RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1 RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Propofol-Lipuro 10 mg/ml, süste-/infusiooniemulsioon.

2 KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Propofol-Lipuro 10 mg/ml sisaldab

1 ml 10 ml ampull 20 ml ampull või 50 ml viaal 100 ml viaal Propofool 10 mg 100 mg 200 mg 500 mg 1000 mg

INN. Propofolum

Teadaolevat toimet omav abiaine 1 ml süste-/infusiooniemulsiooni sisaldab Sojaoaõli, rafineeritud 50 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3 RAVIMVORM

Süste-/infusiooniemulsioon. Valge piimjas õli/vesi-tüüpi emulsioon.

4 KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Propofool on lühitoimeline intravenoosne üldanesteetikum, mida kasutatakse:

• üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine täiskasvanutel ja üle 1 kuu vanustel lastel;
• kunstlikul ventilatsioonil olevate üle 16-aastaste patsientide sedatsioon intensiivravis;
• sedatsioon diagnostilistel ja kirurgilistel protseduuridel eraldi või kombinatsioonis lokaalse või regionaalanesteesiaga täiskasvanutel ja üle 1 kuu vanustel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Üldised juhised

Propofol-Lipurot tohib manustada ainult haiglates ja vastava varustusega päevaraviosakondades anesteesia- või intensiivravialase väljaõppe saanud arstide järelvalve all. Pidevalt tuleb jälgida vereringe- ja hingamisfunktsiooni (nt EKG, pulssoksümeetria), käepärast peavad olema vahendid hingamisteede avatuse tagamiseks, kunstlikuks ventilatsiooniks ja elustamiseks. Kasutades Propofol- Lipurot patsiendile sedatsiooniks kirurgiliste või diagnostiliste protseduuride ajal, ei tohi seda manustada isik, kes on samaaegselt seotud kirurgilise või diagnostilise protseduuri tegemisega.

Propofol-Lipuroga koos on tavaliselt vaja manustada ka analgeetikume.

Annustamine

Propofol-Lipurot manustatakse intravenoosselt. Annust kohandatakse individuaalselt vastavalt patsiendi ravivastusele.

Üldanesteesia täiskasvanutel

Anesteesia sissejuhatus Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol-Lipurot (ligikaudu 20...40 mg propofooli iga 10 sekundi järel), jälgides patsiendi reaktsiooni kuni anesteesia kliiniliste sümptomite saabumiseni. Enamusele alla 55-aastastest patsientidest on sobivaks annuseks 1,5...2,5 mg/kg kehakaalu kohta. Eakamatel patsientidel ja ASA III/IV klassi (eriti südamefunktsiooni häiretega) patsientidel on vajalik annus väiksem ja Propofol-Lipuro 10 mg/ml koguannust võib vähendada kuni 1 mg/kg kehakaalu kohta või alla selle. Nendel patsientidel peab ravimi manustamiskiirus olema väiksem (ligikaudu 2 ml vastab 20 mg-le, iga 10 sekundi järel).

Anesteesia säilitamine Anesteesiat säilitatakse, manustades Propofol-Lipurot kas püsiinfusioonina või korduvate boolussüstetena. Kasutades korduvate boolussüstete meetodit võib manustada annuseid 25 mg (2,5 ml Propofol-Lipuro 10 mg/ml) kuni 50 mg (5,0 ml Propofol-Lipurot) vastavalt kliinilistele vajadustele. Anesteesia säilitamiseks pideva infusiooni abil on tavaline vajalik annus 4...12 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Eakatel patsientidel, raskes üldseisundis patsientidel, ASA klassi III ja IV patsientidel, hüpovoleemilistel patsientidel ja hüpoproteineemiaga patsientidel võib osutuda vajalikuks annuse vähendamine sõltuvalt patsiendi seisundist raskusest ja rakendatavast anesteesia tehnikast.

Eakatele ei tohi ravimit manustada kiire (ühekordse või korduva) boolussüstina, sest see võib põhjustada kardiorespiratoorset depressiooni.

Üldanesteesia üle 1 kuu vanustel lastel

Anesteesia sissejuhatus Anesteesia induktsiooniks tiitritakse Propofol-Lipurot aeglaselt kuni anesteesia saabumiseni kliiniliste tunnuste alusel. Annust kohandatakse vastavalt vanusele ja/või kehakaalule. Enamusele üle 8-aastastest patsientidest on sobivaks propofooli annuseks ligikaudu 2,5 mg/kg kehakaalu kohta. Noorematele patsientidele, iseäranis vanuses 1 kuu kuni 3 aastat, võib vajalik annus olla suurem (2,5...4 mg/kg kehakaalu kohta).

