Parnido - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (6mg)

ATC Kood: N05AX13
Toimeaine: paliperidoon
Tootja: KRKA d.d., Novo mesto

Artikli sisukord

PARNIDO
toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (6mg)


Pakendi infoleht: teave patsiendile

Parnido, 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Parnido, 6 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Parnido, 9 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Paliperidoon

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Parnido ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Parnido võtmist
  3. Kuidas Parnido’t võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Parnido’t säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Parnido ja milleks seda kasutatakse

Parnido sisaldab toimeainena paliperidooni, mis kuulub antipsühhootiliste ravimite gruppi.

Parnido’t kasutatakse skisofreenia raviks täiskasvanutel ja 15-aastastel ning vanematel noorukitel. Skisofreenia on häire, mille sümptomiteks on asjade kuulmine, nägemine või tundmine, mida ei ole olemas, ekslikud uskumused, ebatavaline kahtlustamine, enesessetõmbumine, seosetu kõne ja käitumine ning emotsionaalne tuimenemine. Selle häirega võib kaasneda ka masendus, ärevus, süü- või pingetunne.

Parnido’t kasutatakse ka skisoafektiivse häire raviks täiskasvanutel.

Skisoafektiivne häire on vaimuhaigus, mille puhul isik kogeb lisaks meeleoluhäirete sümptomitele (eksalteeritus, kurbus, agitatsioon, hajameelsus, unetus, jutukus, huvipuudus igapäevatoimingute vastu, liiga palju või liiga vähe magamine, liiga palju või liiga vähe söömine ning korduvad enesetapumõtted) mitmesuguseid skisofreenia sümptomeid (vt eespool).

Parnido aitab leevendada teie haigussümptomeid ja ei lase neil uuesti tekkida.

Mida on vaja teada enne Parnido võtmist

Ärge võtke Parnido’t:

  • kui olete paliperidooni, risperidooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Parnido võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

  • Skisoafektiivse häirega patsiendid, keda ravitakse selle ravimiga, vajavad hoolikat jälgimist, juhuks kui maniakaalsed sümptomid asenduvad depressiivsetega;
  • seda ravimit ei ole uuritud eakate dementsusega patsientide puhul. Siiski esineb eakate dementsusega patsientide puhul, kes saavad raviks sarnast tüüpi ravimeid, suurem risk ajurabanduse või surma tekkeks (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“);
  • kui teil on Parkinsoni tõbi või dementsus;
  • kui teil on kunagi diagnoositud haigusseisundit, mille sümptomite hulgas on kõrge palavik ja lihasjäikus (tuntud ka kui maliigne neuroleptiline sündroom);
  • kui teil on esinenud keele ja näo ebanormaalseid liigutusi (tardiivne düskineesia).

Peaksite olema teadlik, et mõlemad nimetatud haigusseisundid võivad olla põhjustatud sellist tüüpi ravimite poolt;

  • kui te teate, et teil on varem olnud madal valgete vereliblede tase (mille põhjuseks võis, kuid ei pruukinud olla teiste ravimite kasutamine);
  • kui te olete diabeetik või teil esineb eelsoodumus suhkurtõve tekkeks;
  • kui teil on südamehaigus või te saate südamehaiguse ravi, mis soodustab vererõhu langust;
  • kui teil on epilepsia;
  • kui teil on neelamis, mao või soolehäire, mis takistab toidu neelamist või selle normaalset edasiliikumist soolestikus;
  • kui teil on haigusseisund, mis seostub kõhulahtisusega;
  • kui teil on probleeme neerudega;
  • kui teil on probleeme maksaga;
  • kui teil on erektsiooni aeg pikenenud ja/või valulik erektsioon;
  • kui teil on raskusi oma kehatemperatuuri või ülekuumenemise kontrollimisega;
  • kui hormoon prolaktiini tase teie veres on ebanormaalselt kõrge või kui teil on kasvaja, mis võib olla prolaktiini suhtes tundlik;
  • kui teil või kellelgi teisel teie perekonnast on varem esinenud verehüübeid, kuna antipsühhootikume on seostatud verehüüvete moodustumisega.

Kui teil esineb mistahes nimetatud haigusseisunditest, rääkige sellest palun oma arstile, kuna ta võib pidada vajalikuks ravimi annuse muutmist või teie jälgimist mingi aja vältel.

Kuna paliperidooni kasutavatel patsientidel on väga harva esinenud teatud tüüpi valgete vereliblede (mis on vajalikud infektsioonide vastu võitlemiseks) hulga ohtlikku vähenemist, on võimalik, et teie arst kontrollib teie veres valgete vereliblede arvu.

Parnido võib põhjustada kehakaalu tõusu. Oluline kehakaalu suurenemine võib olla teie tervisele kahjulik. Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie kehakaalu.

Kuna paliperdiooni võtvatel patsientidel on esinenud suhkurtõve teket või olemasoleva suhkurtõve halvenemist, peab teie arst teid kontrollima veresuhkru liigse tõusu nähtude suhtes. Olemasoleva suhkurtõvega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida veresuhkru taset.

Silmaläätse hägususe (kae ehk katarakti) operatsiooni ajal võib juhtuda, et pupill (must ketas silma keskel) ei pruugi laieneda nii palju kui tarvis. Samuti võib juhtuda, et iiris (silma värviline osa) muutub operatsiooni ajal lõdvaks, mistõttu on võimalik silma vigastus. Kui teil on plaanis silmaoperatsioon, rääkige kindlasti silmaarstile, et te võtate seda ravimit.

Lapsed ja noorukid

Parnido't ei kasutata skisofreenia raviks alla 15-aastastel lastel ja noorukitel.

Parnido't ei kasutata skisoafektiivsete häirete raviks lastel ja noorukitel, kes on nooremad kui 18- aastased.

Selle põhjuseks on asjaolu, et paliperidooni ohutus ja efektiivsus nendes vanuserühmades ei ole teada.

Muud ravimid ja Parnido

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Kui seda ravimit võetakse koos teatud südameravimitega, mis kontrollivad südame löögisagedust või teatud teist tüüpi ravimitega (nt antihistamiinikumid, malaariavastased ravimid või teised antipsühhootikumid), võivad esineda südame elektrilise funktsiooni kõrvalekalded.

Kuna see ravim toimib põhiliselt ajus, võivad sõltuvusttekitava mõju tõttu tekkida koostoimed teiste ajus toimivate ravimitega (või alkoholiga).

Kuna see ravim võib põhjustada vererõhu langust, peab olema ettevaatlik paliperidooni võtmisel koos teiste vererõhu langust põhjustavate ravimitega.

See ravim võib vähendada Parkinsoni tõve ja rahutute jalgade sündroomi ravimite toimet (nt levodopa).

Selle ravimi toimet võib häirida, kui te võtate teisi ravimeid, mis mõjutavad teie sooletegevuse kiirust (nt metoklopramiidi).

Kui seda ravimit võetakse samaaegselt valproaadiga, tuleb kaaluda selle ravimi annuse vähendamist. Seda ravimit ei soovitata kasutada koos risperidooniga, sest nende kahe ravimi kombinatsioon võib põhjustada kõrvaltoimete tugevnemist.

Parnido koos alkoholiga

Selle ravimi võtmise ajal tuleb loobuda alkoholist.

Rasedus ja imetamine

Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Seda ravimit ei tohi võtta raseduse ajal, kui seda ei ole arutatud arstiga. Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimasel trimestril (raseduse kolme viimase kuu jooksul) kasutanud paliperidooni, võib esineda järgmisi sümptomeid: värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, rahutus, hingamisraskus ja raskused toitmisel. Kui vastsündinul tekib mõni nendest sümptomitest, tuleb võtta ühendust arstiga. Selle ravimi võtmise ajal ei tohi last rinnaga toita.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravi ajal selle ravimiga võib esineda pearinglust ja nägemishäireid (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“). Seda tuleb arvesse võtta juhul, kui on vajalik väga hea tähelepanuvõime, nt autojuhtimise või masinatega töötamise korral.

Parnido sisaldab naatriumi

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Kuidas Parnido’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kasutamine täiskasvanutel

Täiskasvanutel on soovitatav annus 6 mg üks kord ööpäevas, mis manustatakse hommikul. Arst võib annust suurendada või vähendada vahemikus 3 mg kuni 12 mg üks kord ööpäevas skisofreenia puhul või 6 mg kuni 12 mg üks kord ööpäevas skisoafektiivse häire puhul. See sõltub sellest, kui hästi ravim teile mõjub.

Kasutamine noorukitel

15-aastastel ja vanematel noorukitel on skisofreenia raviks soovitatav algannus 3 mg üks kord ööpäevas, mis manustatakse hommikul.

Noorukitel kehakaaluga 51 kg või rohkem võib annust suurendada kuni 6 mg-ni või 12 mg-ni üks kord ööpäevas.

Noorukitel kehakaaluga alla 51 kg võib annust suurendada kuni 6 mg-ni üks kord ööpäevas.

Teie arst otsustab, kui palju ravimit teile anda. Võetav kogus sõltub sellest, kui hästi ravim teile mõjub.

Kuidas ja millal Parnido't võtta

Seda ravimit tuleb võtta suu kaudu, neelates selle tervelt koos vee või muu joogiga. Tabletti ei tohi närida, poolitada ega purustada.

Seda ravimit tuleb igal hommikul võtta kas koos hommikueinega või ilma, kuid iga päev samal viisil. Ärge võtke seda ravimit vahelduvalt ühel päeval koos hommikueinega ja järgmisel päeval tühja kõhuga.

Pärast neelamist toimeaine paliperidoon lahustub ning tableti kest eritub organismist.

Neeruprobleemidega patsiendid

Teie arst võib kohandada teie annust vastavalt teie neerufunktsioonile.

Eakad

Kui teie neerufunktsioon on langenud, võib teie arst ravimi annust vähendada.

Kui te võtate Parnido’t rohkem kui ette nähtud

Võtke kohe ühendust oma arstiga. Teil võivad tekkida unisus, väsimus, ebatavalised liigutused, raskendatud seismine ja kõndimine, madalast vererõhust tingitud pearinglus ja ebakorrapärane südametegevus.

Kui te unustate Parnido’t võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustate ühe annuse võtmata, võtke järgmine annus järgneval päeval pärast unustatud annust. Kui te unustate kaks või enam annust võtmata, võtke ühendust oma arstiga.

Kui te lõpetate Parnido võtmise

Ärge lõpetage selle ravimi võtmist, sest siis ravimi toime kaob. Te ei tohi selle ravimi võtmist lõpetada, kui just arst ei ole öelnud, et peate seda tegema, sest sümptomid võivad uuesti ilmneda.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rääkige kohe oma arstile:

  • kui teil on veenides, eriti jalaveenides, verehüübed (sümptomite hulka kuuluvad jala turse, valu ja punetus), mis võivad piki veresooni liikuda kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust. Kui märkate mõnda neist sümptomitest, otsige otsekohe arstiabi;
  • kui teil on dementsus ja teil tekib äkki vaimse seisundi muutus või näo, käte või jalgade äkiline nõrkus või tuimus (eriti ühel kehapoolel) või ebaselge kõne, isegi kui see kestab lühikest aega. Need võivad olla insuldi nähud;
  • kui teil tekib palavik, lihasjäikus, higistamine või teadvuse vähenemine (häire, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks). Võimalik, et vajate otsekohe arstiabi;
  • kui te olete mees ja teil tekib pikaajaline või valulik erektsioon. Seda nimetatakse priapismiks. Võimalik, et vajate otsekohe arstiabi;
  • kui teil tekivad keele, suu ja näo tahtmatud rütmilised liigutused. Vajalik võib olla paliperidoon ravi lõpetada;
  • kui teil tekib allergiline reaktsioon, mida iseloomustab palavik, suu, näo, huulte või keele turse, õhupuudus, sügelus, nahalööve ja mõnikord vererõhu järsk langus (kuulub „anafülaktilise reaktsiooni” hulka).

