7,8) millisekundit. Selles uuringus ei esinenud QTcF väärtusi, mis oleksid ületanud 480 millisekundit ning ükski QTcF pikenemine ei ületanud 60 millisekundit. Elektrokardiograafiliste PR- ega QRS-intervallide mõõtmistes ei täheldatud märkimisväärseid erinevusi.

Lapsed Keemiaravist põhjustatud iiveldus ja oksendamine Ondansetrooni efektiivsust pahaloomuliste kasvajate keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ravis hinnati topeltpimedas, randomiseeritud uuringus, kus osales 415 patsienti vanuses 1…18-aastat (S3AB3006). Keemiaravi päevadel manustati patsientidele kas ondansetrooni 5 mg/m2 intravenoosselt ja 8…12 tunni pärast ondansetrooni 4 mg suukaudselt või ondansetrooni 0,45 mg/kg intravenoosselt ja 8…12 tunni pärast platseebot. Keemiaravi järgselt manustati mõlemale rühmale 3 päeva vältel 4 mg ondansetrooni siirupit kaks korda ööpäevas. Keemiaravi kõige halvemini talutaval päeval ei esinenud oksendamist 49% (5 mg/m2 intravenoosselt ja ondansetrooni 4 mg suukaudselt) ja 41% (0,45 mg/kg intravenoosselt ja platseebo suukaudselt) juhtudel.

Topeltpimedas, randomiseeritud, platseebokontrollitud uuringus (S3AB4003), kus osales 438 patsienti vanuses 1..17-aastat ei esinenud keemiaravi kõige halvemini talutaval päeval oksendamist:

73% patsientidest, kui keemiaravi päeval manustati ondansetrooni veenisiseselt annuses 5 mg/m2 koos 2…4 mg suukaudse deksametasooniga.

71% patsientidest, kui ondansetrooni manustati siirupina annuses 8 mg koos 2…4 mg suukaudse deksametasooniga.

Keemiaravi järgselt manustati mõlemale rühmale 2 päeva jooksul 4 mg ondansetrooni siirupit kaks korda ööpäevas. Kahe ravirühma vahel ei leitud erinevusi kõrvaltoimete iseloomus ega üldises esinemissageduses.

75 lapsel vanuses 6…48 kuud uuriti ondansetrooni efektiivsust avatud, mittevõrdlevas, üherühmalises uuringus (S3A40320). Kõik lapsed said kolm annust ondansetrooni 0,15 mg/kg intravenoosselt, mis manustati 30 minutit enne keemiaravi algust ning seejärel 4 ja 8 tundi pärast esimest annust. Täielik kontroll oksendamise üle saavutati 56% patsientidel.

Teises avatud, mitteopereeritavate laste üherühmalises uuringus (S3A239) uuriti ondansetrooni 0,15 mg/kg intravenoosse ühe annuse efektiivsust, mille järel manustati ondansetrooni 4 mg kaks annust kuni 12-aastastele lastele ja 8 mg 12-aastastele ja vanematele lastele (laste koguarv oli 28). Täielik kontroll oksendamise üle saavutati 42% patsientidel.

Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimine Ondansetrooni ühekordse annuse efektiivsust operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimises uuriti randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus, kus osales 670 last vanuses 1…24 kuud (postkontseptsiooni iga ≥ 44 nädalat, kehakaal ≥ 3 kg). Osalenud patsientidele kavandati teha tõhus operatsioon üldanesteesias ning nende ASA staatus oli ≤ III. Anesteesia sissejuhatuse järel manustati 5 minuti jooksul ühekordselt 0,1 mg/kg ondansetrooni. Nende patsientide osakaal, kellel tekkis 24-tunnise hindamisperioodi (ITT) vältel vähemalt üks oksendamisepisood oli suurem platseebot saanud patsientide seas kui ondansetrooni saanutel (28% vs 11%, p<0,0001).

