Prestilol - õhukese polümeerikattega tablett (5mg +10mg)

ATC Kood: C09BX02
Toimeaine: perindopriil +bisoprolool
Tootja: Les Laboratoires Servier

Artikli sisukord

PRESTILOL
õhukese polümeerikattega tablett (5mg +10mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

Prestilol 10 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Bisoproloolfumaraat/perindopriilarginiin

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Prestilol ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Prestilol´i võtmist
  3. Kuidas Prestilol’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Prestilol’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Prestilol ja milleks seda kasutatakse

Prestilol sisaldab ühes tabletis kahte toimeainet, bisoprolooli ja perindopriili.

Bisoproloolfumaraat kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse beeta-blokaatoriteks. Beeta- blokaatorid aeglustavad südame löögisagedust ja suurendavad südamejõudlust vere pumpamisel läbi keha.

Perindopriil on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. See toimib laiendades veresooni, mis võimaldab teie südamel kergemini verd läbi nende pumbata.

Prestilol´i kasutatakse kõrge vererõhu (hüpertensiooni) ja/või stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse (seisund, mil süda ei ole võimeline pumpama läbi organismi piisaval hulgal verd, mille tulemusena tekib õhupuudus ja turse) raviks ja/või südamega seotud seisundite (nt südameinfarkt) riski vähendamiseks stabiilise südame isheemiatõvega (seisund, mil verevool südamesse on vähenenud või blokeeritud) patsientidel ning neil, kellel on juba olnud südameinfarkt ja/või tehtud südant verega varustavate veresoonte laiendamise operatsioon, et parandada südame verevarustust.

Selle asemel, et võtta bisoproloolfumaraati ja perindopriilarginiini eraldi tablettidena, võtate ühe tableti Prestilol´i, mis sisaldab mõlemat toimeainet samades tugevustes.

Mida on vaja teada enne Prestilol´i võtmist

Ärge võtke Prestilol’i:

kui olete bisoprolooli või mõne muu beeta-blokatori, perindopriili või mõne muu AKE-inhibiitori või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline (ülitundlik),

kui teil on südamepuudulikkus, mis halveneb järsku ja/või võib vajada haiglaravi,

kui teil on kardiogeenne šokk (raskekujuline südameseisund, mida põhjustab väga madal vererõhk),

kui teil on südamehaigus, mida iseloomustab madal või ebaregulaarne südame löögisagedus (atrioventrikulaarne II või III astme blokaad, sinoatriaalne blokaad, siinusesõlme nõrkuse sündroom),

kui teil on vähenenud südame löögisagedus,

kui teil on väga madal vererõhk,

kui teil on raskekujuline astma või krooniline kopsuhaigus,

kui teil on raskekujulised jäsemete vereringehäired (nt Raynaud´ sündroom), mis võib põhjustada surinat teie sõrmedes ja varvastes ning nende muutumist kahvatuks või sinakaks,

kui teil on ravimata feokromotsütoom, mis on harvaesinev neerupealsete kasvaja (neerupealse säsi),

kui teil on metaboolne atsidoos, seisund, kui teie veri on liiga happeline,

kui te olete eelneva AKE-inhibiitorravi käigus kogenud sümptomeid nagu vilisev hingamine, näo, keele või kõriturse, tugev sügelus või rasked nahalööbed või teie perekonnas on neid sümptomeid esinenud muudel tingimustel (seisund, mida nimetatakse angioödeemiks),

kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (Prestilol´i kasutamist raseduse varases staadiumis on soovitav samuti vältida- vt raseduse lõik),

kui teil on diabeet või halvenenud neerufunktsioon või te saate vererõhku langetavat ravimit, mis sisaldab aliskireeni,

kui te saate dialüüsi või teostatakse teile teist tüüpi vere filtreerimise protseduuri. Sõltuvalt kasutatavast masinast, ei pruugi Prestilol teile sobida,

kui teil on neeruprobleemid, mistõttu verevool neerudes on vähenenud (neeruarteri stenoos),

kui te saate sakubitriili/valsartaani, mida kasutatakse südamepuudulikkuse raviks (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“ ja „Muud ravimid ja Prestilol“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Prestilol´i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

kui teil on diabeet,

kui teil on neeruprobleemid (sealhulgas neerusiirdamine) või kui te saate dialüüsi,

kui teil on maksaprobleem,

kui teil on aordi- või mitraalstenoos (südamesse viiva peamise veresoone kitsenemus) või hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihase haigus) või neeruarteri stenoos (neere verega varustava arteri kitsenemus),

kui teie veres on suurenenud hormooni tase, mida nimetatakse aldosterooniks (primaarne aldosteronism),

kui teil on südamepuudulikkus või mõni muu südameprobleem nagu väiksed häired südamerütmis või tugev valu rinnus puhkeolekus (Prinzmetal´i stenokardia),

kui te põete vaskulaarset kollageenhaigust (sidekoe haigus) nagu süsteemne erütematoosne lupus või sklerodermia,

kui te olete piiratud soolasisaldusega dieedil või kasutate kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid (liigne kaaliumisisaldus veres võib põhjustada muutusi südamerütmis),

kui te olete hiljuti põdenud kõhulahtisust või oksendanud või teil on vedelikupuudus (Prestilol võib põhjustada vererõhu langust),

kui teil plaanitakse teha LDL-afereesi (kolesterooli eemaldamine verest kindla aparaadi abil),

kui te saate antiallergilist ravi või teile tehakse desensibiliseerivat ravi, et vähendada allergiat mesilaste või herilaste mürgi suhtes,

kui te olete rangel paastul või dieedil,

kui teile plaanitakse tehakse anesteesiat ja/või operatsiooni,

kui teil on jäsemete verevarustuse probleemid,

kui teil on astma või krooniline kopsuhaigus,

kui teil on (või on olnud) psoriaas,

kui teil on neerupealsete kasvaja (feokromotsütoom),

kui teil on kilpnäärme häired (Prestilol võib maskeerida kilpnäärme ületalitluse sümptomeid),

kui teil on angioödeem (raske allergiline reaktsioon koos näo, huulte, keele või kõritursega ning neelamis- või hingamisraskustega). See võib ilmneda mistahes ajal ravi jooksul. Kui teil tekivad sellised sümptomid, lõpetaga Prestilol´i võtmine ja võtke otsekohe ühendust arstiga,

kui te olete mustanahaline võib teil olla suurem angioödeemi esinemissagedus ja väiksem vererõhku alandav toime võrreldes mitte-mustanahalistega,

kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:

  • angiotensiin II retseptori antagonist (AIIRA) (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.

- aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.

Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Prestilol’i“,

kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest, suureneb risk angioödeemi tekkeks:

  • ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks),
  • siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite ravimirühma (kasutatakse siirdatud organite äratõukereaktsiooni vältimiseks),
  • sakubitriil (saadaval fikseeritud kombinatsioonis valsartaaniga), kasutatakse pikaajaliselt südamepuudulikkuse raviks.

Ärge katkestage Prestilol´i võtmist järsku, kuna see võib põhjustada teie südame seisundi tõsist halvenemist. Ravi ei tohi lõpetada järsku, eriti südame pärgarterite haigusega patsientidel.

Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Prestilol´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib selles staadiumis kasutamisel põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt lõik „Rasedus ja imetamine”).

Lapsed ja noorukid

Prestilol´i ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Prestilol

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

On mõned ravimid, mis võivad mõjutada Prestilol´i toimet või mille toimet Prestilol võib mõjutada. Selline koostoime võib teha ühe või mõlema ravimi toime vähemefektiivseks. Samuti võib see suurendada kõrvaltoimete tekkeriski või raskust.

Kindlasti öelge oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

vererõhu või südamehaiguste ravimid (nt amiodaroon, amlodipiin, klonidiin, südameglükosiidid, dilitiaseem, disopüramiid, felodipiin, flekainiid, lidokaiin, metüüldopa, moksonidiin, prokaiinamiid, propafenoon, kinidiin, rilmenidiin, verapamiil),

teised ravimid kõrge vererõhu raviks, sealhulgas angiotensiin II- retseptori blokaatorid (ARB), aliskireen (vt ka teavet lõigus „Ärge kasutage Prestilol´i“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“) või diureetikumid (ravimid, mis suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka),

kaaliumi säästvad diureetikumid (nt triamtereen, amiloriid), kaaliumit sisaldavad toidulisandid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad, teised ravimid, mis võivad tõsta kaaliumisisaldust veres (nt hepariin ja kotrimoksasool, mida teatakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool),

kaaliumi säästvad diureetikumid südamepuudulikkuse raviks: eplerenoon ja spironolaktoon annuses 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas,

sümpatomimeetikumid, mida kasutatakse kliinilise šoki raviks (adrenaliin, noradrenaliin, dobutamiin, isoprenaliin, efedriin),

estramustiin, mida kasutatakse vähi raviks,

ravimid, mida tavaliselt kasutatakse kõhulahtisuse raviks (ratsekadotriil) või siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite ravimirühma). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“,

sakubitriil/valsartaan (kasutatakse pikaajaliseks südamepuudulikkuse raviks). Vt lõigud „Ärge võtke Prestilol’i ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“,

liitium, mida kasutatakse depressiooni või mania raviks,

teatud ravimid, mida kasutatakse depressiooni raviks, nt imipramiin, amitriptülliin, monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid (v.a MAO-B inhibiitorid),

teatud ravimid, mida kasutatakse skisofreenia raviks (antipsühhootikumid),

teatud ravimid, mida kasutatakse epilepsia raviks (fenütoiin, barbituraadid, nt fenobarbitaal),

anesteetikumid, mida kasutatakse kirurgias,

vasodilataatorid, sh nitraadid (ravimid, mis laiendavad veresooni),

trimetoprim, mida kasutatakse infektsioonide raviks,

immunosupressandid (ravimid, mida kasutatakse organismi kaitsemehhanismi vähendamiseks), mida kasutatakse autoimmuunhäirete raviks või siirdamisjärgselt äratõukereaktsiooni ärahoidmiseks (tsüklosporiin, takroliimus),

allopurinool, mida kasutatakse podagra raviks,

parasümpatomimeetilised ravimid, mida kasutatakse selliste seisundite raviks nagu Alzheimer´i tõbi või glaukoom,

paiksed beeta-blokaatorid, mida kasutatakse glaukoomi raviks (silma suurenenud siserõhk),

meflokviin, mida kasutatakse malaaria ennetamiseks või raviks,

baklofeen, mida kasutatakse nt sclerosis multiplexi korral esineva lihasejäikuse raviks,

kullasoolad, eriti intravenoosselt manustatavad (kasutatakse reumatoidartriidi raviks),

diabeediravimid, nt insuliin, metformiin, linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin,

mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeenn või diklofenak) või aspiriin suurtes annustes kasutatuna artriidi, peavalu, valu või põletiku raviks.