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed: võivad mõjutada enam kui 1 inimest 10-st

  • raskused uinumisel või magamisega
  • parkinsonism: selle seisundi korral võivad esineda aeglased või takistatud liigutused, jäikus või kangustunne lihastes (mis muudab teie liigutused rabedaks) ning mõnikord isegi tunne, et liigutused on takistatud ning liigutust tuleb alustada korduvalt. Muud parkinsonismi tunnused

on aeglane lohisev kõnnak, treemor rahuolekus, suurenenud süljeeritus ja/või süljevool, näo ilmekuse vähenemine

  • rahutus
  • unisus või vähenenud teadvustase
  • peavalu

Sageli esinevad kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st

  • rindkereinfektsioon (bronhiit), külmetushaiguse sümptomid, põskkoobaste infektsioon, kuseteede infektsioon, tunne, nagu oleksite gripis
  • kehakaalu tõus, söögiisu suurenemine, kehakaalu langus, söögiisu vähenemine
  • kõrgenenud meeleolu (mania), ärrituvus, masendus, ärevus
  • düstoonia: see on seisund, mille korral teil esinevad aeglased või püsivad tahtmatud lihaskokkutõmbed. See võib haarata mistahes kehaosa (ning põhjustada ebanormaalset kehahoiakut), tihti haarab düstoonia näolihaseid, sh tekivad silmade, suu, keele või lõua ebanormaalsed liigutused
  • pearinglus
  • düskineesia: see on seisund, mille korral esinevad tahtmatud lihasliigutused, nt korduvad, spastilised või väänlevad liigutused või tõmblused
  • treemor (värisemine)
  • hägune nägemine
  • elektrilise impulsi ülekande katkestused südame ülemise ja alumise poole vahel, südame elektrilise juhtivuse kõrvalekalded, südame QTintervalli pikenemine, aeglane südame löögisagedus, kiire südame löögisagedus
  • madal vererõhk püsti seismisel (mistõttu mõned Parnido’t võtvad inimesed võivad tunda minestustunnet, pearinglust või minestada kiirel istuma või püsti tõusmisel), kõrge vererõhk
  • kurguvalu, köha, ninakinnisus
  • kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus, oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, seedehäire, suukuivus, hambavalu
  • transaminaaside aktiivsuse tõus veres
  • sügelus, lööve
  • luu või lihasvalu, seljavalu, liigesevalu
  • menstruatsioonide lakkamine
  • palavik, nõrkus, kurnatus (väsimus)

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st

  • kopsupõletik, hingamisteede infektsioon, kusepõie infektsioon, kõrvainfektsioon, tonsilliit
  • valgete vereliblede hulga vähenemine, trombotsüütide arvu vähenemine (vererakud, mis osalevad verejooksu peatamisel), aneemia, punaste vereliblede hulga vähenemine
  • paliperidoon võib suurendada teie veres teatud hormooni prolaktiini taset (see võib, kuid ei pruugi põhjustada sümptomite avaldumist). Kui teil esinevad kõrge prolaktiinitaseme sümptomid, võivad nendeks olla: (meestel) rinnanäärmete turse, raskused erektsiooni saavutamisel või säilitamisel või muud seksuaalfunktsiooni häired, (naistel) ebamugavustunne rindades, piima eritumine rindadest, menstruatsioonide vahelejäämine või muud probleemid menstruaaltsükliga
  • suhkurtõbi või suhkurtõve halvenemine, kõrge veresuhkur, vööümbermõõdu suurenemine, söögiisu kaotus koos sellest tingitud alatoitumuse ja madala kehakaaluga, triglütseriidide (teatud rasvainete) kõrge tase veres
  • unehäired, segasus, vähenenud suguiha, võimetus saavutada orgasmi, närvilisus, hirmuunenäod
  • tardiivne düskineesia (näo, keele või muude kehaosade tahtele allumatud, tõmblevad või hüplevad liigutused). Teavitage kohe oma arsti, kui teil tekivad keele, suu või näo tahtmatud rütmilised liigutused. Võimalik, et Parnido ravi tuleb lõpetada
  • krambid (tõmblused), minestamine, ärritav vajadus liigutada oma kehaosasid, pearinglus püsti tõusmisel, tähelepanuhäired, kõnetakistus, maitsetundlikkuse muutused või kaotus, naha valu ja puutetundlikkuse vähenemine, surin, torkimis või tuimustunne nahal
  • silmade ülitundlikkus valguse suhtes, silmainfektsioon või punetav silm, kuivsilmsus
  • pöörlemistunne (peapööritus), helin kõrvus, kõrvavalu
  • ebaregulaarne südame löögisagedus, kõrvalekalded, mis tulevad esile südametöö elektrilisel registreerimisel (elektrokardiogramm ehk EKG), laperdav tunne rindkeres või südamepekslemine (palpitatsioonid)
  • madal vererõhk
  • hingeldus, vilisev hingamine, ninaverejooks
  • keele turse, mao või soolte infektsioon, neelamisraskused, liigsed kõhugaasid
  • GGT tõus (maksaensüüm, mida nimetatakse gammaglutamüültransferaasiks) veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres
  • nõgestõbi ehk urtikaaria, juuste väljalangemine, ekseem, akne
  • KFK (kreatiinfosfokinaasi) taseme tõus veres, see ensüüm vabaneb mõnikord lihaskoe lagunemisel, lihasspasmid, liigesjäikus, liigeste turse, lihasnõrkus, kaelavalu
  • uriini inkontinentsus (pidamatus), sage urineerimine, võimetus urineerida, valu urineerimisel
  • erektsioonihäired, ejakulatsioonihäire
  • vahelejäänud menstruatsioonid või probleemid menstruatsioonitsükliga (naistel), piima eritumine rindadest, seksuaalfunktsiooni häired, valu rinnanäärmes, ebamugavustunne rinnanäärmes
  • näo, suu, silmade või huulte turse, käte, jalgade või keha turse
  • külmavärinad, kehatemperatuuri tõus
  • kõnnaku muutused
  • janutunne
  • valu rinnus, ebamugavustunne rinnus, halb enesetunne
  • kukkumine

Harva esinevad kõrvaltoimed: võivad mõjutada kuni ühte inimest 1000-st

  • silmainfektsioon, küünte seeninfektsioon, nahainfektsioon, lestaliste poolt põhjustatud nahapõletik
  • teatud tüüpi valgete vereliblede ohtlikul vähene arv veres, need on organismile vajalikud infektsioonidega võitlemiseks
  • teatud tüüpi valgete vereliblede (mis kaitsevad teid nakkuste eest) arvu vähenemine; eosinofiilide hulga suurenemine veres (teatud tüüpi valged verelibled)
  • raske allergiline reaktsioon, millele on iseloomulikud palavik, suu, näo, huulte või keele turse, hingeldus, sügelus, nahalööve ja mõnikord vererõhu langus; allergiline reaktsioon
  • suhkur uriinis
  • uriini kogust kontrolliva hormooni liigne nõristus
  • kontrollile allumatu suhkurtõve eluohtlikud tüsistused
  • ohtlikult liigne vedeliku peetus organismis, madal veresuhkru tase, liigne vee joomine, kolesteroolitaseme tõus veres
  • emotsioonide puudumine
  • maliigne neuroleptiline sündroom (segasus, vähenenud teadvustase või teadvuskaotus, kõrge palavik ja tugev lihasjäikus)
  • teadvuskadu, tasakaaluhäire, koordinatsioonihäire
  • aju veresoonte probleemid, kontrollile allumatu suhkurtõve tõttu tekkinud kooma, mittereageerimine ärritustele, madal teadvustase, pea raputamine
  • glaukoom (silma siserõhu tõus), suurenenud pisaravool, silmade punetus, probleemid silmade liigutamisel, silmade pööritamine
  • kodade virvendus (südame rütmihäire), kiire südametöö püsti tõusmisel
  • verehüübed veenides, eriti jalaveenides (sümptomite hulka kuuluvad jala turse, valu ja punetus), mis võivad piki veresooni liikuda kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust. Kui märkate mõnda neist sümptomitest, otsige kohe arstiabi
  • vähenenud hapnikuvarustus teatud kehaosades (mille põhjuseks on verevarustuse häired), õhetus
  • hingamisraskused une ajal (uneapnoe), kiire ja pindmine hingamine
  • kopsupõletik, mille põhjuseks on hingamisteedesse sattunud toiduosad, hingamisteede kongestsioon, häälekahjustused
  • soolteummistus, roojapidamatus, väga kõva väljaheide, soolestiku lihasliigutuste aeglustumine, mille tagajärjel võib kujuneda soolteummistus
  • naha ja silmavalgete muutumine kollaseks (ikterus)
  • kõhunäärme põletik
  • tõsine allergiline reaktsioon koos tursega, mis võib haarata kõri ning põhjustada hingamisraskust
  • nahapaksendid, kuiv nahk, nahapunetus, naha värvuse muutused, ketendav sügelev nahk peas või mujal, kõõm
  • lihaskiudude kärbumine ja valu lihastes (rabdomüolüüs), ebanormaalne kehahoiak
  • priapism (pikalt kestev peenise erektsioon, mis võib vajada kirurgilist ravi)
  • rinnanäärmete arenemine meestel, rinnanäärmete paisumine, eritis rinnast, eritis tupest
  • menstruatsioonide hilinemine, rindade suurenemine
  • väga madal kehatemperatuur, kehatemperatuuri langus
  • ravimi ärajätusümptomid

Teadmata kõrvatoimed: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

  • kongestsioon kopsudes
  • insuliini taseme tõus veres (insuliin on hormoon, mis kontrollib veresuhkru taset)

Järgnevalt on loetletud kõrvaltoimed, mida on täheldatud ühe teise ravimi, risperidooni kasutamisel. Kuna see on paliperidooniga väga sarnane ravim, võib selliseid kõrvaltoimeid oodata ka Parnido kasutamisel: muud tüüpi aju veresoonte probleemid ja räginad kopsu kuulatlemisel. Samuti on võimalik silmaprobleemide tekkimine kaeoperatsiooni ajal. Kui te võtate või olete varem võtnud paliperidooni, siis võib kaeoperatsiooni ajal esineda seisund, mida nimetatakse operatsiooniaegseks lõdva iirise sündroomiks. Kui teil on tulemas kaeoperatsioon, rääkige kindlasti oma silmaarstile, et te võtate või olete võtnud seda ravimit.

Täiendavad kõrvaltoimed noorukitel

Noorukitel täheldatud kõrvaltoimed on üldiselt samasugused nagu täiskasvanutel, välja arvatud järgmised kõrvaltoimed, mida noorukitel esineb sagedamini:

  • unisus või vähenenud tähelepanelikkus
  • parkinsonism: see seisund võib tähendada aeglustunud või vähenenud liikuvust, lihaste jäikus või pingetunnet (mis muudab liigutused hüplikuks) ja mõnikord isegi tunnet, et liigutused tarduvad nende alustamisel ja neid tuleb uuesti käivitada. Teised parkinsonismi nähud on aeglane lohisev kõnnak, treemor rahuolekus, suurenenud süljeeritus ja/või süljevool suust, näo ilmekuse kadumine
  • kehakaalu tõus
  • külmetushaiguse sümptomid
  • rahutus
  • treemor (värisemine)
  • kõhuvalu
  • piima eritumine rindadest tüdrukutel
  • rinnanäärmete turse poistel
  • akne
  • kõneraskused
  • mao või soolte infektsioon
  • ninaverejooksud
  • kõrvainfektsioon
  • veres kõrge triglütseriidide (vererasv) tase
  • pöörlemistunne (vertiigo)

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Parnido’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Parnido sisaldab

  • Toimeaine on paliperdioon. Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 3 mg, 6 mg või 9 mg paliperidooni.
  • Teised koostisosad on makrogool, butüülhüdroksütolueen, povidoon, naatriumkloriid, mikrokristalliline tselluloos, magneesiumstearaat, punane raudoksiid (E172), hüdroksüpropüültselluloos ja tselluloosatsetaat tableti sisus ning hüpromelloos, titaandioksiid (E171), talk, propüleenglükool, kollane raudoksiid (E172) (ainult 6 mg tablettides) ja punane raudoksiid (E172) (ainult 9 mg tablettides) tableti kattes ning šellak, must raudoksiid (E172) ja propüleenglükool trükitindis. Vt lõik 2 „Parnido sisaldab naatriumi“.

Kuidas Parnido välja näeb ja pakendi sisu

3 mg: valged kuni hallikasvalged, ümmargused, kaksikkumerad, võimaliku ebaühtlase pinnaga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „P3“. Diameeter: ligikaudu 9 mm. 6 mg: pruunikaskollased, ümmargused, kaksikkumerad, võimaliku ebaühtlase pinnaga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „P6“. Diameeter: ligikaudu 9 mm.

9 mg: roosad, ümmargused, kaksikkumerad, võimaliku ebaühtlase pinnaga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „P9“. Diameeter: ligikaudu 9 mm.

Parnido on saadaval karpides, mis sisaldavad:

- 28, 30, 56, 60, 84, 90 või 98 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti blisterpakendites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

KRKA, d.d. Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal Pärnu mnt 141

11314 Tallinn

Tel. 6671658

Infoleht on viimati uuendatud mais 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Parnido, 3 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Parnido, 6 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Parnido, 9 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

3 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 3 mg paliperidooni. 6 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 6 mg paliperidooni. 9 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 9 mg paliperidooni.