Üldanesteesia säilitamine Anesteesiat säilitatakse, manustades Propofol-Lipurot infusioonina või korduvate boolussüstetena, et säilitada vajalikku anesteesia sügavust. Vajalik manustamiskiirus on erinevatel patsientidel erinev, kuid kiirus vahemikus 9...15 mg/kg kehakaalu kohta tunnis on piisav rahuldava anesteesia saavutamiseks. Noorematele patsientidele, iseäranis vanuses 1 kuu kuni 3 aastat, võib vajalik annus olla suurem.

ASA klass III ja IV patsientidele on soovitav kasutada väiksemaid annuseid (vt ka lõik 4.4) Kunstlikul ventilatsioonil olevate patsientide sedatsioon intensiivravis

Propofooli kasutamisel sedatsiooniks intensiivravis on soovitatav selle manustamine püsiinfusioonina. Annustamine sõltub sellest, kui sügavat sedatsiooni on vaja. Enamikul patsientidel on piisav sedatsioon saavutatav annustega 0,3...4,0 mg propofooli kg kehakaalu kohta tunnis (vt ka lõik 4.4). Propofool ei ole näidustatud sedatsiooniks 16-aastaste või nooremate patsientide intensiivravis (vt lõik 4.3).

Propofooli manustamine sedatsiooniks Target Controlled Infusion-i (TCI süsteem) abil ei ole intensiivravis soovitatav.

Sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral täiskasvanutel

Sedatsiooni tagamiseks kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride ajal tuleb annuseid ja manustamiskiirust kohandada sõltuvalt ravivastusest. Enamikul juhtudel piisab sedatsiooni tekkeks 0,5...1,0 mg/kg kehakaalu kohta 1...5 minuti jooksul. Sedatsiooni säilitamiseks võib tiitrida Propofol- Lipuro infusiooni sedatsiooni soovitud tasemeni. Enamike patsientide puhul on annus 1,5...4,5 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Kui sedatsioonisügavust on vaja kiiresti suurendada, siis võib infusioonile lisaks kasutada boolusannuseid 10...20 mg (1...2 ml Propofol-Lipuro 10 mg/ml).

Üle 55-aastastel ja ASA III/IV klassi kuuluvatel patsientidel on Propofol-Lipuro vajalik annus väiksem, samuti võib vajalikuks osutuda manustamiskiiruse vähendamine.

Eakatele ei tohi ravimit manustada kiire (ühekordse või korduva) boolussüstina, sest see võib põhjustada kardiorespiratoorset depressiooni.

Sedatsioon diagnostiliste ja kirurgiliste protseduuride korral üle 1 kuu vanustel lastel

Annused ja manustamiskiirused tuleb kohandada vastavalt vajaminevale sedatsiooni sügavusele ja ravivastusele. Enamus lastest vajavad sedatsiooni tekkeks propofooli 1...2 mg/kg kehakaalu kohta. Sedatsiooni säilitamiseks võib tiitrida Propofol-Lipuro infusiooni sedatsiooni soovitud tasemeni. Enamike patsientide puhul on propofooli annus 1,5...9 mg/kg kehakaalu kohta tunnis. Kui sedatsiooni sügavust on vaja kiiresti suurendada, siis võib infusioonile lisaks kasutada boolusannuseid kuni 1 mg/kg kehakaalu kohta.

ASA klass III ja IV patsientidele on soovitav kasutada väiksemaid annuseid.