Prestilol koos toidu ja joogiga

Prestilol´i on soovitatav võtta enne sööki.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Te peate informeerima oma arsti kui te arvate end olevat rase (või planeerite rasedust). Teie arst soovitab teil tõenäoliselt lõpetada Prestilol´i kasutamine juba enne rasestumist või kohe peale rasedaks jäämist ning soovitab teil selle asemel tarvitada mõnda muud ravimit. Prestilol´i ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib kasutamisel pärast raseduse kolmandat kuud põhjustada tõsist kahju teie lapsele.

Imetamine

Informeerige oma arsti kui te toidate või planeerite alustada lapse rinnaga toitmist. Imetavatel emadel ei ole soovitatav Prestilol´i kasutada. Juhul, kui te soovite oma last rinnaga toita, siis soovitab arst teile mõnda muud ravimit, eriti kui soovite imetada vastsündinut või enneaegset imikut.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Prestilol ei mõjuta üldjuhul tähelepanuvõimet, kuid mõnedel patsientidel võib madala vererõhu tõttu tekkida pearinglus või nõrkus, eriti ravi alguses või ravimi muutmisel ning samuti manustades koos alkoholiga. Kui see mõjub teile nii, võib teie autojuhtimise või masinate käsitsemise võime olla halvenenud.

Kuidas Prestilol´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus on üks tablett ööpäevas. Võtke tablett klaasitäie veega eelistatult iga päev samal kellaajal, hommikul enne sööki.

Neeruhaigusega patsiendid

Prestilol´i ei soovitata kasutada, kui teil on mõõdukas või raske neeruhaigus.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Kasutamine lastel ja noorukitel ei ole soovitatav.

Kui te võtate Prestilol’i rohkem kui ette nähtud

Kui te olete võtnud rohkem tablette kui vaja, võtke kohe ühendust oma arsti või apteekriga. Kõige tõenäolisemalt tekib üleannustamise tagajärjel vererõhu langus, mis võib tekitada teil pearinglust või minestust (kui see juhtub, võib abi olla pikaliheitmisest nii, et jalad on tõstetud üles), tõsiseid hingamisraskusi, värinaid (veresuhkru languse tõttu) ja südame löögisageduse vähenemist.

Kui te unustate Prestilol’i võtta

Oluline on võtta ravimit iga päev, kuna regulaarne manustamine toimib paremini. Juhul kui siiski unustate Prestilol’i võtta, siis võtke järgmine annus tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Prestilol´i võtmise

Ärge lõpetage Prestilol´i manustamist järsku või muutke annust ilma arstiga konsulteerimata, kuna see võib põhjustada teie südameseisundi halvenemist. Ravi ei tohi lõpetada järsku, eriti südame pärgarterite haigusega patsientidel.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui täheldate endal ükskõik millist järgnevatest kõrvaltoimetest, katkestage ravimi võtmine ja võtke otsekohe ühendust oma arstiga:

  • tugev pearinglus või minestus madala vererõhu tõttu (sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10st),
  • südamepuudulikkuse halvenemine, mis põhjustab õhupuudust ja/või vedelikupeetust (sage: võib mõjutada kuni 1 inimest 10st),
  • näo, huulte, suu, keele või kõriturse, hingamisraskused (angioödeem) (aegajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100st),
  • äkiline vilistav hingamine, valu rinnus, hingeldamine või hingamisraskused (bronhospasm) (aeg ajalt: võib mõjutada kuni 1 inimest 100st),
  • ebaharilikult kiired või ebatavalised südamelöögid, valu rinnus (rinnaangiin) või südameinfarkt (väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000st),
  • käte ja jalgade nõrkus, kõnehäired, mis võivad olla võimalikud insuldi sümptomid (väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000st),
  • kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhu ja seljavalu, millega kaasneb halb enesetunne (väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000st),
  • naha või silmade kollasus (ikterus), mis võivad olla hepatiidi sümptomid (väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000st),
  • nahalööve, mis sageli algab punaste sügelevate laikudega näol, kätel või jalgadel (multiformne erüteem) (väga harv: võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000st).

Prestilol on üldjuhul hästi talutav, kuid nagu iga ravimi puhul, võivad inimestel tekkida erinevad kõrvaltoimed, eriti ravi alustamisel.

Öelge otsekohe oma arstile või apteekrile, kui te täheldate mõnda järgmistest kõrvaltoimetest:

Väga sage (võib mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st):

  • aeglane südame löögisagedus.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

  • peavalu,
  • pearinglus,
  • peapööritus,
  • maitsetundlikkuse häired,
  • torkimistunne,
  • surinatunne või tuimus kätes või jalgades,
  • nägemishäired,
  • tinnitus (lisamüra kõrvades),
  • külmatunne kätes või jalgades,
  • köha,
  • õhupuudus,
  • seedetrakti häired nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, seedehäired või düspepsia, kõhulahtisus, kõhukinnisus,
  • allergilised reaktsioonid nagu nahalööve, sügelus,
  • lihaskrambid,
  • väsimusetunne,
  • väsimus.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

  • tujumuutused,
  • unehäired,
  • depressioon,
  • suukuivus,
  • tugev sügelus või rasked nahalööbed,
  • villikogumite moodustumine nahale,
  • naha suurenenud tundlikkus valgusele (valgustundlikkuse reaktsioon),
  • higistamine,
  • neeruprobleemid,
  • impotentsus,
  • eosinofiilide liig (teatud tüüpi valged vererakud),
  • uimasus,
  • minestus,
  • südamelöökide tunnetamine (palpitatsioonid),
  • tahhükardia,
  • ebaregulaarne südame löögisagedus (AVjuhtehäired),
  • veresoonte põletik (vaskuliit),
  • pearinglus püstitõusmisel,
  • lihasnõrkus,
  • artralgia (liigesevalu),
  • müalgia (lihasvalu),
  • valu rinnus,
  • halb enesetunne,
  • lokaalne turse (perifeerne ödeem),
  • palavik,
  • kukkumine,
  • muutused vereanalüüsides: suurenenud kaaliumisisaldus veres, mis on pöörduv ravi katkestamisel, vähenenud naatriumisisaldus veres, väga väike vere suhkru sisaldus (hüpoglükeemia) diabeetikutel, uurea sisalduse suurenemine veres, kreatiniini sisalduse suurenemine veres.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

  • õudusunenäod, hallutsinatsioonid,
  • vähenenud pisaravool (kuiv silm),
  • kuulmishäired,
  • erektsioonihäired,
  • maksapõletik, mis võib põhjustada naha ja silmavalgete kollasust,
  • allergiline tilkuv nina, aevastamine,
  • allergialaadsed sümptomid nagu sügelus, nahaõhetus, lööve,
  • psoriaasi süvenemine,
  • muutused vereanalüüsides: suurenenud maksaensüümide sisaldus veres, bilirubiini sisalduse suurenemine veres, vere rasvasisalduse kõrvalekalded normist.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10000-st):

  • segasus,
  • silmaärritus ja punetus (konjunktiviit),
  • eosinofiilne kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletik),
  • kõhunäärmepõletik (põhjustab tugevat valu kõhus ja seljas),
  • juuste väljalangemine,
  • naastulise nahalööbe (psoriaas) ilmnemine või halvenemine, psoriaasilaadne lööve,
  • äge neerupuudulikkus,
  • muutused vereanalüüsides nagu madal valgete ja punaste vererakkude arv, madal hemoglobiinisisaldus veres, väike trombotsüütide arv.

Kontsentreeritud uriin (tumedat värvi), iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, segasus ja krambihood, mis võivad tekkida ebaadekvaatse ADH (antidiureetilise hormooni) sekretsiooni tõttu. Kui teil on need sümptomid, võtke ühendust oma arstiga nii kiiresti kui võimalik.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Prestilol´i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja purgil pärast „Kõlblik kuni“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Pärast avamist tuleb 10 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldav purk ära kasutada 20 päeva jooksul. Pärast avamist tuleb 28 või 30 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldav purk ära kasutada 60 päeva jooksul.

Pärast avamist tuleb 100 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldav purk ära kasutada 100 päeva jooksul.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Prestilol sisaldab

  • Toimeained on bisoproloolfumaraat ja perindopriilarginiin. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg bisoproloolfumaraati (vastab 8,49 mg bisoproloolile) ja 5 mg perindopriilarginiini (vastab 3,395 mg perindopriilile).
  • Abiained on mikrokristalliline tselluloos PH 102 (E460), kaltsiumkarbonaat (E170), eelželatiniseeritud maisitärklis, naatriumtärklisglükolaat, tüüp A (E468), veevaba kolloidne ränidioksiid (E551), magneesiumstearaat (Liga E572), naatriumkroskarmelloos (E468), glütserool (E422), hüpromelloos (E464), makrogool 6000, titaandioksiid (E171), kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), puhastatud vesi.

Kuidas Prestilol välja näeb ja pakendi sisu

Roosakasbeež ümmargune kahekihiline õhukese polümeerikattega tablett, mille ühele küljele on pressitud ja teisele küljele „10/5“.

Tabletid on saadaval karpides, mis sisaldavad 10, 28, 30, 84 (kolm 28 tabletti sisaldavat purki), 90 (kolm 30 tabletti sisaldavat purki), 100 ja 120 (neli 30 tabletti sisaldavat purki).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Les Laboratoires Servier 50 rue Carnot

92284 Suresnes cedex Prantsusmaa

Tootjad

Les Laboratoires Servier Industrie 905, route de Saran

45520 Gidy

Prantsusmaa

ja

Servier (Ireland) Industries Ltd (SII)

Moneylands,

Gorey Road – Arklow- Co. Wicklow

Iirimaa

ja

Anpharm Przedsiebiorstwo Farmaceutyczne S.A. 03-236 Warszawa

ul. Annopol 6b Poola

ja

EGIS Pharmaceuticals PLC

H-9900 Körmend, Mátyás király u.65

Ungari

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Servier Laboratories OÜ

Rotermanni 8, 10111 Tallinn

Tel: +372 664 5040

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria

Cosyrel 10mg/5mg Filmtabletten

Belgia

Bipressil 10mg/5mg comprimé pelliculé

Bulgaaria

Prestilol 10mg/5mg филмирани таблетки

Horvaatia

Prestilol 10mg/5mg filmom obložene tablete

Küpros

Cosyrel 10mg/5mg επικαλυµµένα µε λεπτό υµένιο δισκία

Tšehhi Vabariik

Cosyrel 10mg/5mg, potahované tablety

Eesti

Prestilol

Soome

Cosyrel 10mg/5mg Tabletti, kalvopäällysteinen

Prantsusmaa

Cosimprel 10mg/5mg, comprimé pelliculé

Kreeka

Cosyrel 10mg/5mg επικαλυµµένα µε λεπτό υµένιο δισκία

Ungari

Cosyrel 10mg/5mg filmtabletta

Iirimaa

Cosimprel 10mg/5mg film-coated tablet

Itaalia

Cosyrel

Läti

Prestilol 10mg/5mg apvalkotās tabletes

Leedu

Cosimprel 10mg/5mg plėvele dengtos tabletės

Luksemburg

Bipressil 10mg/5mg comprimé pelliculé

Holland

Cosimprel 10 mg/5 mg filmomhulde tabletten

Poola

Prestilol

Portugal

Cosyrel 10mg/5mg

Rumeenia

Cosyrel 10mg/5mg comprimate filmate

Slovakkia

Prestilol 10mg/5mg filmom obalené tablety

Sloveenia

Cosyrel 10mg/5mg filmsko obložene tablete

Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Prestilol 10 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg bisoproloolfumaraati (vastab 8,49 mg bisoproloolile) ja 5 mg perindopriilarginiini (vastab 3,395 mg perindopriilile).