INN. Paliperidonum

Teadaolevat toimet omavad abiaine: Üks tablett sisaldab 15,7 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett

3 mg: valged kuni hallikasvalged, ümmargused, kaksikkumerad, võimaliku ebaühtlase pinnaga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „P3“. Diameeter: ligikaudu 9 mm. 6 mg: pruunikaskollased, ümmargused, kaksikkumerad, võimaliku ebaühtlase pinnaga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „P6“. Diameeter: ligikaudu 9 mm.

9 mg: roosad, ümmargused, kaksikkumerad, võimaliku ebaühtlase pinnaga õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „P9“. Diameeter: ligikaudu 9 mm.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Skisofreenia ravi täiskasvanutel ja noorukitel vanuses 15 aastat ning vanemad.

Skisoafektiivse häire ravi täiskasvanutel.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Skisofreenia (täiskasvanud)

Parnido soovitatav annus skisofreenia raviks täiskasvanutel on 6 mg üks kord ööpäevas, manustatuna hommikul. Esialgse annuse tiitrimine ei ole vajalik. Efektiivne ravitoime võib ilmneda väiksemate või suuremate annuste kasutamisel soovitatud vahemikus 3 mg kuni 12 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vajadusel kohandada ainult pärast kliinilise seisundi hindamist. Kui annuse suurendamine on näidustatud, on soovitatav seda teha 3 mg kaupa ööpäevas ja üldjuhul pikemate kui 5-päevaste intervallide järel.

Skisoafektiivne häire (täiskasvanud)

Parnido soovitatav annus skisoafektiivse häire raviks täiskasvanutel on 6 mg üks kord ööpäevas, manustatuna hommikul. Esialgse annuse tiitrimine ei ole vajalik. Efektiivne ravitoime võib mõnel patsiendil ilmneda suuremate annuste kasutamisel soovitatud vahemikus 6 mg kuni 12 mg üks kord ööpäevas. Annust võib vajadusel kohandada ainult pärast kliinilise seisundi hindamist. Kui annuse suurendamine on näidustatud, on soovitatav seda teha 3 mg kaupa ööpäevas ja üldjuhul pikemate kui 4-päevaste intervallide järel.

Üleminek teiste antipsühhootiliste ravimite kasutamisele

Puuduvad süstemaatiliselt kogutud andmed ülemineku kohta Parnido ravilt teiste antipsühhootiliste ravimite kasutamisele. Antipsühhootiliste ravimite erinevate farmakodünaamiliste ja farmakokineetiliste omaduste tõttu on vajalik arstlik jälgimine juhul, kui meditsiiniliselt on näidustatud üleminek mõne teise antipsühhootilise ravimi kasutamisele.

Eakad

Normaalse neerufunktsiooniga (≥ 80 ml/min) eakatele patsientidele soovitatavad annused on samad nagu normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutele. Ent kuna eakatel patsientidel võib olla halvenenud neerufunktsioon, võib vajalikuks osutuda annuse kohandamine vastavalt neerufunktsiooni langusele (vt lõik „Neerukahjustus“ allpool). Parnido’t tuleb ettevaatusega kasutada eakatel dementsusega patsientidel, kellel esineb insuldi riskitegureid (vt lõik 4.4). Parnido ohutust ja efektiivsust skisoafektiivse häirega patsientidel vanuses > 65 aastat ei ole uuritud.

Maksakahjustus

Kerge või mõõduka maksakahjustuse korral ei ole vaja annust korrigeerida. Kuna paliperidooni kasutamist ei ole uuritud raske maksakahjustusega patsientidel, peab nende patsientide ravimisel olema ettevaatlik.

Neerukahjustus

Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≥ 50...< 80 ml/min) patsientidele soovitatav algannus on 3 mg üks kord ööpäevas. Sõltuvalt kliinilisest ravivastusest ja individuaalsest taluvusest võib annust suurendada kuni 6 mg-ni üks kord ööpäevas.

Mõõduka kuni raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≥ 10...< 50 ml/min) patsientidele soovitatav paliperidooni annus on 3 mg igal teisel päeval, mida võib suurendada kuni annuseni 3 mg ööpäevas pärast kliinilise seisundi hindamist. Kuna paliperidooni kasutamist ei ole uuritud patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 10 ml/min, ei ole paliperidooni kasutamine sellistel patsientidel soovitatav.

Lapsed

Skisofreenia: 15-aastastel ning vanematel noorukitel on Parnido soovitatav algannus skisofreenia raviks 3 mg üks kord ööpäevas, manustatuna hommikul.

Noorukid kehakaaluga < 51 kg: Parnido maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 6 mg.

Noorukid kehakaaluga ≥ 51 kg: Parnido maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 12 mg.

Annuse kohandamine, kui see on näidustatud, on lubatud ainult pärast kliinilise seisundi uuesti hindamist, tuginedes patsiendi individuaalsetele vajadustele. Kui annuse suurendamine on näidustatud, on soovitatav seda teha 3 mg kaupa ööpäevas ja üldjuhul 5-päevaste või pikemate intervallide järel. Paliperidooni ohutus ja efektiivsus skisofreenia ravis noorukitel vanuses 12 kuni 14 aastat ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8 ja 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda. Puudub Parnido asjakohane kasutus lastel vanuses alla 12 aasta.

Skisoafektiivsed häired: Paliperidooni ohutus ja efektiivsus skisoafektiivsete häirete ravis noorukitel vanuses 12 kuni 17 aastat ei ole tõestatud. Puudub Parnido asjakohane kasutus lastel vanuses alla 12 aasta.

Teised patsientide erirühmad

Puudub Parnido annuse kohandamise vajadus soo, rassi või suitsetamisharjumuste alusel.

Manustamisviis

Parnido’t manustatakse suukaudselt. Ravim tuleb neelata tervelt koos vedelikuga ning seda ei tohi närida, poolitada ega purustada. Toimeaine sisaldub mitteimenduvas kestas, mis vabastab toimeainet kontrollitud kiirusega. Tableti kest koos mitteimenduvate sisukomponentidega eemaldatakse organismist; patsientidel ei ole põhjust muret tunda, kui nad märkavad väljaheites midagi tabletikujulist.

Parnido manustamine peab toimuma kooskõlas söömisega (vt lõik 5.2). Patsiente tuleb juhendada, et nad võtaksid Parnido’t alati tühja kõhuga või alati hommikueine ajal ning ei võtaks ravimit vaheldumisi kord tühja ja kord täis kõhuga.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, risperidooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Skisoafektiivse häirega patsiendid, keda ravitakse paliperidooniga, vajavad hoolikat jälgimist, juhuks kui maniakaalsed sümptomid asenduvad depressiivsetega.

QT-intervall

Ettevaatlik peab olema paliperidooni määramisel patsientidele, kellel on teadaolev südameveresoonkonna haigus või perekonnaanamneesis QT-intervalli pikenemine, ning samuti juhul, kui samaaegselt kasutatakse teisi QT-intervalli pikenemist põhjustavaid ravimeid.

Maliigne neuroleptiline sündroom

Paliperidooni kasutamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket, mida iseloomustab hüpertermia, lihasjäikus, autonoomne ebastabiilsus, teadvushäired ja suurenenud kreatiinfosfokinaasi aktiivsus. Esineda võivad ka müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Kui patsiendil tekivad maliigsele neuroleptilisele sündroomile viitavad sümptomid, tuleb kõikide antipsühhootiliste ravimite (sh Parnido) manustamine lõpetada.

Tardiivne düskineesia

Dopaminoblokeerivate omadustega ravimitega on seostatud tardiivse düskineesia teket, mida iseloomustavad rütmilised tahtmatud liigutused valdavalt keeles ja/või näos. Düskineesianähtude ilmnemisel tuleb kaaluda kõigi antipsühhootiliste ravimite (sh Parnido) manustamise lõpetamist.

Leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoos

Antipsühhootikumide, sh paliperidooni kasutamisel on teatatud leukopeeniast, neutropeeniast ja agranulotsütoosist. Turuletulekujärgse järelevalve jooksul on agranulotsütoosist teatatud väga harva (< 1/10 000 patsiendist). Patsiente, kellel on anamneesis esinenud kliiniliselt olulist valgete vereliblede (WBC) vähesust või ravimite poolt põhjustatud leukopeeniat/neutropeeniat, tuleb esimesel ravikuudel jälgida ning kaaluda paliperidooni ravi lõpetamist, kui ilmnevad kliiniliselt olulise WBC languse esimesed nähud, millel puuduvad muud põhjuslikud tegurid. Kliiniliselt olulise neutropeeniaga patsiente tuleb hoolikalt jälgida palaviku ja muude infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes ning selliste sümptomite ilmnemisel kohe ravida. Raske neutropeeniaga (neutrofiilide absoluutne arv < 1 x 10/l) patsientidel tuleb paliperidooni ravi lõpetada ning nende WBC väärtusi tuleb kuni normaliseerumiseni jälgida.

Hüperglükeemia ja diabeet

Paliperidoonravi ajal on teatatud hüperglükeemiast, diabeedi tekkest ja olemasoleva diabeedi ägenemisest. Neil juhtudel oli teatatud eelnevast kehakaalu suurenemisest, mis võis olla soodustavaks teguriks. Väga harva on sellega seoses teatatud ketoatsidoosist ning harvadel juhtudel koomast.

Soovitav on sobiv kliiniline jälgimine vastavalt kehtivatele antipsühhootikumide kasutamise juhistele. Mistahes atüüpilise antipsühhootikumi, sh paliperidooni ravi saavaid patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia sümptomite suhtes (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning diabeediga patsiente tuleb regulaarselt kontrollida glükeemilise kontrolli halvenemise suhtes.

Kehakaalu tõus

Paliperidooni kasutamisel on teatatud olulisest kehakaalu tõusust. Kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida.

Hüperprolaktineemia

Uuringud koekultuuridel on näidanud, et prolaktiin võib stimuleerida inimese rinnanäärmekasvaja rakkude kasvu. Kuigi siiani ei ole kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes leitud selget seost antipsühhootikumide manustamisega, on vastava meditsiinilise anamneesiga patsientide puhul siiski soovitatav ettevaatus. Võimalike prolaktiinsõltuvate tuumoritega patsientidel tuleb paliperidooni kasutada ettevaatusega.

Ortostaatiline hüpotensioon

Alfa-adrenoblokeeriva toime tõttu võib paliperidoon mõnedel patsientidel põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kombineeritud andmete põhjal paliperidooni (3, 6, 9 ja 12 mg) kolmest platseebokontrolliga 6- nädalasest fikseeritud annuste uuringust oli ortostaatilise hüpotensiooni esinemissagedus 2,5% paliperidooni saanud patsientide ja 0,8% platseebot saanud isikute seas. Paliperidooni peab kasutama ettevaatlikult patsientidel, kellel on teadaolevaid südameveresoonkonna haigusi (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt või -isheemia, juhtehäired), ajuveresoonte haigus või hüpotensiooni teket soodustavaid haigusseisundeid (nt dehüdratsioon ja hüpovoleemia).

Krambihood

Paliperidooni tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on esinenud krambihooge või esineb teisi haigusseisundeid, mis võivad alandada krambiläve.

Seedetrakti obstruktsiooni võimalus

Kuna Parnido tablett ei deformeeru ning selle kuju seedetraktis oluliselt ei muutu, ei manustata Parnido’t tavaliselt patsientidele, kellel on tõsine seedetrakti ahenemine (patoloogiline või iatrogeenne) või düsfaagia või oluliselt raskendatud tablettide neelamine. Mittedeformeeruvate, toimeainet kontrollitult vabastavate ravimvormide manustamisel teadaolevate striktuuridega patsientidele on harva kirjeldatud obstruktsiooninähtusid. Toimeainet kontrollitult vabastava ravimvormi tõttu tohib Parnido’t kasutada ainult patsientidel, kes on võimelised tabletti tervelt neelama.

Haigusseisundid, mis lühendavad seedetrakti läbimise aega

Seedetrakti läbimise aega lühendavad seisundid (nt kroonilist rasket kõhulahtisust põhjustavad haigused) võivad viia paliperidooni vähenenud imendumiseni.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel suureneb paliperidooni plasmakontsentratsioon, mistõttu mõned patsiendid vajavad annuse kohandamist (vt lõigud 4.2 ja 5.2). Puuduvad andmed patsientide kohta, kellel on kreatiniini kliirens alla 10 ml/min. Patsientidel kreatiniini kliirensiga alla 10 ml/min ei tohi paliperidooni kasutada.

Maksakahjustus

Puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta raske maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh’ klass C). Nendel patsientidel tuleb paliperidooni kasutada ettevaatusega.