1469 mees- ja naispatsiendil (vanuses 2…12 aastat), kellel kasutati üldanesteesiat, viidi läbi neli topeltpimedat platseebokontrolliga uuringut. Patsientidele manustati juhuvaliku alusel kas ühekordne annus ondansetrooni intravenoosselt (0,1 mg/kg lastele kehakaaluga 40 kg või vähem, 4 mg lastele kehakaaluga üle 40 kg; patsientide arv = 735) või platseebot (patsientide arv = 734). Uuringuravimit manustati vähemalt 30 sekundi jooksul, vahetult enne või pärast anesteesia sissejuhatamist. Ondansetrooni toime iivelduse ja oksendamise ärahoidmisel oli platseebost oluliselt tugevam. Nende uuringute tulemused on kokku võetud tabelis 3.

Tabel 3 Operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise vältimine ja ravi lastel - ravivastus 24 tunni jooksul

Uuring Tulemusnäitaja Ondansetroon % Platseebo % p-väärtus S3A380 CR 68 39 ≤ 0,001 S3GT09 CR 61 35 ≤ 0,001 S3A381 CR 53 17 ≤ 0,001 S3GT11 iiveldust ei esinenud 64 51 0,004 S3GT11 oksendamist ei esinenud 60 47 0,004 CR = ei esinenud emeetilisi episoode, sümptomaatilist ravi ega ärajätunähte. Ondansetroon ei muuda prolaktiini kontsentratsiooni plasmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ondansetrooni farmakokineetilised omadused ei muutu korduval manustamisel.

a) Ondansetrooni üldised omadused

Imendumine Maksimaalne plasmakontsentratsioon 30 ng/ml saavutatakse ligikaudu 1,5 tundi pärast 8 mg annuse suukaudset manustamist. Suuremate kui 8 mg annuste korral suureneb ondansetrooni ekspositsioon rohkem kui annusega proportsionaalselt.

Tervetel meessoost vabatahtlikel on pärast ühe 8 mg tableti manustamist keskmine biosaadavus ligikaudu 55...60%. Biosaadavus koos toiduga on 17% kõrgem. See tõus ei ole märkimisväärne.

Järgides ondansetrooni intravenoosset manustamist, saavutatakse võrreldav süsteemne kokkupuude.

Jaotumine 70…76% ondansetroonist seondub plasmavalkudega. Teoreetiline jaotusruumala on 2,5 l / kg.

Biotransformatsioon Ondansetroon metaboliseerub peamiselt maksas mitmesuguste tsütokroom P450 ensüümide toimel: CYP3A4, CYP1A2 ja CYP2D6. CYP2D6 ensüümi puudumine (2D6 "nõrk metaboliseerija" fenotüüp) ei mõjuta ondansetrooni farmakokineetikat.

Eritumine Metaboliidid erituvad väljaheite ja uriiniga. Vähem kui 5% ondansetrooni eritatakse muutumatul kujul uriiniga. Ondansetrooni lõplik poolväärtusaeg pärast suukaudset või intravenoosset manustamist on mõlemal ligikaudu 3 tundi. Ondansetrooni farmakokineetika on üldiselt lineaarne, ainult väikeste kõrvalekalletega akumulatsioonifaasis kuni püsiseisundini.

b) Patsientide erirühmad

Lapsed ja noorukid (vanuses 1 kuu…17 aastat) 19-l lapsel vanuses 1…4 kuud, kellele teostati operatsioon, oli kliirens normaliseeritult kehakaalule ligikaudu 30% madalam kui 22-l 5…24 kuu vanusel patsiendil, kuid sarnane kliirensiga patsientidel vanuses 3…12-aastat. Poolväärtusaeg 1…4-kuu vanustel patsientidel oli keskmiselt 6,7 tundi, võrreldes 2,9 tunniga 5…24-kuu vanustel ja 3…12-aastastel patsientidel. Erinevusi farmakokineetilistes parameetrites patsientidel vanuses 1…4 kuud võib osaliselt selgitada vastsündinute ja imikute organismi veesisalduse suurema osakaaluga ning suurema jaotusruumalaga veeslahustuvatele ravimitele, nagu ondansetroon.