INN. Bisoprololum, perindoprilum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Roosakasbeež ümmargune kahekihiline õhukese polümeerikattega tablett diameetriga 7 mm ja kumerusraadiusega 12,7 mm, mille ühele küljele on pressitud ja teisele küljele „10/5“.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Arteriaalse hüpertensiooni ja/või stabiilse südame isheemiatõve ravi (patsientidel, kellel on anamneesis müokardiinfarkt ja/või revaskularisatsiooni protseduur) ja/või stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi vasaku vatsakese süstoolse funktsiooni languse korral täiskasvanud patsientidel, kellel on haigus allunud ravile bisoprolooli ja perindopriili manustamisel samades annustes.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tavaline annus on üks tablett üks kord ööpäevas.

Patsiend seisund tuleb stabiliseerida kasutades sama bisoprolooli ja perindopriili annust vähemalt 4 nädala jooksul. Fikseeritud annusega kombinatsioon ei sobi ravi alustamiseks.

Juhul kui on vajalik annuse muutmine, tuleb toimeainete individuaalsed annused tiitrida eraldi.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Neerukahjustusega patsientidel peab Prestilol 10 mg/ 5 mg soovitatav annus põhinema kreatiniini kliirensil nagu on toodud allolevas tabelis 1:

Tabel 1: annuse kohandamine neerukahjustuse korral

Kreatiniini kliirens (ml/min)

Soovitatav ööpäevane annus

 

 

ClCR ≥ 60

Üks Prestilol 10 mg/5 mg tablett

 

 

ClCR < 60

Ei ole sobilik. Soovitatav on tiitrida toimeainete annused eraldi.

 

 

Maksakahjustus (vt lõigud 4.4 ja 5.2)

Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Eakad

Prestilol´i tuleb manustada vastavalt neerufunktsioonile.

Lapsed

Prestilol´i ohutus ja efektiivsus lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Seega kasutamine lastel ja noorukitel ei ole soovitatav.

Manustamisviis

Prestilol tabett tuleb manustada ühekordse annusena üks kord ööpäevas hommikul, enne sööki.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või mis tahes teise AKEinhibiitori suhtes;
  • Äge südamepuudulikkus või südamepuudulikkuse dekompensatsiooni episoodid, mis vajavad veenisisest inotroopset ravi;
  • Kardiogeenne šokk;
  • Teise või kolmanda astme atrioventrikulaarne blokaad (ilma südamestimulaatorita);
  • Siinussõlme nõrkuse sündroom;
  • Sinoatriaalne blokaad;
  • Sümptomaatiline bradükardia;
  • Sümptomaatiline hüpotensioon;
  • Raske bronhiaalastma või raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
  • Perifeersete arterite oklusiivse haiguse või Raynaud’ sündroomi rasked vormid;
  • Ravimata feokromotsütoom (vt lõik 4.4);
  • Metaboolne atsidoos;
  • Anamneesis angioödeem seoses varasema AKE inhibiitorraviga (vt lõik 4.4);
  • Pärilik või idiopaatiline angioödeem;
  • Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6);
  • Prestilol´i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m) patsientidel (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.1);
  • Samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga (vt lõigud 4.4 ja 4.5);
  • Kehavälised ravimeetodid, mistõttu on tekkinud vere kokkupuude negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5);
  • Märkimisväärne bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru olemasolul (vt lõik 4.4).

Mõlema toimeainega seotud erihoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad ka Prestilol´ile.

Hüpotensioon:

AKE inhibiitorid võivad põhjustada vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon esineb mittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetel harva ning võib tõenäolisemalt esineda patsientidel, kellel on tekkinud vedelikuvaegus pärast diureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi, kõhulahtisust või

oksendamist, või kellel on raske reniinsõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatud sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne) neerupuudulikkus. Sagedamini on seda täheldatud raske südamepuudulikkusega patsientidel, kes saavad suurtes annustes lingudiureetikume, kellel esineb hüponatreemia või funktsionaalne neerukahjustus. Sümptomaatilise hüpotensiooni riskiga patsientide puhul peab ravi alustamine ja annuse kohandamine toimuma hoolika meditsiinilise järelevalve all. Sama kehtib ka patsientide kohta, kellel esinevad stenokardia või tserebrovaskulaarsed häired ja kellel ülemäärane hüpotensioon võiks esile kutsuda müokardi- või ajuinfarkti.

Kui tekib hüpotensioon, tuleb haige asetada selili lamama ja vajadusel tuleb taastada vedeliku maht intravenoosselt 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahusega. Mööduva hüpotensiooni teke ei ole vastunäidustuseks järgnevate annuste manustamisel, seda võib teha, kui vererõhk on pärast intravenoosse lahuse manustamist taastunud. Mõnedel südame paispuudulikkusega patsientidel, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib perindopriil põhjustada ülemäärast süsteemse vererõhu langust. See toime on ennetatav ja tavaliselt ei pea ravi katkestama. Kui tekivad hüpotensiooni sümptomid, võib olla vajalik annuse vähendamine või ravi katkestamine.

Ülitundlikkus/angioödeem:

AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga ravi saavatel patsientidel on harva teatatud näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepaelte ja/või kõri angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). See võib tekkida ükskõik millal ravi ajal. Sellistel juhtudel tuleb ravi Prestilol´iga koheselt katkestada. Ravi beetablokaatoritega tuleb jätkata. Rakendada tuleb asjakohast jälgimist ja jätkata kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Juhtudel, mil turse piirneb näo ja huultega, taandub see tavaliselt ilma ravita, kuigi antihistamiinikumide kasutamine leevendab neid sümptomeid.

Angioödeem, mis on seotud kõritursega, võib osutuda fataalseks. Juhul kui turse haarab keele, häälepaelad või kõri, põhjustades hingamistakistust, tuleb otsekohe anda esmaabi. See hõlmab adrenaliini manustamist ja/või hingamisteede hoidmist avatuna. Patsient peab jääma pideva arstliku järelvalve alla kuni sümptomite täieliku taandumiseni.

Kui anamneesis on esinenud angioödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitoriga, siis on suurem tõenäosus angioödeemi tekkeks ravi ajal AKE-inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Intestinaalsest angioödeemist on AKE inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel teatatud harva. Neil patsientidel on esinenud kõhuvalu (iivelduse või oksendamisega või ilma selleta); mõnedel juhtudel ei eelnenud sellele näo angioödeemi ja C1-esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi kõhu kompuutertomograafia (KT) uuringu, ultraheli või kirurgilise protseduuri käigus ja sümptomid kadusid peale AKE inhibiitorite kasutamise lõpetamist. AKE inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel, kellel ilmneb kõhuvalu, peab arvestama intestinaalse angioödeemi diferentsiaaldiagnoosiga.

Perindopriili kasutamine kombinatsioonis sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu (vt lõik 4.3). Sakubitriili/valsartaani ei tohi võtta enne 36 tunni möödumist pärast perindopriili viimast annust. Kui ravi sakubitriili/valsartaaniga katkestatakse, ei tohi perindopriili võtta enne 36 tunni möödumist pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). NEP-inhibiitorite (nt ratsekadotriil) ja AKE-inhibiitorite samaaegne kasutamine võib samuti suurendada angioödeemi tekkeriski (vt lõik 4.5). Seega perindopriili saavate patsientide puhul tuleb enne NEP-inhibiitoritega (nt ratsekadotriil) ravi alustamist hoolikalt hinnata kasu-riski suhet.

Samaaegne kasutamine koos mTOR inhibiitoritega (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus): Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) võib esineda suurenenud risk angioödeemi tekkeks (nt hingamisteede või keele turse koos hingamiskahjustusega või ilma) (vt lõik 4.5).

Maksapuudulikkus:

Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisel täheldatud sündroomi, mis algab kolestaatilise ikterusega ja viib fulminantse maksanekroosi tekkeni ning (mõnikord) isegi surmani. Sellise sündroomi mehhanism on ebaselge. Patsientidel, kellel tekib ikterus või maksaensüümide aktiivsuse märkimisväärne suurenemine, tuleb ravi AKE inhibiitoriga lõpetada ja jääda arstliku järelvalve alla (vt lõik 4.8).

Rass:

AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi suurema tõenäosusega mustanahalistel patsientidel.

Nagu teistegi AKE-inhibiitorite puhul võib perindopriili vererõhku alandav toime olla väiksem mustanahalistel patsientidel, tõenäoliselt madalama reniinisisalduse suurema esinemissageduse tõttu mustanahaliste populatsioonis.

Köha:

AKE inhibiitorraviga seoses on teatatud köha tekkest. Köha on mitteproduktiivne ja kuiv, mis kaob ravi katkestamisel. AKE inhibiitoritest indutseeritud köha tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosi hulka.

Hüperkaleemia:

Mõnedel patsientidel on ilmnenud ravi ajal AKE-inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, kaaliumisisalduse tõus veres. Hüperkaleemia tekkimise riskifaktoriteks on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70-aastased), suhkurtõbi, vedeliku tasakaalu häired, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, samaaegne kaaliumit säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem neil patsientidel, kes kasutavad muid ravimeid, mis tõstavad vere kaaliumisisaldust (nt hepariin, ko- trimoksasool, mida teatakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool). Kaaliumilisandite, kaaliumit säästvate diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, võib viia vere kaaliumisisalduse märkimisväärse tõusuni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõningatel juhtudel fataalse lõppega arütmiaid. Kui eelnevalt mainitud ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, peab neid kasutama ettevaatlikult ja regulaarselt kontrollima vere kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5).

Kombinatsioon liitiumiga:

Liitiumi ja perindopriili kombinatsiooni üldiselt ei soovitata (vt lõik 4.5).