Eakad dementsusega patsiendid

Paliperidooni ei ole uuritud eakatel dementsusega patsientidel. Risperidooniga saadud kogemused kehtivad ka paliperidooni puhul.

Üldine suremus

17 kontrollitud kliinilise uuringu metaanalüüsi põhjal oli võrreldes platseeboga suremuse risk suurenenud eakatel dementsusega patsientidel, kes said raviks teisi atüüpilisi antipsühhootikume, sealhulgas risperidooni, aripiprasooli, olansapiini ja kvetiapiini. Risperidooni saanute hulgas oli suremus 4%, samal ajal kui platseebo saajate hulgas oli see 3,1%.

Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed

Atüüpilisi antipsühhootikume (risperidoon, aripiprasool ja olansapiin) saavate dementsete patsientidega läbiviidud randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes on täheldatud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordset suurenemist. Riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Paliperidooni tuleb ettevaatusega kasutada eakate dementsusega patsientide puhul, kellel esineb insuldi tekke oht.

Parkinsoni tõbi ja Lewy kehadega dementsus

Paliperidooni määramisel Parkinsoni tõve või Lewy kehadega dementsuse korral peavad arstid kaaluma raviga seotud riske ja sellest saadavat kasu, kuna mõlema haigusega patsientidel võib olla suurem risk maliigse neuroleptilise sündroomi või suurenenud tundlikkuse tekkeks antipsühhootikumide suhtes. Suurenenud tundlikkuse ilminguteks võivad olla segasus, pidurdatus, posturaalsed tasakaaluhäired koos sagedaste kukkumistega, lisaks ekstrapüramidaalsetele sümptomitele.

Priapism

On teatatud, et alfaadrenoblokeeriva toimega antipsühhootilised ravimid (sh risperidoon) tekitavad priapismi. Turuletulekujärgse järelevalve käigus on priapismist teatatud ka paliperidooni kasutamisel, mis on risperidooni aktiivne metaboliit. Patsiente tuleb teavitada, et nad otsiksid vältimatut meditsiinilist abi, juhul kui priapism ei ole taandunud 3…4 tunni jooksul.

Kehatemperatuuri regulatsioon

Antipsühhootiliste ravimitega on seostatud kehatemperatuuri regulatsiooni häireid. Ettevaatlik peab olema paliperidooni määramisel patsientidele, kellel esineb kehatemperatuuri tõusu põhjustada võivaid seisundeid, nagu pingutust nõudev treening, kokkupuude kõrge temperatuuriga, antikolinergilise toimega ravimite samaaegne kasutamine või dehüdratsioon.

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootiliste ravimite korral on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumidega ravitud patsientidel esineb sageli VTE omandatud riskifaktoreid, tuleb enne ravi ja ravi ajal paliperidooniga kindlaks teha kõik võimalikud VTE riskifaktorid ning rakendada profülaktilisi meetmeid.

Antiemeetiline toime

Paliperidooni mittekliinilistes uuringutes täheldati ravimi antiemeetilist toimet. Avaldudes inimestel, võib antud toime varjata teatud ravimite üleannustamisnähtusid või teatud haigusseisundite (nt soolesulgus, Reye sündroom ja ajutuumor) sümptomeid.

Lapsed

Selles vanuserühmas tuleb hoolikalt jälgida paliperidooni sedatiivset toimet. Paliperidooni manustamise kellaaja muutmine võib vähendada sedatsiooni mõju patsiendile.

Et prolongeeritud hüperprolaktineemia võib mõjutada noorukite kasvamist ja sugulist küpsemist, tuleb kaaluda endokrinoloogilise staatuse regulaarset hindamist, mille käigus mõõdetakse pikkust ja kehakaalu, hinnatakse sugulist küpsemist, jälgitakse menstruaalfunktsiooni ning kontrollitakse patsienti teiste võimalike prolaktiini toimete esinemise suhtes.

Samuti peab paliperidooni ravi jooksul regulaarselt kontrollima, kas patsiendil esineb ekstrapüramidaalsümptomeid ja teisi liigutushäireid.

Spetsiifilised annustamissoovitused laste vanuserühmas: vt lõik 4.2.

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom

Patsientidel, kes saavad raviks alfa 1a-adrenergilise toime vastaseid ravimeid, nt paliperidooni, on katarakti operatsiooni ajal täheldatud operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi (IFIS, Intraoperative floppy iris syndrome) (vt lõik 4.8).

IFIS võib suurendada silma tüsistuste riski operatsiooni ajal ja pärast seda. Enne operatsiooni tuleb silmakirurgi teavitada käesolevast või varasemast alfa 1a-adrenergilise toime vastaste ravimite kasutamisest. Võimalikku kasu alfa1-blokaatorravi katkestamisest enne katarakti operatsiooni ei ole uuritud ning seda tuleb kaaluda riskidega, mis tulenevad antipsühhootikumravi katkestamisest.

Naatrium

See ravimpreparaat sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ettevaatlik peab olema paliperidooni määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad QT- intervalli pikenemist, nt Ia klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid) ja III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool), mõned antihistamiinikumid, mõned muud antipsühhootikumid ning mõned malaariaravimid (nt meflokiin).

Paliperidooni võimalik toime teistele ravimitele

Paliperidoonil ei arvata olevat kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ravimitega, mis metaboliseeruvad tsütokroom P-450 isoensüümide kaudu. In vitro uuringud näitavad, et paliperidoon ei indutseeri CYP1A2 aktiivsust.

Arvestades paliperidooni põhiliselt kesknärvisüsteemile avaldatavat toimet (vt lõik 4.8), peab paliperidooni kasutama ettevaatusega koos teiste tsentraalse toimega ravimite, näiteks rahustite, enamuse antipsühhootikumide, hüpnootikumide, opiaatide jne või alkoholiga.

Paliperidoon võib pärssida levodopa ja teiste dopamiini agonistide toimet. Kui selle kombinatsiooni kasutamine on vajalik, eriti lõppstaadiumis Parkinsoni tõve korral, tuleb määrata kummagi ravimi väikseim toimiv annus.

Võimaliku ortostaatilist hüpotensiooni põhjustava toime tõttu (vt lõik 4.4) võib paliperidooni manustamisel koos teiste sama toimega ravimite, näiteks teiste antipsühhootikumide ja tritsüklikumidega ilmneda aditiivne toime.

Ettevaatus on soovitatav kombineerimisel teiste teadaolevalt krambihoogude läve langetavate ravimitega (nt fenotiasiinid või butüürofenoonid, klosapiin, tritsüklilised antidepressandid või SSRI-d, tramadool, meflokiin jne).

Paliperidooni ja liitiumi koostoimeid ei ole uuritud, ent farmakokineetilise koostoime tekkimine on ebatõenäoline.

Paliperidooni 12 mg tablettide üks kord ööpäevas manustamine koos naatriumvesinikvalproaadiga toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidena (500 mg kuni 2000 mg üks kord ööpäevas) ei mõjutanud valproaadi püsikontsentratsiooni farmakokineetikat. Paliperidooni manustamine koos naatriumvesinikvalproaadiga toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidena suurendas paliperidooni kontsentratsiooni organismis (vt allpool).

Teiste ravimite võimalik toime paliperidoonile

In vitro uuringud näitavad, et CYP2D6 ja CYP3A4 võivad vähesel määral osaleda paliperidooni metabolismis, samas puuduvad in vitro või in vivo saadud andmed selle kohta, et nendel isoensüümidel oleks metabolismis märkimisväärne roll. Paliperidooni samaaegsel manustamisel koos tugeva CYP2D6 inhibiitori paroksetiiniga ei ilmnenud kliiniliselt olulist toimet paliperidooni farmakokineetikale. In vitro uuringud näitavad, et paliperidoon on P-glükoproteiini (P-gp) substraat.

Paliperidooni manustamine üks kord ööpäevas koos 200 mg karbamasepiiniga kaks korda ööpäevas põhjustas paliperidooni tasakaaluoleku CMAX ja AUC taseme ligikaudu 37% languse. Olulisel määral põhjustab seda langust paliperidooni neerukliirensi 35% tõus, mis tõenäoliselt tuleneb neeru P-gp induktsioonist karbamasepiini toimel. Uriiniga erituva metaboliseerumata toimeaine koguse väike langus viitab sellele, et koosmanustamine karbamasepiiniga avaldas vähest toimet paliperidooni CYP metabolismile või biosaadavusele. Paliperidooni plasmakontsentratsioon võib langeda rohkem karbamasepiini suuremate annuste korral. Karbamasepiiniga ravi alustades peab paliperidooni annust uuesti hindama ja vajadusel suurendama. Karbamasepiinravi katkestamisel on vajalik paliperidooni annust uuesti hinnata ja vajadusel tuleb annust vähendada. Täielik induktsioon saavutatakse 2…3 nädalaga ja toime kaob sama ajaga, kui indutseerija manustamine lõpetatakse. Teistel indutseeriva toimega ravimitel või ravimtaimedel, näiteks rifampitsiinil ja naistepunal (Hypericum perforatum) võib olla sarnane toime paliperidoonile.

Seedetegevuse aega mõjutavad ravimid, näiteks metoklopramiid, võivad mõjutada paliperidooni imendumist.

Paliperidooni ühekordse 12 mg annuse koosmanustamine naatriumvesinikvalproaadi toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega (kaks 500 mg tabletti üks kord ööpäevas) andis tulemuseks paliperidooni -iMAXC ning AUC ligikaudu 50% tõusu. Kui paliperidooni manustatakse pärast kliinilist hindamist koos valproaadiga, tuleb kaaluda paliperdiooni annuse vähendamist.

Paliperidooni ja risperidooni samaaegne kasutamine

Paliperidooni ja suukaudse risperidooni samaaegne kasutamine ei ole soovitatav, kuna paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit ning nende kahe koosmanustamine võib põhjustada paliperidooni ekspositsiooni aditiivset suurenemist.

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Paliperidooni kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes ei olnud paliperidoon teratogeenne, kuid täheldati muud tüüpi reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh paliperidoon) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete, sealhulgas ekstrapüramidaalhäirete ja/või ärajätunähtude tekkeks, mis võivad sünnitusjärgselt erineda nii raskusastme kui ka kestuse poolest. On olnud teateid agitatsiooni, hüpertoonia, hüpotoonia, värisemise, unisuse, hingamispuudulikkuse või toitmise probleemide esinemisest. Seetõttu tuleb neid vastsündinuid hoolikalt jälgida. Paliperidooni ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Kui raseduse ajal on vaja ravi lõpetada, ei tohi seda teha järsku.

Imetamine

Terapeutiliste annuste manustamisel rinnaga toitvatele naistele eritub paliperidoon rinnapiima kogustes, mis tõenäoliselt avaldavad mõju rinnapiimatoidul lapsele. Paliperidooni ei tohi kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus

Mittekliinilistes uuringutes ei ole vastavaid toimeid täheldatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Paliperidoon võib tänu oma võimalikule närvisüsteemi ja nägemist mõjutavale toimele omada kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele (vt lõik 4.8). Seepärast tuleb patsiente hoiatada, et nad ei juhiks autot ega töötaks masinatega, enne kui on teada nende individuaalne tundlikkus paliperidooni suhtes.

Kõrvaltoimed

Täiskasvanud

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kliinilistes uuringutes täiskasvanutel kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed olid peavalu, unetus, sedatsioon/somnolentsus, parkinsonism, akatiisia, tahhükardia, treemor, düstoonia, ülemiste hingamisteede infektsioon, ärevus, pearinglus, kehakaalu suurenemine, iiveldus, agiteeritus, kõhukinnisus, oksendamine, väsimus, depressioon, düspepsia, kõhulahtisus, suukuivus, hambavalu, lihas-skeleti valu, hüpertensioon, asteenia, seljavalu, QT intervalli pikenemine elektrokardiogrammil ja köha.

Annusega seotud kõrvaltoimeteks olid peavalu, sedatsioon/somnolentsus, parkinsonism, akatiisia, tahhükardia, düstoonia, pearinglus, treemor, ülemiste hingamisteede infektsioon, düspepsia ja lihas- skeleti valu.