Manustamisviis ja manustamiskestus

Manustamisviis Intravenoosne kasutamine Propofol-Lipurot manustatakse lahjendamata kujul süstetena või pideva infusiooni teel, kas lahjendamata või lahjendatuna 50 mg/ml (5%) glükoosilahuses või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahuses või siis 1,8 mg/ml (0,18%) naatriumkloriidi ja 40 mg/l (4%) glükoosilahuses (vt ka lõik 6.6). Infusioonipudeleid ja -ampulle tuleb enne kasutamist loksutada. Enne kasutamist tuleb ampulli kael või viaali kummikorgi pealispind puhastada meditsiinilise alkoholiga (pihus või vatitampoonid). Pärast kasutamist tuleb avatud ravimipudelid hävitada. Propofol-Lipuro ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid, olles seega soodsaks pinnaseks mikroorganismide paljunemisele. Seetõttu tuleb Propofol-Lipurot tõmmata aseptiliselt steriilsesse süstlasse või infusioonisüsteemi vahetult pärast ampulli või viaali avamist. Ravimi manustamisega ei tohi viivitada. Kogu manustamise ajal tuleb tagada aseptilised tingimused nii ravimis (Propofol-Lipuro) kui ka infusioonisüsteemis. Propofol-Lipuro infusioonile samaaegselt lisatavad ravimid või vedelikud tuleb manustada võimalikult veenikanüüli lähedal. Filtriga infusioonisüsteemide kasutamisel peavad filtrid olema lipiide läbilaskvad. Propofol-Lipuro ühes ampullis või viaalis ja ükskõik millises süstlas on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. Lahjendamata Propofol-Lipuro infusioon Propofol-Lipuro manustamisel püsiinfusioonina on infusioonikiiruse kontrollimiseks soovitatav alati kasutada büretti, tilgalugejat, süstlapumpasid või volumeetrilist infusioonipumpa. Sarnaselt ükskõik millise rasvemulsiooni parenteraalsele manustamisele, ei tohi ka Propofol-Lipuro püsiinfusioon ühest infusioonisüsteemist kesta üle 12 tunni. Hiljemalt 12 tunni möödumisel tuleb infusioonisüsteem ja Propofol-Lipuro reservuaar hävitada ning asendada uuega. Infusiooni lõppedes või pärast infusioonisüsteemi vahetamist tuleb Propofol-Lipuro ravimijäägid hävitada.

Lahjendatud Propofol-Lipuro infusioon Lahjendatud Propofol-Lipuro infusiooni manustamisel tuleb infusioonikiiruse kontrollimiseks ja lahjendatud Propofol-Lipuro 10 mg/ml tahtmatu kontrollimatu üleannustamise ohu vältimiseks alati kasutada bürette, tilgalugejaid, süstlapumpasid või volumeetrilisi infusioonipumpasid.

Maksimaalne lahjendus ei tohi olla suurem kui 1 osa Propofol-Lipurot 4 osas 50 mg/ml (5%) glükoosi lahuses või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahuses, või 1,8 mg/ml (0,18%) naatriumkloriidi ja 40 mg/ml (4%) glükoosi lahuses (minimaalne kontsentratsioon 2 mg propofooli/ml-is). Lahjendamine peab toimuma aseptilistes tingimustes vahetult enne manustamist ja lahjendatud ravim tuleb ära kasutada 6 tunni jooksul pärast valmistamist.

Süstekohal tekkiva valu leevendamiseks võib ravimit Propofol-Lipuro segada säilitusainevaba 1% lidokaiini süstelahusega (segada 20 osa Propofol-Lipurot kuni 1 osa 1% lidokaiini süstelahusega).

Lihasrelaksante, nagu atrakuurium või mivakuurium, on soovitav Propofol-Lipuroga ühte süsteemi manustada ainult pärast süsteemi läbiloputamist.

Propofooli võib kasutada ka Target Controlled Infusion-i abil. Kasutada aparaadi tootja kasutusjuhendit, sest soovitatavate annustamisskeemide kohta on saadaval erinevaid algoritme.

Manustamiskestus Propofol-Lipurot võib manustada maksimaalselt 7 päeva jooksul.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, soja, maapähklite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Propofol-Lipurot ei tohi kasutada 16-aastastel või noorematel patsientidel sedatsiooniks intensiivravis. Ohutus ja efektiivsus nendel vanusegruppidel ei ole tõestatud (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Propofooli tohivad manustada anesteesiaalase väljaõppega isikud (või asjakohastel juhtudel intensiivravi patsientide ravialase väljaõppega arstid).

Patsiente peab pidevalt jälgima ja alati peavad käepärast olema vahendid patsientide hingamisteede avatuse tagamiseks, kunstliku ventilatsiooni rakendamiseks, hapnikuga rikastamiseks või muudeks elustamistoiminguteks. Propofooli ei tohi manustada diagnostilist või kirurgilist protseduuri tegev inimene.