Kombinatsioon kaaliumit säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajatega:

Kaaliumit säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kombinatsioon perindopriiliga ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad:

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Kombinatsioon kaltsiumi antagonistide, I klassi antiarütmiliste ravimite ja tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete ravimitega:

Bisoprolooli kombinatsioon kaltsiumikanali antagonistide nt verapamiili või diltiaseemi, I klassi antiarütmiliste ravimitega ja tsentraalselt toimivate antihüpertensiivsete ravimitega ei ole üldjuhul soovitatav (vt lõik 4.5).

Ravi katkestamine:

Beetablokaatoriga ravi järsku katkestamist tuleb vältida, eriti isheemilise südamehaigusega patsientidel, kuna see võib põhjustada südame seisundi halvenemist. Annust tuleb vähendada järk- järgult, kasutades eraldi toimeaineid, ideaalselt 2-nädalase perioodi jooksul, alustades samal ajal vajaduse korral asendusraviga.

Bradükardia:

Kui ravi ajal langeb südame löögisagedus rahuolekus alla 50…55 löögi minutis ning patsiendil tekivad bradükardiale omased sümptomid, tuleb Prestilol´i annust vähendada kasutades mõlemat toimeainet eraldi koos sobiva annuse bisoprolooliga.

Esimese astme AV blokaad:

Arvestades beeta-blokaatorite negatiivset dromotroopset toimet, tuleb neid manustada ettevaatusega esimese astme AV-blokaadiga patsientidele.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:

Nagu teistegi AKE inhibiitorite puhul, tuleb perindopriili manustada ettevaatusega mitraalklapi stenoosi või vasaku vatsakese väljavoolu takistuse korral nagu aordistenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia.

Prinzmetal’i stenokardia:

Beetablokaatorid võivad suurendada stenokardiahoogude arvu ja kestust Printzmetali stenokardiat põdevatel patsientidel. Võimalik on selektiivsete beeta-1 adrenergiliste retseptori blokaatorite kasutamine, kuid vaid kombinatsioonis vasodilataatoritega.

Neerukahjustus:

Neerukahjustuse korral tuleb Prestilol´i ööpäevast annust kohandada vastavalt kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2). Rutiinne kaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontroll kuulub nende patsientide puhul tavalise ravipraktika juurde (vt lõik 4.8).

Sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel võib AKE inhibiitoritega ravi alustamisel tekkinud hüpotensioon viia neerufunktsiooni kahjustuse süvenemiseni. Teatatud on ägedast mööduva iseloomuga neerupuudulikkusest.

Uni- või bilateraalse neeruarteri stenoosiga patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, võib esineda uurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres, mis taandub pärast ravi lõpetamist. See on eriti tõenäoline neerupuudulikkusega patsientidel. Kui sellele lisandub renovaskulaarne hüpertensioon, siis on risk järsu hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Sellistel patsientidel tuleb ravi alustada pideva arstliku järelevalve all madala annusega ja hoolika annuse tiitrimisega. Kuna ravi diureetikumidega võib olla toetavaks faktoriks seoses ülalolevaga, tuleb nende kasutamine katkestada ja neerufunktsiooni tuleb jälgida esimeste ravinädalate jooksul. Mõnedel hüpertensiivsetel patsientidel, kellel ei ole eelnevalt teadaolevalt esinenud vaskulaarset haigust, on tekkinud uurea ja kreatiniini taseme suurenemine plasmas, mis on tavaliselt väheoluline ja mööduv, eriti kui perindopriili manustatakse samaaegselt diureetikumiga. See tekib tõenäolisemalt patsientidel, kellel on juba eelnevalt neerukahjustus. Vajalik võib olla diureetikumi ja/või perindopriili annuse vähendamine või katkestamine.

Renovaskulaarne hüpertensioon:

Patsientidel, kellel esineb bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru olemasolul, on AKE-inhibiitoritega ravi ajal suurenenud risk hüpotensiooni või neerupuudulikkuse tekkeks (vt lõik 4.3). Ravi diureetikumidega võib olla soodustavaks faktoriks. Neerufunktsiooni halvenemine võib ilmneda vaid väikese muutusena plasma kreatiniini sisalduses, isegi patsientide puhul, kellel on unilateraalne neeruarteri stenoos.

Neerutransplantatsioon:

Puuduvad kogemused perindopriilarginiini manustamise kohta hiljuti siirdatud neeruga patsientidel.

Hemodialüüsi saavad patsiendid:

Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud hemodialüüsi high-flux membraanidega ja keda on samaaegselt ravitud AKE inhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendel patsientidel kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani või teise ravimiklassi kuuluva antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL-afereesi ajal:

Harva on teatatud eluohtlikest anafülaktoidsetest reaktsioonidest patsientidel, kellel on läbi viidud madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-aferees dekstraansulfaadiga. Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne igat afereesi.

Anafülaktoidsed reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal:

On andmeid anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE inhibiitorravi ajal desensibiliseerivat ravi (nt kiletiivaliste mürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinud neid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitoriga ajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuesti tähelepanuta jätmisel.

Nagu teiste beeta-blokaatorite puhul, võib bisoprolool suurendada nii tundlikkust allergeenide suhtes kui ka anafülaktiliste reaktsioonide tõsidust. Ravi epinefriiniga ei taga alati soovitud terapeutilist toimet.

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/aneemia:

AKE inhibiitorravi saavatel patsientidel on teatatud neutropeenia/agranulotsütoosi, trombotsütopeenia ja aneemia tekkest. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kellel ei ole muid komplikatsioone, esineb neutropeeniat harva. Perindopriili tuleb kasutada äärmise ettevaatlikusega veresoonte kollageenhaiguse, immunosupresseeriva ravi, allopurinool- või prokaiinamiidravi või nende tegurite kombinatsiooni korral, eriti eelnevalt teadaoleva neerufunktsiooni kahjustuse korral. Mõnedel sellistel patsientidel arenes raske infektsioon, mis mõnel juhul ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Perindopriili kasutamisel sellistel patsientidel tuleb perioodiliselt kontrollida leukotsüütide arvu ja patsiente tuleb teavitada, et nad teataksid võimalikust infektsioonist (nt kurguvalu, palavik).

Bronhospasm (bronhiaalastma, obstruktiivne hingamisteede haigus):

Bronhiaalastma või teiste krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste korral, mis võivad põhjustada vastavaid sümptomeid, on samaaegselt vajalik bronhodilateeriv ravi. Kui beeta-blokaatoreid kasutatakse astmaga patsientidel, võib mõnedel juhtudel suureneda hingamisteede resistentsus, mistõttu võib olla vajalik beeta-2 stimulantide annuse suurendamine.

Diabeeti põdevad patsiendid:

Ettevaatus on vajalik, kui Prestilol´i manustatakse diabeetikutele, kelle vere glükoosi väärtused kõiguvad suurel määral. Beeta-blokaatorid võivad maskeerida hüpoglükeemia sümptomeid.

Range paastumine:

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes on rangel paastumisel.

Oklusiivne perifeersete arterite haigus:

Beetablokaatorite manustamisel võivad sümptomid süveneda, eriti ravi alguses.

Anesteesia:

Patsientidel, kellele teostatakse üldanesteesiat, võib beetablokaad vähendada arütmiate esinemist ja müokardiinfarkti induktsiooni ja intubatsiooni ajal ning operatsioonijärgselt. Operatsioonieelselt on soovitatav säilitada beetablokaad. Anestesioloog peab olema teadlik beetablokaadist võimalike koostoimete tõttu teiste ravimitega, mille tulemusel võivad tekkida bradüarütmiad, reflekstahhükardia nõrgenemine ja reflekside võime vähenemine, et kompenseerida verekaotust. Kui peetakse vajalikuks beeta-blokaatorravi enne operatsiooni katkestada, tuleb seda teha järk-järgult ja lõpetada vähemalt 48 tundi enne anesteesiat.

Perindopriil võib blokeerida ulatuslike operatsioonide või anesteesia ajal angiotensiin II moodustumist, mis mõjutab reniini vabastamist. Ravi tuleb katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui tekib oletatavasti selle mehhanismi järgi hüpotensioon, tuleb tagada organismi piisav vedelikumaht.

Psoriaas:

Psoriaasi põdevatele patsientidele või kellel on anamneesis esinenud psoriaas, tuleb beeta- blokaatoreid manustada ettevaatusega kaaludes hoolikalt kasude ja riskide suhet.

Feokromotsütoom:

Teadaoleva feokromotsütoomiga patsientidel või selle kahtluse korral, tuleb bisoprolooli alati manustada kombinatsioonis alfa-retseptorite blokaatoritega.

Türeotoksikoos:

Bisoprolool võib maskeerida türeotoksikoosi sümptomeid.

Primaarne aldosteronism:

Patsientidel, kellel on primaarne hüperaldosteronism, ei teki üldiselt ravivastust antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemi kaudu. Seetõttu ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav.

Rasedus:

Juhul kui ravi jätkamist AKE inhibiitoriga ei peeta esmavajalikuks, peavad rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Südamepuudulikkus:

Patsientidel, kellel esinevad järgmised haigused või seisundid, puuduvad kliinilised kogemused bisoprolooli kasutamisel südamepuudulikkuse ravis:

insuliinsõltuv diabetes mellitus (tüüp I),

raske neerufunktsiooni kahjustus,

raske maksafunktsiooni kahjustus,

piirav kardiomüopaatia,

pärilik südamehaigus,

hemodünaamiliselt oluline orgaaniline südameklapi haigus,

müokardiinfarkt viimase 3 kuu jooksul.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tervetel vabatahtlikel läbiviidud koostoimeuuringutes ei ole täheldatud bisoprolooli ja perindopriili koostoimeid. Allpool on toodud mõlema toimeaine teadaolevad koostoimed teiste ravimitega.

Hüperkaleemiat indutseerivad ravimid:

Mõned ravimid või ravimirühmad võivad suurendada hüperkaleemia esinemist: aliskireen, kaaliumisoolad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d, hepariinid, immunosupressandid nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim. Nende ravimite kombinatsioonid suurendavad hüperkaleemia riski.

Kombinatsioon, mis on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Aliskireen:

Prestilol´i ja aliskireeni samaaegne kasutamine on vastunäidustatud diabeetikutel ja halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel hüperkaleemia riski suurenemise, neerufunktsiooni halvenemise ja kardiovaskulaarse suremuse ja üldise suremuse suurenemise tõttu.

Kehavälised ravimeetodid:

Kehavälised ravimeetodid, mis on põhjustanud vere kokkupuudet negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs või hemofiltratsioon teatud tüüpi high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ja madala tihedusega lipoproteiin-aferees dekstraansulfaadiga, suurendavad riski anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleb kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluvate antihüpertensiiivsete ravimite kasutamist.