Skisoafektiivse häire uuringutes kogesid rohkem kõrvaltoimeid paliperidooni annusegrupis need uuritavad, kes said samaaegselt ravi antidepressantide või meeleolustabilisaatoritega, võrreldes nende uuritavatega, kes said paliperidooni monoteraapiat.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgnevalt on loetletud kõik kõrvaltoimed, mida kirjeldati täiskasvanutel kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt paliperidooniga vastavalt paliperidooni kliinilistes uuringutes kasutatud esinemissageduste kategooriatele. Kasutatakse järgmisi mõisteid ja esinemissagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni

< 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi

 

 

Ravimi kõrvaltoime

 

klass

 

 

Esinemissagedus

 

 

 

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

 

Harv

Teadmata

Infektsioonid ja

 

bronhiit,

pneumoonia,

 

silma infektsioon,

 

infestatsioonid

 

ülemiste

hingamisteede

 

onühhomükoos,

 

 

 

hingamisteede

infektsioon,

 

tselluliit,

 

 

 

infektsioon,

tsüstiit,

 

akarodermatiit

 

 

 

sinusiit,

kõrvainfektsioon,

 

 

 

 

 

kuseteede

tonsilliit

 

 

 

 

 

infektsioon,

 

 

 

 

 

 

gripp

 

 

 

 

Vere ja

 

 

valgete vereliblede

 

agranulotsütoosC,

 

lümfisüsteemi

 

 

arvu vähenemine,

 

neutropeenia,

 

häired

 

 

trombotsüto-

 

eosinofiilide

 

 

 

 

peenia, aneemia,

 

hulga

 

 

 

 

hematokriti langus

 

suurenemine

 

Immuunsüstee-

 

 

 

 

anafülaktiline

 

mi häired

 

 

 

 

reaktsioon,

 

 

 

 

 

 

ülitundlikkus

 

Endokriinsüs-

 

 

hüperprolakti-

 

antidiureetilise

 

teemi häired

 

 

neemiaA

 

hormooni

 

 

 

 

 

liignõristusC,

 

 

 

 

 

glükoos uriinis

 

Ainevahetus- ja

 

kehakaalu tõus,

diabeetD,

vee-

hüper-

toitumishäired

 

suurenenud

hüperglükeemia,

intoksikatsioon,

insulineemia

 

 

söögiisu,

vööümbermõõdu

diabeetiline

 

 

 

kehakaalu

suurenemine,

ketoatsidoosC,

 

 

 

vähenemine,

anoreksia,

hüpoglükeemia,

 

 

 

vähenenud

triglütseriidide

polüdipsia,

 

 

 

söögiisu

taseme tõus veres

kolesterooli

 

 

 

 

 

taseme tõus veres

 

Psühhiaatrilised

unetusE

mania,

unehäired,

emotsionaalne

 

häired

 

agitatsioon,

segasusseisund,

tuimusC

 

 

 

depressioon,

vähenenud libiido,

 

 

 

 

ärevus

anorgasmia,

 

 

 

 

 

närvilisus,

 

 

 

 

 

hirmuunenäod

 

 

 

 

 

 

 

 

Närvisüsteemi

parkinso-

düstooniaB,

tardiivne

maliigne

 

häired

nismB,

pearinglus,

düskineesia,

neuroleptiline

 

 

akatiisiaB,

düskineesiaB,

krambidE,

sündroom,

 

 

sedatsioon/

treemorB

sünkoop,

ajuisheemia,

 

 

somnolen-

 

psühhomotoorne

vastuse

 

 

tsus,

 

hüperaktiivsus,

puudumine

 

 

peavalu

 

posturaalne

ärrituseleC,

 

 

 

 

pearinglus,

teadvuskaotus,

 

 

 

 

tähelepanuhäire,

teadvustaseme

 

 

 

 

düsartria,

langusC,

 

 

 

 

düsgeusia,

diabeetiline

 

 

 

 

hüpoesteesia,

koomaC,

 

 

 

 

paresteesia

tasakaaluhäire,

 

 

 

 

 

koordinatsiooni-

 

 

 

 

 

häire, pea

 

 

 

 

 

liigutusedC

 

Silma

 

hägune

fotofoobia,

glaukoom,

 

kahjustused

 

nägemine

konjunktiviit,

silmaliigutuste

 

 

 

 

kuivsilmsus

häireC, silmade

 

 

 

 

 

pööritamineC,

 

 

 

 

 

suurenenud

 

 

 

 

 

pisaravool, silma

 

 

 

 

 

hüpereemia

 

Kõrva ja

 

 

vertiigo, tinnitus,

 

 

labürindi

 

 

kõrvavalu

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

Südame häired

 

atrio-

siinusarütmia,

kodade virvendus,

 

 

 

ventrikulaarne

kõrvalekalded

posturaalse

 

 

 

blokaad,

elektro-

ortostaatilise

 

 

 

juhtehäire, QT

kardiogrammil,

tahhükardia

 

 

 

intervalli

palpitatsioonid

sündroomC

 

 

 

pikenemine

 

 

 

 

 

elektro-

 

 

 

 

 

kardiogrammil,

 

 

 

 

 

bradükardia,

 

 

 

 

 

tahhükardia

 

 

 

Vaskulaarsed

 

ortostaatiline

hüpotensioon

kopsuemboolia,

 

häired

 

hüpotensioon,

 

veenitromboos,

 

 

 

hüpertensioon

 

isheemia, õhetus

 

Respiratoorsed,

 

farüngo-

düspnoe, vilisev

uneapnoe

kopsukongest-

rindkere ja

 

larüngeaalne

hingamine,

sündroom, hüper-

sioon

mediastiinumi

 

valu, köha,

ninaverejooks

ventilatsioon,

 

häired

 

ninakinnisus

 

aspiratsiooni-

 

 

 

 

 

pneumoonia,

 

 

 

 

 

hingamisteede

 

 

 

 

 

kongestsioon,

 

 

 

 

 

düsfoonia

 

Seedetrakti

 

kõhuvalu,

keele turse,

pankreatiitC,

 

häired

 

ebamugavus-

gastroenteriit,

peensoole

 

 

 

tunne kõhus,

düsfaagia,

obstruktsioon,

 

 

 

oksendamine,

flatulents

iileus,

 

 

 

iiveldus,

 

roojapidamatus,

 

 

 

kõhukinnisus,

 

fekaloomC, heiliit

 

 

 

kõhulahtisus,

 

 

 

 

 

düspepsia,

 

 

 

 

 

suukuivus,

 

 

 

 

 

hambavalu

 

 

 

Maksa ja

 

transaminaaside

gamma-

ikterus

 

sapiteede häired

 

aktiivsuse tõus

glutamüültransfera

 

 

 

 

 

asi aktiivsuse tõus,

 

 

 

 

 

maksaensüümide

 

 

 

 

 

aktiivsuse tõus

 

 

Naha ja

 

kihelus, lööve

urtikaaria,

angioödeem,

 

nahaaluskoe

 

 

alopeetsia,

ravimlööveC,

 

kahjustused

 

 

ekseem, akne

hüperkeratoos,

 

 

 

 

 

kuiv nahk,

 

 

 

 

 

erüteem, naha

 

 

 

 

 

värvuse muutus,

 

 

 

 

 

seborroiline

 

 

 

 

 

dermatiit, kõõm

 

Lihas-skeleti ja

 

lihas-skeleti

kreatiin-

rabdomüolüüsC,

 

sidekoe

 

valu, seljavalu,

fosfokinaasi

ebanormaalne

 

kahjustused

 

liigesevalu

taseme tõus veres,

kehahoiakC

 

 

 

 

lihasspasmid,

 

 

 

 

 

liigesejäikus,

 

 

 

 

 

liigeseturse,

 

 

 

 

 

lihasnõrkus,

 

 

 

 

 

kaelavalu

 

 

Neerude ja

 

 

uriinipidamatus,

 

 

kuseteede häired

 

 

pollakisuuria,

 

 

 

 

 

uriinipeetus,

 

 

 

 

 

düsuuria

 

 

Rasedus,

 

 

 

ravimi

 

sünnitusjärgsed

 

 

 

ärajätusündroom

 

ja perinataalsed

 

 

 

vastsündinutel (vt

 

seisundud

 

 

 

lõik 4.6)C

 

Reproduktiivse

 

amenorröa

erektsioonihäired,

priapismC,

 

süsteemi ja

 

 

ejakulatsiooni-

menstruatsiooni

 

rinnanäärme

 

 

häire,

hilinemineC,

 

häired

 

 

menstruatsiooni-

günekomastia,

 

 

 

 

häireE, galaktorröa,

rinnanäärmete

 

 

 

 

amenorröa,

paisumine,

 

 

 

 

seksuaal-

rindade

 

 

 

 

funktsiooni häire,

suurenemineC,

 

 

 

 

valu rinnanäärmes,

eritis rindadest,

 

 

 

 

ebamugavustunne

eritis tupest

 

 

 

 

rinnanäärmes

 

 

Üldised häired

 

püreksia,

näo turse, turseE,

hüpotermiaC,

 

ja manustamis-

 

asteenia,

külmavärinad,

kehatemperatuuri

 

koha

 

väsimus

kehatemperatuuri

langusC, ravimi

 

reaktsioonid

 

 

tõus,

ärajätusündroomC,

 

 

 

 

ebanormaalne

induratsioonC

 

 

 

 

kõnnak, janu, valu

 

 

 

 

 

rinnus,

 

 

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

 

 

 

rinnus, halb

 

 

 

 

 

enesetunne

 

 

Vigastus,

 

 

kukkumine

 

 

mürgistus ja

 

 

 

 

 

protseduuri

 

 

 

 

 

tüsistused

 

 

 

 

 

A Vt allpool „Hüperprolaktineemia“.

 

 

 

B Vt allpool „Ekstrapüramidaalsümptomid“.

 

 

 

C Ei täheldatud paliperidooni kliinilistes uuringutes, kuid on esinenud paliperidooni turuletuleku järgselt.

D Olulise tähtsusega platseebokontrolliga uuringutes teatati diabeedist 0,05% paliperidooni ravi saanud uuritavatest võrreldes 0% määraga platseeborühmas. Üldine esinemissagedus kõigis kliinilistes uuringutes paliperidooni ravi saanud uuritavatel oli 0,14%.

E Unetuse mõiste alla kuuluvad: uinumisraskus, keskperioodi unetus; krampide mõiste alla kuuluvad: grand mal krambid; turse mõiste alla kuuluvad: generaliseerunud turse, perifeerne turse, vedelikupeetus. Menstruatsioonihäire mõiste alla kuuluvad: ebaregulaarne menstruatsioon, oligomenorröa.

Risperidooni ravimvormidega täheldatud kõrvaltoimed

Paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit, mistõttu nende koostisainete (sh nii suukaudsed kui süsteravimvormid) kõrvaltoimed on asjakohased mõlema puhul. Lisaks ülalkirjeldatud kõrvaltoimetele on risperidooni preparaatide kasutamisel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, mida võib oodata ka paliperidooni kasutamisel:

Närvisüsteemi häired: tserebrovaskulaarne sündmus

Silma kahjustused: lõdva iirise sündroom (operatsiooniaegne)

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: räginad

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ekstrapüramidaalsümptomid (EPS)

Skisofreenia kliinilistes uuringutes ei täheldatud erinevust platseebo ning paliperdiooni 3 ja 6 mg annuste vahel. EPS seotust annusega täheldati paliperidooni kahe suurema annuse (9 ja 12 mg) puhul. Skisoafektiivse häire uuringutes täheldati EPS-i rohkem kõikides annusegruppides kui platseebogrupis, ilma selge sõltuvuseta annuse suurusest.

EPS hõlmas järgmiste mõistete kombineeritud analüüsi: parkinsonism (sh suurenenud süljeeritus, lihas-skeleti jäikus, parkinsonism, süljevool, hammasratta tüüpi rigiidsus, bradükineesia, hüpokineesia, maskitaoline nägu, lihaspinge, akineesia, kuklakangestus, lihaste jäikus, parkinsoni kõnnak ja ebanormaalne glabellaarrefleks, parkinsoni rahuoleku treemor), akatiisia (sh akatiisia, rahutus, hüperkineesia ja rahutute jalgade sündroom), düskineesia (düskineesia, lihastõmblused, koreoatetoos, atetoos ja müokloonus), düstoonia (sh düstoonia, hüpertoonia, kõõrkael, tahtmatud lihaste kokkutõmbed, lihaste kontraktuur, blefarospasm, okulogüratsioon, keele paralüüs, näospasm, larüngospasm, müotoonia, opistotoonus, orofarüngeaalne spasm, pleurototoonus, keele spasm ja trism) ja treemor. Tuleb arvestada, et märgitud on laiem sümptomite spekter, mis ei pruugi olla ekstrapüramidaalset päritolu.

Kehakaalu tõus

Skisofreenia kliinilistes uuringutes võrreldi uuritavate gruppe, kes vastasid kehakaalu suurenemise kriteeriumile ≥7% kehakaalust, mis näitas kehakaalu suurenemise sarnast esinemissagedust paliperidooni 3 mg ja 6 mg ning platseebo puhul ja suuremat esinemissagedust paliperidooni 9 mg ja 12 mg puhul võrreldes platseeboga.