On teatatud propofooli kuritarvitamisest ja sõltuvusest , eelkõige tervishoiutöötajate poolt. Sarnaselt teiste üldanesteetikumidega võib propofooli manustamine ilma hingamisteede asjakohase käsitluseta põhjustada fataalseid hingamistüsistusi. Propofooli manustamisel sedatsiooniks teadvusel patsiendile kirurgiliste ja diagnostiliste protseduuride tegemiseks tuleb patsiente pidevalt jälgida hüpotensiooni, hingamisteede obstruktsiooni ja hapnikusaturatsiooni languse varaste tunnuste suhtes.

Nagu teiste sedatiivsete ainetega võib ka propofooli kasutamise ajal sedatsiooniks operatsioonide ajal patsiendil tekkida tahtmatuid liigutusi. Liikumatust nõudvate protseduuride ajal võivad need liigutused olla opereeritavale alale ohtlikud.

Enne patsiendi haiglast väljakirjutamist on vajalik piisavalt pikk jälgimisperiood, et tagada täielik taastumine propofooli kasutamise järel. Väga harva võib esineda propofooli kasutamisega seoses esineda operatsioonijärgne teadvusetuseperiood, millega võib kaasuda lihastoonuse tõus. Sellele võib, aga ei pruugi, eelneda ärkvelolekuperiood. Kuigi teadvuse taastumine on spontaanne, tuleb rakendada teadvusetu patsiendi jaoks asjakohast ravi.

Propofooli toime on tavaliselt tuvastatav üle 12 tunni. Propofooli toimet, protseduuri, samaaegselt kasutatud teiste ravimite toimet, patsiendi vanust ja seisundit tuleb arvesse võtta, kui nõustada patsienti järgmistel teemadel.

• Saatja kaasamine manustamiskohast lahkumisel.

• Oskuste või ohtudega seotud ülesannete, näiteks autojuhtimise alustamine.
• Teiste sedatiivse toimega ravimite (nt bensodiasepiinid, opiaadid, alkohol) kasutamine.

Sarnaselt teiste intravenoossete anesteetiliste ainete kasutamisega tuleb olla ettevaatlik südame-, hingamiselundite, neeru- või maksakahjustusega, hüpovoleemiaga või nõrgestatud organismiga patsientidel (vt ka lõik 4.2). Propofooli kliirens on verevoolust sõltuv, seetõttu kaasuv ravi ravimitega, mis vähendavad südame minutimahtu, vähendab veelgi propofooli kliirensit.

Propofoolil puudub vagolüütiline aktiivsus ja seda on seostatud bradükardiaga (aeg-ajalt raskega) ja ka asüstooliaga. Enne anesteesia induktsiooni või anesteesia ajal tuleb kaaluda antikolinergilise aine intravenoosset manustamist, eriti olukordades, kus võiks avalduda vagotoonia või kui propofooli kasutatakse koos teiste ainetega, mis tõenäoliselt põhjustavad bradükardiat.

Kui propofooli manustatakse epilepsiaga patsiendile, võib esineda krambirisk.

Asjakohast tähelepanu tuleb rakendada lipiidide ainevahetuse häiretega patsientidel ja teiste seisundite korral, kui rasvemulsioone tuleb kasutada ettevaatusega.

Seondumata propofooli suurema osakaalu tõttu võib hüpoproteineemiaga patsientidel olla suurem risk kõrvaltoimete tekkeks. Neil patsientidel on soovitatav annust vähendada (vt ka lõik 4.2).

Lapsed Propofooli ei soovitata kasutada vastsündinutel, sest uuringud selle patsientide grupiga on lõpetamata. Farmakokineetilised andmed (vt lõik 5.2) viitavad kliirensi märgatavale langusele vastsündinutel ning neil on väga suur indiviididevaheline varieeruvus. Vanematele lastele soovitatud annuste manustamisel võib tekkida suhteline üleannustamine, mis väljendub raske kardiovaskulaarse puudulikkusena.

Propofooli ei tohi kasutada 16-aastastel või noorematel patsientidel sedatsiooniks intensiivravis, sest propofooli ohutus ja efektiivsus sellel vanusegrupil ei ole tõestatud (vt lõik 4.3).