Sakubitriil/valsartaan:

Perindopriili samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud, kuna samaaegne neprilüsiini ja AKE inhibeerimine võib suurendada angioödeemi riski. Sakubitriili/valsartaani ei tohi

võtta enne 36 tunni möödumist pärast perindopriili viimast annust. Ravi perindopriiliga ei tohi alustada enne 36 tunni möödumist pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Kombinatsioon, mida ei soovitata

Bisoprolooliga seotud

Tsentraalselt toimivad antihüpertensiivsed ained nagu klonidiin ja teised (nt metüüldopa, moksonidiin, rilmenidiin):

Tsentraalse toimega antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib süvendada südamepuudulikkust langetades tsentraalset sümpaatilist toonust (südame löögisageduse ja südame väljutusmahu langus, vasodilatatsioon). Ravi järsk katkestamine, eriti enne beeta-blokaatori annuse alla-tiitrimist, võib suurendada nn ”tagasilöögihüpertensiooni” tekkeriski.

I klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid, lidokaiin, fenütoiin, flekainiid, propafenoon): Atrioventrikulaarse konduktsiooniaja mõju võib tugevneda ning negatiivne inotroopne toime võib suureneda.

Verapamiili tüüpi kaltsiumi antagonistid ja vähemal määral diltiaseemi tüüpi kaltsiumi antogonistid:

Negatiivne toime kontraktsioonile ja atrioventrikulaarsele ülejuhtele ja vererõhule. Verapamiili intravenoosne manustamine beetablokaatoriga ravitavale patsiendile võib esile kutsuda raske hüpotensiooni ja atrioventrikulaarse blokaadi.

Perindopriiliga seotud

Aliskireen:

Teistel patsientidel peale diabeetikute ja halvenenud neerufunktsiooniga patsientide, suureneb hüperkaleemia risk, halveneb neerufunktsioon ja suureneb kardiovaskulaarne ja üldine suremus.

Samaaegne ravi AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori blokaatoritega:

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1). Kirjanduses on viiteid, et patsientidel, kellel on diagnoositud aterosklerootiline haigus, südamepuudulikkus või diabeet koos lõpporgani kahjustusega, seostatakse AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori blokaatorite samaaegset kasutamist hüpotensiooni, sünkoobi, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni (sh ägeda neerupuudulikkuse) halvenemise suurenenud esinemissagedusega võrreldes ühe reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi ravimiga. Kahekordset blokaadi (nt kombineerides AKE-inhibiitorit angiotensiin II retseptori antagonistiga) tuleb individuaalselt piirata jälgides pidevalt neerufunktsiooni, kaaliumi tasemeid ja vererõhku.

Estramustiin:

Suurenenud kõrvaltoimete risk nt angioneurootiline ödeem (angioödeem).

Ko-trimoksasool (trimetoprim/sulfametoksasool):

Patsientidel, kes võtavad samaaegselt ko-trimoksasooli (trimetoprim/sulfametoksasool), võib esineda suurenenud risk hüperkaleemia tekkeks (vt lõik 4.4).

Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt triamtereen, amiloriid), kaaliumisoolad:

Hüperkaleemia (potentsiaalselt letaalne), eriti koos neerukahjustusega (aditiivsed hüperkaleemilised toimed).

Perindopriili kasutamine koos eelpool mainitud ravimitega ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine hüpokaleemia tõttu on vältimatu, tuleb seda teha ettevaatusega ja

kontrollides sageli seerumi kaaliumisisaldust. Spironolaktooni kasutamise kohta südamepuudulikkuse ravis, vt allpool.

Liitium:

Liitiumi ja AKE inhibiitori koosmanustamisel on täheldatud liitiumisisalduse mööduvat tõusu seerumis ja toksilisust. Perindopriili manustamist koos liitiumiga ei soovitata, kuid kombineerimise vajadusel tuleb seerumi liitiumisisaldust hoolikalt kontrollida (vt lõik 4.4).

Kombinatsioonid, mis nõuavad mõningast ettevaatust

Bisoprolooli ja perindopriiliga seotud

Diabeedi raviks kasutatavad ained (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid):

Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et AKE inhibiitorite ja antidiabeetiliste ravimite (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) samaaegne kasutamine võib suurendada vere glükoositaset langetavat toimet ja seega hüpoglükeemia riski. See fenomen ilmnes tõenäolisemalt kombineeritud ravi esimeste nädalate jooksul ja neerukahjustusega patsientidel.

Bisoprolooli samaaegne kasutamine koos insuliini ja suukaudsete diabeedi raviks kasutatavate ainetega võib suurendada vere glükoosisisaldust alandavat toimet. Beeta-adrenoretseptorite blokaad võib maskeerida hüpoglükeemia sümptomeid.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) (sealhulgas atsetüülsalitsüülhape ≥ 3 g ööpäevas):

Prestilol´i manustamisel koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase annustamisskeemiga, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib vähendada bisoprolooli ja perindopriili antihüpertensiivset toimet.

Lisaks võib AKE inhibiitorite kasutamine koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega õhjustada neerufunktsiooni languse suurenenud riski, sh võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja kaaliumisisalduse tõusu seerumis, eriti olemasoleva neerufunktsiooni langusega patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsientidele tuleb manustada küllaldaselt vedelikku ja jälgida neerufunktsiooni pärast kombinatsioonravi alustamist ning perioodiliselt ravi ajal.

Antihüpertensiivsed ained ja vasodilataatorid:

Antihüpertensiivsete ainete, vasodilataatorite (nt nitroglütseriin, teised nitraadid või teised vasodilataatorid) või teiste vererõhku langetada võivate ravimite (nt tritsüklilised antidepressandid, barbituraadid, fenotiasiinid) samaaegne kasutamine võib suurendada perindopriili ja bisoproloolivererõhku alandavat toimet.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid:

AKE inhibiitorite samaaegne kasutamine koos teatud tüüpi anesteetikumidega, tritsükliliste antidepressantidega ja antipsühhootikumidega võib põhjustada edasist vererõhu langust. Bisoprolooli samaaegne kasutamine koos anesteetikumidega võib põhjustada vähenenud reflekstahhükardiat ja hüpotensiooni suurenenud riski.

Sümpatomimeetikumid:

Beeta-sümpatomimeetikumid (nt isoprenaliin, dobutamiin): kombinatsioon koos bisoprolooliga võib vähendada mõlema toimeaine toimeid.

Sümpatomimeetikumid, mis aktiveerivad nii beeta- kui alfa-adrenoretseptoreid (nt norepinefriin, epinefriin):

Kombinatsioon bisoprolooliga võib esile tuua nende ainete alfaadrenoretseptori-vahendatud vasokonstriktoorse toime, mis viib vererõhu tõusuni ning claudicatio intermittens’i süvenemiseni. Mitteselektiivsete beetablokaatorite puhul peetakse selliseid koostoimeid tõenäolisemaks. Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE-inhibiitorite antihüpertensiivseid toimeid.

Bisoprolooliga seotud

Dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumi antagonistid nagu felodipiin ja amlodipiin:

Samaaegne kasutamine võib suurendada hüpotensiooni riski; vasaku vatsakese funktsiooni edasist halvenemist südamepuudulikkusega patsientidel ei saa välistada.

III-klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon):

Atrioventrikulaarne ülejuhteaeg võib pikeneda.

Parasümpatomimeetilised ained:

Samaaegsel kasutamisel võib suureneda atrioventrikulaarne ülejuhteaeg ja bradükardia risk.

Paiksed beeta-blokaatorid (nt silmatilgad glaukoomi raviks):

Samaaegne kasutamine võib tugevadada bisoprolooli süsteemseid toimeid.

Südameglükosiidid:

Südame löögisageduse vähenemine, atrioventrikulaarse ülejuhteaja pikenemine.

Perindopriiliga seotud

Baklofeen:

Antihüpertensiivne toime tugevneb. Vajadusel tuleb jälgida vererõhku või kohandada antihüpertensiivset annust.

Kaaliumi väljutavad diureetikumid:

Diureetikume saavad patsiendid, eriti need, kellel esineb vedeliku ja/või soolade vaegus, võivad pärast AKE inhibiitoritega ravi alustamist kogeda liigset vererõhu langust. Hüpotensiivsete toimete tekkevõimalust võib vähendada lõpetades diureetikumi kasutamise, suurendades enne perindopriili madalate annustega ravi alustamist vedeliku või soolade tarbimist.

Arteriaalse hüpertensiooni korral, mil eelnev direetikumravi võib olla põhjustanud soolade/vedelikuvaegust, tuleb enne AKE inhibiitoritega ravi alustamist ravi diureetikumiga katkestada (kaaliumi väljutava diureetikumiga võib hiljem uuesti ravi alustada) või alustada ravi AKE inhibiitoriga madalas annuses ja suurendada seda järk-järgult.

Diureetikumiga ravitava südame paispuudulikkuse korral tuleb ravi AKE inhibiitoriga alustada väga madalas annuses ning alles pärast kaaliumi väljutava diureetikumi annuse vähendamist.

Kõikidel juhtudel tuleb AKE-inhibiitoritega ravi alustamisel jälgida esimeste nädalate jooksul neerufunktsiooni (kreatiniini taset).

Kaaliumisäästvad diureetikumid (eplerenoon, spironolaktoon):

Eplerenooni või spironolaktooni 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevaste annuste korral ja AKE inhibiitorite madalate annuste korral:

II…IV klassi (NYHA) südamepuudulikkuse korral (väljutusfraktsioon < 40%, eelnevalt ravitud AKE inhibiitoritega ja lingudiureetikumidega) esineb hüperkaleemia risk, mis võib olla letaalne, eriti kui ei ole ravimi määramisel arvesse võetud selle kombinatsiooni kohta käivaid soovitusi.

Enne selle kombinatsiooniga ravi alustamist tuleb kindlaks teha hüperkaleemia ja neerukahjustuse puudumine. Esimesel ravikuul on soovitatav esialgu üks kord nädalas ning seejärel igakuiselt pidevalt kontrollida vere kaaliumi ja kreatiniini sisaldust.

Ratsekadotriil:

AKE inhibiitorid (nt perindopriil) põhjustavad teadaolevalt angioödeemi. Selle tekkerisk võib olla suurenenud samaaegsel kasutamise koos ratsekadotriiliga (ravim, mida kasutatakse ägeda kõhulahtisuse raviks).

mTOR inhibiitorid (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus):

Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt mTOR inhibiitoreid, võib esineda suurenenud risk angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.4).

Kombinatsioonid, mida tuleb arvesse võtta

Bisoprolooliga seotud

Meflokviin:

Suurenenud bradükardia risk.

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (välja arvatud MAO-B inhibiitorid):

Beeta-blokaatorite hüpotensiivse toime suurenemine, kuid ka hüpertensiivse kriisi risk.