Lastel vanuses 3…12-aastat, kellele tehti plaaniline operatsioon üldanesteesias, olid nii ondansetrooni kliirensi kui ka jaotusruumala absoluutväärtused täiskasvanud patsientide väärtustega võrreldes madalamad. Mõlemad parameetrid suurenesid lineaarselt kehakaaluga ning 12-aastastel lähenesid vastavad väärtused noorte täiskasvanute väärtustele. Kui kliirensi ja jaotusruumala väärtused arvestati ümber vastavalt kehakaalule, olid nimetatud parameetrite väärtused erinevate vanuserühmade vahel sarnased. Kehakaalul põhineva annustamise kasutamine kompenseerib vanusega seotud muutused ning normaliseerib efektiivselt süsteemset mõju lastel. Tabel 4. Farmakokineetika lastel vanuses 1 kuu kuni 18 aastat

Uuring Patsiendid Vanus Arv Süsteemne Kliirens Jaotus- Poolväärtus- (intravenoosne ekspositsioon (CL) ruumala aeg (T ) annus) (AUC) (VD ) S3A403191 Operatsioon 1…4 19 360 0,401 3,5 6,7 (0,1 või 0,2 mg/kg) kuud S3A403191 Operatsioon 5…24 22 236 0,581 2,3 2,9 (0,1 või 0,2 mg/kg) kuud S3A40320 Vähk/operatsioon 1…48 115 257 0,582 3,65 4,9 ja (0,15 mg/kg iga 4 h kuud S3A40319 järel/0,1 või 0,2 Pop PK2,3 mg/kg) S3KG024 Operatsioon 3…12 21 240 0,439 1,65 2,9 (2 mg või 4 mg) aastat

S3A-150 Vähk 4…18 21 247 0,599 1,9 2,8 (0,15 mg/kg iga 4 h aastat järel) 1 Ondansetrooni ühekordne intravenoosne annus: 0,1 või 0,2 mg/kg. 2 Populatsiooni farmakokineetika: 64% vähihaigeid ja 36% kirurgilisi patsiente. 3 Hinnanguline populatsioon; AUC põhineb annusel 0,15 mg/kg. 4 Ondansetrooni ühekordne intravenoosne annus: 2 mg (3...7 aastat) või 4 mg (8…12 aastat). 428 isikul vanuses 1 kuu kuni 44 eluaastat (vähktõvega patsiendid, kirurgilised patsiendid ja terved vabatahtlikud) analüüsiti ondansetrooni intravenoosse manustamise järel populatsiooni farmakokineetikat. Selle analüüsi põhjal oli ondansetrooni süsteemne ekspositsioon (AUC) pärast suukaudset või intravenoosset manustamist lastel ja noorukitel võrreldav täiskasvanutega, erandiks olid 1…4 kuu vanused imikud. Ruumala sõltus vanusest, olles täiskasvanutel madalam kui lastel ja imikutel. Kliirens sõltus kehakaalust, kuid mitte vanusest, erandiks olid 1…4 kuu vanused imikud. On raske järeldada, kas 1…4 kuu vanustel imikutel esines vanusest sõltuv täiendav kliirensi langus või oli selles vanuserühmas lihtsalt uuritavaid vähe. Kuna alla 6 kuu vanustele patsientidele manustatakse operatsioonijärgse iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks ainult ühekordne annus, ei ole kliirensi vähenemisel tõenäoliselt kliinilist tähtsust.

Eakad Varajased I faasi kliinilised uuringud tervete eakate vabatahtlikega näitasid ondansetrooni kerget, vanusega seotud kliirensi langust ja poolväärtusaja tõusu. Lai isikutevaheline varieeruvus põhjustas siiski farmakokineetiliste näitajate märkimisväärset kattumist noortel (< 65-aastased) ja eakatel (≥ 65- aastased) isikutel. Keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise kliinilistes uuringutes erinevusi ohutuse või efektiivsuse vahel noorte ja eakate vähihaigete vahel ei olnud.