Nõuanded kasutamise kohta intensiivraviosakonnas Propofooli kasutamist sedatsiooniks intensiivravis on seostatud mitmete metaboolsete häirete ja organsüsteemide puudulikkusega, mis võivad lõppeda surmaga. Teateid on saadud järgmiste kombinatsioonide kohta: metaboolne atsidoos, rabdomüolüüs, hüperkaleemia, hepatomegaalia, neerupuudulikkus, hüperlipideemia, südame rütmihäired, Brugada tüüpi EKG (ST-segmendi elevatsioon ja võlvjas T-sakk) ja/või kiirelt progresseeruv südamepuudulikkus, mis tavaliselt ei reageeri inotroopsele toetavale ravile. Nende sündmuste kombinatsiooni on nimetatud ka propofooli infusiooni sündroomiks. Need juhtumid esinesid peamiselt tõsiste peavigastustega patsientidel ja hingamisteede infektsioonidega lastel, kellele manustati suuremaid annuseid, kui täiskasvanutele sedatsiooniks intensiivravis soovitatud. Alljärgnevad näivad olevat peamised riskitegurid nende sündmuste tekkeks: vähenenud hapnikutransport kudedesse; rasked neuroloogilised vigastused ja/või sepsis; suur annus ühte või mitut järgnevat ravimit – vasokonstriktorid, steroidid, inotroopse toimega ravimid ja/või propofool (tavaliselt annuses, mis ületab 4 mg/kg/h kauem kui 48 tundi).

Ravimit määravad arstid peavad eelpool mainitud riskifaktoritega patsientide puhul olema nimetatud sündmustest teadlikud ning juhul, kui patsiendil tekivad esmased ohusümptomid, lõpetama kohe propofooli manustamise. Kõik intensiivraviosakonnas kasutatavad sedatiivsed ja terapeutilised ained peavad olema tiitritud sellise annuseni, mis tagaksid optimaalse hapnikutranspordi ja hemodünaamilised parameetrid. Intrakraniaalse rõhu tõusuga patsientidele peab olema tagatud vastav ravi, et toetada eelmainitud ravimodifikatsioonide ajal aju perfusiooni. Raviarstidele tuleb meenutada, et võimalusel ei tohiks kasutada suuremat annust kui 4 mg/kg kohta tunnis.

Asjakohast hoolt tuleb rakendada lipiidide ainevahetuse häiretega patsientidel ja teiste seisundite korral, kui lipiidemulsioone tuleb kasutada ettevaatusega.

Kui propofooli manustatakse patsientidele, kellel on eriti kõrge risk lipiidide liigse sisalduse tekkeks, on soovitatav jälgida vere lipiididesisaldust. Propofooli manustamist tuleb vastavalt kohandada, kui jälgimisel nähtub, et rasvu elimineeritakse ebapiisavalt. Kui patsient saab samaaegselt teisi intravenoosseid lipiide, tuleb rasvade kogust vähendada, arvestades lipiidi kogust veenisiseselt manustatava propofooli preparaadis, kusjuures 1,0 ml Propofol-Lipurot sisaldab 0,1 g rasvu.

Täiendavad ettevaatusabinõud Ettevaatus on vajalik mitokondriaalse haigusega patsientide puhul. Nende patsientide seisund võib suurema tõenäosusega halveneda anesteesia, operatsiooni või intensiivravi ajal. Nendele patsientidele on soovitatav normotermia säilitamine, süsivesikute ja piisava hüdratsiooni tagamine. Mitokondriaalse haiguse ägenemise ja propofooli infusiooni sündroomi varased nähud võivad olla sarnased.

Propofol-Lipuro ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid ja toetab mikroorganismide kasvu.

Propofooli aspireerimisel tuleb see aseptiliselt tõmmata steriilsesse süstlasse või manustamissüsteemi kohe pärast ampulli või viaali avamist. Manustamine peab järgnema ilma viivituseta. Aseptikat tuleb järgida nii propofooli kui ka infusioonivahendite korral kogu infusiooniperioodi vältel.

Propofool ja mis tahes propofooli sisaldavad süstlad on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks ühel patsiendil. Vastavalt rasvemulsioonide kasutamise heakskiidetud suunistele ei tohi propofooli üks infusioon kesta kauem kui 12 tundi. Protseduuri lõpus või 12 tunni järel, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem, tuleb ära visata ja uuega asendada nii propofooli reservuaar kui ka infusioonisüsteem.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 100 ml-is, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Propofooli on kasutatud koos spinaal- ja epiduraalanesteesiaga ja koos tavaliselt kasutatavate premedikatsiooni ravimitega, neuromuskulaarsete blokaatoritega, inhaleeritavate ravimpreparaatidega ja analgeetikumidega ning seejuures ei ole täheldatud farmakoloogilist sobimatust. Üldanesteesia või sedatsiooni kasutamisel täiendava vahendina lisaks regionaalse anesteesia võimalustele võib olla vajalik kasutada propofooli väiksemaid annuseid. Muude kesknärvisüsteemi depressantide, nt eelravimite, inhaleeritavate ravimpreparaatide, analgeetikumide samaaegne manustamine võib võimendada propofooli sedatiivset, anesteetilist ja kardiorespiratoorset depressiooni põhjustavat toimet. Rifampitsiiniga ravitud patsientidel on teatatud tõsisest hüpotensioonist pärast anesteesia sissejuhatust propofooliga.