Skisoafektiivse häire kliinilistes uuringutes suurenes kehakaal ≥7% paliperidooniga ravitud uuritavatel rohkem (5%) kui platseeboravi saanud uuringus osalejatel (1%). Uuringus, kus uuriti kaht annusegruppi (vt lõik 5.1), esines ≥7% kehakaalu tõusu väiksema annusega grupis (3…6 mg) 3%, suurema annusega grupis (9…12 mg) 7% ning platseebogrupis 1%.

Hüperprolaktineemia

Skisofreenia kliinilistes uuringutes täheldati paliperidooni puhul seerumi prolaktiinisisalduse suurenemist 67% uuritavatest. Kõrvaltoimeid, mis võivad viidata prolaktiini taseme suurenemisele (nt amenorröa, galaktorröa, menstruatsioonitsükli häired, günekomastia) kirjeldati üldiselt 2% uuritavatest. Seerumi prolaktiinisisalduse maksimaalset keskmist suurenemist täheldati üldjuhul 15. ravipäeval, kuid uuringu lõppedes püsis see kõrgem algväärtustest.

Ravimiklassile omased toimed

Teiste antipsühhootikumide puhul võib ilmneda QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarne arütmia (ventrikulaarne fibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia), seletamatu äkksurm, südameseiskus, torsade de pointes. Antipsühhootiliste ravimite korral on teatatud venoosse trombemboolia, sealhulgas kopsuemboolia ja süvaveenitromboosi juhtudest – esinemissagedus teadmata.

Paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit. Risperidooni ohutusprofiil võib olla asjakohane.

Eakad

Eakatel skisofreeniaga uuritavatel läbi viidud uuringus oli ravimi ohutusprofiil sarnane mitteeakate uuritavatega. Paliperidooni ei ole uuritud eakatel dementsusega patsientidel. Mõningate teiste atüüpiliste antipsühhootikumidega läbi viidud kliinilistes uuringutes on teatatud ajuveresoonkonna tüsistuste ja surma riski suurenemisest (vt lõik 4.4).

Lapsed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Ühes lühiajalises ja kahes pikema-ajalises paliperidooni toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega läbi viidud uuringus skisofreeniaga noorukitel vanuses 12 aastat või vanemad oli üldine ohutusprofiil sarnane täiskasvanutel esinevaga. Paliperidooni ravi saanud skisofreeniaga noorukite populatsiooni (12-aastased või vanemad, N = 545) koondandmetel olid kõrvaltoimete esinemissagedused ja tüübid sarnased täiskasvanutele, välja arvatud järgmised kõrvaltoimed, millest teatati paliperidooni ravi saavatel noorukitel sagedamini kui paliperidooni ravi saavatel täiskasvanutel (ning sagedamini kui platseeborühmas): sedatsioon/somnolentsus, parkinsonism, kehakaalu suurenemine, ülemiste hingamisteede infektsioon, akatiisia ja treemor, millest teatati noorukitel väga sageli (≥1/10); kõhuvalust, galaktorröast, günekomastiast, aknest, düsartriast, gastroenteriidist, ninaverejooksust, kõrvainfektsioonist, veres triglütseriidide taseme tõusust ja peapööritusest teatati noorukitel sageli (≥1/100, <1/10).

Ekstrapüramidaalsümptomid (EPS)

Lühiajalises platseebokontrolliga fikseeritud annuse uuringus noorukitel oli EPS esinemissagedus platseebost suurem kõigi paliperidooni annuste juures, kusjuures EPS esinemissagedus oli suuremate annuste puhul suurem. Kõigi noorukitel läbi viidud uuringute lõikes oli EPS noorukite seas sagedasem kui täiskasvanutel paliperidooni kõigi annuste puhul.

Kehakaalu tõus

Lühiajalises platseebokontrolliga fikseeritud annuse uuringus noorukitel oli patsiente, kelle kehakaal suurenes ≥7%, paliperidooni ravi saanud uuritavate seas protsentuaalselt rohkem (6…19%) võrreldes

platseeborühmaga (2%). Selget seost annusega ei esinenud. Pikaajalises 2-aastases uuringus teatati mõõdukast kehakaalu suurenemisest (4,9 kg) uuritavatel, kes olid saanud paliperidooni nii topeltpimedas kui ka avatud uuringus.

Noorukitel tuleb kehakaalu hinnata võrreldes eeldatava kehakaaluga, mis on seotud normaalse kasvamisega.

Prolaktiin

Kuni 2-aastases avatud paliperidooni ravi uuringus skisofreeniaga noorukitel esines prolaktiini taseme tõusu seerumis 48%-l nais- ja 60%-l meessoost patsientidest. Kõrvaltoimetest, mis võivad viidata prolaktiinitaseme tõusule (nt amenorröa, galaktorröa, menstruaaltsükli häired, günekomastia), teatati 9,3%-l kõigist uuritavatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üldiselt on kirjeldatud nähud ja sümptomid seotud paliperidooni farmakoloogilise toime tugevnemisega. Need on uimasus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon, QT-intervalli pikenemine ja ekstrapüramidaalsümptomid. Seoses üleannustamisega on teatatud torsade de pointes’ist ja ventrikulaarsest fibrillatsioonist. Ägeda üleannustamise korral tuleb kaaluda võimalust, et manustatud on mitut ravimit.

Ravivajaduse ja paranemise hindamisel peab arvesse võtma, et tegemist on toimeainet prolongeeritult vabastava ravimvormiga. Paliperidoonil ei ole spetsiifilist antidooti. Rakendada tuleb üldtoetavaid meetmeid. Kindlustada vabad hingamisteed, adekvaatne oksügenisatsioon ja ventilatsioon. Kohe tuleb alustada kardiovaskulaarse monitooringuga, mis peab sisaldama pidevat elektrokardiograafilist jälgimist, et avastada võimalikku arütmiat. Hüpotensiooni ja tsirkulatoorset kollapsit peab ravima vastavate vahenditega, nt vedeliku ja/või sümpatomimeetikumide veeni manustamine. Kaaluda tuleb aktiivsöe manustamist koos lahtistitega. Tugevate ekstrapüramidaalhäirete korral tuleb manustada antikolinergilisi ravimeid. Hoolikas meditsiiniline jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi seisundi taastumiseni.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühholeptikumid, antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX13.

Parnido sisaldab (+)- ja (-)-paliperidooni ratseemilist segu.

Toimemehhanism

Paliperidoon on selektiivne monoamiinergiline antagonist, mille farmakoloogilised omadused erinevad klassikaliste neuroleptikumide omast. Paliperidoonil on suur afiinsus serotoniini -5-HT ja -dopamiiniretseptoriteD suhtes. Paliperidoon blokeerib ka -adrenoretseptoridalfa ning vähemal määral histamiini -retseptoreidH ja -adrenoretseptoreid.alfa (+)- ja (-)-paliperidooni enantiomeeride farmakoloogiline toime on kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt sarnane.

Paliperidoon ei seondu kolinergiliste retseptoritega. Kuigi paliperidoon on tugev D- dopamiiniretseptorite antagonist, mis leevendab skisofreenia positiivseid sümptomeid, põhjustab ta vähemal määral motoorika pärssimist ja katalepsiat kui klassikalised neuroleptikumid. Domineerivad

tsentraalsed serotoninoblokeerivad omadused võivad vähendada ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete tekke võimalust paliperidooni toimel.

Kliiniline efektiivsus

Skisofreenia

Paliperidooni efektiivsus skisofreenia ravis leidis tõestust kolmes mitmekeskuselises platseebokontrolliga 6-nädalases topeltpimedas uuringus uuritavatel, kes vastasid skisofreenia DSM- IV kriteeriumitele. Paliperidooni annused, mis olid kolmes uuringus erinevad, jäid vahemikku 3...15 mg üks kord päevas. Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja defineeriti kui positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (PANSS) üldskoori vähenemine, nagu on toodud alljärgnevas tabelis. PANSS on valideeritud mitmeelemendiline andmekogum, mis koosneb viiest faktorist ja võimaldab hinnata positiivseid sümptomeid, negatiivseid sümptomeid, häiritud mõttetegevust, kontrollimatut vaenulikkust/elevust ning ärevust/depressiooni. Kõik paliperdiooni uuritud annused eristusid platseebost 4. päeval (p<0,05). Eelnevalt kindlaksmääratud teisesed tulemusnäitajad hõlmasid isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaalat ning kliinilist üldhinnangut haiguse raskusele (CGI-S). Kõigis kolmes uuringus oli paliperidoon PSP ja CGI-S-i põhjal parem platseebost. Tõhusust hinnati ka ravivastuse (määratletud kui PANSS-i üldskoori vähenemine ≥30%) arvutamise teel teisese tulemusnäitajana.

Skisofreenia uuringud: skisofreenia positiivsete ja negatiivsete sümptomite skaala (PANSS) üldskoor – muutus algväärtusest tulemusnäitajani (LOCF) uuringutes R076477-SCH-303, R076477-SCH-304 ja R076477-SCH- 305: ravikavatsuse alusel teostatud (Intent-to-Treat) analüüs

 

Platseebo

Paliperidoon

Paliperidoon

Paliperidoon

Paliperidoon

 

 

3 mg

6 mg

9 mg

12 mg

R076477-SCH-303

(N=126)

 

(N=123)

(N=122)

(N=129)

Keskmine algväärtus

94,1 (10,74)

 

94,3 (10,48)

93,2 (11,90)

94,6 (10,98)

(SD)

 

 

 

 

 

Keskmine muutus (SD)

-4,1 (23,16)

 

-17,9 (22,23)

-17,2 (20,23)

-23,3 (20,12)

P-väärtus (võrreldes

 

 

<0,001

<0,001

<0,001

platseeboga)

 

 

 

 

 

Vähimruutude

 

 

-13,7 (2,63)

-13,5 (2,63)

-18,9 (2,60)

keskmiste erinevus (SE)

 

 

 

 

 

R076477-SCH-304

(N=105)

 

(N=111)

 

(N=111)

Keskmine algväärtus

93,6 (11,71)

 

92,3 (11,96)

 

94,1 (11,42)

(SD)

 

 

 

 

 

Keskmine muutus (SD)

-8,0 (21,48)

 

-15,7 (18,89)

 

-17,5 (19,83)

P-väärtus (võrreldes

 

 

0,006

 

<0,001

platseeboga)

 

 

 

 

 

Vähimruutude

 

 

-7,0 (2,36)

 

-8,5 (2,35)

keskmiste erinevus (SE)

 

 

 

 

 

R076477-SCH-305

(N=120)

(N=123)

 

(N=123)

 

Keskmine algväärtus

93,9 (12,66)

91,6 (12,19)

 

93,9 (13,20)

 

(SD)

 

 

 

 

 

Keskmine muutus (SD)

-2,8 (20,89)

-15,0 (19,61)

 

-16,3 (21,81)

 

P-väärtus (võrreldes

 

<0,001

 

<0,001

 

platseeboga)

 

 

 

 

 

Vähimruutude

 

-11,6 (2,35)

 

-12,9 (2,34)

 

keskmiste erinevus (SE)

 

 

 

 

 

Märkus: skoori negatiivne muutus näitab paranemist. Kõigis kolmes uuringus kaasati aktiivne kontroll (olansapiin annuses 10 mg). LOCF = viimane edasikantud väärtus (LAST OBSERVATION CARRIED FORWARD). Kasutati PANSS-i 1.–7. versiooni. Uuringus R076477-SCH-305 kasutati ka 15 mg annust, kuid tulemusi ei ole esitatud, kuna see on suurem maksimaalsest soovitatavast ööpäevasest annusest 12 mg.