Tuginedes ondansetrooni hilisematele plasmakontsentratsiooni ja ekspositsiooni-vastuse mudelitele on võimalik suuremat toimet QTcF-le eeldada ≥ 75-aastastel patsientidel, võrreldes noorte täiskasvanud patsientidega pärast ondansetrooni i.v manustamist. Süstelahuse spetsiaalsed annustamissoovitused on antud 65…75-aastastele ja üle 75-aastastele patsientidele (vt lõik 4.2). Suukaudsete ravimvormide ja suposiitide puhul ei ole annustamissoovituste kohandamine vajalik. Maksakahjustusega patsiendid Raske maksakahjustusega patsientidel vähenes kliirens oluliselt, millega kaasnes eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemine (15...32 tundi) ning suukaudne biosaadavus oli presüsteemse metabolismi languse tõttu ligikaudu 100%.

Neerukahjustus Mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens 31…60 ml/min) vähenevad nii süsteemne kliirens kui ka jaotusruumala, mille tulemusel pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg (6,5 tundi pärast i.v. ja 7,1 tundi pärast suukaudset manustamist). See tõus ei ole kliiniliselt oluline. Hemodialüüsi saavatel patsientidel (kreatiniini kliirens < 15 ml/min) tehtud uuring näitas, et ondansetrooni farmakokineetika ei muutunud (uuriti dialüüside vahel).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.Ondansetroon ja selle metaboliidid kuhjuvad rottide piima, piima/plasmasisalduse suhe oli 5,2:1.

Embrüo-loote arengu uuringutes rottidel ja küülikutel ning pre- ja postnataalse arengu toksilisuse uuringutes rottidel ei täheldatud ondansetrooni olulist mõju emasloomadele, järglaste arengule ega reproduktiivsusele. Annused olid ligikaudu 6 ja 24 korda suuremad, kui maksimaalne soovitatav suukaudne annus inimestel kehapindala alusel.

Inimese kloonitud südame ioonkanalite uuringus oli ondansetroon kliiniliselt olulises kontsentratsioonis võimeline mõjutama südame repolarisatsiooni, blokeerides hERG kaaliumikanalid. Üksikasjalikus QT- uuringus vabatahtlikel täheldati annusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist (vt lõik 5.1).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sidrunhappe monohüdraat Naatriumtsitraat Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Vesinikkloriidhape, kontsentreeritud (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata ampull 3 aastat

Süstelahus Pärast esmast avamist tuleb ravim koheselt ära kasutada.

Infusioonilahus Lõigus 6.6 toodud lahustega on ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud 7 päeva jooksul temperatuuril 25ºC ning 2...8°C .

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2…8ºC, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi läbipaistvast klaasist ampullid/merevaikkollasest klaasist ampullid. 2 ml ampullid: Pakendis on 10 või 5 ampulli pappkarbis. 4 ml ampullid: Pakendis on 10 või 5 ampulli pappkarbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Lahust ei tohi steriliseerida autoklaavis.

Ondansetron Accord’i tohib segada vaid selleks ettenähtud infusioonilahustega:

Naatriumkloriidi 0,9% intravenoosne infusioonilahus Glükoosi 5% intravenoosne infusioonilahus Mannitooli 10% intravenoosne infusioonilahus Ringeri intravenoosne infusioonilahus Kaaliumkloriidi 0,3% ja naatriumkloriidi 0,9% intravenoosne infusioonilahus Kaaliumkloriidi 0,3% ja glükoosi 5% intravenoosne infusioonilahus

Pärast lahjendamist selleks ette nähtud infusioonilahustega on Ondansetron Accord’i stabiilsus tõestatud kontsentratsioonidega 0,016…0,64 mg/ml.