Perindopriiliga seotud

Gliptiinid (linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin):

Patsientidel, kes saavad ravi AKE-inhibiitoritega, vähendavad gliptiinid dipeptidüülpeptidaas IV (DPP-IV) aktiivsust, mistõttu suureneb angioödeemi risk.

Kuld:

Nitritoid-reaktsioonidest (sümptomiteks on näoõhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon) on harva teatatud patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi süstitavate kullapreparaatidega (naatriumaurotiomalaat) ja AKE inhibiitoritega.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Arvestades olemasolevaid andmeid toimeainete kohta, ei soovitata Prestilol´i raseduse esimesel trimestril kasutada, raseduse teisel ja kolmandal trimestril on Prestilol´i kasutamine vastunäidustatud.

Bisoprolool

Bisoprolooli farmakoloogilised toimed võivad põhjustada kahjulikke toimeid raseduse kulule ja/või lootele/vastsündinule (vähendab platsenta perfusiooni, mida on seostatud loote kasvupeetuse, emakasisese surma, abordi või enneaegse sünnitusega, samuti võivad lootel või vastsündinul ilmneda kõrvaltoimed (hüpoglükeemia, bradükardia)). Kui ravi beeta-adrenoblokaatoritega on vajalik, tuleb eelistada selektiivseid beeta-1-adrenoblokaatoreid. Bisoprolooli ei tohi raseduse ajal tarvitada, välja arvatud tungiva vajaduse korral. Kui ravi bisoprolooliga peetakse vajalikuks, peab jälgima platsentaarset verevoolu ja loote kasvu. Raseduse või loote kahjustumise korral tuleb kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi. Vastsündinud imikut tuleb hoolikalt jälgida. Hüpoglükeemia ja bradükardia sümptomid avalduvad tavaliselt 3 esimese päeva jooksul.

Perindopriil

AKE inhibiitorite kasutamise korral raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline tõestusmaterjal teratogeensuse riski tekke osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole tingimata vajalik, peavad rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega koheselt katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi.

AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib teadaolevalt põhjustada fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AKE inhibiitoreid on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse ultraheliga kontrollida neerufunktsiooni ja koljut.

Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni võimaliku tekke suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Prestilol´i ei soovitata imetamise ajal kasutada.

Ei ole teada, kas bisoprolool eritub rinnapiima. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine bisoprolooliga ravi ajal soovitatav.

Kuna puudub teave perindopriili kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole see soovitatav ning eelistatult tuleks kasutada alternatiivset ravi, mille ohutuse profiil rinnaga toitmise ajal on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Fertiilsus

Kliinilised andmed mõjust fertiilsusele seoses Prestilol´i kasutamisega puuduvad.

Toime reaktsioonikiirusele

Prestilol´il puudub otsene toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele, kuid mõnedel patsientidel võivad seoses vererõhu langusega ilmneda individuaalsed reaktsioonid, seda eriti ravi alguses, ravimi muutmisel või kasutamisel koos alkoholiga. Selle tulemusena võib autojuhtimise või masinate käsitsemise võime halveneda.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte:

Kõige sagedasemateks bisoprolooli kõrvaltoimeteks on peavalu, pearinglus, südamepuudulikkuse süvenemine, hüpotensioon, jäsemete külmatunne, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, asteenia, väsimus.

Perindopriili kliiniliste uuringute käigus teatatud ja kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimeks on peavalu, pearinglus, vertiigo, paresteesia, nägemishäired, tinnitus, hüpotensioon, köha, düspnoe, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, maitsetundlikkuse muutused, lööve, sügelus, lihaskrambid ja asteenia.

Kõrvaltoimete tabel:

Bisoprolooli ja perindopriili eraldi kasutamisel on kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kasutamise käigus täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud kasutades MedDRA organsüsteemide klassi ja järgmisi sagedusi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga sage (< 1/10000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA

Kõrvaltoime

Sagedus

Organsüsteemi klass

 

 

Bisoprolool

Perindopriil

 

 

 

 

 

Infektsioonid ja

Riniit

Harv

Väga harv

infestatsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

Eosinofiilia

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Agranulotsütoos (vt lõik 4.4)

-

Väga harv

 

 

 

 

 

Pantsütopeenia

-

Väga harv

 

 

 

 

 

 

Vere ja

Leukopeenia

-

Väga harv

 

lümfisüsteemi häired

 

 

 

Neutropeenia (vt lõik 4.4)

-

Väga harv

 

 

 

 

 

 

 

 

Trombtsütopeenia (vt lõik 4.4)

-

Väga harv

 

 

 

 

 

 

 

Hemolüütiline aneemia päriliku G-6PDH

-

Väga harv

 

 

 

puudulikkusega patsientidel

 

 

 

 

 

 

 

 

Ainevahetus- ja

Hüpoglükeemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5)

-

Aeg-ajalt*

toitumishäired

Hüperkaleemia, pöörduv ravi lõpetamisel

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Hüponatreemia

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Tujumuutused

-

Aeg-ajalt

 

 

 

 

 

Unehäired

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

Psühhiaatrilised

 

 

 

Depressioon

Aeg-ajalt

-

häired

 

 

 

Õudusunenäod, hallutsinatsioonid

Harv

-

 

 

 

 

 

 

Segasus

-

Väga harv

 

 

 

 

 

Peavalu**

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

 

Pearinglus**

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

 

Vertiigo

-

Sage

 

 

Närvisüsteemi

 

 

 

Düsgeusia

-

Sage

häired

 

 

 

 

Paresteesia

-

Sage

 

 

 

 

 

 

 

 

Uimasus

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Sünkoop

Harv

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Nägemiskahjustus

-

Sage

 

 

 

 

Silma kahjustused

Vähenenud pisaravool (võib esineda, kui patsient

Harv

-

kannab läätsi)

 

 

 

 

 

 

 

 

Konjunktiviit

Väga harv

-

 

 

 

 

Kõrva ja labürindi

Tinnitus

-

Sage

 

 

 

kahjustused

Kuulmishäired

Harv

-

 

 

 

 

 

 

Palpitatsioonid

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Tahhükardia

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Bradükardia

Väga sage

-

 

 

 

 

 

Südamepuudulikkuse süvenemine

Sage

-

 

 

 

 

Südame häired

AV-juhtehäired

Aeg-ajalt

-

 

 

 

 

Arütmiad

-

Väga harv

 

 

 

 

 

Stenokardia

-

Väga harv

 

 

 

 

 

Müokardiinfarkt, võib tekkida sekundaarselt liigse

 

 

 

hüpotensiooni korral kõrge riskiga patsientidel (vt

-

Väga harv

 

lõik 4.4).

 

 

 

 

 

 

 

Hüpotensioon ja sellega seotud toimed

Sage

Sage

 

 

 

 

 

Külmatunne või tuimus jäsemetes

Sage

-

 

 

 

 

 

Ortostaatiline hüpotensioon

Aeg-ajalt

-

Vaskulaarsed häired

 

 

 

Vaskuliit

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Insult, võib tekkida sekundaarselt liigse

 

 

 

hüpotensiooni korral kõrge riskiga patsientidel (vt

-

Väga harv

 

lõik 4.4).

 

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

Köha

-

Sage

 

 

 

rindkere ja

Düspnoe

-

Sage

 

 

 

 

mediastiinumi

Bronhospasm

Aeg-ajalt

Aeg-ajalt

häired

 

 

 

Eosinofiilne kopsupõletik

-

Väga harv

 

 

 

 

 

 

Kõhuvalu

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

 

Kõhukinnisus

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõhulahtisus

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

 

 

Iiveldus

Sage

Sage

Seedetrakti häired

 

 

 

 

 

Oksendamine

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Düspepsia

-

Sage

 

 

 

 

 

 

 

Suukuivus

-

Aeg-ajalt

 

 

 

 

 

Pankreatiit

-

Väga harv

 

 

 

 

Maksa ja sapiteede

Tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik

Harv

Väga harv

häired

4.4)

 

 

 

 

 

 

 

Lööve

-

Sage

 

 

 

 

 

Sügelus

-

Sage

 

 

 

 

 

Näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele,

-

Aeg-ajalt

 

häälepaelte ja/või kõriturse (vt lõik 4.4).

 

 

 

 

 

 

 

 

Urtikaaria

-

Aeg-ajalt

 

 

 

 

 

Ülitundlikkusreaktsioonid

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe

Pemfigoid

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

Hüperhidroos

-

Aeg-ajalt

kahjustused

 

 

 

 

Ülitundlikkusreaktsioonid (sügelus, nahaõhetus,

Harv

-

 

lööve)

 

 

 

 

 

 

 

 

Psoriaasi süvenemine

 

Harv*

 

 

 

 

 

Multiformne erüteem

-

Väga harv

 

 

 

 

 

Alopeetsia

Väga harv

-

 

 

 

 

 

 

 

Beetablokaatorid võivad indutseerida psoriaasi

Väga harv

-

 

 

 

halvenemist või psoriaasi-sarnast löövet

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lihaskrambid

Aeg-ajalt

Sage

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja

Lihasnõrkus

Aeg-ajalt

-

 

 

 

sidekoe kahjustused

Artralgia

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

 

Müalgia

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

Neerude ja

Neerupuudulikkus

-

Aeg-ajalt

 

 

 

kuseteede häired

Äge neerupuudulikkus

-

Väga harv

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

Erektsioonihäired

-

Aeg-ajalt

süsteemi ja

 

 

 

Potentsihäired

Harv

-

rinnanäärme häired

 

 

 

 

Üldised häired ja

Asteenia

Sage

Sage

 

 

 

 

 

 

manustamiskoha

Väsimus

Sage

-

reaktsioonid

 

 

 

Rinnavalu

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

 

Halb enesetunne

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Perifeerne turse

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Püreksia

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Uurea sisalduse tõus veres

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Kreatiniinisisalduse tõus veres

-

Aeg-ajalt*

 

 

 

 

 

Maksaensüümide aktiivsuse tõus

Harv

Harv

Uuringud

 

 

 

Bilirubiini taseme tõus veres

-

Harv

 

 

 

 

 

 

Triglütseriidide taseme tõus

Harv

-

 

 

 

 

 

Hemoglobiini ja hematokriti vähenemine (vt lõik

-

Väga harv

 

4.4)

 

 

 

 

 

 

 

Vigastus, mürgistus

 

 

 

ja protseduuri

Minestamine

-

Aeg-ajalt*

tüsistused

 

 

 

 

 

 

 

* Sagedus põhineb kliiniliste uuringute käigus teatatud spontaansetel kõrvaltoime teatistel

**Need kõrvaltoimed ilmnevad eriti ravi alguses. Need on üldjuhul kerged ja taanduvad 1…2 nädala jooksul.

Teiste AKE-inhibiitorite kasutamisel on teatatud antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi (SIADH) tekkest. SIADH on AKE-inhibiitorite, sh perindopriilravi käigus väga harva tekkida võiv komplikatsioon.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Puudub teave Prestilol´i üleannustamise kohta inimesel.