Skisofreenia uuringud: ravivastusega patsientide osakaal LOCF-i lõpp-punktis

Uurinud R076477-SCH-303, R076477-SCH-304 ja R076477-SCH-305: ravikavatsuse alusel teostatud (Intent- to-Treat) analüüsid

 

Platseebo

Paliperidoon

Paliperidoon

Paliperidoon

Paliperidoon

 

 

3 mg

6 mg

 

12 mg

 

 

 

 

9 mg

 

R076477-SCH-303

 

 

 

 

 

N

 

Ravivastusega, n (%)

38 (30,2)

 

69 (56,1)

62 (50,8)

79 (61,2)

Ravivastuseta, n (%)

88 (69,8)

 

54 (43,9)

60 (49,2)

50 (38,8)

P-väärtus (võrreldes

--

 

<0,001

0,001

<0,001

platseeboga)

 

 

 

 

 

R076477-SCH-304

 

 

N

 

 

 

 

 

Ravivastusega, n (%)

36 (34,3)

 

55 (50,0)

 

57 (51,4)

Ravivastuseta, n (%)

69 (65,7)

 

55 (50,0)

 

54 (48,6)

P-väärtus (võrreldes

--

 

0,025

 

0,012

platseeboga)

 

 

 

 

 

R076477-SCH-305

 

 

 

 

 

N

 

 

Ravivastusega, n (%)

22 (18,3)

49 (39,8)

 

56 (45,5)

 

Ravivastuseta, n (%)

98 (81,7)

74 (60,2)

 

67 (54,5)

 

P-väärtus (võrreldes

--

0,001

 

<0,001

 

platseeboga)

 

 

 

 

 

Pikaajalises uuringus, mille eesmärk oli hinnata toime püsivust, oli paliperidoon oluliselt efektiivsem platseebost sümptomite üle kontrolli säilitamisel ja skisofreenia ägenemise edasilükkamisel. Pärast paliperidooni kasutamist ägeda episoodi raviks 6 nädala jooksul ja seisundi stabiliseerimiseks veel 8 nädala jooksul (annusevahemik 3...15 mg üks kord päevas) randomiseeriti patsiendid topeltpimemeetodil jätkama ravi paliperidooni või platseeboga kuni skisofreenianähtude taastekkeni. Uuring lõpetati ennetähtaegselt efektiivsuse kindlakstegemise järgselt, näidates oluliselt pikemat aega haiguse ägenemiseni paliperidooni puhul võrreldes platseeboga (p=0,0053).

Skisoafektiivne häire

Paliperidooni efektiivsus skisoafektiivse häire psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite akuutses ravis tehti kindlaks kahes platseebokontrolliga kuuenädalases uuringus mitte-eakate täiskasvanud uuritavatega. Uuringusse kaasatud isikud 1) vastasid DSM-IV skisoafektiivse häire kriteeriumitele, nagu määrati kindlaks struktureeritud kliinilise intervjuuga DSM-IV häirete kindlakstegemiseks, 2) nende positiivse ja negatiivse sündroomi skaala (PANSS) üldskoor oli vähemalt 60 ning 3) neil olid märgatavad meeleolusümptomid, mida näitas Young mania hindamisskaala (YMRS) ja/või Hamiltoni 21-punktilise depressiooni hindamisskaala (HAM-D 21) skoor vähemalt 16. Populatsiooni kuulusid muu hulgas skisoafektiivse bipolaarse ja depressiivse tüübi esindajad. Ühes neist uuringutest hinnati efektiivsust 211 uuritaval, kes said paliperidooni paindlikke annuseid (3…12 mg üks kord ööpäevas). Teises uuringus hinnati efektiivsust 203 uuritaval, kellele määrati üks kahest paliperidooni annuse tasemest: 6 mg võimalusega vähendada annust 3 mg-ni (n = 105) või 12 mg võimalusega vähendada annust 9 mg-ni (n = 98) üks kord ööpäevas. Mõlemas uuringus oli osalejaid, kes said paliperidooni monoteraapiana, ja neid, kes said seda koos meeleolustabilisaatorite ja/või antidepressantidega. Ravim manustati hommikuti, söögikordadest olenemata. Efektiivsust hinnati PANSS-i abil.

Paliperidooni paindliku annusega uuringu grupp (annused vahemikus 3 kuni 12 mg ööpäevas, keskmine modaalannus 8,6 mg ööpäevas) ja paliperidooni 2-tasemelise annusega uuringu suurema annuse grupp (12 mg/ööpäevas võimalusega vähendada 9 mg-ni ööpäevas) saavutasid mõlemad PANSS-i järgi 6. nädalal platseebost paremaid tulemusi. 2-tasemelise annusega uuringu väiksema annuse grupp (6 mg ööpäevas võimalusega vähendada annust 3 mg-ni) ei erinenud PANSS-i järgi mõõtes märkimisväärselt platseebost. Mõlemas uuringus sai 3 mg annuse vaid mõni patsient ning selle annuse efektiivsust ei olnud võimalik tuvastada. Paindliku annusega uuringu patsientidel ning teise uuringu suurema paliperidooni annusega patsientidel mõõdeti maniakaalsete sümptomite statistiliselt suurem paranemine, mõõdetuna YMRS-i (sekundaarne efektiivsusskaala) järgi.

Kahe uuringu tulemuste kokkuvõttes (ühendatud uuringuandmed) parandas paliperidoon lõpp-punktis skisoafektiivse häire psühhootilisi ja maniakaalseid sümptomeid platseeboga võrrelduna, kui seda manustati kas monoteraapiana või kombinatsioonis meeleolustabilisaatorite ja/või antidepressantidega. Kuid ravimi monoteraapias tuvastatud toime, PANSS-i ja YMRS-i järgi, oli üldiselt suurem kui kombineerituna antidepressantide ja/või meeleolustabilisaatoritega. Lisaks ei olnud ühendatud patsiendipopulatsioonis paliperidoon efektiivne patsientidel, kes said psühhootiliste sümptomite suhtes samaaegselt meeleolustabilisaatoreid ja antidepressante, aga see patsientide grupp oli väike (paliperidooni grupis 30 ja platseebogrupis 20 ravile vastanut). Veel oli uuringus SCA-3001 ITT populatsioonis toime psühhootilistele sümptomitele, mõõdetuna PANSS-i järgi, selgelt vähem väljendunud ja mitte statistiliselt oluline samaaegselt meeleolustabilisaatoreid ja/või antidepressante saavatel patsientidel. Paliperidooni efektiivsust depressiivsetele sümptomitele ei tõestatud nendes uuringutes, kuid tõestati pikaajalises uuringus paliperidooni pikatoimelise süstitava ravimvormiga (seda uuringut kirjeldatakse käesolevas lõigus allpool).

Populatsiooni alamgruppide uurimine ei näidanud erinevusi ravivastustes sõltuvalt soost, east või geograafilisest piirkonnast. Andmed polnud piisavad, et uurida toime erinevusi sõltuvalt rassist. Efektiivsust hinnati ka ravivastuse (määratletud kui PANSS-i üldskoori vähenemine ≥30% langus ning CGI-C skoori vähenemine ≤2) arvutamise põhjal teisese tulemusnäitajana.

Skisoafektiivse häire uuringud: esmane efektiivsuse parameeter, PANSS-i üldskoori muutus algväärtusega võrreldes uuringutes R076477-SCA-3001 ja R076477-SCA-3002: ravikavatsuse alusel teostatud analüüs

 

Platseebo

Paliperidooni

Paliperidooni

Paliperidooni

 

 

väiksem annus

suurem annus

paindlik annus

 

 

(3…6 mg)

(9…12 mg)

(3…12 mg)

R076477-SCA-3001

(N=107)

(N=105)

(N=98)

 

Keskmine algväärtus

91,6 (12,5)

95,9 (13,0)

92,7 (12,6)

 

(SD)

 

 

 

 

Keskmine muutus (SD)

-21,7 (21,4)

-27,4 (22,1)

-30,6 (19,1)

 

P-väärtus (võrreldes

 

0,187

0,003

 

platseeboga)

 

 

 

 

Vähimruutude keskmiste

 

-3,6 (2,7)

-8,3 (2,8)

 

erinevus (SE)

 

 

 

 

R076477-SCA-3002

(N=93)

 

 

(N=211)

Keskmine algväärtus

91,7 (12,1)

 

 

92,3 (13,5)

(SD)

 

 

 

 

Keskmine muutus (SD)

-10,8 (18,7)

 

 

-20,0 (20,23)

P-väärtus (võrreldes

 

 

 

<0,001

platseeboga)

 

 

 

 

Vähimruutude keskmiste

 

 

 

-13,5 (2,63)

erinevus (SE)

 

 

 

 

Märkus: negatiivne muutus skooris näitab paranemist. LOCF = viimane edasikantud väärtus.

Skisoafektiivse häire uuringud: teisene efektiivsuse parameeter, ravivastusega uuritavate osakaal LOCF- i lõpp-punktis: uuringud R076477-SCA-3001 ja R076477-SCA-3002: ravikavatsuse alusel teostatud analüüsid

 

Platseebo

Paliperidooni

Paliperidooni

Paliperidooni

 

 

väiksem annus

suurem annus

paindlik annus

 

 

(3…6 mg)

(9…12 mg)

(3…12 mg)

R076477-SCA-3001

 

 

 

 

N

 

Ravivastusega, n (%)

43 (40,2)

59 (56,7)

61 (62,2)

 

Ravivastuseta, n (%)

64 (59,8)

45 (43,3)

37 (37,8)

 

P-väärtus (võrreldes

--

0,008

0,001

 

platseeboga)

 

 

 

 

R076477-SCA-3002

 

 

 

 

N

 

 

Ravivastusega, n (%)

26 (28,0)

 

 

85 (40,5)

Ravivastuseta, n (%)

67 (72,0)

 

 

125 (59,5)

P-väärtus (võrreldes

--

 

 

0,046

platseeboga)

 

 

 

 

Ravivastus määratletud kui PANSS-i üldskoori ≥30% vähenemine ja CGI-C skoori ≤2 vähenemine võrreldes algväärtusega

Ühes toime püsimise hindamiseks sobiva ülesehitusega pikaajalises uuringus oli paliperidooni pikatoimeline süstitav ravimvorm platseeboga võrreldes märkimisväärselt efektiivsem sümptomite üle kontrolli säilitamisel ning skisoafektiivse häire psühhootiliste, maniakaalsete ja depressiooni sümptomite retsidiveerumiste edasilükkamisel. Pärast akuutse psühhootilise või meeleoluepisoodi edukat ravi 13 nädala jooksul ja stabiliseerivat ravi paliperidooni pikatoimelise süstitava ravimvormiga veel 12 nädala jooksul (annusevahemikus 50 kuni 150 mg) randomiseeriti patsiendid 15 kuud kestnud topeltpimedasse retsidiivide ennetamise uuringufaasi, mille jooksul nad jätkasid ravi kas paliperidooni pikatoimelise süstitava ravimvormiga või platseeboga kuni skisoafektiivsete sümptomite retsidiivi tekkimiseni. Uuringust selgus, et patsientidel, kes said raviks paliperidooni pikatoimelist süstitavat ravimvormi, oli aeg retsidiivi tekkeni tunduvalt pikem kui platseebo korral (p<0,001).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama paliperidooniga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta skisoafektiivsete häirete korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Paliperidooni efektiivsust skisofreenia ravis 12…14-aastastel noorukitel ei ole tõestatud.

Paliperidooni efektiivsust skisofreeniaga noorukitel (paliperidoon N = 149, platseebo N = 51) uuriti randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga 6-nädalases uuringus, mille ülesehituses kasutati fikseeritud annusega, kehakaalu alusel moodustatud ravirühmasid ja uuritav annusevahemik oli 1,5 mg ööpäevas kuni 12 mg ööpäevas. Uuritavad olid 12…17-aastased ja vastasid DSM-IV skisofreenia kriteeriumitele. Efektiivsust hinnati PANSS-i skoori alusel. Uuringus tõestati paliperidooni efektiivsus skisofreeniaga noorukite keskmise annuse rühmas. Sekundaarne analüüs annuste kaupa tõestas efektiivsust ka üks kord ööpäevas manustatavate annuste 3 mg, 6 mg ja 12 mg puhul.

Skisofreenia uuring noorukitel: R076477-PSZ-3001: 6-nädalane, fikseeritud annusega, platseebokontrolliga, ravikavatsuse alusel teostatud analüüs. LOCF lõpptulemuse erinevus võrreldes algväärtusega

 

Platseebo

Paliperidooni

Paliperidooni

Paliperidooni

 

 

väike annus

keskmine annus

suur annus

 

 

1,5 mg

3 või 6 mg*

6 või 12 mg**

 

N=51

N=54

N=48

N=47

PANSS-i skoori muutus

 

 

 

 

Keskmine algväärtus

90,6 (12,13)

91,6 (12,54)

90,6 (14,01)

91,5 (13,86)

(SD)

 

 

 

 

Keskmine muutus (SD)

-7,9 (20,15)

-9,8 (16,31)

-17,3 (14,33)

-13,8 (15,74)

P-väärtus (võrreldes

 

0,508

0,006

0,086

platseeboga)

 

 

 

 

Vähimruutude keskmiste

 

-2,1 (3,17)

-10,1 (3,27)

-6,6 (3,29)

erinevus (SE)

 

 

 

 

Ravivastuse analüüs

 

 

 

 

Ravivastusega, n (%)

17 (33,3)

21 (38,9)

31 (64,6)

24 (51,1)

Ravivastuseta, n (%)

34 (66,7)

33 (61,1)

17 (35,4)

23 (48,9)

P-väärtus (võrreldes

 

0,479

0,001

0,043

platseeboga)

 

 

 

 

Ravivastus määratletud kui PANSS-i üldskoori ≥20% vähenemine

Märkus: negatiivne muutus skooris näitab paranemist. LOCF = viimane edasikantud väärtus.