On täheldatud, et valproaati võtvad patsiendid vajavad propofooli väiksemaid annuseid. Neid ravimeid koos kasutades võib kaaluda propofooli annuse vähendamist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Propofooli kasutamise ohutus raseduse ajal ei ole teada. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Propofooli ei tohi manustada rasedatele, välja arvatud juhul, kui see on absoluutselt vajalik. Propofool läbib platsentaarbarjääri ja võib põhjustada vastsündinu depressiooni. Propofooli võib siiski kasutada indutseeritud abordi ajal.

Imetamine

Imetavatel emadel tehtud uuringutes näidati, et propofool eritub väikeses koguses inimese rinnapiima. Seetõttu ei tohi emad imetada 24 tunni jooksul pärast propofooli manustamist. Selle aja jooksul eritunud piim tuleb ära visata.

Fertiilsus Andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiente tuleb teavitada, et oskusi nõudvate toimingute tegemine, näiteks autojuhtimine ja masinate käsitsemine, võivad olla teatud aeg pärast propofooli kasutamist häiritud.

Propofooli toime ei ole üldiselt tuvastatav kauem kui 12 tundi (vt lõik 4.4).

4.8 Kõrvaltoimed

Anesteesia või sedatsiooni induktsioon ja säilitamine propofooliga on tavaliselt sujuv, vaid minimaalse erutusega. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on anesteetilise/sedatiivse aine farmakoloogiliselt ennustatavad kõrvalnähud, näiteks hüpotensioon. Propofooli saanud patsientidel täheldatud kõrvalnähtude olemus, raskusaste ja esinemissagedus võivad olla seotud patsientide seisundi ja tehtava operatsiooni või raviprotseduuriga.

Kõrvaltoimete tabel

Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoimed

Immuunsüsteemi häired Väga harv Anafülaksia kuni anafülaktilise šokini – võib Ainevahetus- ja Teadmata (9) Metaboolne atsidoos (5), hüperkaleemia (5), toitumishäired hüperlipideemia (5) Psühhiaatrilised häired Väga harv Seksuaalne pidurdamatus

Närvisüsteemi häired Sage Taastumisfaasiaegne peavalu

Südame häired Sage Bradükardia (1)

Vaskulaarsed häired Sage Hüpotensioon (2)

Respiratoorsed, rindkere ja Sage Transitoorne apnoe induktsiooni ajal mediastiinumi häired (≥ 1/100, < 1/10)

Seedetrakti häired Sage Iiveldus ja oksendamine taastumisfaasi ajal

Maksa ja sapiteede häired Teadmata (9) Hepatomegaalia (5), hepatiit (12), äge Lihaste, luustiku ja sidekoe Teadmata (9) Rabdomüolüüs (3), (5) kahjustused Reproduktiivse süsteemi ja Teadmata (9) Priapism rinnanäärme häired

Neerude ja kuseteede Väga harv Uriini värvuse muutus pikaajalise häired (< 1/10 000) manustamise järel

Üldised häired ja Väga sage Paikne valu induktsiooni ajal (4) manustamiskoha (≥ 1/10) reaktsioonid

Uuringud Teadmata (9) Brugada tüüpi EKG (5), (6)

Vigastus, mürgistus ja Väga harv Operatsioonijärgne palavik protseduuri tüsistused (< 1/10 000)