Bisoprolool

Sümptomid:

Üldiselt on beeta-blokaatorite kõige sagedasemad oodatavad üleannustamise sümptomid bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm, äge südamepuudulikkus ja hüpoglükeemia. Käesolevaga on teatatud mõnedest bisoprolooli üleannustamise juhtudest (maksimaalne: 2000 mg) hüpertensiooni ja/või pärgarterite haigust põdevatel patsientidel, kellel tekkis bradükardia ja/või hüpotensioon, kõik patsiendid paranesid. Tundlikkus bisoprolooli suurte üksikannuste suhtes on väga varieeruv, südamepuudulikkusega patsiendid on eeldatavasti väga tundlikud.

Ravi:

Üleannustamise korral tuleb ravi bisoprolooliga lõpetada ja teostada toetavat ja sümptomaatilist ravi. Piiratud andmed viitavad, et bisoprolool on raskesti dialüüsitav. Tuginedes oodatavatele farmakoloogilistele toimetele ja teistele beeta-blokaatoritele kehtivatele soovitustele, tuleb kliinilisel vajadusel rakendada järgmisi üldiseid meetmeid:

Bradükardia: manustada intravenoosselt atropiini. Kui vastus ei ole piisav, võib samaaegselt manustada isoprenaliini või mõnda teist positiivse kronotroopse omadusega ainet. Teatud juhtudel võib olla vajalik transvenoosne südamestimulaatori paigaldamine.

Hüpotensioon: manustada tuleb intravenoosseid vedelikke ja vasopressoreid. Vajalik võib olla intravenoosse glükagooni manustamine.

AV- blokaad (teine või kolmas aste): patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida ja ravida isoprenaliini infusiooniga või paigaldada transvenoosse kardiostimulaator.

Äge südamepuudulikkuse ägenemine: Manustada intravenoosselt diureetikume, inotroopseid ravimeid, vasodilateerivaid ravimeid.

Bronhospasm: manustada bronhe laiendavaid ravimeid, nagu isoprenaliin või beeta-2- sümpatomimeetikumid ja/või aminofülliin.

Hüpoglükeemia: manustada intravenoosselt glükoosi.

Perindopriil

Sümptomid:

Üleannustamise kohta inimesel on andmed piiratud. AKE-inhibiitorite üleannustamisega seotud kõrvaltoimeteks võivad olla hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha.

Ravi:

Soovitatav üleannustamise ravi on intravenoosne 9 mg/ml naatriumkloriidi infusioon. Hüpotensiooni ilmnemisel, tuleb patsient asetada šokiasendisse. Kui võimalik, võib kaaluda ka ravi angiotensiin II infusiooniga ja/või intravenoossete katehhoolamiinidega. Perindopriili võib eemaldada üldvereringest hemodialüüsi teel (vt lõik 4.4). Raviresistentse bradükardia korral võib olla näidustatud stimulaator. Pidevalt tuleb jälgida elulisi näitajaid, elektrolüütide taset seerumis ja kreatiniini kliirensit.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Angiotensiini konverteerivate ensüümide teised kombinatsioonid ATC-kood: C09BX02

Toimemehhanism

Bisoprolool

Bisoprolool on tugevalt beeta-1-kõrgselektiivne adrenoretseptorite blokaator, millel puudub sisemine sümpatomimeetiline ja membraane stabiliseeriv aktiivsus. Sellel on madal afiinsus bronhide ja veresoonte silelihastes asuvate beeta-2- retseptorite suhtes ning samuti beeta-2- retseptorite suhtes, mis on seotud metaboolse regulatsiooniga. Seega üldiselt bisoprolool ei avalda toimet hingamisteede resistentsusele ja beeta- 2- vahendatud metaboolsetele toimetele. Selle beeta- 1- selektiivsus ulatub üle terapeutilise annusevahemiku.

Perindopriil

Perindopriil on ensüümi inhibiitor, mis muudab angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini konverteeriv ensüüm – AKE). Konverteeriv ensüüm ehk kinaas on eksopeptidaas, mis võimaldab muuta angiotensiin I vasokonstriktoorseks angiotensiin II-ks, lagundades veresooni laiendava bradükiniini inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tulemuseks on angiotensiin II sisalduse vähenemine plasmas, mis aktiveerib plasma reniini, inhibeerides reniini vallandumise negatiivset tagasisidet ja vähendab aldosterooni sekretsiooni. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, põhjustab AKE inhibiitori kasutamine bradükiniini suurema aktiivsuse ringlevates ja lokaalsetes kallikreiinkiniini süsteemides (ja seega ka prostaglandiinsüsteemi aktiveerumise). Võimalik, et selline mehhanism aitab kaasa AKE inhibiitorite vererõhku alandavale toimele ja on osaliselt vastutav tema mõnede kõrvaltoimete eest (nt köha).

Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi – perindoprilaadi – kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro mitte mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Farmakodünaamilised toimed

Bisoprolool

Bisoproloolil puuduvad märkimisväärsed negatiivsed inotroopsed toimed.

Bisoprolooli maksimaalne toime saabub 3…4 tundi pärast manustamist. Poolväärtusaeg on 10…12 tundi, mistõttu selle toime kestab 24 tundi.

Bisoprolooli maksimaalne vererõhku langetav toime saavutatakse üldjuhul pärast 2 nädalat.

Akuutse manustamise korral südame isheemiatõvega patsientidele, kellel puudub krooniline südamepuudulikkus, langetab bisoprolool südame löögisagedust ja insuldi tugevust ja seeläbi ka südame väljutusmahtu ja hapnikuvajadust. Kroonilise manustamise korral langeb alguses tõusnud perifeerne resistentsus. Arvatavasti on beeta-blokaatorite antihüpertensiivse toimemehhanismiks reniini aktiivsuse vähenemine plasmas.

Blokeerides südames beeta-adrenergilisi retseptoreid, vähendab bisoprolool sümpato-adrenergilist vastust. Selle tulemusel väheneb südame löögisagedus ja kontraktiilsus, mistõttu väheneb südames müokardi hapnikutarbimine, mis on peamiseks soovitavaks toimeks kaasuva pärgrarterite haigusega seotud stenokardia korral.

Perindopriil

Hüpertensioon:

Perindopriil toimib aktiivselt kõigi hüpertensiooni raskusastmete (kerge, mõõdukas, raske) korral; täheldatakse nii süstoolse kui diastoolse rõhu alanemist nii lamades kui püstiasendis.

Perindopriil alandab perifeerset vaskulaarset vastupanu, alandades patoloogiliselt tõusnud vererõhku. Selle tagajärjel perifeerne verevool suureneb, kuid südame löögisagedus ei tõuse.

Renaalne verevool reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsioon (GFR) tavaliselt ei muutu.

Südamepuudulikkus:

Vähendades südame eelkoormust ja järelkoormust, vähendab perindopriil südametööd.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Bisoprolool

Uuringusse CIBIS II kaasati kokku 2647 patsienti. 83% (n = 2202) kuulusid NYHA III klassi ja 17% (n = 445) NYHA IV klassi. Neil oli stabiilne sümptomaatiline süstoolne südamepuudulikkus (väljutusfraktsioon ≤ 35% ehhokardiograafia põhjal). Üldsuremus vähenes 17,3%-lt 11,8%-ni (suhteline vähenemine 34%). Täheldati äkksurmade vähenemist (3,6% vs 6,3%, suhteline vähenemine 44%) ja hospitaliseerimist vajanud südamepuudulikkuse episoodide väiksemat arvu (12% vs 17,6%, suhteline vähenemine 36%). Lõpuks täheldati ka funktsionaalse seisundi olulist paranemist NYHA klassifikatsiooni alusel. Bisoprolooliga ravi alustamise ja annuse tiitrimise ajal täheldati hospitaliseerimisi bradükardia (0,53%), hüpotensiooni (0,23%) ja ägeda dekompensatsiooni (4,97%) tõttu, kuid mitte sagedamini kui platseebogrupis (0%, 0,3% ja 6,74%). Surmaga lõppenud ja töövõimetust põhjustavate insuldijuhtude arv kogu uuringuperioodi kestel oli bisoprolooli grupis 20 ja platseebogrupis 15.

Uuringus CIBIS III osales 1010 patsienti vanuses ≥ 65 aastat, kellel oli kerge kuni mõõdukas krooniline südamepuudulikkus (NYHA II või III klass) ja vasaku vatsakese väljutusfraktsioon ≤ 35% ning kes ei olnud eelnevalt saanud ravi AKE inhibiitorite, beetablokaatorite või angiotensiini retseptorite blokaatoritega. Patsiendid said kombineeritud ravi bisoprolooli ja enalapriiliga 6 kuni 24 kuu vältel pärast esialgset 6-kuulist ravi ainult bisoprolooli või enalapriiliga.

Esialgse 6-kuulise bisoproloolravi jooksul täheldati kroonilise südamepuudulikkuse süvenemise suurema esinemissageduse tendentsi. Protokollijärgses analüüsis ei leidnud tõestust esmase bisoprolool- ja enalapriilravi samaväärsus, kuigi kahe kroonilise südamepuudulikkuse ravi alustamise

strateegia puhul oli sarnane esmase kombineeritud tulemusnäitaja (surm ja hospitaliseerimine uuringu lõpus) esinemissagedus (32,4% esmase bisoproloolravi grupis ja 33,1% esmase enalapriilravi grupis, protokollijärgne populatsioon). Uuring näitab, et bisoprolooli võib kasutada ka eakatel kroonilise südamepuudulikkusega patsientidel, kelle haigus on kerge või keskmise raskusega.

Perindopriil

Hüpertensioon:

Perindopriil toimib aktiivselt kõigi hüpertensiooni raskusastmete (kerge, mõõdukas, raske) korral; täheldatakse nii süstoolse kui diastoolse rõhu alanemist nii lamades kui püstiasendis.

Perindopriil alandab perifeerset vaskulaarset vastupanu, alandades patoloogiliselt tõusnud vererõhku. Selle tagajärjel perifeerne verevool suureneb, kuid südame löögisagedus ei tõuse.

Renaalne verevool reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsioon (GFR) tavaliselt ei muutu. Maksimaalne hüpotensiivne toime saabub 4…6 tundi pärast ühekordset annust ja toime püsib 24 tundi: kõikidest toimetest on maksimaalne toime 87...100%.

Vererõhk langeb kiiresti. Patsientidel, kellele ravim toimib, saabub raviefekt ühe kuu jooksul ja see püsib ilma ravimtolerantsuse tekketa.