* Keskmise annuse rühm: uuritavad kehakaaluga <51 kg said 3 mg, uuritavad kehakaaluga ≥51 kg said 6 mg

** Suure annuse rühm: uuritavad kehakaaluga <51 kg said 6 mg, uuritavad kehakaaluga ≥51 kg said 12 mg

Paliperidooni efektiivsust noorukieas (12-aastastel ja vanematel) skisofreeniaga uuritavatel

(paliperidoon N = 112, aripiprasool N = 114) paindliku annustamisega vahemikus 3 mg ööpäevas kuni 9 mg ööpäevas hinnati ka ühes randomiseeritud topeltpimedas aktiivkontrolliga uuringus, mis koosnes 8-nädalasest topeltpimedast akuutsest faasist ja 18-nädalasest topeltpimedast säilitusfaasist. PANSS-i üldskooride muutused võrreldes algväärtusega 8. ja 26. nädalal olid paliperidooni ja aripiprasooli ravirühmades arvuliselt sarnased. Lisaks sellele olid kahes ravirühmas arvuliselt sarnased ka protsentuaalsed erinevused patsientide hulgas, kellel 26. nädalal täheldati PANSS-i skoori paranemist ≥20%.

Skisofreenia uuring noorukitel: R076477-PSZ-3003: 26-nädalane, paindliku annusega, aktiivkontrolliga, ravikavatsuse alusel teostatud analüüs. LOCF lõpptulemuse erinevus võrreldes algväärtusega

 

Paliperidoon

Aripiprasool

 

3…9 mg

5…15 mg

 

N=112

N=114

PANSS-i skoori muutus 8

 

 

nädalat, aktiivravi lõpp-

 

 

punkt

 

 

Keskmine algväärtus (SD)

89,6 (12,22)

92,0 (12,09)

Keskmine muutus (SD)

-19,3 (13,80)

-19,8 (14,56)

P-väärtus (võrreldes

0,935

 

aripiprasooliga)

 

 

Vähimruutude keskmiste

0,1 (1,83)

 

erinevus (SE)

 

 

PANSS-i skoori muutus

 

 

26 nädala lõpp-punkt

 

 

Keskmine algväärtus (SD)

89,6 (12,22)

92,0 (12,09)

Keskmine muutus (SD)

-25,6 (16,88)

-26,8 (18,82)

P-väärtus (võrreldes

0,877

 

aripiprasooliga)

 

 

Vähimruutude keskmiste

-0,3 (2,20)

 

erinevus (SE)

 

 

Ravivastuse analüüs

 

 

26 nädala lõpp-punkt

 

 

Ravivastusega, n (%)

86 (76,8)

93 (81,6)

Ravivastuseta, n (%)

26 (23,2)

21 (18,4

P-väärtus (võrreldes

0,444

 

aripiprasooliga)

 

 

Ravivastus määratletud kui PANSS-i üldskoori ≥20% vähenemine

Märkus: negatiivne muutus skooris näitab paranemist. LOCF = viimane edasikantud väärtus.

Farmakokineetilised omadused

Paliperidooni farmakokineetika on pärast paliperidooni manustamist proportsionaalne annusega soovitatava kliinilise annusevahemiku piirides.

Imendumine

Pärast ühekordse annuse manustamist on paliperidooni vabanemine järk-järgult kiireneva iseloomuga, võimaldades paliperidooni plasmakontsentratsioonil ühtlaselt suureneda kuni maksimaalse plasmakontsentratsiooni (CMAX) saavutamiseni ligikaudu 24 tundi pärast manustamist. Paliperidooni üks kord ööpäevas manustamisel saavutatakse enamikel isikutel paliperidooni tasakaalukontsentratsioon pärast 4...5 päeva kestnud manustamist.

Paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit. Paliperidooni pikaajalise vabanemise tulemuseks on minimaalsed kõikumised maksimaalse ja minimaalse kontsentratsiooni vahel võrreldes toimeainet kiiresti vabastava risperidooni ravimvormiga (fluktuatsiooniindeks 38% versus 125%).

Pärast paliperidooni manustamist on paliperidooni absoluutne suukaudne biosaadavus 28% (90% CI 23…33%).

Paliperidooni toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamisel koos suure rasva- ja kalorisisaldusega standardeinega suurenevad paliperidooni CMAX ja AUC kuni 50...60% võrreldes tühja kõhuga manustamisega.

Jaotumine

Paliperidooni jaotumine on kiire. Jaotusruumala on 487 l. Paliperidooni seonduvus plasmavalkudega on 74%. Ravim seondub põhiliselt -happelisealfa glükoproteiini ja albumiiniga.

Biotransformatsioon ja eritumine

Üks nädal pärast 1 mg kiiresti vabaneva C-paliperidooni ühekordse suukaudse annuse manustamist oli 59% annusest eritunud muutumatul kujul uriiniga, mis näitab, et paliperidoon ei metaboliseeru ulatuslikult maksa kaudu. Ligikaudu 80% manustatud radioaktiivsusest leiti uriinis ja 11% roojas. In vivo on kindlaks tehtud neli metaboolset rada, millest ükski ei hõlmanud üle 6,5% annusest: dealküülimine, hüdroksüülimine, dehüdrogeenimine ja bensisoksasooli lõhustamine. Kuigi in vitro uuringud viitasid CYP2D6 ja CYP3A4 rollile paliperidooni metabolismis, puudub in vivo tõestus selle kohta, et nendel isoensüümidel oleks metabolismis märkimisväärne roll. Populatsiooni farmakokineetilised analüüsid ei näidanud paliperidooni manustamise järgselt paliperidooni kliirensi olulist erinevust CYP2D6 substraatide kiirete ja aeglaste metaboliseerijate vahel. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitasid, et paliperidoon ei inhibeeri märkimisväärselt tsütokroom P450 isoensüümide (sh CYP1A2, CYP2A6, CYP2C8/9/10, CYP2D6, CYP2E1, CYP3A4 ja CYP3A5) kaudu metaboliseeruvate ravimite metabolismi. Paliperidooni terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 23 tundi.

In vitro uuringud on näidanud, et paliperidoon on kõrgete kontsentratsioonide juures P-gp substraat ja nõrk P-gp inhibiitor. In vivo andmed puuduvad ning kliiniline olulisus on teadmata.

Erirühmad

Maksakahjustus

Paliperidoon ei metaboliseeru ulatuslikult maksas. Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh’ klass B) uuritavate uuringus oli vaba paliperidooni plasmakontsentratsioon sarnane tervete uuritavate omaga. Raske maksakahjustusega (Child-Pugh’ klass C) patsientide kohta andmed puuduvad.

Neerukahjustus

Paliperidooni eliminatsioon vähenes neerufunktsiooni languse korral. Neerufunktsiooni häirega patsientidel vähenes paliperidooni kogukliirens 32% kerge (kreatiniini kliirens 50...<80 ml/min), 64% mõõduka (kreatiniini kliirens 30...<50 ml/min) ja 71% raske (kreatiniini kliirens <30 ml/min) neerukahjustuse korral. Paliperidooni keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 24, 40 ja 51 tundi vastavalt kerge, mõõduka ja raske neerukahjustusega isikutel, võrreldes 23 tunniga normaalse neerufunktsiooniga isikutel (kreatiniini kliirens ≥80 ml/min).

Eakad

Andmed eakate inimestega (vanus ≥65 aastat, n = 26) läbiviidud farmakokineetika uuringust näitasid, et paliperidooni manustamise järgselt oli eakatel paliperidooni tasakaalukontsentratsiooni faasi kliirens 20% madalam võrreldes täiskasvanud inimestega (vanus 18...45 aastat, n = 28). Samas ei täheldatud skisofreeniaga isikuid hõlmavas populatsiooni farmakokineetilises analüüsis vanuse märkimisväärset mõju pärast kreatiniini kliirensi vanusega seotud languste korrigeerimist.

Noorukid

Paliperidooni süsteemne ekspositsioon noorukieas uuritavatel (15-aastased ja vanemad) oli võrreldav täiskasvanutega. Noorukitel kehakaaluga <51 kg täheldati 23% suuremat ekspositsiooni võrreldes noorukitega, kelle kehakaal oli ≥51 kg. Vanus eraldi võetuna paliperidooni ekspositsiooni ei mõjutanud.

Rass

Populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ei ilmnenud paliperidooni manustamise järgselt paliperidooni farmakokineetika rassiga seotud erinevusi.

Sugu

Naistel on paliperidooni manustamise järgselt paliperidooni kliirens ligikaudu 19% aeglasem kui meestel. Seda erinevust seletavad suurel määral kehamassi ja kreatiniini kliirensi erinevused meeste ja naiste vahel.

Suitsetamine

Inimese maksaensüüme kasutanud in vitro uuringute põhjal ei ole paliperidoon CYP1A2 substraat, seetõttu ei tohiks suitsetamisel olla mõju paliperidooni farmakokineetikale. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et suitsetajad on võrreldes mittesuitsetajatega paliperidoonile kergelt vähem eksponeeritud. Samas aga ei ole see tõenäoliselt kliiniliselt oluline erinevus.

Prekliinilised ohutusandmed

Paliperidooni korduvtoksilisuse uuringutes rottidel ja koertel ilmnesid põhiliselt farmakoloogilised toimed, nagu sedatsioon ja prolaktiini poolt vahendatud toimed rinnanäärmetele ja suguelunditele. Paliperidoon ei olnud rottidel ja küülikutel teratogeense toimega. Risperidooni (mis muudetakse rottide ja inimeste organismis ulatuslikult paliperidooniks) reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottidel täheldati järglaste sünnikaalu ja elulemuse vähenemist. Teised dopaminoblokaatorid on tiinetele loomadele manustatuna põhjustanud negatiivseid toimeid järglaste õppimisvõimele ja motoorsele arengule. Paliperidoon ei olnud vastavates testides genotoksilise toimega. Risperidooni suukaudse kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel täheldati hüpofüüsi adenoomide (hiired), kõhunäärme endokriinse osa adenoomide (rotid) ja rinnanäärme adenoomide (mõlemad liigid) esinemissageduse suurenemist. Need kasvajad võivad olla seotud pikaajalise D2- dopamiiniretseptoreid blokeeriva toime ja hüperprolaktineemiaga. Närilistel leitud kasvajate tähtsus inimeste riski hindamisel on teadmata.

7-nädalases juveniilse toksilisuse uuringus rottidel manustati katseloomadele paliperidooni suukaudseid annuseid kuni 2,5 mg/kg ööpäevas. Selle tulemusel saadud ekspositsioonid on AUC alusel ligikaudu võrdväärsed kliinilise ekspositsiooniga. Rottidel ei täheldatud mõju kasvamisele, sugulisele küpsemisele ega reproduktiivkäitumisele. Paliperidooni manustamine annustes kuni 2,5 mg/kg ööpäevas ei kahjustanud isaste rottide neurokäitumuslikku arengut. Emasloomade puhul täheldati annuse 2,5 mg/kg ööpäevas juures mõju õppimisvõimele ja mälule. Seda toimet ei esinenud pärast ravi lõpetamist. Koertel läbi viidud 40-nädalases juveniilse toksilisuse uuringus risperidooni suukaudsete annustega (mis on ulatuslikult ülekantav paliperidoonile) kuni 5 mg/kg ööpäevas täheldati mõju sugulisele küpsemisele, pikkade toruluude kasvule ja reieluu mineraalsele tihedusele ekspositsiooni juures, mis AUC alusel ületas kliinilist ekspositsiooni kolmekordselt.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Tableti sisu

Makrogool

Butüülhüdroksütolueen

Povidoon

Naatriumkloriid

Mikrokristalliline tselluloos

Magneesiumstearaat

Punane raudoksiid (E172)

Hüdroksüpropüültselluloos

Tselluloosatsetaat

Tableti kate

Hüpromelloos

Titaandioksiid (E171)

Talk

Propüleenglükool

Kollane raudoksiid (E172) – ainult 6 mg tablettides

Punane raudoksiid (E172) – ainult 9 mg tablettides

Trükitint

Šellak

Must raudoksiid (E172) Propüleenglükool

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

2 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (OPA/Alu/PVC//Alu): 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto Sloveenia

MÜÜGILOA NUMBRID

3 mg: 964718

6 mg: 964818

9 mg: 964918

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.05.2018

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

mai 2018