(1) Raskeid bradükardiaid esineb harva. On olnud üksikuid teateid progressiooni kohta asüstooliaks. (2) Aeg-ajalt võib hüpotensioon vajada intravenoosset vedelike manustamist ja propofooli manustamiskiiruse vähendamist. (3) Väga harva on kirjeldatud rabdomüolüüsi, kui propofooli on manustatud annustes, mis ületavad intensiivraviosakonna tingimustes sedatsiooni korral rohkem kui 4 mg/kg/h. (4) On võimalik vähendada küünarvarre ja küünarlohu suuremate veenide kasutamise teel. Propofol-Lipuro korral on paikse valu teket võimalik vähendada lidokaiini samaaegse manustamise abil. (5) Nende sündmuste kombinatsiooni, mida kirjeldatakse kui propofooli infusiooni sündroomi, võib näha raskelt haigetel patsientidel, kellel on sündmuste tekkeks mitmeid riskifaktoreid; vt lõik 4.4. (6) Brugada tüüpi EKG – ST-segmendi elevatsioon ja võlvjas T-sakk EKG-s. (7) Kiirelt progresseeruv südamepuudulikkus (mõnel juhul letaalse lõppega) täiskasvanutel. Nendel juhtudel südamepuudulikkus tavaliselt ei reageerinud inotroopsele toetavale ravile. (8) Propofooli kuritarvitamine ja ravimsõltuvus, eelkõige tervishoiutöötajate poolt. (9) Teadmata, sest seda ei ole võimalik hinnata olemasolevate kliiniliste andmete alusel. (10) On teatatud nekroosist, kui kudede eluvõimelisus on kahjustunud. (11) Ravi on sümptomaatiline ja võib hõlmata immobilisatsiooni ning, kui võimalik, kahjustatud jäseme üles tõstmist, jahutamist, tähelepanelikku jälgimist ja vajaduse korral kirurgiga konsulteerimist. (12) Pärast lühi- ja pikaajalist ravi ning patsientidel, kellel puuduvad põhilised riskitegurid. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Juhuslikul üleannustamisel võib tekkida kardiorespiratoorne depressioon.

Ravi Hingamistegevuse supressiooni tuleb ravida kunstliku ventilatsiooni abil hapnikuga. Südame- veresoonkonna depressiooni korral tuleb patsiendi pea paigutada kehast madalamale ning rasketel juhtudel manustada plasmaasendajaid ja vasopressoreid.

5 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised üldanesteetikumid; ATC-kood N01AX10.

Toimemehhanism, farmakodünaamiline toime Propofol-Lipuro intravenoosse manustamise järgselt avaldub ravimi uinutav toime kiiresti. Sõltuvalt süstimise kiirusest algab anesteesia induktsioon 30...40 sekundi möödudes. Ühekordse boolussüsti järgselt on toime kestus lühike kiire metabolismi ja eritumise tõttu (4...6 minutit).

Soovitatavate annustamisskeemide korral ei ole propofooli kliiniliselt märkimisväärset kumulatsiooni korduvate boolussüstide või -infusiooni järgselt täheldatud.

Patsientide teadvus taastub kiiresti.

Anesteesia induktsioonil võib vahel tekkida bradükardiat ja hüpotensiooni, mille põhjuseks on tõenäoliselt vagolüütilise aktiivsuse puudumine. Südame-veresoonkonna seisund normaliseerub tavaliselt anesteesia säilitamise perioodil.

Lapsed Piiratud andmed propofooliga läbiviidud anesteesiast lastel viitavad muutumatule ohutusele ja efektiivsusele 4 tunni jooksul. Kirjanduse andmetel on propofooli pikemaajaline kasutamine lastel ohutuse ja efektiivsuse muutusteta.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Intravenoosse manustamise järel seondub ligikaudu 98% propofoolist plasmavalkudega.

Jaotumine Intravenoosse boolussüsti manustamise järel langeb propofooli esialgne veresisaldus kiirelt, kuna toimub kiire jaotumine erinevatesse keharuumidesse (alfa-faas). Jaotumise poolväärtusaeg on 2...4 minutit.

Eliminatsiooni ajal on ravimisisalduse langus veres aeglasem. Eliminatsiooni poolväärtusaeg beeta- faasis on 30...60 minutit. Seejärel toimub ravimi väljumine kolmandast ruumist, peegeldades propofooli ümberjaotumist nõrga perfusiooniga kudedest.

Tsentraalne jaotusruumala on vahemikus 0,2....0,79 l/kg kehakaalu kohta, stabiilne jaotusruumala jääb vahemikku 1,8...5,3 l/kg kehakaalu kohta.

Biotransformatsioon Propofool metaboliseeritakse peamisel maksas, kus propofool konjugeeritakse glükuroniidideks ja propofoolile vastav kinool muundatakse glükuroniidideks ja sulfaatkonjugaatideks. Kõik metaboliidid on inaktiivsed.