Sobivusuuringud on läbi viidud polüvinüülkloriidist infusioonikottidega, polüvinüülkloriidist manustamissüsteemidega, polüetüleenist infusioonikottidega, I tüüpi klaasist pudelite ja polüpropüleenist süstaldega. On näidatud, et Ondansetron Accord’i lahjendused 10% mannitooli, Ringeri, 0,3% kaaliumkloriidi ja 0,9% naatriumkloriidi lahuses, 0,3% kaaliumkloriidi ja 5% dekstroosilahuses, 0,9% naatriumkloriidi ja 5% glükoosilahuses polüvinüülkloriidist infusioonikottides ja polüvinüülkloriidist manustamissüsteemides, polüetüleenist infusioonikottides, I tüüpi klaasist pudelites ja polüpropüleenist süstaldes on stabiilsed.

Sobivus teiste ravimitega Ondansetron Accord’i võib manustada intravenoosse infusioonina kiirusega 1 mg tunnis kasutades 0,9% naatriumkloriidi ja 5% dekstroosi infusioonilahust, nt infusioonisüsteemi või perfuusoriga. Ondansetron Accord’i võib manustada läbi Y-tüüpi tilkinfusioonisüsteemi üheaegselt koos järgmiste ravimitega, kui ondansetrooni kontsentratsioon on 16…160 mikrogrammi/ml (nt vastavalt 8 mg/500 ml ja 8 mg/50 ml);

Tsisplatiin Kontsentratsioonid kuni 0,48 mg/ml (nt 240 mg/500 ml) manustatuna ühe kuni kaheksa tunni jooksul.

Karboplatiin Kontsentratsioonid vahemikus 0,18 mg/ml kuni 9,9 mg/ml (nt 90 mg/500 ml kuni 990 mg/100 ml), manustatuna kümne minuti kuni ühe tunni jooksul.

Etoposiid Kontsentratsioonid vahemikus 0,14 mg/ml kuni 0,25 mg/ml (nt 72 mg/500 ml kuni 250 mg/1000 ml), manustatuna 30 minuti kuni ühe tunni jooksul. Tseftasidiim Annused vahemikus 250…2000 mg lahjendatuna süstevees vastavalt tootja soovitustele (nt 2,5 ml 250 mg ja 10 ml 2g tseftatsidiimi kohta) ning manustatuna veenisisese boolussüstena ligikaudu viie minuti jooksul.

Tsüklofosfamiid Annused vahemikus 100 mg kuni 1 g lahjendatuna süstevees, 5 ml 100 mg tsüklofosfamiidi kohta (vastavalt tootja soovitustele) ning manustatuna veenisisese boolussüstena ligikaudu viie minuti jooksul.

Doksorubitsiin Annused vahemikus 10…100mg lahjendatuna süstevees, 5 ml 10 mg doksorubitsiini kohta (vastavalt tootja soovitustele) ning manustatuna veenisisese boolussüstena ligikaudu viie minuti jooksul.

Deksametasoon 20 mg deksametasoonnaatriumfosfaati võib manustada aeglase veenisisese süstena 2...5 minuti jooksul Y-tüüpi infusioonisüsteemi kaudu, manustades 8 või 16 mg ondansetrooni lahjendatuna 50...100 ml sobivas infusioonilahuses ligikaudu 15 minuti jooksul. Sobivus deksametasoonnaatriumfosfaadi ja ondansetrooni vahel on tõestatud, mistõttu võib neid ravimeid manustada sama süsteemi kaudu

kontsentratsioonides 32 mikrogrammi kuni 2,5 mg/ml deksametasoonnaatriumfosfaati ja 8 mikrogrammi kuni 0,75 mg/ml ondansetrooni.

Lahust tuleb enne kasutamist (samuti pärast lahjendamist) visuaalselt kontrollida. Kasutada võib ainult selget ja praktiliselt osakestevaba lahust.

Lahjendatud lahuseid tuleb hoida valguse eest kaitstult.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Accord Healthcare B.V. Winthontlaan 200 3526 KV Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

679810

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21.04.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.06.2017

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2022