Ravi katkestamisega ei kaasne tagasilöögiefekti. Perindopriil vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat.

Perindopriili vasodilatoorsed omadused inimesel on leidnud kinnitust. Perindopriil parandab suurte arterite elastsust ja vähendab veresoonkesta/valendiku suhet väikestes arterites.

Täiendav ravi tiasiidi-tüüpi diureetikumidega tekitab aditiivset tüüpi sünergia. AKE-inhibiitori ja tiasiidi kombinatsioon vähendab diureetikumravist tuleneva hüpokaleemia riski.

Südamepuudulikkus:

Südamepuudulikusega patsientidel läbiviidud uuringutes on täheldatud:

  • vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhkude vähenemist,
  • üldise perifeerse resistentsuse vähenemist,
  • südame väljutusmahu suurenemist ja südameindeksi paranemist.

Võrdlusuuringutes ei põhjustanud 2,5 mg perindopriilarginiini esmane manustamine kerge kuni mõõduka südamepuudulikkusega patsientidel olulist vererõhu langust võrreldes platseeboga.

Stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid:

EUROPA uuring oli rahvusvaheline mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseeboga kontrollitud kliiniline uuring, mis kestis 4 aastat.

Kaksteisttuhat kakssadakaheksateist (12218) üle 18 aasta vanust patsienti randomiseeriti 8 mg perindopriili (n=6110) või platseebo rühma (n=6108).

Uuringus osalenutel esinesid südame isheemiatõve tunnused ilma südamepuudulikkuse kliiniliste sümptomiteta. Kõikidest patsientidest oli 90%-l olnud eelnev müokardiinfarkt ja/või tehtud pärgarterite revaskularisatsioon. Enamik patsiente sai uuringuravimit lisaks konventsionaalsele ravile, mille hulka kuulusid trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, vere lipiide alandavad ravimid ja beeta-adrenoblokaatorid.

Peamine efektiivsuse hindamise kriteerium oli kombinatsioon kardiovaskulaarsest suremusest, mitteeluohtlikust müokardiinfarktist ja/või edukalt ravitud südameseiskusest. Ravi perindopriiliga annuses 8 mg ööpäevas andis märkimisväärse esmase tulemusnäitaja vähenemise 1,9% võrra (suhteline risk vähenes 20%, 95%CI [9,4; 28,6] – p<0,001).

Müokardiinfarkti ja/või revaskularisatsiooni anamneesiga patsientide puhul vähenes platseeboga võrreldes esmane lõpptulemus 2,2% ja vastav risk 22,4% (95%CI [12,0; 31,6] – p<0,001).

EUROPA uuringus beeta-blokaatoreid saavate patsientide alarühma post-hoc analüüsi käigus leiti, et perindopriili lisamine beeta-blokaatorile (n=3789) võrreldes beeta-blokaatorraviga ilma perindopriilita (n=3745) vähendas olulisel määral (2,2%) (suhtelise riski vähenemine 24%, 95%CI [9,5; 36,4]) järgmisi liittulemusnäitajaid: kardiovaskulaarne suremus, mittefataalne müokardiinfarkt ja/või südameseiskus eduka elustamise korral.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordse blokaadi kliiniliste uuringute andmed:

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes.

Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

Lapsed:

Andmed Prestilol´i kasutamise kohta lastel puuduvad.

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Prestilol’iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta hüpertensiooni, isheemilise pärgarterite haiguse ja stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Farmakokineetilised omadused

Bisoprolooli ja perindopriili imendumise kiirus ja määr Prestilol’i tabletist ei erine oluliselt sellest, kuidas see toimuks vastavalt vaid bisoprolooli või perindopriili sisaldavast tabletist, kui neid manustatakse monoteraapiana.

Bisoprolool

Imendumine

Bisoprolool imendub peaaegu täielikult (>90%) seedetraktist, kuna selle esmase maksapassaaži toime on vähene (ligikaudu 10%) ning selle biosaadavus suukaudse manustamise järgselt on ligikaudu 90%.

Jaotumine

Jaotusruumala on 3,5 l/kg. Bisoprolool seondub plasmavalkudega ligikaudu 30% ulatuses.

Biotransformatsioon ja eritumine

Bisoprolool eritub organismist kahel viisil. 50% metaboliseerub maksas inaktiivseteks metaboliitideks, mis seejärel erituvad neerude kaudu. Ülejäänud 50% eritub neerude kaudu muutumatul juhul. Kogukliirens on ligikaudu 15 l/h. Poolväärtusaeg plasmas on 10...12 tundi, mis tagab 24 tundi kestva toime pärast ravimi manustamist üks kord ööpäevas.

Patsientide erirühmad

Bisoprolooli kineetika on lineaarne ja ei sõltu vanusest.

Kuna ravim eritub ühesugusel määral neerude ja maksa kaudu, ei ole maksafunktsiooni häire või neerupuudulikkusega patsientidel vaja annust kohandada. Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ja maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidel ei ole ravimi farmakokineetikat uuritud. Kroonilise

südamepuudulikkusega patsientidel (NYHA III klass) on bisoprolooli plasmakontsentratsioon suurem ja poolväärtusaeg pikem kui tervetel vabatahtlikel. 10 mg ööpäevase annuse kasutamisel on maksimaalne plasmakontsentratsioon tasakaaluseisundis 64±21 ng/ml ja poolväärtusaeg 17±5 tundi.

Perindopriil

Imendumine

Perindopriil imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti, plasmakontsentratsiooni maksimum saabub 1 tunni jooksul. Perindopriili plasma poolväärtusaeg on 1 tund.

Jaotumine

Seondumata perindoprilaadi jaotusruumala on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaadi plasmavalkudega seondumine on 20%, peamiselt AKE’ga, kuid see on kontsentratsioonist sõltuv.

Biotransformatsioon

Perindopriil on eelravim. 27% manustatud ravimist jõuab vereringesse selle aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile, tekib veel 5 inaktiivset metaboliiti. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3...4 tunni jooksul.

Toit vähendab perindopriili muutmist perindoprilaadiks, sellest tulenevalt ka biosaadavust, seega tuleks perindopriilarginiini päevane annus manustada hommikuti enne sööki.

Eritumine

Perindoprilaat eritub uriiniga, mitteseotud fraktsiooni lõplik poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi, mistõttu püsikontsentratsioon saabub 4 päeva jooksul.

Lineaarsus

Perindopriili annuse ja tema plasma ekspositsiooni vahel on näidatud lineaarset sõltuvust.

Patsientide erirühmad:

Perindoprilaadi eritumine on vähenenud eakatel ning samuti südame- või neerukahjustusega patsientidel. Neerupuudulikkuse puhul sõltub annuse suurus neerupuudulikuse raskusastmest (kreatiniini kliirens).

Perindoprilaadi kliirens dialüüsil on 70 ml/min.

Perindopriili farmakokineetika on muutunud maksatsirroosiga haigetel: perindopriili maksakliirens on vähenenud poole võrra. Samas ei ole tekkiva perindoprilaadi moodustumine vähenenud ja annust ei ole vaja korrigeerida ( vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Prekliinilised ohutusandmed

Bisoprolool

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse või kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes puudus bisoproloolil toime fertiilsusele või teistele viljakustulemustele. Sarnaselt teiste beetablokaatoritega põhjustas bisoprolool suurtes annustes toksilisi toimeid emasloomal (vähenenud toidu tarbimine ja kehakaalu langus) ning embrüol/lootel (resorptsiooni suurenenud sagedus, järglaste väiksem sünnikaal, füüsilise arengu peetus), kuid ei olnud teratogeenne.

Perindopriil

Korduvtoksilisuse suukaudsetes uuringutes (rottidel ja ahvidel) olid märklaudorganiks neerud, kuid neerukahjustus oli mööduv.

In vitro ja in vivo uuringutes ei ole täheldatud mutageensust.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad

loote arengut hilises faasis, mis võib viia näriliste ja küülikute loote surmani ja kaasasündinud toimeteni: on täheldatud neerukahjustusi ja loote- ning sünnijärgset surma. Fertiilsus ei halvenenud ei isas- ega emasrottidel.

Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

Keskkonnariski hinnag:

Prestilol sisaldab teadaolevaid toimeaineid- bisoprolooli ja perindopriili. Prestilol´i määratakse bisoprolooli ja perindopriili eraldi annuste otseseks asendamiseks, seega puudub riski suurenemine keskkonnale.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Sisu:

Mikrokristalliline tselluloos PH 102 (E460)

Kaltsiumkarbonaat (E170)

Eelželatiniseeritud maisitärklis

Naatriumtärklisglükolaat, tüüp A (E468)

Veevaba kolloidne ränidioksiid (E551)

Magneesiumstearaat (E572)

Naatriumkroskarmelloos (E468)

Kate:

Glütserool (E422)

Hüpromelloos (E464)

Makrogool 6000

Magneesiumstearaat (E572)

Titaandioksiid (E171)

Kollane raudoksiid (E172)

Punane raudoksiid (E172)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Polüpropüleenist tabletipurk, mis sisaldab 10 õhukese polümeerikattega tabletti: 24 kuud. Polüpropüleenist tabletipurk, mis sisaldab 30 õhukese polümeerikattega tabletti: 30 kuud.

Kõrge tihedusega polüetüleenist tabletipurk, mis sisaldab 100 õhukese polümeerikattega tabletti: 30 kuud.

10 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldav purk: pärast avamist kasutada 20 päeva jooksul.

28 või 30 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldav purk: pärast avamist kasutada 60 päeva jooksul. 100 õhukese polümeerikattega tabletti sisaldav purk: pärast avamist kasutada 100 päeva jooksul.

Säilitamise eritingimused

Puuduvad erinõuded ravimi säilitamiseks ja käsitsemiseks.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletipurk, mis sisaldab 10, 28 ja 30 õhukese polümeerikattega tabletti: valge polüpropüleenist tabletipurk, mis sisaldab madala tihedusega polüetüleenist voolavuse vähendajat ja millel on valge läbipaistmatu kork, mis sisaldab niiskuseimajat.

Tabletipurk, mis sisaldab 100 õhukese polümeerikattega tabletti: kõrge tihedusega polüetüleenist tabletipurk, millel on niiskuseimajat sisaldav polüpropüleenkork.

Karp, mis sisaldab 1 tabletipurki 10, 28, 30 või 100 õhukese polümeerikattega. Karp, mis sisaldab 3 tabletipurki 28 või 30 õhukese polümeerikattega tabletiga. Karp, mis sisaldab 4 tabletipurki 30 õhukese polümeerikattega tabletiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Les Laboratoires Servier 50 rue Carnot

92284 Suresnes cedex Prantsusmaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.12.2015.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

aprill 2018