Eritumine Propofool elimineeritakse organismist kiiresti (kogukliirens on ligikaudu 2 l/min). Kliirens toimub metabolismi teel, mis toimub peamiselt maksas, kus see on verevoolust sõltuv. Lastel on kliirens täiskasvanutega võrreldes kiirem. Ligikaudu 88% manustatud annusest eritub metaboliitide kujul uriiniga. Muutumatul kujul eritub uriiniga ainult 0,3%.

Lapsed Pärast ühekordset intravenoosset 3 mg/kg kohta boolussüstet suurenes propofooli kliirens/kg kehakaalu kohta vanusest sõltuvalt järgmiselt. Keskmine kliirens oli tunduvalt madalam vastsündinutel vanuses alla 1 kuu (n = 25) (20 ml/kg/min) võrreldes vanemate lastega (n = 36, vanuses 4 kuud kuni 7 aastat). Lisaks oli märgatav individuaalne varieeruvus vastsündinute seas (3,7...78 ml/kg/min). Nende väheste väga varieeruvate tulemustega katsete põhjal ei ole sellele vanusegrupile võimalik annuseid soovitada.

Keskmine propofooli kliirens vanematel lastel pärast ühekordset 3 mg/kg kohta boolussüstet oli 37,5 ml/min/kg (4- kuni 24-kuused) (n = 8), 38,7 ml/min/kg (11- kuni 43-kuused) (n = 6), 48 ml/min/kg (1- kuni 3-aastased) (n = 12), 28,2 ml/min/kg (4- kuni 7-aastased) (n = 10) võrreldes täiskasvanutega 23,6 ml/min/kg (n = 6).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse ja genotoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud ei ole.

Avalikustatud andmed loomkatsete (sh primaatidel tehtud katsed) kohta kerget kuni mõõdukat anesteesiat tekitavate annustega näitavad, et anesteetikumide kasutamist aju kiire kasvu perioodil saab seostada pikaajaliste kognitiivsete häiretega. Nimetatud mittekliiniliste leidude olulisus on teadmata.

Teratogeenseid toimeid täheldatud ei ole.

Lokaalse tolerantsi uuringutes põhjustas intramuskulaarne süstimine koekahjustuse tekke süstekoha ümbruses.

6 FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Rafineeritud sojaoaõli Keskmise ahelaga triglütseriidid Glütserool Munafosfolipiidid süstimiseks Naatriumoleaat Süstevesi.

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast esmast avamist: ravim kasutada koheselt.

Pärast juhistele vastavat lahjendamist: lahjenduse manustamine peab toimuma koheselt pärast selle valmistamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvitust tüüp I kaasist ampullid, mis sisaldavad 10 või 20 ml emulsiooni. Värvitust tüüp II klaasist, bromobutüülist kummikorgiga viaalid, mis sisaldavad 20 ml, 50 ml või 100 ml emulsiooni.

Pakendite suurused Klaasampullid: 10 x 10 ml, 5 x 20 ml Klaasviaalid: 10 x 20 ml, 1 x 50 ml, 10 x 50 ml, 1 x 100 ml, 10 x 100 ml

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Enne kasutamist tuleb mahuteid loksutada.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Esmase kasutamise järgselt allesjäänud ravim tuleb hävitada, vt lõik 4.2.

Kui ravimi loksutamise järgselt on näha kaks vedelikukihti, ei tohi ravimit kasutada.

Propofol-Lipurot on lubatud kokku segada ainult järgmiste ainetega: 50 mg/ml (5%) glükoosi infusioonilahus, 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi infusioonilahus või 1,8 mg/ml (0,18%) naatriumkloriidilahus ja 40 mg/ml (4%) glükoosilahus, ning säilitusainevaba 10 mg/ml (1%) lidokaiini süstelahusega (vt lõik 4.2).

Propofol-Lipuro koosmanustamine 50 mg/ml (5%) glükoosi infusioonilahuse, 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi infusioonilahuse või 1,8 mg/ml (0,18%) naatriumkloriidilahuse ja 40 mg/ml (4%) glükoosilahusega toimub süstekoha läheduses asuva kolmikkraani kaudu.

7 MÜÜGILOA HOIDJA

B. Braun Melsungen AG Carl-Braun-Straße 1 P.O. Box 1110/1120 D-34209 Melsungen, Saksamaa Tel: +49 5661 71 0 Fax: +49 5661 71 4567

8 MÜÜGILOA NUMBER

574808

9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.03.2008 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.06.2009

10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2024